Ehitusloa taotlus

MT registri nr EEP003382 13.05.2009 EEG000172 13.05.2009 EPE001080 13.05.2009 Alupere raudteeülesõidukoha (Nõmmküla-Tamsalu KM 326,978) likvideerimine T ööprojekt Töö nr 09-2016 Tallinn 2016 Alupere raudteeülesõidukoha (Nõmmküla-Tamsalu KM 326,978) likvideerimine Töö nr 09-2016 Projekti koosseis: I Seletuskiri Sissejuhatus Põhilised tööd Ehitusgeodeetilised uuringud Keskkonnakaitse ja ohutus II Projekteerimistingimused ja kooskõlastused I II Joonised P laan M 1: 5 00 leht 1 I Seletuskiri Sissejuhatus Alupere raudteeülesõidukoht (Tapa-Tartu raudteelõigu km 326,978) on III kategooria ülesõidukoht, mis vastavalt raudtee tehnokasutuseeskirja lisale 4 (edaspidi ka TKE lisa 4) on reguleerimata ülesõidukoht, mis tähistatakse ainult majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ alusel ettenähtud kohustuslike liikluskorraldusvahenditega. Lisaks peab III kategooria ülesõidukohal vastavalt TKE lisale 4 olema 50 meetri kauguselt äärmisest rööpast sõidukijuhile tagatud rongi nähtavus 400 meetri kauguselt (edaspidi nähtavuskolmnurk ). Alupere raudteeülesõidukohal on käesoleval hetkel tagatud kõik III kategooria raudteeülesõidukohale õigusaktides esitatavad nõuded. Ülesõidukohta iseloomustab väga madal sõidukite liikumisintensiivsus, mis AS-ile Eesti Raudtee kättesaadavatel andmetel on hinnanguliselt 20 sõidukit ööpäevas. Seevastu läbib ülesõidukohta suur hulk ronge ööpäevas (kokku ca 15 rongipaari), millest valdava enamuse moodustavad käesoleval ajahetkel reisirongid. Rongide lubatud sõidukiirus ülesõidukohta läbides on 120 km/h reisirongidel ning kuni 90 km/h kaubarongidel. AS Eesti Raudtee mõistes suur rongiliikluse intensiivsus ja liikumiskiirused, samuti reisveoteenuse kvaliteedi parendamise plaanid muudavad Alupere raudteeülesõidukoha tänase varustatuse juures riskikohaks, mistõttu kavatseb AS Eesti Raudtee selle mõistliku alternatiivi olemasolul sulgeda. Vastavaid täpsed põhjuse id kirjeldatakse alapeatükis 1. 1 . R audtee ülesõidukoha lammutamine peab toimuma vastavalt teede- ja sideministri 09.07.1999. a määrusega nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ kehtestatud Lisa 4-le. Sulgemise vajaduse täpsem põhjendus AS Eesti Raudtee kohustus tulenevalt raudteeseadusest on tagada raudteeliikluse ohutus. Vastava kohustuse täitmisel hindab AS Eesti Raudtee muuhulgas perioodiliselt oma raudteeinfrastruktuuril avalduda võivaid riske ning rakendab vajalikke ennetavaid ohutusabinõusid. EVR-i raudteeinfrastruktuuri riskianalüüsis on kõrgeimale kohale paigutatud kolmandatest osapooltest tulenevad riskid, eelkõige raudteeülesõidukoha kasutajatest lähtuvad ohud, mida pole võimalik ettevõtte enda poolt efektiivselt kontrollida. Lähtuvalt eeltoodust suunab EVR oma fookuse samatasandiliste ülesõidukohtade ohutuse parendamisele ning vähese kasutatavusega ülesõidukohtadel kaalub esmase valikuna ülesõidukoha sulgemist (eeldusel, et on olemas alternatiivsed ümbersõiduteekonnad). Lisaks eeltoodule panustab EVR oma tegevustega Eesti Vabariigi liiklusohutuspoliitikasse laiemalt ning on ettevalmistatava uue 2016-2025 perioodi liiklusohutusprogrammi (LOP) raames võtnud kohustuse varustada olemasolevaid samatasandilisi raudteeülesõidukohtasid täiendavalt foorisignalisatsiooniga ning leida võimalused nende ülesõidukohtade sulgemiseks, millel ohutusvarustuse lisamine on erinevatel põhjustel ebaotstarbekas. Viidatud LOP-i üks meetmetest näeb ette raudteeristete ohutuse suurendamist ning tegevuskava p 2.5.1.2 osundab selgesõnaliselt vajadusele sulgeda samatasandilised raudteeülesõidukohad mõistlike liiklemisalternatiivide olemasolul. Kõnealused LOP-i tegevused on muuhulgas ajendatud riigi transpordi arengukavast, mille kohaselt planeeritakse perspektiivselt reisirongide kiiruste suurenemist Tallinn-Tapa-Tartu raudteelõigul. Lähtuvalt peab EVR arvestama kehtivas õigusruumis sätestatud reeglitega ning varustama teiste hulgas ka Alupere ülesõidukoha täiendavate ohutusseadmetega, st automaatse foorisignalisatsiooni ning vajadusel tõkkepuudega. Kuna kõnealuse raudteeülesõidukoha kasutatavus maanteeliikluse poolt on väga väike (EVR-ile teadaolevatel andmetel hinnanguliselt 20 sõidukit ööpäevas), samuti paikneb selle vahetus läheduses eritasandiline ristumine raudteega, siis pole EVR-i hinnangul otstarbekas kaaluda antud ülesõidukohale AFS-i paigaldamist. Sellise investeeringu kulu oleks suurusjärgus ca 100 tuh eurot, mis ülesõidukoha olemasolevat ja perspektiivset kasutust arvestades pole võrdväärne alternatiiv, mida lisaks sulgemisele kaaluda. Ühtlasi on kohalik omavalitsus osapoolte vahel 04.12.2015. a toimunud kohtumisel selgitanud, et Alupere ülesõidukoht ei oma kohalikul tasandil kriitilist tähtsust, st selle vahetus läheduses puudub kogukond, kelle liikumine tõmbekeskuse suunal oleks ülesõidukoha sulgemise järgselt oluliselt häiritud, samuti puudub antud piirkonnas omavalitsuse poolt osutatav avalik transporditeenus, mille käigus hoidmine saaks häiritud. Samuti kinnitas KOV eelviidatud kohtumisel asjaolu, et perspektiivis ülesõidukohta kasutatavate sõidukite mahud ei kasva, kuna vahetult mõlemal pool raudteed puuduvad elamud, mis oleksid ainult sõltuvad sellest ülesõidust ning nende rajamise perspektiivsed plaanid. Ühtlasi tõdeti, et olemasolev teedevõrk tagab põhimõtteliselt teekonda pikendamata igapäevase liikumise tõmbekeskuse suunas. Oluline on ka märkida, et Alupere ülesõidul toimus 2006. aastal tõsine õnnetusjuhtum, kui reisirong põrkas kokku veoki järel olnud betoonelementidega laetud haagisega. Tõsise õnnetusjuhtumi tagajärjel sai vigastada 5 inimest, reisirongi kolm vagunit läksid rööbastelt maha ja jäid läbisegi raudtee lähedusse. Üks vagunitest purunes selliselt, et kuulus mahakandmisele. Antud tõsise õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjud küündisid sadadesse tuhandetesse kroonidesse, samuti tekkis ulatuslik liikluskatkestus õnnetusjuhtumi tagajärgede likvideerimiseks. Arvestades ajavahemikus 2013-2015 toimunud olulise reisirongiliikluse mahu kasvuga Tapa-Tartu suunal, siis on tõenäosus sedalaadi juhtumite tekkimiseks oluliselt suurenenud. Lähtuvalt eeltoodud argumentidest on EVR seisukohal, et ohutust on võimalik ja otstarbekas Alupere raudteeülesõidukohal tagada üksnes antud ülesõidukoha sulgemisega. Põhilised tööd Käesoleva projektiga on ette nähtud järgmised põhilised tööd : raudteeülesõidukohaga seotud liiklusmärkide (6 tk) demonteerimine ; vile andmise signaalmärkide demonteerimine (2 tk) raudtee äärest; piirdetulpade demonteerimine ; raudteeülesõidukoha katteplaatide demonteerimine; asfaltkatte lammutamine ja transportimine utiliseerimiskohta ; raudtee muldkeha tüüpprofiili rajamine; põrkepiirete N2 W5 paigaldamine (2 tk pikkusega 8 m); liiklusmärkide nr 684 („Hoiatustara“ ) paigaldamine põrkepiir e te külge; kraavide väljalõikamine eraldi projekti (nr 07-2016 järgi) ; raudtee maa-ala planeerimine ja heakorrastamine. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri omanik on kohustatud teavitama raudteeületuskoha lammutamise a lustamisest kirjalikult või e-posti teel tee valdajat, raudteeületuskoha asukohajärgset politseiasutust, Päästeametit, Maanteeametit, Tehnilise Järelevalve Ametit ja valla - või linnavalitsust vähemalt kolm tööpäeva ette. Vastavad märgid ülesõidukoha likvideerimisest paigaldatakse vähemalt 2 nädalat enne tööde algust ülesõidule suubuvatele teedele. Samas paigaldatakse ka ümbersõidu skeemid. Raudteeületuskoha juurdepääsuteed peab lammutamise ajaks piirama kogu ulatuses raskete aluste või püsipaigutusega tõkkega (piirdeaed vms), mis tuleb paigaldada mitte lähemale kui 10 meetrit raudteeületuskoha äärmisest rööpast ning mille külge kinnitatakse kogu ulatuses liiklusmärk 684 „Hoiatustara “. Alupere raudteeülesõidukoha likvideerimine teostatakse Nõmmkõla-Tamsalu raudteelõigu kapitaalremondi tööde käigus. Lammutamisel eemaldatakse raudteeüle sõidu koha kate koos katteplaatidega ning demonteeri takse kõik r audteeületu skoha seadmed ja liiklusmärgid. Kõik raudteeülesõidukohalt vabanevad AS-le Eesti Raudtee kuuluvad varad ja materjalid (katteplaadid, tähis postid, liikl usmärgid, jms) ladustatakse koheselt pärast demonteerimist ajutisel laoplatsil raudteeülesõidukoha juures kuni üleandmiseni AS Eesti Raudtee esindajale. Seadmed ja materjalid tuleb hoolikalt ladustada, et vältida nende kahjustumist. Töövõtja peab tagama materjalide ladustamise selliselt, et kõrvalised isikud ei saaks neid omistada ega tekitada nendega rongiliiklusele ohtlikke olukordi. V äljatulevate materjalid e loetelu ja üleandmise kohad kajastatakse objekti ülevaatuse aktis. Tööde käigus välja kaevatavat liigset pinnast kasutatakse muldkeha jalami kindlustamiseks ja vajalikes kohtades täitepinnasena raudtee maa-ala tasandamiseks, profileerimiseks ning heakorrastamiseks. L ammutustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. Detsembri 1999. A. Määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ ning „Jäätmeseadus“. Vastu võetud 28.01.2004 a. (RT I 2004, 9. 52). Jõustumise aeg 01.05.2004. Redaktsioon 01.01.2012 . L ammutustöid tehakse kehtivate määruste, normide ning hea ehitustava (ET-1 0207-0068) reeglite kohaselt. Lammutustööde teostaja on kohustatud kinni pidama lammutusloal näidatud tähtaegadest ja tingimustest. Ehitusgeodeetilised uuringud Geodeetilised mõõdistustööd teostas OÜ Reaalprojekt 2015. aasta detsembris L-EST97 koordinaatsüsteemis, kõrgused on 1977. a. Balti süsteemis. M õõdistami sel on kasutatud instrument e : elektrontahhümeeter Topcon QS3 täpsusklassiga: nurk 3’’ ja kaugus 2 mm + 2 ppm , elektrontahhümeeter Leica TS12 (3’’, 2 mm + 2 ppm), GPS Leica GS08plus, nivelliir Leica Sprinter 205 M. 4 . Keskkonnakaitse ja ohutus Alupere raudteeülesõidukoha likvideerimise projekt keskkonnaseisundit ei halvenda, kuna tööd toimu vad raudteele eraldatud maa-alal. Raudteeülesõidukoha lammutamisel tekkinud utiliseeritavad materjalid ( asfaltkate, killustik ja liigne pinnas) laaditakse kohe transpordivahenditele ja veetakse utiliseerimiskohta. Pärast ehitustööde lõppu kogu territoorium heakorrastatakse. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi V alitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” . Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid . Lammutusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlike olukordi territooriumil ja kõrvalteedel. Lammutuste ajaks piirata ehitusplats korralikult pideva taraga. Kogu tööperioodi jooksul tuleb järgida TKE Lisas 3 „Ehitusgabariidi rakendamise juhend“ kehtestatud nõudeid . Kõik raudteeülesõidukoha lammutamisega seotud tööd, mida saab täide viia ainult raudtee gabariidis, teostatakse „akna“ ajal. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse käitlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmeid ei tohi anda käitlemiseks, sh vedamiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete litsentsi olemasolu. Lammutustööde teostaja vastutab jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. II K ooskõlastused I II Joonised