Auditist teavitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2015. aasta tehingute seaduslikkus ja raamatupidamine

Saatja: toomas <[email protected]> Saaja: 'Ülle Kallas' Teema: RE: Auditist teavitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2015. aasta tehingute seaduslikkus ja raamatupidamine *REG. KPV.: 22.09.2015 *REG. NR.: 1-1.-6./2911 Tere! Veeteede Ameti kontaktisik on: Pr Kairi Luks Tel. 6205514 E-post. [email protected] Meeldivale koostööle lootes, Toomas Leetjõe Peadirektori asetäitja Veeteede Amet Tel. 6205560 E-post. [email protected] From: Ülle Kallas [mailto:[email protected]] Sent: Friday, September 11, 2015 1:22 PM To: Lennuamet; Maanteeameti info; yld-ria; TKA Info; TJA - Avalik; yld-veeteedeamet; Konkurentsiamet Subject: RE: Auditist teavitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2015. aasta tehingute seaduslikkus ja raamatupidamine Tere! Nüüd tuleb teavituskiri ka. Parimat soovides Ülle Kallas Finantsarvestuse juht MKM From: Ülle Kallas [mailto:[email protected]] Sent: Friday, September 11, 2015 1:15 PM To: Lennuamet <[email protected]>; Maanteeameti info <[email protected]>; yld-ria <[email protected]>; TKA Info <[email protected]>; TJA - Avalik <[email protected]>; yld-veeteedeamet <[email protected]>; Konkurentsiamet <[email protected]> Subject: Auditist teavitamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2015. aasta tehingute seaduslikkus ja raamatupidamine Lugupeetud asutused! Edastan Teile teadmiseks Riigikontrolli teavituskirja algavast auditist. Palun võimaldada audiitoritel teostada kontollitoiminguid Teie asutuses. Auditi kontakisikuks Majandus-ja Kommunikatsioonimisteeriumi poolt on Ülle Kallas. Palun saata minule e-postiga oma asutuse kontakisiku nimi, kes auditi käigus korraldab infovahetust Riigikontrolliga. Tervitades Ülle Kallas finantsarvestuse juht Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 6397634 [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Mida me auditeerisime? Alates 2015. aastast koostavad ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid (v.a Riigikontroll) ja Riigikantselei täiemahulise majandusaasta aruande asemel ainult bilansi ja tulemiaruande ning riigieelarve täitmise aruande ja tegevuskava täitmise aruande. Sellega seoses on muutunud ka Riigikontrolli auditi ulatus ja käsitlusviis. Riigieelarve seadus kohustab Riigikontrolli igal aastal auditeerima riigi raamatupidamise aastaaruande õigsust (varem kõigi riigiraamatupidamiskohustuslaste aastaaruannete õigsust) ning riigi tehingute seaduslikkust. Riigi raamatupidamise aastaaruandesse konsolideeritakse kõigi riigiraamatupidamiskohustuslaste, riigi äriühingute, riigi asutatud sihtasutuste ning riigi tulundusasutuse finantsaruanded, kus on kajastatud tehtud majandustehinguid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamise ja tehingute seaduslikkuse audit on osa riigi raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja riigi tehingute seaduslikkuse hindamisest. Selleks et anda hinnang riigi raamatupidamise aastaaruande õigsusele ja tehingute seaduslikkusele, tegi Riigikontroll audititoiminguid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, kontrollides ■ 2015. aastal sooritatud majandustehingute vastavust riigieelarve seadustele, riigivaraseadusele ja riigihangete seadusele ning ■ riigi aruande seisukohalt oluliste finantsaruande kirjete kajastamise õigsust ministeeriumi finantsaruandes. Riigiraamatupidamiskohustuslasi auditeerib Riigikontroll. Teiste konsolideeritavate üksuste finantsaruandeid auditeerivad audiitorettevõtjad, kelle tehtud tööle Riigikontroll oma arvamuse kujundamisel tugineb. Mida me auditi tulemusel Riigikontrolli hinnangul on riigi raamatupidamise aastaaruande järeldasime? seisukohalt olulised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi bilansi ja tulemiaruande kirjed (vt aruande punkti 2) 31.12.2015. aasta seisuga kajastatud raamatupidamise hea tava kohaselt, sh on järgitud riigi raamatupidamise üldeeskirja ja raamatupidamise seadust. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2015. aasta eelarvekulud ja investeeringud olid kokku 573 miljonit eurot ning tulud 294 miljonit eurot. Riigikontrolli arvates on Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2015. aasta riigieelarve seadusega ning 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Riigikontrolli hinnangul on Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium tulude kogumisel olulises osas järginud õigusaktides sätestatud põhimõtteid. Riigikontrolli hinnangul on Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium riigivara soetamisel, saamisel, kasutamisel, äraandmisel ja müümisel olulises osas järginud riigivaraseaduse põhimõtteid. Riigikontrolli hinnangul on Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium olulises osas järginud riigihangete seaduse põhimõtteid. 2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Sisukord Riigikontrolli järeldused auditeeritud valdkondade kohta 4 Ministeeriumi ja tema valitsemisala raamatupidamise korraldus on heal tasemel 4 Ministeeriumi ja tema valitsemisala majandustehingud on valdavalt seaduslikud 4 Ministeerium ning tema valitsemisala asutused on tulude kogumisel ja toetuste saamisel järginud õigusakte 6 Ministeerium ning tema valitsemisala asutused on teinud tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid üldjuhul sihipäraselt 7 Ministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste varasid on soetatud, saadud, kasutatud, äraantud ja võõrandatud kooskõlas asjakohaste õigusaktidega 8 Ministeerium ja tema valitsemisala asutused on üldjuhul järginud riigihangete seadust 8 Riigikontrolli tähelepanekud ja järeldused 9 Ministeeriumi valitsemisala asutused on eksinud riigihangete seaduse vastu 9 Vandeaudiitorite arvamused ministeeriumi valitsemisel olevate äriühingute ja ministeeriumi olulise mõju all olevate sihtasutuste kohta 10 Ministeeriumi eelarve planeerimine ei taga eelarve läbipaistvat kasutamist 10 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringute planeerimine ja investeeringuraha kasutamine ministeeriumis on heal tasemel 12 Varasemate soovituste rakendamine 13 Riigikontrolli soovitused ja auditeeritu vastused 14 Auditi iseloomustus 15 Riigikontrolli varasemaid auditeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamise valdkonnas 18 Lisa 1. Hinnangu andmise kriteeriumid 19 Lisa 2. Ministeeriumi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja valitsemisel olevate äriühingute auditite tulemused 20 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Riigikontrolli järeldused auditeeritud valdkondade kohta Ministeeriumi ja tema valitsemisala raamatupidamise korraldus on heal tasemel 1. Riigikontroll leiab, et raamatupidamine on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes korraldatud hästi, raamatupidamist reguleerivad korrad on kehtestatud, neid on ajakohastatud ning neist on kinni peetud. Raamatupidamisarvestus 2. Riigi raamatupidamise aastaaruande seisukohast olulised ministeeriumi finantsaruande kirjed ja Riigikontrolli hinnangud nende kajastamisele raamatupidamises on esitatud tabelis 1. Kirje summad on võetud saldoandmikust, mille Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi kantsler allkirjastas 24. mail 2016. Tabel 1. Auditeeritud finantsaruande kirjed (eurodes) Auditeeritud finantsaruande Kirje summa Kas tehingud on kirje nimetus eurodes kajastatud raamatupidamises korrektselt? Raha ja pangakontod 13 011 067 Jah Muud nõuded ja ettemaksed 52 724 095 Jah Osalused avaliku sektori ja 941 040 978 Jah sidusüksustes Materiaalne põhivara 1 330 974 855 Jah Muud kohustused ja saadud 28 803 607 Jah ettemaksed Saadud sihtfinantseerimine 161 573 404 Jah Antud sihtfinantseerimine 171 448 019 Jah Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 602 453 Jah Majandamiskulud 66 768 967 Jah Materiaalse põhivara amortisatsioon 117 163 728 Jah Tulem osalustelt 25 410 188 Jah Saadud siirded 443 674 850 Jah Antud siirded 229 485 339 Jah Ministeeriumi ja tema valitsemisala majandustehingud on valdavalt seaduslikud 3. Tabelis 2 on antud ülevaade sellest, milliseid valdkondi Riigikontroll auditeeris ning millised olid peamised järeldused kontrollitud valdkondade kohta. Valdkondade rahaline maht, mis on esitatud sulgudes iga valdkonna järel, on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi 2015. aasta riigieelarve täitmise aruandest. 4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Tabel 2. Auditeeritud tegevusvaldkonnad Tehingute seaduslikkus Auditeeritud valdkond Auditeeritud Kas tehingute asutus* tegemisel on järgitud lisas 1 toodud õigusaktide põhimõtteid? Tulude kogumine (51 823 326 eurot) Liiklusregistri toimingute riigilõiv Maanteeamet Jah Veeteetasud Veeteede Amet Jah Toetuste saamine (179 171 193 eurot) Välismaine toetus põhivara Maanteeamet, Jah seotuseks Veeteede Amet Toetuste edasiandmine põhivara Majandus- ja Jah soetuseks (CO2-kvoodiraha eest Kommunikatsiooni- ostetud trammid, linnade ministeerium välisvalgustuse rekonstrueerimine) Toetuste andmine (232 589 073 eurot) Kodumaine toetus tegevuskuludeks Majandus- ja Jah Kommunikatsiooni- ministeerium Toetuste edasiandmine Majandus- ja Jah tegevustoetusteks (CO2-kvoodiraha Kommunikatsiooni- eest ostetud trammid, linnade ministeerium välisvalgustuse rekonstrueerimine) Tööjõu- ja majandamiskulude tegemine (118 087 481 eurot) Tööjõukulud Majandus- ja Jah Kommunikatsiooni- ministeerium Maanteeamet Veeteede Amet Majandamiskulud Maanteeamet Jah Veeteede Amet Riigihanked kõik valitsemisala Jah, v.a punktides 14– asutused 16 toodud tähelepanekute puhul Tehingud riigivaraga, sh investeeritud 195 468 263 eurot Investeeringud Maanteeamet Jah Varade saamine (sh Majandus- ja Jah sihtfinantseerimine) Kommunikatsiooni- ministeerium Maanteeamet Varade valdamine (sh kõik valitsemisala Jah inventeerimine, kasutamiseks asutused andmine) Varade äraandmine, k.a Majandus- ja Jah mahakandmine Kommunikatsiooni- ministeerium Maanteeamet Veeteede Amet Riigi Infosüsteemi Amet Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Varade müümine Majandus- ja Jah Kommunikatsiooni- ministeerium Maanteeamet Riigihanked kõik valitsemisala Jah, v.a punktides 14– asutused 16 toodud tähelepanekute puhul Asutajaõiguste teostamine sihtasutustes ja osaluste valitsemine (sh laekunud dividende (60 772 000 eurot) ja tehtud sissemakseid (87 624 000 eurot)) Osalused tütar- ja sidusettevõtjates, Majandus- ja Jah, lisas 2 kahe tärniga vt lisa 2 Kommunikatsiooni- tähistatud äriühingute ministeerium puhul Osalused sihtasutustes, vt lisa 2 Majandus- ja Jah, lisas 2 kahe tärniga Kommunikatsiooni- tähistatud sihtasutuste ministeerium puhul * Ministeeriumi valitsemisalasse kuulusid 2015. aastal järgmised asutused: Konkurentsiamet (kuni 31.08.2015), Lennuamet, Maanteeamet, ministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitseamet, Tehnilise Järelevalve Amet ja Veeteede Amet. Ministeerium ning tema valitsemisala asutused on tulude kogumisel ja toetuste saamisel järginud õigusakte Tulude kogumine ja toetuste 4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kogutud saamine tulud olid 2015. aasta eelarve täitmise aruande järgi 293,8 miljonit eurot ja need on 2014. aasta tuludega võrreldes suurenenud 52,4 miljoni euro võrra. 5. Auditi käigus selgitati, kas Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi sisekontrollisüsteem, sh töökorraldus, loob piisava aluse, et tulude kogumisel järgitaks riigivaraseaduses sätestatud üldpõhimõtteid. Audiitorid jõudsid järgmiste järeldusteni: ■ Üldiselt loob ministeeriumi sisekontrollisüsteem piisava aluse riigivaraseaduse üldpõhimõtete järgimiseks tulude kogumisel. ■ Liiklusregistri toimingute lõivud on määratud ja kogutud kooskõlas riigilõivuseadusega ning veeteetasud kooskõlas meresõiduohutuse seadusega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt, seejuures on laekunud raha kantud riigieelarve tuludesse. ■ Toetuste saamisel on järgitud 2015. aasta riigieelarve seadust ning perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadust ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadust. ■ Dividendide määramisel on lähtutud riigivaraseadusest, raha on laekunud ja kantud riigieelarve tuludesse. ■ Vara müük on toimunud kooskõlas riigivaraseadusega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt, laekunud raha on kantud riigieelarve tuludesse. 6 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Ministeerium ning tema valitsemisala asutused on teinud tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistehinguid üldjuhul sihipäraselt Tegevuskulude, 6. Ministeeriumi valitsemisalale oli 2015. aastal riigieelarves investeeringute ning tegevuskuludeks ette nähtud 376 miljonit eurot (sh eelmisest finantseerimistehingute eelarveaastast oli üle toodud 48 miljonit). Sellest kulutati 2015. aastal 351 miljonit eurot ning võrreldes 2014. aastaga suurenesid kulud 6 miljoni tegemine euro võrra. Järgmisse eelarveaastasse viidi tegevuskuludeks ette nähtud raha kokku üle 24 miljoni euro ulatuses ning selle raha üleviimist on Riigikontrolli arvates piisavalt põhjendatud. 7. Ministeeriumi valitsemisalas oli planeeritud teha investeeringuid 201 miljoni euro eest (sh eelmisest eelarveaastast oli üle toodud 22 miljonit eurot), millest investeeriti 195 miljonit eurot. Peamised investeeringud olid riigimaanteede remondi koondprojekt 103 miljonit eurot, konkreetsete teede rekonstrueerimised 69 miljonit eurot ja laevade soetamine 13 miljonit. Järgmisse eelarveaastasse viidi investeeringuprojektide kasutamata raha üle kokku 5,5 miljonit eurot ning selle summa üleviimine on seotud peamiselt hangete ja vaidlustuste tulemusena maksete lükkumisega 2016. aasta algusesse. 8. Finantseerimistehinguteks oli 2015. aastal eelarves ettenähtud 87,7 miljonit eurot ning seda kasutati sissemaksete tegemiseks äriühingutesse Nordic Aviation Group AS, Transpordi Varahaldus OÜ, Elering AS ja OÜ Rail Baltic Estonia ning Sihtasutuse KredEx Balti Innovatsioonifondi osakute soetamiseks. 9. Auditi käigus selgitati, kas Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi töökorraldus ning sisekontrollisüsteem loovad piisava aluse eraldatud raha sihipäraseks kasutamiseks. Audiitorid jõudsid järgmiste järeldusteni: ■ Üldiselt loob ministeeriumi sisekontrollisüsteem, sh töökorraldus, piisava aluse raha sihipäraseks kasutamiseks. ■ Toetuste andmisel summas 230,3 miljonit eurot ja liikmemaksude tasumisel summas 2,3 miljonit eurot on järgitud 2015. aasta riigieelarve seadust. ■ 2015. aastal majandamiskuludeks kasutatud 80,6 miljonit on kulutatud sihipäraselt, eelarvest on kinni peetud ning ettemaksed ja tehtud kulutused on põhjendatud. ■ 2015. aastal tööjõukuludeks kasutatud 37,5 miljonit on kulutatud sihipäraselt, kulutuste tegemisel on peetud kinni eelarve piirmääradest. ■ Investeeringuteks eraldatud raha on kasutatud sihipäraselt. ■ Finantseerimistehinguteks eraldatud raha on kasutatud selleks määratud otstarbe kohaselt, välja arvatud punktides 22–26 toodud tähelepaneku puhul. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Ministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste varasid on soetatud, saadud, kasutatud, äraantud ja võõrandatud kooskõlas asjakohaste õigusaktidega Ministeeriumi varad 10. Auditi käigus selgitati, kas ministeeriumi immateriaalseid ja materiaalseid varasid on soetatud, saadud, kasutatud, ära antud ja võõrandatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Riigikontrolli audiitorid osalesid valikuliselt ministeeriumi korraldatud inventuurides, tutvusid inventuure reguleerivate kordadega ja 2015. aastal korraldatud aastainventuuride dokumentatsiooniga. Samuti kontrollisid audiitorid varade soetamisel, saamisel, äraandmisel ja võõrandamisel tehtud tehinguid. 11. Auditi tulemusel tehti järgmised järeldused: ■ Varad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja selle valitsemisalas 2015. aastal soetatud kehtivate reeglite kohaselt. ■ Vaatamata sellele et Riigikontroll tuvastas juhtumeid, kus riigivara kasutamiseks andmise lepingud olid riigi kinnisvararegistris registreerimata, võib öelda, et riigivara kasutamine ja majandamine on heal tasemel. Inventuuride tulemusi saab pidada usaldusväärseks, kuid ühel juhul ei ole tulemused raamatupidamises kajastatud. ■ Varade saamisel, äraandmisel ja võõrandamisel on ministeerium ja valitsemisala asutused käitunud heaperemehelikult ning toiminud kehtivate reeglite kohaselt. Olulisemateks tehinguteks oli mitterahalise sihtfinantseerimisena parvlaeva Kihnu Virve väärtuses 7,8 miljonit eurot ja kolme maagaasil töötava bussi väärtuses 0,7 miljonit eurot üleandmine transporditeenuse osutajatele. 12. Vaatamata sellele, et esineb väheseid puudusi tehingute riigi kinnisvararegistris ja inventuuri tulemuste raamatupidamises kajastamisel, on Riigikontrolli arvates varade soetamise, saamise, kasutamise, äraandmise ja võõrandamise korraldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis heal tasemel. Ministeerium ja tema valitsemisala asutused on üldjuhul järginud riigihangete seadust Valitsemisala hanked 13. Riigikontroll auditeeris ministeeriumi ja valitsemisala asutuste soetusi, keskendudes riigihangete seaduse järgimisele. Seejuures analüüsiti riigihangete menetlust puudutavat sisekontrollisüsteemi ning hinnati valitud tehingute puhul, kas korraldatud hanked on kooskõlas nii riigihangete seaduse kui ka asutuste sisekordadega. Kontrolli tulemusel tegi Riigikontroll järgmised järeldused: ■ Riigikontrolli hinnangul on ministeerium ja tema valitsemisala asutused loonud hankemenetluse korraldamiseks piisava kontrollisüsteemi, s.t et hangete tegemist reguleerivad korrad on asja- ja ajakohased ning kooskõlas riigihangete seadusega; sisse seatud sisekontrollisüsteemi puhul on võetud arvesse pettuse- ja korruptsiooniriski minimeerimist. Olemas on hankeplaan, seda uuendatakse regulaarselt ning viiakse ellu ajakava kohaselt. 8 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal ■ Riigikontrolli hinnangul on ministeerium ja tema valitsemisala asutused auditeeritud soetuste puhul järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid, v.a punktides 14–16 ja märgukirja punktides 5 ja 6 nimetatud eksimuste puhul. ■ Kontrollitud hangete ulatuses olid ministeerium ja tema valitsemisala asutused üldiselt järginud kehtestatud sisekontrollisüsteemi ja riigihangete seaduse põhimõtteid, v.a märgukirja punktis 7 kirjeldatud eksimus menetlusliigi valikul. Riigikontrolli tähelepanekud ja järeldused Ministeeriumi valitsemisala asutused on eksinud riigihangete seaduse vastu Riigihangete korraldamine 14. Riigikontroll tuvastas riigihangete kontrolli käigus, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsemisala asutused on 2015. aastal Teadmiseks, et ostnud asju ja tellinud teenuseid üle riigihanke piirmäära, korraldamata selleks riigihangete seadusega nõutud hankemenetlusi ja lihthankeid. riigihangete seaduse kohaselt peab korraldama lihthanke, kui tellitakse asju Riigikontroll tuvastas alljärgnevad eksimused: või teenuseid enam kui 10 000 euro (km- ■ Maanteeamet on tellinud erinevatelt meediakanalitelt ta) eest, ning riigihangete seaduses toodud menetluse, kui tellitakse asju või reklaamiteenust vähemalt 50 000 euro väärtuses. Maanteeamet teenuseid enam kui 40 000 euro (km-ta) põhjendas, et reklaami sõnum oli suunatud erinevatele eest. sihtrühmadele, mistõttu tuli muu hulgas arvestada, mis väljaandeid sihtrühmad kasutavad. Riigikontrolli hinnangul pannakse hanke täpsemad nõuded kirja hankedokumentides ning tehnilise kirjeldusega on võimalik piiritleda sihtrühmapõhiseid Avatud hankemenetlus – avatud infokanaleid, lisaks võimaldab riigihangete seadus kasutada hankemenetlus on hankemenetlus, mille erinevaid hankemenetlusi. Reklaamiteenuse tellimisel tuleb korral võib pakkumuse esitada iga korraldada avatud hankemenetlus. huvitatud isik, kes vastab § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama ■ 2015. aasta jooksul on Maanteeamet tasunud hanget korraldamata lõike alusel kehtestatud piirangutele. kontorimööbli eest vähemalt 20 000 eurot ning Veeteede Amet sadamaregistri erinevate hooldus- ja tugiteenuste eest vähemalt 11 700 eurot. Maanteeametilt saadud selgituste kohaselt hangiti varem soetatud mööblile juurde lisamooduleid, seega oli oluline kasutada sama tootjat, mistõttu hanke teostamine ei olnud sel põhjusel mõttekas. Veeteede Amet põhjendas aga, et kuna ainuhooldusõigus kuulub ühele ettevõttele, hanget läbi ei viidud. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega Riigikontrolli hinnangul ei vabasta eeltoodud põhjendused hankemenetlus – hankijal on õigus riigihangete seaduse täitmisest, sest nimetatud juhtudel korraldada selline hankemenetlus, kui mh ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab võimaldab seadus kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankelepingu sõlmida ainult ühe hankemenetlust. pakkujaga või asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks ■ Maanteeamet ja Riigi Infosüsteemi Amet on soetanud asju ja asendamiseks või täiendamiseks. teenuseid kokku vähemalt 101 300 euro eest, jättes riigihangete seadusega nõutud lihthanked korraldamata. Detailsem jaotus ostetud asjadest ja teenustest on esitatud märgukirja punktis 6. 15. Kõigil kirjeldatud juhtudel on jäetud korraldamata riigihangete seaduses nõutud hankemenetlus või lihthange, millega on Riigikontrolli hinnangul tagamata riigihangete seaduse eesmärk ehk raha läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal 16. Riigikontrolli soovitus majandus- ja taristuministrile: nõuda valitsemisala asutustelt kaupade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete menetlusreeglite järgimist, et tagada raha läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. Majandus- ja taristuministri vastus: Nõustume Teie antud soovitusega. Vandeaudiitorite arvamused ministeeriumi valitsemisel olevate äriühingute ja ministeeriumi olulise mõju all olevate sihtasutuste kohta Arvamused äriühingute ja 17. 2015. aastal asutas Vabariigi Valitsus kaks ministeeriumi valitsemisel sihtasutuste aruannete kohta olevat äriühingut ja ühe tegevus lõpetati. Vabariigi Valitsus andis 23. septembri 2015. aasta korraldustega nr 401 ja 402 majandus- ja taristuministrile volituse ASi Nordic Aviation Group ja OÜ Transpordi Varahaldus asutamiseks ja kapitali sissemaksete tegemiseks; detsembris 2015 kuulutas kohus välja ASi Estonian Air pankroti. Märkusteta arvamuse avaldamine koos 18. Ministeeriumi valitsemisel olevate äriühingute ja olulise mõju all asjaolu rõhutamisega – raamatupidamise olevate sihtasutuste raamatupidamise aastaaruannete kohta on neid aastaaruanne on olulises osas õige, kuid auditeerinud vandeaudiitorid andnud valdavalt märkusteta arvamuse (vt arvamuse avaldamisel juhitakse tähelepanu asjaolule, mis on oluline, et lisa 2). Samas on Sihtasutuse Tallinna Teaduspark Tehnopol 2015. aasta saada aru finantsaruandes esitatud infost. majandusaasta aruande kohta teinud vandeaudiitor märkuse ning ASi Eesti Raudtee 2015. aasta majandusaasta aruande kohta andnud märkusteta arvamus koos asjaolu rõhutamisega. Sihtasutuse majandusaasta 19. SA Tallinna Teaduspark Tehnopol vandeaudiitor tegi märkuse selle aruandele on vandeaudiitor kohta, et sihtasutuse aruandes on kapitaliosaluse meetodil andnud taas märkusega finantsinvesteeringuna esitatud sidusettevõtte Mehhatroonikum OÜ finantsnäitajaid summas 227 469 eurot. Nimetatud sidusettevõtte aruanne arvamuse on auditeerimata, mistõttu neil puudub kindlus, et aruanne ei sisalda olulisi vigu. 20. Lisaks oli märkuse aluseks sihtasutuse bilansis 31.12.2015. a seisuga kajastatud lühiajalised nõuded sidusettevõtte Biolaborid OÜ vastu kokku summas ca 99 000 eurot. Biolaborid OÜ esialgse auditeerimata aruande kohaselt ületasid 31.12.2015. a seisuga lühiajalised kohustused oluliselt käibevarasid, ettevõtte tegevustulem oli negatiivne ning tuleviku prognoosid ei viidanud olukorra paranemisele. Audiitoril puudub piisav kindlus antud nõuete laekumise tõenäosuse ning laekumise perioodi suhtes, mistõttu võib osutuda vajalikuks nõuete allahindlus ning klassifitseerimine pikaajaliseks nõudeks. Allahindluse tulemusel väheneksid sihtasutuse varad ja tulem. Äriühingu majandusaasta 21. ASi Eesti Raudtee vandeaudiitor on rõhutanud oma aruandes asjaolu, aruandele on vandeaudiitor et ettevõte ei vasta 31.12.2015. a seisuga laenukohustuse andnud märkusteta arvamuse lepingutingimustele. Selle asjaolu tõttu on laenuandjal õigus nõuda 38,2 miljoni euro suuruse laenujäägi kohest tagastamist. Ettevõtte juhatus ei koos asjaolu rõhutamisega olnud raamatupidamise aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga teadlik, et laenuandja sellist õigust kasutaks. Ministeeriumi eelarve planeerimine ei taga eelarve läbipaistvat kasutamist Eelarve planeerimine 22. 2015. aasta riigieelarve seadusega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile finantsvarade suurendamiseks 87,7 miljonit eurot. Samas ei avaldatud ei seaduses ega seaduse seletuskirjas, milliseid finantsvarasid plaanitakse soetada. Riigikontrolli hinnangul 10 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal peavad sellised tehingud olema avalikustatud aasta riigieelarve seaduses ja selle seletuskirjas, et suurendada eelarve kasutamise läbipaistvust. 23. 8. jaanuaril 2015. aastal allkirjastasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrid käskkirja, millega kinnitati muu hulgas ka ministeeriumi finantseerimistehingute eelarve. Käskkirja lisa kohaselt pidi ministeerium suurendama eelarveaastal ASi Estonian Air aktsiakapitali 40,7 miljoni euro ja ASi Elering aktsiakapitali 40 miljoni euro võrra, soetama OÜ Rail Baltic Estonia osakuid 650 000 euro eest ning Sihtasutuse KredEx Balti Innovatsioonifondi osakuid 6,4 miljoni euro väärtuses. 24. Finantseerimistehingute algset jaotust muudeti 2015. aasta 8. detsembri käskkirjaga, mille kohaselt sissemakset ASi Estonian Air aktsiakapitali ei tehtud, vaid suunati see raha ASi Nordic Aviation Group, sissemakset ASi Elering vähendati 32 miljoni euro võrra ja suunati see OÜsse Transpordi Varahaldus ning OÜsse Rail Baltic Estonia tehtavat investeeringut suurendati 274 000 euro võrra SA Kredex Balti Innovatsioonifondi osakute arvelt (vt tabel 3). Tabel 3. Planeeritud ja tegelikud finantseerimistehingud (eurodes) Planeeritud Tegelik tehingusumma tehingusumma AS Estonian Air aktsiakapitali 40 700 000 0 suurendamine AS Nordic Aviation Group asutamine 0 40 700 000 OÜ Transpordi Varahaldus asutamine 0 32 000 000 Elering AS aktsiakapitali suurendamine 40 000 000 8 000 000 Sihtasutuse KredEx Balti 6 391 165 6 000 000 Innovatsioonifond osakute soetamine OÜ Rail Baltic Estonia osakute soetamine 650 000 924 000 KOKKU 87 741 165 87 624 000 25. Tegelike sissemaksete tegemise aluseks olid olemas riigivaraseaduses nõutud Vabariigi Valitsuse korraldused, kuid Riigikontrolli hinnangul peavad sellised tehingud ja summad olema avalikustatud aasta riigieelarve seaduses ja selle seletuskirjas, et suurendada eelarve läbipaistvust. 26. Riigikontrolli soovitus majandus- ja taristuministrile ning ettevõtlusministrile koostöös rahandusministriga: avaldada planeeritavad finantsinvesteeringud aasta riigieelarve seaduses ja selle seletuskirjas, et tagada raha läbipaistev kasutamine. Majandus- ja taristuministri ning ettevõtlusministri vastus: Riigieelarve on riigi finantsplaan, mille täpsusaste määratakse riigieelarve seadusega (edaspidi RES). RES § 26 lõike 4 kohaselt liigendatakse riigieelarve vahendid majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Riigieelarvega seatakse üldised raamid, mille raames täidesaatev võim tegutseb, sh esitatud nõudeid täpsustab. Riigieelarves planeeritud Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 11 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal finantseerimistehingute täpsusaste määratakse RES § 30 lõikega 7. Riigieelarves esitatud täpsusastmest detailsema liigenduse kehtestamise pädevus on RES § 31 lõigete 1 ja 2 alusel vastavalt Vabariigi Valitsusel ja ministril. Samuti annab vastava õiguse täidesaatvale võimule riigivaraseaduse § 76 lõike 3 punkt 4 ja 5. Nõustume, et praktikas saab riigieelarve seletuskiri olla alati detailsem ja läbipaistvam ning Rahandusministeeriumi juhiste alusel liigume järjekindlalt nimetatud eesmärgi suunas. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringute planeerimine ja investeeringuraha kasutamine ministeeriumis on heal tasemel Investeeringud IKTsse 27. Riigikontroll on oma iga-aastastes auditites järjepidevalt analüüsinud riigieelarve koostamise protsessi. Sel aastal pööras Riigikontroll auditi käigus süvendatud tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) investeeringutele ministeeriumis. Selleks analüüsisid audiitorid 2015. aasta IKT-investeeringute planeerimist ning IKT-investeeringuteks ettenähtud raha kasutamist. 28. Auditi eesmärk oli selgitada, milline on IKT-investeeringute planeerimise protsess (kuidas seatakse prioriteedid ja kuidas valitakse tegevused, millesse investeeritakse, kuidas protsessi juhitakse), millistest arengukavadest ja strateegiatest lähtutakse (olulisemate ja mahukamate tegevuste puhul), kuidas ja mis allikatest kujuneb IKT-investeeringute lõplik eelarve, kuidas jälgitakse eelarve kasutamist ning reageeritakse muutunud vajadustele. 29. Riigikontrolli hinnangul on ministeeriumi IKT-investeeringute planeerimine hästi korraldatud, kui ■ investeeringuvajadused on kirjeldatud investeeringuvajaduse kavas, mis hõlmab eelarveaastast pikemat perioodi ning milles toodud olulisemad valdkonnad ja/või projektid on kooskõlas ministeeriumi arengukavadega ja kogu riiki hõlmava dokumendiga „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“; ■ ministeeriumi valitsemisalas on eelarve planeerimine ja jälgimine ühtse juhtimise all; ■ valitsemisala prioriteetsed IKT-valdkonnad ja/või -projektid, millesse lähiaastate jooksul investeeritakse, on kokku lepitud ning ■ eelarve kasutamist jälgitakse sobiva sagedusega, eelarvet korrigeeritakse vajaduse ilmnemisel, projektid viiakse ellu tähtajaks ning edasilükkunud projekte on vähe. 30. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT-investeeringute juhtimist võib pidada heaks, sest on olemas selge koordineeriv struktuur, valitsemisala vajadused on selgitatud, koostatud on pikaajalised arengukavadega (peamiselt Eesti infoühiskonna arengukava 2020 ja transpordi arengukava 2014–2020, teiste arengukavadega seosed nõrgemad) seotud plaanid ning nende plaanide elluviimise eest vastutab üks osakond. 12 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal 31. Ministeeriumi valitsemisalas vastutab IKT investeeringute ja kulude juhtimise eest ministeeriumi infotehnoloogiaosakond, millel on ülevaade valitsemisalas infosüsteemidest, nende arendamisvajadustest ning arendamis- ja ülalpidamiskuludest. Ministeeriumis tegutseb IT-komisjon, kus otsustatakse igal aastal suuremate investeeringutaotluste rakendamine või tagasi lükkamine, uute projektide prioriteedid ning rahastamine. Teadmiseks, et 32. Investeeringute elluviimist jälgitakse mitmel tasandil, vajaduse korral suuremad IKT-investeeringud olid suunatakse järelejäänud raha järgmistele projektidele. Planeerimine on järgmised: heal tasemel, seda kinnitavad asjaolud, et kavandatud investeeringuprojekte viiakse üldjuhul ellu tähtajaks, alustamata projekte  liiklusregistri arendus 1 505 542 eurot; on minimaalselt.  eID baastarkvara 511 519 eurot; 33. 2015. aasta IKT-investeeringute eelarve oli 5,4 miljonit eurot, sh  X-tee arendus 565 950 eurot. 2014. aastast üle kantud 0,6 miljonit ja Vabariigi Valitsuse eelarve liigenduste muutuste alusel lisandunud 1,9 miljonit eurot. Eelarvest kulutati ära 4,2 eurot ehk 77,3 %, jääk kanti täies mahus üle järgmisesse eelarveaastasse. Ülekandmise põhjuseks oli peamiselt välisprojektist laekunud toetused, mida ei teatud planeerida, ning lisaks ka väljamaksete lükkumine 2016. aasta algusesse. 34. Lisaks sellele tehti IKTga seonduvaid majanduskulusid summas 3,2 miljonit eurot ning suunati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT-arendustöödeks ja majandamiskuludeks 1,2 miljonit eurot välistoetusi ning 1,1 miljonit eurot muudest rahastamisallikatest. Varasemate soovituste rakendamine 35. Riigikontrolli auditiaruandes 2014. aasta kohta toodud probleemid on lahenenud. ■ Riigikontroll soovitas Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumil parandada edasiantava raha eelarve planeerimist ning vajaduse korral taotleda riigieelarve muutmist, et tagada väljamaksete tegemine kooskõlas riigieelarve seadusega ja riigieelarve täitmise aruande õigsus. Soovitus tehti, kuna Riigi Infosüsteemi Amet oli mitmetele riigiasutustele andnud toetust, Siire – riigieelarves ja selle täitmise kuid riigieelarve seaduse alusel võib üks riigiasutus anda teisele aruandes kajastatakse siirdena tehingud, raha vaid siirdena, mitte toetusena. 2015. aastal selliseid kus ühe valitsemisala asutus annab teise probleeme ei esinenud. valitsemisala asutusele toetust eesmärgiga, et saaja neid vahendeid ■ Riigikontroll soovitas tagada, et Maanteeameti raamatupidamises kasutaks, ootamata vastu kaupu või teenuseid. kajastataks kõik riigi kinnisvararegistris registreeritud katastri- üksused. Soovituse tingis asjaolu, et Maanteeamet tuvastas aastainventuuri käigus 256 katastriüksust, mis olid registreeritud küll riigi kinnisvararegistris, kuid ei olnud arvele võetud majandusarvestussüsteemis. 2015. aasta inventuuride ajaks olid kõik varem raamatupidamises kajastamata maad arvele võetud. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Zibo finantsauditi osakonna peakontrolör Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Riigikontrolli soovitused ja auditeeritu vastused Riigikontroll tegi auditi tulemusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile soovitusi riigihangete korraldamise ja eelarve planeerimise kohta. Ministrid saatsid 22.06.2016 oma vastuse Riigikontrolli auditiaruande eelnõule. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi üldised kommentaarid auditiaruande kohta Vastuseks kontrolliaruande tulemuste kohta teatame, et enamikul juhtudel nõustume Riigikontrolli tehtud järelduste ja antud hinnangutega. Riigikontrolli soovitused Auditeeritu vastused Riigihangete korraldamine 16. Riigikontrolli soovitused majandus- ja Majandus- ja taristuministri vastus: Nõustume Teie antud soovitusega. taristuministrile: nõuda valitsemisala asutustelt kaupade ostmisel ja teenuste tellimisel riigihangete menetlusreeglite järgimist, et tagada raha läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. p-d 14–16 Eelarve planeerimine 26. Riigikontrolli soovitus majandus- ja Majandus- ja taristuministri ning ettevõtlusministri vastus: Riigieelarve taristuministrile ning ettevõtlusministrile on riigi finantsplaan, mille täpsusaste määratakse riigieelarve seadusega koostöös rahandusministriga: avaldada (edaspidi RES). RES § 26 lõike 4 kohaselt liigendatakse riigieelarve planeeritavad finantsinvesteeringud aasta vahendid majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja riigieelarve seaduses ja selle seletuskirjas, et finantseerimistehinguteks. tagada raha läbipaistev kasutamine. Riigieelarvega seatakse üldised raamid, mille raames täidesaatev võim p-d 22–26 tegutseb, sh esitatud nõudeid täpsustab. Riigieelarves planeeritud finantseerimistehingute täpsusaste määratakse RES § 30 lõikega 7. Riigieelarves esitatud täpsusastmest detailsema liigenduse kehtestamise pädevus on RES § 31 lõigete 1 ja 2 alusel vastavalt Vabariigi Valitsusel ja ministril. Samuti annab vastava õiguse täidesaatvale võimule riigivaraseaduse § 76 lõike 3 punkt 4 ja 5. Nõustume, et praktikas saab riigieelarve seletuskiri olla alati detailsem ja läbipaistvam ning Rahandusministeeriumi juhiste alusel liigume järjekindlalt nimetatud eesmärgi suunas. 14 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Auditi iseloomustus Auditi eesmärk Tulenevalt riigieelarve seadusest on Riigikontrolli kohustuseks auditeerida riigi raamatupidamise aastaaruannet. Samuti tuleb Riigikontrollil kontrollida riigi tehingute seaduslikkust. Ministeeriumi raamatupidamise ja tehingute seaduslikkuse audit on riigi raamatupidamise aastaaruande ja tehingute seaduslikkuse auditi üheks aluseks. Ministeeriumi auditi eesmärk on avaldada arvamust ministeeriumi tehingute seaduslikkuse kohta ja riigi raamatupidamise aastaaruande seisukohalt oluliste bilansi ja tulemiaruande kirjete õigsuse kohta ministeeriumi bilansis ja tulemiaruandes. Auditi ulatus ja käsitlusviis Riigikontroll sooritas auditi kooskõlas INTOSAI (Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon) auditistandarditega, milles on käsitletud nii finantsaruannete kui ka tehingute seaduslikkuse auditeerimist finantsaruannete auditi raames. Nende standardite järgi tuleb audit kavandada ja sooritada viisil, mis võimaldab piisava kindlustundega otsustada, et finantsaruanded ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja tehingud on olulises osas kooskõlas lisa 1 A-osas nimetatud õigusaktidega. Audititoimingute käigus koguti finantsaruannetes esitatud arvandmete ja avalikustatud info ning tehingute seaduslikkuse kohta tõendusmaterjali. Asjakohaste audititoimingute kavandamiseks võttis Riigikontroll arvesse finantsaruannete koostamiseks ja tehingute seaduslikkuse järgimiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, avaldamata arvamust sisekontrollisüsteemi tulemuslikkuse kohta. Auditi käigus hinnati ka seda, kas kasutatud arvestuspõhimõtted on olnud asjakohased ja juhtkonna raamatupidamislikud hinnangud põhjendatud. Ministeeriumis ei ole Riigikontroll teinud raamatupidamise aastaaruande auditit, vaid on sooritanud audititoiminguid, mis on vajalikud, et anda hinnang riigi raamatupidamise aastaaruandele. Seetõttu ei avalda Riigikontroll arvamust 24. mail 2016. aastal kantsleri allkirjastatud saldoandmiku kui terviku õigsuse kohta. Riigikontroll leiab, et audititoimingud annavad piisava aluse, et avaldada arvamust riigi raamatupidamise aastaaruande seisukohast oluliste finantsaruande kirjete kajastamise õigsuse kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantsaruandes ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustehingute seaduslikkuse kohta. Riigikontrolli hinnang – olulises osas kooskõlas – tähendab, et puuduvad sellised asjaolud, mille esitamine või esitamata jätmine võib mõjutada auditiaruande kasutaja hinnangut asutuse finantsnäitajatele ja tehingute seaduslikkusele. Olulisuse määramisel on Riigikontroll võtnud arvesse nii olulisuse kvantitatiivseid (olulisus summa järgi) kui ka kvalitatiivseid (olulisus sisu ja konteksti järgi) aspekte. Olulisuse hindamisel sisu ja konteksti järgi on Riigikontroll võtnud arvesse nii eksimuste mõju üksikult ja koos kui ka sisemisi ja väliseid mõjutegureid. Auditeeritule saadetud märgukirjas on esitatud detailsed tähelepanekud tegemata lihthankemenetluste kohta, mis auditiaruandes on esitatud kokkuvõtlikult punktis 14. Samuti on märgukirjas välja toodud auditi käigus tehtud tähelepanekud, mida ei ole auditiaruandes kajastatud, kuna tuvastatud eksimused ei ole hinnangu andmise seisukohast olulised, kuid võivad põhjustada vigu, kui sisekontrollisüsteemi ei parandata. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 15 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamisaruanne Et avaldada arvamust riigi majandusaasta aruande seisukohast oluliste finantsaruande kirjete kajastamise õigsuse kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantsaruandes, hindas Riigikontroll, kas finantsaruande kirjete seisukohast oluliste valdkondade majandustehingute kajastamine vastab Eesti heale raamatupidamistavale. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ja riigi raamatupidamise üldeeskiri. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid). Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigi äriühingute ja sihtasutuste raamatupidamise aastaaruandeid on auditeerinud vandeaudiitorid. Ministeeriumi finantsaruandes kajastatakse riigi äriühingute ja sihtasutuste finantsnäitajaid, mis on esitatud bilansikirjetel „Osalused sihtasutustes“ ning „Osalused tütar- ja sidusettevõtjates“. Ministeeriumi vastavatele kirjetele hinnangu andmiseks tugineb Riigikontroll vandeaudiitorite avaldatud arvamusele äriühingute ja sihtasutuste raamatupidamise aastaaruannete kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehingute seaduslikkus Seaduslikkuse auditeerimisel pöörati põhitähelepanu sellele, kas riigivara on valitsetud heaperemehelikult. Heaperemehelik valitsemine tähendab, et riigivara soetatakse, kasutatakse ja käsutatakse eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja tõhusalt ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Need printsiibid laienevad kõigile tehingutele riigivaraga. Tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamiseks auditeeris Riigikontroll, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehingud on olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning 2015. aasta riigieelarve seadusest ja 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusest. Selleks keskenduti riigieelarve täitmise sihipärasusele ja läbipaistvusele, kontrollides, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi investeeringud ja kulud on tehtud sihipäraselt, kas eelarvest on kinni peetud ning kas ettemaksed ja tehtud kulutused on põhjendatud. Varade soetamisel kontrolliti, kas tehingud on sooritatud, lähtudes riigihangete seaduse põhiprintsiipidest, milleks on säästlikkus ja otstarbekus, võrdne kohtlemine ja proportsionaalsus, läbipaistvus ja kontrollitavus, efektiivne konkurents ning huvide konflikti vältimine. Selleks kontrolliti valikuliselt, kas hangete piirmäära ületavate soetuste puhul on järgitud riigihangete seaduses ette nähtud menetluskorda ja kas väiksemate soetuste puhul on kinni peetud riigihangete põhinõuetest. Eritähelepanu pöörati ministeeriumi 2015. aasta tehingute seaduslikkuse ja raamatupidamise auditi käigus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringute tegemisele ministeeriumis. Selleks analüüsisid Riigikontrolli audiitorid 2015. aasta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) investeeringute planeerimist ning IKT-investeeringuteks ettenähtud raha kasutamist. Muu hulgas selgitati, kuidas ja mille alusel oli koostatud investeeringute kava, millistele projektidele oli planeeritud raha kulutada ning kas ja mis põhjustel projektid olid aasta jooksul muutunud. Samuti selgitati, kas ja millised on IKT-investeeringute rahastamise allikad peale riigieelarve. Suuremate ja olulisemate investeeringute puhul analüüsiti nende seoseid valitsemisala olulisemate arengukavadega. Riigikontrolli hinnangul on ministeeriumi IKT-investeeringute planeerimine hästi korraldatud, kui ministeeriumi valitsemisalas on kokku lepitud ühtsed prioriteetsed IKT-valdkonnad ja/või -projektid, millesse lähemate aastate jooksul investeeritakse, ning kui investeeringuvajadused on kirjeldatud vastavas kavas, mis hõlmab eelarveaastast pikemat perioodi. Olulisemad valdkonnad ja/või projektid investeeringuvajaduse kavas peavad olema kooskõlas ministeeriumi arengukavadega ja kogu riiki hõlmava dokumendiga „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“. 16 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Samuti peab Riigikontroll oluliseks, et investeeringute planeerimine ja tegemine on valitsemisalas ühtse juhtimise all. Selleks on vaja, et investeeringute kohta on olemas detailsem jaotus, et investeeringute plaanist kinnipidamist jälgitakse pidevalt, ning kui vaja, muudetakse plaane. Auditi lõpetamise aeg Audititoimingud lõpetati mais 2016. Auditi meeskond Auditis osalesid vanemaudiitor Angela Onno, audiitorid Karin Grents, Stella Iis, Jaana Laur ja Laura Roosimägi-Raudsepp. Kontaktandmed Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistusest tel +372 640 0704 või +372 640 0777, e-post [email protected] Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles. Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 2-1.8/16/60125/35. Riigikontrolli postiaadress on: Narva mnt 11a 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 Faks +372 661 6012 [email protected] Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Riigikontrolli varasemaid auditeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamise valdkonnas 23.05.2016 – Valitsuse tegevus riigi lennundusettevõtete arendamisel 26.06.2015 – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 27.06.2014 – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 14.04.2014 – Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine 26.06.2013 – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2012. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 25.06.2012 – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2011. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus 15.07.2011 – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2010. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus Kõik aruanded on kättesaadavad Riigikontrolli koduleheküljelt www.riigikontroll.ee 18 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Lisa 1. Hinnangu andmise kriteeriumid A. Tehingute seaduslikkuse kohta arvamuse avaldamisel tugines Riigikontroll järgmistele õigusaktidele: ■ 2015. aasta riigieelarve seadus, §-d 1, 5, 8; ■ 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus; ■ riigieelarve seadus §-d 30–33, 53, 60, 64; ■ rahandusministri 11.12.2003. aasta määrus nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“; ■ rahandusministri 10.09.2014. aasta määrus nr 30 „Kassalise teenindamise eeskiri“; ■ rahandusministri 17.09.2014. aasta määrus nr 33 „Eelarveklassifikaator“ (kehtis kuni 24.12.2015); ■ rahandusministri 16.12.2015. aasta määrus nr 47 „Eelarveklassifikaator“ (kehtib alates 25.12.2015); ■ riigihangete seadus, §-d 3–5, 7, 10, 131–16, 182–29, 31, 35–41, 50, 54, 57–71; ■ riigivaraseadus, §-d 2, 4–6, 8, 10–30, 32–33, 37–38, 43–44, 46, 48–52, 54–56, 58, 60, 63, 68, 75– 78, 84, 94–97. B. Lisaks hindas Riigikontroll tehingute kontrollimisel kooskõla järgmiste olulisemate õigusaktidega: ■ maareformi seadus, §-d 29, 31; ■ Vabariigi Valitsuse 09.06.2005. aasta määrus nr 132 „Riigile kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise kord“; ■ meresõiduohutuse seadus, §-d 501, 504–507, 5010; ■ riigilõivuseadus, §-d 8, 11, 15 ja ptk 8; ■ perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus, §-d 2, 12, 21–24, 29; ■ perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seadus, §-d 2, 8, 24, 26, 28, 37, 40–41; ■ avaliku teenistuse seadus, §-d 7, 10, 11, 21–23, 26, 34, 38–40, 43, 52, 61–63, 86–88, 90, 101– 105; ■ sotsiaalmaksuseadus, §-d 2–4, 7–9; ■ tulumaksuseadus, §-d 1–4; 40–43, 48–52, 54; ■ töölepingu seadus, §-d 1, 4–5, 9, 12, 29, 33, 43–45, 70–71, 79, 89, 92, 95, 97, 99–100; ■ töötuskindlustuse seadus, §-d 40–42; ■ Vabariigi Valitsuse 26.09.2014. aasta määrus nr 151 „Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2015–2018“. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016 19 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamatupidamine ja tehingute seaduslikkus 2015. aastal Lisa 2. Ministeeriumi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja valitsemisel olevate äriühingute auditite tulemused Äriühing/sihtasutus Osaluse Varad kokku Arvamus määr 31.12.2015 (%) (miljonites eurodes) 56,6 Ettevõtluse Arendamise SA** Märkusteta arvamus* 7 Riigi Infokommunikatsiooni SA 8,80 Märkusteta arvamus Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus 0,44 Märkusteta arvamus Sihtasutus KredEx** 173,64 Märkusteta arvamus* Sihtasutus Tallinna Teaduspark 17,14 Märkusega arvamus Tehnopol** Tallinna Sadam AS (grupp)** 100 581,08 Märkusteta arvamus* Eesti Post AS (grupp) 100 56,79 Märkusteta arvamus Tallinna Lennujaam AS (grupp) 100 142,63 Märkusteta arvamus* Lennuliiklusteeninduse AS 100 31,08 Märkusteta arvamus Saarte Liinid AS 100 57,24 Märkusteta arvamus Eesti Loots AS 100 19,77 Märkusteta arvamus AS Eesti Liinirongid** 100 175,21 Märkusteta arvamus* Teede Tehnokeskus AS 100 2,90 Märkusteta arvamus Metrosert AS 100 3,59 Märkusteta arvamus AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur** 100 156,11 Märkusteta arvamus* A.L.A.R.A. AS 100 1,49 Märkusteta arvamus Märkusteta arvamus koos asjaolu Eesti Raudtee AS ** 100 302,67 rõhutamisega* Eesti Teed AS 100 30,85 Märkusteta arvamus KredEx Krediidikindlustus AS 66,67 37,00 Märkusteta arvamus Elering AS 100 861,93 Märkusteta arvamus* EVR Cargo AS 100 71,32 Märkusteta arvamus* Rail Baltic Estonia OÜ 100 1,41 Märkusteta arvamus Nordic Aviation Group AS 100 38,63 Auditeerimata Transpordi Varahalduse OÜ 100 48,17 Auditeerimata * Äriühing või sihtasutus, mille 2015. aasta majandusaasta aruande auditit Riigikontroll juhendas. ** Äriühing või sihtasutus, mille 2015. aasta tehingute seaduslikkuse kontrolli Riigikontroll juhendas.Allikas: auditeeritud 2015. a majandusaasta aruanded 20 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 28 juuni 2016