Eriarvamus Kalevipoja monumentaalskulptuuri kohta

Tehnilise Järelevalve Ametile Tehnilise Järelevalve Amet Tallinn, HARJUMAA, Sõle 3A Telefon: 6672000 E-post: [email protected] 26. juuli 2016 Eriarvamus Soovime avaldada arvamust Teie poolt 06.07. 2016 Ametlikes Teadaannetes avaldatud avaliku veekogu hoonestusloa taotluse kohta Mittetulundusühingult Kalevipoja Kojutulek (registrikood: 80303447), mille kohaselt kavandatakse 50 aastaks Tallinna lahte kaldast 100 m kaugusele Kalevipoja 23,6 m kõrgust monumentaalskulptuuri koos selle juurde kuuluvate jäätõkete ja elektri merekaabliga. Kavandatav Kalevipoeg ei vääri toetust ega teostust, sest tegemist on silmatorkava asukohaga avalikus ruumis, kuhu asetatuna pretendeerib rajatav skulptuur Tallinna profiili ja kuvandit kujundama, kuid skulptuuri madal kunstiline kvaliteet kahjustaks oluliselt linna kultuurilist mainet. Skulptuuri vorminõuetele mittevastav ja kontseptuaalselt läbimõtlemata rajatis plaanitakse püstitada mitme riigi ja linna esindusasutuse ning mälestise vahetu sse lähedusse ( Russalka monument, Lauluväljaku kompleks, modernistlik Lillepaviljon, aga ka Maarjamäe mälestusväli). Antud skulptuurikavand on olemasoleva piirkonnaga nii sisult kui vormilt haakumatu. Uue monumentaalteose rajamise vajalikkus avalikus linnaruumis, teose esteetiline lahendus ning selle rajamisega kaasnev semiootiline nihe peaksid olema põhjalikult läbi analüüsitud ja sisuliselt argumenteeritud. Kuivõrd sümboolne ja esteetiline mõõde on antud juhul kunstiteose ainsad võimalikud funktsionaalsed omadused, need aga ei vasta professionaalse kunstiteose kvaliteedile, loeme sisulise põhjenduse puudumist hoonestusloa menetluse algatamisele väga oluliseks vastuargumendiks. Teos rikub Tallinna vanalinna legendaarselt olulise silueti vaadeldavust. Skulptuuri eskiislahendusest nähtub, et skulptuur ei ole kooskõlas Tallinna linna silueti kaitsmiseks ettenähtud vaatesektorite ja -koridoridega ja häirib seega Tallinna silueti vaadeldavust. Ka skulptuuri valgustus pimedal ajal hakkaks segama Tallinna vanalinna silueti vaadeldavust linna kõige armastatuma promenaadi suunalt. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 8 kohaselt tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Teose ettevalmistuste käigus ei ole ära kuulatud huvitatud osapooli. Teose rajamisel Tallinna lahte Pirita tee kui olulise magistraali ja Tallinna põhiliste laevateede nägemisulatusse ning märgiliste asutuste lähedusse tuleks rakendada kaasamise head tava ning pöörduda informeerimiseks, ettepaneku hindamiseks ja arvamuse ärakuulamiseks piisavalt vara vastavate asutuste, kodanikuühenduste ning teiste võimalike huvitatud osapoolte poole. Projekt on igas arendusfaasis leidud kunsti-, arhitektuuri- ja muinsuskaitse ekspertide teravat vastuseisu, millega ei ole arvestatud. Kuni ei ole teada piirkonna elanike, igapäevaste kasutajate, seotud asutuste ja ekspertorganisatsioonide arvamus, oleks hoonestusloa menetluse algatamine põhjendamatu ja mõjuks projektialgatajate omavolina. Peame oluliseks, et Tehnilise Järelvalve Ameti teadaandest selgub, Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitse Amet ei kiida algatust heaks ning toetame igati seda seisukohta. Taotluse alus on aegunud. Esitatud materjalid – projektid, eelhinnangud, Tallinna Linnavalitsuse otsused jms – on kõik vähemalt 10 aasta vanused ning ei arvesta arengutega linnaruumis, kaasamise hea tava ega teiste vahepeal jõudsamalt avaliku elu korralduses juurdunud praktikatega. Kindlasti ei oleks ajakohane käsitleda siduvana näiteks Tallinna linnavalitsuse poolt 2006-2007 läbi viidud „Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideekonkurssi“, millel taotleja kavand pälvis teise koha. Lähemal vaatlusel ei rakendatud nimetatud konkursi läbiviimisel elementaarseid avaliku kunstiteose tellimise konkursi korraldamise põhimõtteid: konkursi komisjonis ei osalenud ühtegi kunstieksperti, ometi nähtub Tallinna Linnavalitsuse revisjonikomisjoni aktist, et niisugune ebapädevatest inimestest koosnev komisjon hindas muuhulgas teo se skulpturaalset sobivust (st kunstilist mõjukust ja tehnilist teostatavust) ja arhitektoonilist ning linnaruumilist sobivust (linnaametnikest koosneva 12-liimelise komisjoni lii kmetest kahel oli arhitektiharidus ). Kunstiekspertiisis e bakompetentsete inimeste kümne aasta tagune otsus ei saa omada mingit kaalu ja idee sellisel kujul realiseerimine avalikus ruumis ei ole põhjendatud. Meie huvides ei ole ettevõtliku autori takistamine – aga antud juhul on tegemist Tallinna linna esteetilise maine kahjustamise ja ohustamisega ning siin on kunstnikkonnal võimatu jätta sekkumata. On ülioluline, et sellise projekti kergekäeline käikulaskmine peatataks. Juhul, kui Tallinna linn soovib rajada kunstiobjekti, tõstmaks – ja mitte naeruvääristamaks – li nna visuaalset kuvandit, on oluline selgitada mastaapse skulptuuri rajamise vajalikkus antud asukohas. Ressursside ning põhjendatud vajaduse olemasolul on tarvis korraldada konkurss uue teose kavandamiseks. P raeguses seisus meenutab projekt mitmeid halba kuulsust kogunud, ebaõnnestunud ja lihtsameelseid monumentaalskulptuuride püstitamisi mujal maailmas – näiteks 2010. aastal valminud Senegali riigipea Abdoulaye Wayne’i algat usel püstitatud diletantlikku, 49-meetri kõrgust pronksskulptuuri African Renaissance , mis oli mõeldud riigile positiivset ku vandit looma, maksis ränga raha maksumaksjale ning muutis püstitajad rahvusvahelises meedias väljana erduks – tegemist on kohatu ob jek tiga, mille vorm ja kontseptsioon ei sobi riigi kultuuriga (p oolalasti figuurid tekitasid suurt pahameelt kohalike moslemite seas, taiese vormistiil tuli Põhja-Korea kujuritelt, kes töö teostasid ) . Korruptsiooni ja maitsetuse võrdkujuna on objektil küll teatav eksootiline väärtus, mis mõneti ka turiste kohale meelitab – kuid sellist eksootikat ei sooviks keegi meist Tallinna merelahte. Piinlikkust tekitvaid monumente, mille algatust on hiljem kahetsetud, on mujalgi. Põhja-Ameerika indiaanlased on õnnetud nende endi hõimuvanemate poolt algatatud Gr azy Horse’i monumendi teostamise pärast, mida asuti rajama Dakota Thunderheadi kalju sse, vastulausena Mount Rushmore’i kaljuskulptuurile. Indiaanlaste seisukoht on, et püha kalju oleks pidanud jääma puutumatuks ning nii oleks enim säilitatud Ameerika põliselanike meelsus ja identiteet . Eelöeldule tuginedes teeme ettepaneku jätta MTÜ Kalevipoja Kojutulek taotluse alusel hoonestusloa menetlus algatamata, kuivõrd lihtsameelse Kalevipoja monumentaalskulptuuri püstitamine ei ole sisuliselt, kunstiliselt ega linnaehituslikult põhjendatud ja selle sobivust valitud asukohta ei ole piisavalt analüüsitud. E esti Kunstiakadeemia õppejõud : lektor Tiina Abel dots dr Riin Alatalu dots Ingrid Allik Indrek Grigor prof dr Lilian Hansar Kristiina Hansen dots dr Hilkka Hiiop dots Piret Hirv Mihkel Ilus prof Jacob Jessen lektor Matthias Jost Malle Jürgenson prof , akadeemik Mart Kalm prof Kirke Kangro dots Eve Kask prof Raul Keller prof dr Katrin Kivimaa prof dr Krista Kodres Kristi Kongi Agur Kruusing vanemteadur dr Andres Kurg dots Oliver Laas prof Marko Laimre dots Krista Leesi Lilian Mosolainen prof Lylian Meister prof Lennart Mänd prof Andres Ojari Terje Ojaver Karin Paulus Taavi Piibemann prof Anne Pikkov vanemteadur dr Renee Puusepp prof Urmas Puhkan Sander Põldsaar prof Martin Pärn dots Olga Pärn prof Priit Pärn dots dr Anneli Randla Peeter Rudaš prof Mare Saare prof dr Virve Sarapik prof Liina Siib dots Indrek Sirkel Hanno Soans prof Andres Tali dots Taavi Talve prof Toomas Tammis Jaan Tiidemann prof Jaan Toomik dots Laura Toots Mart Vai nre Tarvo Hanno Varres prof Tanel Veenre dots Reimo Võsa-Tangsoo Saatja: Mart Kalm <[email protected]> Saatmisaeg: 26. juuli 2016. a. 16:25 Adressaat: TJA - Avalik Koopia: [email protected]; Karin Gross; Agne Laht Teema: EKA Tehnilise J�relevalve Ametile.bdoc Manused: EKA Tehnilise J�relevalve Ametile.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Lp. Tehnilise J�relvalve Amet, Palun leidke lisatult Kalevipoja monumendi k�simuses Eesti Kunstiakadeemia rohkem kui 50 �ppej�u eriarvamus. Lugupidamisega, Mart Kalm Professor Mart Kalm Rektor / Rector Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts Estonia pst. 7, 10133 Tallinn GSM +3725136274 [email protected]