Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 15. juuli 2016
Sisu (failidest)
MAAVANEMA KORRALDUS
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu 15.juuli 2016 nr 1-1/16/736
„Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi
asukoha määramine“ kehtestamine
Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini
trassi asukoha määramine“ (edaspidi teemaplaneering) objektiks on 330/110 kV õhuliini
trassikoridor Pärnumaal Lääne maakonna piirist kuni Sindi alajaamani.
Planeeritud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust
330 kV elektrivõrgust ning esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti
ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritud elektriliin on
vajalik üleriiklikult varustuskindluse suurendamiseks ja ülekandekadude vähendamiseks, mis
omakorda tagab tarbijatele parema elektriühenduse. Uus elektriliin on oluline elektrituru
arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel.
Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity
Directive 96/92/EC) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009) ENTSO koostatud
kavas „TYNDP 2010“ ning Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannetes alates 2010.
aastast.
Teemaplaneering lähtub üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud eesmärkidest, mis
näevad ette Eesti energiavarustuse võimaluste avardamise. Üleriigilise planeeringu Eesti
2030+ kohaselt tuleb lähiaastatel luua varustuskindluse parandamiseks 330 kV ringvõrk
(Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi
liin. Käesolevaks hetkeks on Pärnu ja Viljandi maakondades kehtestatud
maakonnaplaneeringud Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha
määramiseks, millega on määratud trassikoridor Kilingi-Nõmmest kuni Eesti riigi piirini.
Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor on määratud alates Harku alajaamast
kuni Sindi alajaamani. Planeeritud trassikoridor läbib kolme maakonda ja 11 kohalikku
omavalitsust ning selle kogupikkus on ca 173 km. Samaaegselt koostasid Harju ja Lääne
maavalitsused teemaplaneeringud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassiasukoha
määramiseks oma maakondades.
Uue 330/110 kV elektriliini rajamine võimaldab elektrisüsteemiga liita uusi tootmisvõimsusi
Pärnumaal, aitab oluliselt suurendada varustuskindlust kogu Eestis, sh Pärnumaal ja Lääne-
Eestis ning hajutada energiatootmist, tagada ja suurendada tarbijate varustatust elektriga ka
kaugemas tulevikus. Uue 330/110 kV õhuliini planeerimine on avalikes (üldistes) huvides.
Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini ehitamine on kavandatud aastatel 2017-2020.
Pärnumaal on määratud 330/110 kV õhuliini trassi koridori asukoht alates Lääne maakonna
piirist kuni Sindi alajaamani. Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli tehniliselt
amortiseerunud Harku-Lihula-Sindi 110 kV elektriliini üleviimine 330/110 kV pingele ja
õhuliini trassi koridori asukoha määramine. Nimetatud 110 kV elektriliin läbib maakonna
kolme valda ̶ Koonga, Audru ja Sauga.
Tegemist on mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega, mistõttu määrati
kõrgepingeliini asukoht maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ning planeeringu
koostamisel lähtuti kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse §-s 29¹ sätestatud erisustest.
Elektriliini trassikoridori asukoht valiti variantide võrdluse teel.
Planeeringuala hõlmab Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimiseks ja
toimimiseks vajaliku ala Koonga, Audru ja Sauga valdade territooriumidel. Trassikoridor on
määratud vastavalt 330 kV õhuliinile esitatavatele nõuetele. 330 kV pingega õhuliinist
tulenevalt on planeeritava elektriliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 40 m.
Planeeritud elektriliini trassikoridor on laiusega 100 m, sest trassikoridori on kavandatud
elektriliin koos kaitsevööndiga ja 20 m laiune puhverala. Vajadusel on projekteerimise käigus
võimalik nihutada õhuliini koos kaitsevööndiga vaid trassikoridori sees puhverala ulatuses.
Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse ehitusprojekt, millega määratakse õhuliini ja
mastide täpsed asukohad. Pärast elektriliini valmisehitamist jääb trassikoridori laiuseks 80 m,
so kaitsevööni ulatus 40 m mõlemale poole 330/110kV elektriliinist.
Planeeritud 330/110 kV elektriliinil on ühel mastil nii 330 kV kui ka 110 kV ahelad. Selline
lahendus vähendab elektriliini kaitsevööndi alla jäävat maa-ala, väiksemad on ka liini
ehitamise materjali ja hilisemad hooldustööde kulud. Pärnu maakonnas tehakse elektriliinilt
330 kV õhuliini sisseviigud Sindi alajaama ning 110 kV sisseviigud Lõpe, Audru ja Sindi
alajaamadesse ning vajadusel perspektiivsetesse Lemmetsa alajaama. Trassikoridori pikkus
Pärnu maakonnas on ca 58 km.
Teemaplaneeringu koostamisel on algusest peale arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja
kohalike omavalitsuste ruumilise arengu vajadused lähtuvalt planeeringuala majandusliku,
sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning
energiaühenduse väljaehitamise vajadusest. Trassikoridoride alternatiivide valimisel analüüsiti
olemasolevat asustust ja looduslikke tingimusi. Arvestati olemasolevate elektriliinide
paiknemist ning kinnismälestiste, looduskaitseliste objektide ja seadusest tulenevate
piirangutega. Samuti lähtuti põhimõttest, et trass kulgeks võimalikult sirgjooneliselt ja elamud
jääksid trassikoridori teljest soovitatavalt vähemalt 100 m kaugusele. Parima trassikoridori
asukoha leidmiseks võrreldi alternatiivseid trassikoridori asukohti trassi erinevatel lõikudel
kriteeriumite alusel kolmes valdkonnas: majanduslik, sotsiaalne ja looduskeskkondlik.
Alternatiivide kaalumisel arvestati ka eluhoonete kaugust. Trassikoridor kavandati eluhoonete
vahelt läbi nii, et õhuliin jääks neist võrdsele kaugusele.
Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke
alternatiivseid lahendusi ning kavandatu negatiivsete mõjude leevendamise meetmed on
hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus. KSH aruanne
sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, kultuurilisi,
sotsiaalseid, ja majanduslikke kaalutlusi ning olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks kavandatud meetmeid.
Teemaplaneeringu lahendus tugineb KSH aruandele. Kogu trassikoridori ulatuses on
koostatud ühine KSH, mis hõlmab Pärnu, Lääne ja Harju maakonnade teemaplaneeringuid.
Keskkonnaamet kiitis KSH aruande heaks 4.02.2016 kirjaga 6-5/16/1-7 „Harju, Lääne ja
Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu keskkonnmõju strateegilise
hindamise aruande heakskiitmine“.
Teemaplaneeringu puhul on tegemist maakonnaplaneeringu erijuhtumiga, mis tähendab, et
330/110 kV õhuliini rajamiseks üld- ja detailplaneeringuid reeglina enam koostama ei pea.
Vastavalt planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 29¹ lg-le 6 toimub joonehitise projekti
2 (7)
koostamine kehtestatud teemaplaneeringu alusel, kui joonehitise (käesoleval juhul
kõrgepingeliin) asukoht on valitud maakonnaplaneeringu või selle teemaplaneeringuga.
Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse järgmise etapina kõrgepingeliini
ehitusprojekt, mis määrab täpse maa-ala 330 kV õhuliini rajamiseks. Õhuliini projekteerimise
ajal sõlmib Elering AS iga maaomanikuga isikliku kasutusõiguse lepingu, milles fikseeritakse
elektriliini trassi asukoht ja lepitakse kokku kõik muud tingimused, sh kompensatsioonid
maaomanikule.
Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni konkreetsel õhuliini lõigul, saavad maaomanikud
kinnistuid edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi. Senist maakasutust planeering
koheselt ei kitsenda. Teemaplaneeringus seatud trassikoridori kasutamise, projekteerimise
põhimõtteid ja tingimusi tuleb järgida juhul, kui krundi või kinnistu seniseid ehitustingimusi
või sihtotstarvet soovitakse muuta või kui asutakse õhuliini projekteerima või trassikoridoris
koostama uusi planeeringuid või projekteerimistingimusi. Edaspidiste üld- ja
detailplaneeringute koostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada valitud
trassikoridoriga ja 330/110 kV õhuliini asukohaga. Pärast ehitise kasutuselevõttu lähtutakse
planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel 330/110 kV õhuliinist ja
selle kaitsevööndist, mitte trassikoridoris sätestatud tingimustest.
Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja neljast joonisest. Seletuskirjas on selgitatud ja
põhjendatud trassikoridori asukoha valikut kohalike omavalitsuste kaupa, trassikoridori
jäävate maa- ja veealade üldised kasutustingimused ning projekteerimise põhimõtted ja
tingimused on koostatud kogu trassikoridori kohta. Joonised: 1) põhijoonis, mõõtkavas 1:100
000, millel on nähtav kogu planeeritud trassikoridor Pärnu maakonnas; 2)
planeeringulahendus Koonga vallas; 3) planeeringulahendus Audru vallas ja 4)
planeeringulahendus Sauga vallas. Planeeringulahenduse joonised valdade lõikes on
mõõtkavas 1:20 000, kuna on aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse.
Teemaplaneeringu juurde kuuluvad kaust II, KSH aruanne ja kaust III, lisad ja
kooskõlastused.
Teemaplaneeringu koostamine algatati Pärnu maavanema 31.10.2011 korraldusega nr 124.
Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg-le 1 menetleti
teemaplaneering lõpuni kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse kohaselt.
Teemaplaneering on koostatud vastavuses planeerimisseaduse §-s 29¹ sätestatud mitut
kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise
erisustega.
Planeeringu osapooled on Pärnu Maavalitsus, Elering AS, planeeringukonsultant AS Ramboll
(alates 17.07.2015 AS Skepast & Puhkim) ja KSH koostaja AS Maves. Teemaplaneering on
koostatud koostöös Koonga, Audru ja Sauga vallavalitsuste ning Lääne ja Harju
maavalitsustega. Planeeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiasutustega, kelle
valitsemisalas olevaid küsimusi teemaplaneering käsitleb ning teiste huvitatud isikutega.
Kohe teemaplaneeringu koostamise algusetapis loodi Elering AS veebilehel
planeeringuportaal, kus kajastati teemaplaneeringu koostamisega seotud materjalid.
Avalikkusele suunatud tutvustused ja arutelud teemaplaneeringu koostamise ajal viidi läbi
vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega ning igaühel oli neil võimalik osaleda.
Teave teemaplaneeringu avalike väljapanekute ja arutelude kohta oli kättesaadav Pärnu
Maavalitsuse ja Koonga, Audru ja Sauga vallavalitsuste veebilehtedel. Kõikidest planeeringu
koostamise etappidest teavitas maavanem avalikkust Pärnu Postimehes ja ilmumisel ka
trassikoridori kohalike omavalitsuste lehtede kaudu.
Teemaplaneeringu lähteseisukohtade avalikud arutelud toimusid 2.10.2012 Audru ja Sauga
vallamajades ning 3.10.2012 Koonga vallas Lõpe klubis. Teemaplaneeringu esimese
eskiislahenduse ja KSH programmi avalik väljapanek oli 25.02. ̶ 11.03.2013. Nende avalikud
3 (7)
arutelud toimusid 19.03.2013 Audru ja Sauga vallamajades ning 20.03.2013 Koonga vallas
Lõpe klubis. Teemaplaneeringu teise eskiisilahenduse avalik väljapanek oli 16 ̶ 30.09.2013 ja
avalikud arutelud toimusid 30.09.2013 Audru vallamajas ning 1.10.2013 Koonga vallas Lõpe
klubis ja Sauga vallamajas.
Planeeringulahenduse kooskõlastasid enne selle vastuvõtmist Koonga Vallavolikogu, Audru
Vallavolikogu, Sauga Vallavolikogu ja Lääne Maavalitsus, samuti Siseministeeriumi
määratud asjaomased riigiasutused (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet,
Maanteeamet, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise
Järelevalve Amet, Päästeamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet ja Terviseamet).
Maavanem võttis teemaplaneeringu vastu 19.01.2015 korraldusega 1-1/15/17 ja suunas
avalikule väljapanekule. Teated teemaplaneeringu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude
kohta ilmusid ajalehtedes Pärnu Postimees (3.02.2015) ja väljaandes Ametlikud Teadaanded
(30.01.2015). Samuti teavitati teemaplaneeringu avalikustamisest Pärnu Maavalitsuse, Audru,
Koonga ja Sauga valdade veebilehtedel. Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku ning avaliku
arutelu toimumise aja ja koha teatas maavanem tähtkirjaga ka trassikoridori jäävatele
kinnisasjade omanikele.
Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 10.02.2015 – 12.03.2015.
Avaliku väljapaneku ajal olid paberkandjal teemaplaneeringu ja KSH aruande materjalid
kättesaadavad Koonga valla Lõpe raamatukogus, Audru vallamajas ja Sauga vallamajas ning
Pärnu maavalitsuses. Teemaplaneering koos kõikide lisadega avalikustati ka Pärnu
Maavalitsuse, Koonga, Audru ja Sauga valla ning planeeringuportaalis AS-i Elering
veebilehtedel.
Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 21.04.2015 Koonga vallas Lõpe
klubis ja Audru vallamajas ning 22.04.2015 Sauga Avatud Noortekeskuses. Avalikel
aruteludel osalesid maavalitsuse esindajad, teemaplaneeringu ja KSH koostamise
konsultandid ning AS Eleringi esindaja, kes selgitas kuidas kinnistuomanikele elektriliini
kaitsevööndi ulatuses tekkiv kahju korvatakse. Samuti selgitati kuidas on valitud
trassikoridori asukoht ja vaadati läbi kõik vastuväited ja ettepanekud.
Avaliku väljapaneku jooksul esitati kokku 13 kirjalikku avaldust, mis sisaldasid ettepanekuid,
vastuväiteid või selgitamist vajavaid küsimusi. Enamik ettepanekuid puudutasid trassikoridori
läbiminekut eraisikute kinnistutest Audru vallas ja Sauga vallas. Koonga valla osas ei esitatud
mitte ühtegi ettepanekut ega vastuväidet.
Vastuväited esitasid kinnistuomanikud, kelle maalt kulgeb elektriliin või selle kaitsevöönd
riivab kinnistut ja tegid ettepanekud trassikoridori äranihutamiseks nende maalt. Kõikidele
planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud avaldustele vastas maavanem kirjalikult.
Antud vastustes on maavanem igakülgselt selgitatud ja põhjendatud eelistatud trassikoridori
asukohta ja ei pidanud põhjendatuks eelistatud trassikoridori asukoha muutmist Liiva,
Lemmetsa ja Malda külades Audru vallas ning Sauga valla Nurme külas. Üks põhjus, miks
trassikoridori asukohta polnud otstarbekas muuta oli see, et muutmise tulemusena oleks
pikenenud elektriliin ja sellega oleks suurenenud veelgi maa-ala, milles on elektriliinist
tulenevad piirangud.
Teemaplaneeringu avalikustamise käigus ilmnesid Sauga valla Kilksama külas asjaolud,
millest lähtuvalt kaaluti trassikoridori nihutamist antud piirkonnas. Nimelt elamu Kilksama
külas, millega senini planeeringulahenduse väljatöötamisel oli arvestatud, osutus omavoliliselt
ehitatuks ja oli selleks ajaks lammutatud. Seetõttu otsustati teemaplaneeringu menetlust Sauga
valla Kilkasma küla osas jätkata. Uuesti vaadati üle ja täpsustati elektriliini
planeeringulahendus Kilksama külas Via Baltica planeeringuga määratud perspektiivse Pärnu
suure ümbersõidu läheduses. Trassikoridori alternatiivide kaalutlemise tulemusena osutus
eelistatuks alternatiiv S 1-1 koos alamalternatiiviga S 1-1b. Selle puhul nihkus elektriliin
4 (7)
Kilksama elamupiirkonnast kaugemale, samuti kattusid osaliselt varem planeeritud Via
Baltica maantee ja elektriliini kaitsevööndid, mistõttu on mõju sotsiaalsele ja
looduskeskkonnale väiksem.
25.05.2015 toimus Sauga vallamajas arutelu Kilksama külas trassikoridori täpsustamise osas,
millel osalesid vallavalitsuse ja täpsustatava lõigu kinnisasjade omanikud. Arutelu tulemusena
jõuti järeldusele, et teemaplaneeringu lahendust Sauga vallas Kilksama küla osas on võimalik
muuta. Sellel kinnistasid kinnistuomanikud Ruth Õuekallas, Jaan Eelmaa, Harri Tillart, et nad
on nõus Kilksama küla osas täpsustatava trassikoridori asukohaga.
Trassikoridori asukoha täpsustusele Sauga valla Kilksama küla osas andsid nõusoleku Sauga
Vallavolikogu 18.06.2015 ja Maanteeamet 29.06.2015. Selles osas võttis maavanem
teemaplaneeringu uuesti vastu 3.07.2015 korraldusega nr 1-1/15/322. Sauga valla Kilksama
küla osas uus teemaplaneeringu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikul
3.08.2015 kuni 1.09.2015. Avalik arutelu Sauga vallamajas toimus 21.09.2015.
Korrigeeritud planeeringulahenduse avalikust väljapanekust Sauga valla Kilksama küla osas
teavitas maavalitsus ajalehes Pärnu Postimees (23.07.2015), Pärnu Maavalitsuse ja Sauga
Vallavalitsuse veebilehtedel ning AS Eleringi loodud planeeringuportaalis. Teemaplaneeringu
avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha Sauga valla Kilksama küla
osa teatas maavanem tähtkirjaga sellesse trassikoridori lõiku jäävatele kinnisasjade
omanikele.
Avaliku väljapaneku ajal esitas Ruth Õuekallas avalduse, milles nõustus Kilksama küla osas
täpsustatud teemaplaneeringu lahendusega. Teemaplaneeringu menetlemise tulemusena Sauga
valla Kilksama küla osas lahendamata planeeringuvaideid üles ei jäänud.
Avalikul arutelul andsid selgitusi ja vastasid küsimustele Pärnu Maavalitsuse esindajad,
planeeringukonsultandid, KSH koostaja ning AS Eleringi esindajad. Seega saavutati Sauga
valla Kilksama küla osas uue avaliku väljapaneku tulemusena lahendus, mis rahuldas
külaelanikke ja kohalikku omavalitsust.
Teemaplaneeringu avalike väljapanekute ja arutelude tulemusena jäid üles kuus vastuväidet,
millega arvestamist ja eelistatud trassikoridori asukaha muutmist ei pidanud maavanem
põhjendatuks. Neist Audru valla osas valla viis vastuväidet (Andrus ja Eidi Aidla, Raivo Palu,
Arnold Palu, Ene Kirde, Silje Oruvee) ja Sauga valla osas üks vastuväide (Kätlin Org).
Teemaplaneeringu avalike väljapanekute ja avalike arutelude tulemustest teavitas maavalitsus
15.10.2015 ajalehes Pärnu Postimees.
Maavanem esitas 12.02.2016 kirjaga nr 6-1/16/383-1 teemaplaneeringu materjalid ja
menetlusdokumendid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ning seisukoha
võtmiseks planeeringu avalikustamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas.
Planeeringujärelevalve tulemusena andis riigihalduse minister Rahandusministeeriumi kirjas
6.07.2016 nr 15-2/11590-1-1 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu
„Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ järelevalvest
planeerimisseaduse § 23 lg 6 kohase heakskiidu ning tegi Pärnu maavanemale ettepaneku
teemaplaneeringu kehtestamiseks. Samas kirjas on esitatud ülevaade järelevalve käigus
teostatud toimingutest; antud hinnang teemaplaneeringu sisu vastavuse kohta kehtivale
õigusele; toodud välja ebatäpsused planeeringumaterjalides, mis on vaja korrigeerida ja
täpsustada enne teemaplaneeringu kehtestamist; fikseeritud et teemaplaneering on kooskõlas
üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+ ning antud seisukoht arvestamata vastuväidete kohta.
Teemaplaneeringu koostamise käigus arvestamata jäetud vastuväidete osas nõustus
Rahandusministeerium Pärnu maavanema poolt vastuväidetele antud seisukohtadega.
Järelevalve teostamise käigus asus Rahandusministeerium kõikide teemaplaneeringu
koostamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas seisukohale, et Pärnu maavanem on
5 (7)
oma vastuseid ja planeeringulahendust piisavalt põhjendanud. Audru valla
planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväidete osas asus Rahandusministeerium
seisukohale, et Pärnu maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult
jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Audru vallas
paikneb alternatiivide A 1-2 ja A 2-3 asukohtades. Sauga valla planeeringulahenduse kohta
esitatud vastuväite osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et maavanem on
teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim
Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Sauga vallas paikneb alternatiivi S 1-1
(täpsustusvariandiga S 1-1b) asukohas. Järelevalve käigus läbiviidud ärakuulamise
tulemusena teemaplaneeringus arvestamata jäetud vastuväidete kohta saatis riigihalduse
minister kirjalikud seisukohad Ene Kirdele, Silje Oruveele, Arnold Palule, Raivo Palule ja
Kätlin Orgile.
Planeeringujärelevalve kirjas väljatoodud kõikide nõuetega on arvestatud ning
teemaplaneeringust on täiendatud ja täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud
teemaplaneeringu seletuskirja ja planeeringujoonistele.
Teemaplaneeringu kehtestamise põhjendused on lisaks toodud Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha
määramine“ seletuskirjas ja planeeringujoonistel, mis on korralduse lahutamatud lisad.
Lähtuvalt eeltoodust ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (RT I,
23.03.2015,3) § 1 lg-st 1 ja planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 24 lg-st 2, § 23 lg-st
6, § 24 lg 6, § 25 lg-te 2 ja 3, § 29¹ lg 5 ning keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lg 1 alusel:
1. Kehtestan Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi
330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ lisatud kujul.
2. Kehtestatud teemaplaneeringuga on võimalik tutvuda Pärnu Maavalitsuses aadressil
Akadeemia tn 2 Pärnus ja Pärnu Maavalitsuse veebilehel: http://parnu.maavalitsus.ee/.
3. Teha käesolev korraldus koos teemaplaneeringuga teatavaks Koonga Vallavalitsusele,
Audru Vallavalitsusele, Sauga Vallavalitsusele, Rahandusministeeriumile ja AS-ile
Elering ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates.
4. Pärnu Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute talitusel avaldada
teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta Pärnu Maavalitsuse veebilehel, ajalehes
Pärnu Postimees ning Koonga, Audru ja Sauga vallalehtedes ühe kuu jooksul
korralduse allakirjutamise päevast arvates.
5. Teade teemaplaneeringu kehtestamisest saata Harju Maavalitsusele, Lääne
Maavalitsusele, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile,
Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Maaeluministeeriumile, Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile, Maa-ametile,
Maanteeametile, Päästeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandusametile,
Terviseameti Lääne talitusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, AS-ile Eesti
Energia ja OÜ-le Elektrilevi 14 päeva jooksul käesoleva korralduse allakirjutamise
päevast arvates.
6. Vastavalt planeerimisseaduse § 29¹ lg-le 5 kantakse pärast joonehitise asukohavaliku
maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga
kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused vastavasse varem
kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest
arvates.
6.1. Planeeritud joonehitise asukoht kantakse kehtestatud Koonga, Sauga ja Audru valla
üldplaneeringutesse.
6 (7)
6.2. Pärast Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoha kandmist
Koonga, Audru ja Sauga valdade üldplaneeringutesse kehtivad trassikoridori
asukohas teemaplaneeringus sätestatud maakasutustingimused.
7. Korralduse vaidlustamiseks on igal isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või
muu õigusaktiga või korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi,
õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama
teemaplaneeringu kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaie Pärnu Maavalitsusele
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kaljuste
7 (7)