dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
KäskkiriAvalik

Vaide esitamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 25. juuli 2016
Viit
16-076
Registreeritud
25. juuli 2016
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1S Juhtimine, asjaajamine, arhiivitöö korraldus, suhtekorraldus (2014-2017) (Suletud)
Sari
1-10S Peadirektori haldusaktid töökorralduslikes küsimustes (Suletud)
Toimik
16-1158
Vastutaja
TJA Migratsioon

Failid

  • 📎Kaskkiri_digiallkirjaga_Template_16-076.bdoc203 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 21.07.2016 Kehtib kuni: 21.07.2021 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet KÄSKKIRI Tallinn 25.07.16 nr 1-10/16-076 09.06.2016 ettekirjutuse nr 16-2/16/0211-006 täitmise peatamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmine 14.07.2016 esitasid Rein Kilk ja Tähti-Merike Kilk vaide Tehnilise Järelevalve Ameti 09.06.2016 ettekirjutusele nr 16-2/16/0211-006, millega amet kohustas vaide esitajaid likvideerima aadressil Uus tn 20/Aia tn 17, Tallinn asuva hoone erakorralises auditis (töö nr TR 1802/2016, auditi teostaja Toivo Rattasepp) välja toodud ohud ning tagama ehitise ja selle kasutamise esmane ohutus. Koos vaidega esitati taotlus kõnealuse ettekirjutuse täitmise peatamiseks põhjendusega, et ettekirjutuse, mille täitmiseks on määratud ebamõistlikult lühike tähtaeg, täitmata jätmise korral kaasneb vaide esitajatele sunniraha tasumise kohustus summas 3000 eurot. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 82 punktist 6 lahendab haldusorgan haldusakti täitmise peatamise küsimuse vaide läbivaatamist ettevalmistavas menetluse etapis. Haldusmenetluse seaduse § 81 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Haldusakti peatamine on põhjendatud juhul, kui peatamata jätmine loob vaide esitaja jaoks sellise olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Kusjuures haldusakti peatamise taotluse lahendamisel on määrava tähtsusega asjaolu, kas haldusakt üldse saab luua selliseid kahjulikke tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine ei ole enam võimalik. Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul ei ole taotluses kirjeldatud tagajärg – sunniraha rakendamine summas 3000 eurot – selline kahjulik tagajärg, mille järel saaks vaide esitaja õigused pöördumatult kahjustatud ning mille kõrvaldamine oleks võimatu. Taotluses kirjeldatud kahjuliku tagajärje ärahoidmine sõltub antud juhul vaide esitaja enda tegevusest, kuna sunnivahendit (sunniraha) on õigus rakendada asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõike 1 kohaselt üksnes juhul, kui ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Kui vaide esitaja ettekirjutuse selles märgitud tähtajaks täidab, puudub Tehnilise Järelevalve Ametil ka õigus sunniraha rakendada. Arvestades asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud, mille kohaselt peab ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaeg võimaldama kohustus täita ning haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt määrab haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, määras Tehnilise Järelevalve Amet ettekirjutuse täitmise tähtaja piisava ajavaruga, et ettekirjutuse adressaadid saaksid mõistliku pingutusega täita selles märgitud kohustused. Nagu Tehnilise Järelevalve Amet ettekirjutuses (lk 5) selgitas, lähtuti täitmise tähtaja määramisel konkreetse menetluse asjaoludest, eelkõige ohu hinnangust ning ehitustehniliste lahenduste keerukusest ja ajamahukusest, st ettekirjutusega kohaldatavate meetmete eeldatavast maksimaalsest teostamise ajast. Lisaks võttis amet arvesse ka ettekirjutuse adressaatide poolt 27.05.2016 esitatud ettepaneku määrata esmalt kavandatud 30-päevase täitmise tähtaja asemel pikem tähtaeg. Tehnilise Järelevalve Amet selgitab, et ettekirjutuses esmase ohutuse tagamiseks määratud meetmete (kaitsevõrgu, horisontaalsidemete või –tõmbide ja ajutise tugistiku paigaldamine) puhul on tegemist hädavajalike töödega esmase ohu tõrjumiseks ja hoone ohutuse tagamiseks ning nende teostamisel on eelkõige tarvis lähtuda ohutuse ja asjatundlikkuse põhimõttest. Ehitusluba või ehitusteatise esitamine nendeks töödeks nõutav ei ole. Vastavalt ehitusseadustiku § 4 lõikele 1 on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Töid, mis kvalifitseeruvad ehitusseadustiku § 4 lõike 1 tähenduses ümberehitustööde alla, Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutus ette ei näe. Seega pole nende tööde teostamiseks tarvis taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatist. Sama seisukohta on Tehnilise Järelevalve Ametile kinnitanud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Küll aga on tegemist muinsuskaitsealal asuva ehitisega, mistõttu tuleb tegevused kooskõlastada Muinsuskaitseametiga (käesoleval juhul Tallinna Linnaplaneerimise Ameti allüksus), kelle hinnangul võtab kooskõlastamine aega vähem kui 30 päeva. Arvestades eeltoodut oleks ettekirjutusega pandud kohustused võimalik täita ka oluliselt lühema kui 60-päeva ajaperioodi sees, kuid seda eeldusel, et ettekirjutuse adressaadid asuvad viivitamatult ettekirjutust täitma. Täiendavalt märgime, et vajalikud meetmed hoone ohutuse tagamiseks olid vaide esitajatele teada hiljemalt 12.05.2016, kui vaide esitajate poolt edastati Tehnilise Järelevalve Ametile hoone erakorraline audit (töö nr TR 1802/2016, auditi teostaja Toivo Rattasepp). Käesolevas asjas on nii vaide esitaja kui ettekirjutuse adressaat Tauno Kangro teavitanud Tehnilise Järelevalve Ametit asjaolust, et ettekirjutuse tähtaegne täitmine võib olla võimatu tulenevalt kaasomanike (vaide esitaja ja Tauno Kangro) erimeelsustest. Tehnilise Järelevalve Amet märgib, et kaasomanike erimeelsused ei ole ühelgi juhul põhjendatud aluseks ohutuse tagamiseks antud ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Märgime, et 09.06.2016 antud ettekirjutus on jätkuvalt kehtiv ning täitmiseks kohustuslik. Kui ettekirjutuse täitmiseks määratud tähtaja lähenemisel ilmneb, et mingil objektiivsel põhjusel ei ole ettekirjutuse tähtaegne täitmine võimalik, on ettekirjutuse adressaadil asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lõike 2 kohaselt õigus taotleda sunniraha rakendamise edasilükkamist kuni kahe kuu võrra. Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 81 ja § 82 punkti 6 alusel: otsustan jätta rahuldamata 14.07.2016 Rein Kilk ja Tähti-Merike Kilk vaidega 09.06.2016 ettekirjutuse nr 16- 2/16/0211-006 täitmise peatamiseks esitatud taotlus. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest pöörduda kaebusega Tallinna Halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]) halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel