Lääne Maavalitsus. Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" kehtestamine

MAAVANEMA KORRALDUS 25.07.2016 nr 1-1/16/114 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED 1.1. Asjaolud Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks (väiksem elektrikatkestuse oht) ning ülekandekadude vähendamiseks (suureneb ülekande efektiivsus), mis omakorda tagab tarbijatele parema elektriühenduse. Kaugemas tulevikus on uus liin vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Planeeritav Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin saab alguse Harku alajaamast Harjumaal, läbib Lihula alajaama Läänemaal ja lõppeb Sindi alajaamas Pärnumaal. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/EC) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009) ENTSO-E koostatud kavas TYNDP 2010 ning 2010. a ja hilisemates Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannetes. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb lähiaastatel luua varustuskindluse parandamiseks 330 kV ringvõrk (Tallin-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi liin. Harku-Lihula-Sindi elektriliin oli vaatluse all Harku-Sindi-Riia 330 kV liini alternatiivsete trasside valiku uuringus. Töö koosseisus otsiti liinitrassi ja alajaamade võimalikke asukohti. Esitati etappidena liini ja alajaamade ehituse ajakava, erinevate trassivariantide majanduslik võrdlus ning hinnang ehituse maksumuse kohta. Käesolevaks hetkeks on Pärnu ja Viljandi maakondades kehtestatud teemaplaneeringud Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramine, mis hõlmavad elektriliini lõiku Kilingi-Nõmmest kuni Eesti-Läti piirini. Planeeritaval Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliinil on ühel mastil 330 kV ja 110 kV ahelad, et vähendada elektriliini kaitsevööndi alla jäävat maa-ala. Sellest tulenevalt on väiksemad ka liini ehitamise materjali kulud (kahe rea mastide asemel üks rida maste) ja  2 hilisemad hooldustööde kulud. Selleks, et täiendavalt vähendada liinikoridoride alla jäävat pinda, on võimalusel ette nähtud teiste olemasolevate 110 kV elektriliinide ümberehitus Harku-Lihula-Sindi elektriliiniga samasse koridori või elektriliinide tõstmine Harku-Lihula- Sindi elektriliini mastidele. Lääne maakonnas tehakse Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliinilt 330 kV õhuliini sisseviigud Lihula alajaama ning 110 kV õhuliini sisseviigud Risti, Kullamaa ja Lihula alajaamadesse. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini ehitamine on kavandatud ajavahemikus 2017- 2020. Planeeringualaks on Harku-Lihula-Sindi olemasolevate 110 kV ja lisanduva 330 kV elektriliini toimimiseks ja alajaamadega ühendamiseks tarvilik maa-ala Lääne maakonnas Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valdade territooriumil. Planeeritavasse trassikoridori on kavandatud elektriliin koos kaitsevööndiga, millele lisandub 20 m laiune puhverala. Puhverala võimaldab projekteerimise faasis elektriliini asukohta täpsustada eelkõige ehitusgeoloogiast ja reljeefist tulenevalt. Vajadusel on projekteerimise käigus võimalik nihutada õhuliini koos kaitsevööndiga vaid trassikoridori sees puhverala (20 m) ulatuses. Õhuliini ja mastide täpsed asukohad määratakse õhuliini ehitusprojektiga. Planeeritud 330/110 kV elektriliini trassikoridori (õhuliin koos kaitsevööndi ja puhveralaga) laius on 100 m. Alates Lihula valla Seira külast kulgeb Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin paralleelselt ümberehitatava Lihula-Vigala 110 kV elektriliiniga. Kahe paralleelse elektriliini (330/110 kV + 110/110 kV) trassikoridori laius on 110 m. Parivere ja Valuste küla piirilt kuni Lihula alajaamani on trassikoridori hõlmatud ka Koonga vallast kulgev 330/110 kV elektriin. Kolme paralleelse elektriliini (330/110 kV + 330/110 kV + 110/110 kV) trassikoridori laius on 135 m. Pärast planeeringuga kavandatud elektriliini(de) kasutuselevõttu puhverala vabaneb ning piirangud kehtivad vaid elektriliini kaitsevööndis. 330/110 kV õhuliini kaitsevööndi laius on 80 m (ulatub 40 m mõlemale poole liini telge). Kahe paralleelselt kulgeva elektriliini (330/110+110/110 kV) kaitsevööndi laius 90 m. Kolme paralleelselt kulgeva elektriliini (330/110 + 330/110 +110/110 kV) kaitsevööndi laius 115 m. Trassikoridori pikkus Lääne maakonnas on 58,1 km, kogu trassikoridori pikkus Harju-, Lääne- ja Pärnumaal on 173,1 km. Planeeringu koostamisel on algusest peale arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused lähtuvalt planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning energiaühenduse väljaehitamise vajadusest. Trassikoridori planeerimisel lähtuti kahest põhitingimusest: trassikoridori ei tohi jääda eluhooneid ja elektriliin peab kulgema võimalikult sirgete lõikudena. Planeerimisel analüüsiti olemasolevat asustust ja hoonete funktsiooni, olemasolevate elektriliinide paiknemist ning looduslikke tingimusi. Arvestati kinnismälestiste, looduskaitseliste objektide ja muude seadusest tulenevate piirangutega. Võimalusel arvestati ka kehtestatud maakonna-, üld- ja detailplaneeringute lahendustega, välja antud projekteerimistingimustega ning kohalike omavalitsuste ja elanike ettepanekutega. Trassikoridori planeerimisel analüüsiti kõigepealt olemasoleva Harku-Lihula-Sindi 110 kV elektriliini trassikoridori laiendamise võimalusi. Olukorras, kus ei olnud võimalik või otstarbekas olemasolevat trassikoridori laiendada, võrreldi trassikoridori võimalikke asukohti majandusliku, sotsiaalse ja looduskeskkondliku valdkonna kriteeriumite alusel.  3 Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud tegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamise meetmed on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus. KSH aruanne sisaldab keskkonnaalaseid, kultuurilisi, sotsiaalseid, ja majanduslikke kaalutlusi ning olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid. Trassikoridori Harju, Lääne ja Pärnu maakondade ulatuses on koostatud ühine KSH aruanne, millele Keskkonnaamet andis heakskiidu oma 04.02.2016. a kirjaga nr 6- 5/16/1-7. Teemaplaneeringu puhul on tegemist maakonnaplaneeringu erijuhtumiga (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega), mis tähendab, et teemaplaneeringuga kavandatud õhuliini(de) rajamiseks üld- ja detailplaneeringuid reeglina enam koostama ei pea. Vastavalt planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 291 lg-le 6 koostatakse kehtestatud teemaplaneeringu alusel kõrgepingeliini(de) ehitusprojekt, mis määrab täpse maa-ala õhuliini rajamiseks. Õhuliini projekteerimise ajal sõlmib Elering AS iga maaomanikuga isikliku kasutusõiguse lepingu, milles fikseeritakse elektriliini trassi asukoht ja lepitakse kokku kõik muud tingimused, sh kompensatsioonid maaomanikule. Juhul kui isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise läbirääkimised maaomanikuga ebaõnnestuvad, siis kohaldatakse sundvalduse seadmist vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni konkreetsel õhuliini lõigul, saavad maaomanikud kinnistuid edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi. Senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Teemaplaneeringus seatud trassikoridori kasutamise, projekteerimise põhimõtteid ja tingimusi tuleb järgida juhul, kui krundi või kinnistu seniseid ehitustingimusi või sihtotstarvet soovitakse muuta või kui asutakse õhuliini projekteerima või trassikoridoris koostama uusi planeeringuid või projekteerimistingimusi. Edaspidiste üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada valitud trassikoridoriga ja pärast elektriliini kasutuselevõttu õhuliini asukohaga. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja viiest joonisest: 1) põhijoonis, mõõtkava 1:100 000, millel on nähtav kogu planeeritud trassikoridor Lääne maakonnas; 2) planeeringu lahendus Lääne-Nigula vallas; 3) planeeringu lahendus Kullamaa vallas; 4) planeeringu lahendus Martna vallas ja 5) planeeringu lahendus Lihula vallas. Planeeringulahenduse joonised valdade lõikes on mõõtkavas 1:20 000, kuna need on aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse. Teemaplaneeringu juurde kuuluvad kaust II KSH, kaust III Lisad ja kooskõlastused. 1.2. Menetluse käik Teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Lääne maavanema 28.10.2011. a korraldusega nr 184. Planeeringu osapooled on Lääne Maavalitsus, Elering AS, planeeringukonsultant AS Ramboll (alates 17.07.2015 Skepast & Puhkim AS) ja KSH koostaja AS Maves. Teemaplaneering on koostatud koostöös Harju ja Pärnu maavalitsustega. Planeeringu koostamisel on tehtud koostööd Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valdadega, riigiasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi teemaplaneering käsitleb ning teiste huvitatud isikutega. Elering AS veebilehel loodi planeeringuportaal, kus kajastati kõik teemaplaneeringu koostamisega seotud materjalid. Teave planeeringu avalike väljapanekute ja arutelude kohta oli lisaks kättesaadav Lääne Maavalitsuse ja Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ning Lihula Vallavalitsuste veebilehtedel. Kõikidest planeeringu koostamise etappidest teavitas maavanem avalikkust ka kohaliku ajalehe „Lääne Elu“ ning veebiajalehe „Läänlane“ kaudu. Avalikkusele suunatud tutvustused  4 ja arutelud viidi kogu teemaplaneeringu koostamise käigus läbi vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega ning kõikidel isikutel oli võimalik seal osaleda. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade tutvustamine toimus 27.09.2012 Kullamaa Goldenbecki majas ning endises Risti Vallavalitsuses (praegune Lääne-Nigula vald), 28.09.2012 Martna Vallavalitsuses ja 03.10.2012 Lihula kultuurimajas. Planeeringu esimese eskiislahenduse ja KSH programmi avalik väljapanek viidi läbi 25.02- 10.03.2013 ja avalikud arutelud toimusid 11.03.2013 Risti Rahvamajas, 12.03.2013 Martna Vallavalitsuses (Kullmaa ja Martna valla osas) ning 20.03.2013 Lihula Kultuurimajas. Planeeringu teise eskiislahenduse avalik väljapanek viidi läbi 17.09.-01.10.2013 ja avalikud arutelud toimusid 02.10.2013 Kullmaa Goldenbecki majas (Kullmaa ja Martna valla osas), 02.10.2013 Lihula Kultuurimajas ja 07.10.2013 Risti Põhikoolis. Teise eskiislahenduse täiendav avalik arutelu Lääne-Nigula valla osas toimus 28.11.2013 endises Risti Vallavalitsuses, Martna valla osas 17.12.2013 Martna Vallavalitsuses ja Kullamaa valla osas 23.01.2014 Kullamaa Goldenbecki majas. Tuginedes 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõikele 2 on teemaplaneering kooskõlastatud planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega ning planeerimise valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud asjaomaste riigiasutustega. 1.2.1. Teemaplaneeringu lahendus Lääne-Nigula vallas Planeeritav elektriliini trassikoridor suundub Nissi vallast Lääne-Nigula valda Rõuma külas ning kulgeb Risti alevikus asuva Risti alajaamani olemasoleva Ellamaa-Risti 110 kV elektriliini asukohas. Alajaamast edasi kulgeb olemasolev Risti-Kullamaa 110 kV elektriliin Risti aleviku elamute ja Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee vahele jääval looduslikul kõrghaljastusega alal, kus kaitsevööndi laiendamisel jääks osa Risti aleviku elamuid kaitsevööndisse. Seetõttu otsiti elektriliinile uut asukohta. Trassialternatiivide võrdlemise tulemusena välja valitud trassikoridor suundub pärast Risti alajaamast väljumist lõuna suunas üle Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla maantee ning kulgeb Kuistlema raba servas kuni Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee ristmikuni. Rõuma külas kulgeb olemasolev 110 kV elektriliin Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee ja lääne poole jääva Marimetsa looduskaitseala vahelisel alal, kus kaitsevööndi laiendamisel jääks osa elamuid kaitsevööndisse. Seetõttu otsiti elektriliinile uut asukohta. Trassialternatiivide võrdlemise tulemusena välja valitud trassikoridor kulgeb Risti-Virtsu- Kuivastu-Kuressaare maantee idapoolses servas. Pärast Rõuma küla elamuid ületab trassikoridor maantee ning kulgeb maantee läänepoolses servas kuni Leila külani Kullamaa vallas. Lääne-Nigula Vallavolikogu kooskõlastas teemaplaneeringu 29.05.2014. a otsusega nr 75 (muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014. a otsusega nr 98). 1.2.2. Teemaplaneeringu lahendus Kullamaa vallas Planeeritav elektriliini trassikoridor kulgeb Lääne-Nigula vallast Kullamaa valda Leila külas uues trassikoridoris Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee läänepoolses servas. Leila külas kulgeb trassikoridor olemasoleva Risti-Kullamaa 110 kV elektriliini asukohas, kuid on nihutatud olemasolevatest elamutest eemale. Koluvere küla põhjaosas on olemasolevat trassikoridori õgvendatud üle põldude ja elamutest kaugemale.  5 Koluvere küla lõunaosas kulgeb uus trassikoridor olemasolevast 110 kV elektriliinist ida pool üle põldude ning suundub tagasi olemasoleva 110 kV elektriliinile vahetult enne Kullamaa alajaama. Kullamaa külas kulgeb olemasolev Kullamaa-Lihula 110 kV elektriliin küla tihedama hoonestusega alal, kus kaitsevööndi laiendamisel jääks osa elamuid kaitsevööndi vahetusse lähedusse. Samuti läbib olemasolev elektriliin puhkeala (Kullamaa Rohumägi), kus asub mitmeid kinnismälestisi. Seetõttu otsiti elektriliinile uut asukohta. Trassialternatiivide võrdlemise tulemusena välja valitud trassikoridor kulgeb alates Kullamaa alajaamast paralleelselt Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteega ja pöörab pärast Taebla- Kullamaa maanteed edelasse. Liivi jõe ja Päri küla piiri läheduses suundub trassikoridor tagasi olemasoleva 110 kV elektriliini asukohta ning kulgeb Päri külas osaliselt olemasoleval trassil. Trassikoridori on nihutatud Päri külas idasuunas, et mööduda olemasoleva elektriliini äärde jäävatest elamutest. Enne Päri ja Lemmikküla külade piiri suundub trassikoridor tagasi olemasolevale 110 kV elektriliini trassile. Edasi kulgeb planeeritav trassikoridor olemasoleva 110 kV elektriliini trassil, läbib Lemmikküla ja Üdruma külasid ning suundub korraks Martna valda. Valla piiri ületanud, suundub trassikoridor uues asukohas lõunasse üle Kullamaa valda jääva Laiküla turbamaardla ning jätkub Martna vallas. Kullamaa Volikogu jättis 09.06.2014. a otsusega nr 19 teemaplaneeringu kooskõlastamata, kuna kooskõlastamiseks esitatud trassi asukoht läbib Kullamaa vallas kompaktse asustusega alasid ja alasid, mis on Kullamaa valla üldplaneeringu järgselt perspektiivsed elamu- ja tootmisalad, kus elab praktiliselt 85% Kullamaa valla elanikest. Eelpool nimetatud trass piiraks elamualade arendamist ning ettevõtlust. Samas on võimalik viia trass läbi praktiliselt asustamata ja väheväärtuslike alade, kasutades looduskaitseala (Marimetsa raba) minimaalselt. Sama otsusega pakkus Kullamaa Vallavolikogu välja 2 alternatiivset trassikoridori, mille puhul on kompaktse asustusega ala kasutamine minimaalne. Esimene alternatiiv läbis Marimetsa raba looduskaitseala keskkohast, mis on suur puutumatu looduslik märgala ca 10-15 km ulatuses, teine alternatiiv läbis sama kaitseala idaserva looduslikke soo- ja metsakooslusi mõnevõrra lühema lõiguna. Lääne maavanem küsis Kullamaa valla poolt esitatud alternatiivsete trassikoridoride osas seisukohta keskkonnaekspert Mati Koselt ja Keskkonnaametilt. Mati Kose hinnangul on mõlemad alternatiivid teostamatud olulise negatiivse mõju tõttu Marimetsa-Õmma Natura ala ja looduskaitseala kaitseväärtustele. Keskkonnaamet nõustus Mati Kose seisukohaga, et Kullamaa Vallavolikogu poolt väljapakutud alternatiivsed trassikoridorid on teostamatud ning vajadusel tuleb kompromissi võimalusi otsida väljaspool looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid ja Natura 2000 võrgustikku arvatud alasid. 08.10.2014. a kirjaga nr 12-3/2014/663-5 esitas Lääne maavanem teemaplaneeringu (alternatiivid K 1-3 ja K 2-2) Kullamaa Vallavolikogule uuesti kooskõlastamiseks. Kirjas toodi välja põhjendused, miks volikogu poolt esitatud trassialternatiivid on teostamatud. Kullamaa Vallavolikogu jättis 30.10.2014. a otsusega nr 33 planeeringu taaskord kooskõlastamata, kuna kooskõlastamiseks esitatud trassi asukoht läbib Kullamaa vallas kompaktse asustusega alasid ja alasid, mis on Kullamaa valla üldplaneeringu järgselt perspektiivsed elamu- ja tootmisalad, kus elab praktiliselt 85% Kullamaa valla elanikest. Eelpool nimetatud trass piiraks elamualade arendamist ja ettevõtlust. Samas on võimalik viia trass läbi praktiliselt asustamata ja väheväärtuslike alade, kasutades looduskaitseala (Marimetsa raba) minimaalselt. Mõistlik on lähtuda põhimõttest, et mida kaugemal on trassi asukoht kompaktsest asustusest ja kodudest, seda parem. Selline lähenemine trassi valikule riivaks kõige vähem Kullamaa valla kodanike huvisid, vajadusel tuleb muuta looduskaitseala piire.  6 Sama otsusega pakkus Kullamaa Vallavolikogu välja uue trassikoridori, mis läbib Marimetsa- Õmma ala võrreldes varasemalt väljapakutud trassidega oluliselt vähem (alternatiiv K VV). Lääne maavanem esitas 23.01.2015. a kirjaga nr 12-3/15/149-1 Kullamaa Vallavolikogu poolt väljapakutud trassikoridori Keskkonnaametile esialgse seisukoha saamiseks. Keskkonnaamet andis esialgse seisukoha 10.02.2015. a kirjaga nr HLS 14-4/15/1637-2. Keskkonnaamet leidis, et kui trassikoridori korrigeerida vastavalt nende ettepanekutele, ei ole selle kasutamine looduskaitselisest seisukohast välistatud. Samas juhtis Keskkonnaamet oma kirjas tähelepanu, et keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (edaspidi KSH) peab selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi (sh teemaplaneering) elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi (KeHJS § 40 lg 2) ning strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või hindamist juhtida ekspert, kes vastab KeHJS § 34 lg 3 p-s 1-4 toodud kriteeriumitele. Tulenevalt eelnevast saame anda kaitseala valitseja esialgse hinnangu, kuid keskkonnamõjusid hindab KSH ekspert. 14.04.2015. a (täiendatud kiri 17.06.2015) esitas Eesti Ornitoloogiaühing maavanemale vastuväite trassialternatiiv K VV kohta, mille kohaselt nad ei nõustu Marimetsa looduskaitseala piiranguvööndit läbiva 330 kV elektriliini trassivariandiga „K VV“, sest uue elektriliini rajamisel on negatiivne mõju Marimetsa looduskaitseala ja sellega piirneva ala linnustikule. Vastavalt Linnu- ja loodusdirektiivile ei saa lubada linnu- või loodusala seisundit kahjustavat tegevust või taristut, kui on olemas vähem kahjulikud alternatiivid. Muuhulgas tõi Eesti Ornitoloogiühing välja, et ... mitmed liigid teevad toitelendusid väljaspool kaitseala, nt kaljukotkas, väikepistrik, soo-loorkull, sookurg, sõtkas, teder, rüüt, kiivitaja, mudatilder ja mustsaba-vigle. Nendele liikidele tekiks uue liini rajamisega oluline kokkupõrkeoht Marimetsa sooga piirneval liinilõigul, sest soole lähimad avamaastikud asuvad just Leila ja Kalju külades, kus nimetatud liigid toitumas käivad. Kullamaa Vallavolikogu poolt soovitud trassikoridor (K VV) lõikab Marimetsa looduskaitseala Kullamaa piiranguvööndit, Marimetsa-Õmma linnuala ning Marimetsa- Õmma loodusala. Lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 29 võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Teisisõnu, tegevuse võimalikkuse esimene tingimus on negatiivse mõju puudumine Natura alale. Natura eelhindamise tulemusel leiti, et trassialternatiivi K VV puhul ei saa välistada negatiivset mõju Natura ala kaitseeesmärgiks seatud linnuliikidele, mistõttu loeti alternatiiv K VV teostamatuks. Kullamaa Vallavolikogu tõi oma 30.10.2014. a otsuses nr 33 välja, et … kooskõlastamiseks esitatud trassi asukoht läbib Kullamaa vallas kompaktse asustusega alasid ja alasid, mis on Kullamaa valla üldplaneeringu järgselt perspektiivsed elamu- ja tootmisalad, kus elab praktiliselt 85% Kullamaa valla elanikest. Eelpool nimetatud trass piiraks elamualade arendamist ja ettevõtlust. Planeeritud trassikoridor (alternatiivid K 1-3 ja K 2-2) kulgeb läbi Leila, Koluvere, Kullamaa, Päri, Lemmiküla ja Üdruma külade. Nendes külades elab kokku 779 inimest, mis moodustab 68 % Kullamaa valla elanike koguarvust. Maavanem märgib, et tegemist on külade elanike koguarvuga, mitte trassikoridori äärde jäävate elanike arvuga. Kullamaa valla üldplaneering kehtestati 2007. aastal ning selles on elamumaana reserveeritud kokku 452,6 ha, planeeritud trassikoridori alla jääb sellest 17,2 ha. Võttes arvesse elamualade  7 suurt hulka, on maavanema hinnangul elektriliiniga seatud piirangud elamuarendusele minimaalsed. Üldplaneeringu kohast kompaktse asustusega ala läbib trassikoridor Kullamaa külas. Kullamaa asumi kompaktse asutusega ala ulatub Kullamaa üldplaneeringu kohaselt teede nr 16154 ja nr 16157 vahelisel lõigul kuni Risti-Virtsu-Kuivastu maanteeni. Tegelikkuses asub selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala maanteest mitmesaja meetri kaugusel (lähim hoone ca 270 m), hoonete ja maantee vaheline ala on kasutusel põllumaana. Kuna elektriliin on viidud võimalikult Risti-Virtsu-Kuivastu maantee serva (osaliselt maantee ja elektriliini kaitsevööndid kattuvad), võib väita, et planeeritav elektriliin kulgeb tegelikkuses väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala. Kullamaa Vallavolikogu on oma 30.10.2014. a otsuses nr 33 välja toonud, et … mõistlik on lähtuda põhimõttest, et mida kaugemal on trassi asukoht kompaktsest asustusest ja kodudest, seda parem. Selline lähenemine trassi valikule riivaks kõige vähem Kullamaa valla kodanike huvisid. Elektriliini trassikoridori planeerimise tähtsaimaks tingimuseks on kavandada see nii, et elektriliini kaitsevööndisse (40 liini teljest) ei jääks eluhooneid. Inimest puudutavad, kõrgepingeliini peamised füüsikalised näitajad, elektrivälja tugevus ja magnetvoo tihedus, on väljaspool kaitsevööndit normaalsele elukeskkonnale määratud tasemel (suures osas on need normi piires ka kaitsevööndi sees). Magnetvoo tihedus on inimese kõrgusel maapinnal liini all mitmekordselt alla normnäitaja (looduslähedane olukord). Elektrivälja tugevus on osaliselt üle normnäitaja, kuid saavutab looduslähedase olukorra juba kaitsevööndis. Planeeritud trassikoridori ühtegi eluhoonet ei jää. Samuti avaldab inimesele mõju liini sobitumine maastikku. Vastavalt KSH aruandele tuleb projekteerimise käigus paigutada mastid eluhoonete läheduses võimalusel selliselt, et need ei jääks otse elamu vaatevälja. Lisaks on planeeringu joonisel märgitud mastikeelualad (st. alad, kuhu maste rajada ei tohi). Üldiste põhimõtetena on liinil väikseim negatiivne mõju, kui see asub: • olemasoleva liini koridoris – kuna kaitsevööndisse haaratakse täiendavalt väiksem hulk maad kui täiesti uuel trassil; • teise tehnorajatise kõrval – kuna elektriliin maantee või raudtee servas hoiab kokku maad, sest mõlema tehnorajatise kaitsevööndid kattuvad, nendes kohtades on maastik juba rikutud ning liini ehitamiseks ja teenindamiseks vajalik tee on kõrval olemas; • põllumajanduslikul maal – maaharimine on teostatav ka liini all, kasutusest langeb välja vaid mastialune pind. Planeeritud trassikoridor (alternatiivid K 1-3 ja K 2-2) asub suures osas olemasoleva 110 kV elektriliini asukohas (va. Kullamaa asumi piirkond). Võttes arvesse, et eelkirjeldatud 110 kV elektriliin on ca 60 aastat vana, on hilisem asustus/hoonestus arenenud sellest lähtuvalt. Olukorras, kus olemasolev trassikoridor vastab suures osas ka 330 kV elektriliini nõuetele (kaitsevööndisse ei jää elamuid), ei ole maavanema hinnangul otstarbekas viia liin täiesti uude asukohta. Planeeritud trassikoridor on võimalusel viidud Risti-Virtsu-Kuivastu maantee serva. Trass kulgeb suures osas põllumajanduslikul maal, kus senine maakasutus saab jätkuda. Planeeritud trassikoridoriga kaasneb vaid 4,1 ha metsa raadamine (samas kui Kullamaa valla poolt soovitud alternatiiv K VV tooks endaga kaasa 73,6 ha metsa raadamise). Selleks, et leida kohalikke elanikke maksimaalselt arvestav lahendus korraldas maavalitsus aastatel 2013-2015 mitmeid avalikke väljapanekuid ja arutelusid. Planeeritud trassikoridori väljatöötamisel arvestati nii palju kui võimalik kohalike elanike soovidega. 23.01.2014. a toimunud arutelul jõuti trassikoridori osas sisulisele kokkuleppele. 2015. a märtsis teavitas  8 maavanem Kullamaa elanikke uuest võimalikust trassialternatiivist K VV. Maavanemale saabunud ettepanekute ja vastuväidete alusel võib väita, et planeeritud trassikoridori eelistamisel ei riivataks Kullamaa valla elanike huvisid rohkem kui näiteks trassialternatiivi K VV puhul. Võttes aluseks kogu teemaplaneeringu koostamise protsessi jooksul läbikaalutud trassikoridore ning kogu planeeringu koostamise käigus kogutud elanike arvamusi ja ettepanekuid, leidis maavanem, et planeeritud trassikoridori (alternatiivid K 1-3 ja K 2-2) näol on tasakaalustatult arvestatud riiklikke ja kohalikke ruumilise arengu vajadusi ja huvisid ning majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lõigete 2 ja 3 alusel luges maavanem teemaplaneeringu Kullamaa valla osas kooskõlastatuks. Kullamaa Vallavalitsust teavitati teemaplaneeringu kooskõlastatuks lugemisest 14.08.2015. a kirjaga nr 12 -3/15/1055 -1. 1.2.3. Teemaplaneeringu lahendus Martna vallas Martna vallas läbib olemasolev 110 kV elektriliin Matsalu rahvusparki, sh Kasari luha ja rannaniitude sihtkaitsevööndit. Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja kohaselt on sihtkaitsevööndis uute ehitiste püstitamine keelatud. Keskkonnaameti (22.07.2013. a kiri nr HLS 14-4/13/17179-2), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (03.10.2014. a kiri nr 1.15-5/14-00553/100) ja Elering ASi (18.02.2014. a kiri nr 9-10/2014/135) hinnangul on Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini näol tegemist uue ehitise ehitamisega. Olemasolev 110 kV elektriliin läbib ka Natura võrgustikku kuuluvat Väinamere linnuala. Lähtuvalt KeHJS § 29 võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. Teisisõnu, tegevuse võimalikkuse esimene tingimus on negatiivse mõju puudumine Natura alale. Natura eelhindamise tulemusel leiti, et kavandatava liini kulgemisel olemasoleva liini asukohas või mujal Kasari jõe luhal Natura alal pole lindude kokkupõrke oht leevendatav mitteolulisele tasandile, mistõttu loeti olemasoleva trassikoridori kasutamine teostamatuks. Samuti jääksid olemasoleva elektriliini laiendamisel Laiküla ja Keskküla külades osa elamuid kaitsevööndisse. Seetõttu otsiti elektriliinile uut asukohta. Trassialternatiivide võrdlemise tulemusena välja valitud trassikoridor, ületanud Kullamaa- Martna valla piiri, suundub uues asukohas lõunasse üle Kullamaa valda jääva Laiküla turbamaardla ning siis uuesti Martna valda. Trassikoridor kulgeb läbi Laiküla ja Keskküla külade ning suundub Kasari külas pärast Kasari jõe ületamist Lihula valda. Keskküla külas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee läheduses liitub planeeritava trassikoridoriga olemasolev Lihula-Martna 110 kV elektriliin ning kavandatav elektriliin kulgeb edasi Lihula valda kolmeahelalisena (330/110/110 kV). Martna Vallavolikogu jättis teemaplaneeringu 26.06.2014. a otsusega nr 30 kooskõlastamata, kuna ... ei ole piisavalt põhjendatud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridori planeerimine läbi Keskküla ja Kasari küla tihedamalt asustatud piirkonna. Leida tuleb nii kohalike elanike õigustatud huve kui ka looduskaitse seisukohast lähtuvaid õigustatud huve arvestav lahend trassikoridori osas. Kuna Harku-Lihula-Sindi liini puhul on tegemist teatud määral riikliku huviga, nii nagu seda on ka looduskaitse korraldamine, ei saa lähtuda seisukohast, et liin paigutatakse asukohta, kus ei ole looduskaitse piiranguid, arvestamata riigi jaoks väga olulise elanikkonna arvamusega. 24.10.2014. a kirjaga nr 12-3/2014/664-3 esitas Lääne maavanem Martna Vallavolikogule teistkordse kooskõlastamise taotluse, milles toodi täiendavalt välja trassikoridori valiku aluseks olnud kaalutlused. Martna Volikogu jättis 18.11.2014. a otsusega nr 33  9 teemaplaneeringu taaskord kooskõlastamata, märkides muuhulgas järgmist: • Teha planeeringu koostajale ettepanek leida võimalus Matsalu rahvuspargi kaitseeeskirja muutmiseks Keskküla külas sihtkaitsevööndi vähendamiseks, võimaldamaks elektriliini rajamist Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee serva; • Teha ettepanek planeeringu koostajal veelkord alternatiivina kaaluda elektriliini trassikoridorina Keskküla ja Kasari külast möödumist põhja ja lääne poolt (raba servast). • Mitte muuta Martna valla üldplaneeringut seni kuni on jõutud kõiki osapooli rahuldava tulemuseni elektriliini asukoha suhtes; Maavanem leidis, et Natura 2000 võrgustikku kuuluva Väinamere linnuala piirangutest tulenevalt ei oleks liini rajamine olemasolevasse 110 kV elektriliini trassi võimalik ka juhul, kui kaitseala valitseja nõustub Kasari luha ja rannaniitude sihtkaitsevööndit vähendama. Martna Vallavolikogu ettepanekul töötas maavanem välja trassialternatiivi M 1-5, mis möödub Keskküla ja Kasari külast põhja ja lääne poolt (Keskküla raba servast). Parima trassivaliku tegemiseks võrreldi kooskõlastamisele esitatud trassialternatiivi M 1-1 ja alternatiivi M 1-5 kolmes valdkonnas: majanduslik, sotsiaalne ja looduskeskkondlik. Eeldati, et kolmest eelloetletud grupist kõigil on võrdne tähtsus. Sotsiaalses valdkonnas on eelistatud alternatiiv M 1-5, kuna selle vahetusse lähedusse jääb vähem elamuid (M 1-5 puhul 3 tk, M 1- 1 puhul 7 tk). Kumbki alternatiiv ei läbi väärtuslikke maastikke, kompaktse asustusega alasid ega puhkealasid. Majanduslikus valdkonnas on eelistatud alternatiiv M 1-1, kuna see on M 1-5st 1,5 km võrra lühem (väiksem materjalikulu). M 1-1 rajamise käigus raadatakse vähem erametsa (M 1-1 puhul 3,2 ha, M 1-5 puhul 9,04 ha). Elamumaid kumbki alternatiiv ei läbi. Looduskeskkondlikult on eelistatum M 1-1, kuna sellel on väiksem mõju kaitsealustele ja mittekaitsealustele linnuliikidele. Kokkuvõtlikult osutus kahe alternatiivi võrdlemisel eelistatumaks alternatiiv M 1-1. Selleks, et leida kõiki osapooli maksimaalselt arvestav lahendus kaasas Lääne maavalitsus 2015. aasta jooksul planeeringu koostamisesse nii 2014. a novembris maavalitsusele saadetud ühispöördumisele allakirjutanud inimesed (ühispöördumisega tehti ettepanek kavandada trassikoridor olemasoleva 110 kV elektriliini asukohta või maakaabelliiniga), trassialternatiivi M 1-5 äärde jäävate elamute omanikud kui ka kõik Kasari külakeskuse elanikud. Kirjalike seisukohtade ning kahe täiendava arutelu tulemusena selgus, et mõlema alternatiivi poolt/vastu on umbes sama palju elanikke. 22.06.2015. a kirjaga nr 12-31151875-1 esitas maavanem teemaplaneeringu (trassikoridor M 1-1) Martna Vallavolikogule kolmandat korda kooskõlastamiseks. Martna Vallavolikogu pöördus 19.06.2015. a Keskkonnaameti poole täiendava informatsiooni saamiseks, seoses trassikoridori M 1-5 planeerimisega Laiküla raba servaalale. Martna Volikogu soovis Keskkonnaameti põhjendust, miks ei ole võimalik nihutada elektriliini 100-150 m ulatuses planeeritava Käntu-Kastja kaitseala alale, eesmärgiga viia elektriliin olemasolevatest majapidamistest vähemalt 250 m kaugusele. 22.06.2015. kirjaga nr HLS 14-4/15/14826-2 esitas Keskkonnaamet oma vastuse, milles tõi muuhulgas välja järgmist: 13.03.2012 kirjaga nr 15-10/12/6574-1 tegi Keskkonnaamet (edaspidi KeA) Keskkonnaministrile ettepaneku Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamiseks. KeA on tellinud LKS § 8 lõike 3 kohase Käntu-Kastja looduskaitseala kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (eksperdi). Arvestades eelnevat, ei saa KeA käesoleval hetkel võtta seisukohta, kas projekteeritava kaitseala piiride  10 vähendamine Kullamaa metskond 4 maaüksusel on kooskõlas kaitse-eesmärkidega ning kas ja millises ulatuses kavandatava kaitseala pindala vähendamine on võimalik ja otstarbekas. Keskkonnaamet ootab vastavat analüüsi ja põhjendusi eksperdilt. Ekspertiisi tulemuste alusel korrigeerib KeA vajadusel kaitseala välispiiri, tsoneeringut ja kaitsekorda, eelnõu läbib asutusesisese menetluse KeA-s ning seejärel saadame KeA-s kujundatud seisukoha alusel kaitse-eeskirja eelnõu koos vajalike lisadega kaitse alla võtmise algatamiseks Keskkonnaministeeriumile ning saame seda tutvustada teistele asutustele. Hetkel tuleb lähtuda projekteeritava Käntu-Kastja looduskaitseala piiridest, tsoneeringust ja kaitsekorrast. Martna Vallavolikogu jättis 30.07.2015. a otsusega nr 30 teemaplaneeringu kooskõlastamata, märkides muuhulgas järgmist: • Võtta seisukoht Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" kooskõlastamise osas pärast seda kui on selgunud projekteeritava kaitseala piiri täpne asukoht. • Teha planeeringu koostajale ettepanek kaaluda elektriliini trassi alternatiivse asukohana, juhul kui planeeritava kaitseala piiri nihutamine seda võimaldab, Keskküla ja Kasari küla möödumist põhja ja lääne poolt (raba servast), sealjuures möödudes kõikidest majapidamistest kaugemalt kui 200 meetrit. Maavanem leidis, et isegi kui trassi nihutamine Keskküla raba poole on võimalik, muudab see alternatiivi M 1-5 puhul paremaks ainult sotsiaalse valdkonna tulemusi (alakriteerium „eluhoone kaugus trassikoridori servast“). Majanduslikus ja looduskeskkondlikus valdkonnas jääks endiselt eelistatuks alternatiiv M 1-1. Kuna planeeringu eesmärk on tasakaalustatult arvestada kõiki nimetatud valdkondi, oleks ka sellisel juhul eelistatud trassikoridor M 1-1. Võttes aluseks kogu teemaplaneeringu koostamise protsessi jooksul läbikaalutud trassikoridore ning kogu planeeringu koostamise käigus kogutud elanike arvamusi ja ettepanekuid, leidis maavanem, et väljapakutud trassikoridori M 1-1 näol on tasakaalustatult arvestatud riiklike ja kohalikke ruumilise arengu vajadusi ja huvisid ning majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lõigete 2 ja 3 alusel luges maavanem teemaplaneeringu Martna valla osas kooskõlastatuks. Martna Vallavalitsust teavitati teemaplaneeringu kooskõlastatuks lugemisest 14.08.2015. a kirjaga nr 12 -3/15/1056-1. 1.2.4. Teemaplaneeringu lahendus Lihula vallas Lihula vallas läbib olemasolev 110 kV elektriliin Matsalu rahvuspargi sihtkaitsevööndit, kus on vastavalt looduskaitseseadusele uute ehitiste püstitamine keelatud. Olemasolev 110 kV elektriliin läbib ka Natura võrgustikku kuuluvat Väinamere linnuala. Natura eelhindamise tulemusel leiti, et kavandatava liini kulgemisel olemasoleva liini asukohas või mujal Kasari jõe luhal Natura alal pole lindude kokkupõrke oht leevendatav mitteolulisele tasandile, mistõttu loeti olemasoleva trassikoridori kasutamine teostamatuks. Lisaks jääks Lihula linnas enne Lihula alajaama kaitsevööndi laiendamisel osa elamuid kaitsevööndisse. Seetõttu otsiti elektriliinile uut asukohta. Trassialternatiivide võrdlemise tulemusena välja valitud trassikoridor kulgeb Seira külas kuni olemasoleva Lihula-Vigala 110 kV elektriliinini. Sealt alates kulgeb planeeritav trassikoridor 110 m laiuselt ning kahe paralleelse elektriliiniga (330/110 kV ja 110/110 kV). Trassikoridor jätkub olemasoleva Lihula-Vigala 110 kV elektriliini trassil, kust suundub läbi Kirbla ja Lautna küla Hälvati külla endise Rapla-Virtsu raudtee serva. Lihula linna läheduses Hälvati külas suundub planeeritav trassikoridor lõunasse Parivere  11 külla. Parivere ja Valuste külla piiri lähedal liitub trassikoridor Koonga vallast kulgeva 330/110 kV elektriliini trassikoridoriga ühte 135 m laiusesse trassikoridori, mis suundub Lihula alajaama. Parivere ja Valuste külla piiri lähedalt suundub planeeritav 100 m laiune trassikoridor osaliselt olemasoleva Lihula-Lõpe 110 kV elektriliini trassil Pärnu maakonda Koonga valda. Trassikoridori on nihutatud edelasse olemasolevatest elamutest kaugemale ja Koonga valla lahendusest tulenevalt. Lihula Vallavolikogu kooskõlastas teemaplaneeringu 29.05.2014. a. otsusega nr 20. 1.2.5. Teemaplaneeringu vastuvõtmine Lääne maavanem võttis teemaplaneeringu vastu 26.08.2015. a korraldusega nr 1-1/15/128. Teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalik väljapanek toimus 16. septembrist – 15. oktoobrini 2015. Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikustamine korraldati Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valdade keskustes ning Lääne Maavalitsuses. Teemaplaneering koos kõikide lisadega avalikustati ka Lääne Maavalitsuse ning AS Eleringi veebilehtedel. Teated teemaplaneeringu avalikust väljapanekust ilmusid ajalehes „Lääne Elu“ 03.09.2015, veebiajalehes „Läänlane 27.08.2015, väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.08.2015, Lääne- Nigula valla ajalehe 2015. a septembri väljaandes, Kullamaa valla ajalehe 2015. a septembri väljaandes ning Lääne Maavalitsuse, Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valla kodulehtedel ning AS Eleringi loodud planeeringu portaalis. Kõigile kavandatava elektriliini trassikoridori jäävate kinnisasjade omanikele saadeti teade teemaplaneeringu vastuvõtmise ning avalikustamise kohta tähitud kirjaga. Avaliku väljapaneku ajal esitati maavanemale kokku 12 kirjalikku avaldust, mis sisaldasid ettepanekuid, vastuväiteid või selgitamist vajavaid küsimusi. Keskkonnaameti ja Maanteeameti avaldused sisaldasid ettepanekuid teemaplaneeringu ja KSH aruande sõnastuse korrigeerimiseks. 10 avalduse puhul oli tegu vastuväitega (PlanS § 20 lõike 1 järgi on vastuväide mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid). Kullamaa valla lahenduse osas esitati 8 vastuväidet, sealhulgas Kullamaa Vallavalitsuse oma. Nii Martna kui ka Lihula valla lahenduse vastu oli 1 inimene. Vastuväited esitasid kinnistuomanikud, kelle maad planeeritud trassikoridor läbib. Enamikes avaldustes tehti ettepanek teise trassikoridori valikuks või trassikoridori nihutamiseks maaüksuselt eemale. Kõikidele planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud avaldustele vastas maavanem kirjalikult. Antud vastustes põhjendas maavanem igakülgselt trassikoridori asukohavalikut ning selgitas elektriliini rajamisega kaasnevaid asjaolusid. Maavanem ei pidanud põhjendatuks eelistatud trassikoridori asukoha muutmist. Teemaplaneeringu ja KSH aruande avalikud arutelud toimusid 09.11.2015 Risti põhikoolis, 10.11.2015 Kullamaa Goldenbecki majas, 11.11.2015 Rõude külamajas ja 12.11.2015 Lihula kultuurimajas. Avalikel aruteludel osalesid maavalitsuse esindajad, planeeringu ja KSH koostamise konsultandid, AS Eleringi esindajad, vastava vallavalitsuse esindajad, ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud ning muud huvilised. Arutelul andsid selgitusi ja vastasid küsimustele Lääne Maavalitsuse esindajad, konsultandid ning AS Eleringi esindajad. Avalikul arutelul esitatud ettepanekute alusel kaaluti Kullamaa valla Leila küla osas elektriliini trassikoridori väiksemamahulist korrigeerimist (elektriliini nihutamist Risti-Virtsu  12 maantee ääres paiknevatest elamutest kaugemale). Kõikide elektriliini korrektsioonist puudutatud maaomanike seisukohti küsiti kirjalikult. Saabunud seisukohtade alusel ei pidanud maavanem Leila küla trassikoridori korrigeerimist põhjendatuks. Teemaplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelude tulemusena jäid lahendamata kõik 10 vastuväidet, millega arvestamist ja eelistatud trassikoridori asukoha muutmist ei pidanud maavanem põhjendatuks. Teemaplaneeringu avalikustamise tulemustest teavitati ajalehes „Lääne Elu“ 17.12.2015 ning Lääne Maavalitsuse veebilehel. 1.2.6. Teemaplaneeringu järelevalve Maavanem esitas 16.02.2016 kirjaga nr 12-3/16/208-1 teemaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel lahendamata jäänud vastuväidete osas. Kirjaliku ärakuulamise raames saatis Rahandusministeerium 07.04.2016 ja 08.04.2016 vastuväite esitajatele järelepärimise selle kohta, kas Lääne maavanema poolt vastuväitele antud selgitused on olnud piisavad või jäävad nad oma esitatud vastuväite juurde. Kirjaliku ärakuulamise eesmärgiks oli osapoolte seisukohtade täpsustamine ning võimalike kokkulepete saavutamine. Ärakuulamise käigus kinnitasid 7 vastuväite esitajat, et nad jäävad oma vastuväite juurde. 1 vastuväite esitaja andis Rahandusministeeriumile teada, et Lääne maavanema vastuses toodud ning avalikul arutelul antud selgitused olid tema jaoks piisavad, mistõttu ei olnud Rahandusministeeriumi täiendava seisukoha esitamine vajalik. Rahandusministeeriumi järelepärimisele ei vastanud 2 vastuväite esitajat. Järelevalve teostamise käigus asus Rahandusministeerium kõikide teemaplaneeringu koostamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas seisukohale, et Lääne maavanem on oma vastuseid ja planeeringulahendust piisavalt põhjendanud. Kullamaa valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväidete osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et Lääne maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Kullamaa vallas paikneb alternatiivide K 1-3 ja K 2-2 asukohtades. Martna valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväite osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Martna vallas paikneb alternatiivi M 1-1 asukohas. Lihula valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväite osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Lihula vallas paikneb alternatiivi L 1-1 asukohas. Järelevalve käigus läbiviidud ärakuulamise tulemusena saatis riigihalduse minister kirjalikud seisukohad Aivo Liivapalule, Anne Ostrale, Einar Pärnpuule, Janne ja Ülo Eskole, Jüri Hirjelile, Maire ja Siim Erinile, Piret Gildenile, Salme Truusalule ja Kullamaa Vallavalitsusele. Planeeringu järelevalve kirjas väljatoodud kõikide nõuetega on arvestatud ning teemaplaneeringust on täiendatud ja täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud teemaplaneeringu seletuskirja ja planeeringujoonistele. Riigihalduse minister kiitis teemaplaneeringu heaks 13.07.2016. a kirjaga nr 15-2/09523.  13 Teemaplaneeringu kehtestamise põhjendused on lisaks toodud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ seletuskirjas ja planeeringu joonistel, mis on korralduse lahutamatud lisad. 2. KORRALDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED Korraldus kehtestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (RT I, 23.03.2015,3) § 1 lg 1 ja planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 24 lg 2, § 23 lg 6, § 24 lg 6, § 25 lg 2 ja lg 3, § 29¹ lg 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lg 1 alusel ja lähtudes selgitustest korralduse punktis 1. 3. OTSUS 3.1. Kehtestan Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ (lisatud). 3.2. Kehtestatud teemaplaneeringuga on võimalik tutvuda Lääne Maavalitsuses (aadress Lahe 8, 90503 Haapsalu) ja Lääne Maavalitsuse veebilehel: http://laane.maavalitsus.ee/harku- lihula-sindi. 3.3. Teen käesoleva korralduse koos teemaplaneeringuga teatavaks Lääne-Nigula Vallavalitsusele, Kullamaa Vallavalitsusele, Martna Vallavalitsusele, Lihula Vallavalitsusele, Rahandusministeeriumile ja AS-ile Elering ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 3.4. Lääne Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnal avaldada teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta Lääne Maavalitsuse veebilehel ja ajalehes „Lääne Elu“ ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 3.5. Saadan teate teemaplaneeringu kehtestamisest Harju Maavalitsusele, Pärnu Maavalitsusele, Rapla Maavalitsusele, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Muinsuskaitseametile, Põllumajandusametile, Päästeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile ja Terviseametile 14 päeva jooksul käesoleva korralduse allakirjutamise päevast arvates. 3.6. Vastavalt planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 291 lõikele 5 kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. 3.6.1. Planeeritud joonehitise asukoht kantakse kehtestatud Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valla (osa)üldplaneeringusse. 3.6.2. Pärast Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoha kandmist Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valla üldplaneeringutesse kehtivad trassikoridori asukohas teemaplaneeringus sätestatud maakasutustingimused. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Käesoleva korralduse peale võib esitada halduskaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Korralduse vaidlustamiseks on igal isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või on korraldusega rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama teemaplaneeringu  14 kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jupits Maasekretär maavanema ülesannetes Rahandusministeeriumi kantsleri 15.02.2015 Puhkuse esildis-korralduse nr. R100-2.1- 10.1/143 alusel  Vastavalt nimekirjale Meie: 25.07.2016 nr 12-3/16/1017-1 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" kehtestamine Austatud koostööpartner Lääne maavanem kehtestas Lääne maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" 25.07.2016. a korraldusega nr 1-1/16/114. Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning esimene etapp Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks (väiksem elektrikatkestuse oht) ning ülekandekadude vähendamiseks (suureneb ülekande efektiivsus), mis omakorda tagab tarbijatele parema elektriühenduse. Kaugemas tulevikus on uus liin vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk- Euroopa ning Skandinaavia vahel. Läänemaal läbib trassikoridor Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valda ning selle pikkus on 58,1 km (Eestis kokku 173,1 km). Teemaplaneeringuga on määratud 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoht ning reserveeritud selle rajamiseks vajalik maa. Sobivaim trassikoridori asukoht selgitati välja avaliku planeerimisprotsessi ning erinevate teemaplaneeringu osapoolte koostöö ja kaasamise tulemusena. Teemaplaneering on aluseks õhuliini projekteerimisele Läänemaal. Planeeritud trassikoridor hõlmab 330/110 kV elektriliini toimimiseks ja alajaamadega ühendamiseks tarviliku maa-ala Lääne-Nigula, Kullamaa, Martna ja Lihula valdade territooriumil. Võimalusel ette nähtud ka teiste olemasolevate 110 kV elektriliinide ümberehitus Harku-Lihula-Sindi elektriliiniga samasse koridori või elektriliinide tõstmine Harku-Lihula-Sindi elektriliini mastidele. Planeeritavasse trassikoridori on kavandatud elektriliin koos kaitsevööndiga, millele lisandub 20 m laiune puhverala. Puhverala võimaldab projekteerimise faasis elektriliini asukohta täpsustada eelkõige ehitusgeoloogiast ja reljeefist tulenevalt. Õhuliini ja mastide täpsed asukohad määratakse õhuliini ehitusprojektiga. Pärast õhuliini valmimist puhverala vabaneb. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja viiest joonisest. Põhijoonisel on nähtav kogu planeeritud trassikoridor Lääne maakonnas. Planeeringu lahenduse joonised valdade lõikes on on aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse. Planeeringu koostamise käigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Lahe 8 / 90503 Haapsalu / Telefon 472 5600 / [email protected] / www.laane.maavalitsus.ee Registrikood 70004301 KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed. Teemaplaneeringu materjalid on kättesaadavad Lääne Maavalitsuse veebilehel aadressil: http://laane.maavalitsus.ee/harku-lihula-sindi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jupits Maasekretär maavanema ülesannetes Rahandusministeeriumi kantsleri 15.02.2016 Puhkuse esildis-korralduse nr. R100-2.1- 10.1/143 alusel Lisa: 25.07.2016. a korraldus nr 1-1/16/114. Liis Moor 472 5616 [email protected] Lahe 8 / 90503 Haapsalu / Telefon 472 5600 / [email protected] / www.laane.maavalitsus.ee Registrikood 70004301