Eelnõule arvamuse andmine

Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigile kinnisvarateenuste osutajaks määramine” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks korralduse eelnõu „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigile kinnisvarateenuste osutajaks määramine”. Korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 92 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lg 31 alusel. Riigivaraseaduse § 92 lg 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus määrata riigi äriühing, kes osutab riigile kinnisvarateenuseid ja nõustab riiki kinnisvaraga seotud küsimustes. Kinnisvarateenusteks on kinnisvara riigile kasutamiseks anRiigikogu menetluses oleva RVS muutmise seaduse kohaselt (jõustub 1. juuli 2016) lisatakse RVS § 37 lg 4 punkt 21, mille kohaselt ei ole muudatuste jõustumisel vajalik dmine, riigi kinnisvara haldamine, arendamine, teistele isikutele kasutamiseks andmine, võõrandamine ja omandamine. Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lg 31 kohaselt on õigus anda korraldusega valitsusasutustele ülesandeid. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 4.9 kohaselt on valitsuse tegevuse eesmärgiks riigi majandamise efektiivsuse suurendamine ning tugiteenuste konsolideerimise struktuursete reformide jätkamine. Tegevusprogrammi elluviimiseks on riigihalduse ministri ülesandeks Vabariigi Valitsuse korralduse „RKAS-i keskseks kinnisvarateenuse osutajaks määramine“ ettevalmistamine ja valitsusele esitamine. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi riigivara osakonna teenistujad Kaie Karniol (tel: 6113532, e-post: [email protected]), Tarmo Porgand (tel: 6113485, e-post: [email protected]), Teet Kukk (tel: 6113498, e- post: [email protected]) ja Veronika Ilsjan (tel: 6113266, e-post: [email protected]). 2. Eesmärk ja põhjendus Riigivaraseaduse § 92 lõikes 1 sätestatud riigile kinnisvarateenuste osutaja määramise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse poolt tehtud otsustest riigi kinnisvarategevuse strateegia rakendamiseks. Riigi hoonestatud kinnisvara valitsemise ja riigi kinnisvarareformi aluseks on riigi kinnisvarategevuse strateegia, mille peaeesmärgid on riigile vajaliku vara tõhus arendamine ja korrashoid ning mittevajaliku vara käibesse suunamine. Strateegia näeb ette riigiasutuste kinnisvara valitsemise kompetentsikeskuse Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kaudu ja ülemineku üürimudelile. Riigi omandis hooned võõrandatakse RKAS-ile mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali, vajalikud hooned renditakse tagasi, mittevajalikud hooned RKAS võõrandab. RKAS osutab kinnisvara korrashoiuteenuseid, riigiasutused on tellija rollis, kahe poole suhet reguleerib üürileping. Investeeringud tehakse RKAS-i eelarve kaudu või RKAS-i kaudu kaasates erasektori vahendid ning nende eest tasutakse üürimakses. Korralduse eesmärgiks on toetada riigi kinnisvarastrateegia elluviimist ja määrata riigile kinnisvarateenuseid osutavaks äriühinguks RKAS, kes on kujunenud hoonestatud kinnisvara kompetentsikeskuseks. RKAS-i määramine riigile kinnisvarateenuste osutajaks muudaks RKAS-i rolli selgemaks ja läbipaistvamaks. Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lg 31 alusel hoonestatud kinnisvara üleandmise kohustuslikuks muutmine võimaldaks varade üleandmist ja teenuste pakkumist senisest paremini planeerida ja saavutada kiiremini mastaabiefekti. Täiendav põhjus RKAS-i riigile kinnisvarateenuse osutajaks määramiseks on võimalus vähendada halduskoormust hoonestatud kinnisvara RKAS-le mitterahalise sissemaksena üleandmisel. 1. juulil 2016 jõustunud RVS § 37 lg 4 punkti 21 kohaselt ei ole enam vajalik küsida Vabariigi Valitsuse nõusolekut hoonestatud kinnisvara mitterahalise sissemaksena üleandmisel riigile kinnisvarateenuse osutajaks nimetatud äriühingule. Nimetatud erisus rakendub alles pärast käesoleva korralduse kehtestamist. Põhjused, miks RKAS määrata riigile kinnisvarateenuste osutajaks: 1. Riik omab RKASi üle sellist kontrolli, mis mõjutab RKASi strateegilisi eesmärke ja otsuseid:  Riigi äriühing RKAS on loodud riigi kinnisvara kompetentsikeskuseks Vabariigi Valitsuse otsusega 2001. aastal.  Riik on 100% RKASi omanik ning riigivaraseadusest tulenevalt teostab riigi nimel RKAS-i üle kontrolli Rahandusministeerium.  RKAS-i põhikiri on viidud kooskõlla RVS § 93 lg 1 nõuetega, millega tagatakse tõhusam kontroll RKAS-i tegevuse üle ning avalike huvidega arvestamine kinnisvarateenuste osutamisel. RKAS-i põhikirjas tehtud muudatusest tulenevalt lähtub ettevõte riigivaraseaduses sätestatud riigivara valitsemise põhimõtetest, on kohustatud esitama riigi kinnisvararegistrile kinnisvara kasutamisest ülevaate saamiseks vajalikke andmeid, nõukogu liikmete õiguste ja kohustuste määratlemine toimub vastavalt riigivaraseaduse põhimõtetele.  RKASi tegevus on kontrollitav läbi üldkoosoleku RKAS-ile seatavate eesmärkide: valitsussektori eelarvepositsiooni lubatav mõju, uute investeeringute algatamise lubamine, vara müügi eesmärkide seadmine ja konkreetsete objektide müügiks loa andmine, laenude võtmiseks loa andmine. 2. RKAS-ile on üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustena strateegilised eesmärgid, mis tagavad valmisoleku riigiasutustele kinnisvarateenuste pakkumiseks ja riigi kinnisvarastrateegia eesmärkide elluviimiseks:  Olla riigiasutustele kinnisvarakeskkonna ja -teenuse osutamise kompetentsikeskus vastavalt Riigi Kinnisvara AS-i omaniku ootuste lisas 1 esitatule: - Tagada riigiasutuste kasutatava kinnisvara hea kvaliteet, energiatõhusus, heaperemehelik haldamine ja muude ehitusseadustiku nõuete täitmine arvestades riigiasutuste eelarvelisi võimalusi. - Tagada riigiasutuste ülesannete iseloomust lähtuv riigile tervikuna optimaalseim, efektiivseim ja kõige kestlikum kinnisvaralahendus nõustades riigiasutusi nende pinnavajaduse määratlemisel ja teenuste tellimisel arvestades riigiasutuste eelarvelisi võimalusi. - Tagada riigiasutustele kui Riigi Kinnisvara AS klientidele suunatud teenusstandardid ja nende kooskõlastamine Rahandusministeeriumiga ning kujundada teenuste pakkumist sujuvalt toetavad protsessid. - Tagada koostöös Rahandusministeeriumiga riigiasutustele selged teenuste hinnakujunduse alused ja võrdlusanalüüs mõistmaks hindade kujunemise ja muutumise põhjuseid.  Tsentraliseerida ja optimeerida riigi kasutatavat kinnisvara ja kulusid: - Tagada võimekus kogu riigiasutuste kasutatava kinnisvara Riigi Kinnisvara ASi omandisse ja haldamisele tulekuks 2020. aasta lõpuks. - Pakkuda riigiasutustele lahendusi pinnakasutuse optimeerimiseks, et parendada riigi tegevuse kuluefektiivsust ja kestlikkust.  Arendada ettevõtet ja riigi kinnisvara-alast kompetentsi olemaks strateegiline partner Rahandusministeeriumile: - Osaleda riigi kinnisvarastrateegia kujundamisel ja selle rakendamiseks vajalike õigusaktide eelnõude koostamisel. - Osaleda ekspertarvamuste ja kuluinformatsiooni andjana riigi rahastamisvõimaluste pikaajalisel planeerimisel ning riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise protsessis.  Teha koostööd erasektoriga tagamaks turukonkurentsi tingimustes parimad lahendused riigiasutustele: - Tagada võimekus kinnisvaraga seonduvate toodete ja teenuste ühisriigihangete korraldamiseks. - Arendada ja olla eestvedajaks kaasaegsete ehituse ja kinnisvara korrashoiu metoodikate rakendamisel arvestades finantseesmärke. - Hanketingimuste kujundamisel ja teenuslepingute sõlmimisel tagada lisaks soodsale hinnale ka kvalitatiivsete nõuete täitmine ning erasektori partneritele üle antavate riskide kandmine majanduslikult põhjendatud ulatuses. 3. RKAS vastab nõuetele, mis on vajalikud äriühingu käsitlemiseks in-house ettevõttena riigihangete seaduse §14¹ erandi rakendamiseks, st ettevõttena, kellelt seega võivad riigiasutused teenuseid tellida sisetehingu erandi alusel ilma riigihanget korraldamata. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on need nõuded, millele Rahandusministeeriumi hinnangul RKAS vastab, alljärgmised:  hankija peab in-house ettevõtte suhtes teostama analoogset kontrolli, mida ta teostab oma üksuste üle ning see ettevõte peab tegutsema põhiliselt teda kontrolliva hankija huvides;  in-house ettevõtte põhiline tegevus toimub koos osalust teostava hankijaga;  hankijal peab olema valitsev mõju nii ettevõtte strateegiliste eesmärkide määramise kui ka tähtsate otsuste üle;  igasugune erakapitali osalus välistab sisetehingu;  ettevõtte tegevus on põhimõtteliselt allutatud hankijale ja kogu muu tegevus on väheoluline. 4. RKAS-i on koondatud professionaalne kinnisvaraalane kompetents, RKAS on tõestanud oma kompetentsust keskse kinnisvarateenuste osutajana:  Hoonestatud kinnisvara haldamisteenuste osas vastab RKAS-i kompetentsus Eesti parimale tasemele: RKAS omab Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL) väljastatud kõrgeima taseme haldamise sertifikaati. Enamik RKAS-i haldureid omavad kinnisvarahalduri kutsetunnistust. EKHHL on tunnistatud RKAS-i kahel korral aasta parimaks kinnisvara haldamise ettevõtteks. RKAS on silma paistnud ka rahvusvahelistelt.  RKAS-i võimekust kinnisvara arenduspartnerina tõendab kvoodirahade projekti elluviimine ja rohkem kui 1000 projekteerimis- ja ehitushanke läbiviimine vaid üksikute vaidlustustega aastatel 2009-2012.   RKAS on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Avaliku sektori kinnisvaraorganisatsioone ühendava võrgustiku PuRE-Net (Public Real Estate Network) aruandes on RKAS-is nähtud perspektiivi areneda Euroopa eeskujulike näidete Soome Senaatti OY ja Austria BIG-i sarnaseks efektiivselt toimivaks ettevõtteks. 3. Sisu 3.1. Eelnõu sisu Eelnõu punkti 1 kohaselt määratakse riigile kinnisvarateenuste osutajaks Eesti Vabariigis asuva hoonestatud kinnisvara osas RKAS. Korraldus ei laiene välisriigis asuvale kinnisvarale. Osutatavateks kinnisvarateenusteks on RVS § 92 lg 2 kohaselt kinnisvara riigile kasutamiseks andmine ning riigi kinnisvara haldamine, arendamine, kasutamiseks andmine, võõrandamine ja omandamine, samuti nõustab RKAS ministeeriume ja nende volitatud asutusi hoonestatud kinnisvaraga seotud küsimustes. Peamiseks teenuseks mida RKAS riigiasutustele osutab on hoonestatud kinnisvara üürile andmine. Tegemist on riigihangete seaduse § 14 lg 1 p 6 kohaselt riigihanke erandiga, mille kohaselt ei ole olemasoleva kinnisvara kasutusse võtmiseks vaja riigihanget korraldada. RKAS omandis olevad üüripinnad võetakse kasutusse RVS alusel kehtestatud üürimääruses sätestatud tingimustel ja korras. Muude teenuste osas (haldusteenus, arendusteenus) on RKAS käsitletav riigihangete seaduse § 14¹ nimetatud äriühinguna (nn in-house ettevõte) ja seega võivad riigiasutused RKAS-ilt vastavaid teenuseid tellida sisetehingu erandi alusel ilma riigihanget korraldamata. Enne lepingu sõlmimist on teenuse tellijal kohustus kontrollida, kas sõlmitavale lepingule laieneb sisetehingu erand ning kas hanke korraldamata jätmine on õiguspärane. RHS § 10 lg 1 p 6 kohaselt on RKAS hankija ning talle laienevad kõik RHS sätestatud kohustused. Rahandusministeeriumi hinnangul vastab RKAS nõuetele, mis on vajalikud äriühingu käsitlemiseks in-house ettevõttena ehk riigihangete seaduse §14¹ erandi rakendamiseks. Eelnõu punkti 2 kohaselt on ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused kohustatud hoonestatud kinnisvara kasutamiseks võtmise, arendamisega (sh ehitus- ja projekteerimistööd), omandamise ja võõrandamisega seotud teenused tellima RKAS kaudu. Kõikide teenuste osas, välja arvatud kinnisvara haldamine ja kasutamiseks andmine, tekib ministeeriumitel ja valitsemisala asutustel kohustus pöörduda RKASi poole alates korralduse jõustumisest. Kinnisvara haldamise ja kasutamiseks andmisega seonduvaid teenuseid osutab RKAS enda omandis olevale varale ning seega üleantavate varade puhul hakkab RKAS osutama ministeeriumitele ja valitsemisala asutustele vastavaid teenuseid peale varade üleandmist ja üürilepingu sõlmimist. Põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus, kuid mitte kohustus pöörduda kinnisvarateenuse tellimiseks RKAS-i poole. Kinnisvarareformi lõpuleviimiseks on Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lg 31 alusel korralduses sätestatud konkreetsed tähtajad hoonestatud kinnisvara RKAS-le üleandmiseks vajalike toimingute tegemiseks (punktid 3 ja 4) ning näinud ette võimalikud erandid (punktid 5 ja 6). Eelnõu punkti 3 kohaselt tuleb riigivara valitsejatel 2016. aasta 31. detsembriks määratleda kinnisvara korraldusmudel. Hoonestatud kinnisvara korraldusmudeli määramisega avaldavad ministeeriumid, kuidas nende hoonestatud kinnisvara korrashoid on korraldatud praegu ja millal on kavas üle minna isehaldamise mudelilt riigi kinnisvarastrateegia põhimudelile – RKAS-i üürimudelile. Korraldusmudeli määramisel eristatakse olemasoleva ja kavandatav korraldusmudel ning esitatakse info vara kasutamise kohta (kas varad on valitsemisalale põhitegevuseks vajalikud), haldamise korraldamise kohta (kas vara haldamist korraldatakse ise või tellitakse RKAS-lt) ja vara omandiõiguse kohta (kas vara omandiõigus kuulub riigile, RKAS-le või kolmandale isikule). Olemasoleva korraldusmudeli määramisel märgitakse vara kasutamise, haldamise ja omandiõiguse hetkeseis, kavandatava korraldusmudeli määramisega esitatakse valitsemisala kavatsus vara valitsemise korraldamiseks tulevikus. Kui RKASi üürimudelile üleminekul on vara üleandmist takistavaid piiranguid, siis lisatakse info ka nende kohta. Põhjendatud juhtudel võib ülemineku isehaldamise mudelilt RKAS-i üürimudelile kavandada etappidena andes esmalt üle haldamise ja hiljem omandi. Korraldusmudel määratakse riigivara valitseja otsusega, mille lisaks on riigi kinnisvararegistri vastava rakenduse aruanne. Korraldusmudeli määramist toetab riigi kinnisvararegistri keskkond. Eelnõu punkti 4 kohaselt tuleb Ministeeriumidel tagada hoonestatud kinnisvara üleandmine RKAS-le hiljemalt 2020. aasta 31. detsembriks. Riigihalduse ministril tuleb tagada hoonestatud kinnisvara üleandmise tegevuskavade koostamine ja täitmine. Üleandmise protsessi koordineerib riigihalduse minister. RKAS koostöös Rahandusministeeriumi ja ministeeriumitega koostab üleandmise tegevuskava, milles on milles on määratletud üle antava vara nimekiri ja üleandmise tähtajad kvartali täpsusega. Tegevuskava koostamisel arvestatakse erinevate valitsemisalade soove (väljavõtte alusel riigi kinnisvararegistrist), RKAS-i ülevõtmise protsesside juhtimise võimekust ja riigieelarve võimalusi. Senise kogemuse kohaselt on optimaalne kinnisvara üleandmise maht ca 200 000 m2 aastas, millisel juhul on võimalik kinnisvarareform lõpetada 2020. aasta lõpuks. Eelnõu punkti 5 kohaselt on punktis 3 kirjeldatud üleandmise protsessis lubatud erandite tegemine. Korralduse punkte 2 ja 4 ei kohaldata ehk kohustust tellida kinnisvarateenuseid RKAS-lt ei rakendata välisriigis asuvale hoonestatud kinnisvarale ning Kaitseministeeriumi, julgeolekuasutuste ja Riigimetsa Majandamise Keskuse hoonestatud kinnisvaraga seotud kinnisvarateenuste tellimisele ja hoonete üleandmisele. Eelnõu punkti 6 kohaselt võib põhjendatud juhtudel ministeerium esitada Vabariigi Valitsusele taotluse kinnisvara üle andmata jätmiseks või tähtaja pikendamiseks. Selline vajadus võib tekkida näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumil, kellel on suurim hoonete portfell ja koolivõrgustiku ümberkohandamise käigus vajalik näha ette võimalused vahetustehinguteks kohalike omavalitsustega ja avalik-õiguslike juriidiliste isikutega (ülikoolid). Koolivõrgu ümberkorraldamise tegevused on kavas kuni aastani 2023. 3.2. Eelnõu ulatus Korraldusega määratakse kinnisvarateenuse osutajaks Eestis asuva hoonestatud kinnisvara osas RKAS. Erandina kinnisvarateenuste tellimisel tuleb käsitleda välisriikides paiknevaid hoonestatud kinnistuid, mis üldjuhul on Välisministeeriumi haldusalas olevad saatkonna hooned. Teiseks erandiks on Kaitseministeeriumi, julgeolekuasutuste ning RMK kasutuses olev hoonestatud kinnisvara. Nimetatud asutustel on õigus, kuid mitte kohustus tellida teenuseid RKAS-i vahendusel. Põhiseaduslikud institutsioonid võivad samuti tellida kinnisvarateenuseid RKAS-ilt, kuid RVS § 2 lg 6 kohaselt ei saa Vabariigi Valitsuse korraldusega RKAS teenuste kasutamist põhiseaduslikele institutsioonidele kohustuslikuks teha. Vabariigi Valitsus võib korralduse punkti 6 alusel teha täiendavaid erandeid. Lähtudes RVS 7. peatüki üldisest mõttest hõlmab käesolev korraldus vaid hoonestatud kinnisvara teenuste korraldamist. Riigivaraseaduse § 90 lõike 1 alusel on hoonestatud kinnisvara kinnisasi või kinnisasjade kogum, millel asub hoone või hoone osa, mida riik omab või kasutab kasutuslepingu alusel. Hoonestamata kinnisvara valitsemise korraldamine jääb riigivara valitsejale. Rahandusministeeriumis on välja töötamisel hoonestamata kinnisvara valitsemise põhimõtted eesmärgiga koondada maade valitsemise kompetents Maa-ametisse. Hoonekomplekside puhul, kus osa kinnistuid on hoonestatud ja osa hoonestamata, tuleb analüüsida kompleksi tervikuna ja otsustada, kuidas valitsemine korralda. Üldpõhimõtteks on, et kui hoonestamata kinnisasi on hoonestatud kinnisasja toimimiseks vajalik, siis oleks otstarbekas ka hoonestamata kinnisasja haldamine anda üle RKAS-ile. Sellisteks kompleksideks on näiteks põllumajanduslikud, keskkonnakaitselised ja puhkeotstarbelised kinnistud, samuti rajatistega kinnistud, mis ei ole hoonestatud kinnisvaraks riigivaraseaduse mõistes. Pärast varade nimekirjade täpsustamist ja selliste varade mahu täpsemat kaardistamist tuleb teha otsus selliste komplekside haldamise korraldamiseks lähtudes eesmärgist vältida dubleeriva kompetentsi tekkimist. 3.3. Teenuste osutamine RKAS-i poolt korralduse jõustumisel Teenuste osutamine riigivara valitsejate ja äriühingu vahel korraldatakse võlaõiguslike lepingute alusel: 1. Üürileping RKASiga saab olema kinnisvarateenuste korraldamisel põhimudeliks. Kui RKAS-il ei ole asutusele pakkuda ruume oma portfellis olevate varade hulgast, otsib RKAS sobivad ruumid kinnisvaraturult korraldades selleks üürikonkursi või ehitushanke. Uute kasutusse võtmise lepingute sõlmimine (kehtivate lepingute lõppemine või täiendava pinnavajaduse tekkimine, sh arendamine) peaks vastavalt korralduse eelnõule hakkama toimuma RKAS-i kaudu. Uute arendusprojektide tellimine praktikas juba toimubki valdavalt RKAS-i kaudu, kuid olemasolevate pindade kasutamiseks võtmise lepingute sõlmimise praktika on ebaühtlane. 2. Käsunduslepinguga tellitakse kinnisvara haldamise teenust, ehitus- ja remonttööde korraldust (juhul, kui teenus ei ole hõlmatud üürilepingus), vahendusteenust (juhul, kui RKAS ei jää vahendataval kinnisasjal üürileandjaks) või muid teenuseid, mida tasustatakse konsultatsioonihinna alusel. Kolmandate isikutega sõlmitud üürilepingute puhul on RKAS-l võimalik pakkuda üürilepingu haldamise teenust jäädes üürisuhtes üürniku esindajaks talle lepinguga antud volituste piires. 4. Korralduse mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse kehtestamisega kaasneb riigi kinnisvara haldamise professionaalsuse tõus ning seeläbi riigivara väärtuse parem säilimine. Sisuliselt on tegemist kinnisvara tugiteenuse tsentraliseerimisega, mis võimaldab tagada teenuste maksimaalselt efektiivse korralduse ja vabastab riigiasutused tugiteenusega tegelemise kohustusest. Senise detsentraliseeritud haldamise ebaefektiivsust kajastavad hallatavate pindade mahud ühe halduri kohta: riigiasutustel on ühe halduri haldamisel keskmiselt 6000 m² pinda, RKAS-l ca 20 000 m², Soome riigi kinnisvaraettevõttes Senaatti OY-l ca 200000 m² (pakutavate teenuste ulatus oluliselt kitsam kui RKAS-il). RKAS eesmärgiks on saavutada riigi kinnisvaraportfelli haldamise tsentraliseerimisel keskmiseks hallatavaks mahuks 30 000 m² ühe halduri kohta. RKAS määramine riigile kinnisvarateenuseid osutavaks äriühinguks on väga oluline osa riigi kinnisvarajuhtimise struktuursest reformist. Tsentraalse ülevaate saamine varadest on vajalik, et läbi viia pinnakasutuse optimeerimine ja vältida investeerimist ebaefektiivses kasutuses olevatesse või pikas perspektiivis liigseks jäävatesse pindadesse. Seni on kulude planeerimine riigieelarves toimunud ilma keskse ülevaateta portfelli kui terviku investeeringuvajadustest ja see ei ole taganud eelarvevahendite piisavalt sihipärast suunamist. RKAS käsitlemine riigi in-house ettevõttena riigihangete seaduse kontekstis võimaldab professionaalsemalt korraldada ehitus- ja kinnisvara korrashoiu hankeid, mille tulemusel väheneb hangete vaidlustamise risk. Lisaks saavutatakse hangete tsentraliseerimisel oluline mastaabisääst ja sellest tulenevalt soodsamad teenuste hinnad. Olemasoleva ja juba toimiva ettevõtja (RKAS) määramine riigi kinnisvara kompetentsikeskuseks on otstarbekam kui uue organisatsiooni loomine. Riigi kinnisvarareformi läbiviimisega ja üleminekuga uuele rahastamismudelile kaasneb rahastamise struktuurne muutus – majandamiskulude osakaal suureneb ja investeeringute osakaalu väheneb. Majandamiskulude kasvu paremaks juhtimiseks ja kulude planeerimiseks eelarves on ette nähtud üleminekuperiood, mille jooksul planeeritakse vajalikud muutused eelarves. Riigi eelarvestrateegias on vajalikud summad planeeritud. 5. Kooskõlastamine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile.  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn 2016 nr Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigile kinnisvarateenuste osutajaks määramine Riigivaraseaduse § 92 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõike 31 alusel: 1. Määrata riigile kinnisvarateenuseid osutavaks äriühinguks Eesti Vabariigis asuva hoonestatud kinnisvara osas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. 2. Hoonestatud kinnisvara kasutamiseks võtmise, arendamisega (sh ehitus- ja projekteerimistööd), omandamise ja võõrandamisega seotud teenuseid on ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused kohustatud tellima punktis 1 nimetatud kinnisvarateenuse osutajalt. 3. Ministeeriumidel määrata nende valitsemisel oleva hoonestatud kinnisvara korraldusmudelid ja sisestada vastavad andmed riigi kinnisvararegistrisse 31. detsembri 2016. a seisuga 31. jaanuariks 2017. a. 4. Ministeeriumidel tagada, et nende valitsemisel olev hoonestatud kinnisvara antakse riigile kinnisvarateenuseid osutavale äriühingule üle 31. detsembriks 2020. a Riigihalduse ministril tagada hoonestatud kinnisvara üleandmise tegevuskavade koostamine ja täitmine. 5. Korralduse punkte 2 ja 4 ei kohaldata Kaitseministeeriumi, julgeolekuasutuste ja Riigimetsa Majandamise Keskuse hoonestatud kinnisvaraga seotud kinnisvarateenuste tellimisele ja hoonete üleandmisele. 6. Põhjendatud juhtudel võib ministeerium esitada kinnisvara üle andmata jätmise või tähtaja pikendamise taotluse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Taavi Rõivas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär  Ministeeriumid Riigikantselei Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 12.3-2/09405 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigile kinnisvarateenuste osutajaks määramine“ kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega määratakse riigivaraseaduse § 92 lg 1 alusel Riigi Kinnisvara AS riigile kinnisvarateenuseid osutavaks äriühinguks ning sätestatakse valitsusasutustele hoonestatud kinnisvara üleandmise tingimused ja tähtajad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Sester Rahandusminister riigihalduse ministri ülesannetes Lisa(d): 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigile kinnisvarateenuste osutajaks määramine“ 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigile kinnisvarateenuste osutajaks määramine” eelnõu juurde Teadmiseks: Riigi Kinnisvara AS Teet Kukk 611 3498 [email protected] Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/16-0817 - Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigile kinnisvarateenuste osutajaks määramine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.07.2016 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/067130f2-1d65-48b0-a3b7-484ef25c81c3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/067130f2-1d65-48b0-a3b7-484ef25c81c3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Lea Baumann Saatja: Heli Just <[email protected]> Saatmisaeg: 12. juuli 2016. a. 11:51 Adressaat: Maanteeameti info; Lennuamet; yld-ria; TKA Info; TJA - Avalik; VA_eva Teema: Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigile kinnisvarateenuste osutajaks määramine Manused: Koosk lastatavad dokumendid.txt; 12.3-02_09405 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigile kinnisvarateenuste osutajaks m ramise eeln u.bdoc Reg. kuupäev: 12.07.16 Kellaaeg: 11:49:23 Reg. number: 16-00017/061 Edastan arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu. Palun tagasisidet hiljemalt 22. juuliks k.a. Lugupidamisega Heli Just Üldosakond 6256 346 1