dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 15. juuli 2016
Viit
13-0520-007
Registreeritud
15. juuli 2016
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Maavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6.3S Raudteeliiklusregistri ja -ehitisregistri dokumendid (2009-2013) (Suletud)
Sari
6.3-6 Ehitisregistriga seonduvad dokumendid (va käskkirjad)
Toimik
13-0520
Vastutaja
TJA Migratsioon
Lahendamise tähtaeg
14. august 2016

Failid

  • 📎1-116736 15.07.2016 Korraldus.bdoc217 KB

Sisu (failidest)

MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu 15.juuli 2016 nr 1-1/16/736 „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ (edaspidi teemaplaneering) objektiks on 330/110 kV õhuliini trassikoridor Pärnumaal Lääne maakonna piirist kuni Sindi alajaamani. Planeeritud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritud elektriliin on vajalik üleriiklikult varustuskindluse suurendamiseks ja ülekandekadude vähendamiseks, mis omakorda tagab tarbijatele parema elektriühenduse. Uus elektriliin on oluline elektrituru arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/EC) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009) ENTSO koostatud kavas „TYNDP 2010“ ning Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannetes alates 2010. aastast. Teemaplaneering lähtub üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud eesmärkidest, mis näevad ette Eesti energiavarustuse võimaluste avardamise. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb lähiaastatel luua varustuskindluse parandamiseks 330 kV ringvõrk (Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi liin. Käesolevaks hetkeks on Pärnu ja Viljandi maakondades kehtestatud maakonnaplaneeringud Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramiseks, millega on määratud trassikoridor Kilingi-Nõmmest kuni Eesti riigi piirini. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor on määratud alates Harku alajaamast kuni Sindi alajaamani. Planeeritud trassikoridor läbib kolme maakonda ja 11 kohalikku omavalitsust ning selle kogupikkus on ca 173 km. Samaaegselt koostasid Harju ja Lääne maavalitsused teemaplaneeringud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha määramiseks oma maakondades. Uue 330/110 kV elektriliini rajamine võimaldab elektrisüsteemiga liita uusi tootmisvõimsusi Pärnumaal, aitab oluliselt suurendada varustuskindlust kogu Eestis, sh Pärnumaal ja Lääne- Eestis ning hajutada energiatootmist, tagada ja suurendada tarbijate varustatust elektriga ka kaugemas tulevikus. Uue 330/110 kV õhuliini planeerimine on avalikes (üldistes) huvides. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini ehitamine on kavandatud aastatel 2017-2020. Pärnumaal on määratud 330/110 kV õhuliini trassi koridori asukoht alates Lääne maakonna piirist kuni Sindi alajaamani. Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli tehniliselt amortiseerunud Harku-Lihula-Sindi 110 kV elektriliini üleviimine 330/110 kV pingele ja õhuliini trassi koridori asukoha määramine. Nimetatud 110 kV elektriliin läbib maakonna kolme valda ̶ Koonga, Audru ja Sauga. Tegemist on mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega, mistõttu määrati kõrgepingeliini asukoht maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ning planeeringu koostamisel lähtuti kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse §-s 29¹ sätestatud erisustest. Elektriliini trassikoridori asukoht valiti variantide võrdluse teel. Planeeringuala hõlmab Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimiseks ja toimimiseks vajaliku ala Koonga, Audru ja Sauga valdade territooriumidel. Trassikoridor on määratud vastavalt 330 kV õhuliinile esitatavatele nõuetele. 330 kV pingega õhuliinist tulenevalt on planeeritava elektriliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 40 m. Planeeritud elektriliini trassikoridor on laiusega 100 m, sest trassikoridori on kavandatud elektriliin koos kaitsevööndiga ja 20 m laiune puhverala. Vajadusel on projekteerimise käigus võimalik nihutada õhuliini koos kaitsevööndiga vaid trassikoridori sees puhverala ulatuses. Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse ehitusprojekt, millega määratakse õhuliini ja mastide täpsed asukohad. Pärast elektriliini valmisehitamist jääb trassikoridori laiuseks 80 m, so kaitsevööni ulatus 40 m mõlemale poole 330/110kV elektriliinist. Planeeritud 330/110 kV elektriliinil on ühel mastil nii 330 kV kui ka 110 kV ahelad. Selline lahendus vähendab elektriliini kaitsevööndi alla jäävat maa-ala, väiksemad on ka liini ehitamise materjali ja hilisemad hooldustööde kulud. Pärnu maakonnas tehakse elektriliinilt 330 kV õhuliini sisseviigud Sindi alajaama ning 110 kV sisseviigud Lõpe, Audru ja Sindi alajaamadesse ning vajadusel perspektiivsetesse Lemmetsa alajaama. Trassikoridori pikkus Pärnu maakonnas on ca 58 km. Teemaplaneeringu koostamisel on algusest peale arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohalike omavalitsuste ruumilise arengu vajadused lähtuvalt planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning energiaühenduse väljaehitamise vajadusest. Trassikoridoride alternatiivide valimisel analüüsiti olemasolevat asustust ja looduslikke tingimusi. Arvestati olemasolevate elektriliinide paiknemist ning kinnismälestiste, looduskaitseliste objektide ja seadusest tulenevate piirangutega. Samuti lähtuti põhimõttest, et trass kulgeks võimalikult sirgjooneliselt ja elamud jääksid trassikoridori teljest soovitatavalt vähemalt 100 m kaugusele. Parima trassikoridori asukoha leidmiseks võrreldi alternatiivseid trassikoridori asukohti trassi erinevatel lõikudel kriteeriumite alusel kolmes valdkonnas: majanduslik, sotsiaalne ja looduskeskkondlik. Alternatiivide kaalumisel arvestati ka eluhoonete kaugust. Trassikoridor kavandati eluhoonete vahelt läbi nii, et õhuliin jääks neist võrdsele kaugusele. Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatu negatiivsete mõjude leevendamise meetmed on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus. KSH aruanne sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, kultuurilisi, sotsiaalseid, ja majanduslikke kaalutlusi ning olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid. Teemaplaneeringu lahendus tugineb KSH aruandele. Kogu trassikoridori ulatuses on koostatud ühine KSH, mis hõlmab Pärnu, Lääne ja Harju maakonnade teemaplaneeringuid. Keskkonnaamet kiitis KSH aruande heaks 4.02.2016 kirjaga 6-5/16/1-7 „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu keskkonnmõju strateegilise hindamise aruande heakskiitmine“. Teemaplaneeringu puhul on tegemist maakonnaplaneeringu erijuhtumiga, mis tähendab, et 330/110 kV õhuliini rajamiseks üld- ja detailplaneeringuid reeglina enam koostama ei pea. Vastavalt planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 29¹ lg-le 6 toimub joonehitise projekti 2 (7) koostamine kehtestatud teemaplaneeringu alusel, kui joonehitise (käesoleval juhul kõrgepingeliin) asukoht on valitud maakonnaplaneeringu või selle teemaplaneeringuga. Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse järgmise etapina kõrgepingeliini ehitusprojekt, mis määrab täpse maa-ala 330 kV õhuliini rajamiseks. Õhuliini projekteerimise ajal sõlmib Elering AS iga maaomanikuga isikliku kasutusõiguse lepingu, milles fikseeritakse elektriliini trassi asukoht ja lepitakse kokku kõik muud tingimused, sh kompensatsioonid maaomanikule. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni konkreetsel õhuliini lõigul, saavad maaomanikud kinnistuid edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi. Senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Teemaplaneeringus seatud trassikoridori kasutamise, projekteerimise põhimõtteid ja tingimusi tuleb järgida juhul, kui krundi või kinnistu seniseid ehitustingimusi või sihtotstarvet soovitakse muuta või kui asutakse õhuliini projekteerima või trassikoridoris koostama uusi planeeringuid või projekteerimistingimusi. Edaspidiste üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada valitud trassikoridoriga ja 330/110 kV õhuliini asukohaga. Pärast ehitise kasutuselevõttu lähtutakse planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel 330/110 kV õhuliinist ja selle kaitsevööndist, mitte trassikoridoris sätestatud tingimustest. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja neljast joonisest. Seletuskirjas on selgitatud ja põhjendatud trassikoridori asukoha valikut kohalike omavalitsuste kaupa, trassikoridori jäävate maa- ja veealade üldised kasutustingimused ning projekteerimise põhimõtted ja tingimused on koostatud kogu trassikoridori kohta. Joonised: 1) põhijoonis, mõõtkavas 1:100 000, millel on nähtav kogu planeeritud trassikoridor Pärnu maakonnas; 2) planeeringulahendus Koonga vallas; 3) planeeringulahendus Audru vallas ja 4) planeeringulahendus Sauga vallas. Planeeringulahenduse joonised valdade lõikes on mõõtkavas 1:20 000, kuna on aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse. Teemaplaneeringu juurde kuuluvad kaust II, KSH aruanne ja kaust III, lisad ja kooskõlastused. Teemaplaneeringu koostamine algatati Pärnu maavanema 31.10.2011 korraldusega nr 124. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg-le 1 menetleti teemaplaneering lõpuni kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse kohaselt. Teemaplaneering on koostatud vastavuses planeerimisseaduse §-s 29¹ sätestatud mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisustega. Planeeringu osapooled on Pärnu Maavalitsus, Elering AS, planeeringukonsultant AS Ramboll (alates 17.07.2015 AS Skepast & Puhkim) ja KSH koostaja AS Maves. Teemaplaneering on koostatud koostöös Koonga, Audru ja Sauga vallavalitsuste ning Lääne ja Harju maavalitsustega. Planeeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi teemaplaneering käsitleb ning teiste huvitatud isikutega. Kohe teemaplaneeringu koostamise algusetapis loodi Elering AS veebilehel planeeringuportaal, kus kajastati teemaplaneeringu koostamisega seotud materjalid. Avalikkusele suunatud tutvustused ja arutelud teemaplaneeringu koostamise ajal viidi läbi vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega ning igaühel oli neil võimalik osaleda. Teave teemaplaneeringu avalike väljapanekute ja arutelude kohta oli kättesaadav Pärnu Maavalitsuse ja Koonga, Audru ja Sauga vallavalitsuste veebilehtedel. Kõikidest planeeringu koostamise etappidest teavitas maavanem avalikkust Pärnu Postimehes ja ilmumisel ka trassikoridori kohalike omavalitsuste lehtede kaudu. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade avalikud arutelud toimusid 2.10.2012 Audru ja Sauga vallamajades ning 3.10.2012 Koonga vallas Lõpe klubis. Teemaplaneeringu esimese eskiislahenduse ja KSH programmi avalik väljapanek oli 25.02. ̶ 11.03.2013. Nende avalikud 3 (7) arutelud toimusid 19.03.2013 Audru ja Sauga vallamajades ning 20.03.2013 Koonga vallas Lõpe klubis. Teemaplaneeringu teise eskiisilahenduse avalik väljapanek oli 16 ̶ 30.09.2013 ja avalikud arutelud toimusid 30.09.2013 Audru vallamajas ning 1.10.2013 Koonga vallas Lõpe klubis ja Sauga vallamajas. Planeeringulahenduse kooskõlastasid enne selle vastuvõtmist Koonga Vallavolikogu, Audru Vallavolikogu, Sauga Vallavolikogu ja Lääne Maavalitsus, samuti Siseministeeriumi määratud asjaomased riigiasutused (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Maanteeamet, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet ja Terviseamet). Maavanem võttis teemaplaneeringu vastu 19.01.2015 korraldusega 1-1/15/17 ja suunas avalikule väljapanekule. Teated teemaplaneeringu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude kohta ilmusid ajalehtedes Pärnu Postimees (3.02.2015) ja väljaandes Ametlikud Teadaanded (30.01.2015). Samuti teavitati teemaplaneeringu avalikustamisest Pärnu Maavalitsuse, Audru, Koonga ja Sauga valdade veebilehtedel. Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatas maavanem tähtkirjaga ka trassikoridori jäävatele kinnisasjade omanikele. Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 10.02.2015 – 12.03.2015. Avaliku väljapaneku ajal olid paberkandjal teemaplaneeringu ja KSH aruande materjalid kättesaadavad Koonga valla Lõpe raamatukogus, Audru vallamajas ja Sauga vallamajas ning Pärnu maavalitsuses. Teemaplaneering koos kõikide lisadega avalikustati ka Pärnu Maavalitsuse, Koonga, Audru ja Sauga valla ning planeeringuportaalis AS-i Elering veebilehtedel. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 21.04.2015 Koonga vallas Lõpe klubis ja Audru vallamajas ning 22.04.2015 Sauga Avatud Noortekeskuses. Avalikel aruteludel osalesid maavalitsuse esindajad, teemaplaneeringu ja KSH koostamise konsultandid ning AS Eleringi esindaja, kes selgitas kuidas kinnistuomanikele elektriliini kaitsevööndi ulatuses tekkiv kahju korvatakse. Samuti selgitati kuidas on valitud trassikoridori asukoht ja vaadati läbi kõik vastuväited ja ettepanekud. Avaliku väljapaneku jooksul esitati kokku 13 kirjalikku avaldust, mis sisaldasid ettepanekuid, vastuväiteid või selgitamist vajavaid küsimusi. Enamik ettepanekuid puudutasid trassikoridori läbiminekut eraisikute kinnistutest Audru vallas ja Sauga vallas. Koonga valla osas ei esitatud mitte ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. Vastuväited esitasid kinnistuomanikud, kelle maalt kulgeb elektriliin või selle kaitsevöönd riivab kinnistut ja tegid ettepanekud trassikoridori äranihutamiseks nende maalt. Kõikidele planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud avaldustele vastas maavanem kirjalikult. Antud vastustes on maavanem igakülgselt selgitatud ja põhjendatud eelistatud trassikoridori asukohta ja ei pidanud põhjendatuks eelistatud trassikoridori asukoha muutmist Liiva, Lemmetsa ja Malda külades Audru vallas ning Sauga valla Nurme külas. Üks põhjus, miks trassikoridori asukohta polnud otstarbekas muuta oli see, et muutmise tulemusena oleks pikenenud elektriliin ja sellega oleks suurenenud veelgi maa-ala, milles on elektriliinist tulenevad piirangud. Teemaplaneeringu avalikustamise käigus ilmnesid Sauga valla Kilksama külas asjaolud, millest lähtuvalt kaaluti trassikoridori nihutamist antud piirkonnas. Nimelt elamu Kilksama külas, millega senini planeeringulahenduse väljatöötamisel oli arvestatud, osutus omavoliliselt ehitatuks ja oli selleks ajaks lammutatud. Seetõttu otsustati teemaplaneeringu menetlust Sauga valla Kilkasma küla osas jätkata. Uuesti vaadati üle ja täpsustati elektriliini planeeringulahendus Kilksama külas Via Baltica planeeringuga määratud perspektiivse Pärnu suure ümbersõidu läheduses. Trassikoridori alternatiivide kaalutlemise tulemusena osutus eelistatuks alternatiiv S 1-1 koos alamalternatiiviga S 1-1b. Selle puhul nihkus elektriliin 4 (7) Kilksama elamupiirkonnast kaugemale, samuti kattusid osaliselt varem planeeritud Via Baltica maantee ja elektriliini kaitsevööndid, mistõttu on mõju sotsiaalsele ja looduskeskkonnale väiksem. 25.05.2015 toimus Sauga vallamajas arutelu Kilksama külas trassikoridori täpsustamise osas, millel osalesid vallavalitsuse ja täpsustatava lõigu kinnisasjade omanikud. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et teemaplaneeringu lahendust Sauga vallas Kilksama küla osas on võimalik muuta. Sellel kinnistasid kinnistuomanikud Ruth Õuekallas, Jaan Eelmaa, Harri Tillart, et nad on nõus Kilksama küla osas täpsustatava trassikoridori asukohaga. Trassikoridori asukoha täpsustusele Sauga valla Kilksama küla osas andsid nõusoleku Sauga Vallavolikogu 18.06.2015 ja Maanteeamet 29.06.2015. Selles osas võttis maavanem teemaplaneeringu uuesti vastu 3.07.2015 korraldusega nr 1-1/15/322. Sauga valla Kilksama küla osas uus teemaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikul 3.08.2015 kuni 1.09.2015. Avalik arutelu Sauga vallamajas toimus 21.09.2015. Korrigeeritud planeeringulahenduse avalikust väljapanekust Sauga valla Kilksama küla osas teavitas maavalitsus ajalehes Pärnu Postimees (23.07.2015), Pärnu Maavalitsuse ja Sauga Vallavalitsuse veebilehtedel ning AS Eleringi loodud planeeringuportaalis. Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha Sauga valla Kilksama küla osa teatas maavanem tähtkirjaga sellesse trassikoridori lõiku jäävatele kinnisasjade omanikele. Avaliku väljapaneku ajal esitas Ruth Õuekallas avalduse, milles nõustus Kilksama küla osas täpsustatud teemaplaneeringu lahendusega. Teemaplaneeringu menetlemise tulemusena Sauga valla Kilksama küla osas lahendamata planeeringuvaideid üles ei jäänud. Avalikul arutelul andsid selgitusi ja vastasid küsimustele Pärnu Maavalitsuse esindajad, planeeringukonsultandid, KSH koostaja ning AS Eleringi esindajad. Seega saavutati Sauga valla Kilksama küla osas uue avaliku väljapaneku tulemusena lahendus, mis rahuldas külaelanikke ja kohalikku omavalitsust. Teemaplaneeringu avalike väljapanekute ja arutelude tulemusena jäid üles kuus vastuväidet, millega arvestamist ja eelistatud trassikoridori asukaha muutmist ei pidanud maavanem põhjendatuks. Neist Audru valla osas valla viis vastuväidet (Andrus ja Eidi Aidla, Raivo Palu, Arnold Palu, Ene Kirde, Silje Oruvee) ja Sauga valla osas üks vastuväide (Kätlin Org). Teemaplaneeringu avalike väljapanekute ja avalike arutelude tulemustest teavitas maavalitsus 15.10.2015 ajalehes Pärnu Postimees. Maavanem esitas 12.02.2016 kirjaga nr 6-1/16/383-1 teemaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas. Planeeringujärelevalve tulemusena andis riigihalduse minister Rahandusministeeriumi kirjas 6.07.2016 nr 15-2/11590-1-1 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ järelevalvest planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohase heakskiidu ning tegi Pärnu maavanemale ettepaneku teemaplaneeringu kehtestamiseks. Samas kirjas on esitatud ülevaade järelevalve käigus teostatud toimingutest; antud hinnang teemaplaneeringu sisu vastavuse kohta kehtivale õigusele; toodud välja ebatäpsused planeeringumaterjalides, mis on vaja korrigeerida ja täpsustada enne teemaplaneeringu kehtestamist; fikseeritud et teemaplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+ ning antud seisukoht arvestamata vastuväidete kohta. Teemaplaneeringu koostamise käigus arvestamata jäetud vastuväidete osas nõustus Rahandusministeerium Pärnu maavanema poolt vastuväidetele antud seisukohtadega. Järelevalve teostamise käigus asus Rahandusministeerium kõikide teemaplaneeringu koostamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas seisukohale, et Pärnu maavanem on 5 (7) oma vastuseid ja planeeringulahendust piisavalt põhjendanud. Audru valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväidete osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et Pärnu maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Audru vallas paikneb alternatiivide A 1-2 ja A 2-3 asukohtades. Sauga valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväite osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Sauga vallas paikneb alternatiivi S 1-1 (täpsustusvariandiga S 1-1b) asukohas. Järelevalve käigus läbiviidud ärakuulamise tulemusena teemaplaneeringus arvestamata jäetud vastuväidete kohta saatis riigihalduse minister kirjalikud seisukohad Ene Kirdele, Silje Oruveele, Arnold Palule, Raivo Palule ja Kätlin Orgile. Planeeringujärelevalve kirjas väljatoodud kõikide nõuetega on arvestatud ning teemaplaneeringust on täiendatud ja täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud teemaplaneeringu seletuskirja ja planeeringujoonistele. Teemaplaneeringu kehtestamise põhjendused on lisaks toodud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ seletuskirjas ja planeeringujoonistel, mis on korralduse lahutamatud lisad. Lähtuvalt eeltoodust ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (RT I, 23.03.2015,3) § 1 lg-st 1 ja planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 24 lg-st 2, § 23 lg-st 6, § 24 lg 6, § 25 lg-te 2 ja 3, § 29¹ lg 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lg 1 alusel: 1. Kehtestan Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ lisatud kujul. 2. Kehtestatud teemaplaneeringuga on võimalik tutvuda Pärnu Maavalitsuses aadressil Akadeemia tn 2 Pärnus ja Pärnu Maavalitsuse veebilehel: http://parnu.maavalitsus.ee/. 3. Teha käesolev korraldus koos teemaplaneeringuga teatavaks Koonga Vallavalitsusele, Audru Vallavalitsusele, Sauga Vallavalitsusele, Rahandusministeeriumile ja AS-ile Elering ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 4. Pärnu Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute talitusel avaldada teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta Pärnu Maavalitsuse veebilehel, ajalehes Pärnu Postimees ning Koonga, Audru ja Sauga vallalehtedes ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 5. Teade teemaplaneeringu kehtestamisest saata Harju Maavalitsusele, Lääne Maavalitsusele, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile, Maa-ametile, Maanteeametile, Päästeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandusametile, Terviseameti Lääne talitusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, AS-ile Eesti Energia ja OÜ-le Elektrilevi 14 päeva jooksul käesoleva korralduse allakirjutamise päevast arvates. 6. Vastavalt planeerimisseaduse § 29¹ lg-le 5 kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. 6.1. Planeeritud joonehitise asukoht kantakse kehtestatud Koonga, Sauga ja Audru valla üldplaneeringutesse. 6 (7) 6.2. Pärast Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoha kandmist Koonga, Audru ja Sauga valdade üldplaneeringutesse kehtivad trassikoridori asukohas teemaplaneeringus sätestatud maakasutustingimused. 7. Korralduse vaidlustamiseks on igal isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama teemaplaneeringu kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaie Pärnu Maavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kaljuste 7 (7)
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel