Arvamusavaldus

Saatja: Maria Arusoo <[email protected]> Saatmisaeg: 26. juuli 2016. a. 16:21 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Kollektiivne arvamusavaldus Kalevipoja monumnetaalskulptuuri rajamise kohta Tallinna lahte Manused: Kollektiivne arvamusavaldus Kalevipoja monumnetaalskulptuuri rajamise kohta Tallinna lahte.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere, lisas on kunstivaldkonna ekspertide kollektiivne arvamusavaldus Kalevipoja monumnetaalskulptuuri rajamise kohta Tallinna lahte. Lugupidamisega, Maria Arusoo Direktor ________________________________ KAASAEGSE KUNSTI EESTI KESKUS CENTER FOR CONTEMPORARY ARTS, ESTONIA Vabaduse v�ljak 6 10146 Tallinn ESTONIA ph. +372 631 40 50 www.cca.ee Tehnilise Järelevalve Ametile [email protected] Tallinnas, 26.07. 2016 Kollektiivne arvamusavaldus Soovime kunsti- ja arhitektuurivaldkonna organisatsioonide ning eri loomevaldkondade ekspertide nimel avaldada arvamust Teie poolt 06.07.2016 Ametlikes Teadaannetes avaldatud avaliku veekogu hoonestusloa taotluse kohta Mittetulundusühingult Kalevipoja Kojutulek (registrikood: 80303447), mille kohaselt kavandatakse 50 aastaks Tallinna lahte kaldast 100 m kaugusele 23,6 m kõrgust Kalevipoja monumentaalskulptuuri koos selle juurde kuuluvate jäätõkete ja elektri merekaabliga. Tutvudes TJA kodulehel taotleja esitatud materjalide ning kooskõlastusringil arvamust avaldanud organisatsioonide arvamusega, nõustume Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi seisukohtadega ja soovitame mitte algatada hoonestusõiguse menetlust nimetatud projektile järgmistel põhjustel: 1. Taotlus ei ole sisuliselt põhjendatud Kavandatav Kalevipoja monumentaalskulptuur ei ole tavapärane mererajatis. Taotluse eesmärgiks on kunstiteose rajamine Tallinna lahte, avaliku ruumi väga käidavale ja nähtavale kohale. Kunstiteose eesmärki, sisulist tähendust ja sümboolset mõõdet taotlus ei selgita, need on aga kunstiteose puhul selle olulisimad funktsioonid esteetilise vormikeele ja tehnilise teostuse kõrval. Avalikkuses on näiteks palju kritiseeritud kavandatava monumendi põhimotiivi, mis ei vasta ühelegi rahvuseeposes kirjeldatud loole, sarnane motiiv eksisteerib Suur Tõllu muistendis, millel Tallinnaga seos puudub. Ei ole mitte kuidagi põhjendatud, miks just kirjeldatud monumentaalskulptuur just selles asukohas peaks paiknema ning kas ja kui, siis kuidas rikastaks teose rajamine selle piirkonna esteetilist hetkeolukorda. Hoonestusõiguse seadmise aluseks peaks olema selge avalik vajadus, mille üle tuleks otsustada avalikkust kaasates. Taotlusele lisatud Tallinna Linnavolikogu 11 aasta vanune otsus (02.06.2005 nr 154) täna seda avalikku huvi meie hinnangul ei väljenda. Pealegi peaks taotluse juurde lisatud otsuse põhjal hoonestusõigust taotlema Tallinna linn. MTÜ-l Kalevipoja Kojutulek - esitatud materjalide põhjal otsustades - vastavaid volitusi ei ole. Kehtiv Veeseadus ei sätesta hoonestusõiguse seadmise kriteeriumina avaliku ruumi kui keskkonna linnaehituslikke, esteetilisi ja semiootilisi aspekte, oleme aga veendumusel, et just nendel kaalutlustel tuleb antud asjas otsus teha. 2. Kavandatav teos ei sobi plaanitud asukohta Kavandatava monumendi kõrgus on Eesti kontekstis pretsedenditu, selliste mõõtmetega pronksskulptuuri varem rajatud ei ole, peaaegu sama kõrge (23,5 m) on Vabadussõja võidusammas, Russalka mälestusmärk jääb kogukõrguses 10,1 m võrra madalamaks. Leiame, et esitatud kavandite põhjal ei ole teose kirjeldatud mastaapi suurendamine vormiliselt põhjendatud, see võimendab skulptuuri plastilisi nõrkusi ning tekitab ebaproportsionaalse aktsendi Tallinna linnaruumi. Et tegemist on väga pikaajalise sekkumisega avalikku ruumi, leiame, et selle eelduseks peab olema lisaks projekti vajalikkuse üle otsustamisele ka avaliku konkursi alusel leitud parim võimalik kavand ning selle alusel toimuv põhjalik eelnev kriitiline arendustöö projektiga. Täna TJA-le esitatud materjalide põhjal otsustades ei ole projekt hetkel hoonestusõiguse taotlemiseks sobiv. 3. Kunstiteose sobivust ei ole hinnanud eksperdid Kunstiteoste hindamisel on spetsiifilised nõuded, mida tänane menetlusprotsess ei arvesta. MTÜ Kalevipoja Kojutulek taotleb hoonestusluba 50 aastaks, märkides ehitise kasutamise otstarbeks „skulptuur“. Skulptuur on kujutava kunsti vorm, mille rajamisel avalikku ruumi ei peaks silmas pidama mitte ainult ehitus- või ohutustehnilisi üksikasju, mõju liiklusele, riigikaitsele või keskkonnale, vaid ka kunstiteoste hindamise professionaalseid põhimõtteid – nt teose esteetiline ja kunstiline mõõde, sealhulgas teose ajakohasus ning sobivus asukohta. Neid põhimõtteid ei reguleeri täna küll ükski kehtiv seadus, sh Ehitusseadus või Veeseadus, kunstilise väärtuse hindamiseks on aga praktikas välja kujunenud hea tava, mille kohaselt peavad kunstiteoste kunstiväärtust hindama sõltumatud erialaeksperdid ja komisjonid, kus loovisikutest eksperdid on enamuses. Selliseid analüüse ja ekspertiise Teie edastatud taotlus ja kaasnevad dokumendid ei sisalda. Kunstiteose rajamiseks hoonestusõiguse andmisel peaks kunstiline põhjendatus ja kavandatava teose kunstiline kvaliteet olema aga oluliseks, kui mitte põhiliseks argumendiks. Juhul, kui ilmneb avalik huvi Tallinna ühte nähtavamasse kohta skulptuuri rajamiseks, tuleb selleks korraldada avalik konkurss, mille tulemuse otsustavad kunsti-, arhitektuuri- ja muinsuskaitse eksperdid. Ilma vastava otsuseta ei tohiks meie hinnangul olla võimalik skulpturi rajamiseks hoonestusõigust anda. 4. Kavandatava teose hilisem hooldus on liiga kulukas Teose autor on meedias kinnitanud, et soovib skulptuuri rajada annetuste toel, ilma avalikku finantstoetust taotlemata. Kommenteeritud ei ole teose hoolduskulusid ja nende rahastamise plaani. Ka meres asuvat skulptuuri on vaja hooldada, valgustada jms. Vabadussõja võidusamba näitel on suurte monumentide hooldus ja korrastamine väga kallis. Vabadussamba igakuine hoolduskulu on ajakirjanduse andmetel 5000 eurot, viimati lisandus sellele taas 80 000 eurot remondikulu. Need summad on võrreldavad riigi toetusega suurimatele kunstiasutustele. Leiame, et pädeva finantsgarantiita on teose rajamise puhul oht, et sellest saab põhjendamatult suur koormus maksumaksja rahakotile - iga liigutus merel on palju kallim maismaal tehtavatest operatsioonidest. Teadmata täpselt kuju valmimisjärgse heakorra eest vastutaja finantsvõimekust, on meie hinnangul vastutustundetu võimaldada avalikku ruumi kulukat hooldust vajavate objektide rajamist. 5. Kavandatav teos ei sobi muutunud linnaehituslikku konteksti Projekti idee ja tehnilised kalkulatsioonid pärinevad aastate tagant. Pirita teele on vahepeal juurde kerkinud elu- ja ühiskondlikke hooneid, samuti toimub piirkonnas hetkel Eesti Ajaloomuuseumi kompleksi ulatuslik renoveerimine ja arendamine. Mitte kaugele kõnealusest alast jääb nn Reidi tee arendus, mille ümber käivad täna elavad arutelud. Parasjagu viiakse Maarjamäe mälestusväljal läbi „Kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi“ ideevõistlust. Eelpool kirjeldatud arengute tulemusena on muutunud ja muutub linnaehituslik olukord veelgi, Kalevipoja monumentaalskulptuur sellega ei arvesta. Meie hinnangul ei ole hoonestusloa andmine muutunud linnaehituslikus olukorras põhjendatud. Kõike eeltoodut arvesse võttes avaldame projekti elluviimisele vastuseisu ning palume TJA-l hoonestusõigust MTÜ Kalevipoja Kojutulek taotluse alusel mitte anda. Ekspertidena leiame, et Tallinna laht ja Pirita tee piirkond oleksid esteetiliselt rikkamad ja linna elanikele ning külalistele nauditavamad ilma kavandatava skulptuurita. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Eesti Arhitektide Liit Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum Eesti Kujurite Ühendus Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum MTÜ Lugemik SA Tallinna Kunstihoone Fond Anu Allas, kuraator Rael Artel, Tartu Kunstimuuseumi direktor Maarin Ektermann, Kumu hariduskeskuse juhataja Merike Estna, kunstnik Dénes Farkas, kunstnik Mikk Heinsoo, graafiline disainer Mihkel Ilus, kunstnik Kati Ilves, kunstiteadlane Maria Juur, muusik Flo Kasearu, kunstnik Eve Kask, kunstnik Eha Komissarov, kunstiteadlane Kristi Kongi, kunstnik Paul Kuimet, kunstnik Andres Kurg, arhitektuuriajaloolane Keiu Krikmann, kunstiteadlane Agur Kruusing, kunstnik ja Haapsalu Linnagalerii kuraator Peeter Laurits, kunstnik Marge Monko, kunstnik Marko Mäetamm, kunstnik Kristjan Mändmaa, disainer ja Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan Tiina Määrmann, galerist Krista Mölder, kunstnik Kaarel Nõmmik, graafiline disainer Sten Ojavee, kunstiteadlane Kaido Ole, kunstnik Siim Preiman, kunstiteadlane Kristel Raesaar, kunstnik Priit Raud, Kanuti Gildi SAALi kunstiline juht Ingrid Ruudi, arhitektuuriajaloolane Jaanus Samma, kunstnik Elo-Hanna Seljamaa, rahvaluuleteadlane Indrek Sirkel, graafiline disainer Toomas Tammis, arhitekt Johan Tali, arhitekt Gregor Taul, kunstiteadlane Olga Temnikova, galerist Aap Tepper, kunstnik Markus Toompere, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Laura Toots, kuraator Triin Tulgiste, kunstiteadlane Heie Treier, kunstiteadlane Airi Triisberg, kunstiteadlane Anu Vahtra, kunstnik Tanel Veenre, kunstnik Sigrid Viir, kunstnik Regina Viljasaar, urbanist