10-5/09576 KIRI 14.07.2016 Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi lõpparuande edastamine - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Failid

Sisu (failidest)

Järelkontrolli läbiviimise juhtimis-ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes Audit nr I-123/2015 Auditi aruanne 14.07.2016 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Auditi lõpparuanne edastatakse: Pr Kaie Koskaru-Nelk, Rahandusministeerium (korraldusasutus); Hr Rait Toompere, Sihtasutus Archimedes; Hr Hanno Tomberg, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus; Pr Katri Targama, Sihtasutus Innove; Hr Andrus Kimber, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus; Hr Urmo Merila, Rahandusministeerium (rakendusüksus); Hr Taimar Peterkop, Riigi Infosüsteemi Amet; Hr Einari Bambus, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam; Hr Raigo Uukkivi, Tehnilise Järelevalve Amet. LÜHIÜLEVAADE Auditi eesmärk oli anda hinnang rakendusüksuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide (edaspidi JKS) tõhususele järelkontrollide läbiviimisel struktuuritoetuse rakendamisperioodil 2007-2013. Hindamist viidi läbi horisontaalselt kõigis perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse rakendusüksustes, kelle meetmete projektidele kohaldub toimingu kestvuse nõue1: Sihtasutus Archimedes, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Sihtasutus Innove, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Rahandusministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ja Tehnilise Järelevalve Amet. Hindamise õigus tuleneb Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määruse nr 1252 § 2 lõikest 1. Hinnangu andmisel rakendusüksuste JKS-ile tuginesid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna (edaspidi FKO) audiitorid toimingute käigus kogutud tõendusmaterjalidele ja auditi tulemusena tehtud tähelepanekutele. KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemusena jõudsime järeldusele, et rakendusüksuste JKS järelkontrollide läbiviimisel toimib hästi (I kategooria3). Põhinõuetele antud hinnangud on toodud rakendusüksuste lõikes aruande B-osas ning antud hinnangute koondtabelid aruande lisas 1. Auditi käigus tehti järgmised olulised4 tähelepanekud: 1 mõiste sisu tuleneb Euroopa Nõukogu 11.juuli 2006.a määrus (EÜ) nr 1083/2006 artiklist 57 ja siseriiklikult on mõiste sisu edasi antud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 12 2 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditi tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise kord”. 3 I kategooria – JKS toimib hästi; II kategooria – JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud; III kategooria – JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud; IV kategooria – JKS olulises osas ei toimi. 4 Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt sisaldavad süsteemset viga), mis mõjutavad oluliselt KA/SA/RA/RÜ ülesannete täitmist. Olulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt kiiret reageerimist ja tähelepanekutes viidatud puuduste lahendamist. Väheolulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt 2 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ei ole järelkontrolli valimi koostamisel arvestanud väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele kehtiva kestvuse nõude tähtajaga, millest tulenevalt võivad kontrollid jääda õigel ajal teostamata (vt oluline tähelepanek nr 4.1 aruande B-osa lk 23); - Riigi Infosüsteemi Amet ei ole järelkontrolli ajastamisel arvestanud riigiabi otsuse tingimustega ja seetõttu on teostanud otsusega seotud projektidele järelkontrolli liiga vara (vt oluline tähelepanek nr 4.1 aruande B-osa lk 30) Auditi tulemusena tegime järgmised järeldused: - rakendusüksused omavad olulises osas ülevaadet projektide toimingu kestvuse nõude pikkusest ja tingimustest. Tegime ühe olulise tähelepaneku ühe meetme osas (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, vt ülalt); - meetmed, kus esineb kestvuse nõudega projekte, on olulises osas rakendusüksuste poolt kaardistatud. Nende meetmete projektidele teostatakse või planeeritakse teostada järelkontrolle; - järelkontrolli teostamine on olulises osas ajastatud ajavahemikku, mis on vastavuses korraldusasutuse järelevalve üldjuhendi ja rakendusüksuse protseduuridega. Auditi käigus juhtisime rakendusüksuste (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Infosüsteemi Amet) tähelepanu asjaolule, et juhul kui järelkontroll on läbiviidud enne korraldusasutuse järelevalve üldjuhendis ettenähtud aega, ei saa neid meetme valimi miinimummahu hulka arvestada; - järelkontrollide ajastamisel projektidele, millele kehtivad paralleelselt ka riigiabi otsusest tulenevad kestvuse nõude tingimused, esines puudusi. Tegime ühe olulise tähelepaneku (Riigi Infosüsteemi Amet, vt ülalt). Samuti soovitasime järelkontrollide planeerimisel arvestada, et hinnangud kataksid lisaks riigiabi otsuse tingimustele ka Euroopa Nõukogu määruse 1083/2006 artiklist 57 tulenevaid tingimusi (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus); - rakendusüksused on järelkontrolli teostanud olulises osas kvaliteetselt. Samas juhtisime tähelepanu asjaolule, et juhul kui järelkontroll viiakse läbi vara valimit kasutades ning tuvastatakse märkimisväärseid rikkumisi, tuleb kontrollitava vara valimit laiendada (Riigi Infosüsteemi Amet); - rakendusüksustes, kes teostavad järelkontrolle valimi alusel, on järelkontrolli valimi metoodika olulises osas asjakohane ja tõhus ja seda on olulises osas järgitud. Siiski tegime soovitusi metoodika täiustamiseks ja esindusliku valimi moodustamiseks (sihtasutused Archimedes ja Innove); - järelkontrolli teostamiseks on kõigis auditeeritud rakendusüksustes olemas inimressurss ja võimekus5 (teadmised, oskused järelkontrolli teostada); - rakendusüksustes on koostatud järelkontrolli protseduurid, mis on olulises osas asjakohased ja efektiivsed ning neid on olulises osas järgitud. Auditi käigus tegime väheolulisi tähelepanekuid protseduuride ajakohastamise/ täiendamise osas (sihtasutus Archimedes, Rahandusministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Tallinna Lennujaam). Rakendusüksustele, kes teostavad 100 %-list järelkontrolli, soovitame kasutada riskidel põhinevat valimit (Rahandusministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Tehnilise Järelevalve Amet); sisaldavad juhuslikku viga), mis ei mõjuta oluliselt KA/SA/RA/RÜ ülesannete täitmist. Väheolulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse juhtkonnalt reageerimist. 5 järeldus kehtib nende rakendusüksuste kohta, kus auditi käigus oli võimalik läbi viia järelkontrollide testimist 3 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne - järelkontrollide planeerimisest (valimi moodustamine) ja läbiviimisest on olulises osas olemas kontroll-jälg ning piisav tõendusmaterjal. Samas tegime soovitusi kontroll-jälje piisavuse parandamiseks, et valimi koostamine ja järelkontrolli tulemused oleksid läbipaistvamad ja kolmandale osapoolele (nt teise tasandi kontroll, audiitorid) üheselt arusaadavad (sihtasutused Archimedes ja Innove, Tehnilise Järelevalve Amet); - SFOSi andmekvaliteedis esines puudusi, st et SFOSis on eksitud paikvaatluse liigitamisega. Kokku pöörasime rakendusüksuste (sihtasutus Archimedes, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Rahandusministeerium) tähelepanu 96 sellisele juhtumile. Auditi tulemusena tehtud olulised ja väheolulised tähelepanekud ning täiendavad soovitused on toodud rakendusüksuste lõikes aruande B-osas. Lisaks tegime korraldusasutusele soovitusi täiendada järelkontrolli juhendmaterjali lähtuvalt riigiabi reeglite/otsuste erinõuetest ja pakkusime välja lahenduse selgema ning täpsema ülevaate saamiseks kestvuse nõudega projektidest. Soovitused on toodud aruande B osas. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 9 lõike 2 alusel on auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks auditeerival asutusel (edaspidi AA) õigus auditeerida rakendusüksusi (edaspidi RÜ). RÜ peab võimaldama auditi tegemist ning osutama selleks igakülgset abi. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad RÜ JKS-i korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad auditi eesmärgis toodud hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. Audit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Auditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Auditi töörühm tänab RÜ töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. Kinnitame lõpparuande 55 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kai Paalberg Ailen Vali Finantskontrolli osakonna Finantskontrolli osakonna I auditi talituse juhataja I auditi talituse juhtivaudiitor 4 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne SISUKORD LÜHIÜLEVAADE .................................................................................................................................................................... 2 SISUKORD ............................................................................................................................................................................. 5 A-OSA .................................................................................................................................................................................... 6 1. KOKKUVÕTE AUDITI LÄBIVIIMISEST ............................................................................................................................. 6 2. VALIMI MOODUSTAMISE METOODIKA........................................................................................................................... 7 3. TAUSTINFO ............................................................................................................................................................... 8 4. JÄRELTOIMINGUD ...................................................................................................................................................... 9 B-OSA .................................................................................................................................................................................. 10 JÄRELDUSED JA TÄHELEPANEKUD ....................................................................................................................... 10 Sihtasutus Archimedes ............................................................................................................................................................... 10 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus .......................................................................................................................................... 15 Sihtasutus Innove ........................................................................................................................................................................ 19 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus......................................................................................................................... 23 Rahandusministeerium ............................................................................................................................................................... 27 Riigi Infosüsteemi Amet .............................................................................................................................................................. 30 Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ................................................................................................................................................. 36 Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................................................................................................... 38 Soovitused korraldusasutusele .................................................................................................................................................. 40 LISA 1 – KOONDHINNANG AUDITEERITUD ASUTUSTE JKS-ILE ......................................................................................... 42 LISA 2 – KESTVUSE NÕUDEGA MEETMED JA TEOSTATUD JÄRELKONTROLLID .................................................................... 45 LISA 3 – TESTIMISE ULATUS EHK VALIM ......................................................................................................................... 49 LISA 4 – SFCS VÄLJAVÕTE SF54 SEISUGA 15.11.2015 (RÜ: ARCHIMEDES) ................................................................ 51 LISA 5 – SFCS VÄLJAVÕTE SF54 SEISUGA 15.11.2015 (RÜ: EAS) ............................................................................. 52 LISA 6 – SFCS VÄLJAVÕTE SF54 SEISUGA 15.11.2015 (RÜ: RM) .............................................................................. 54 5 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne A-OSA 1. Kokkuvõte auditi läbiviimisest Lähtuvalt STS-i § 9 lõikest 2, Vabariigi Valitsuse 08.05.2007. a määruse nr 1256 §-st 2 ja FKO 2015. aasta tööplaanist viis AA läbi JKS auditi horisontaalselt kõigis RÜ-des, kelle meetmete projektidele kohaldub toimingu kestvuse nõue7. Auditeeriti järgmiseid rakendusüksuseid: Sihtasutus Archimedes (edaspidi Archimedes), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS), Sihtasutus Innove (edaspidi Innove), Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK), Rahandusministeerium (edaspidi RM), Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA), Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi TLJ) ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA). Audit toimus ajavahemikul 24.11.2015. a kuni 14.07.2016. a, sh teostati auditi kohapealseid toiminguid (intervjuud) kõikides auditeeritavates RÜ-des perioodil 13.01.-15.03.2016. a. Auditi käigus osaleti vaatlejatena Archimedese 10.02.16. a läbiviidud järelkontrollil (projekt nr 3.2.0302.10-0173). Auditi töörühma kuulusid FKO I auditi talituse juhtivaudiitor Ailen Vali (auditi juht) ning I auditi talituse audiitor Ingrid Kuld. Auditi eest vastutav isik oli FKO I auditi talituse juhataja Kai Paalberg. Auditi tulemusena annab AA hinnangu auditeeritud RÜ-de järelkontrolli läbiviimise JKS-i tõhususele struktuuritoetuse rakendamise perioodil 2007-2013. Hinnangu andmiseks analüüsisid ning testisid audiitorid lähtuvalt auditi ulatusest rakendusüksuste JKS-i vastavust põhinõuetele8 nr 1 „Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii asutusesiseselt kui teiste asutustega“ ja nr 4 „Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid“ järgmiste hindamiskriteeriumide osas: - selge kohustuste määratlus ja jaotus (hindamiskriteerium 2); - kirjalike protseduuride olemasolu oluliste vigade tuvastamiseks ja menetlemiseks (hindamiskriteerium 10); - järelevalve raames teostatakse paikvaatlusi toetuse saaja juures või projekti rakendamise asukohas, sh. järelkontrolli teostamine (hindamiskriteerium 13); - tõendusmaterjalid dokumentide kontrolli, paikvaatluste ning järelkontrollide kohta säilitatakse (hindamiskriteerium 14); - asjakohane riskide hindamine paikvaatluste käigus kontrollitavate projektide valimiseks (hindamiskriteerium 15). Auditi läbiviimisel tuginesid audiitorid muuhulgas järgmistele dokumentidele: - Euroopa Nõukogu 11.juuli 2006.a määrus (EÜ) nr 1083/2006 (artikkel 57); - Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus; 6 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse ja omafinantseeringu auditi tegemise ning struktuuritoetuse kasutamise lõpetamise ja osalise lõpetamise deklaratsiooni esitamise kord“ (RT I 2007, 36, 235) 7 mõiste sisu tuleneb Euroopa Nõukogu 11.juuli 2006.a määrus (EÜ) nr 1083/2006 artiklist 57 ja siseriiklikult on mõiste sisu edasi antud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 12 8 Põhinõuded ja hindamiskriteeriumid tuginevad EK määrusele 480/2014 ning EK poolt välja töötatud juhendmaterjalile „Guidance for the Commission And Member States on a common methodology for the assessment of management and control systems in the Member States“ (EGESIF_14-0010 18/12/2014) 6 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne - Korraldusasutuse 30.03.2012. a juhend „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ (täiendatud 18.11.2013); - Korraldusasutuse juhend „Toetuse abil soetatud vara sihipärase kasutamise kohustus ehk kestvuse nõude kohaldumine programmperioodidel 2007-2013 ja 2014-2020“ (juuni 2015); - Euroopa Komisjoni juhend “Guidance document on management verifications, to be carried out by Member States on operations co-financed by the Structural Funds and the Cohesion Fund for the 2007-2013 programming period”, 29.05.2008; - Rahandusministeeriumi „SFOS kasutajajuhend“ (uuendatud 30/03/2016); - RÜ-de sisemised järelkontrolli protsessi reguleerivad tööprotseduuride kirjeldused. Auditi eesmärgi saavutamiseks viisid audiitorid läbi järgmisi auditi toiminguid: - hindasid RÜ-de protseduurireegleid vastavalt auditi ulatusele ning viisid läbi intervjuud RÜ-de esindajatega eesmärgiga täpsustada RÜ protseduure, töötajate ülesandeid ja töötajate piisavust; - testisid valimipõhiselt RÜ-de järelkontrolli läbiviimisprotsessi; - koosmõjus testimise tulemustega hindasid olemasoleva JKS-i vastavust põhinõuetele; - teostasid struktuuritoetuse registrisse lisatud projektijärgsete paikvaatluste ehk järelkontrollide analüüsi eesmärgiga hinnata struktuuritoetuse registri andmekvaliteeti vastavalt auditi ulatusele; Auditi läbiviimisel lähtusid audiitorid perioodi 2007-2013 „Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi käsiraamatus“ kirjeldatud metoodikast. 2. Valimi moodustamise metoodika JKS-i testimise eesmärk oli saada kindlustunne, et järelkontrolle teostades on RÜ-d järginud asjakohaseid protseduure ning need on tõhusad (JKS põhinõuded 1 ja 4). Testimise läbiviimisel oli üldkogumiks struktuuritoetuse registrisse (edaspidi SFOS) programmperioodi algusest kuni 15.11.2015. a sisestatud rakendusüksuste järelkontrollid. SFCS andmebaasist (aruanne nr SF54) tehtud väljavõtte järgi ei olnud TLJ ja TJA eeltoodud perioodil ühtegi projektijärgset paikvaatlust SFOS-i sisestanud ning seetõttu nende RÜ-de osas audiitorid testimist läbi ei viinud. SFCS väljavõtte analüüsimisel selgus, et SFOS-i andmete põhjal koostatud aruanne vajab korrastamist. Audiitorid eemaldasid väljavõttest projektijärgsed paikvaatlused, mille puhul ei olnud tegu järelkontrollidega Korraldusasutuse juhendi „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ mõistes. Üldkogumisse ei kaasatud: - meetmeid, mille projektidele ei kehti kestvuse nõue (nt tehnilise abi meetmed); - kontrolle, mis olid sisult projekti vältel teostatud paikvaatlused (selleks võrdlesid audiitorid teostatud kontrolle RÜ järelkontrolli plaanidega ja täiendavate selgitustega). Lõplik üldkogum sisaldas kuue RÜ (Archimedes, EAS, Innove, KIK, RM, RIA) järelkontrolle kokku 27 meetmest. Ülevaade RÜ teostatud järelkontrollidest meetmete lõikes on toodud aruande lisas 2. 7 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Sooviga saada võimalikult esinduslik valim koostasid audiitorid lähtuvalt üldkogumi suurusest ja audiitori kutsealasest otsustusvõimest mittestatistilise valimi arvestades järgmisi olulisemaid kriteeriume: - iga üldkogumis olev RÜ on esindatud; - iga üldkogumis olev meede on esindatud; - juhul kui järelkontrolli käigus on koostatud ettekirjutus või tuvastatud on mitteabikõlblikke kulusid, siis on need valimis esindatud; - valimis on vähemalt 10% meetme järelkontrollide arvust. Valimi ühikute valimisel lähtusid audiitorid enamjaolt (v.a RIA meetmed ja EAS-i meede 1.4.2) projektide toetuse rahalisest mahust ehk reastasid projektid meetme sees suurimast väiksemani ning valisid 10% suurima rahalise mahuga ühikutest. RIA meetmete (3.5.2 ja 3.5.3) ja EAS meetme 1.4.2 järelkontrollid valisime juhuvalimiga, sest järelkontrollide arv võrreldes teiste meetmetega oli oluliselt suurem ja soovisime testida erineva rahalise mahuga projekte. Testimise aluseks oleva valimi suuruseks kujunes 54 RÜ-de poolt läbi viidud järelkontrolli. Auditi käigus testitud järelkontrollid on toodud aruande lisas 3. 3. Taustinfo Eesti riik peab tagama struktuuritoetuse nõuetekohase rakendamise ja sihipärase kasutamise, rakendades tõhusaid JKS-e. Auditeerival asutusel on kohustus auditeerida toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide JKS-ide tõhusust9. Euroopa Nõukogu 11. juuli 2006 .a määruse (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi üldmäärus) artikkel 57 kehtestab toimingu kestvuse nõude, mille eesmärgiks on tagada struktuurifondidest kaasrahastatud infrastruktuuri investeerimise projektide või tootlikkusse tegevusse investeerimise projektide tegevuste jätkumine ka peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Reeglina on kestvuse nõude pikkuseks viis aastat, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kolm aastat. ESF-ist kaasfinantseeritavate projektide puhul kohaldatakse toimingu kestvusele riigiabi reeglistikust tulenevaid nõudeid. Siseriiklikult on üldmääruse artiklis 57 toodud tingimused kehtestatud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 22 punktis 12. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 11110 on perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse andmise korraldamisega seotud 9 rakendusüksust. Korraldusasutuselt saadud info kohaselt on toimingu kestvuse nõudega seotud 8 RÜ erinevad meetmed (mitte kõik meetmed). Nendeks RÜ-deks on: Sihtasutus Archimedes, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Sihtasutus Innove, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, Rahandusministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ja Tehnilise Järelevalve Amet. Rakendusüksused on oma meetmeid hinnanud ja selekteerinud välja, millele teostatakse või planeeritakse teostada järelkontroll. Ülevaade nendest on toodud aruande lisas 2. Meetmed on seotud kas majanduskeskkonna-, elukeskkonna- või inimressursi arendamise rakenduskavaga. Tulenevalt perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadusest teostavad toetuse saaja tegevuse üle riiklikku ja haldusjärelevalvet rakendusüksused või rakendusasutused. Ühe osa järelevalvest moodustab järelkontrollide 9 Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määrus nr 127 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 3, RT I, 12.08.2014, 7 10 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“, vastu võetud 19.04.2007 8 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne läbiviimine, millega antakse hinnang STS §22 punktis 12 toodud kohustuse täitmisele. Antud audit keskendub rakendusüksuste järelkontrollide läbiviimisele. 4. Järeltoimingud Auditeeritaval tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoimingud korraldusasutus. Korraldusasutus koondab rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni11. Järeltoimingute tulemustest annab korraldusasutus tagasisidet struktuuritoetuse registri (edaspidi SFOS) vahendusel. Lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele annab auditeeriv asutus. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 11 Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 13 lg 2, RT I, 12.08.2014, 7 9 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne B-OSA JÄRELDUSED JA TÄHELEPANEKUD Sihtasutus Archimedes Põhinõue 1 – Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii asutusesiseselt kui teiste asutustega (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 58 (a), (b), (e), 59.2, 59.3, 60 ning EK määruse 1828/2006 art 12, 13.5 ja 22 (b).) RÜ-l on selge ülesannete ja vastutuse jaotus järelkontrollide teostamisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi toimingute tulemusena tähelepanekuid ei tehtud. Põhinõue 4 – Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 60 (b) ja EK määrus 1828/2006 art 13 p 2-4). RÜ-l on piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid järelkontrolli läbiviimisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi tulemusel tehti 3 väheolulist tähelepanekut. Väheoluline tähelepanek 4.1 – Järelkontrollide valimi koostamise metoodika ei taga esinduslikku valimit Meetmete 3.2.2 ja 3.2.3 järelkontrollide valimid ei ole esinduslikud ning esineb risk, et nende alusel antud hinnang kestvusnõude täitmisele ei ole usaldusväärne: meetme 3.2.2 ainuke ja lõplik valim on võetud vaid kolmandikust meetme projektidest ning meetme 3.2.3 valim sisaldab vaid ühe alameetme projekte. RÜ juhendi OJ 406-01-06/V10 „Järelevalve teostamise kord“ (edaspidi RÜ juhend) lisa 1 järgi moodustavad iga-aastase valimi üldkogumi meetme projektid, mille abikõlblikkuse perioodi lõpust möödub järgneval aastal kolm aastat. Valim koostatakse juhuvalimi abil12, eelnevalt projekti riske ei hinnata. Aasta kontrollplaani koostamisel arvestatakse, et valimi kogumaht meetme kohta on vähemalt 5% meetme lõpetatud projektide arvust ja 15% meetme abikõlblikust summast kogu programmperioodi kohta. Nimetatud määrade täitumisel RÜ järgnevatel aastatel järelkontrolle läbi ei vii. RÜ 2014. a järelkontrolli valimi üldkogum koosnes projektidest, mille abikõlblikkuse perioodi lõpust möödus 2014. aastal vähemalt kolm aastat. Meetme 3.2.2 üldkogumi moodustasid 6 projekti (tegelik projektide arv meetmest ehk kogu meedet hõlmav üldkogum on 18 projekti), millest RÜ võttis valimisse kaks. Kuna nende kahe järelkontrolliga oli täidetud korraldusasutuse (edaspidi KA) järelkontrollide valimi minimaalsed nõuded13 kogu meetme kohta, siis RÜ ei plaani järgnevatel aastatel meetme 3.2.2 osas rohkem järelkontrolle läbi viia. See tähendab, et oluline osa projektidest (18-st projektist 12) ei satu sellise lähenemise korral kunagi üldkogumisse. Audiitorite hinnangul ei saa meetme 3.2.2 osas järelkontrollide valimi tulemusi üldistada kogu üldkogumile ning sellise valimi põhjal ei ole võimalik anda adekvaatset hinnangut kogu meetme projektide kestvusnõude täitmisele. 12 Valimi määratlemiseks kasutatakse MS Exceli juhuarvude generaatorit (funktsioon „RAND“), mille tulemusena omistatakse igale projektile juhuslik arv. Projektid reastatakse kasvavas järjestuses. Valimisse kaasatakse kõik projektid alates väikseimast juhuslikust arvust, kuni projektide arv moodustab rahalises mahus vähemalt 15% üldkogumi rahalisest mahust. 13 5% meetme lõpetatud projektide arvust ja 15% toetuse summast 10 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Juhusliku valimi moodustamise metoodika peab võimaldama üldkogumist esindusliku valimi moodustamist. Esinduslik on valim siis, kui valitud metoodika annab kõigile üldkogumi liikmetele võrdse võimaluse testimiseks moodustatavasse valimisse sattumiseks. Meede 3.2.3 koosneb kahest alameetmest: „Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise raames” (edaspidi alameede 1) ja „Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja -seadmete kaasajastamine“ (edaspidi alameede 2). Meetme 2014. a järelkontrollide üldkogumi moodustasid vaid alameetme 1 projektid, kuid RÜ valimit ei teinud ning 2014. a selle meetme osas järelkontrolle ei teostanud. 2015. a üldkogumi moodustasid mõlema alameetme projektid, sh ka kõik 2014. a üldkogumis olnud alameetme 1 projektid, kuid valimisse valis RÜ projekti maksumusest tulenevalt vaid alameetme 2 projektid. Lähtudes vaid projekti maksumusest ei ole ühelgi alameetme 1 projektil võimalik valituks saada, sest ca 97% 2015.a üldkogumis sisaldunud alameetme 2 projektidest on kallimad kui kõige suurema maksumusega alameetme 1 projekt. 2016. a jaanuari seisuga ei olnud alameetme 1 osas RÜ teostanud ühtegi järelkontrolli. Audiitorite hinnangul ei ole meetme 3.2.3 valim esinduslik, kuna sisaldab vaid ühe alameetme projekte. Antud valimi tulemusi saab laiendada vaid alameetmele 2, mitte kogu meetmele. Täiendavalt juhime RÜ tähelepanu asjaolule, et SFOSis kajastatud projekti abikõlblikkuse perioodi lõpukuupäev ei ühti alati RÜ poolt koostatud meetme üldkogumite tabelites olevate kuupäevadega. Seega ei ole võimalik SFOSi andmete põhjal moodustada tagasiulatuvalt meetmete üldkogumeid, mis oleksid asjakohased. RÜ ütluste järgi ei ole SFOSis info korrektne ja RÜ üldkogumi tabelites on tegelikud ja õiged TRO14-kohased abikõlblikkuse lõpukuupäevad. Audiitorid said auditi käigus kindluse, et järelkontroll teostati vaatamata SFOSis esinevale veale õigeaegselt. Risk: Tehes järeldusi mitteesindusliku valimi alusel on oht, et laiendatud hinnang ei ole asjakohane ning jääb saamata usaldusväärne ülevaade meetme projektide kestvusnõude täitmisest. Soovitus: Soovitame rakendusüksusel meetmete valimid moodustada selliselt, et need oleksid kogu programmperioodi projektide ulatuses esinduslikud. Meetme 3.2.2 osas soovitame koostada täiendav valim, mille üldkogumi moodustaksid kõik esialgsest üldkogumist väljajäänud projektid, millele kehtib veel kestvuse nõue (sh 4. ja 5. aasta). Meetme 3.2.3 osas soovitame järgnevate valimite koostamisel kasutada valimimeetodikat, mis ei välistaks alameetme 2 sattumist valitute hulka (nt jaotada üldkogum kihtidesse alameetmete kaupa või teha valim kummastki alameetmest). Lisaks soovitame SFOSis olevad projektide abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäevad üle kontrollida ja viia need kooskõlla TRO-des toodud kuupäevadega. Archimedese kommentaar: RÜ arvestab meetme 3.2.2. osas AA soovitusega ning on käesoleva aasta s.t. 2016 aasta järelvalve tööplaani lisanud täiendava projekti, kus on järelkontroll juba ka läbi viidud. Meetme 3.2.3. osas peab RÜ jätkuvalt põhjendatuks vaadata meedet ühe tervikuna, kuna meetme raames rakendatud projektide iseloom on sarnane. Samas on RÜ juba osaliselt arvesse võtnud 2016. aasta järelkontrollide tööplaani koostamisel AA soovitust selles osas, et on kihistanud üldkogumi toetuse saajate kaupa. Selle tulemusena on kaetud kõik antud meetmest toetust saanud asutused ja organisatsioonid. Sama metoodikat planeerib RÜ kasutada ka 2017 järelkontrolli plaani koostamisel, eesmärgiks on teostada vähemalt üks järelkontroll kõikide meetme raames toetust 14 Taotluse rahuldamise otsus 11 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne saanud toetuse saajate juures. Täiendavalt teostatakse järelkontroll 2015. aasta valimist lähtuvalt kahes suurema toetuse summaga projektis, mille abikõlblikkuse perioodi lõpust möödub käesoleval aastal neli aastat. Seeläbi on RÜ hinnanud nii erinevate toetuse saajate riske, kui ka võtnud arvesse KA soovitust viia kontrolle läbi suurema toetuse summaga projektide juures. Koos KA-ga on RÜ teostanud SFOS-i andmekvaliteedi kontrolli ning viinud kõik vajalikud muudatused juba andmebaasi sisse, tagades seeläbi kooskõla TRO-dega. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Alice Liblik. Arvestatakse edaspidi ka jooksvalt ning rakendatakse 2017. aasta järelkontrolli tööplaani koostamisel. Väheoluline tähelepanek 4.2 – RÜ järelkontrolli protseduuri kirjeldus erineb osaliselt tegelikust järelkontrolli läbi- viimise protsessist RÜ juhendis kirjeldatud järelkontrolli protsessi kirjeldus erineb osaliselt tegelikult teostavast kontrollist, mistõttu võivad projekti seisukohast olulised tingimused jääda kontrollimata. Korraldusasutuse järelevalve üldjuhendi15 (edaspidi KA üldjuhend) järgi tuleks järelkontrolli käigus muuhulgas hinnata erijuhul16 tulu teenimist. Samuti on oluline, et kontrollitava vara valimi moodustamisel keskendutakse suurema väärtusega ning projekti jätkumises olulist tähtsust omava vara kontrollimisele. RÜ järelkontrolli läbiviimise protseduur on kirjeldatud RÜ juhendi punktis 4 ja lisas 1. Järelkontrolli protseduuri hindamisel selgus, et: - järelkontrolli kontroll-aktidel ei kajastu kõik RÜ poolt teostatud kontrollid ja tulemused. Näiteks auditi käigus läbiviidud intervjuul selgus, et järelkontrolli läbiviija vaatab üle 1 miljoni euro maksumusega ERF eelnevalt mittehinnatava tuluga projektide puhul enne kontrolli läbiviimist toetuse saaja kodulehte, uurib pakutavaid teenuseid ja hinnakirju. Seega RÜ seirab jooksvalt ning kontrollib järelkontrollide käigus toetuse saajate juures tulu teenimist, kuid järelkontrolli kontroll-aktil puuduvad tulu teenimisega seotud kontrollküsimused. Mistõttu esineb oht, et kontrollitud info jääb kajastamata; - järelkontrolli kontroll-aktil sisaldub küsimus: „Toetuse saaja on raamatupidamises projekti kulud ja tulud muudest kuludest ja tuludest eristanud“. Testimine näitas, et järelkontrolli käigus tegelikult seda enam ei kontrollita. Seega ei ole antud küsimus järelkontrolli seisukohast asjakohane; - eraldi kontroll-lehte RÜ ei täida (RÜ koostab vaid kontrollakti). Samas RÜ juhendi punktis 4.2 on välja toodud, et kontroll-leht, -akt ja ettekirjutus (olemasolul) lisatakse SFOSi. Seega sisaldub protseduurides mitteasjakohane info. Lisaks on RÜ juhendi lisas 1 viidatud valele üldmääruse artiklile. STS kohaselt tuleneb kestvuse nõude sisu Euroopa Nõukogu määruse nr 1083/2006 (RÜ juhendi mõistes üldmäärus) artiklist 57, mitte 61. RÜ järelkontrolle testides leiti üks juhtum, kus järelkontrolli kontroll-aktile ei olnud lisatud kontrollitava vara nimekirja ja/või ei olnud kirjeldatud kontrollitava vara valimi moodustamist17. RÜ viitab asjaolule, et valdava osa selle projekti kuludest moodustasid hoone ehituskulud. Audiitori hinnangul projektide puhul, kus koos hoone ehitamisega soetati ka 15 Korraldusasutuse 30.03.2012. a juhend „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ (täiendatud 18.11.2013). Peatükk 4 16 ERF ja ÜF eelnevalt mittehinnatava tuluga projektid, mille abikõlblike kulude summa on üle 1 miljoni euro 17 Projekt nr 3.2.0201.08-0002 – projekti raames soetati 6 955 480,94 EUR eest tehnikat, seadmeid, inventari. Projekti eesmärk: uue õppe- ja teadushoone laboriruumide ja vivaariumi sisustamine. Sisustuse hulka kuulub laborimööbel, tõmbekapid, veeseadmed, vaakumseadmed, laekonsoolid, seinakommunikatsiooni-püstakud, labori pesumasinad ja laboratooriumite kommunikatsioonid (argoon, lämmastik, suruõhk, maagaas, vesinik, vedel lämmastik jt). 12 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne väheväärtuslikumat vara (seadmed, aparatuur jm tehnika) peab RÜ ka väheväärtusliku vara osas hindama, mis on projekti jätkumises olulist tähtsust omav vara ja ka seda järelkontrolli käigus kontrollima. Ainult hoone olemasolu kontroll ei ole selliste projektide puhul piisav. Risk: Kui järelkontrolli kontroll-akt ei sisalda kõiki olulisi kontrollikohti, eksisteerib risk, et olulised aspektid jäävad kontrollimata ja võimalikud puudused avastamata. Soovitus: Soovitame RÜ-l protseduuri parandada ja viia kooskõlla tegeliku olukorraga. Järelkontroll kontroll-aktile soovitame lisada tulu teenimist puudutavad küsimused, mittevajalikud küsimused eemaldada ning edaspidi kajastada järelkontrolli kontrollaktil kogu oluline info kontrolli tulemustest. Kui järelkontrolli käigus ei kontrollita kõiki soetusi, soovitame moodustada kontrollitava vara valimi ja kirjeldada valim ning selle koostamine järelkontrolli kontroll-aktis. Vajadusel lisada kontrollitava vara valimi nimekiri kontrollakti juurde. Archimedese kommentaar: RÜ peab AA soovitusi antud juhtudel asjakohaseks ning on vajalikud muudatused sisse viinud nii juhendisse kui ka kontroll-lehele, saates nimetatud dokumendid auditile tutvumiseks. Samuti lisab edaspidi RÜ kontrollitava vara nimekirja koos valimi moodustamise põhimõtete ja kontroll-jäljega kontroll-akti juurde. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Alice Liblik. Protseduuri ja järelkontrolli akti täiendused ette valmistatud. Kinnitatakse hiljemalt 29.07.2016 Audiitorite täiendav kommentaar: Audiitoritele edastatud kinnitamata dokumentides on RÜ korrigeerinud järelkontrolli kontroll-akti vastavalt tähelepanekus toodule. RÜ juhendi punkti 4.2 muutmisel on parandus olnud vastupidine tehtud soovitusele. Audiitorid soovitasid võtta välja „kontroll-lehe“, kuna tegelikkuses RÜ järelkontrolli käigus eraldi kontroll-lehte ei täida, vaid koostab järelkontrolli kontrollakti. Seega soovitame audiitoritele edastatud „Järelevalve teostamise kord“ viia kooskõlla tegeliku olukorraga. Väheoluline tähelepanek 4.3 – RÜ on SFOSis eksinud paikvaatluse liigitamisega RÜ on „projekti vältel“ tehtud kontrollid sisestanud SFOSi kui „projekti järgsed“. Kuna sisuliselt ei olnud tegemist järelkontrolliga, moonutab see SFOSis olevat koondinfot RÜ poolt teostatud erinevate järelevalvetoimingute kohta. Audiitorid hindasid pisteliselt RÜ poolt läbiviidud ja SFOSi sisestatud projektijärgseid paikvaatlusi. Nende hulka sattus 13 kontrolli (nimekiri lisas 4), mis audiitorite hinnangul ei ole teostatud eesmärgiga kontrollida varade säilitamise ja eesmärgipärase kasutamise nõude täitmist. Pigem soovis RÜ nende kontrollide tegemisel saada kindlust kulude abikõlblikkusest. Seega ei ole korrektne neid paikvaatlusi liigitada SFOSis kui „projekti järgsed“. Kontrollide liigitamisel lähtusid audiitorid järgmistest asjaoludest: - kontrollid on teostatud kas enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõpukuupäeva või 4 kuni 8 kuud pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Audiitorite hinnangul ei ole nii lühikese aja möödudes võimalik anda asjakohast hinnangut projekti varade säilitamise ja eesmärgipärase kasutamise nõude täitmise kohta kogu 5-aastase kestvuse nõude kohaldumise ajal; - kontrollide käigus on täidetud paikvaatluse eeltäidetud kontrollakt (VO 406-01-06-01). RÜ juhendi kohaselt täidab järelkontrolli läbiviija järelkontrolli kontrollakti (VO 406-01-06-03); 13 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne - RÜ ei ole oma valimi tööpaberites18 arvestanud neid kontrolle kui järelkontrolle. RÜ selgitas, et SFOSi sisestamisel lähtuti KA üldjuhendist, mille järgi projekti kohapealne tegevuste kontroll ehk paikvaatlus soovitatakse läbi viia vähemalt ühe korra projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul hiljemalt enne lõpparuande kinnitamist, kuid kindlasti enne viimast väljamakset. Kuna lisas 4 nimetatud projektidele oli viimane makse teostatud või oli abikõlblikkuse periood lõppenud enne paikvaatlust, siis klassifitseeris RÜ SFOSi sisestamisel nimetatud paikvaatlused projektijärgseteks paikvaatlusteks. Euroopa Komisjonile vajalike andmete esitamise aluseks on SFOSi kogutav statistiline ja finantsteave19. Kuna lisas 4 toodud kontrollide puhul ei ole tegemist järelkontrollidega, moonutab see SFOSis olevat koondinfot RÜ poolt teostatud erinevate järelevalvetoimingute kohta. Rahandusministeeriumi poolt välja antud SFOS kasutajajuhendi ptk 12.1 „Paikvaatluse lisamine“ mõistes on paikvaatlus: - „Projekti vältel“, kui paikvaatluse peamiseks eesmärgiks on saada täiendavalt kindlust kulude abikõlblikkuse, projekti kulgemise ning toetatud objektide, teenuste või arenduste kohta. Paikvaatluse liigi valimisel tuleb lähtuda konkreetse paikvaatluse teostamise eesmärgist. Seega kui tegelikkuses on paikvaatlus teostatud peale lõpparuande kinnitamist ja/või peale viimast väljamakset, aga selle eesmärgiks on saada kindlust kulude abikõlblikkusest mitte kontrollida varade säilitamise ja eesmärgipärase kasutamise nõude täitmist, tuleb paikvaatluse liigiks valida „Projekti vältel“; - „Projekti järgne“, kui teostatakse varade säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise nõude järgmise kontrollimist ajavahemikul lõpparuande kinnitamisest kuni konkreetsele toetuse saajale määratud säilitustähtaja lõpuni, s.o 3 või 5 aastat peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Risk: SFOSis sisalduv ebaõige info toob kaasa riski, et nii rakendusüksusel, korraldusasutusel kui ka auditeerival asutusel puudub tegelik ülevaade RÜ järelevalve tegevustest. Samuti esineb oht, et Euroopa Komisjonile esitatakse ebaõigeid andmeid. Juhul kui projektivältel teostatavaid paikvaatlusi viiakse läbi pärast viimast väljamakset, on oht, et probleemide avastamise korral on liiga hilja kohaldada parandusmeetmeid ja eeskirjadevastased kulutused on juba välja makstud. Soovitus: Soovitame rakendusüksusel lisas 4 toodud projektide „projekti järgsed“ paikvaatlused muuta SFOSis „projekti vältel“ teostatud paikvaatlusteks. Edaspidi, sisestades SFOSi RÜ poolt teostatud paikvaatlusi, lähtuda SFOS kasutajajuhendis toodud kontrolliliikide kirjeldustest. Nii on tagatud SFOSi sisestatud andmete piisav kvaliteet, et teostada asjakohaseid andmeanalüüse. Lisaks soovitame edaspidi projekti kohapealseid tegevuste kontrolle ehk paikvaatlusi teostada õigeaegselt, st vähemalt enne viimast väljamakset. Archimedese kommentaar: RÜ on AA poolt välja toodud projektide paikvaatlused muutnud SFOS-is „projekti vältel“ teostatud paikvaatlusteks. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Täiendused tehtud. 18 Valimi tööpaberiteks on Exceli failid „Järelkontrollid 2014“ ja „Järelkontrollid 2015“ 19 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (vastu võetud 07.12.2006 RT I 2006, 59, 440 jõustumine 01.01.2007). § 4 lg 2 p 1 14 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Põhinõue 1 – Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii asutusesiseselt kui teiste asutustega (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 58 (a), (b), (e), 59.2, 59.3, 60 ning EK määruse 1828/2006 art 12, 13.5 ja 22 (b).) RÜ-l on selge ülesannete ja vastutuse jaotus järelkontrollide teostamisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi toimingute tulemusena tähelepanekuid ei tehtud. Põhinõue 4 – Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 60 (b) ja EK määrus 1828/2006 art 13 p 2-4). RÜ-l on piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid järelkontrolli läbiviimisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi tulemusel tehti 2 väheolulist tähelepanekut. Väheoluline tähelepanek 4.1 – RÜ on SFOSis eksinud paikvaatluse liigitamisega RÜ on „projekti vältel“ tehtud kontrollid sisestanud SFOSi kui „projekti järgsed“. Kuna sisuliselt ei olnud tegemist järelkontrolliga, moonutab see SFOSis olevat koondinfot RÜ poolt teostatud erinevate järelevalvetoimingute kohta. Audiitorid hindasid pisteliselt RÜ poolt läbiviidud ja SFOSi sisestatud projektijärgseid paikvaatlusi. Nende hulka sattusid 40 kontrolli, mille läbiviimine ei kajastunud RÜ järelkontrolli valimis20. Nendest kahe projekti (SFOS nr 2.4.0301.10-0095 ja 1.4.0201.09-0701) kontrolli eesmärgiks oli selgitada välja vara olemasolu ja sihtotstarbeline kasutus, seega audiitorite hinnangul on tegu järelkontrollidega. Ülejäänud 38 osas (nimekiri lisas 5) ei olnud üheselt selge, kas kontroll on viidud läbi eesmärgiga kontrollida varade säilitamise ja eesmärgipärase kasutamise nõude täitmist või saada kindlus kulude abikõlblikkusele, kuna: - tegemist oli EAS-i Järelevalve üksuse poolt läbiviidud korraliste paikvaatlustega, mille käigus täideti paikvaatluse protokoll21; - kontrollitud projektide nimekiri sisaldab projekte meetmetest 1.4.5, 3.1.4, 3.1.6, 3.1.7, 3.1.10 ja 3.1.17, mille puhul ei ole RÜ hinnangul tegu meetmetega, mille projektidele kohaldub toimingu kestvuse nõue; - kontrollid olid teostatud ajavahemikul 2 kuud kuni 1 aasta 11 kuud projekti abikõlbliku perioodi lõpust arvates, va projektid nr 1.4.0201.09-0671, nr 1.4.0201.09-0613, nr 2.4.0201.09-0007. Samas nii Korraldusasutuse järelevalve üldjuhend22 (edaspidi KA üldjuhend) kui ka EAS-i paikvaatluse teostamise kord23 näeb ette järelkontroll läbiviimise 5-aastase jätkamise kohustuse korral kolmandal kuni viiendal aastal peale abikõlblikkuse perioodi lõppu24. Seega kui eeltoodud 38 paikvaatluse eesmärgiks oli saada kindlus kulude abikõlblikkusele, pidanuks SFOSis paikvaatluse liigiks valima „projekti vältel“, mitte „projekti järgne“. 20 Valimi tööpaberiks on EAS-is “Järelkontrollide otsuste tabel 2007-2013“. Auditi tõendusmaterjaliks oli versioon, mis oli allkirjastatud T.Tammai poolt 25.02.2015. 21 EAS paikvaatluse teostamise korras on olemas eraldi Järelkontrolli protokolli vorm, mis täidetakse järelkontrolli käigus. Paikvaatluse protokoll täidetakse projekti vältel teostatud paikvaatluse käigus. 22 Korraldusasutuse 30.03.2012. a juhend „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ (täiendatud 18.11.2013) 23 peatükk 9 24 3-aastase kohustusega projekte EAS- il ei ole 15 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Euroopa Komisjonile vajalike andmete esitamise aluseks on SFOSi kogutav statistiline ja finantsteave25. Kuna sisuliselt ei pruugi lisas 5 toodud kontrollide puhul olla tegemist järelkontrolliga, moonutab see SFOSis olevat koondinfot RÜ poolt teostatud erinevate järelevalvetoimingute kohta. Rahandusministeeriumi poolt välja antud SFOS kasutajajuhendi ptk 12.1 „Paikvaatluse lisamine“ mõistes on paikvaatlus: - „Projekti vältel“, kui paikvaatluse peamiseks eesmärgiks on saada täiendavalt kindlust kulude abikõlblikkuse, projekti kulgemise ning toetatud objektide, teenuste või arenduste kohta. Paikvaatluse liigi valimisel tuleb lähtuda konkreetse paikvaatluse teostamise eesmärgist. Seega kui tegelikkuses on paikvaatlus teostatud peale lõpparuande kinnitamist ja/või peale viimast väljamakset, aga selle eesmärgiks on saada kindlust kulude abikõlblikkusest mitte kontrollida varade säilitamise ja eesmärgipärase kasutamise nõude täitmist, tuleb paikvaatluse liigiks valida „Projekti vältel“; - „Projekti järgne“, kui teostatakse varade säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise nõude järgmise kontrollimist ajavahemikul lõpparuande kinnitamisest kuni konkreetsele toetuse saajale määratud säilitustähtaja lõpuni, s.o 3 või 5 aastat peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Risk: SFOSis sisalduv ebaõige info toob kaasa riski, et nii rakendusüksusel endal, korraldusasutusel kui ka auditeerival asutusel puudub tegelik ülevaade RÜ järelevalve tegevustest. Samuti esineb oht, et Euroopa Komisjonile esitatakse ebaõigeid andmeid. Soovitus: Soovitame rakendusüksusel lisas 5 toodud projektide „projekti järgsed“ paikvaatlused muuta SFOSis „projekti vältel“ teostatud paikvaatlusteks. Edaspidi, sisestades SFOSi RÜ poolt teostatud paikvaatlusi, lähtuda SFOS kasutajajuhendis toodud kontrolliliikide kirjeldustest. Nii on tagatud SFOSi sisestatud andmete piisav kvaliteet, et teostada asjakohaseid andmeanalüüse. EAS-i kommentaar: Enne 2013. aastat lähtus EAS põhimõttest, et projekti abikõlblikul perioodil läbi viidud paikvaatlustel märgitakse liigiks „projekti vältel“ ning peale abikõlbliku perioodi „projekti järgne“. Lisas 4 toodud paikvaatlustest 37 on teostatud enne 2013. aastat. Erinev arusaam paikvaatluste liigi märkimisel võis tuleneda asjaolust, et juhendis ei olnud see piisavalt detailselt reguleeritud ning SOFSi kontroll-küsimused olid ühesugused mõlema liigi puhul. Praegusel hetkel on SFOSi kasutusjuhendis liigid täpselt kirjeldatud ning kontroll-küsimused on erinevad, mistõttu ei tohiks sarnaseid arusaamatusi enam tekkida. Korrigeerime andmeid vastavalt tähelepanekus toodule. Soovituse rakendamise eest vastutav isik: Järelevalve ja riskijuhtimise üksus, Aare Luhala, tähtaeg 30.09.16. Väheoluline tähelepanek 4.2 – Arvestades järelkontrollide planeerimisel vaid riigiabi otsusest tuleneva kestvuse nõude pikkusega, esineb oht, et RÜ-l jääb õigeaegselt andmata hinnang üldmääruse artiklile 57 On oht, et planeeritavad meetme 2.4.6 järelkontrollid ei anna õigeaegset hinnangut Euroopa Nõukogu määruse 1083/2006 artiklist 57 tulenevale kestvusnõude täitmisele. 25 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (vastu võetud 07.12.2006 RT I 2006, 59, 440 jõustumine 01.01.2007). § 4 lg 2 p 1 16 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Projektile kehtiv kestvuse nõude kohustus on sätestatud Euroopa Nõukogu määruse 1083/2006 artiklist 57 (edaspidi üldmäärus). Siseriiklikult on üldmääruse art 57 toodud tingimused kehtestatud STS-is26. Paralleelselt eeltoodule on kestvuse nõue määratletud Euroopa Komisjoni 20.07.2010. a otsuses „Riigiabi N 196/2010 – Eesti. Üle-Eestilise lairiba internetiühendust võimaldava jätkusuutliku infrastruktuuri rajamine” (edaspidi riigiabi otsus). Riigiabi otsuse punkti 36 järgi peavad võrguomanikest abisaajad pakkuma kõigile teenuseosutajatele võrdsetel tingimustel kiudoptilise kaabli hulgimüügitasandi renditeenust vähemalt seitsme aasta jooksul. Seda perioodi võib pikendada, kui infrastruktuuri omanikul on asjaomasel turul märkimisväärne turujõud. Siseriiklikult on antud EK otsusega seotud regionaalministri määrus nr 3 27 (edaspidi meede 2.4.6), mille § 14 järgi peab toetuse saaja tagama üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise projekti tulemusena rajatud uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu infrastruktuuri kaudu projekti piirkonnas vähemalt 7 aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seega kehtib kestvuse nõue nendele projektidele kauem kui üldmääruses toodud 5 aastat. EAS-i Paikvaatluse teostamise kord käsitleb järelkontrollide teostamist vastavalt üldmäärusele ning näeb ette kontrolli tegemist vastavalt 3-aastase jätkamise kohustusega teisel või kolmandal aastal peale abikõlblikkuse perioodi lõppu ja 5-aastase jätkamise kohustuse korral kolmandal kuni viiendal aastal peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Nimetatud tingimused on vastavuses KA üldjuhendis sätestatuga. Eeltoodud riigiabi otsuses tulenevat erisust ei ole protseduurides välja toodud. Samas on RÜ teadlik meetme 2.4.6 erisusest ning on planeerinud järelkontrolli teostada valimisse sattunud projektidele viiendal kuni seitsmendal aastal arvestades seitsme aasta pikkust kestvuse nõude kohustust. RÜ selgituste kohaselt on lähtutud analoogiast, et kui 5 aastase kestvuse nõudega on järelkontrolli teostamise aeg viimased 3 aastat, siis ka 7 aastase kestvuse nõudega järelkontrolli teostamise vahemikuks on viimased 3 aastat. Meetme 2.4.6 valimisse võetud projektide (SFOS nr 2.4.0601.11-0012, nr 2.4.0601.11-0005, nr 2.4.0601.11-0021) viies aasta algab erinevatel kuupäevadel 2017. aastal. RÜ järelkontrollide valimi tööpaberi28 kohaselt on antud projektide järelkontrolli hilisemateks kuupäevadeks märgitud aastad 2019 ja 2020. Seega esineb võimalus, et RÜ teostab eeltoodud projektidele järelkontrolli peale viiendat aastat. Auditi käigus küsiti korraldusasutuse (edaspidi KA) kommentaare antud olukorrale ning KA selgitas, et üldmääruse artiklis 57 ei ole riigiabi reeglitest tulenevat kestvuse nõudele vastavuse kohustust otseselt sees, kuid sellegi poolest kohaldub antud nõue asjakohasele projektile kui tegemist on riigiabi saava projektiga ja riigiabi määrus või EK otsus selle nõude sätestab. Sellisel juhul tuleneb kestvuse nõue otse riigiabi otsusest või määrusest. KA tõlgenduse kohaselt tuleb mõlemal perioodil kestvuse kontroll teostada mõlema nõude üle nende kehtivuse ajal. Näiteks kui riigiabi saava projekti tegevused peavad üldmäärusest tulenevalt toimima veel 5-ndal aastal peale abikõlblikkuse perioodi lõppu ja RÜ kontrollib seda 5-ndal aastal, siis kontrollib ta mõlema nõude täitmist (nii SF 5-aasta kui ka riigiabi 7-aasta kestvuse nõude täitmist). KA hinnangul ei oleks korrektne, et üldmäärusest tulenevat 5.a kestvuse nõuet kontrollitakse selle nõude möödumisel. Seega tuleb RÜ-l meetme 2.4.6 projektide järelkontrollide teostamise ajastamisel arvestada KA seisukohtadega. 26 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (vastu võetud 07.12.2006 RT I 2006, 59, 440 jõustumine 01.01.2007). § 22 punkt 12, mille järgi peab toetuse saaja tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatule 27 „Meetme „Internetiühenduste kättesaadavuse parandamine uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtuga piirkondades” tingimused“, vastu võetud 10.02.2011 (edaspidi meede 2.4.6). Meetme rakendusüksuseks on EAS. 28 Valimi tööpaberiks on EAS-is “Järelkontrollide otsuste tabel 2007-2013“. Auditi tõendusmaterjaliks oli versioon, mis oli allkirjastatud T.Tammai poolt 25.02.2015 17 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Risk: Esineb risk, et juhul kui RÜ teostab järelkontrolli meetme 2.4.6 projektidele lähtudes vaid riigiabi otsuses toodud kestvuse nõude tingimustest (näiteks kuuendal või seitsmendal aastal peale projekti abikõlbliku perioodi lõppu), jääb andmata hinnang üldmäärusest tulenevale kestvuse nõudele. Soovitus: Soovitame RÜ-l meetme 2.4.6 projektide järelkontrollide planeerimisel arvestada KA seisukohtadega ning viia järelkontroll läbi, kas viiendal aastal peale projekti abikõlbliku perioodi lõppu kontrollides nii üldmäärusest kui ka riigiabi otsusest tulenevaid kestvuse nõuete täitmisi, või teostada järelkontrolle erineval ajaperioodil lähtudes erinevatest tingimustest. Lisaks soovitame RÜ järelkontrolli protseduurides tuua välja järelkontrolli läbiviimise ajavahemik juhtudel, kui tulenevalt riigiabireeglitest kehtib kestvuse nõudele teine periood ja tingimused. EAS-i kommentaar: Muudame meetme 2.4.6 järelkontrollide läbiviimise ajakava ja teostame järelkontrollid viiendal aastal, kuna topelt kontrollide läbiviimine ei ole mõistlik. Tegemist on perioodil 2007-2013 EAS-i ainukese meetmega, kus kestvuse nõue kehtib kauem kui üldmääruses toodud 5 aastat. Tänaseks on meetmes 2.4.6 kõik projektid lõppenud ja kaalume riigiabi reeglitest tuleneva võimaliku erisuse kirjeldamist perioodi 2014-2020 järelkontrolle puudutavates protseduurides. Soovituse rakendamise eest vastutav isik: Järelevalve ja riskijuhtimise üksus, Aare Luhala, tähtaeg 30.09.16. 18 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Sihtasutus Innove Põhinõue 1 – Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii asutusesiseselt kui teiste asutustega (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 58 (a), (b), (e), 59.2, 59.3, 60 ning EK määruse 1828/2006 art 12, 13.5 ja 22 (b).) RÜ-l on selge ülesannete ja vastutuse jaotus järelkontrollide teostamisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi toimingute tulemusena tähelepanekuid ei tehtud. Põhinõue 4 – Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 60 (b) ja EK määrus 1828/2006 art 13 p 2-4). RÜ-l on piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid järelkontrolli läbiviimisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi tulemusel tehti 3 väheolulist tähelepanekut. Väheoluline tähelepanek 4.1 – Järelkontrolli valimi metoodika ei ole detailselt kirjeldatud Järelkontrolli valimi moodustamine ei ole protseduurides ega valimi koostamise dokumentides detailselt kirjeldatud, mistõttu ei ole selgelt aru saada, kuidas projektid valimisse sattusid. KA üldjuhendi järgi peab järelkontrollide valimi metoodika olema sõnastatud sellise detailsusega, et tagasiulatuvalt oleks võimalik kontrollida ja taasluua tekkinud valimit. RÜ paikvaatluste juhendi29 (edaspidi PV juhend) järgi teostab RÜ järelkontrolli juhuvalimi alusel. PV juhendis ei ole juhuvalimi koostamist detailsemalt kirjeldatud. RÜ selgituste järgi kasutab RÜ juhuvalimi moodustamiseks Exceli funktsiooni, mis genereerib üldkogumis olnud projektidele juhuslikud järjekorra numbrid, mille alusel projektid reastatakse. RÜ valimite koostamise tööpaberid sisaldavad meetmete üldkogumeid, valimi suuruse arvutuskäiku ja juhuvalimi alusel leitud lõplikku valimisse sattunud projektide nimekirja. Valimi moodustamist ei ole RÜ tööpaberites detailsemalt kirjeldanud, samuti ei olnud audiitoril võimalik tutvuda RÜ valimi koostamise töödokumentidega, kus kajastuks RÜ selgituses toodud projektide reastamise töökäik. Kuna ka PV juhend on valimi koostamise osas üldine, siis ei ole selgelt aru saada, kuidas ja miks just need projektid valimisse sattusid. Risk: Detailse valimi moodustamise metoodika puudumisel esineb risk, et tagasiulatuvalt ei ole võimalik välja selgitada, kas valim moodustati asjakohaseid põhimõtteid järgides. Soovitus: Soovitame RÜ-l PV juhendis ja/või valimi moodustamise dokumentides kirjeldada, kuidas konkreetsed projektid valimisse võetakse. Innove kommentaar: Võtame soovituse arvesse ja kirjeldame valimi koostamist „Kohapealsete kontrollide juhendis“ täpsemalt. 29 RÜ protseduuri „Toetuse kasutamise järelevalve kord“ lisa 1 19 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Anne-Ly Aalde, 15.08.2016 Väheoluline tähelepanek 4.2 –RÜ ei ole järelkontrolli valimi muudatustest säilitanud kontroll-jälge RÜ on peale järelkontrolli valimi koostamist ja kinnitamist teinud selles muudatusi, sh asendanud valimisse sattunud projekte ja jätnud projektide järelkontrolle teostamata, kuid ei ole neid muudatusi ega nende põhjuseid kajastanud üheski dokumendis. Korraldusasutuse järelevalve üldjuhendi30 (edaspidi KA üldjuhend) järgi peab järelkontrollide valimi metoodika olema sõnastatud sellise detailsusega, et tagasiulatuvalt oleks võimalik kontrollida ja taasluua tekkinud valimit. Moodustatud valimitest tuleb säilitada kontroll jälg. Auditi toimingute käigus selgus, et RÜ ei ole osadele kinnitatud valimis olnud projektidele järelkontrolli teostanud: 1) meetme 2.5.2 2013. aasta valimis olnud projekti nr 2.5.02.01.10-0056 asendas RÜ projektiga nr 2.5.0200.08-0032 (mõlema projekti toetuse saajaks on Kuressaare Ametikool). RÜ põhjendas asendamist asjaoluga, et pärast (juhusliku) valimi kinnitamist hindas RÜ riske ja kuna valimisse sattunud projekti puhul oli kestvuse nõude kontrolli seisukohast risk väga madal (tegemist oli üksnes ehitusega), otsustati see asendada projektiga, mis sisaldas lisaks ehitusele ka sisustuse ja seadmete ostu. Audiitorite hinnangul on valimi täiendamine tulenevalt riskide hindamisest aktsepteeritav, kuid see ei tohiks asendada juhuvalimi alusel saadud valimit. 2) meetme 2.5.1 2014. aasta valimis olnud projekti nr 2.5.0101.09-0019 asendas RÜ projektiga nr 2.5.0101.09-0037. Asendamise põhjuseks oli valimisse sattunud projekti säilitamise nõude lõppemine 10.09.2014. a, st enne järelkontrolli teostamist sai täis viis aastat projekti abikõlbliku perioodi lõpukuupäevast. Projekt nr 2.5.0101.09-0037 valiti kasutades juhuvalimit. 3) meetme 2.5.2 2014. aasta valimis olnud projektile 2.5.0200.08-0017 RÜ järelkontrolli ei teostanud. RÜ selgitas, et sellel projektil oli kohe möödumas viis aastat projekti abikõlbliku perioodi lõpukuupäevast. Audiitori hinnangul oleks olnud järelkontrolli tegemiseks aega piisavalt, sest kestvuse nõue lõppes 30.06.2015. a. Lisaks jäeti sama meetme osas järelkontroll teostamata ka valimis olnud projektile 2.5.0200.08-0011, kuna kestvuse nõude periood lõppes 31.03.2014. a. Neid projekte RÜ ei asendanud teiste projektidega. RÜ selgitas, et mahupõhiselt on korraldusasutuse nõuded järelkontrollile tagatud. RÜ ei kajastanud valimi muudatusi, sh projektide asendamisi ega järelkontrolli teostamata jätmise põhjuseid üheski RÜ valimi dokumendis. Risk: Kinnitatud valimi muutmise mittedokumenteerimisel puudub RÜ-l endal ülevaade juba tehtud ja veel tegemata järelkontrollidest. Lisaks ei ole võimalik tagasiulatuvalt välja selgitada, kas asendatud projektid kaasati valimisse asjakohaseid põhimõtteid järgides. Soovitus: Soovitame RÜ-l edaspidi valimi muudatused sh projektide asendamised ja järelkontrollide teostamata jätmise põhjused kirjeldada, dokumenteerida ja kinnitada. Innove kommentaar: 30 Korraldusasutuse 30.03.2012. a juhend „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ (täiendatud 18.11.2013) 20 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Võtame soovituse arvesse ja dokumenteerime edaspidi valimi muudatused eraldi protokollis, mis lisatakse valimi juurde DHS-i. Lisame ka „Kohapealsete kontrollide juhendisse“ info valimi muudatuste protokollimise kohta. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Anne-Ly Aalde, 15.08.2016 Väheoluline tähelepanek 4.3 – Kontroll-jälg vara omandisuhte kontrollist ja kontrollitava vara valimist on puudulik RÜ paikvaatluse aktidel puudus hinnang projekti varade omandisuhte seisu kohta ning osadel juhtudel ei olnud võimalik aru saada, millist vara on järelkontrolli käigus kontrollitud. KA üldjuhendi järgi on projekti tegevuste kestvuse kontrolli eesmärgiks kontrollida, kas projekti tegevustes pole toimunud märkimisväärseid muudatusi, mis tulenevad infrastruktuuri omandisuhtes toimunud muutustest või tootmistegevuse lõpetamisest. Samuti on oluline, et kontrollitava vara valimi moodustamisel keskendutakse suurema väärtusega ning projekti jätkumises olulist tähtsust omava vara kontrollimisele. PV juhendi järgi tuvastatakse vara olemasolu visuaalsel vaatlusel ja aluseks võetakse nimekiri toetusest finantseeritud objektidest. Vara peab olema endiselt toetuse saaja või partneri omandis31. Seda saab kontrollida raamatupidamisandmete alusel (kas vara on raamatupidamises arvel) ning osade objektide (eeskätt hoonete) puhul riiklike registrite andmete alusel. Järelevalvespetsialist otsustab, mis ulatuses soetatud asju kontrollitakse. Vastav märge ehk valiku põhjendus tehakse paikvaatluse akti (võib esitada ka paikvaatluse akti lisana). Auditi käigus testitud paikvaatluse aktid ei kajastanud RÜ hinnangut, kas projektist soetatud vara kuulub toetuse saaja omandisse või on omandisuhtes toimunud muudatused. Puudus ka viide riiklikule registrile või raamatupidamisväljavõte, mis oleks tõendanud vara omanikku. Lisaks ei olnud aktide juurde alati lisatud kontrollitava vara nimekirju ja/või ei olnud aktis kirjeldatud kontrollitava vara valimi moodustamist (vt footnote32 olevad projektid). Auditi käigus täpsustasime korraldusasutuse (edaspidi KA) nägemust järelkontrolli ulatuse osas juhul, kus projekti kuludest olulise osa moodustavad ehitustööd, kuid samas on soetatud ka väheväärtuslikumat vara (seadmed, aparatuur jm tehnika). KA selgitas, et RÜ-dele on teada projekti eesmärgid ja selle pinnalt peab RÜ hindama ja tegema otsuse, mis on projekti jätkumises olulist tähtsust omav vara ja seda ka järelkontrolli käigus kontrollima. Kindlasti ei ole see näiteks hoone ehitusprojekti puhul alati ainult hoone olemasolu kontroll (kuigi hoone ehitus võis moodustada projekti maksumusest enamuse), vaid juurde tuleb vaadata ka väheväärtuslikumaid soetusi (seadmeid, tehnikat jm), mis aitavad hinnata, kas projekti tulemusi kasutatakse jätkuvalt eesmärgipäraselt. Näiteks, kui renoveeritakse haigla kompleksi ning selle raames soetatakse ka konkreetsed masinad teatud uuringute läbiviimiseks, siis tuleb kindlasti veenduda, et sama hoonet ja soetatud masinaid kasutatakse koos eesmärgipäraselt. Kui sama projekti raames on soetatud laelampe, tavalisi (st mitte meditsiinilisi erifunktsionaalseid) toole, mööblit või sisekujunduselemente, võib RÜ jõuda seisukohale, et need asjad ei oma projekti eesmärgi seisukohalt nii olulist tähtsust, ega ole vajalik järelkontrollis üle lugeda. Sama loogikaga tuleb kontrollida teist tüüpi projekte. Seega, kuigi testitud projektide (nr 2.5.0100.09-0028 ja 2.5.0100.09-0015) kuludest moodustasid enamuse ehitustööd, on audiitorid arvamusel, et RÜ peab koos hoone ehitamisega soetatud väheväärtuslikuma vara puhul hindama, mis on 31 Samuti tuleb paikvaatluse akti vormist tulenevalt järelkontrolli raames kontrollida, kas projekti tegevuse kestmiseks vajalik vara (infrastruktuur) kuulub toetuse saajale või partnerile. 32 Projekt nr 2.5.0100.09-0028– projekti eesmärgiks oli uue õppekorpuse ehitus ja sisustamine. Uues õppehoones on kaasaegne tehnoloogiline sisseseade, vähemalt 30 inimest mahutav multifunktsionaalne ruum jms Projekt nr 2.5.0100.09-0015 – lisaks hoone renoveerimisele soetati projekti raames lauad, toolid, kapid, riiulid, vaibad kokku u 150 eset; pliit, nõudepesumasin, külmkapp, teler, muusikakeskus kokku u 12 eset; telefon, arvutid, projektorid, tahvlid, kontoritehnika kokku u 16 eset; kõlarid, DJ tehnika, statiivid jm kokku u 11 eset, piljard, tantsumatt, õhuhoki, sõudeergomeeter, veloergomeeter. 21 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne projekti jätkumises olulist tähtsust omav vara ja seda ka järelkontrolli käigus kontrollima. Ainult hoone olemasolu kontroll ei ole piisav. Risk: Kui järelkontrolli käigus täidetav paikvaatluse akt ei sisalda kõiki olulisi kontrollikohti, eksisteerib risk, et olulised aspektid jäävad kontrollimata ja võimalikud puudused avastamata. Soovitus: Soovitame RÜ-l edaspidi kogu oluline info järelkontrolli tulemustest kajastada paikvaatluse aktil sh info riiklikest registritest. Kui projektis lisaks ehitusele soetatakse ka väheväärtuslikumat vara, soovitame vara eesmärgipärast kasutamist kontrollida – moodustada selleks projekti jätkumises olulist tähtsust omava vara valim, kirjeldada valimi moodustamine kontrolliaktis ja lisada valim kontrollakti juurde. Innove kommentaar: Võtame antud soovituse arvesse ja täiendame vastavalt „Kohapealsete kontrollide juhendit“. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja tähtaeg: Anne-Ly Aalde, 15.08.2016 22 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Põhinõue 1 – Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii asutusesiseselt kui teiste asutustega (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 58 (a), (b), (e), 59.2, 59.3, 60 ning EK määruse 1828/2006 art 12, 13.5 ja 22 (b).) RÜ-l on selge ülesannete ja vastutuse jaotus järelkontrollide teostamisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi toimingute tulemusena tähelepanekuid ei tehtud. Põhinõue 4 – Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 60 (b) ja EK määrus 1828/2006 art 13 p 2-4). RÜ-l on piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid järelkontrolli läbiviimisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi tulemusel tehti 1 oluline ja 2 väheolulist tähelepanekut. Oluline tähelepanek 4.1 – RÜ ei ole järelkontrolli valimi koostamisel arvestanud VKE-dele kehtiva kestvuse nõude tähtajaga, millest tulenevalt võivad kontrollid jääda õigel ajal teostamata RÜ ei ole meetme 2.3.4 osas eristanud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKE), mistõttu ei ole VKE-de projekte valimi üldkogumisse õigeaegselt arvestatud. STSi33 järgi on VKE toetuse saajana kohustatud tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimisel vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Meetme määruse või rahastusotsusega (edaspidi TRO) saab kehtestada VKE-le pikema toimingu kestvuse nõude, mida on üldjuhul KIK-i meetmetes ka tehtud. Meetmed, kus meetme määruses ei ole VKE-dele pikemat tähtaega sätestatud, on: - meede 2.1.10 „Vooluveekogude seisundi parandamine“; - meede 2.3.4 „Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks“. Samuti ei ole kummagi meetme TRO-des (hinnang on antud pisteliselt kontrollitud meetme projektide põhjal) täpsustatud projekti vara säilitamise ja sihtotstarbelise kasutamise tähtaega, vaid on viidatud STS-ile. Meetme 2.3.4 projektide TRO-d sisaldavad küll toetuse saaja kohustust esitada projekti eesmärkide saavutamise aruanne 5 aasta kestel pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid audiitori hinnangul ei saa selle nõude alusel nõuda VKE-lt vara säilitamist ja sihtotstarbelist kasutamist rohkem kui STS § 22 lg 12 sätestatud 3 aastat. Meetme 2.1.10 puhul on RÜ valimi üldkogumis eristanud VKE-d ning arvestanud, et nendele on võimalik projektijärgset paikvaatlust teostada kuni 3 aastat peale projekti abikõlbliku perioodi lõppu. Meetme 2.3.4 valimi koostamise tööpaberites ei ole RÜ VKE-sid eristanud ning on kõigi projektide kestvuse nõude tähtajaks arvestanud 5 aastat peale projekti abikõlbliku perioodi lõppu. Pistelise kontrolli käigus testiti mh projekte34 nr 2.3.0401.09-0032 (abikõlbliku perioodi lõpp 30.09.2013. a) ja 2.3.0401.09-0034 (abikõlbliku perioodi lõpp 1.12.2013. a), mille toetuse saajad on VKE-d, kelle projektide kestvuse nõue kehtib STS-i järgi kuni 2016. aastani (erinevad kuupäevad). RÜ 2016. aasta järelkontrolli valimi üldkogum neid projekte ei sisaldanud, samuti ei ole need projektid olnud varasemate aastate järelkontrolli valimite üldkogumis. 33 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (vastu võetud 07.12.2006 RT I 2006, 59, 440 jõustumine 01.01.2007). § 22 punkti 12 34 Projektid on abikõlblike kulude summade järgi meetme kolme kallima projekti hulgas. 23 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Audiitori arvates tulenes see asjaolust, et RÜ arvestuse järgi kehtib meetme 2.3.4 projektidele 5-aastane kestvuse nõue ning RÜ arvas üldkogumisse projektid, mille abikõlblikkuse lõpust on möödas vähemalt 3 aastat. Sellise lähenemise korral satuvad VKE-de projektid valimi üldkogumisse pärast kestvuse nõude kohustuse lõppu ning järelkontrolli teostamine ei ole enam asjakohane. Risk: Kui RÜ määratleb projektile pikema kestvuse nõude tähtaja kui õigusaktid ja TRO seda nõuavad, siis esineb oht, et RÜ teeb järelkontrolli peale projekti kestvuse nõude kehtivuse lõppu. Kui sellise kontrolli käigus tuvastatakse rikkumine, ei ole tagasinõudeks alust (eeldusel, et ei ole võimalik rikkumise aega tagantjärgi täpsustada). Lisaks esineb risk, et asjakohased järelkontrollid ei kata meetme valimi minimaalset nõutud mahtu. Soovitus: Kui meetme määrustes ega TRO-des ei ole VKE-dele kehtestatud rangemat toimingu kestvuse nõude tähtaega, tuleb RÜ- l arvestada järelkontrollide planeerimisel (kontrollide üldkogumi ja valimi koostamisel) VKE-dele STS-is kehtiva erisusega. KIK-i kommentaar: Arvestame soovitusega. Lisaks, RÜ teostab meetme 2.3.4 Tartu Biogaas OÜ projektile nr 2.3.0401.09-0034 „Biojäätmetel põhinev soojus- ja elektrienergia koostootmisjaam Ilmatsalus“ järelkontrolli 2016. aastal. Väheoluline tähelepanek 4.2 – RÜ on arvestanud valimi mahu hulka järelkontrollid, mis on teostatud KA üldjuhendis ettenähtust varem Meetmete 2.2.3, 2.1.7 ja 2.1.6 järelkontrolli valimi mahu arvestusse on lisatud järelkontrolle, mis on läbi viidud enne Korraldusasutuse järelevalve üldjuhendis35 (edaspidi KA üldjuhend) ettenähtud ajaperioodi. KA üldjuhendi ptk-i 4.2 järgi teostatakse projekti tegevuste järelkontroll 5-aastase jätkamise kohustuse korral kolmandal kuni viiendal aastal peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. RÜ Struktuuritoetuste rakendamise käsiraamat (edaspidi ST käsiraamat) sätestab KA üldjuhendiga sama järelkontrolli läbiviimise ajavahemiku. Täiendavalt on RÜ ST käsiraamatusse lisanud, et järelkontrolli võib, arvestades toetuse saaja ja projekti riske, teostada ka varem. Auditi toimingute käigus selgus, et RÜ on läbi viinud järelkontrolle enne kolmandat aastat peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu järgmistele 5 -aastase jätkamise kohustusega projektidele: - meede 2.2.3, projekt nr 2.2.0301.10-0007 „Elistvere mõisapargi läänepoolse osa restaureerimine“, abikõlbliku perioodi lõpp 28.09.2011. a, paikvaatlus läbi viidud 7.11.2012. a. RÜ on 2016. aasta valimi koostamise dokumentides arvestanud selle kontrolli meetme 2.2.3 teostatud järelkontrollide mahu hulka. - meede 2.1.7, projekt nr 2.1.0701.09-0001 „Väätsa jäätmekäitluskeskuse ladestusala laiendamine“, abikõlbliku perioodi lõpp 31.12.2012. a, paikvaatlus läbi viidud 7.11.2014. a. RÜ on 2016. aasta valimi koostamise dokumentides arvestanud selle kontrolli meetme 2.1.7 teostatud järelkontrollide mahu hulka. Antud meede sisaldab vaid seda projekti. - meede 2.1.6:  projekt 2.1.0601.10-0026 „Põlva linna ja Põlva valla ühise jäätmejaama ehitus“ abikõlbliku perioodi lõpp 35 Korraldusasutuse 30.03.2012. a juhend „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ (täiendatud 18.11.2013) 24 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne 1.03.2013. a, paikvaatlus läbi viidud 18.11.2014. a;  projekt 2.1.0601.11-0047 „Pakendi-, ehitus- ja biojäätmete taaskasutuse edendamine Lõuna-Eestis“ abikõlbliku perioodi lõpp 31.01.2013. a, paikvaatlus läbi viidud 17.11.2014. a;  projekt 2.1.0601.11-0055 „Paikre sorteerimisjaama pakendijäätmete ringlussevõtu arendamine“ abikõlbliku perioodi lõpp 31.05.2013. a, paikvaatlus läbi viidud 25.02.2015. a;  projekt 2.1.0601.11-0058 „Üle-Eestilise rehvide kogumissüsteemi arendamine“ abikõlbliku perioodi lõpp 30.04.2013. a, paikvaatlus läbi viidud 25.02.2015. a. RÜ on 2016. aasta valimi koostamise dokumentides arvestanud need kontrollid meetme 2.1.6 teostatud järelkontrollide mahu hulka. Korraldusasutuse (edaspidi KA) seisukoht on, et järelkontrolle võib teostada ühele projektile mitu ning ka enne KA üldjuhendis ettenähtud ajaperioodi, kuid vähemalt meetme valimi miinimummahu piires peavad järelkontrollid olema läbiviidud vastavalt KA üldjuhendis ettenähtud järelkontrollide teostamise ajavahemikul. Meetmetest 2.1.6 ja 2.2.3 on RÜ teostanud järelkontrolle rohkem kui valimi minimaalne maht ette näeb. Auditi käigus said audiitorid kindluse, et auditi seisuga on asjakohaseid (st läbiviidud KA üldjuhendis ettenähtud ajavahemikul) järelkontrolle piisavalt, et katta vähemalt RÜ protseduurides ettenähtud meetme valimi minimaalne maht. Samas tuleb RÜ-l arvestada KA seisukohtadega. Risk: Järelkontrolli läbiviimise liialt varajane ajastus ei anna piisavat kindlustunnet, et projekti eesmärgi saavutamiseks vajalik vara säilitatakse ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt projekti kestvuse nõude aja lõpuni. Kuna RÜ on 2016. aasta valimi koostamise dokumentides arvestanud eeltoodud järelkontrollid meetmete valimi mahtu, esineb risk, et asjakohased järelkontrollid ei kata meetme valimi minimaalseid mahte. Soovitus: Soovitame RÜ-l tähelepanekus toodud projektide järelkontrolle mitte lisada meetmete valimi minimaalse mahu arvestuse hulka. Edaspidi jälgida, et meetme valimi minimaalse mahu täidaksid järelkontrollid, mis on läbiviidud KA üldjuhendis ettenähtud ajavahemikul. KIK-i kommentaar: Arvestame soovitusega ja võtame tähelepanekus toodud projektide järelkontrollid meetmete valimi minimaalse mahu arvestuse hulgast välja. RÜ lülitab meetme 2.1.7 projekti nr 2.1.0701.09-0001 „Väätsa jäätmekäitluskeskuse ladestusala laiendamine“ järgmise aasta järelkontrolli valimisse. Edaspidi pöörame rohkem tähelepanu sellele, et meetme valimi minimaalse mahu täidaksid järelkontrollid, mis on läbiviidud KA üldjuhendis ettenähtud ajavahemikul. Väheoluline tähelepanek 4.3 – RÜ on SFOSis eksinud paikvaatluse liigitamisega ning arvestanud järelkontrollide hulka paikvaatluse, mis oma sisult ei ole projektijärgne RÜ on „projekti vältel“ tehtud kontrolli sisestanud SFOSi kui „projekti järgse“ kontrolli ning arvestanud selle meetme teostatud järelkontrollide hulka. Kuna sisuliselt ei olnud tegemist järelkontrolliga, moonutab see SFOSis olevat koondinfot läbiviidud järelkontrollide kohta ning võib põhjustada olukorra, kus RÜ ei ole läbi viinud piisavas mahus järelkontrolle. Audiitorid hindasid pisteliselt RÜ poolt läbiviidud ja SFOSi sisestatud projektijärgseid paikvaatlusi. Nende hulka sattus projekti nr 2.2.0601.10-0016 „Endla lk-l loodusväärtuste hoidmiseks vajalike rajatiste rekonstrueerimine“ projektijärgne paikvaatlus (ehk järelkontroll). Antud järelkontrolli testides selgus, et: 25 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne - projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp SFOSi andmetel oli 29.02.2012. a, projektijärgne paikvaatlus oli läbi viidud 7.06.2012.a, seega kõigest 3 kuud peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Audiitori hinnangul ei ole nii lühikese aja möödudes võimalik anda asjakohast hinnangut projekti varade säilitamise ja eesmärgipärase kasutamise nõude täitmise kohta kogu 5-aastase kestvuse nõude kohaldumise ajal; - RÜ on järelevalve toimingu käigus täitnud paikvaatluse kontroll-lehe36 mitte järelkontrolli kontroll-lehe37. Seega ei ole audiitori hinnangul tegu paikvaatlusega, mille eesmärgiks oli kontrollida varade säilitamise ja eesmärgipärase kasutamise nõude täitmist. Pigem soovis RÜ saada kindlust kulude abikõlblikkusest. SFOSi kogutav statistiline ja finantsteave on aluseks Euroopa Komisjonile vajalike andmete esitamiseks 38. Kuna sisuliselt ei olnud eeltoodud kontrolli puhul tegemist järelkontrolliga, moonutab see SFOSis olevat koondinfot RÜ poolt teostatud erinevate järelevalvetoimingute kohta. Rahandusministeeriumi poolt välja antud SFOS kasutajajuhendi ptk 12.1 „Paikvaatluse lisamine“ mõistes on paikvaatlus: - „Projekti vältel“, kui paikvaatluse peamiseks eesmärgiks on saada täiendavalt kindlust kulude abikõlblikkuse, projekti kulgemise ning toetatud objektide, teenuste või arenduste kohta. Paikvaatluse liigi valimisel tuleb lähtuda konkreetse paikvaatluse teostamise eesmärgist. Seega kui tegelikkuses on paikvaatlus teostatud peale lõpparuande kinnitamist ja/või peale viimast väljamakset, aga selle eesmärgiks on saada kindlust kulude abikõlblikkusest mitte kontrollida varade säilitamise ja eesmärgipärase kasutamise nõude täitmist, tuleb paikvaatluse liigiks valida „Projekti vältel“; - „Projekti järgne“, kui teostatakse varade säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise nõude järgmise kontrollimist ajavahemikul lõpparuande kinnitamisest kuni konkreetsele toetuse saajale määratud säilitustähtaja lõpuni, s.o 3 või 5 aastat peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Risk: SFOSis sisalduv ebaõige info toob kaasa riski, et nii rakendusüksusel endal, korraldusasutusel kui ka auditeerival asutusel puudub tegelik ülevaade RÜ järelevalve tegevustest. Samuti esineb oht, et Euroopa Komisjonile esitatakse ebaõigeid andmeid. Lisaks esineb oht, et meetme 2.2.6 järelkontrolli valimi minimaalne maht (5% meetme lõpetatud projekti arvust ja 15% toetuse summast) ei ole täidetud. Soovitus: Soovitame rakendusüksusel eeltoodud projekti „projekti järgse“ paikvaatluse muuta SFOSis „projekti vältel“ teostatud paikvaatlusteks ning meetme 2.2.6 teostatud järelkontrollide hulgast välja võtta. Vajadusel teostada täiendavaid järelkontrolle, et tagada meetme järelkontrollide nõutud maht. Edaspidi, sisestades SFOSi RÜ poolt teostatud paikvaatlusi, lähtuda SFOS kasutajajuhendis toodud kontrolliliikide kirjeldustest. Nii on tagatud SFOSi sisestatud andmete piisav kvaliteet, et teostada asjakohaseid andmeanalüüse. KIK-i kommentaar: Arvestame soovitusega. Projektikoordinaator muutis SFOSis projekti nr 2.2.0601.10-0016 „projekti järgse“ paikvaatluse „projekti vältel“ teostatud paikvaatluseks. RÜ võtab antud projekti paikvaatluse meetme 2.2.6 teostatud järelkontrollide hulgast välja. 36 2012. a kehtinud Struktuuritoetuste rakendamise käsiraamatu Lisa 23B 37 2012. a kehtinud Struktuuritoetuste rakendamise käsiraamatu Lisa 24 38 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (vastu võetud 07.12.2006 RT I 2006, 59, 440 jõustumine 01.01.2007). § 4 lg 2 p 1 26 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Rahandusministeerium Põhinõue 1 – Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii asutusesiseselt kui teiste asutustega (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 58 (a), (b), (e), 59.2, 59.3, 60 ning EK määruse 1828/2006 art 12, 13.5 ja 22 (b).) RÜ-l on selge ülesannete ja vastutuse jaotus järelkontrollide teostamisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi toimingute tulemusena tähelepanekuid ei tehtud. Põhinõue 4 – Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 60 (b) ja EK määrus 1828/2006 art 13 p 2-4). RÜ-l on piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid järelkontrolli läbiviimisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi tulemusel tehti 2 väheolulist tähelepanekut. Lisaks toodi välja täiendav soovitus. Väheoluline tähelepanek 4.1 – RÜ on SFOSis eksinud paikvaatluse liigitamisega RÜ on „projekti vältel“ tehtud kontrollid sisestanud SFOSi kui „projekti järgsed“ kontrollid. Kuna sisuliselt ei olnud tegemist järelkontrolliga, moonutab see SFOSis olevat koondinfot RÜ poolt teostatud erinevate järelevalve toimingute kohta. Audiitorid hindasid pisteliselt RÜ poolt läbiviidud ja SFOSi sisestatud projektijärgseid paikvaatlusi. Nende hulka sattusid ka meetmete 1.5.1 (ESF), 1.5.3 (ESF), 1.6.1 (Tehniline abi), 2.7.1 (Tehniline abi), ja 4.1.1 (Horisontaalne tehniline abi) projektijärgsed paikvaatlused (ehk järelkontrollid). SFCS väljavõtte järgi oli nendest meetmest kokku teostatud 44 järelkontrolli (väljavõte on aruande lisas 6). Rakendusüksuse enda ja audiitorite hinnangul ei ole eeltoodud meetmete puhul tegu meetmetega, mille projektidele kohaldub toimingu kestvuse nõue. Läbiviidud kontrollide käigus soovis RÜ saada kindlust kulude abikõlblikkusest. Seega ei ole korrektne nendes meetmetes läbiviidud paikvaatlusi liigitada SFOSis kui „projekti järgsed“. Euroopa Komisjonile vajalike andmete esitamise aluseks on SFOSi kogutav statistiline ja finantsteave 39. Kuna sisuliselt ei olnud lisas 6 toodud kontrollide puhul tegemist järelkontrolliga, moonutab see SFOSis olevat koondinfot RÜ poolt teostatud erinevate järelevalvetoimingute kohta. Rahandusministeeriumi poolt välja antud SFOS kasutajajuhendi ptk 12.1 „Paikvaatluse lisamine“ mõistes on paikvaatlus: - „Projekti vältel“, kui paikvaatluse peamiseks eesmärgiks on saada täiendavalt kindlust kulude abikõlblikkuse, projekti kulgemise ning toetatud objektide, teenuste või arenduste kohta. Paikvaatluse liigi valimisel tuleb lähtuda konkreetse paikvaatluse teostamise eesmärgist. Seega kui tegelikkuses on paikvaatlus teostatud peale lõpparuande kinnitamist ja/või peale viimast väljamakset, aga selle eesmärgiks on saada kindlust kulude abikõlblikkusest mitte kontrollida varade säilitamise ja eesmärgipärase kasutamise nõude täitmist, tuleb paikvaatluse liigiks valida „Projekti vältel“; - „Projekti järgne“, kui teostatakse varade säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise nõude järgmise kontrollimist ajavahemikul lõpparuande kinnitamisest kuni konkreetsele toetuse saajale määratud säilitustähtaja lõpuni, s.o 3 või 5 aastat peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Risk: 39 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (vastu võetud 07.12.2006 RT I 2006, 59, 440 jõustumine 01.01.2007). § 4 lg 2 p 1 27 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne SFOSis sisalduv ebaõige info toob kaasa riski, et nii rakendusüksusel endal, korraldusasutusel kui ka auditeerival asutusel puudub tegelik ülevaade RÜ järelevalve tegevustest. Samuti esineb oht, et Euroopa Komisjonile esitatakse ebaõigeid andmeid. Soovitus: Soovitame rakendusüksusel lisas 6 toodud projektide „projekti järgsed“ paikvaatlused muuta SFOSis „projekti vältel“ teostatud paikvaatlusteks. Edaspidi, sisestades SFOSi RÜ poolt teostatud paikvaatlusi, lähtuda SFOS kasutajajuhendis toodud kontrolliliikide kirjeldustest. Nii on tagatud SFOSi sisestatud andmete piisav kvaliteet, et teostada asjakohaseid andmeanalüüse. RM-i kommentaar: RÜ muudab SFOSis kontrolli liigi ära „projekti vältel“. Väheoluline tähelepanek 4.2 – Järelkontrolli teostaja(te) erapooletus kontrollitavast projektist ei ole tagantjärgi tuvastatav RÜ tegevus järelkontrolli läbiviies ei ole täielikult vastavuses Korraldusasutuse järelevalve üldjuhendis40 (edaspidi KA üldjuhend) sätestatuga. KA üldjuhendi ptk 5 järgi peab kontrolli teostaja kinnitama oma allkirjaga iga kontrolli kohta, et ta on konkreetse projekti osas erapooletu. Eelkõige tähendab see, et kontrollija puhul ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid41. Auditi käigus testitud RÜ järelkontrolli kontroll-lehed ja kontrollaktid ei sisaldanud kontrollija(te) erapooletuse kinnitust42. Samuti ei olnud RÜ-l esitada muud asutusesisest dokumenti, mis oleks piisav kinnitamaks järelkontrolli teostaja(te) erapooletust kontrollitud projektidest (HMS §10 mõistes). Korraldusasutuse hinnangul ei pea nimetatud kinnitus sisalduma tingimata järelkontrolli kontroll-lehel või –aktil, kuigi see on soovituslik. Kinnitus võib olla antud ka asutuses kasutuses olevas infosüsteemis (nt vastav kinnitus antakse süsteemis, kus projekti menetlusi teostatakse). Oluline on, et nimetatud kinnitus oleks tuvastatav ka tagantjärgi. Kui tegemist on väga lühiajalise tööga (st mitte aga mitme-aastane projekt või programm) ja RÜ kontrolli teostaja on asutusesises dokumendis kinnitanud, et ta on konkreetse projekti osas erapooletu (nt ametijuhendis), siis võib KA seda olukorda aktsepteerida, kuid eelistatud on pigem vastava kinnituse andmine kontroll-lehel või asutuse infosüsteemis konkreetse menetluse teostamisel. Risk: Haldusmenetluse seaduse § 10 näeb ette tingimused, millal haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta. Juhul kui järelkontrolli läbiviija ei ole kinnitanud oma erapooletust projektist, esineb oht, et kontrolli teostaja ei ole hinnatavatest projektidest sõltumatu ja erapooletu ning seeläbi ei ole läbiviidud järelkontroll usaldusväärne. Soovitus: Soovitame RÜ töökorda “Struktuurivahendite korraldusasutuse tööprotsessid RA ja RÜ ülesannete täitmiseks programmperioodil 2007-2013“ ja järelkontrolli kontroll-lehe vormi täiendada selliselt, et järelkontrolli teostajate erapooletust kontrollitavast projektist oleks võimalik tagantjärgi tuvastada. Seeläbi on tagatud ka järelkontrolli läbiviimise protseduuri vastavus KA üldjuhendile. 40 Korraldusasutuse 30.03.2012. a juhend „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ (täiendatud 18.11.2013). 41 Haldusmenetluse seadus § 10 42 projektid nr 2.6.0301.10-0003, nr 2.6.0301.10-0005, nr 2.6.0301.10-0016 28 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne RM-i kommentaar: RÜ täiendab järelkontrolli kontroll-lehe vormi (Lisa 9a) klausliga: „Käesolevaga kinnitan, et olen kontrollitava projekti suhtes erapooletu ja haldusmenetlusest taandamise asjaolusid ei esine (Haldusmenetluse seadus §10)“. TPKd hetkel ametlikult muutma ei hakka, kuna tegemist on väheolulise ja ainukese märkusega. Täiendav soovitus nr 1 – Kaaluda järelkontrollide läbiviimist riskidel põhineva esindusliku valimi alusel KA üldjuhend soovitab projektidele, millele kohaldub toimingu kestvuse nõue 3 või 5 aastat peale abikõlblikkuse perioodi lõppu, teha täies ulatuses või valimi alusel projekti tegevuste kestvuse kontroll ehk järelkontroll. RÜ teostab projekti tegevuse kestvuse nõude kontrolle prioriteetse suuna "Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine" meetme projektidele. Kokku on 3 meedet, mille projektidele teostatakse järelkontrolli: - Meede 2.6.1 „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“: SFOSi andmetel projekte kokku 3, toetuse saajateks SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Ida-Viru Keskhaigla. Kõigile projektidele on projekti vältel tehtud RÜ poolt paikvaatlus. Järelkontrolle ei ole auditi ulatuse seisuga läbi viidud; - Meede 2.6.2 „Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine“: SFOSi andmetel projekte kokku 14, toetuse saajateks Sotsiaalministeerium ja AS Hoolekandeteenused. Kõigile projektidele on projekti vältel on tehtud rakendusasutuse43 või RÜ poolt paikvaatlus. Järelkontrolle ei ole auditi ulatuse seisuga läbi viidud; - Meede 2.6.3 „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“: SFOSi andmetel projekte kokku 21, toetuse saajateks erinevad statsionaarse hooldusravi tegevusloa omajad (haiglad, ravikeskused). Meetmest toetatakse hoonete ehitamist (sh rekonstrueerimist). Kõigile projektidele on RÜ projekti vältel teinud paikvaatluse. Järelkontrolle on auditi ulatuse seisuga läbi viidud seitse, finantsmõjuga rikkumisi ei ole tuvastatud. RÜ töökord “Struktuurivahendite korraldusasutuse tööprotsessid RA ja RÜ ülesannete täitmiseks programmperioodil 2007-2013“ ei näe ette järelkontrollide teostamist valimi alusel ning RÜ selgituste kohaselt teostatakse järelkontroll kõigile eeltoodud meetmete projektidele. Audiitori hinnangul ei ole 100 %-line projektide järelkontroll mõistlik. Näiteks meetme 2.6.2 projektid jagunevad kahe toetuse saaja vahel ning võib eeldada, et toetuse saaja käitumine erinevate projektide rakendamisel on sarnane. Antud meetme korral saaks rakendada valimit, võttes näiteks valimisse mõlema toetuse saaja riskantsemad projektid. Seega soovitame hinnata meetme toetuse saajate ja projektide riske, arvestades toetuse suurust, projekti sisu (nt kas projekti tulemusel valimis vaid hoone või projekt hõlmab ka sisustuse soetamist), varasemate paikvaatluste või teiste kontrollijate (nt AA, KA, MA) poolt teostatud kontrollitoimingute käigus ilmnenud probleeme/tulemusi ning teostada järelkontrolle riskide hindamise tulemusel tekkinud esindusliku valimi alusel. Valimi alusel teostatavate kontrollide eelised: - olemasolevate ressursside (inimtööjõud, sõidukulud jms) tõhusam kasutamine ning vabaneva ressursi kasutamine teiste RÜ ülesannete täitmiseks; - väheneb toetuse saajate koormamine erinevate kontrollidega; - kindlus väljastatava info kohta ei ole oluliselt väiksema usaldusväärsusega kui tehes 100 %-list kontrolli. Valimi kasutamist kui parimat praktikat on projekti kestvuse nõude kontrollimisel soovitanud ka Euroopa Komisjon järelevalve juhendis (ptk 3.7)44. 43 RA ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium 44 Guidance document on management verifications, to be carried out by Member States on operations co-financed by the Structural Funds and the Cohesion Fund for the 2007-2013 programming period, 29.05.2008. 29 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Riigi Infosüsteemi Amet Põhinõue 1 – Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii asutusesiseselt kui teiste asutustega (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 58 (a), (b), (e), 59.2, 59.3, 60 ning EK määruse 1828/2006 art 12, 13.5 ja 22 (b).) RÜ-l on selge ülesannete ja vastutuse jaotus järelkontrollide teostamisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi toimingute tulemusena tähelepanekuid ei tehtud. Põhinõue 4 – Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 60 (b) ja EK määrus 1828/2006 art 13 p 2-4). RÜ-l on piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid järelkontrolli läbiviimisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi tulemusel tehti 1 oluline ja 2 väheolulist tähelepanekut ning täiendavaid soovitusi. Oluline tähelepanek 4.1 – RÜ ei ole järelkontrolli ajastamisel arvestatud riigiabi otsusest tulenevate tingimustega ja seetõttu on teostanud otsusega seotud projektidele järelkontrolli liiga vara RÜ ei ole järelkontrolle planeerides arvestanud riigiabi otsuses nr N 196/2010 tuleneva kestvuse nõude perioodi pikkusega, mistõttu teostatud kontrollide alusel ei saa anda hinnangut riigiabi otsuses toodud tingimuste täitmisele. Projektile kehtiv kestvuse nõude kohustus on sätestatud Euroopa Nõukogu määruse 1083/2006 artiklist 57 (edaspidi üldmäärus). Siseriiklikult on üldmääruse art 57 toodud tingimused kehtestatud STS-is45. Paralleelselt eeltoodule on kestvuse nõue määratletud Euroopa Komisjoni 20.07.2010. a otsuses „Riigiabi N 196/2010 – Eesti. Üle-Eestilise lairiba internetiühendust võimaldava jätkusuutliku infrastruktuuri rajamine” (edaspidi riigiabi otsus). Riigiabi otsuse punkti 36 järgi peavad võrguomanikest abisaajad pakkuma kõigile teenuseosutajatele võrdsetel tingimustel kiudoptilise kaabli hulgimüügitasandi renditeenust vähemalt seitsme aasta jooksul. Seda perioodi võib pikendada, kui infrastruktuuri omanikul on asjaomasel turul märkimisväärne turujõud. Siseriiklikult on antud riigiabi otsusega seotud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 5046. Antud määruse alusel on toetust saanud 14 projekti47, mille rahastusotsuste järgi peab sidevõrgu omanik pakkuma kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi võrguteenust vähemalt 7 aasta jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Seega kehtib kestvuse nõue nendele projektidele kauem kui üldmääruses toodud 5 aastat. RIA Struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatu ptk 7.4 kohaselt viiakse järelkontroll läbi kuni viie aasta möödumiseni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust alates. Antud ajaperiood on vastavuses Korraldusasutuse järelevalve üldjuhendis48 (edaspidi KA üldjuhend) ettenähtud järelkontrolli läbiviimise ajaga. 45 Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seadus (vastu võetud 07.12.2006 RT I 2006, 59, 440 jõustumine 01.01.2007). § 22 punkt 12, mille järgi peab toetuse saaja tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral vähemalt kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatule 46 „Infoühiskonna edendamise meetme tingimused avatud taotlemise alusel“, vastu võetud 11.05.2009. Meetme rakendusüksuseks on RIA. 47 SFOSis projektid nr 3.5.0201.10-0106; 3.5.0201.10-0107; 3.5.0201.10-0108; 3.5.0201.10-0109; 3.5.0201.10-0110; 3.5.0201.10-0111; 3.5.0201.10-0112; 3.5.0201.10-0113; 3.5.0201.10-0114; 3.5.0201.10-0115; 3.5.0201.10-0116; 3.5.0201.10-0117; 3.5.0201.10-0118; 3.5.0201.10- 0119 48 Korraldusasutuse 30.03.2012. a juhend „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ (täiendatud 18.11.2013) 30 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne RÜ on kõigile 14 projektile teostanud järelkontrolli 3ndal aastal peale projektide abikõlbliku perioodi lõppu. Sellega ei ole RÜ järelkontrolle planeerides ja teostades läinud vastuollu KA üldjuhendiga ning nende alusel saab anda hinnangu projektide vastavusele üldmääruse artiklile 57 ja STS § 22 punktile 12. Samas ei saa nende kontrollidega lisaks anda hinnangut ka riigiabi otsuse punktis 36 toodud tingimustele, kuna järelkontrolli läbiviimise aeg on olnud liiga varajane võrreldes kestvuse nõude pikkusega. Järelkontrolli läbiviimine tuleks planeerida ajavahemikku, mis annaks kontrollijale kindluse, et projektist soetatud vara on säilitatud ja sihtotstarbeliselt kasutatud kuni projektile kehtiva kestvuse nõude perioodi lõpuni. Lähtudes KA üldjuhendis etteantud järelkontrollide läbiviimise ajavahemiku analoogiast, on audiitorite hinnangul seitsme aasta pikkuse kestvuse nõude korral kindlust andvaks järelkontrollide teostamise ajaks viies kuni seitsmes aasta peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Auditi käigus küsiti korraldusasutuse (edaspidi KA) kommentaare antud olukorrale ning KA selgitas, et kuna 2007-2013 perioodi järelevalve üldjuhendis ei ole otseselt üle 5-aastase sihipärase kasutamise ja säilitamise nõude kontrollidele juhiseid antud, siis ei ole RIA KA juhiseid rikkunud. Küll aga on plaanitud peale KAMIN juhendi uuendamist viia kestvuse nõude kontrolli põhimõtted 2007-2013 perioodi järelevalve üldjuhendis 2014-2020 perioodi nõuetega kooskõlla (arvestades vana perioodi erisusi). Seega soovitatakse peale juhendi uuendamist RIA-l viia läbi teinegi kontroll. Risk: Lähtudes järelkontrollide planeerimisel ja teostamisel vaid STSis (seeläbi üldmääruses) toodud tingimustest, esineb risk, et andmata jääb hinnang teistele, paralleelselt kehtivatele, eritingimustele, mistõttu on vajalik täiendavate järelkontrollide tegemine. Soovitus: Soovitame RÜ-l valimi alusel teostada projektidele, millele kehtivad tulenevalt riigiabi otsustest erinevad tingimused kestvuse nõudele võrreldes STSis sätestatuga, täiendav järelkontroll hindamaks riigiabi otsuses toodud tingimuste täitmist. Lisaks soovitame RÜ järelkontrolli protseduurides tuua välja järelkontrolli läbiviimise ajavahemik juhtudel, kui tulenevalt riigiabireeglitest kehtib kestvuse nõudele teine periood ja tingimused. RIA kommentaar: Oleme tähelepanekuga 4.1 nõus. Viime läbi teistkordse täiendava järelkontrolli 14 lairiba projektile 2017.aastal. Toodud soovitust rakendame nii uue kui ka vana struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatu muutmisel (viime kestvuse nõude kontrolli põhimõtted nõuetega kooskõlla). Audiitorite täiendav kommentaar: Juhime tähelepanu, et 100 %-line järelkontroll on mõistlik vaid juhul, kui tegu on riskantsete projektidega. Kuna tähelepanekus toodud 14 projektil on üks toetuse saaja ja RÜ poolt 3ndal aastal kõigile projektidele teostatud järelkontrolli tulemused olid positiivsed, siis soovitame RÜ-l teostada täiendav kontroll riskidel põhineva valimi alusel (vt täiendavalt soovitust nr 3). Väheoluline tähelepanek 4.2 – Järelkontrolli teostaja(te) erapooletus kontrollitavast projektist ei ole tagantjärgi tuvastatav RÜ tegevus järelkontrolli läbiviies ei ole täielikult vastavuses KA üldjuhendis sätestatuga. 31 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne KA üldjuhendi ptk 5 järgi peab kontrolli teostaja kinnitama oma allkirjaga iga kontrolli kohta, et ta on konkreetse projekti osas erapooletu. Eelkõige tähendab see, et kontrollija puhul ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid 49. Auditi käigus testitud järelkontrolli kontroll-lehed ei sisaldanud kontrollija(te) erapooletuse kinnitust. Samuti selgitas RÜ, et ka teised asutusesisesed dokumendid ei sisalda klauslit, mis kinnitaksid järelkontrolli teostaja(te) erapooletust kontrollitud projektidest (HMS §10 mõistes). Korraldusasutuse hinnangul ei pea nimetatud kinnitus sisalduma tingimata järelkontrolli kontroll-lehel või –aktil, kuigi see on soovituslik. Kinnitus võib olla antud ka asutuses kasutuses olevas infosüsteemis (nt vastav kinnitus antakse süsteemis, kus projekti menetlusi teostatakse). Oluline on, et nimetatud kinnitus oleks tuvastatav ka tagantjärgi. Kui tegemist on väga lühiajalise tööga (st mitte aga mitme-aastane projekt või programm) ja RÜ kontrolli teostaja on asutusesises dokumendis kinnitanud, et ta on konkreetse projekti osas erapooletu (nt ametijuhendis), siis võib KA seda olukorda aktsepteerida, kuid eelistatud on pigem vastava kinnituse andmine kontroll-lehel või asutuse infosüsteemis konkreetse menetluse teostamisel. Risk: Haldusmenetluse seaduse § 10 näeb ette tingimused, millal haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta. Juhul kui järelkontrolli läbiviija ei ole kinnitanud oma erapooletust projektist, esineb oht, et kontrolli teostaja ei ole hinnatavatest projektidest sõltumatu ja erapooletu ning seeläbi ei ole läbiviidud järelkontroll usaldusväärne. Soovitus: Soovitame RÜ protseduure ja järelkontrolli kontroll-lehe vormi täiendada selliselt, et järelkontrolli teostajate erapooletust kontrollitavast projektist oleks võimalik tagantjärgi tuvastada. Seeläbi on tagatud ka järelkontrolli läbiviimise protseduuri vastavus KA üldjuhendile. RIA kommentaar: Märkusega nõus. RÜ on viinud sisse paranduse kontroll-lehel ja teeme muudatuse 2007–2013 perioodi struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatus. Väheoluline tähelepanek 4.3 – Kontrollitava vara valimit ei ole laiendatud, kuigi järelkontrolli käigus on tuvasta- tud märkimisväärseid rikkumisi Vaatamata asjaolule, et projekti järelkontrollide käigus on RÜ tuvastanud kestvuse nõude rikkumisi, mis ületavad 5% valimisse võetud vara rahalisest mahust, ei ole RÜ täiendavaid kontrolle läbi viinud. RÜ on teostanud projektile nr 3.5.0200.09-0050 “KOV infosüsteemide turvameetmete tõhustamine“ kaks järelkontrolli (2013. a ja 2014. a), mille käigus hankis Siseministeerium (toetuse saaja) kohalike omavalitsuste IT turvalisuse tagamiseks erinevaid seadmeid. RÜ sõnul eristub antud projekt teistest, kuna hõlmab kõiki Eesti maakondi – kokku 122 omavalitsust (edaspidi KOV), ning paigaldatud seadmete puhul on tegemist ühesuguse ja samas hinnaklassis oleva riistvaraga. RÜ selgituste kohaselt sai keskmiselt iga KOV (lõppkasusaaja) seadmeid 1700-1800 euro eest. RÜ hinnangul ei olnud antud projekti puhul võimalik välja tuua suurema väärtusega ja projekti jätkumises olulist tähtsust omavat vara ja kõigi KOV-ide külastamine üle Eesti ei olnud mõistlik suure halduskoormuse tõttu. Sellepärast viidigi kontrolli läbi kokku 19 KOV-is (15,6% koguarvust). Audiitorite hinnangul oleks lähtudes kontrollitud KOV-ide arvust (15,6%), projekti eripärast ning juhul kui kontrolli tulemused oleksid olnud positiivsed, kontrollitava vara valimi suurus piisav. 49 Haldusmenetluse seadus § 10 32 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne RÜ tuvastas mõlema järelkontrolli käigus olulisi puudusi, mis on kaasa toonud mitteabikõlblikud kulud: - 27.11.2013. a teostatud järelkontroll: kokku kontrolliti projektist soetatud seadmete olemasolu ja sihipärast kasutust 9 KOV-is, rahalises mahus 16 063,15 eurot. Tuvastati seadmete mittesihipärast kasutamist 1 KOV-is, tagasinõude suurus 689 eurot, mis moodustab kogu järelkontrollis sisaldunud riistvara rahalisest mahust 4,29%; - 27.08.2014. a teostatud järelkontroll: kokku kontrolliti projektist soetatud seadmete olemasolu ja sihipärast kasutust 10 KOV-is, rahalises mahus 17 465,95 eurot. Tuvastati seadmete mittesihipärast kasutamist ja vara puudumist 2 KOV-is, tagasinõude suurus kokku 1 301,32 eurot, mis moodustab kogu järelkontrollis sisaldunud riistvara rahalisest mahust 7,45%. Kokku tuvastas RÜ kahe järelkontrolli käigus rikkumisi 16% kontrollitud KOV-idest (s.o iga kuues KOV) ning 5,9% ulatuses kontrollitud kuludest. RÜ ei ole täiendavaid järelkontrolle läbi viinud. Projektile kehtinud 5 aastane kestvuse nõue lõppes 31.12.2015. a. KA üldjuhendi peatükis 4 (Järelkontroll) ei ole kirjeldatud, kas ja kuidas tuleks kontrollitava vara valimit laiendada juhul, kui kontrollitava vara valimis tuvastatakse olulisi rikkumisi. Juhendi peatükis 2.250 on vara valimi kasutamist ja laiendamist selgitatud seoses väljamaksetaotluste kontrolliga: kui valimisse sattunud väljamakse taotluses tuvastatakse mitteabikõlblikke kulusid 5% või rohkem abikõlblike kulude kogusummast, peab valimit laiendama. Audiitorite hinnangul on tuvastatud vea määrad (15,79% kontrollitud KOV-idest ja 5,9% kontrollitud kuludest) piisavalt kõrged hindamaks, et esineb märkimisväärne tõenäosus, et samalaadseid rikkumisi võib esineda ka kontrollimata lõppkasusaajate hulgas. RÜ oleks pidanud kontrollitava vara valimit laiendama ja täiendavalt läbi viima järelkontrolle veel kontrollimata KOV-ides (osaliselt, hinnates eelnevalt erinevate KOV-ide riske). Risk: Juhul kui järelkontrollide käigus, mis viiakse läbi vara valimit kasutades, tuvastatakse märkimisväärseid (üle 5% rahalisest mahust) rikkumisi ja ei laiendata valimi ulatust, siis esineb risk, et vara mittesihipärast kasutamist esineb veel ning seeläbi jäävad projekti eesmärgid olulises osas saavutamata. Soovitus: Projektide korral, kus soetatud vara on ühetaoline ja jaguneb paljude lõppkasusaajate vahel, teostatakse vara valimit kastutades järelkontroll ning tuvastatakse märkimisväärseid rikkumisi, soovitame RÜ-l laiendada valimit vähemalt nii suures ulatuses, et tuvastatud vigade määr jääks oluliselt alla 5% kontrollitud osade rahalisest mahust. RIA kommentaar: Märkusega nõus. Võtame edaspidi arvesse ja laiendame valimit taoliste projektide järelkontrollimisel. Täiendav soovitus nr 1– Järelkontrollide planeerimisel jälgida, et järelkontroll viiakse läbi KA üldjuhendis ette- nähtud ajavahemikul RÜ järelkontrollide hulgas on kontrolle, mis on läbi viidud enne KA üldjuhendis ettenähtud ajaperioodi, mistõttu ei saa neid arvata järelkontrolli valimi mahu arvestusse. KA üldjuhendi ptk-i 4.2 järgi teostatakse projekti tegevuste järelkontroll 5-aastase jätkamise kohustuse korral kolmandal kuni viiendal aastal peale abikõlblikkuse lõppu. 50 peatükk 2.2 „Valimipõhise kulu- ja maksedokumentide kontrolli minimaalsed nõuded ning rakendatavad põhimõtted“ punkt g) 33 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne RÜ struktuuritoetuste rakendamise käsiraamatu (edaspidi ST käsiraamat) peatüki 7.4 kohaselt viiakse järelkontrollid läbi kuni viie aasta möödumiseni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust alates. Soovituslikku järelkontrolli teostamise algusaega ei ole välja toodud. Auditi toimingute käigus selgus, et RÜ poolt on läbi viidud järelkontrolle enne kolmandat aastat peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu järgmistele 5 -aastase jätkamise kohustusega projektidele: - projekt nr 3.5.0201.09-0008 (Uue elektroonilise Riigi Teataja (eRT) loomine), projekti abikõlbliku perioodi lõpp 1.11.2010, paikvaatlus läbi viidud 09.07.2012. - projekt nr 3.5.0201.10-0102 (Liiklusjärelevalve infosüsteemi loomine), projekti abikõlbliku perioodi lõpp 9.08.2012, paikvaatlus läbi viidud 12.03.2014. RÜ on arvestanud need kontrollid meetme 3.5.2 teostatud järelkontrollide mahu hulka. KA seisukoht on, et järelkontrolle võib teostada ühele projektile mitu ning ka enne KA üldjuhendis ettenähtud ajaperioodi, kuid vähemalt meetme valimi miinimummahu piires peavad järelkontrollid olema läbiviidud vastavalt KA üldjuhendis ettenähtud järelkontrollide teostamise ajavahemikul. RÜ on teostanud järelkontrolle rohkem kui valimi minimaalne maht ette näeb. Auditi käigus saadi kindlus, et seisuga 2009 kuni 1.12.2012 lõppenud projektide osas on valimi minimaalne maht asjakohaste (st läbiviidud KA üldjuhendis ettenähtud ajavahemikul) kontrollidega täidetud. Samas soovitame RÜ-l järelkontrollide planeerimisel jälgida, et järelkontroll viidaks läbi KA üldjuhendis ettenähtud ajavahemikul, sest valimi minimaalse mahu arvestuses peaksid olema vaid asjakohased järelkontrollid. Lisaks soovitame ST käsiraamatus välja tuua järelkontrolli teostamise algusaja. Täiendav soovitus nr 2 – Täiendada RÜ protseduure tulenevalt järelevalve teostamisest RIA kui toetuse saaja üle RÜ on teostanud järelkontrolle muuhulgas projektidele, kus toetuse saajaks on RIA. See tegevus on vastuolus RÜ protseduuridega, mille järgi teostab järelevalvet sellisel juhul vaid rakendusasutus (edaspidi RA). ST käsiraamatu peatükkides 1 ja 2 on sätestatud, et juhul kui toetuse sajaks on RIA, siis täidab järelevalve funktsioone RA. Auditi toimingute käigus testiti RÜ poolt läbiviidud järelkontrolle ning nende hulgas sisaldus projekt, kus toetuse saajaks oli RIA (nr 3.5.0301.09-0004 „ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajaliku infosüsteemi ajakohastamine ning arendamine“). Täiendavalt vaadati üle SFCS väljavõttes SF54 sisaldunud projekti järgsed paikvaatlused ja leiti, et RÜ on teostanud järelkontrolli veel 8-le51 RIA projektile. Seega on RIA kui RÜ täitnud ka ise järelevalve funktsioone projektidele, kus toetuse saajaks on olnud RIA. Audiitori hinnangul on RIA-s kohustuste lahusus tagatud juhtkonna tasandil ning järelkontrolli läbiviimisel RIA kui RÜ poolt RIA kui toetuse saaja üle on tagatud kohustuste lahusus. Soovitame RÜ-l viia protseduurid kooskõlla tegeliku olukorraga ning täiendada protseduure võimalusega ka RÜ poolseks järelevalve teostamiseks lisaks RA-le, juhul kui toetuse saajaks on RIA ise. 51 Projektid nr 3.5.0300.08-0003, 3.5.0300.09-0020, 3.5.0300.09-0021, 3.5.0300.09-0022, 3.5.0300.09-0023, 3.5.0300.09-0024, 3.5.0300.09-0025, 3.5.0300.09-0026 34 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Täiendav soovitus nr 3 – Kaaluda järelkontrollide läbiviimist riskidel põhineva esindusliku valimi alusel KA üldjuhend soovitab projektidele, millele kohaldub toimingu kestvuse nõue 3 või 5 aastat peale abikõlblikkuse perioodi lõppu, teha täies ulatuses või valimi alusel projekti tegevuste kestvuse kontroll ehk järelkontroll. ST käsiraamatu peatükk 7.4 kirjeldab järelkontrollide läbiviimist valimi alusel. Samas nähakse ette võimalust teostada kontrolle valimist suuremal määral, mida RÜ on ka kasutanud. RÜ teostab järelkontrolle kahele meetmele: - Meede 3.5.2 „Infoühiskonna edendamine avatud taotluste kaudu“: SFOSi andmetel projekte kokku 164. Nendest 32 projektile RÜ hinnangul ei kehti kestvuse nõue (info järelkontrolli ajakavade tööpaberite alusel 2012-2015). Auditi ulatuse seisuga on järelkontrolle RÜ poolt teostatud 91 projektile, mis moodustab meetme kestvuse nõudega projektide arvust 68,94% ja toetuse mahust 70,76%. RÜ on teostanud järelkontrolli kõigile kestvuse nõudega projektidele, mille abikõlbliku perioodi lõpp on olnud aastatel 2009 kuni 1.12.2012. Järelkontrollide tulemusel ei ole olulisi puudusi tuvastatud, va projekt nr 3.5.0200.09-0050 „KOV infosüsteemide turvameetmete tõhustamine“, millele on teostatud 2 järelkontrolli (erinev ulatus) ning avastatud mõlemal korral olulisi kestvuse nõude rikkumisi. - Meede 3.5.3 „Infoühiskonna edendamine investeeringute kavade kaudu“: SFOSi andmetel projekte kokku 86. RÜ ei ole järelkontrolli ajakavade tööpaberites (2012-2015) toonud välja projekte, millele ei kehtiks kestvuse nõue. Auditi ulatuse seisuga on asjakohaseid järelkontrolle52 RÜ poolt teostatud 42 projektile, mis moodustab meetme kestvuse nõudega projektide arvust 48,84% ja toetuse mahust 60,09%. RÜ on teostanud järelkontrolle ligikaudu kõigile kestvuse nõudega projektidele (audiitori poolt on välja jäetud projekti nr 3.5.0301.10-0055 projektijärgne kontroll, sest auditi toimingute ajal selgitati välja, et tegu ei olnud sisult järelkontrolli teostamisega), mille abikõlbliku perioodi lõpp on olnud aastatel 2009 kuni 1.12.2012. Järelkontrollide tulemusel ei ole RÜ olulisi puudusi tuvastanud. Audiitori hinnangul ei ole ca 100%-line projektide järelkontroll mõistlik. RÜ hallatavate meetmete toetuse saajatest on põhiline osa riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ning need korduvad erinevate projektides. Lisaks ei ole RÜ järelkontrollide käigus tuvastanud ulatuslikke kestvuse nõude rikkumisi (erandiks on projekt nr 3.5.0200.09-0050, mis sisult erines teistest). Seega soovitame RÜ-l hinnata meetme toetuse saajate ja projektide riske, arvestades toetuse suurust, projekti sisu, varasemate paikvaatluste või teiste kontrollijate (nt AA, KA, MA) poolt teostatud kontrollitoimingute käigus ilmnenud probleeme/tulemusi ning teostada järelkontrolle riskide hindamise tulemusel tekkinud esindusliku valimi alusel. Valimi alusel teostatavate kontrollide eelised: - olemasolevate ressursside (inimtööjõud, sõidukulud jms) tõhusam kasutamine ning vabaneva ressursi kasutamine teiste RÜ ülesannete täitmiseks; - väheneb toetuse saajate koormamine erinevate kontrollidega; - kindlus väljastatava info kohta ei ole oluliselt väiksema usaldusväärsusega kui tehes 100 %-list kontrolli. Valimi kasutamist kui parimat praktikat on projekti kestvuse nõude kontrollimisel soovitanud ka Euroopa Komisjon järelevalve juhendis (ptk 3.7)53. 52 Auditi käigus tuvastati, et projekti nr 3.5.0301.10-0055 (Ultima memoria) SFOSis märgitud projekti järgne paikvaatlus ei ole sisult järelkontroll ning seetõttu ei arvestata seda RÜ poolsete järelkontrollide hulka. RÜ parandas auditi käigus SFOSis oleva kontrolli projekti vältel teostatud paikvaatluseks. 53 Guidance document on management verifications, to be carried out by Member States on operations co-financed by the Structural Funds and the Cohesion Fund for the 2007-2013 programming period, 29.05.2008. 35 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Põhinõue 1 – Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii asutusesiseselt kui teiste asutustega (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 58 (a), (b), (e), 59.2, 59.3, 60 ning EK määruse 1828/2006 art 12, 13.5 ja 22 (b).) RÜ-l on selge ülesannete ja vastutuse jaotus järelkontrollide teostamisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi toimingute tulemusena tähelepanekuid ei tehtud. Põhinõue 4 – Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 60 (b) ja EK määrus 1828/2006 art 13 p 2-4). RÜ ei olnud auditi ulatuse seisuga ühtegi projektijärgset paikvaatlust ehk järelkontrolli läbi viinud ning seetõttu audiitorid testimist ei teostanud. Järelkontrolli protsessile anti hinnang RÜ protseduuride põhjal. RÜ-l on piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid järelkontrolli läbiviimisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi tulemusel tehti 1 väheoluline tähelepanek. Väheoluline tähelepanek 4.1 – Järelkontrolli kontroll-lehe vormil esineb puudusi RÜ järelkontrolli kontroll-lehe vorm ei kajasta Korraldusasutuse järelevalve üldjuhendis54 (edaspidi KA üldjuhend) sätestatut, mis võib kaasa tuua puuduliku kontrolljälje. Lisaks ei ole võimalik tagantjärgi tuvastada järelkontrolli teostajate erapooletust. Auditi toimingute käigus hindasid audiitorid RÜ järelkontrolli kontroll-lehe vastavust KA üldjuhendile ja RÜ eeskirjale55. RÜ kontroll-lehe vorm ei kajasta: - järelkontrolli läbiviimise kuupäeva; - kokkuvõtet kontrolli tulemustest (tehtud tähelepanekud, tuvastatud puudused, ettekirjutus) ja järeltoiminguid sh puuduste kõrvaldamise tähtaega; - kontrolli läbiviija(te) kinnitust, et ta on projekti osas erapooletu ja ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid. KA üldjuhendi ptk-i 5 järgi tuleb iga kontroll dokumenteerida märkides tehtud töö, kontrolli kuupäeva, tulemused ning tuvastatud eeskirjade eiramisega seoses ette võetud meetmed. Detailselt tuleb välja tuua tuvastatud puudused ja/või rikkumised ning nõutavad järeltegevused (kui asjakohane). Kontrolli teostaja(te)l tuleb kinnitada oma allkirjaga iga kontrolli kohta, et ta on konkreetse projekti osas erapooletu. Eelkõige tähendab see kinnitust, et kontrollija puhul ei esine haldusmenetlusest taandamise asjaolusid56. RÜ eeskirja ptk 4.8 järgi kontrollitakse kuni 5. aasta möödumisel peale projekti lõppemist, kas toetuse saajal on vajadus teostada uuendatud finantsanalüüs. RÜ eeskirjas ei ole välja toodud, kas ja kuhu antud kontrollist jääb kontroll-jälg. RÜ eeskirja järgi kaasab kvaliteedijuht vajadusel paikvaatluse teostamisse tehnilisi eksperte. 54 Korraldusasutuse 30.03.2012. a juhend „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ (täiendatud 18.11.2013) 55 OY-E-K-02 „Rakendusüksuse eeskiri struktuurifondide rakendamisel perioodil 2007-2013“, kinnitatud 18.05.2015 56 Haldusmenetluse seadus § 10 36 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Seega järelkontrolli läbiviimisest ja tulemustest parema ülevaate saamiseks soovitame järelkontrolli kontroll-lehel kajastada ka: - uuendatud finantsanalüüsi teostamise vajaduse kontrolli – RÜ eeskiri näeb ette RÜ kontrolli antud küsimuses; - järelkontrolli kaasatud ekspertide nimed; - järelkontrollil osalenud toetuse saaja esindajate nimed ning toetuse saaja esindaja kinnitus, et ta  on tutvunud järelkontrolli tulemustega;  nõustub toodud andmete ja tähelepanekutega ja kohustub järelkontrolli käigus tuvastatud puudused kõrvaldama (tähtaeg). Risk: Esineb risk, et järelkontrolli käigus tuvastatud nõuetele mittevastav olukord on fikseerimata ja projekti raames ehitatud või soetatud vara ei kasutata sihtotstarbeliselt. Juhul kui järelkontrolli läbiviija ei ole kinnitanud oma erapooletust projektist, esineb oht, et kontrolli teostaja ei ole hinnatavatest projektidest sõltumatu ja erapooletu ning seeläbi ei ole läbiviidud järelkontroll usaldusväärne. Soovitus: Soovitame RÜ-l täiendada järelkontrolli kontroll-lehe vormi tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas. Seeläbi on tagatud järelkontrolli läbiviimise protseduuri vastavus KA üldjuhendile. TLJ kommentaar: Arvestame tähelepanekus toodud soovitustega ning täiendame järelkontrolli kontroll-lehte ning viime tähelepanekus viidatud parandused sisse. Täitja kvaliteedijuht, tähtaeg 20.07.2016. 37 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Tehnilise Järelevalve Amet Põhinõue 1 – Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii asutusesiseselt kui teiste asutustega (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 58 (a), (b), (e), 59.2, 59.3, 60 ning EK määruse 1828/2006 art 12, 13.5 ja 22 (b).) RÜ-l on selge ülesannete ja vastutuse jaotus järelkontrollide teostamisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi toimingute tulemusena tähelepanekuid ei tehtud. Põhinõue 4 – Piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid (EL Nõukogu määrus 1083/2006 art 60 (b) ja EK määrus 1828/2006 art 13 p 2-4). RÜ-l on piisavad ja asjakohased juhtkonna kontrollid järelkontrolli läbiviimisel olulises osas tagatud ning juhtimis- ja kontrollisüsteem toimib hästi (I kategooria). Auditi tulemusel tehti täiendavaid soovitusi. Täiendav soovitus nr 1 – Tagada piisav kontroll-jälg teostatud järelkontrollist Auditi ulatuse seisuga (kuni 15.11.2015) ei olnud RÜ ühtegi järelkontrolli kinnitanud. Auditi toimingute käigus tutvusid audiitorid kahe auditi ulatusest välja jäänud järelkontrolliga57. Audiitorid ei anna hinnangut nende kontrollide ulatusele ja sisu vastavusele, kuid teevad soovitusi kontroll-jälje parandamiseks. Projekti nr 3.4.0100.08-0001 järelkontrolli kontroll-leht (K-03A)58 sisaldab muuhulgas küsimusi: - nr 1.2. Vara on endiselt toetuse saaja omandis või kui vara on üle antud, on seda tehtud nõuetekohaselt, jätkatud selle sihipärast kasutamist ning omandisuhetes toimunud muutused ei ole andnud kellelegi põhjendamatuid eeliseid; - nr 1.7 Objekti kasutamisel ei ole toetuse saaja teeninud täiendavaid tulusid võrreldes projekti tasuvusanalüüsiga (raamatupidamisandmete põhjal). Järelkontrolli läbiviija on nendele küsimustele vastanud „jah“, dokumendi nimetust ja/või kommentaari, mis tooks välja hinnangu aluse, ei ole lisatud. RÜ selgituste kohaselt tugineti nimetatud küsimustele vastates e-kinnisturaamatu, e- äriregistri jm-le infole. Soovitame RÜ-l edaspidi kontroll-lehti täites lisada kontroll-lehe vastavasse lahtrisse kommentaar või selgitus ja/või viited dokumentidele, millele tuginedes vastavale hinnangule jõuti. Täiendav soovitus nr 2 – Kaaluda järelkontrollide läbiviimist riskidel põhineva esindusliku valimi alusel KA üldjuhend soovitab projektidele, millele kohaldub toimingu kestvuse nõue 3 või 5 aastat peale abikõlblikkuse perioodi lõppu, teha täies ulatuses või valimi alusel projekti tegevuste kestvuse kontroll ehk järelkontroll. RÜ teostab järelkontrolle kahele meetmele: - meede 3.3.1 „Transpordi infrastruktuuri arendamine (ÜF)“. Kokku rahastatud 21 projekti, mis on seotud kas maanteede või liiklussõlmede ehitusega (13), raudteede või raudteeliinide rekonstrueerimisega (4), veeremi soetusega (1), sadamate rekonstrueerimisega (1), reisijate ooteplatvormide ajakohastamisega (2). SFOSi andmetel on kõigile projektidele, va nr 3.3.0101.10-0013, viidud projekti vältel läbi paikvaatlus, mille käigus 57 Projektid nr 3.4.0100.08-0001 ja nr 3.4.0100.09-0007 58 Järelkontrolli läbiviimise kp 25.01.2016 38 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne kestvuse nõude tingimustega seonduvaid olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Paljudele projektidele on teostatud auditeid, mis ei ole vara eesmärgipärase mittekasutuse osas tähelepanekuid välja toonud. - meede 3.4.1 „Transpordi infrastruktuuri arendamine (ERDF)“. Kokku on meetmest rahastatud 9 projekti, TJA on RÜ-ks 8 projektile. Need jagunevad sadamate rekonstrueerimise projektideks (3), maanteede ehituseks (2), laevade soetuseks (2) ning raudteeinfrastruktuuri rekonstrueerimiseks (1). SFOSi andmetele tuginedes on kõigile projektidele teostatud projekti vältel paikvaatlus, mille käigus kestvuse nõude tingimustega seonduvaid olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Osadele projektidele on teostatud auditeid, mis samuti ei ole vara eesmärgipärase mittekasutuse osas tähelepanekuid välja toonud. RÜ protseduuride59 peatüki 13.2 järgi teostatakse projektide järelkontrolli 100% ulatuses kõigist rakendatud projektidest. Auditi käigus läbiviidud intervjuul kinnitas RÜ esindaja protseduuris ettenähtud ulatuse järgimist. Audiitorite hinnangul ei ole 100%-line projektide järelkontroll mõistlik. Mõlema meetme projektide hulgas on ehitatud, renoveeritud või soetatud vara, mille mittesihipärase kasutuse risk on väike. Näiteks maantee või raudtee ehitusega seotud projektid. Projektide toetuse saajateks on riigi äriühingud, riigiasutused ning Tallinna ja Tartu linn ehk asutused, kelle likvideerimise või pankrotti minemise risk on madalam kui näiteks eraettevõtete puhul. Samuti ei ole paikvaatlused ega läbiviidud auditid toonud välja rikkumisi seoses projekti rakendamistingimuste (nt vara ei ole soetatud, on hävinud jne) või omandisuhte muutumisega. Seega soovitame RÜ-l hinnata meetme toetuse saajate ja projektide riske, arvestades projekti sisu, toetuse suurust, varasemate paikvaatluste või teiste kontrollijate (nt AA, KA, MA) poolt teostatud kontrollitoimingute käigus ilmnenud probleeme/tulemusi ning teostada järelkontrolle riskide hindamise tulemusel tekkinud valimi alusel (arvestades KA üldjuhendis ettenähtud valimi minimaalseid mahte). Valimi alusel teostatavate kontrollide eelised: - olemasolevate ressursside (inimtööjõud, sõidukulud jms) tõhusam kasutamine ning vabaneva ressursi kasutamine teiste RÜ ülesannete täitmiseks; - väheneb toetuse saajate koormamine erinevate kontrollidega; - kindlus väljastatava info kohta ei ole oluliselt väiksema usaldusväärsusega kui tehes 100 %-list kontrolli. Valimi kasutamist kui parimat praktikat on projekti kestvuse nõude kontrollimisel soovitanud ka Euroopa Komisjon järelevalve juhendis (ptk 3.7)60. 59 Struktuuritoetuse rakendusüksuse protseduurid 2007-2013, kinnitatud Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori käskkirjaga nr 6.1-6/15-015 (18.03.2015) 60 Guidance document on management verifications, to be carried out by Member States on operations co-financed by the Structural Funds and the Cohesion Fund for the 2007-2013 programming period, 29.05.2008. 39 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Soovitused korraldusasutusele Audiitorid hindasid järelkontrolli läbiviimist kõigis rakendusüksustes, kelle meetmete projektidele kohaldub toimingu kestvuse nõue ning sellest tulenevalt said ülevaate järelkontrolli protsesside (sh protseduurid, inimressurss, valimite kasutamine, järelkontrolli teostamine jms) administreerimisest struktuurifondide administratsioonis. Auditi toimingute käigus ilmnesid muuhulgas kitsaskohad, mille lahendamisele/ennetamisele aitaks kaasa KA tegevus. Soovitame täiendada KA üldjuhendit tulenevalt riigiabireeglites (sh riigiabi otsustes) sätestatud tingimustest Korraldusasutuse järelevalve üldjuhend61 (edaspidi KA üldjuhend) kirjeldab järelkontrolli protsessi läbiviimist lähtudes Euroopa Nõukogu määruse nr 1083/2006 artiklist 57 (edaspidi üldmäärus). Samas kehtivad paralleelselt ka Euroopa Komisjoni 20.07.2010 otsuses N 196/2010 (edaspidi riigiabi otsus) toodud nõuded toimingu kestvusele, mis erinevad üldmääruses kirjeldatust. Antud otsus puudutab kahte struktuurifondide rakendusüksust – RIA ja EAS. Auditi toimingute käigus tuvastati, et riigiabi otsusega seotud projektide järelkontrollide läbiviimisel kasutavad asjassepuutuvad RÜ-d erinevat praktikat: - RIA on teostanud kõigile riigiabi otsusega seotud projektidele järelkontrolli 3ndal aastal peale projekti abikõlbliku perioodi lõppu. Seda teostades ei ole RÜ läinud vastuollu KA üldjuhendiga ning läbi selle on andnud hinnangu projektide vastavusele üldmäärusele ja STS § 22 punktile 12. Samas ei saa nende kontrollidega lisaks anda hinnangut ka riigiabi otsuses toodud kestvuse nõudele (punkt 36), sest järelkontrolli läbiviimise aeg on olnud liiga varajane võrreldes kestvuse nõude pikkusega. Lähtudes KA üldjuhendis etteantud järelkontrollide läbiviimise ajavahemiku analoogiast, on audiitorite hinnangul seitsme aasta pikkuse kestvuse nõude korral kindlust andvaks järelkontrollide teostamise ajaks viies kuni seitsmes aasta peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. - EAS ei olnud auditi toimingute ajal riigiabi otsusega seotud meetme (2.4.6) projektidele järelkontrolli läbi viinud. EAS-i Paikvaatluse teostamise kord käsitleb järelkontrollide teostamist vastavalt üldmäärusele ning näeb ette kontrolli tegemist vastavalt 3-aastase jätkamise kohustusega teisel või kolmandal aastal peale abikõlblikkuse perioodi lõppu ja 5-aastase jätkamise kohustuse korral kolmandal kuni viiendal aastal peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. Nimetatud tingimused on vastavuses KA üldjuhendis sätestatuga. Eeltoodud riigiabi otsuses tulenevat erisust ei ole protseduurides välja toodud. Samas on RÜ teadlik meetme 2.4.6 erisusest ning on planeerinud järelkontrolli teostada valimisse sattunud projektidele viiendal kuni seitsmendal aastal arvestades seitsme aasta pikkust kestvuse nõude kohustust. RÜ selgituste kohaselt on lähtutud analoogiast, et kui 5 aastase kestvuse nõudega on järelkontrolli teostamise aeg viimased 3 aastat, siis ka 7 aastase kestvuse nõudega järelkontrolli teostamise vahemikuks on viimased 3 aastat. Auditi käigus küsiti KA kommentaare antud olukorrale ning KA selgitas, et kuna 2007-2013 perioodi järelevalve üldjuhendis ei ole otseselt üle 5-aastase sihipärase kasutamise ja säilitamise nõude kontrollidele juhiseid antud. Küll aga on plaanitud peale KAMIN juhendi uuendamist viia kestvuse nõude kontrolli põhimõtted 2007-2013 perioodi järelevalve üldjuhendis 2014-2020 perioodi nõuetega kooskõlla (arvestades vana perioodi erisusi). Kuna auditi toimingute ajal ei olnud KA üldjuhendit veel uuendatud ja audiitorid ei saanud anda hinnangut tehtud muudatustele, siis soovitame KA üldjuhendis kirjeldada, kuidas ja millal peaksid RÜ-d järelkontrolle teostama, kui projektile kehtivad paralleelselt üldmääruse nõuetele ka riigiabireeglitest (sh riigiabi otsused) toodud eritingimused. 61 Korraldusasutuse 30.03.2012. a juhend „Järelevalve üldjuhend: väljamakse taotluse kontrolli ning paikvaatluse miinimumnõuded ja hea tava“ (täiendatud 18.11.2013). Peatükk 4 40 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Soovitame luua SFOSis võimalus kestvuse nõudega projektide märgistamiseks Järelkontrolli teostamiseks peavad RÜ-d määratlema toimingu kestvuse nõudega projektid. Selleks hindavad ja kaardistavad RÜ-d nende poolt hallatavaid meetmeid. Tulemuseks on nimekiri meetmetest, mis sisaldavad potentsiaalseid kestvuse nõudega projekte. Samas võib nimekirjas olev meede sisaldada: - projekte, millele ei kehti kestvuse nõue; - erineva määratlusega ettevõtteid (nt VKE62), kellele kehtib erinev kestvuse nõude pikkus (VKE-le kehtib STSi kohaselt 3 aastane kestvuse nõude pikkus, teistele 5 aastane); - projekte, millele kehtivad riigiabireeglitest või -otsustest tulenevad kestvuse nõude tingimused, mis erinevad üldmääruses sätestatust (nt nn lairiba arendusel on 7 aasta pikkune kestvuse nõue). Auditi toimingute käigus hinnati pisteliselt, kas ja kuidas on RÜ-d kestvuse nõudega projekte eristanud. Enamjaolt toimub tuvastamine järelkontrolli valimi (sh 100% valim) moodustamise eel, kus hinnatakse valimi üldkogumisse sattunud projektide puhul kestvuse nõude pikkust ning välistatakse projektid, millele ei kehti kestvuse nõue. Samas tuvastasid audiitorid selles protsessis ka puudujääke. Näiteks:  ei olnud KIK tuvastanud projekte, kus toetuse saajaks on olnud VKE-d (tähelepanek nr 4.1);  ei olnud RIA järelkontrolli teostamise ajastamisel arvestanud riigiabi otsuses toodud erisust (tähelepanek nr 4.1);  on EAS asendanud esialgsesse valimisse sattunud projekte, kuna enne läbiviimist on ilmnenud, et tegelikult projektile kestvuse nõue ei kohaldu;  on Innove asendanud esialgsesse valimisse sattunud projekte, kuna kestvuse nõue oli juba lõppenud (tähelepanek nr 4.2). Selleks, et rakendusüksustel oleks võimalik saada täpsemat ülevaadet kestvuse nõudega projektidest ja neile seatud tingimustest (nt kestvuse nõude pikkus), soovitame SFOSi täiendada63 võimalusega märgistada projektid, millele kehtib toimingu kestvuse nõue. Lisaks sisaldaks muudatus võimalust märkida ära kestvuse nõude pikkus ja õigusakt (nt viide õigusaktile, mille alusel kestvuse nõue kehtestati. See oleks abiks nt tagasinõude koostamisel). Selline SFOSi täiendus annab RÜ-dele võimaluse järelkontrolli ulatuse planeerimisel teha SFOSist väljavõte ainult nende projektide osas, millele tegelikult kestvuse nõue kohaldub ning jääks ära eraldi meetmete hindamine ja projektide välistamine. Lisaks saaksid korraldusasutus ise ja ka auditeeriv asutus selgema ja täpsema ülevaate kestvuse nõudega projektide hulgast meetmete üleselt ja meetme sees. 62 Väikese ja keskmise suurusega ettevõte 63 Struktuuritoetuse perioodi 2014-2020 osas 41 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne LISA 1 – Koondhinnang auditeeritud asutuste JKS-ile Auditi toimingute tulemusena anti Archimedese, EAS-i, Innove, KIK-i, RIA, RM-i, TLJ ja TJA järelkontrolli läbiviimise JKS- ile järgmine hinnang: Põhinõue – Archimedes Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii X asutusesiseselt kui teiste asutustega Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased X juhtkonna kontrollid Koondhinnang Archimedese kohta X Põhinõue – EAS Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii X asutusesiseselt kui teiste asutustega Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased X juhtkonna kontrollid Koondhinnang EAS-i kohta X Põhinõue – Innove Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii X asutusesiseselt kui teiste asutustega Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased X juhtkonna kontrollid Koondhinnang Innove kohta X 42 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Põhinõue – KIK Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii X asutusesiseselt kui teiste asutustega Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased X juhtkonna kontrollid Koondhinnang KIK-i kohta X Põhinõue – RM Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii X asutusesiseselt kui teiste asutustega Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased X juhtkonna kontrollid Koondhinnang RM-i kohta X Põhinõue – RIA Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii X asutusesiseselt kui teiste asutustega Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased X juhtkonna kontrollid Koondhinnang RIA kohta X 43 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Põhinõue - TLJ Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii X asutusesiseselt kui teiste asutustega Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased X juhtkonna kontrollid Koondhinnang TLJ-i kohta X Põhinõue – TJA Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV Põhinõue 1. Selge kohustuste määratlus, jaotus ja lahusus rakendusüksuses nii X asutusesiseselt kui teiste asutustega Põhinõue 4. Piisavad ja asjakohased X juhtkonna kontrollid Koondhinnang TJA kohta X 44 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne LISA 2 – Kestvuse nõudega meetmed ja teostatud järelkontrollid Alltoodud tabel sisaldab meetmeid, millele RÜ hinnangul teostatakse järelkontrolle. Lisaks on toodud ülevaade RÜ järelkontrollide mahust võrrelduna kogu meetme mahuga64. Kuna SFOSis ei ole kestvuse nõudega projektid eraldi märgistatud, siis võib meede sisaldada ka projekte, millele ei kohaldu kestvuse nõue. Täiendavalt on näidatud meetmete lõikes auditi käigus valimi alusel testitud projektid. Testitud järelkontrollide arv võib olla suurem kui testitud projektide arv. Lisas 3 on toodud valimisse sattunud järelkontrollide maht. Tabel RÜ järelkontrollide RÜ järelkontrollid Käimasolevad ja osakaal (SFOS väljavõte, lõpetatud projektid käimasolevate ja Audit Kestvuse seisuga kuni SF27 põhjal heakskiidetud RÜ nõudega 15.11.2015) projektide ... (%) meede Testitud Toetuse Arv Toetuse maht Arv Toetuse maht Arvust projekti- Audiitorite kommentaar mahust de arv kõigi projektide abikõlblikkuse lõpp 3.2.1 12 40 408 928,28 0 0,00 0,00% 0,00% 0 2015.a 3.2.2 18 112 016 210,40 2 27 017 503,50 11,11% 24,12% 1 12 projekti JK-d (toetuse maht (EL 3.2.3 405 84 457 911,53 19 4 704 559,76 4,69% 5,57% 2 osalus) 776 954,58 eur) ei ole asjakohased, vt TP 4.3 1 projekti JK (toetuse maht (EL 3.2.4 47 13 458 331,04 2 227 064,57 4,26% 1,69% 1 osalus) 156 750,57 eur) ei ole asjakohane, vt TP 4.3 projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 3.2.5 11 6 354 632,60 0 0,00 0,00% 0,00% 0 SA Archimedes projektil 2013.a 3.2.6 1 7 765 964,90 0 0,00 0,00% 0,00% 0 projekti abikõlblikkuse lõpp 2015.a projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 3.2.7 14 6 263 846,20 0 0,00 0,00% 0,00% 0 projektil 2013.a projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 3.2.8 14 8 228 083,98 0 0,00 0,00% 0,00% 0 projektil 2014.a 3.2.9 28 6 441 936,12 2 237 065,00 7,14% 3,68% 1 kõigi projektide abikõlblikkuse lõpp 3.2.10 11 9 816 962,65 0 0,00 0,00% 0,00% 0 2015.a projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 3.2.11 19 8 239 219,81 0 0,00 0,00% 0,00% 0 projektil 2014.a kõigi projektide abikõlblikkuse lõpp 3.2.12 15 8 248 905,25 0 0,00 0,00% 0,00% 0 2015.a 64 Meetme projektide arvu ja toetuse mahu andmed on saadud väljavõtte SF27 „Järelevalve paikvaatluse katvus“ alusel (seisuga kuni 15.11.2015). Antud väljavõte näitab toetuse mahuna vaid EL osalust toetusest. SA Archimedese kõik tabelis toodud meetmed sisaldavad lisaks tabelis näidatud EL toetuse mahule ka riiklikku toetust, mida SF27 välja ei too. 45 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne 5 projekti JK ei ole asjakohane, vt 1.4.2 970 7 543 375,71 77 652 079,14 7,94% 8,64% 7 TP4.1 9 projekti JK ei ole asjakohane, vt 2.4.1 205 146 912 888,20 17 11 603 061,40 8,29% 7,90% 1 TP4.1 (projektile nr 2.4.0101.09-0044 oli tehtud ka asjakohane järelkontroll) 1 projekti JK ei ole asjakohane, vt 2.4.2 61 59 251 210,93 3 5 395 342,79 4,92% 9,11% 1 TP4.1 2 projekti JK ei ole asjakohane, vt 2.4.3 83 94 142 317,13 6 8 371 576,02 7,23% 8,89% 1 TP4.1 2.4.4 8 30 457 603,56 1 3 802 743,09 12,50% 12,49% 1 Tabelis toodud 1 projekti JK 2.4.5 20 20 156 717,77 1 29 177,96 5,00% 0,14% 0 sisestatud SFOSi peale 15.11.2015 JK planeeritud teostada alates 5- 2.4.6 43 17 827 427,77 0 0,00 0,00% 0,00% 0 ndast aastast, seega esimene JK Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus saab toimuma 2017.a. kõigi projektide abikõlblikkuse lõpp 2.4.7 5 22 395 261,22 0 0,00 0,00% 0,00% 0 2015.a RÜ valimi tööpaberi* kohaselt 3.1.8 23 5 538 834,85 0 0,00 0,00% 0,00% 0 teostatakse esimene JK hiljemalt 31.07.2016.a 3.1.12 180 56 974 824,51 8 2 774 563,48 4,44% 4,87% 1 RÜ valimi tööpaberi* kohaselt 3.1.13 4 11 030 935,22 0 0,00 0,00% 0,00% 0 teostatakse 1 projektile JK hiljemalt 25.07.2017 3.1.14 12 5 134 767,78 2 1 278 232,98 16,67% 24,89% 1 3.1.18 25 1 753 142,93 2 339 598,19 8,00% 19,37% 1 3.1.20 7 2 374 343,56 3 1 305 511,60 42,86% 54,98% 1 RÜ valimi tööpaberi* kohaselt 3.1.21 31 6 814 568,18 0 0,00 0,00% 0,00% 0 teostatakse 2 projektile JK hiljemalt 2018.a I p-a jooksul kõigi projektide abikõlblikkuse lõpp 3.1.28 29 21 490 842,86 0 0,00 0,00% 0,00% 0 2015.a kõigi projektide abikõlblikkuse lõpp 3.1.29 11 1 067 712,19 0 0,00 0,00% 0,00% 0 2015.a kõigi projektide abikõlblikkuse lõpp 3.1.30 19 2 902 540,26 0 0,00 0,00% 0,00% 0 2015.a 2.5.1 51 20 887 484,53 6 2 082 903,93 11,76% 9,97% 2 SA Innove 2.5.2 108 174 277 093,74 3 7 074 738,34 2,78% 4,06% 1 2.5.3 23 32 526 628,70 3 918 629,22 13,04% 2,82% 1 46 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne 2.1.1 139 476 975 033,93 2 6 465 562,52 1,4% 1,4% 1 2.1.2 22 21 458 028,16 1 3 243 153,46 4,5% 15,1% 1 projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 2.1.3 6 47 495 977,23 0 0,00 0,0% 0,0% 0 projektil 2013.a projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 2.1.4 2 6 142 904,05 0 0,00 0,0% 0,0% 0 projektil 2015.a 4 projekti JK teostatud enne KA 2.1.6 37 21 904 834,00 16 8 234 288,73 43,2% 37,6% 2 üldjuhendis ettenähtut aega, vt TP 4.1 JK teostatud enne KA üldjuhendis 2.1.7 1 1 601 250,59 1 1 601 250,59 100,0% 100,0% 1 ettenähtut aega, vt TP 4.1 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 2.1.8 2 2 937 758,53 0 0,00 0,0% 0,0% 0 projektil 2013.aastal 2015 teostatud 1 projekti JK, kuid 2.1.10 57 14 586 297,12 0 0,00 0,0% 0,0% 0 SFOSi sisestatud peale 15.11.2015.a projekti abikõlblikkuse lõpp 2015. On olemas ka teine projekt, kuid see 2.1.12 1 24 578 459,75 0 0,00 0,0% 0,0% 0 tunnistati vastavaks peale 15.11.2015.a projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 2.2.1 13 8 431 234,35 0 0,00 0,0% 0,0% 0 projektil 2013.a 2015 teostatud 1projekti JK, kuid 2.2.2 8 38 956 092,32 0 0,00 0,0% 0,0% 0 SFOSi sisestatud peale 15.11.2015.a 1 projekti JK teostatud enne KA 2.2.3 47 4 602 828,86 8 692 467,86 17,0% 15,0% 1 üldjuhendis ettenähtut aega, vt TP 4.1 projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 2.2.4 1 1 658 198,86 0 0,00 0,0% 0,0% 0 projektil 2013.a projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 2.2.5 1 3 707 000,00 0 0,00 0,0% 0,0% 0 projektil 2015.a 1 projekti JK (toetuse maht 43071,21 2.2.6 82 12 969 342,00 4 748 127,43 4,9% 5,8% 2 eur) ei ole asjakohane, vt TP 4.3 2016. a valimi alusel planeeritud 2.2.7 13 22 323 814,34 0 0,00 0,0% 0,0% 0 teostada 2 projekti JK-d 2.2.8 1 1 164 988,26 0 0,00 0,0% 0,0% 0 projekti abikõlblikkuse lõpp 2015.a 2.3.4 21 9 556 752,37 3 835 401,99 14,3% 8,7% 1 Rahandusministeerium projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 2.6.1 3 109 203 579,55 0 0,00 0,00% 0,00% 0 projektil 2013.a projekti abikõlblikkuse lõpp esimesel 2.6.2 14 33 495 172,81 0 0,00 0,00% 0,00% 0 projektil 2013.a 2014. a teostatud RÜ poolt veel 1 2.6.3 21 28 061 157,66 7 3 686 433,42 33,33% 13,14% 3 projekti JK, aruanne allkirjastatud ja lisatud SFOSi peale 15.11.2015 47 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne RÜ on tuvastanud 32 projekti (toetuse Riigi Infosüsteemide Amet maht kokku 6 676 913,67 eur), millele ei kehti kestvuse nõue. Välistades need projektid on RÜ teostanud 3.5.2 164 30 972 132,84 91 18 990 948,79 55,49% 61,32% 11 järelkontrolli 68,94% projektide arvust ja 70,76% toetuse mahust. Lisaks vaata täiendavat soovitust nr 1. 3.5.3 86 29 087 309,86 41 17 195 822,17 47,67% 59,12% 5 projekti abikõlblikkuse lõpp TLJ 3.4.1 1 15 466 618,95 0 0,00 0,00% 0,00% 0 31.12.2013 esimese projekti abikõlblikkuse lõpp 3.3.1 21 532 751 892,17 0 0,00 0,00% 0,00% 0 2011.a, TJA teostab JK viiendal aastal, so 2016.a. TJA 2015.a teostatud 2 projekti JK, kuid 3.4.1 8 97 387 877,46 0 0,00 0,00% 0,00% 0 SFOSi sisestatud peale 15.11.2015 * RÜ valimi tööpaberiks on EASi “Järelkontrollide otsuste tabel 2007-2013“. versioon, mis oli allkirjastatud T.Tammai poolt 10.02.2016 48 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne LISA 3 – Testimise ulatus ehk valim Auditi toimingute käigus testiti järgmiseid RÜ järelkontrolle: Paikvaatluse Projekti number Projekti nimi Toetuse saaja kuupäev Tartu Ülikooli keskkonna- ja materjalianalüüsi 3.2.0201.08-0002 Tartu Ülikool 17.12.2014 teaduskeskus 3.2.0302.10-0190 Sekveneerimiskeskus Tartu Ülikool 18.02.2015 EMÜ kromatograafilise analüüsi aparatuuri 3.2.0302.10-0148 Eesti Maaülikool 24.03.2015 kaasajastamine 3.2.0401.10-0026 Mobiilseadmete tarkvaraarenduse labori loomine Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus 30.12.2014 Tartu Ülikooli Vanemuise 46 õppehoone 3.2.0902.11-0017 Tartu Ülikool 12.02.2015 juurdepääsetavuse suurendamine 1.4.0201.10-1010 Uudse e-koolituse teenuse pakkumine OÜ Koolitusveeb 29.11.2013 1.4.0201.08-0262 OÜ Noot või kaks Noot või kaks OÜ 11.09.2012 Ilusalongi Holy Beauty investeeringud 1.4.0201.10-1686 Rahulolu OÜ 29.08.2014 põhivarasse ja turundustegevustesse Põhivara soetamine pesupesemise teenuste 1.4.0201.10-1781 Pesutuba OÜ 28.02.2014 osutamisega tegeleva ettevõtte arendamiseks 1.4.0201.11-1852 SCII Sushi Kitty OÜ 17.07.2015 Ornamendilise konstruktsiooniga pisimööbli 1.4.0201.09-0385 Trefly OÜ 20.03.2013 tootmise käivitamine 1.4.0202.11-2017 Kasvutoetus rakendustarkvara arendamiseks Upsteem.com OÜ 09.10.2015 2.4.0101.08-0028 Rapla Vesiroosi Spordihoone ehitamine Rapla Spordirajatised SA 09.01.2013 2.4.0201.09-0004 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine Pärnu Linnavalitsus 26.04.2013 2.4.0301.09-0077 Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine SÕMERPALU MOTOKLUBI 24.05.2013 Tehvandi staadioni rekonstrueerimine 2.4.0401.09-0001 multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 22.05.2013 rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks Hardwood flooring of boards with naturally 3.1.0702.10-0323 BOLE OÜ 16.05.2014 curved edges AS Sangla Turvas turbatöötluskompleksi 3.1.1201.08-0056 Sangla Turvas AS 19.02.2013 moderniseerimine 3.1.1401.09-0033 Unesauna keskus. Kubija Loodusspaa® laiendus OÜ Pintmann Grupp 18.03.2015 3.1.1801.09-0004 Lääne-Eesti Külastuskeskus PÄRNUMAA TURISM SA 28.10.2015 Pooltööstuslik labor nanotehnoloogilise 3.1.2001.10-0004 Tartu Teaduspark SA 29.01.2015 arendustöö-teenuste pakkumiseks Huvikooli Pärnu Tehnika- ja Tööõpetusmaja 2.5.0100.09-0028 Pärnu Linnavalitsus 19.09.2014 infrastruktuuri väljaarendamine 2.5.0200.09-0039 Kopli 1 õpilaskodu rekonstrueerimine Tartu Kutsehariduskeskus 20.11.2014 2.5.0300.09-0012 Ämmuste Kooli peahoone rekonstrueerimine Ämmuste Kool 12.03.2015 Maidla valla noortekeskuse väljakujundamine – 2.5.0100.09-0015 hoonete renoveerimine ja sisustamine ning Maidla Vallavalitsus 16.02.2012 ümbruse korrastamine Kose valla Kose reoveekogumisala 2.1.0101.09-0031 OÜ Kose Vesi 30.09.2015 veemajandusprojekt 2.1.0201.08-0003 Pärnu Rääma prügila sulgemine Osaühing PAIKRE 16.10.2015 49 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Mittetulundusühing Lääne-Viru 2.1.0601.09-0003 Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskuse rajamine 15.10.2014 Jäätmekeskus AS Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama 2.1.0601.10-0027 AS Väätsa Prügila 07.11.2014 rajamine Väätsa jäätmekäitluskeskuse ladestusala 2.1.0701.09-0001 AS Väätsa Prügila 07.11.2014 laiendamine Kahtla-Kübassaare poollooduslike koosluste 2.2.0301.11-0111 MTÜ Saaremaa Loodusmaastikud 31.03.2015 säilitamine Kasari luha ülesõitude rajamine hooldamise 2.2.0601.10-0008 Riigimetsa Majandamise Keskus 01.04.2015 jätkusuutlikuse tagamiseks Endla lk-l loodusväärtuste hoidmiseks vajalike 2.2.0601.10-0016 Riigimetsa Majandamise Keskus 30.07.2012 rajatiste rekonstrueerimine Võhma linna katlamaja ümberehitamine 2.3.0401.09-0044 AS Võhma ELKO 16.12.2014 hakkepuidu küttele 2.6.0301.10-0003 Räpina Haigla hoolduskeskuse väljaarendamine aktsiaselts RÄPINA HAIGLA 09.05.2014 SA Läänemaa Haigla õendus- ja hooldusteenuste 2.6.0301.10-0005 Sihtasutus Läänemaa Haigla 25.03.2015 infrastruktuuri arendamine 2.6.0301.10-0016 SA Elva Haigla TM juurdeehitus Sihtasutus Elva Haigla TM 08.05.2015 3.5.0201.09-0001 E-teenused sõidukite halduse valdkonnas Maanteeamet 16.08.2012 Tartu Linnavalitsuse dokumendihaldsussüsteemi 3.5.0200.09-0046 Tartu Linnavalitsus 25.03.2013 viimine uuele kvaliteeditasemele Politsei menetlussüsteemi (MIS) arendus ja E- 3.5.0200.09-0035 Politseiamet 16.09.2014 Toimikuga liidestamine 3.5.0201.10-0114 ELA 011_V Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 10.06.2014 Olulisemate ISKE turvamaatmete rakendamine Registrite ja Infosüsteemide 3.5.0201.09-0052 25.04.2013 Registrite ja Infosüsteemide Keskuses Keskus Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide 3.5.0201.10-0075 Rahvusarhiiv 09.06.2015 kasutuskoopiate digiteerimine 3.5.0201.10-0108 ELA 003 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus 10.06.2014 ISKE turvameetmete rakendamine Siseministeeriumi infotehnoloogia- 3.5.0201.10-0121 11.02.2015 Siseministeeriumi haldusalas ja arenduskeskus Rahvusarhiivi fotonegatiivide ja diapositiivide 3.5.0201.10-0065 Rahvusarhiiv 09.06.2015 digiteerimine Kõrgkoolide õppeinfosüsteemi ÕIS Hariduse Infotehnoloogia 3.5.0201.10-0078 31.08.2015 edasiarendamine Sihtasutus 3.5.0200.09-0050 KOV infosüsteemide turvameetmete tõhustamine Siseministeerium 27.08.2014 3.5.0200.09-0050 KOV infosüsteemide turvameetmete tõhustamine Siseministeerium 27.11.2013 ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajaliku 3.5.0301.09-0004 Riigi Infosüsteemi Amet 11.03.2014 infosüsteemi ajakohastamine ning arendamine Majandustegevuse registri arendamine ühtse Majandus- ja 3.5.0300.09-0018 21.10.2013 kontaktpunkti nõuetele vastavaks Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja 3.5.0301.10-0050 Sadamaregistri tarkvara loomine 29.10.2015 Kommunikatsiooniministeerium 3.5.0301.08-0001 E-Toimiku arendamine Justiitsministeerium 03.04.2013 3.5.0300.09-0027 Seiremoodul Eesti E-tervise Sihtasutus 21.08.2014 50 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne LISA 4 – SFCS väljavõte SF54 seisuga 15.11.2015 (RÜ: Archimedes) Abikõlblikkuse periood Paikvaatlused Projekti Paikvaatluse Paikvaatluse Meede Projekti number Algus Lõpp Paikvaatluse liik seisund kuupäev tüüp 3.2.3 3.2.0301.09-0022 01.01.2010 31.12.2011 Lõpetatud 18.06.2010 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0301.09-0041 01.01.2010 31.12.2011 Lõpetatud 14.12.2011 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0301.09-0057 01.01.2010 31.12.2011 Lõpetatud 14.12.2011 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0301.10-0205 01.01.2011 31.12.2012 Lõpetatud 24.08.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0301.10-0208 01.01.2011 31.12.2012 Lõpetatud 18.07.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0301.10-0214 01.01.2011 31.12.2012 Lõpetatud 24.08.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0301.10-0215 01.01.2011 31.12.2012 Lõpetatud 19.04.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0301.10-0243 01.01.2011 31.12.2012 Lõpetatud 19.04.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0302.11-0288 01.01.2011 31.10.2012 Lõpetatud 23.08.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0302.11-0289 01.01.2011 31.10.2012 Lõpetatud 26.04.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0301.09-0020 01.01.2010 31.12.2011 Lõpetatud 22.08.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.3 3.2.0301.09-0046 01.01.2010 31.12.2011 Lõpetatud 26.04.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 3.2.4 3.2.0401.10-0015 01.09.2010 30.06.2011 Lõpetatud 31.01.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 51 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne LISA 5 – SFCS väljavõte SF54 seisuga 15.11.2015 (RÜ: EAS) Abikõlblikkuse periood Paikvaatlused Projekti number Meede Projekti nimi Paikvaatluse Paikvaatluse (SFOSi nr) Algus Lõpp kuupäev liik Mobiilse kiirtoidu teenuse pakkumine 1.4.2 1.4.0201.09-0551 01.10.2009 30.09.2010 29.08.2012 Projekti järgne ja arendamine 1.4.2 1.4.0201.09-0671 Butafoori tööriistad 07.10.2009 30.12.2009 09.10.2012 Projekti järgne Kuuma vee valmistamine 1.4.2 1.4.0201.10-1482 01.09.2010 01.02.2011 14.09.2012 Projekti järgne päikeseenergia abil SodaBlastBaltic OÜ 1.4.2 1.4.0202.10-1515 30.08.2010 29.08.2011 18.06.2012 Projekti järgne majandustegevuse arendamine 1.4.2 1.4.0201.09-0613 OÜ Laglepesa 02.11.2009 02.10.2010 05.11.2012 Projekti järgne 1.4.5 1.4.0501.10-3404 Mentorite programm 21.09.2010 21.09.2011 08.05.2012 Projekti järgne 1.4.5 1.4.0501.11-4019 Tõhusam tootmine ja lühem tarneaeg 01.06.2011 25.01.2012 11.05.2012 Projekti järgne Tootmisettevõtete juhtide tippkoolitus 1.4.5 1.4.0501.10-3519 02.11.2010 25.10.2011 21.06.2012 Projekti järgne Inglismaal 1.4.5 1.4.0501.11-4237 Internetiturunduse koolitusprogramm 10.10.2011 31.01.2012 04.06.2012 Projekti järgne Trükiplaatide tootmise tehnoloogia 1.4.5 1.4.0501.11-3953 09.05.2011 30.06.2011 22.06.2012 Projekti järgne koolitus 2.4.1 2.4.0101.08-0011 Ahja lasteaia rekonstrueerimine 28.07.2008 30.10.2008 27.01.2009 Projekti järgne Iisaku Gümnaasiumi renoveerimise II 2.4.1 2.4.0101.09-0066 31.03.2008 18.10.2009 31.03.2010 Projekti järgne etapp 2.4.1 2.4.0101.09-0060 Sillaotsa põhikooli renoveerimine 11.05.2009 30.09.2009 09.11.2009 Projekti järgne 2.4.1 2.4.0101.08-0006 Märjamaa rahvamaja renoveerimine 15.07.2008 15.01.2009 19.03.2009 Projekti järgne Kunda spordikompleksi 2.4.1 2.4.0101.08-0021 17.09.2008 31.01.2009 07.04.2009 Projekti järgne rekonstrueerimine Kõpu valla lasteaed-raamatukogu 2.4.1 2.4.0101.08-0036 01.01.2007 31.08.2009 06.04.2010 Projekti järgne rekonstrueerimine Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Veski tn 2.4.1 2.4.0101.09-0041 15.01.2007 31.12.2009 19.04.2010 Projekti järgne 5 õppehoone renoveerimine Käina Gümnaasiumi 2.4.1 2.4.0101.08-0016 01.01.2007 20.01.2010 08.04.2010 Projekti järgne rekonstrueerimine Varbla lasteaia ja põhikooli 2.4.1 2.4.0101.09-0044 15.01.2009 31.08.2009 21.01.2010 Projekti järgne õppeklasside rekonstrueerimine 2.4.1 2.4.0101.09-0086 Ilmatsalu Põhikooli rekonstrueerimine 01.09.2008 31.12.2009 08.06.2010 Projekti järgne Vallikääru taastamine atraktiivseks 2.4.2 2.4.0201.09-0007 01.04.2007 31.12.2011 01.06.2014 Projekti järgne puhkekeskkonnaks 52 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne Männimäe ettevõtluspiirkonna 2.4.3 2.4.0301.08-0015 15.05.2008 31.07.2009 15.10.2009 Projekti järgne arendamine Postitee viidasüsteemi ja 2.4.3 2.4.0301.08-0020 01.03.2008 30.06.2009 04.12.2009 Projekti järgne puhkekohtade rajamine KiviMetEX 1 Eesti ehitusfirmade 3.1.10 3.1.1001.10-0035 edendamine Venemaa Loode- 01.06.2010 31.05.2012 19.11.2012 Projekti järgne Venemaa turule Astmeline nõudekomplekt + vaagen + 3.1.17 3.1.1701.11-0625 20.10.2011 31.05.2012 17.10.2012 Projekti järgne kauss 3.1.17 3.1.1701.11-0627 Mootorrataste võidusõidu detailid 15.11.2011 30.03.2012 16.10.2012 Projekti järgne Meetod ja seade katla 3.1.17 3.1.1701.11-0663 07.12.2011 20.02.2012 11.06.2012 Projekti järgne põlemisprotsessi juhtimiseks stressi määramise algoritmi 3.1.17 3.1.1701.12-0687 23.01.2012 23.03.2012 19.09.2012 Projekti järgne võimalikkuse uurimine Lume sulatamise seadme efektiivsuse 3.1.17 3.1.1701.12-0692 23.01.2012 09.03.2012 15.10.2012 Projekti järgne modelleerimine 3.1.17 3.1.1701.12-0713 EfferAqua innovatsiooniosak 20.02.2012 09.04.2012 09.11.2012 Projekti järgne Teostatavus-tasuvusanalüüs 3.1.17 3.1.1701.12-0802 28.05.2012 22.07.2012 12.10.2012 Projekti järgne läbiviimine projektiks CRM programmide rakendamise 3.1.17 3.1.1701.12-0703 võimaluse tehnilis-majanduslik 23.01.2012 14.02.2012 06.12.2012 Projekti järgne uurimus ärikeele kursustel 3.1.4 3.1.0401.10-0346 AS Plasto ekspordiplaan 2010-2012 25.05.2010 24.05.2012 29.08.2012 Projekti järgne Gallaplast OÜ ekspordiplaan 2009- 3.1.4 3.1.0401.09-0275 01.12.2009 30.11.2011 21.05.2012 Projekti järgne 2011a Muuga CT AS eksporditurundusplaani 3.1.4 3.1.0401.09-0282 07.12.2009 30.11.2011 04.06.2012 Projekti järgne elluviimine 3.1.6 3.1.0601.09-0018 Reisisihiks Saaremaa! 01.07.2009 30.06.2011 13.08.2012 Projekti järgne Alternatiivse lähtematerjali kasutamise tehnoloogia 3.1.7 3.1.0701.11-0400 01.09.2011 31.01.2012 15.11.2012 Projekti järgne väljaarendamine bituumenemulsioonide tootmises 3.1.7 3.1.0701.11-0420 Uuenduslik hambaimplantaat 07.11.2011 29.02.2012 25.05.2012 Projekti järgne 53 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne LISA 6 – SFCS väljavõte SF54 seisuga 15.11.2015 (RÜ: RM) Abikõlblikkuse periood Paikvaatlused Meede Projekti number Projekti Paikvaatluse Paikvaatluse Algus Lõpp Paikvaatluse liik seisund kuupäev tüüp 1.5.1 1.5.0107.09-0048 01.12.2009 31.12.2011 Lõpetatud 18.01.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 1.5.1 1.5.0108.09-0054 09.11.2009 26.02.2011 Lõpetatud 22.12.2011 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 1.5.1 1.5.0108.10-0081 01.08.2010 01.12.2011 Lõpetatud 22.11.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 1.5.3 1.5.0301.08-0131 01.03.2008 31.12.2009 Lõpetatud 01.10.2010 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 1.5.3 1.5.0302.08-0103 01.01.2008 31.12.2009 Lõpetatud 01.10.2010 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 1.5.3 1.5.0303.08-0098 01.12.2008 31.07.2009 Lõpetatud 11.05.2010 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 1.5.3 1.5.0304.08-0071 01.08.2008 31.12.2008 Lõpetatud 01.09.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 1.6.1 1.6.0101.11-0015 01.11.2009 31.12.2015 Lõpetatud 25.10.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 1.6.1 1.6.0101.12-0018 01.11.2010 31.12.2015 Lõpetatud 17.10.2013 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 2.7.1 2.7.0101.11-0017 01.11.2009 31.12.2015 Lõpetatud 22.11.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 2.7.1 2.7.0101.12-0023 01.11.2010 31.12.2015 Lõpetatud 14.11.2013 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.07-0006 01.07.2007 31.12.2007 Lõpetatud 06.03.2008 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0011 01.11.2007 31.12.2008 Lõpetatud 11.08.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0012 01.11.2007 31.12.2008 Lõpetatud 03.09.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0013 01.11.2007 31.12.2008 Lõpetatud 11.08.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0014 01.11.2007 31.12.2008 Lõpetatud 03.09.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0016 01.12.2007 31.12.2008 Lõpetatud 07.09.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0017 01.12.2007 31.12.2008 Lõpetatud 07.09.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0018 01.12.2007 31.12.2008 Lõpetatud 07.09.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0019 01.11.2007 31.12.2008 Lõpetatud 07.09.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0020 01.11.2007 31.12.2008 Lõpetatud 07.09.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0021 01.11.2007 31.12.2008 Lõpetatud 07.09.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0022 01.11.2007 31.12.2008 Lõpetatud 15.07.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0100.08-0024 01.01.2008 31.12.2008 Lõpetatud 15.07.2009 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.11-0053 01.11.2009 31.12.2015 Lõpetatud 26.11.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.11-0060 01.11.2009 31.12.2015 Lõpetatud 25.10.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.11-0062 01.11.2009 31.12.2015 Lõpetatud 25.10.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.11-0063 01.11.2009 31.12.2015 Lõpetatud 22.11.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.11-0064 01.11.2009 31.12.2015 Lõpetatud 20.11.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.12-0070 01.11.2010 31.12.2015 Lõpetatud 26.11.2013 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 54 Järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit rakendusüksustes – lõpparuanne 4.1.1 4.1.0101.12-0072 01.11.2010 31.12.2015 Lõpetatud 17.10.2013 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.12-0080 01.11.2010 31.12.2015 Lõpetatud 14.11.2013 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.12-0082 01.11.2010 31.12.2015 Lõpetatud 17.10.2013 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.12-0083 01.11.2010 31.12.2015 Lõpetatud 19.11.2013 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.13-0084 01.11.2011 31.12.2015 Lõpetatud 25.11.2014 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.13-0086 01.11.2011 31.12.2015 Lõpetatud 12.11.2014 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.13-0087 01.11.2011 31.12.2015 Lõpetatud 27.11.2014 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.13-0096 01.11.2011 31.12.2015 Lõpetatud 19.11.2014 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.14-0107 01.11.2012 31.12.2015 Lõpetatud 10.11.2015 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.14-0108 01.11.2013 31.12.2015 Lõpetatud 10.11.2015 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.14-0109 01.11.2012 31.12.2015 Lõpetatud 05.11.2015 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.13-0095 01.11.2011 31.12.2015 Lõpetatud 05.11.2014 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.12-0081 01.11.2010 31.12.2015 Lõpetatud 12.11.2013 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 4.1.1 4.1.0101.11-0061 01.11.2009 31.12.2015 Lõpetatud 29.10.2012 Projekti järgne RÜ paikvaatlus 55 Hr Hanno Tomberg Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus [email protected] Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 10-5 /09576 Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi lõpparuande edastamine Austatud juhatuse esimees Edastame Teile järelkontrolli läbiviimise juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi lõpparuande nr I-123/2015. Audit viidi läbi horisontaalselt kõigis perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse rakendusüksustes, kelle meetme projektidele kohaldub Euroopa Nõukogu 11. juuli 2006.a määruse nr 1083/2006 artikkel 57. Koostatud on üks lõpparuanne, mis hõlmab kõiki auditeeritud rakendusüksusi. Lõpparuandesse on lisatud rakendusüksuse esitatud kommentaarid. Aruandes toodud soovituste rakendamist hindab korraldusasutus. Lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele annab auditeeriv asutus. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (55 lk) Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 Sama: Pr Katri Targama, Sihtasutus Innove ([email protected]); Hr Andrus Kimber, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ([email protected]); Hr Raigo Uukkivi, Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]); Hr Taimar Peterkop, Riigi Infosüsteemi Amet ([email protected]); Hr Einari Bambus, Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ([email protected]); Hr Rait Toompere, Sihtasutus Archimedes ([email protected]); Hr Urmo Merila, Rahandusministeerium ([email protected]); Pr Kaie Koskaru-Nelk, Rahandusministeerium ([email protected]). Teadmiseks: Hr Jürgen Ligi, Haridus- ja Teadusministeerium ([email protected]); Hr Kristen Michal, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Pr Liisa Oviir, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Marko Pomerants, Keskkonnaministeerium ([email protected]); Hr Margus Tsahkna, Sotsiaalministeerium ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Rahandusministeerium ([email protected]). Ailen Vali 611 3178, [email protected] 2 (2)

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →