Taotlus

Pr Mariann Loide Hr Valmond Mikli Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a, 10614 Tallinn 15. juuli 2016 [email protected] ESIALGSED SEISUKOHAD OTSUSE PROJEKTILE Lugupeetud pr Mariann Loide ja hr Valmond Mikli Ecostock OÜ („Ecostock“) esitab käesolevaga oma esialgsed seiskohad seoses Tehnilise Järelevalve Amet („TJA“) poolt 29. juunil 2016 Ecostockile edastatud otsuse projektiga, mille kohaselt kavatseb TJA jätta rahuldamata Ecostocki taotluse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. 1. Sissejuhatus 1.1. Ecostock rõhutab esmalt, et Ecostockil ei ole TJA tegevuse tõttu võimalik HKMS § 40 tagatud ärakuulamisõigust sisuliselt teostada. TJA on haldusmenetluse läbiviimisel süstemaatiliselt ja järjepidevalt keeldunud Ecostockile ärakuulamisõiguse teostamiseks vajaliku teabe avaldamisest. Oluline osa haldusmenetlusest on toimunud Ecostocki eest varjatult. Ecostockil on äärmiselt keeruline ja kohati isegi võimatu avaldada arvamust TJA poolt edastatud otsuse projekti kohta olukorras, kus Ecostockil puuduvad andmed haldusmenetluse käigu ja TJA kaalutluste kohta. 1.2. Ecostock selgitab, et menetlusosalisele on ärakuulamisõiguse teostamine nõuetekohaselt tagatud alles siis, kui menetlusosalisele on teada need asjaolud ja kaalutlused, mille tõttu haldusorgan konkreetse sisuga haldusakti kavatseb anda. Samuti peab menetlusosalisele olema ülevaade haldusorgani poolt tehtud menetluslikest ostustest ning põhjustest, miks haldusorgan on otsustanud menetluse just sellisena läbi viia. Eriti oluline on nimetatud informatsioon siis, kui haldusakt antakse kaalutlusõiguse alusel. Kuna kaalutlusõiguse alusel antavad haldusakti kohtulik kontroll on piiratud, peab sellise haldusakti andmise menetlus olema äärmiselt läbipaistev, sest sisuliselt kontrollitaksegi sellise haldusakti õiguspärasust menetluse õiguspärasuse kaudu. Neid põhimõtteid on TJA käesolevas menetluses rikkunud, mistõttu ärakuulamisõiguse sisuline teostamine selles osas, kas TJA võib olla rikkunud kaalutlusreegleid, on tegelikult võimatu. 1.3. Ecostockil puudub ülevaade sellest, kuidas TJA on menetlust läbi viinud, milliseid konkreetseid menetlustoiminguid on tehtud ning millistel kaalutlustel on neid menetlustoiminguid tehtud. TJA ei ole vastanud Ecostocki poolt TJA-le esitatud ning haldusmenetluse käiku ja menetlustoiminguid puudutavatele päringutele (Ecostocki 20. mai 2016 ja 6. juuli 2016 päringud). Samuti ei ole TJA Ecostockile väljastanud Ecostocki poolt soovitud dokumente. TJA ei ole Ecostocki haldusmenetluse läbiviimisesse sisuliselt kaasanud, sh viidi ka TJA poolt tellitud ekspertiisi läbi Ecostocki kaasamata. Ecostocki kahjunõude haldusmenetluse toimik ei vasta nõuetele, TJA on rikkunud selgitamiskohustust ning menetluse käigus teinud olulisi kaalutlusvigasid. See vähene teave, mida TJA haldusmenetluse käigu kohta on Ecostockile andnud, on hiljem osutunud ebatäpseks või koguni valeks. Nende  rikkumiste tulemusena puudub Ecostockil ärakuulamisõiguse teostamiseks vajalik informatsioon. 1.4. Ecostock rõhutab, et on teinud kõik endast oleneva, et tal oleks võimalik ärakuulamisõigust teostada. Ecostock on TJA-lt palunud selgitusi, nõudnud dokumente ja taotlenud ärakuulamisõiguse teostamise tähtaja pikendamist. TJA on Ecostocki vastavasisulised taotlused ja päringuid jätnud kas tähelepanuta või rahuldamata. 1.5. Eeltoodust tulenevalt on Ecostockil võimalik ärakuulamisõigust teostada üksnes piiratud ulatuses. Ecostock eistab seetõttu järgnevalt üksnes oma esialgsed seisukohad TJA otsuse projekti kohta. Ecostockil on võimalik oma lõplikud seisukohad esitada ja ärakuulamisõigust nõuetekohaselt teostada alles pärast seda, kui TJA on Ecostockile väljastanud Ecostokci poolt soovitud andmed ja dokumendid. Ecostock rõhutab, et haldusakt, mis on antud ärakuulamisõigust rikkudes, on igal juhul õigusvastane. 1.6. Ecostock esitab käesolevaga oma esialgsed seisukohad TJA 29. juuni 2016 otsuse projektile. Ecostock jääb samas kõiki oma varasemalt haldusmenetluse käigus esitatud seisukohtade juurde neid siinkohal üle kordamata. 2. Kahjunõude haldusmenetlusega seotud asjaolud 2.1. Ecostock leiab, et otsuse projektis on kajastatud asjaolusid, mille seos kahjunõude lahendamisega jääb arusaamatuks. Samas on kajastamata jäänud olulised aspektid kahjunõude haldusmenetlusega seoses. 2.2. 7. septembril 2015 esitas Ecostock TJA-le nõude Ettekirjutusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Ecostock selgitas, et seoses õigusvastase ettekirjutusega on Ecostockil tekkinud kahju vähemalt summas 310 000 eurot (saamata jäänud tulu ja õigusvastase ettekirjutusega seotud otsesed kulud). Vastavalt TJA palvele esitas Ecostock 9. detsembril 2015 täiendavad selgitused tekkinud kahju kohta. TJA ei võtnud Ecostocki avaldust menetlusse, vaid nõudis täiendavaid tõendeid asjaolude ja juhatuse liikme volituste kohta. 2.3. 31. märtsi 2016 esitas Ecostock täiendavad põhjendused kahju hüvitamise nõudele ning riiklikult tunnustatud eksperdi Olavi Grünvaldi ekspertarvamuse TJA tegevusega Ecostockile tekitatud kahju kohta. Ecostok palus hüvitada talle tekitatud kahju summas 473 671 eurot. Samuti teatas Ecostock, et on valmis kompromissi korras kokku leppima kahjuhüvitises summas 290 000 eurot. 2.4. 7. aprilli 2016 kirjaga nõudis TJA Ecostockilt täiendavate tõendite (kuludokumentide) esitamist, paludes need esitada 11. aprilliks ning teatades, et kavatseb kahjunõude lahendada 15. aprilliks. TJA teatas, et nõutud tõendite esitamata jätmisel võib TJA jätta kahjunõude läbi vaatamata. 2.5. 11. aprillil 2016 esitas Ecostock TJA-le viimase poolt nõutud tõendid – 13 köidet Ecostocki raamatupidamisdokumente. Samuti rõhutas Ecostock, et tema juhatuse liige on valmis andma suulisi selgitusi kahjunõude aluseks olevate asjaolude kohta. 2.6. 15. aprillil 2016 teatas TJA, et on dokumendid läbi vaadanud ning leiab, et dokumentatsioon on puudulik. TJA nõudis täiendavate tõendite esitamist (ostureskonto väljatrükki, ostuarvete tasumist tõendavaid dokumente, selgitusi SIA TEGO EPS 80 ja EPS 120 plaatide tagastamise kohta). Samuti teatas TJA, et kuna Ecostock esitas tõendid alles 11. aprilliks ning dokumentatsioon on mahukas, siis lükkab TJA kahjunõude lahendamise edasi 15. juunini 2016. Lehekülg 2 / 12 2.7. 20. aprilli ja 27. aprilli kirjadega keeldus Ecostock täiendavate tõendite esitamisest, kuna leidis, et TJA selline nõue on põhjendamatu ning kõik TJA poolt soovitud andmed on neil juba olemas. Samuti märkis Ecostock mõlemas kirjas, et juhatuse liige Enno Pille on jätkuvalt valmis vastama TJA küsimustele konkreetsete arvete kohta ning andma vajadusel ka täiendavaid suulisi selgitusi. 2.8. 11. mail ja 12. mail 2016 suhtles Ecostocki juhatuse liige TJA-s kahjunõuet menetleva ametnikuga (Mariann Loide). Lepiti kokku, et Ecostocki raamatupidamisdokumendid tagastatakse 13. mail 2016. 12. mail teatas TJA, et dokumente tagastada ei ole võimalik. 13. mail selgitas TJA täiendavalt, et dokumente ei saa üle anda, sest menetlustoiminguid ei ole veel lõpetatud ning analüüsiks vajatakse täiendavat aega. Lepiti kokku, et dokumendid tagastatakse 23. maiks. 2.9. 20. mail teatas TJA, et tulenevalt raamatupidamisdokumentide analüüsi tulemusest otsustati kahjunõude lahendamiseks kaasata finantsekspert. Kuna eksperdil on vaja dokumente uurida, siis tagastatakse dokumendid alles 15. juunil 2016. Ecostock sellise asjade käiguga ei nõustunud, misjärel oli TJA nõus tegema dokumentidest koopiad ning Ecostocki dokumentatsiooni tagastama 26. mail 2016. 2.10. 20. mail 2016 esitas Ecostock TJA-le päringu paludes TJA-l hiljemalt 23. maiks selgitada eksperdi kaasamise asjaolusid. TJA päringule ei vastanud ning teatas alles 31. mail 2016 peale korduvat järelepärimist, et käsitleb Ecostocki 20. mai 2016 pöördumist selgitustaotlusena ning vastab sellele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Ecostock niisuguse seisukohaga ei nõustunud ning selgitas seda oma 1. juuni 2016 e- kirjas. TJA sellele e-kirjale ei vastanud. Samuti ei esitanud TJA lubatud tähtaja (30 päeva) jooksul selgitusi eksperdi kaasamise asjaolude kohta. 2.11. 30. mail 2016 teatas Ecostocki esindaja soovist tulla 31. mail 2016 TJA-sse tutvuma haldusmenetluse toimikuga. 31. mail 2016 keelduti Ecostocki esindajale toimikut tutvustamast ning keelduti ka selgitamast, mis põhjusel ei ole võimalik toimikuga tutvuda. Järgnevas e-kirjavahetuses teatas TJA, et esimene võimalus toimikuga tutvuda on 3. juunil 2016 ning põhjendas seda asjaoluga, et vastavalt TJA sisekorraeeskirjale saab toimikuga tutvuda üksnes asja menetleva ametniku juuresolekul ning asja menetlevatel ametnikel ei ole võimalik varem toimikuga tutvumise juures viibida. Ecostock TJA selliste selgitustega ei nõustunud ning pidas neid õigusvastaseks. Sellele vaatamata toimikuga varasemalt tutvuda ei võimaldatud ning Ecostocki esindajad käisid toimikuga tutvumas 3. juunil 2016. Toimikuga tutvumise käigus selgus, et tegelikult takistas toimiku varasemat tutvustamist asjaolu, et TJA-l on nimetatud toimik olemas elektroonilises formaadis ning TJA otsustas toimiku selle tutvustamiseks tervikuna välja printida (toimiku materjali printimine jätkus ka toimikuga tutvumise ajal). Paraku ei jäi aga selgusetuks, miks ei pakutud Ecostockile 31. mail 2016 elektroonilise toimikuga tutvumise võimalust. 2.12. Ecostocki esindajad koostasid toimikuga tutvumise kohta akti, millele soovisid TJA kinnitust, et Ecostockile esitati 3. juunil 2016 tutvumiseks kõik nimetatud kuupäeva seisuga TJA poolt haldusmenetluses kogutud ja TJA-le esitatud dokumendid. TJA ei nõustunud sellist kinnitust allkirjastama ning muutis kinnituse sõnastus selliselt, et TJA kinnitab, et Ecostocki esindajatele esitati 3. juunil 2016 tutvumiseks kõik nimetatud kuupäeva seisuga TJA poolt kahjunõude menetluse juurde võetud dokumendid ning selgitati, et kuna menetlus kestab, siis ei ole dokumentide koosseis veel ammendav. 17. juunil 2016 palus Ecostocki esindaja selgitada kinnituse muutmise põhjust. Samuti soovis Ecostock teada, kas 3. juuni 2016 kuupäeva seisuga oli TJA-le esitatud või oli TJA kogunud ka selliseid dokumente, mida ei olnud toimikusse lisatud. Kui sellised dokumendid eksisteerivad, siis soovis Ecostock teada, mis dokumentidega on Lehekülg 3 / 12  tegemist. 20. juunil 2016 selgitas TJA, et toimikusse võib lisanduda täiendavaid dokumente, näiteks 2013. aasta järelevalvemenetluse toimikust. 2.13. 15. juunil 2016 teatas TJA, et pikendab kahjunõude läbivaatamise tähtaega 13. juulini 2016 (st ca 1 kuu võrra). TJA põhjendas tähtaja pikendamist sellega, et Ecostock on esitanud oma nõude tõendamiseks dokumente väga suures mahus (viidates TJA enda poolt nõutud raamatupidamisdokumentatsioonile). Samuti väitis TJA, et dokumentatsiooni analüüsimine võtab rohkem aega, kuna puuduvad Ecostocki poolsed selgitused, millised esitatud raamatupidamisdokumentidest on kahju hüvitamise taotluse täpsemaks aluseks ja kuidas need on seotud õigusvastase TJA ettekirjutusega. 2.14. 29. juunil 2016 edastas TJA otsuse projekti, millega TJA kavatses jätta Ecostocki kahjunõude rahuldamata. Otsuse projektist selgub, et erinevalt TJA 15. juuni 2016 kahjunõude läbivaatamise tähtaja pikendamise teates märgitust ei ole TJA pärast 15. juunit tegelikult ühtegi menetlustoimingute teinud. Samuti selgub, et TJA oli 15. juunil olemas AS PricewaterhouseCoopers Advisors hinnang, kuid seda Ecostockile ei edastatud ning sellise hinnangu olemasolust Ecostockile ei teatatud. Otsuse projekti 37-st lisast edastatud koos otsuse projektiga Ecostockile vaid 4 – lisad 26, 27, 28 ja 29. Muid lisasid, sh AS PricewaterhouseCoopers Advisors hinnangut, Ecostockile ei edastatud. 2.15. 5. juulil 2016 käis Ecostocki esindaja TJA-s haldusmenetluse toimikuga tutvumas. Kuna toimikus puudus nimekiri toimikusse võetud dokumentidest, toimiku leheküljed olid nummerdamata ning võrreldes 3. juuni 2016 seisuga oli dokumente toimikusse lisatud ka varem toimikusse lisatud dokumentide vahele, koostas Ecostocki esindaja toimiku sisu fikseerimiseks toimikus olevate dokumentide nimekirja. TJA esindaja keeldus nimekirja kohapeal allkirjaga kinnitamast, mistõttu lepiti kokku, et nimekiri edastatakse allkirjastamiseks elektrooniliselt e-posti teel. Ecostocki esindaja seda 5. juulil ka tegi. Ecostockile üllatuslikult taganes TJA aga oma lubadusest ning keeldus oma allkirjaga haldustoimiku seisu fikseerimast. Vastuseks Ecostocki päringule selgitada, mis õiguslikul alusel TJA haldustoimiku seisu kinnitamisest keeldub, TJA ei vastanud. 2.16. 6. juulil 2016 esitas Ecostock TJA-le taotluse informatsiooni ja dokumentide esitamiseks ning otsuse projektile seisukoha andmise tähtaja pikendamiseks. Ecostock selgitas, et otsuse projekt ning haldusasja toimik ei kajasta haldusmeneltuse käiku ning asjaolusid ja kaalutlusi, mille alusel kavandab TJA Ecosctocki kahjunõude rahuldamata jätta. Kuna TJA on haldusmenetluse jooksul õigusvastaselt keeldunud Ecostockile informatsiooni andmast, ei ole Ecostockil võimalik ärakuulamisõigust sisuliselt teostada. 2.17. 8. juuli 2016 e-kirjaga keeldus TJA Ecostockile soovitud informatsiooni ja dokumentide edastamisest. TJA ei esitanud põhjendusi ja kaalutlusi, miks jäävad Ecostocki taotlused rahuldamata. TJA pikendas ärakuulamisõiguse teostamise tähtaega 15. juuli 2016 (Ecostock palus tähtaega pikendada selliselt, et uus arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaeg oleks 5 tööpäeva Ecostocki poolt noditud andmete ja dokumentide esitamisest). TJA ähvardas samas, et „kui Ecostock OÜ ei esita vastuväiteid, uusi tõendeid või argumente loeb TJA, et Ecostock OÜ ei soovi sisuliselt ärakuulamisõiguse raames arvamust avaldada ning loeb haldusakti projektis esitatud andmed õigeks ja võib lugeda asjaolud tõendatuks menetlusosalise kahjuks.“ 2.18. Ecostock esitas samal päeval, so 8. juulil 2016, TJA-le täiendavad selgitused ja põhjendused oma taotluste kohta. TJA nimetatud Ecostocki kirjale ei vastanud. 3. TJA on Ecostocki kahjunõude menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusnõudeid Lehekülg 4 / 12 3.1. Ecostock leiab, et TJA on Ecostocki kahjunõude menetlemisel oluliselt rikkunud menetlusnõudeid ja hea halduse põhimõtet. Nimetatud rikkumised on sellised, mis kindlasti mõjutasid asja otsustamist. Ecostock on kogu menetluse kestel nendele rikkumistele tähelepanu juhtinud, kuid TJA on Ecostocki vastavasisulisi märkusi täielikult ignoreerinud. TJA on rikkunud Ecostocki õigust ärakuulamisele 3.2. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 3.3. HMS § 40 peab ühes küljest tagama menetlusosalisele õiguse olla ära kuulatud ning teisest küljest paneb haldusorganile kohustuse tagada selle õiguse realiseerimine. Menetlusosalise ärakuulamise õiguse tagamiseks peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele vajalikku informatsiooni menetluse alustamise, faktiliste asjaolude, tõendamise tulemuste ja planeeritava otsuse sisu kohta. Menetlusosalisele peab olema selge, mille suhtes ta peaks oma arvamust ja vastuväiteid esitama. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. 3.4. Ecostock on käesoleva seisukoha punktis 1 esitanud asjaolud, millest nähtub, et TJA ei ole taganud Ecostocki ärakuulamisõiguse realiseerimist. Vastupidi, TJA on tegutsenud aktiivselt eesmärgiga takistada ärakuulamisõiguse sisulist teostamist varjates Ecostocki eest haldusmenetluse käiku ja TJA poolt tehtud menetlustoiminguid puudutavaid andmeid ja haldusmenetlusega seotud dokumente. TJA on rikkunud uurimispõhimõtet 3.5. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. 3.6. Ecostocki kahjunõude lahendamisel omavad tähtsust nii need asjaolud, millele tuginedes võiks kahjunõude jätta rahuldamata, kui ka need asjaolud, millele tuginedes võiks kahjunõude rahuldada. TJA koostatud otsuse projektist nähtub aga, et TJA on välja selgitanud vaid neid asjaolusid, mis saaks õigustada Ecostocki kahjunõude rahuldamata jätmist. Näiteks on TJA jätnud täielikult kasutamata Ecostocki poolt korduvalt pakutud võimaluse, et kui TJA-l on konkreetseid küsimusi esitatud raamatupidamisdokumentide kohta, siis võib Ecostocki juhatuse liige tulla nende osas suulisi selgitusi andma. TJA ei ole suuliste selgituste andmist soovinud. Sellele vaatamata heidab TJA nii 15. juunil 2016 Ecostockile saadetud kahjunõude läbivaatamise tähtaja pikendamise teates kui ka otsuse projektis Ecostockile ette raamatupidamisdokumente puudutavate selgituste andmata jätmist. 3.7. Ecostock on 6. juuli 2016 TJA-le saadetud kirjas esitanud mitmeid küsimusi muu hulgas selleks, et välja selgitada, milliseid menetlustoiminguid on TJA teinud Ecostocki kahju hüvitamise nõude rahuldamist võimaldavate asjaolude välja selgitamiseks. Ecostock rõhutab, et otsuse projektis ja haldusasja toimikust ei nähtu, et TJA oleks üldse selliseid menetlustoiminguid teinud. Samuti esitas Ecostock küsimusi eesmärgiga välja selgitada, kas TJA on nõuetekohaselt väljaselgitanud kõik kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist võimaldavate asjaoludega seotud faktid. TJA jättis Ecostocki poolt 6. juulil 2016 esitatud küsimustele vastamata. Sellest võib Ecostocki hinnangul järeldada üksnes seda, et TJA ei olegi teinud neid Lehekülg 5 / 12  menetlustoiminguid, mille kohta Ecostock küsimusi esitas. See omakorda kinnitab, et TJA ei ole uurimispõhimõtet rakendanud objektiivselt ning ei ole kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud. Kuna menetluse tulemusena peab TJA tegema kaalutlusotsuse, siis on oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmine (st uurimispõhimõtte rikkumine) oluline diskretsiooniviga. Haldusasja toimik ei vasta nõuetele 3.8. HMS § 19 lõike 1 ja lõike 2 kohaselt tuleb haldusasja toimikus lisaks tõenditele säilitada ka muid haldusmenetluse käiku kajastavaid dokumente ja andmeid ning haldusorgani märkusi asjaolude kohta, mis toimikus olevatest dokumentidest ei nähtu. Haldusasja toimik peab seega andma ammendava ülevaate haldusmenetluse käigust, sh sellest, milliseid menetlustoiminguid on haldusorgan teinud, milliseid dokumente ja tõendeid on haldusorganile esitatud, millised dokumente ja tõendeid on haldusorgan omal algatusel kogunud ja millised isikud ja miks on haldusmenetlusse kaasatud. 3.9. 3. juunil 2016 ja 5. juulil 2016 Ecostockile tutvumiseks esitatud toimik ei vastanud HMS tulenevatele nõuetele. Näiteks ei sisaldanud 3. juunil 2016 Ecostockile tutvumiseks esitatud toimik eksperdi nõusolekut (HMS § 39 lõige 1), eksperdiga sõlmitud lepingut, eksperdiga peetud kirjavahetust ja eksperdile esitatud küsimusi. Samuti ei sisaldanud toimik mistahes andmeid advokaadibüroo kaasamise kohta. Kõnesolevaid andmeid ei sisaldanud toimik ka 5. juulil 2016. Mõistlikku vaidlust ei saa olla aga selles, et tegemist on haldusmenetluses tähtsust omavate asjaoludega. Seega on ebaõige TJA poolt menetluse kestel väidetu, mille kohaselt on toimikuga tutvumise hetkel toimikus olnud kõik selleks hetkeks kogutud tõendid. Tegelikult on toimikus olnud üksnes TJA valik tõenditest ja dokumentidest, mida Ecostockile näidata sooviti. Selliselt koostatud ja valikulisi andmeid sisaldava toimikud tutvumiseks esitamine on käsitletav olulise menetlusrikkumisena. TJA on rikkunud selgitamiskohustust 3.10. HMS § 36 lõikest 1 tulenevalt on haldusorganil kohustus anda menetlusosalisele tema soovil selgitusi haldusmenetluse käigu kohta. Haldusorgani selgitamiskohustus tuleneb ka hea halduse põhimõttest. Antud juhul on TJA süstemaatiliselt keeldunud haldusmenetluse asjaolude kohta mistahes selgituste andmisest. Tänaseni on vastamata Ecostock OÜ 20. mai 2016 päring. Samuti on TJA otsesõnu keeldunud Ecostock OÜ 6. juuli 2016 päringule vastamisest. 3.11. HMS § 36 lõike 1 tuleneva selgitamiskohustuse põhieesmärgiks on tagada haldusmenetluse läbipaistvus, menetluses osalevate isikute õiguste piisav ja ulatuslik kaitse ning menetluses osalevate poolte teabealane võrdsus menetlust puudutavates küsimustes. Haldusorgani teavitamiskohustus seisneb haldusorgani kohustuses anda menetlusosalisele tema nõudmisel menetlusosalise õiguste efektiivseks kasutamiseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet haldusmenetluse kohta. Antud juhul pöörduski Ecostock TJA poole haldusmenetlust ning TJA poolt tehtud ja kavandatavaid menetlustoiminguid puudutava teabe saamiseks. HMS § 36 lõike 1, § 1 ja § 5 lõike 2 koosmõjust tulenevalt pidanuks TJA Ecostocki poolt soovitud teabe Ecostockile edastama esimesel võimalusel põhjendamatu viivituseta. TJA seda aga ei teinud. 3.12. Selgitamiskohustuse rikkumisena on käsitletav ka ebaõigete või eksitavate selgituste andmine. TJA on haldusmenetluse käigus korduvalt andnud Ecostockile ebaõiget ja eksitavat teavet. 3.12.1. 20. mail 2016 teatas TJA Ecostockile, et Ecostocki poolt TJA-le üle antud raamatupidamisdokumentide originaalide tagastamine ei ole võimalik, kuna TJA on otsustanud kaasata finantseksperdi ja ekspertiisi käigus on vaja uurida ka raamatupidamisdokumente. AS PricewaterhouseCoopers Advisors Lehekülg 6 / 12  13.06.2016.a kuupäeva kandvast hinnangust aga nähtub, et ekspertiisi tegemisel ei ole Ecostocki raamatupidamisdokumente tegelikult uuritud. Hinnangu andmise raames on AS PricewaterhouseCoopers Advisors tutvunud ainult Ecostocki poolt TJA-le esitatud ekspertarvamusega. 3.12.2. TJA 20. mai 2016 e-kirjast nähtub ka, et TJA ise on lõpetanud Ecostocki raamatupidamisdokumentide analüüsi ning just selle analüüsi tulemustest lähtuvalt otsustati ekspert kaasata. Haldusasja toimik ja otsuse projekt ei sisalda mistahes andmeid sellise analüüsi teostamise ja tulemuste kohta. 3.12.3. 15. juunil 2016 Ecostockile saadetud otsuse tegemise tähtaja pikendamise teate kohaselt on tähtja pikendmaine seotud vajadusega analüüsida Ecostocki raamatupidamisdokumente. Samas selgub TJA 20. mai 2016 e- kirjast, et TJA oli vastava analüüsi 20. mai 2016 seisuga juba lõpetanud. Haldusasja toimikust ja otsuse projektist ei nähtu, et TJA oleks pärast 15. juunit 2016 mistahes menetlustoiminguid teinud. 3.12.4. 8. juulil 2016 Ecostockile saadetud e-kirjas ähvardas TJA, et kui Ecostock OÜ ei esita vastuväiteid, uusi tõendeid või argumente loeb TJA, et Ecostock OÜ ei soovi sisuliselt ärakuulamisõiguse raames arvamust avaldada ning loeb haldusakti projektis esitatud andmed õigeks ja võib lugeda asjaolud tõendatuks menetlusosalise kahjuks. Kehtivas õiguses puudub õigusnorm, mis annaks haldusorganile õiguse menetlusosalise tegevusetust selliselt käsitleda. Seda enam, et Ecostock oli 6. juulil 2016 TJA-le saadetud kirjas selgelt väljendanud soovi olla ära kuulatud ning teatanud ärakuulamisõiguse teostamise takistustest. 3.13. Eeltoodu kinnitab ühemõtteliselt, et TJA on haldusmenetluse läbiviimisel selgitamiskohustust rikkunud nii selgituste andmata jätmisega kui ka ebaõigete selgituste andmisega. TJA on menetluse käigus teinud olulisi kaalutlusvigasid 3.14. HMS § 5 lõike 1 kohaselt viib haldusorgan haldusmenetlust läbi kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Ecostocki kahjunõude menetlemisel on TJA läbivalt jätnud esitamata kaalutlused ja põhjendused erinevate menetluslike otsuste kohta. Sellest järeldub, et TJA ei olegi kaalutlusõigust tegelikult teostanud, mis on oluline menetlusrikkumine. 3.15. Ecostock on kogu menetluse kestel juhtinud nimetatud puudustele tähelepanu. Vaatamata sellele ei ole TJA esitanud ka tagantjärgi omapoolseid seletusi ega põhjendusi erinevate menetluslike otsuste kohta. Kokkuvõte 3.16. Ecostock on seisukohal, et eelkirjeldatud menetluslikud rikkumised kinnitavad seda, et TJA ei ole kunagi kavatsenudki Ecostocki taotlust sisuliselt ja õiguspäraselt läbi vaadata. TJA on Ecostocki menetlusest õigusvastaselt kõrvale hoidnud ning menetlenud Ecostocki taotlust olulisi asjaolusid varjates. TJA on keskendunud vaid sellele, et leida aluseid Ecostocki taotluse rahuldamata jätmiseks, mitte pole hinnanud taotlust objektiivselt ja igakülgselt. Menetluse läbiviimise ainsaks sisuliseks kaalutluseks paistab olevat see, kuidas menetlust Ecostockile võimalikult koormavaks ja keeruliseks muuta, raisates alusetult Ecostocki ajalisi ja rahalisi ressursse. Sellise menetluse tulemusena antud haldusakt ei saa ühelgi juhul olla õiguspärane. Lehekülg 7 / 12 3.17. Eeltoodust tulenevalt piirdub Ecostock otsuse projekti punktides 2.3 ja 2.4 toodu kommenteerimisel üksnes kõige olulisema väljatoomisega, sest detailidesse süvenemine olukorras, kus Ecostockile ei anta ärakuulamisõiguse teostamiseks vajalikku informatsiooni, ei oleks kooskõlas eesmärgipärase, efektiivse, lihtsa ja kiire haldusmenetlusega, kus tuleb vältida üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 4. Otsekulud Vaidlusega seotud juriidilised kulud 4.1. TJA tugineb ebaõigesti väitele, et juriidiliste kulude tekkimist tõendavad dokumendid puuduvad. Haldusasja toimiku nn sinises kaustas on 71 lehekülge erinevate õigusteenuse osutajate poolt väljastatuid arveid. Ecostockile jääb arusaamatuks, kuidas saab TJA sellises olukorras väita, et kuluarved puuduvad. Kuluarvete puudumisele tuginemine kinnitab üksnes Ecostocki kahtlust, et TJA ei ole haldusmenetluse läbiviimisel Ecostocki poolt TJA nõudmisel esitatud raamatupidamisdokumentidega tegelikult tutvunud. 4.2. Samuti on vale TJA väide, et ekspert Olavi Grünvald ei ole tutvunud juriidiliste kulude tekkimist ja sisu tõendavate arvetega. Olavi Grünvaldi arvamusest nähtub üheselt, et ekspert on otskulude, sh juriidiliste kulude, hindmaisel lähtunud raamatupidamise andmetest, sh kogunud tõendusmaterjali otsekulu arvutuskäigus kasutatud arvnäitajate kohta ning viinud läbi analüüsitoimingud hinnangu andmiseks. Ecostockile jääb arusaamatuks, kuidas on TJA eksperdiga suhtlemata asunud seisukohale, et vaatamata arvamuses toodud eksperdi toimingute kirjeldusele ei ole ekspert arvetega tutvunud. 4.3. Samuti on vale TJA väide, et Ecostock on keeldunud kulude kohta selgitusi andmast. Ecostock on korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult kinnitanud, et kui TJA-l on konkreetseid küsimusi konkreetsete arvete kohta, siis on Ecostocki juhatuse liige valmis tulema vastavaid selgitusi andma. TJA selgituste andmist soovinud. Ecostock rõhutab, et Ecostock ei ole juriidilisi kulusid puudutavate selgituste andmisest keeldunud ning Ecostocki juhatuse liige on jätkuvalt valmis TJA-le vastavaid selgitusi andma. Palga- ja tegevuskulud 4.4. Ecostock osundab esmalt, et põhjendused, millest lähtudes kavatseb TJA Ecostocki palga- ja tegevuskulude komponendi hüvitamata jätta, on vastuolulised. Otsuse projekti leheküljel 11 selgitab TJA, et „palga- ja tegevuskulud võivad olla otsese varalise kahjuna hüvitatavad kulud juhul, kui nimetatud kulud on tekkinud otseses seoses TJA Ettekirjutusega. Näiteks olukorras, kus Ecostocki poolt näidatud töötajad pidid tavapärasest suuremas mahus tegelema TJA Ettekirjutuse negatiivsete mõjude likvideerimisega (edasimüüjatega suhtlemine seoses toodete müügilt ära võtmisega, tagasinõuete kokku leppimine) /…/.“ Samas otsuse projekti leheküljel 12 märgitu kohaselt kavatseb TJA palga- ja tegevusekulud hüvitamata jätta, kuna „TJA-le teadaolevalt töötasid Ecostocki poolt viidatud kaks töötajat Katrin Enno ja Enno Pille Ecostockis nii enne kui pärast Ettekirjutuse andmist. Seega oleks Ecostock kandnud samasuguseid palga- ja tegevuskulusid pärast TJA Ettekirjutust ka siis, kui TJA Ettekirjutust ei oleks tehtud.“ Teisisõnu, TJA leiab esmalt, et palga- ja tegevuskulud on kahjuna käsitletavad, kui töötajad pidid tegelema TJA ettekirjutuse negatiivsete mõjude likvideerimisega, ja jätab vastava kahju hüvitamise nõuet rahuldamata jättes selle asjaolu arvestamata. Ecostock põhjendas palga- ja tegevuskulude hüvitamise nõuet just sellega, et töötajad pidid oma tavapäraste tööülesannete täitmise asemel Lehekülg 8 / 12  tegelema TJA ettekirjutuse negatiivsete tagajärgedega 1. Otsuse projektist ei selgu, miks tuleb palga- ja tegevusekulude hüvitamise nõus rahuldamata jätta vaatamata sellele, et vastav kulu tekkis TJA ettekirjutuse negatiivsete tagajärgedega tegelemisest ning TJA ise leiab, et selline muutus töötajate tegevuses on käsitletav kahju tekkimisena. 4.5. Ecostock nõuab TJA-lt palga- ja tegevuskulude koosseisus kolme töötajaga seotud kulude hüvitamist. TJA on otsuse projektis käsitelnud vaid kahe töötajaga (Enno Pille ja Karin Enno) seotud kulusid. Otsuse projektist ei selgu aga, miks jäävad hüvitamata kolmanda töötajaga (Andres Madalik) seotud kulud. 4.6. Sisuliselt põhjendamata on TJA arutluskäik, mille kohaselt puudus Ecostockil vajadus teha jõupingutusi uue tarnija leidmiseks, kuna SIA Tego alustas juba 15. juulil 2013 uute nõuetelevastavate EPS 80 ja EPS 120 plaatide tootmist. Esiteks, otsuse projektist ei selgu, milliste asjas kogutud tõendite alusel on TJA tuvastanud, et SIA Tego alustas uute plaatide tootmist 15. juulil 2013. Teiseks, TJA jätab tähelepanuta, et ettekirjutusega keelati SIA Tego poolt toodetud EPS 80 ja EPS 120 plaatide turustamine konkreetsete toodete tuvastamist võimaldavaid andmeid täpsustamata. Sellele, et ettekirjutus on liiga laid ega võimalda Ecostockil müüa ka uusi SIA Tego poolt toodetavaid plaate, juhtis Ecostock TJA tähelepanu ka ettekirjutuse tühistamiseks esitatud kaebuse menetlemisel. Sellele vaatamata jättis TJA ettekirjutuse muutmata. Kuna ettekirjutus keelas kõigi SIA Tego poolt toodetud EPS 80 ja EPS 120 plaatide turustamise, oli Ecostock sunnitud tegema jõupingutusi uue tarnija leidmiseks. 4.7. Ecostock märgib täiendavalt, et vale on ka TJA väide, mille kohaselt lõppes Ecostocki ja SIA Tego vaheline koostöö Ecostocki suure võlgnevuse tõttu. Ecostock rõhutab, et Ecostockil puuduvad võlgnevused SIA Tego ees. Värbamiskulud 4.8. Värbamiskulude hüvitamata jätmist põhjendab TJA eelkõige sellega, et vastav arve on Ecostocki raamatupidamisprogrammi sisestatud 28. juunil 2013, kuid ettekirjutus tehti alles 2. juulil 2013. Igal juhul ei saanud Ecostock TJA hinnangul olla 28. juunil 2013 teadlik sellest, et vajab uusi töötajaid TJA ettekirjutuse tõttu. Ecostock ei nõustu TJA selliste põhjendustega. 4.9. TJA jätab Ecostocki värbamiskulusid käsitledes arvestamata, et TJA teatas ettekirjutuse tegemise kavatsusest Ecostockile juba 14. juunil 2013, so 2 nädalat enne värbamiskulu tekkimist. Seega oli Ecostockile 28. juunil 2013 teada, et ettekirjutus tuleb. 4.10. Kuna TJA väidab otsuse projektis, et Ecostock ei ole värbamiskulu arvet TJA-le esitanud, siis esitab Ecostock vastava arve TJA-le koos käesoleva seisukohaga (lisa). 4.11. Ecostock peab täiendavalt vajalikuks rõhutada, et vale on TJA arusaam, mille kohaselt saab kahju tekkinuks lugeda mitte arve registreerimisega raamatupidamisprogrammi, vaid arve tasumisega, mille tagajärjel isiku vara väheneb. Ecostock selgitab, et kahju tekkimise seisukohast ei ole arve tasumisel mittemingisugust tähtsust. Kahju vara vähenemise näol on tekkinud juba siis, kui kannatanul on kahju tekitamise tõttu tekkinud mingisugune kohustus, mida kahju tekitamiseta ei oleks tekkinud. Kohutuse täitmisel ei ole kahju tekkimise seisukohast mingisugust tähendust. Vastasel korral vabaneks kahju põhjustaja kahju hüvitamise kohustusest näiteks juhul, kui tal õnnestub kahju tekitamise kaudu luua kannatanule selline kohustus, mida kannatanul vahendite puudumise tõttu ei olegi võimalik täita. 1 TJA on Ecostocki vastavaid seisukohti tsiteerinud ostsue projekti leheküljel 12 Lehekülg 9 / 12  Reklaamikulud 4.12. Ecostock leiab, et Ecostock on reklaamikuludega seonduva kahju nõuetekohaselt tõendanud riiklikult tunnustatud eksperdi Olavi Grünvaldi poolt koostatud arvamusega. TJA lähtub reklaamikulu hüvitamata jätmist kavandades ebaõigetest ja asjakohatutest kaalutlustest. 4.13. Ecostock juhib esmalt tähelepanu sellele, et TJA on ka Ecostocki reklaamikulu hüvitamata jätmist tuginenud vastuolulistele põhjendustele. 4.14. TJA on Ecostocki reklaamikulude hüvitamata jätmist põhjendanud asjakohatute ja otsitud kaalutlustega. Otsuse projekti leheküljel 14 märgib TJA, et „pärast Ettekirjutust tehtud Ecostocki reklaamikulud võiksid olla käsitletavad kahjuna, kui sellised kulud on olnud ettevõtte tavapärase majandustegevuse raames eelnevalt tehtud reklaamist mahu poolest suuremad.“ Seega leiab TJA, et kui Ecostock oleks pärast ettekirjutust ostnud reklaamis uuremas mahus kui enne ettekirjutust, siis oleks tegemist hüvitatava kahjuga. Otsuse projekti leheküljel 17 selgitab TJA, et „ekspertarvamuse kohaselt tegi Ecostock 2014 I poolaastal kulutusi reklaamile summas 3335 eurot, mis on sisuliselt samas mahus, mis 2013 I poolaasta reklaamikulud (2638,22 eurot). Seega tuleb järeldada, et Ecostocki tavapärane reklaamimaht jäi ka 2014. aastal samaks. Järelikult ei ole Ecostocki vara reklaamikulutuste näol TJA tegevuse tõttu vähenenud ning väidetavat kahju reklaamikulude näol ei ole tekkinud.“ Teisisõnu tuvastas TJA, et võrreldes 2013 I poolaastaga kasvasid Ecostocki reklaamikulud 2014 I poolaastal 696,78 euro, so 26,4% võrra, st kahju reklaamikulude suurenemise näol on tekkinud, kuid seda ei pea hüvitama, kuna reklaamikulusid tehti „sisuliselt samas mahus.“ Ecostockile jääb täielikult arusaamatuks, kuidas saab reklaamikulude kasvu 26,4% kirjeldada kui kulude tegemist samas mahus. Samuti jääb arusaamatuks, kui palju oleksid reklaamikulud pidanud kasvama selleks, et TJA arusaamise kohaselt saaks lugeda kahju tekkinuks. 4.15. TJA poolt reklaamikuludele antud hinnangu asjakohatust ja kallutatust kinnitavad ka TJA selgitused, mille kohaselt (a) ei saa ajalehereklaamide kulu hüvitada, kuna reklaamidelt ei nähtu sõna „Ecostock“ ja (b) ettekirjutuse tegemise eelselt ega ka pärast ei olnud Ecostocki peamisteks klientideks tavatarbijad, mistõttu ei oleks ajalehtedes tehtud reklaam saanud mõjutada potentsiaalse kliendi ostuotsuseid. TJA jätab aga täielikult tähelepanuta, et TJA ettekirjutuse ning teavituste tõttu oligi Ecostock sunnitud leidma uusi viise hüppeliselt vähenenud projektimüügist tuleneva kahju leevendamiseks. Seetõttu tuligi avaldada reklaame viideteta Ecostockile ning suunata reklaame tavatarbijatele. 5. Saamata jäänud tulu 5.1. TJA on jätnud saamata jäänud tulu osas Ecostocki kahjunõude rahuldamata põhjusel, et TJA arvates puudub tühistatud Ettekirjutuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Selline TJA seisukoht on ebaõige. 5.2. Asjaolu, et sertifikaat, mille alusel SIA Tego tootis EPS plaate „Tegoterm“ tühistati, ei oma põhjusliku seose tuvastamisel tähendust. Nimelt oli TJA õigusvastase ettekirjutuse sõnastus laiem – see keelas kõigi SIA Tego toodetud EPS 80 ja EPS 120 vahtpolüstüreenplaatide müümise täpsustamata konkreetselt kontrollitud toote nimetust „Tegoterm“. See oli ka üks põhjuseid, miks Ecostock kohtusse pöördus ning Ettekirjutuse tühistada palus. Seetõttu ei oleks Ecostockil olnud võimalik müüa ka uusi SIA Tego tooteid ning Ecostockile tekkis kahju. Lehekülg 10 / 12 5.3. TJA on jätnud arvestamata asjaolu, et eelviidatud sertifikaati ei tühistatud mitte seetõttu, et tegemist oleks olnud nõuetele mittevastavate EPS plaatidega, vaid seetõttu, et SIA Tego tõi turule uue toote uue kaubamärgi all, millele tehti esmane tüübikatsetus. SIA Tego on teatanud (vastavad dokumendid on TJA-l olemas haldusasja 3-13-1645 materjalide hulgas), et otsustas „Tegoterm“ tooted tagasi kutsuda ning nende tootmise lõpetada konkurentide ebaausa käitumise tõttu. SIA Tego selgitas, et turunduslikult oli kõige soodsam, viis tekkinud situatsiooni lahendada selle kaudu, et turule tuuakse peaaegu sama toode, kuid uue nime ja kaubamärgi all. 5.4. Samuti on TJA jätnud otsuse projektis täielikult arvestamata asjaolu, et õigusvastase Ettekirjutusega kaasnenud negatiivse maine mõju oli laiem ning kahjustas Ecostocki majandustegevust tervikuna (mitte vaid SIA Tego EPS 80 ja 120 plaatide „Tegoterm“ osas). 5.5. Ebaõige ja asjakohatu on TJA väide, et tõendatud oli SIA Tego plaatide nõuetele mittevastavus. Esiteks tegi TJA katsetused vaid kummagi plaaditüübi osas ühe plaadi ühe serva kohta ning nagu halduskohus haldusasjas 3-13-1645 märkis, oli tõendeid ka vastupidise kohta, st selle kohta, et plaadid on nõuetekohased. Teiseks on nimetatud väide asjakohatu, kuna õigusvastases ettekirjutuses tugines TJA sellele, et need plaadid on ohtlikud, mida TJA kunagi tuvastanud ega tõendanud ei ole. 5.6. Samuti on ebaõige TJA väide, et Ecostockile ei tekkinud õigusvastase ettekirjutuse ja TJA poolt sellekohase teavituse tulemusena laiemat mainekahju. 6. AS PricewaterhouseCoopers Advisors hinnang ei ole tõendina asjakohane 6.1. Otsuse projekti punktidest 1.37 ja 1.38 nähtub, et TJA on advokaadibüroo SORAINEN kaudu tellinud AS-ilt PricewaterhouseCoopers Advisors hinnangu riiklikult tunnustatud ekspert Olavi Grünvaldi arvamuse kohta. Ecostock leiab, et AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors ei ole tõendina asjakohane. 6.2. Ecostock rõhutab esmalt, et TJA ei ole Ecostockile avaldanud AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors hinnangu koostamisega seonduvaid asjaolusid. Ainus haldusasja toimikus sisalduv dokument on hinnang ise, kusjuures hinnangu digitaalallkirjastatud versiooni esitamisest on TJA keeldunud. Ecostocki hinnangu koostamisse ei kaasatud. Seetõttu on Ecostocki võimalused hinnangu kohta arvamuse avaldamiseks piiratud. Ecostock esitab AS-ilPricewaterhouseCoopers Advisors hinnangule järgnevad vastuväited. 6.3. Esiteks, kuigi TJA on otsuse projekti asjaolusid kirjeldavas osas on AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors hinnangule viidatud, jääb selgusetuks, milline oli hinnangu täehdnus otsuse projekti koostamisel. Otsuse projekti põhjendusi sisaldavas osas ei ole hinnangule kordagi viidatud. 6.4. Teiseks, AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors hinnangust nähtub, et hinnangu koostamise raames ei ole AS PricewaterhouseCoopers Advisors Ecostocki raamatupidamisdokumentidega tutvunud. 6.5. Kolmandaks, AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors hinnang sisaldab peaasjalikult otsitud põhjendustel rajanevad Olavi Grünvaldi arvamuse kriitikat. AS PricewaterhouseCoopers Advisors ei ole iseseisvalt ühtegi asjaolu tuvastanud. Samuti ei selgu hinanbgust, kas üldse ja millises ulatuses oleks hinnang kahju suurusele erinev, kui Olavi Grünvaldi arvamuses ei oleks AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors poolt esile toodud väidetavaid puudusi. Lehekülg 11 / 12 6.6. Neljandaks, Ecostock pöördus Olavi Grünvaldi poole AS-i Pricewaterhouse Advisors soovitusel. Olavi Grünvald töötas AS-is Pricewaterhouse Advisors kokku 16 aastat juhtivkonsultandina finantskonsultatsioonide üksuses. Seetõttu on vähemalt kummaline, et AS Pricewaterhouse Advisors nimetab nüüd oma endise töötaja arvamust puudustega ja ebausaldusväärseks tõendiks. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Madis Saar Marit Toom vandeadvokaat vandeadvokaat Ecostock OÜ lepingulised esindajad Lehekülg 12 / 12