Eriplaneeringu ja ksh algatamisest teavitamine - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Failid

Sisu (failidest)

Isikud vastavalt nimekirjale 26.07.2016 nr 12.1-1/16/3336 Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest teavitamine Planeerimisseaduse § 28 lõike 7 alusel teavitame Teid, et Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korraldusega nr 255 "Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine", edaspidi korraldus nr 255 https://www.riigiteataja.ee/akt/323072016001 algatati Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (lisatud). Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu valla territooriumil ca 12 000 hektari suuruse Kaitseväe keskpolügooni olemasolevates piirides. Planeeringuala täpne asukoht ja piir on esitatud korralduse nr 255 lisas https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3230/7201/6001/VV_21072016_255k_lisa.pdf# (lisatud). Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu eesmärk on määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtutakse kaitseministri 22. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 122 „Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammist http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/planeeringud (lisatud). Planeeringu koostamist alustatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 alusel detailse lahenduse koostamisest. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Kaitseministeeriumi veebilehel http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/planeeringud ning kuni 31. augustini 2016 ka Kaitseministeeriumis (Sakala 1, Tallinn). Kaitseministeeriumis saab dokumentidega tutvuda tööpäevadel esmaspäevast reedeni kella 9.00st 16.00ni. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Loorents Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Hangete osakonna juhataja kaitseinvesteeringute asekantsleri ülesannetes Lisa: Vabariigi Valitsuse korraldus Vabariigi Valitsuse korralduse lisa Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskirja lisa Kaitseväe keskpolügooni arendusprogramm Heddy Klasen 717 0165 [email protected] 2(2) Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT III, 23.07.2016, 1 Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Vastu võetud 21.07.2016 nr 255 Planeerimisseaduse § 27 lõike 7 ja § 28 lõike 1 alusel: 1. Algatada Harju maakonnas Kuusalu valla territooriumil ca12 000 hektari suuruse Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. 2. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu eesmärk on määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtutakse kaitseministri 22. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 122 „Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammist. 3. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamist korraldab Kaitseministeerium. 4. Planeeringu koostamist alustada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 alusel detailse lahenduse koostamisest. 5. Kaitseministeeriumil teavitada avalikkust Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada teade otsuse kohta Vabariigi Valitsuse veebilehel. 6. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Kaitseministeeriumi veebilehel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister peaministri ülesannetes Aivar Rahno Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes Lisa Planeeringuala asukoht ja piir Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindami... Leht 1 / 1 Vabariigi Valitsuse korraldus „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa Planeeringuala asukoht ja piir SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ aluseks on planeerimisseaduse § 27 lõige 7 ja § 28 lõige 1. Eelnõu valmistas ette Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõunik Heddy Klasen ([email protected], tel 7170165). Eelnõule tegi normitehnilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome jurist Kati Lõbu ([email protected], tel 7170092). Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel, mille tagab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization, edaspidi NATO) liikmelisus. Riigikaitselisse tegevusse panustavad nii Kaitsevägi kui ka Kaitseliit. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks on Kaitseväe rahuaja ülesanne tagada ajateenijate ja reservväelaste sõjaline väljaõpe ning alaline kaitsevalmidus. Kaitseliidu eesmärk on anda oma liikmetele Kaitseliidu seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikku sõjaväelist väljaõpet panustades sellega riigi sõjalise kaitse võime suurendamisse. Eesti iseseisva kaitsevõime üks olulisem osa on mehhaniseeritud pataljoni loomine. Lähtudes eeltoodust on ka Vabariigi Valitsuse 24.01.2013. a. heaks kiidetud riigikaitse arengukavas 2013–2022 (edaspidi arengukava) maismaaoperatsioonide puhul ette nähtud luua kiirreageerivad jalaväebrigaadid, arendada soomusmanöövervõimet ja tugevdada tankitõrjet. Et toetada arengukava eesmärkide täitmist on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi üks suund jätkata harjutusväljade arendamist ja tagada nimetatud üksustele vajalikud väljaõppetingimused.1. Samu eesmärke toetavad Vabariigi Valitsuse 27.08.2015. a. korraldus nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ ja kaitseministri 22.03.2016. a. käskkirjaga nr 122 „Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogramm (edaspidi KVKP arendusprogramm). Samuti toetab arengukava täitmist Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi kaitseministrite poolt 2014. aasta detsembris allkirjastatud leping, mille alusel osteti Eesti kaitseväele Hollandist 44 jalaväe lahingumasinat koos toetusmasinatega. Esimesed Hollandist ostetud jalaväe lahingumasinad saabuvad Eestisse 2016. aasta lõpuks, kuid juba praegusel ajal soovivad Kaitseväe keskpolügoonil jalaväe lahingumasinate ja tankidega väljaõpet teha Eestis viibivad liitlaste üksused. Alates 2014. a. kevadest on Eestis rotatsiooni korras pidevalt väljaõpet läbi viinud Ameerika Ühendriikide maaväe üksused. 2015. a. kevadel tõid liitlased 1 6.17. Jätkame harjutusalade ja lasketiirude arendamist, et tagada vajalikud väljaõppetingimused Eesti kaitseväele, Kaitseliidule ja Eestisse lähetatud liitlasüksustele (https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/failid/re-sde-irl-valitsusliidu-lepe-2015.pdf). 1 esmakordselt Eestisse ka lahingutankid. Siin on väljaõppel käinud Hollandi maaväe soomusüksused ning oma üksusi on lubanud Eestisse väljaõppele saata teistegi NATO riikide väeüksused. Lisaks otsustati 2016. aasta NATO riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel Poolas Varssavis, et liitlasvägede kohalolek Eestis suureneb oluliselt. Seepärast on sobivate väljaõppe võimaluste loomine oluline ka Eestis viibivate liitlasvägede perspektiivist. 2. Eelnõu sisu ja eesmärk Eelnõu eesmärk on koostada Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu detailne lahendus, et määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud KVKP arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügoon asutati juba Vabariigi Valitsuse 23.10.2001. a. korraldusega nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“ (edaspidi korraldus nr 713). Kaitseväe keskpolügoon asub Harjumaal Kuusalu vallas. Kaitseväe keskpolügooni pikkus põhjast lõunasse on 17 km. Laius idast läände polügooni põhjaosas 8 km, keskel 3 km ja lõunaosas 7 km. Pärast asutamist on Kaitseväe keskpolügooni arendamisel lähtutud Kuusalu Vallavolikogu 31.08.2004. a. otsusega nr 45 kehtestatud detailplaneeringust „Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külas rajatava Kaitseväe keskpolügooni detailplaneering“. Nimetatud detailplaneering on väga üksikasjalik, näiteks on laskeväljade juures loetletud konkreetsed relvad, millega laskeväljal laskmisi tehakse. Nii ongi tekkinud olukord, kus ligikaudu 12 000 hektari suurust Kaitseväe keskpolügooni saab kasutada ainult jalaväe lahingumasinate ja tankide lasketiiruna, kus kuni kolm masinat teevad kohapealt ühes suunas laskmisi. Ehk keskpolügoon ei võimalda täna mehhaniseeritud pataljoni tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet ja seda ei ole kehtiva detailplaneeringu järgi selliselt võimalik ka arendada. Seega ei ole kehtiv planeering piisavalt paindlik, et selle alusel oleks võimalik harjutusvälja arendada nii, et see vastaks sõjalise väljaõppe uutele nõuetele ja uuele relvastusele. Selleks, et viia ellu KVKP arendusprogramm ja luua näiteks väljaõppe võimalused soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmiste korraldamiseks koos toetusüksustega, tulebki nüüd kogu harjutusvälja ala uuesti planeerida. Seejuures hinnatakse ka kavandatava tegevuse keskkonnamõju. 3. Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Harjutusvälja rajamiseks tuleb 1. juulist 2015. a. jõustunud planeerimisseaduse järgi koostada riigi eriplaneering (edaspidi REP). REP tuleb koostada, sest Kaitseväe keskpolügooni puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga riigikaitselise ehitisega, mille toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi ning tegemist on maakonnaüleseid huve väljendava riigikaitse valdkonda kuuluva planeeringuga. Samuti võib vajadusel riigi eriplaneeringu alusel seada kinnisomandile kitsendusi. REP-i koostamisel on planeerimisseaduse § 27 lõike 6 alusel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamist korraldab planeerimisseaduse § 27 lõike 7 alusel Kaitseministeerium, sest tegemist on riigikaitselise ehitisega. 2 Kaitseväe keskpolügooni asukoha eelvalik on tehtud enne 2015. aasta 1. juulit kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus (http://harju.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering). Lisaks on Kaitseväe keskpolügooni asukoha eelvalik tehtud koostatavas Harju maakonnaplaneeringus (https://harju.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering-2030-1). Kaitseväe keskpolügooni asukoha eelvaliku tegemisel arvestati asjaoluga, et Kaitseväe keskpolügooni ala oli harjutusväljana kasutusel juba Nõukogude armee poolt. Lisaks on piirkond võimalikult kaugemal asulatest, piirkonnas on vähe elanikke, maa on valdavalt riigi omandis, Kaitseväe keskpolügoon asub Tapa linnaku vahetus lähetuses, alal ei ole sõjalist väljaõpet piiravaid infrastruktuure ja olulisi looduskaitselisi piiranguid ning harjutusväli ei asu riigi piirile liiga lähedal. Kuna Kaitseväe keskpolügoon peab muuhulgas tagama soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmiste läbiviimise koos erinevate toetusüksustega ning tugevdatud soomusjalaväe pataljoni lahingkoridori laiuseks on 4–5 km ja pikkuseks 10–15 km, siis puuduvad mujal Eestis võimalused piisavalt suure sobiva pinnasega harjutusvälja rajamiseks. Seetõttu on Kaitseministeeriumi hinnangul Kaitseväe keskpolügooniks sobiv koht just Harju maakonnaplaneeringutes seni välja valitud koht. Lähtudes eeltoodust rakendatakse käesoleva riigi eriplaneeringu korral ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõiget 1 ning alustatakse riigi eriplaneeringut detailse lahenduse koostamisest. Seega ei alustata Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringut asukoha eelvalikust, sest asukoha eelvalik on juba tehtud kehtivas Harju maakonnaplaneeringus ja koostatavas maakonnaplaneeringus ning kehtestatud korraldusega nr 713. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ruumilise lahenduse koostamise aluseks on KVKP arendusprogramm, mis on vajalik arengukava kohase sõjalise võime arendamiseks. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtub Kaitseministeerium avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttest. Seega on Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu planeerimismenetlus avalik protsess. Avalikkust teavitatakse planeeringu koostamisest ja kaasatakse planeeringu koostamisse, samuti korraldatakse planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Lisaks on igaühel õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Samuti on igaühel õigus saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Planeerimismenetluse ja planeeringu kohta saab infot Kaitseministeeriumi kodulehelt (http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/planeeringud). Planeeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks on planeerimise ja keskkonnaõiguse põhimõtted. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Korraldus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Korralduse mõjud Korralduse rakendamine parandab sõjalise väljaõppe võimalusi, eelkõige soomusmanöövervõime välja arendamist, ning toetab liitlaste kohalolekut Eestis. Korralduse rakendamine on olulise positiivse mõjuga riigi julgeolekule ja kaitsevõimele. 3 Korralduse rakendamise tulemusel koostatava planeeringu mõjud kultuurilisele, sotsiaalmajanduslikule ja looduskeskkonnale hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis ning vajadusel rakendatakse olulist negatiivset mõju leevendavaid meetmeid. Tegemist on olemasoleva ja kasutuses oleva Eesti suurima Kaitseväe harjutusväljaga, mille asukoha eelvalik on tehtud nii kehtivas kui koostatavas Harju maakonnaplaneeringus. Samuti on planeeringuala kajastatud koostatavas Kuusalu valla üldplaneeringus. Seepärast ei mõjuta Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu algatamine regionaalarengut, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldust. 6. Korralduse rakendamiseks vajalik kulu Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine maksavad ligikaudu 300 000 eurot. Kuluga on arvestatud Kaitseministeeriumi taristu 4-aastases arengukavas ja eelarves. Tegemist ei ole lisakuluga, vaid Kaitseministeeriumile eraldatud riigieelarves arvestatud kuluga. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Riigikantseleile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Harju Maavalitsusele, Kuusalu Vallavalitsusele, Anija Vallavalitsusele, Aegviidu Vallavalitsusele, Kadrina Vallavalitsusele ja Tapa Vallavalitsusele. Eelnõu osas pöördus märgukirjaga Kaitseministeeriumi poole ka üks isik, kellele vastati kirjalikult. Kooskõlastusringil tehtud ettepanekute arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. 4 Lisa Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastusringil esitatud ettepanekute arvesse võtmise tabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Märkuse arvesse võtmine või märkuse arvestamata jätmise põhjuse Keskkonnaministeerium 1. Palume algatatavas riigi Ettepanekuga arvestatakse. eriplaneeringu KSH-s käsitleda Kaitseväe keskpolügooni riigi kavandatavate tegevuste eriplaneeringu detailse lahenduse võimalikku ebasoodsat mõju keskkonnamõju strateegilisel piirkonna voolu- ja hindamisel arvestatakse tehtud siseveekogumitele ning ettepanekuga ja seirekava põhjaveele, kirjeldada mõju kooskõlastatakse leevendamise meetmeid ning Keskkonnaministeeriumiga. kooskõlastada tegevuste mõju seirekava Keskkonnaministeeriumiga. 2. Samuti tuleb analüüsida Ettepanekuga arvestatakse. polügoonile planeeritud Kaitseväe keskpolügooni riigi teekoridoride jätkamise eriplaneeringu detailse lahenduse võimalikkust kaitsealal, mille keskkonnamõju strateegilisele kaudu plaanitakse luua ühendus hindamisele lisaks tehakse loodava Soodla harjutusväljaga. täiendav eraldiseisev analüüs, sest planeeringuala ei hõlma loodava Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni vaheliste teede võimalikkust. 3. Juhime tähelepanu sellele, et Ettepanekuga arvestatakse. kaitseväe keskpolügooni Kaitseväe keskpolügooni riigi arendusprogrammi kohaselt eriplaneeringu detailse lahenduse kasutatakse harjutuste käigus koostamisel arvestatakse tehtud laiendatud ohuala kuni 120 märkusega ja ettepanekuga. päevani aastas. Keskkonnaministeeriumile varasemalt teada olnud info järgi võis laiendatud ohuala sulgeda vaid kuni 90 päevaks aastas. Lisaks peab kaitseala olema külastajatele avatud puhkepäevadel ja riigipühadel. 4. Keskpolügooni piiridest Ettepanekuga arvestatakse. väljapoole ulatuva ohuala Kaitseväe keskpolügooni piiridest kavatsetakse maastikul tähistada väljapoole ulatuva ohuala vähemalt 4 m laiuse piirisihiga. tähistamisel tuleb lähtuda Piiripostid on planeeritud kaitseministri 28.12.2010. a. paiknema selliselt, et iga piiriposti määrusest nr 26 „Kaitseväe ja juurest on selgelt näha eelmist ja Kaitseliidu harjutusväljale ja järgmist piiriposti, kuid kahe lasketiirule esitatavad nõuded ja piiriposti vahe ei tohi olla suurem kasutamise kord“. Piiri kui 25 m (lagedal ja väga hea tähistamisel on võimalik jälgida nähtavusega alal kuni 50 m). looduslikke olusid ja tähistada piir 1 Oleme seisukohal, et kaitsealal ei vajadusel ka ohutuslintidega või saa vaikimisi rakendada märgistada looduses kasvavad tähistamise tavapärast põhimõtet. puud. Sihi rajamisele ja tihedale tähiste paigaldamisele tuleks leida alternatiivsed keskkonnasõbralikud ning maastikku sobivad lahendused. Maanteeamet 1. Haarata planeeringualasse Ettepanekuga arvestatakse. riigiteed 1 Tallinn-Narva ja 15123 Kaitseväe keskpolügooni riigi Tapa-Lehtse-Jäneda ulatuses, mis eriplaneeringu detailse lahenduse võimaldab planeeringus lahendada koostamisel arvestatakse tehtud planeeritavate KVKP I ja II ettepanekuga ja eraldi analüüsis kategooria teede ohutud ristumised kaalutakse erinevaid võimalikke ja külgnemised riigiteedega lahendusi. (aeglustus- ja kiirendusrajad, ristumiskohtade tüübid jms). 2. Planeeringus käsitleda kõiki Ettepanekuga arvestatakse. planeeringualal olevaid ja sellega Kaitseväe keskpolügooni riigi külgnevaid riigiteid ning nende eriplaneeringu detailse lahenduse kaitsevööndeid ehitusseadustiku § koostamisel arvestatakse kehtivate 71 alusel. Seletuskirjas ja joonistel õigusaktidega ning kasutatakse kasutada riikliku teeregistri riikliku teeregistri põhiseid teede (http://teeregister.ee/) põhiseid nimetusi ja numbreid. teede nimetusi ning numbreid. 3. Riigiteede kaitsevööndis Ettepanekuga arvestatakse. arvestada ehitusseadustiku § 70 ja Kaitseväe keskpolügooni riigi § 72 alusel kehtestatud eriplaneeringu detailse lahenduse piirangutega. Vastavalt koostamisel arvestatakse kehtivate ehitusseadustiku § 70 lg 3 võib õigusaktidega. ehitiste kavandamisel kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda ainult Maanteeameti nõusolekul, kui kavandatu ei ohusta ehitist (riigiteed) või selle korrakohast kasutamist. 4. Palume planeeringus täpsustada Ettepanekuga ei arvestata. ja vajadusel lahendada Kaitseväe keskpolügooni ja Tapa keskpolügooni ja Tapa linnaku linnaku vaheline ühendustee ei ole ühendus. planeeringualasse hõlmatud, sest vastasel juhul ei saaks planeeringu koostamist alustada detailsest lahendusest. Riigi eriplaneering tehakse olemasoleva Kaitseväe keskpolügooni piiride sisse jääva ala kohta. Harju Maavalitsus Palume riigi eriplaneeringu Ettepanekuga arvestatakse. koostamisel arvestada koostamisel Kaitseväe keskpolügooni riigi oleva „Harju eriplaneeringu detailse lahenduse maakonnaplaneeringu 2030+“ koostamisel arvestatakse seletuskirja peatükis 4.3. esitatud maakonnaplaneeringu asjakohaste riigikaitse ja turvalisuse põhimõtetega. põhimõtetega. 2 Kinnitatud kaitseministri 22.03.2016 käskkirjaga nr 122 Kaitseväe keskpolügooni arendusprogramm Kaitseväe peastaap J7 Kaitseväe TVJ HaT harjutusalade jaoskond Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakond Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 MÕISTED JA LÜHENDID ............................................................................................................... 4 HARJUTUSVÄLJA ASUTAMINE JA KEHTIVAD PLANEERINGUD ............................................. 5 HARJUTUSVÄLJA ÜLESANDED JA PLANEERIMISE MÕJURID ............................................... 6 Ülesanded ................................................................................................................................... 6 Harjutusvälja väljaõppeobjektide paigutamise mõjurid .............................................................. 7 Minimaalne ruumivajadus ........................................................................................................... 8 Väljaõppe läbiviimise ülesehitus harjutusväljal........................................................................... 8 HARJUTUSVÄLJA VÄLJAÕPPEEHITISED .................................................................................. 9 VÄLJAÕPPEEHITISED............................................................................................................... 9 Sihtmärgiala ................................................................................................................................ 9 Laske- ja õppeväli ....................................................................................................................... 9 Lasketiirud ................................................................................................................................... 9 Lõhkamisala ................................................................................................................................ 9 Demineerimispaigad ................................................................................................................. 10 Kaudtulerelvade tulepositsioonid ja sihtmärgid ........................................................................ 10 Õhutõrjerelvade tulepositsioonid ja sihtmärgid......................................................................... 10 Õhk-maasihtmärgid ................................................................................................................... 10 Linnavõitluslinnak ...................................................................................................................... 11 Käsigranaadi viskeala ............................................................................................................... 11 Vesitõkke ületamise õppekoht .................................................................................................. 11 Dekontamineerimisplats............................................................................................................ 12 TEEDEVÕRK ............................................................................................................................ 12 VÄLJAÕPET TOETAVAD OBJEKTID ...................................................................................... 13 Harjutusvälja tähistus ................................................................................................................ 13 Majutusalad ............................................................................................................................... 13 Elektrivarustus ja side ............................................................................................................... 13 Veevarustus ja kanalisatsioon .................................................................................................. 14 Jäätmekäitlus ............................................................................................................................ 14 Tuleohutus ................................................................................................................................. 14 Harjutusala maastik................................................................................................................... 14 HOOLDUS JA TEENUSTE TAGAMINE ...................................................................................... 15 Hooldus ..................................................................................................................................... 15 Teenuste tagamine ................................................................................................................... 15 HARJUTUSVÄLJA KASUTAMINE ............................................................................................... 16 OHUTUSTEHNIKA ....................................................................................................................... 17 LISAD ............................................................................................................................................ 18 LISA 4. Kaitseväe keskpolügooni prognoositav kasutuskoormus.Error! Bookmark not defined. 2 SISSEJUHATUS Harjutusväljade peamine ülesanne on Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe tagamine. Eestis on kokku seitse harjutusvälja: Kaitseväe keskpolügoon, Männiku, Klooga, Nursipalu, Sirgala, Kikepera ja Soodla harjutusväli. Harjutusväljade asukohad on valitud lähtuvalt Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste paiknemisest ja vajadusest tagada neile võimalus erinevate harjutuste läbiviimiseks. Harjutusväli koosneb erinevatest väljaõppeehitistest ja väljaõpet toetavatest ehitistest ning rajatistest. Nende objektide kooskasutamine loob võimaluse harjutusvälja sihtotstarbeliselt kasutada. Harjutusvälja kasutamise ajal tagatakse ümbruskonna elanike ja looduse suhtes maksimaalselt hooliv käitumine lähtudes väljaõppe vajadustest. Harjutusväljadel seatakse kõikidest tegevustest ja eesmärkidest olulisemaks riigikaitselased tegevused ja eesmärgid. Harjutusvälja üldised ohutusnõuded tingivad, et ohtliku tegevuse ajaks on ohuala suletud. Ohuala on ala, mis on reaalses kasutuses olevast maa-alast suurem, see suletakse vaid absoluutse turvalisuse huvides ning looduse kahjustamine on seal minimaalne. Kaitseväe keskpolügooni arendusprogramm on dokument, mis kirjeldab:  harjutusvälja peamist ülesannet ja sellest tulenevaid ülesandeid;  olemasolevat maastiku ja tuleviku vajadusi;  väljaõppe läbiviimise ülesehitust harjutusväljal;  väljaõppe objektide minimaalset ruumivajadust ja kirjeldust. 3 MÕISTED JA LÜHENDID  Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli (edaspidi harjutusväli) on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi ja õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu ja muud tehnikat (OE 1.1).  Kaitseväe keskpolügoon (edaspidi KVKP) on keskse tähtsusega harjutusväli Eesti Vabariigis.  Käsigranaadi viskeala on ala, mis on kohandatud käsigranaadi viskamiseks (OE 1.1).  Käsitulirelv on kerge tulirelv, millest tulistatakse käelt, õlalt või harkjalalt (püstolid, automaadid, vintpüssid, kerge- ja täiskuulipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad jms) (OE 1.1).  Lahinglaskmine on laskeharjutuse sooritamine lahinguolukorda imiteerivates tingimustes (OE 1.1).  Lasketiir on laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav ohutuseeskirjades sätestatud nõuetele vastav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest. Lasketiirud on lahtised, poolkinnised ja kinnised (OE 1.1).  Lõhkamisala on ala, kus teostatakse lõhke- ja demineerimistöid.  Ohuala on ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvaliste isikute pääs olema tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik (OE 1.1).  Saaste eemaldamine (dekontamineerimine) on ohu kõrvaldamine isikutelt, esemetelt või aladelt keemiliste või bioloogiliste toimeainete absorbeerimise, hävitamise, neutraliseeri- mise, kahjutustamise või kõrvaldamisega või pinnale kinnituva radioaktiivse aine eemaldamisega.  Sihtmärkide ala (SMA) on laskevälja ja lasketiiru osa, kuhu laskmiste ajaks on paigutatud või lubatud paigutada sihtmärgid (OE 1.1).  Tulepositsioon on ala, kus lastakse laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest või laevade pardarelvadest (OE 1.1).  Vastutav isik on harjutusvälja/väljaõppeehitise kasutamise koordineerimiseks ja ohutuse tagamiseks määratud isik (KV ja KL harjutusväljadele ja väljaõppeehitisele esitatavad tehnilised nõuded, Tallinn 2007).  Õppeväli on ala, kus viiakse läbi imitatsioonivahendeid kasutades harjutusi ja õppuseid (KV ja KL harjutusväljadele ja väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded, Tallinn 2007).  Tulejuhtimis- ja vaatlustorn on väljaõpperajatis, kust saab jälgida, vaadelda ja juhtida kaudtulerelvade ja õhk-maa tüüpi relvade tuld. 4 HARJUTUSVÄLJA ASUTAMINE JA KEHTIVAD PLANEERINGUD KVKP asutati Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldusega nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“. Harjutusvälja pindala on 12207 ha ja välispiiri pikkus 65 km. KVKP-l on olemas kehtiv detailplaneering, mis on kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 31.08.2004 otsusega nr 45 ning keskkonnamõju hindamine ja keskkonnakorralduskava. Kehtiv detailplaneering on koostatud ja kehtestatud lähtudes vajadustest, mida Kaitsevägi tuvastas enne detailplaneeringu algatamist 2001. aastal. Ohualade laiendamiseks on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korraldus nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“. Lisaks eelnevatele dokumentidele on kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 27.05.2015 otsusega nr 22 „Kaitseväe keskpolügooni osalise territooriumi detailplaneering“. 5 HARJUTUSVÄLJA ÜLESANDED JA PLANEERIMISE MÕJURID Ülesanded Kaitseväe keskpolügooni peamine ülesanne:  KVKP peab tagama ühe soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmiste läbiviimise koos toetusega erinevatelt toetusüksustelt piiratud mahus. Peamise ülesande skemaatiline plaan Peamisest ülesandest tulenevad ülesanded on:  kirjeldada laske- ja õppeväljade, sihtmärgialade ning teede paigutamise mõjureid;  kirjeldada ruumivajadust ja kasutatavat relvastust; kirjeldada soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmisteks vajalikke väljaõppeobjekte ja väljaõpet toetavaid objekte ja tegevusi;  kirjeldada KVKP maastikku hetkeseisu ja tulevikku. Lähtudes eelpool nimetatud ülesannetest, kasutatakse arendusprogrammi elluviimisel ära kõik võimalused, mida pakub kehtiv detailplaneering ning kõik ülejäänud vajadused tuleb ära kirjeldada uues riigi eriplaneeringus. Uute väljaõppeobjektide planeerimisel arvestatakse nii palju kui võimalik erinevate piirangutega. Kuna kehtestatud planeeringuga kavandatud laskeväljad on killustatud ja ei võimalda üksuste ja väeliikide suuremate õppuste ja rahvusvaheliste õppuste läbiviimist koos lahinglaskmisega, siis KVKP arendusprogrammipõhine põhimõtteline ülesehitus on rajatud ühe kilomeetri laiustele liikumiskoridoridele, mis kulgevad kirde-lõuna suunas. Liikumiskoridoridesse on esmalt paigutatud sihtmärgialad ning nende ümber asetatud laske- ja õppeväljad nii, et teedevõrgu kasutamisega luuakse võimalus läbi viia lahinglaskmisi maksimaalselt soomustatud jalaväepataljonil koos toetusega toetusüksustelt. KVKP-le rajatakse väljaõppe läbiviimiseks ja läbiviimise toetamise otstarbega ehitisi ja rajatisi. Hoonete ja rajatiste ehitamiseks koostatakse ehitusprojektid, mis lähtuvad arendusprogrammis kirjeldatud vajadustest. 6 Harjutusvälja väljaõppeobjektide paigutamise mõjurid:  KVKP asukoht ja maastik;  harjutusvälja kuju;  KVKP kaks laiendatud ohuala;  kasutatav relvastus. Ülal nimetatud mõjurid seavad olulisi piiranguid sihtmärgialade, laske-ja õppeväljade paigutusele ja relvade võimalikele laskesuundadele.  KVKP asukoht Tänases administratiivses jaotuses asub kogu KVKP ala Harjumaal Kuusalu vallas. Harjutusväli piirneb idast Kadrina, lõunast Tapa (Lääne-Virumaa) ning edelast Anija (Harjumaa) vallaga. Lisaks piirnemisel administratiivüksustega omab KVKP piiri idast Ohepalu looduskaitsealaga ning läänest Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga. Alast põhja jääb Tallinn- Narva maantee ning sellest omakorda põhjapoole Lahemaa rahvuspark. Linnadest ja alevikest jääb KVKP piir kuni 2 km kaugusele. Täna on KVKP alal alaline (või perioodiline) asustus Männiku, Keskla ja Leppoja turismitalus ning Jõevälja talu maadel paiknevas suvilas/metsamajas. Vahetult KVKP piiride lähedal elavad inimesed Läsna külas ja Mõndavere külas (end Tõdva-Kõnnu).  Maastiku kirjeldus Maa-alale on iseloomulik kõrge metsasus (80%) ja märgalade rohkus (hooajaliselt ligi 30%). Põllumajanduslikku maad on väga vähe (0,3% kogupindalast). KVKP läbib Valgejõgi, sisenedes harjutusvälja piiridesse kagunurgast ja väljudes loodetipust. Edelanurgas kulgeb mööda harjutusvälja piiri Soodla jõgi. Lisaks on alal rohkelt ojasid ja kraave. Ojadest suuremad on Pala oja, Metsaaluse oja, Pikkoja. Alal on kolm suuremat järve – Nõmmoja Linajärv, Kalajärv, Pakasjärv. Olulisemaks maavaraks piirkonnas võib pidada Kalajärve ehitusliku liiva-kruusa maardla (ca 55 ha). Maardla on piirkonnas üks suuremaid.  Harjutusvälja kuju kirjeldus KVKP pikkus põhjast lõunasse on 17 km. Laius idast läände KVKP põhja osas on 8 km, keskelt 3 km ja lõuna osas on laius 7 km. Harjutusväli meenutab oma kujult liivakella. Arvestades neid pikkusi ja laiusi on suuremahuline liikumine harjutusväljal võimalik ainult põhja-lõuna suunas.  KVKP kaks laiendatud ohuala Üldjuhul peab ohuala jääma KVKP tähistatud piiridesse, kuid suure ohualaga harjutuste puhul võib ohuala ulatuda üle KVKP piiri. KVKP-l on harjutuste läbiviimiseks võimalik kasutada kahte erinevat laiendatud ohuala. Laiendatud ohuala ulatus on välja toodud lisas 1. Ohuala väljumine KVKP piiridest tähendab ka suuremamahulist tõkestamist. Üle piiride ulatuvat ohuala võib jagada tsoonideks, mis suletakse kõrvalistele inimestele eraldi tsoonide kaupa. KVKP-l 2015. aastal kasutusse võetud ohualad vähendavad oluliselt relvade ohualast tulevevaid piiranguid ja suurendavad väljaõppe läbiviimise võimalusi.  Relvastus Relvastusele ja laskemoonale tulenevad piirangud eelkõige ohualast ja laskemoona võimest tekitada lõhkemata lõhkekehi. KVKP-l kasutatakse Kaitseväe ja liitlaste relvastuses olevaid relvi ja mõjutusvahendeid selliselt, et nende ohualad jäävad reeglina KVKP ohualade piiridesse. Relvastus, mida ohualade suurusest lähtuvalt plaanitakse kasutada: 1) kaudtulerelvad kuni 155 mm; 2) tanki relvastus; 3) soomuki relvastus; 4) erinevad tankitõrjerelvad; 7 5) käsitulirelvad; 6) lähiõhutuletoetus; 7) õhutõrjetoetus. Kehtivaid piiranguid kirjeldatakse KVKP kasutuseeskirjas. Kasutuseeskirja tehakse muudatusi vastavalt relvastuse ja laskemoona uuenemisele. Minimaalne ruumivajadus KVKP peamise ülesande täitmiseks on vaja: 1) sihtmärgialasid minimaalsete mõõtudega 2 km x 2 km; 2) sihtmärgalade vahelised kaugused 3–5 km; 3) sihtmärgialadele lähenemise võimaluste loomine vähemalt kahest erinevast suunast; 4) sihtmärgiala siduda vähemalt kahe laske- ja õppeväljaga, mille suurus on vähemalt 1000 m x 500 m. Väljaõppe läbiviimise ülesehitus harjutusväljal Keskseteks objektideks, mis loovad väljaõppetingimused on: 1) sihtmärgialad; 2) laske- ja õppeväljad; 3) teedevõrk; 4) kasutatavad ohualad. Väljaõppe võimalused tekivad olemasolevast ja rajatavast teedevõrgust ning sellest, kuidas teedevõrku on paigutatud erinevad laske- ja õppeväljad ning sihtmärgialad. Põhiline taktikaline- ja lasketegevus on KVKP-l paigutatud kolme kompanii liikumiskoridori. Kasutades üheaegselt kolme liikumiskoridori on võimalik läbi viia pataljoni lahinglaskmine erinevates lahinguliikides. Liikumiskoridorid on kuni 1 km laiad ja kogupikkusega ca 16 km. Nendes koridorides on tagatakse liikumisvõimalus ülesandeid täitvatele üksustele ja nende tehnikale. Samuti on lubatud relvastuse- ja tehnika katsetamine ja kasutamine. Muu taktikaline tegevus võib toimuda KVKP-l kõikjal, kus ei minda vastuollu muude kehtestatud piirangutega. Liikumiskoridorides kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades vajalikud tingimused lahinglaskmiste läbiviimiseks. Maastikule lisatakse erinevaid objekte, et tekiks tüüpiline Eesti maastikupilt (sillad, truubid, elektriliinikoridorid, põllud, heinamaad, asulad jne). Tulenevalt erinevatest piirangutest (looduskaitselised, maastikulised jne) ei ole kõikjal liikumis- koridorides lubatud laskmine ja lõhkamine. Laskmine, lõhkamine ja kaudtule kasutamine on lubatud laske-ja õppeväljadel ja sihtmärgialadel. Kaudtulele paigutatakse sihtmärgid ainult sihtmärgialadele. 8 HARJUTUSVÄLJA VÄLJAÕPPEEHITISED VÄLJAÕPPEEHITISED KVKP väljaõppehitised on esitatud lisas 2. Sihtmärgiala KVKP-le rajatakse kolm sihtmärgiala kogupindalaga ca 1200 ha. Sihtmärgiala kirjeldus Sihtmärgiala peab olema 90–95% ulatuses lage. Sihtmärgialale rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad, teed, tuletõkkeribad, tuletõrje veevõtukohad. Sihtmärgialal määratakse kindlaks kohad, kuhu pannakse sihtmärgid õhk-maa, kaudtule-, õhutõrje- ja tankitõrjerelvadele. Sihtmärgialal määratakse kindlaks kohad, kus võib teostada demineerimise õpet ning läbi viia demineerimistöid. Sihtmärgiala tähistatakse siltidega, mis keelavad alale mineku ilma harjutusvälja vastutava isiku loata. Väljapoole sihtmärgiala lõhkemata lõhkekehi jääda ei tohi. Laske- ja õppeväli Laske- ja õppeväli on ala, kus võib sooritada kaitseväele vajalikke harjutusi ja laskmisi. Laske- ja õppeväljale võib paigutada sihtmärke erinevatele relvadele, samuti rajada kindlustatud positsioone isikkooseisule, relvadele, tehnikale, ehitada tõkkeid ja rajada neist läbipääse, võib kasutada varustusse kuuluvat laskemoona, imitatsioonivahendeid, lõhkevahendeid, arvestades ohutuseeskirjadega. Laske- ja õppevälju võib kasutata kaudtulerelvade tulepositsioonidena. Lõhketöödega ei tohi kahjustada laske- ja õppevälja läbivaid esimese ja teise kategooria teid. Laske- ja õppevälja tehniline kirjeldus Laske- ja õppeväljad on tavaliselt ristkülikukujulised miinimummõõtmetega 1000 m x 500 m, maksimaalsed mõõtmed sõltuvad harjutusvälja võimalustest. Laske- ja õppeväljad on 50–75% ulatuses lagedad. Lasketiirud KVKP-le rajatakse 2 lasketiiru lahingumasinatele ja on juba rajatud 3 erinevat lasketiiru käsitulirelvadele. Soomustehnikale rajatakse vähemalt kaks erinevas kohas ja samaaegselt kasutatavat lahtist lasketiiru, kus on 4 laskerada. Kõiki rajatud ja rajatavaid lasketiire täiustatakse ja uuendatakse pidevalt, et tagada vajalik ohutus ja väljaõppe eesmärkide täitmine. Lasketiirude tehniline kirjeldus on leitav lasketiirude projektides. Tuleviks ehitatavad lasketiirud kirjeldatakse lähteülesannetes ja sellest lähtuvalt koostatakse vajalikud projektid. Soomuki lasketiiru laskerajad on 25 m laiad ja 1000 m pikad (võimalusel pikemad, kuni 2000 m). Täpsed alade suurused ja nende lõplik paigutus kooskõlastatakse projekteerimise käigus põhikasutajaga. Lõhkamisala KVKP-le rajatakse vähemalt kolm erinevas kohas paiknevat lõhkamisala ja üks veealuste lõhketööde õppekoht. Lõhkamisalad peavad võimaldama erinevatest materjalidest (puit, metall, raudbetoon jms) konstruktsioonelementide purustamist lõhkamise teel. Veealuste lõhketööde õppekoht rajatakse eraldi või osana tuletõrje veevõtukohtadest. 9 Ehitised või rajatised, mida on vaja lõhkamisalas: a) lagedat ala; b) ohutusvalle; c) ühte varjendit ühes lõhkamisalas; d) ühte plokisüsteemi, mis võimaldab erinevaid objekte distantsilt liigutada; e) ühte tiiki, kus on võimalik viia läbi veealuseid lõhketöid; f) rajatud valle saab kasutada tulejuhtimiseks sihtmärgialal nr 3. Täpsed alade suurused ja nende lõplik paigutus kooskõlastatakse projekteerimise käigus põhikasutajaga. Demineerimispaigad Demineerimisharjutusi võib läbi viia selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohas või sihtmärgialal kindlaks määratud paikades. Demineerimispaigad võivad asuda lõhkamisalade vahetus läheduses. Veealuseid demineerimistöid viiakse läbi tehisveekogudes, mis asub eraldi veealuste lõhketööde kohast. See koht tuleb rajada kas eraldi või osana tuletõrje veevõtukohtadest. Täpsed alade suurused ja nende lõplik paigutus kooskõlastatakse projekteerimise käigus põhikasutajaga. Kaudtulerelvade tulepositsioonid ja sihtmärgid Tulepositsioonide valikul on peamisteks eesmärkideks vajadus lasta kaudtulerelvi erinevatest kohtadest, võimaldada liikumist positsioonilt positsioonile kasutades erinevaid teid ning võimaldada suuremate relvagruppide ülesseadmist. Ehitised või rajatised, mida on vaja kaudtulerelvadele: i) tulepositsioone – neid ei määrata. Tulepositsioone võib paigaldada maastikule vastavalt vajadusele; ii) sihtmärgiala – suurus peab olema min 2000 m x 2000 m; iii) tulejuhtimispositsiooni – sihtmärgiala ümbruses peab olema vähemalt kolm tulejuhtimispositsiooni (võivad asuda ka ainult ühel küljel). Täpsed alade suurused ja nende lõplik paigutus kooskõlastatakse projekteerimise käigus põhikasutajaga. Õhutõrjerelvade tulepositsioonid ja sihtmärgid Õhutõrje väljaõppe läbiviimise toetamiseks on vaja rajada KVKP alale laskepositsioonid õhutõrjekahuritele ja õhutõrjeraskekuulipildujatele, liikuv maasihtmärgirada, paigal seisvad maasihtmärgid, tõusvad sihtmärgid (tõusvad kopterid) ja mehitamata lennuki õhkutõusmis - ja maandumisväli. Ehitised või rajatised, mida on vaja õhutõrjerelvadele: i) tulepositsioonid; ii) tõusvad sihtmärgid; iii) mehitamata lennuki õhkutõusmis- ja maandumisrada. Täpsed alade suurused ja nende lõplik paigutus kooskõlastatakse projekteerimise käigus põhikasutajaga. Õhk-maasihtmärgid Sihtmärkide paigutamiseks õhusõidukitelt teostavate laskmisteks rajatakse KVKP sihtmärgialale õhk-maa sihtmärkide paigutamise kohad. Selleks, et tagada õhk-maa 10 sihtmärgiala minimaalsed väljaõppelised eesmärgid on vaja ala varustada ühe hoonestatud alaga, minimaalselt kahe masinate konvoiga, ühe pommitusringi ja ühe soomukiga. Sihtmärgiala ida- ja edelanurka on rajatud 25 m kõrgused tulejuhtimistornid. Õhk-maa sihtmärgiala peab ja tuleb edasi arendada relvade ja muude võimaluste arenedes. Ehitised või rajatised, mida on vaja õhk-maa sihtmärgiala toimimiseks: i) hoonestatud ala; ii) pommitusring; iii) kaks konvoid; iv) lennukite lasketiir; v) liikuv sihtmärk; vi) lennurada (kasutatakse sihtmärgina); vii) raudteelõik (kasutatakse sihtmärgina). Täpsed alade suurused ja nende lõplik paigutus kooskõlastatakse projekteerimise käigus põhikasutajaga. Linnavõitluslinnak Linnavõitluslinnak on planeeritud rajada Rabassaare asulasse ja/või harjutusvälja põhjaossa. Ala hõlmab linnavõitluslinnakut ja erinevaid maastike selle ümbruses. Lisaks linnavõitluslinnakule rajatakse KVKP-le väljaõppe läbiviimiseks vajalikud ehitised ja rajatised. Linnavõitluse läbiviimise ala ja elementide rajamise põhimõtted: a) lLnnavõitluslinnaku rajamisel lähtutakse kinnitatud ja kehtivast linnavõitluslinnaku kontseptsioonist (KVJ 24.03.2006 kk nr 72) ja koostatud projektidest. Kontseptsiooni uuenedes lähtutakse viimati valminud ja kehtestatud kontseptsioonist. Linnavõitluslinnakus on plaanis tagada vähemalt rühmale lahinglaskmine kaitsepositsioonidelt, võimalusete olemasolul ka suuremale kooseisule. b) Kaitseväe keskpolügoonile rajatakse laskemaja. Laskemaja ei asu linnavõitluslinnaku alal, vaid KVKP põhja osas. Laskemaja eesmärk on pakkuda üksustele võimalust läbi viia lahinglaskmisi ruumides. Laskemaja tehniline kirjeldus ja vajalikud ohutuseeskirjad töötatakse välja koostöös liitlastega. Lõplik paigutus, rajatiste ja ehitiste tehnilised ja arhitektuurilised lahendused kooskõlastatakse projekteerimise käigus põhikasutajaga. Käsigranaadi viskeala KVKP-le on rajatud üks visekala. Ehitised või rajatised, mida on vaja käsigranaadi viskealaks: a) lagedat ala; b) granaadiviske kaevik või muu positsioon, mis vastab nõuetele; c) juurdepääsuteid; d) granaadi viskealad võivad asuda lõhkepaiga vahetus läheduses või olla osa sellest. Täpsed alade suurused ja nende lõplik paigutus kooskõlastatakse projekteerimise käigus põhikasutajaga. Vesitõkke ületamise õppekoht Vesitõkete ületamise õppekoht on lahingsildade praktiline mahapaneku ja ülesvõtmise õppekoht. Õppekohani viib vähemalt teise kategooria tee, tagamaks rasketehnika 11 juurdepääsu. Jõgi õppekohas peaks olema laiusega kuni 24 m, soovitavalt kandvate kallastega. Kallaste omavaheline kõrguste vahe ei tohi ületada 10 kraadi. Dekontamineerimisplats Võimalusel rajatakse KVKP-le dekontamineerimisplats(id) (saaste eemaldamise platsid). Platside asukohti selles dokumendis ei määrata. Platse võib rajada sobivatele laske- ja õppeväljadele. TEEDEVÕRK KVKP teedevõrgu planeerimisel on aluseks võetud vajadus läbi viia soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmisi koos toetusega teistelt üksustelt. Lähtudes sellest vajadusest planeeritakse olemasolevad ja rajatavad teed ühtseks teedevõrguks. KVKP teed on esitatud lisas 3. Harjutusväljale rajatakse teedevõrk, mis loob tingimused erinevate harjutuste ja laskmiste läbiviimiseks. Teedevõrk on jaotatud: 1) põhiteedeks (I kategooria teedeks), mis loovad peamised liikumiskoridorid; 2) kõrvalteedeks (II kategooria teedeks), mis seovad põhiteed ühtseks teedevõrguks; 3) soomustehnika teedeks. Soomustehnika teed on enamasti isetekkelised teed, mis kujunevad laske- ja õppeväljadel harjutusi läbiviies. Vajadusel ehitatakse soomustehnikale eraldi teid sellistesse kohtadesse, kus maastiku kandvus on ebapiisav, kuid soomukitel on vaja ala läbida. Teede rajamisel tuleb kopeerida nii palju kui võimalik avalikke teid ja nende juurde käivaid rajatisi (aeglustus- ja kiirendusrajad, bussipeatused, valgustuspostid, teede märgistus jne), mida on võimalik Eesti teedelt leida. Kõik põhiteed ületavad Valgejõge ja nendele teedele rajatakse (on rajatud) erineva kandvusega ja erinevatest materjalidest sillad (puit/metall, betoon, metall). Sildade kandvus peab olema vähemalt 110 t. Väiksemate kraavide ja ojade ületamiseks tuleb rajada erineva läbimõõduga ja materjalidest truupe. Vastavalt tee tähtsusele jagatakse teed kategooriatesse, millel on omad füüsilised parameetrid (kate, laius ja kandvus). Planeeritud on rajada: 1) esimese kategooria teid 50–60 km; 2) teise kategooria teid 40–50 km. Kokku moodustab KVKP teedevõrk ca150 km. Ühes liikumiskoridoris ehitatakse põhjast lõunasse kulgev esimese kategooria tee laiem kui 7 m. Tee laius on 8–10 m. Selle teega kopeeritakse Eestis leiduvaid laiu teekoridore. KVKP piire mööda kulgevatele teedele või nende teedega külgnevale maastikule rajatakse alasid, kus on võimalik lasta kaudtulerelvadest. Kuna KVKP piirist väljuvad ohualad ulatuvad teatud laskmiste puhul Oandu-Ikla matkarajale, siis planeeritakse alternatiivne matkarada, et vältida kõrvaliste isikute sattumist ohualasse. Teede parameetrid Esimese kategooria teed:  7 m lai tee, teljekandevõime 12 t;  kummalgi pool teed ei tohi olla puid ega põõsaid vähemalt 4 m ulatuses sõidutee servast;  harjutusvälja piires on teed kruusa- või peakivikillustikkattega;  esimese klassi teed loovad manööverkoridoride põhilised liikumissuunad. 12 Teise kategooria teed:  5 m lai, teljekandevõimega 12 t;  kummalgi pool teed ei tohi olla puid ega põõsaid vähemalt 4 m ulatuses sõidutee servast;  harjutusvälja piires on tee kruusa- või paekivikillustikkattega;  teise kategooria tee on mõeldud erinevate taktikaliste olukordade loomiseks ja harjutusvälja teenindamiseks. VÄLJAÕPET TOETAVAD OBJEKTID Harjutusvälja tähistus Harjutusvälja piiri tähistamisel tuleb lähtuda kaitseministri 28.12.2010 määrusest nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad tingimused ja kasutamise kord". Harjutusväljale sisenevatele teedele (kattega ja pinnasteedele) paigaldatakse metallist tõkkepuud, signaalmastid, infotahvlid. Ohumärgid paigaldatakse harjutusväljale suunduvate teede, jalgradade ja metsasihtide või rohkesti käidavate kohtade juurde. Samuti on harjutusväljal paiknevad väljaõppeehitised tähistatud märkidega. Harjutusvälja läbivatele ja sellega külgnevatele üldkasutatavatele teedele paigaldatakse liiklust reguleerivad märgid, mis vastavad kehtivale liiklusseadusele. Harjutusvälja täpne tähistus ja liiklust reguleerivate märkide asukohad harjutusväljal täpsustatakse nende rajamise eel. Üldkasutatavatele teedele paigaldatavate märkide asukohad kooskõlastatakse tee valdajaga. KVKP piiridest väljuv ohuala ehk laiendatud ohuala tuleb maastikul tähistada vähemalt 4 meetri laiuse piirisihiga. Piiripostid peavad paiknema nii, et iga piiriposti juurest on selgelt näha eelmist ja järgmist piiriposti, kuid kahe piiriposti vahe ei tohi olla suurem kui 25 m (lagedal ja väga hea nähtavusega alal kuni 50 m). Igale teisele piiripostile paigaldatakse hoiatussildid vastavalt kehtivatele ohutuseeskirjadele ja -juhenditele. Harjutusvälja tõkkepuud ja lipumastid tuleb tulevikus varustada distantsjuhtimis- ja jälgimisvahenditega. Võimalusel muuta osadel infotahvlitel info kuvamine elektrooniliseks. Majutusalad Majutuskohad on kindlaks määratud alad, kuhu saab rajada majutuspunkrid või muud hooned (võimalusega majutada vähemalt 35 inimest). Majutuskohtades on tagatud elektrivarustus. Majutuskohad on planeeritud laske- ja õppevälja vahetusse lähedusse, Kulli ja Männiku talu juurde ning Raketibaasi. Elektrivarustus ja side Üldine elektrivarustus on tagatud KVKP teeninduslinnakus. Linnavõitluslinnakusse ja laskemajja tuleb tagada elektrivarustus koos valveseadmetega. Majutusaladele tuleb võimalusel tagada elektrivarustus. KVKP-l peaks kaaluma erinevaid võimalusi, alternatiivsete elektritootmisvahendite paigutamiseks ja kasutamiseks teeninduslinnakus ning tulevikus tõkkepuude elektrooniliseks juhtimiseks ja infotahvlitel info kuvamiseks. Hooned, rajatised, valve- ja sideseadmed võiksid saada suurema osa oma energiast päikesepaneelidest või tuulegeneraatoritest. 13 Operatiivseks hädaolukorrale reageerimiseks tuleb kogu KVKP-l tagada hea side GSM ja ORS võrkudes ning lisaks hea side KV võrgus, soovitavalt peaks olema tagatud ka mobiilne andmeside. Kaabelside ühendused luuakse ainult alalise võrguelektri varustusega kohtadesse. Veevarustus ja kanalisatsioon KVKP teeninduslinnaku alale on rajatud joogiveevarustus ning reovee kogumis- ja puhastussüsteem. Ülejäänud alale ei ole planeeritud täiendavaid joogi- ja reovee puhastussüsteeme. Jäätmekäitlus Harjutusväljal tekkinud jäätmete kogumine toimub teeninduskeskuse alal. Olmejäätmete kogumine ja vedamine toimub vastavalt Kuusalu vallavalitsuse kehtestatud korrale. Lisaks olmejäätmete kogumisele toimub harjutusväljal militaarjäätmete kogumine, milleks on laskemoona hülsid ja pakendid. Need kogutakse teeninduskeskuses olevatesse kogumiskastidesse. Kogutud jäätmete utiliseerimine toimub perioodiliselt vastavalt vajadusele. Töötlemata puitu ning paberit/pappi võib harjutusväljal kohapeal põletada selleks ettenähtud kohtades. Tuleohutus KVKP erinevatesse kohtadesse rajatakse tuletõrje veevõtukohad (tiigid) või kasutatakse looduslikke veevõtukohti (jõgi, ojad). Kõik tuletõrje veevõtukohad tähistatakse vastavate siltidega. Suurima tuleohuga alad on sihtmärgialad. Vältimaks sihtmärgialal ja laskeväljadel võsa ja kulu teket, mis võivad laskmiste käigus süttida, tuleb süsteemiselt igal aastal läbi viia kontrollitud põletamist. Tuleohtu ja tulekahju levikut aitavad ära hoida tuleohtlikemate väljaõppeehitiste ümber ja sisse rajatud tuletõkkeribad. Harjutusvälja maastik KVKP-i peamise ülesande täitmiseks on vaja maastikku oluliselt avada ja teatud kohtades kuivendada. Maastiku kujundamise ülesanne on püstitatud järgmiselt:  liikumiskoridorides kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks tagades vajalikud tingimused selleks, et oleks võimalik täita KVKP peamist ülesannet;  metsasust tuleb vähendada laske- ja õppeväljadel, sihtmärgialadel ja teede ümbruses;  koostada tervikpilt kuivenduse vajadusest;  maastikule lisatakse erinevaid objekte (asustatud punktid, teedevõrk, sillad, heinamaad, elektriliinikoridorid jne), et tekiks tüüpiline Eesti maastikupilt;  metsa tuleb säilitada ja selle raiumist vältida aladel, mis jäävad laske- ja õppeväljadest väljapoole ja KVKP piiri lähedale, eesmärgiga summutada KVKP-lt tulevat militaarmüra. Lähtudes neist punktidest tuleb koostada vajalik maastikukujundus. 14 HOOLDUS JA TEENUSTE TAGAMINE Hooldus Koos hoonete ja väljaõpperajatiste projektidega tellitakse ka objekti hooldust kajastav hoolduspass, milles kirjeldatakse kõik perioodilised hooldustööd ja nende teostamise sagedust ning maksumust. Läbi sellise tegevuse planeeritakse hoolduseelarveid ja hoolduse välpa. KVKP-l asuvate teede hoolduseks ja erinevate tegevuste tarbeks (pioneeritegevus, hooldus) vajamineva mineraalse materjali hankimiseks tuleks avada karjäär. Avatavast karjäärist on võimalik kasutada materjali uute objektide rajamiseks ja väljaõppe läbiviimiseks. Karjääri asukoht selgub pärast tasuvus- ja geoloogilisi uuringuid. Teenuste tagamine KVKP teeninduslinnakust tagatakse järgmisi teenuseid: 1) KVKP-l toimuva tegevuse ohutuse tagamise koordineerimine ja kontroll; 2) erinevate sihtmärkide üleandmine ja maastikule paigutamine; 3) laskeväljade ja sihtmärgiala üleandmine ja vastuvõtmine; 4) majutuse ja joogivee tagamine kuni 1000-le inimesele teeninduslinnakus; 5) esmase tuletõrjevõimekuse pakkumine; 6) linnakust on võimalik saada ühendus erinevatesse infovõrkudesse ning on tagatud elekter. 15 HARJUTUSVÄLJA KASUTAMINE Kasutuskoormus: Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on prognoositav laskeharjutusteks kasutatav päevade arv ligikaudu 240 päeva, mis koosneb järgnevatest harjutustest: • laskeharjutused käsitulirelvadest – toimuvad ligikaudu 240 päeval aastas; • lahinglaskmise laskeharjutused – toimuvad ligikaudu 100 päeval aastas; • laskeharjutused kaudtulerelvadest – toimuvad ligikaudu 30 päeval aastas; • laskeharjutused tankitõrjerelvadest – toimuvad ligikaudu 60 päeval aastas; • käsigranaadi viskeharjutused ja lõhketööd – toimuvad ligikaudu 60 päeval aastas (arvestatud on plaaniliste lõhketöödega); • taktikaharjutused – toimuvad ligikaudu 200 päeval aastas; • harjutuste käigus kasutatakse laiendatud ohuala kuni 120 päeva aastas. Prognoositava kasutuskoormuse aastane jaotus on esitatud arendusprogrammi lisas 4. Selle kohaselt on aktiivsem kasutus kavandatud jaanuarist mai lõpuni ja augustist detsembrini. Peamised harjutusvälja kasutajad on Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused, seetõttu toimuvad tegevused läbi terve nädala. Prognoosis pole arvestatud teiste võimalike kasutajate (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, jahimehed jne) vajadusi. 16 OHUTUSTEHNIKA Kõikidel harjutusvälja ehitistel ja rajatistel väljaõpet läbi viies tuleb järgida kehtivaid ohutuseeskirju. 17 LISAD Lisa 1: Kaitseväe keskpolügooni väljaõppeehitised koos teedega Lisa 2: Kaitseväe keskpolügooni väljaõppehitised Lisa 3: Kaitseväe keskpolügooni teed Lisa 4: Kaitseväe keskpolügooni prognoositav kasutuskoormus 18 Kasutus, TT garanaadiheitjad, Õhu- Max päeva Sh müraga Muud Kasutus- Nädal Kaudtulerelvad raketiseadmed, sõidukite osalejate Märkused nädalas tegevused kasutajad intensiivsus TT kahurid kasutus arv KL+KV 1 5 4 100 2 5 4 100 3 7 5 300 4 7 5 300 5 7 5 4 300 6 7 5 4 300 7 7 5 4 5 300 8 7 5 4 5 300 9 7 5 4 5 300 10 7 5 5 300 11 7 5 5 300 12 7 5 4 5 300 13 7 5 4 5 300 14 7 5 4 5 300 15 7 5 5 300 16 7 5 5 1000 17 5 4 5 1000 18 5 4 3 100 19 5 4 3 100 20 5 4 100 21 5 4 100 22 5 4 100 23 5 4 100 24 5 4 100 25 1-3 1 50 26 1-3 1 50 27 1-3 1 50 28 1-3 1 50 29 1-3 1 50 30 1-3 1 50 31 1-3 1 50 32 7 5 300 33 7 5 2 300 34 7 5 300 35 7 5 4 300 36 7 5 4 300 37 7 5 4 300 38 7 5 4 300 39 7 5 4 300 40 7 5 4 5 300 41 7 5 5 300 42 7 5 5 300 43 7 5 5 300 44 7 5 5 300 45 7 5 5 300 46 7 5 300 47 7 5 300 48 7 5 300 49 7 5 300 50 1-3 1 3 50 51 1-3 1 50 LISA 4 Kaitseväe keskpolügooni prognoositav kasutuskoormus 19 KÄSKKIRI 22. märts 2016 nr 122 Arendusprogrammi kinnitamine Vabariigi Valitsuse 27.04.2004. a määruse nr 151 "Kaitseministeeriumi põhimäärus" § 15 punkti 3 alusel, lähtudes Kaitseväe peastaabi ülema 27.01.2016 kirjast nr TVJ-4.1-5.1/5382-1 "Kaitseväe keskpolügooni arendusprogramm": 1. Kinnitan Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi (lisatud käskkirjale), mis on harjutusvälja edasise arendamise protsessi, sh riigi eriplaneeringu lähtealuseks. 2. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, asekantsleritele, infrastruktuuri osakonna juhatajale, Kaitseväe juhatajale, Kaitseliidu ülemale. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Hanso Kaitseminister Eva-Liisa Kerves Infrastruktuuri osakond Lisa 1. KVKP väljaõppeehitised koos teedega µ SM1 SM2 SM3 Legend Kaitsevä e keskp olügooni välispiir I kategooria tee II katego oria tee Sihtmärgia la 1 (SM1) Sihtmärgia la 2 (SM2) Sihtmärgia la 3 (SM3) Soomuki lasketiir nr1 Soomuki lasketiir nr2 Liikumisteed so omusteh nikale ! Laske tiir © Laske -ja õp peväli Küla. Õhkmaa sihtmärk Lahingsilla õ ppekoht ú Sillad > Majutusala / Lennuki lasketiir " Lennurad a. Õhkmaa sihtmärk Rabassaare linnavõitlusala Lin navõtlus eleme ntide ala Lõhkepa ik nr 1 Lõhkepa ik nr 2 Lõhkepa ik nr 3 Õh utõrje positsioo nid Õh utõrje sihtmärgid R Pommitusrin g. Õhkmaa sihtmärk # 0 Soomuk. Õh kmaa sihtmärk # Tulejuhtimistorn 1:60 000 Vee alu ste lõhketoo de paik Militaargeograafiagrupp 2015 Lisa 2. KVKP väljaõppeehitised µ SM1 SM2 Legend Kaitseväe keskpolügooni välispiir I kategooria tee SM3 II kategooria tee Sihtmärgiala 1 (SM 1) Sihtmärgiala 2 (SM 2) Sihtmärgiala 3 (SM 3) Soomuki lasketiir nr1 Soomuki lasketiir nr2 Liikumisteed soomustehnikale © ! Lasketiir Laske-ja õppeväli Küla. Õhkmaa sihtmärk Lahingsilla õppekoht Sillad ú > Majutusala / " Lennuki lasketiir Lennurada. Õhkmaa sihtmärk Rabassaare linnavõitlusala Linnavõtlus elementide ala Lõhkepaik nr 1 Lõhkepaik nr 2 Lõhkepaik nr 3 Õhutõrje positsioonid Õhutõrje sihtmärgid R Pommitusring. Õhkm aa sihtmärk 0 Soomuk. Õhkmaa sihtmärk # # Tulejuhtim istorn Veealuste lõhketoode paik 1:60 000 Militaargeograafiagrupp 2015 Lisa 3. KVKP teed ú µ ú Legend Kaitseväe keskpolügooni välispiir I kategooria tee II kategooria tee Liikumisteed soomustehnikale Sillad 1:60 000 ú Militaargeograafiagrupp 2015 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 27. juuli 2016. a. 14:49 Adressaat: [email protected]; [email protected]; Lennuamet; Maanteeameti info; [email protected]; [email protected]; [email protected]; TJA - Avalik; [email protected]; [email protected]; VA_eva; [email protected]; [email protected]; [email protected] Koopia: [email protected] Teema: Kirja edastamine Manused: 20160726_KaM kiri_Isikute teavitamine.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere, Edastan Kaitseministeeriumi kirja, milles teavitame Vabariigi Valituse otsusest algatada Kaitsev�e keskpol�gooni riigi eriplaneering ja keskkonnam�ju strateegiline hindamine. Lugupidamisega, Heddy Klasen Kaitseministeerium 7170165 *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on m�eldud ametialaseks kasutamiseks ning seda v�ivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt v�ljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil k�rvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud k�esoleva e-kirja eksituse t�ttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e- mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →