Saatja: mkm info
Saatmisaeg: 14. juuni 2016. a. 13:33
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: FW: kaldamahutite taatlemine
Manused: Taotlus.bdoc
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Lipuga m�rgitud
Tere.
Edastan vastavalt kuuluvusele taotluse .
Lugupidamisega
Katrin Tael
�ldosakonna spetsialist
From: Pahhomov, Dmitri (Tallinn) [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, June 14, 2016 10:47 AM
To: mkm info <
[email protected]>
Cc: Triinu Sillamaa <
[email protected]>
Subject: kaldamahutite taatlemine
Lp Vastavushindamisasutuste komisjon,
K�esolevaga esitame taotluse taatluslaborina tegutsemis�iguse saamiseks.
Lugupidamisega,
Dmitri Pahhomov
Kvaliteedijuht
SGS Eesti AS
Vana-Narva mnt 27A
EE-74114 Maardu, Estonia
Tel: +372 6 348 318
Faks: +372 6 379 266
E-mail:
[email protected]
From: Triinu Sillamaa [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, March 02, 2016 8:55 AM
To: Pahhomov, Dmitri (Tallinn)
Subject: RE: kaldamahutite taatlemine
Lp Dmitri Pahhomov
Vastuseks Teie 26.02.2016 p�ringule annan teada, et m��temahutite kalibreerimis- ja taatluslabor v�ib
pakkuda ka teenust p�deva m��tjana nendes mahutites oleva vedeliku koguse m��tmiseks.
M��teseaduse � 14 l�ike 1 punkti 6 kohaselt peab taatluslabor ja taatleja olema s�ltumatud m��tevahendi
tootmisest ja m��misest ning taatluslabor ise ei saa olla taadeldava m��tevahendi kasutaja. Samas
erapooletut p�deva m��tja teenust samades mahutites oleva vedeliku koguse m��tmiseks on lubatud
pakkuda.
Kui Eesti Akrediteerimiskeskus on Teile vastava akrediteerimistunnistuse v�ljastanud, esitage Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastavushindamisasutuste komisjoniile taotlus (vabas vormis)
taatluslaborina tegutsemis�iguse saamiseks. Taotlusele lisage kindlasti vastavushindamise protseduurid
(taatlusmetoodika), akrediteerimistunnistus koos lisaga ja vastutuskindlustuspoliisi koopia. Taotluse v�ite
saata digitaalselt allkirjastatuna e-postiaadressile
[email protected].
Lugupidamisega
Triinu Sillamaa
Kvaliteedi infrastruktuuri talituse ekspert
Siseturuosakond
+372 625 6391
www.mkm.ee | Harju 11, Tallinn 15072
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
From: Pahhomov, Dmitri (Tallinn) [mailto:
[email protected]]
Sent: Friday, February 26, 2016 1:26 PM
To: Margus T�hep�ld <
[email protected]>
Subject: kaldamahutite taatlemine
Lp. Margus T�hep�ld,
Sain Teie kontakti Edi Kulderknupust. Meie ettev�te tegeleb naftaproduktide koguse
m��tmisega kaldamahutites. Praegu me m�tleme laiendada oma tegevust kaldamahutite
kalibreerimisele ja taatlusele. P�rast akrediteerimist peame saada taatluseks loa Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Seega on k�simus: Kas saab ettev�te taadelda
mahutit ning samas mahutis hiljem kogust m��ta? Kas ei ole see vastuolus
M��teseadusega � 14 l�ik 1 punkt 6 v�i muu seadusega/m��rusega?
Lugupidamisega,
Dmitri Pahhomov
Kvaliteedijuht
SGS Eesti AS
Vana-Narva mnt 27A
EE-74114 Maardu, Estonia
Tel: +372 6 348 318
Faks: +372 6 379 266
E-mail:
[email protected]
Information in this email and any attachments is confidential and intended solely for the use of the
individual(s) to whom it is addressed or otherwise directed. Please note that any views or opinions
presented in this email are solely those of the author and do not necessarily represent those of the
Company. Finally, the recipient should check this email and any attachments for the presence of
viruses. The Company accepts no liability for any damage caused by any virus transmitted by this
email. All SGS services are rendered in accordance with the applicable SGS conditions of service
available on request and accessible at http://www.sgs.com/en/Terms-and-Conditions.aspx
Information in this email and any attachments is confidential and intended solely for the use of the
individual(s) to whom it is addressed or otherwise directed. Please note that any views or opinions
presented in this email are solely those of the author and do not necessarily represent those of the
Company. Finally, the recipient should check this email and any attachments for the presence of
viruses. The Company accepts no liability for any damage caused by any virus transmitted by this
email. All SGS services are rendered in accordance with the applicable SGS conditions of service
available on request and accessible at http://www.sgs.com/en/Terms-and-Conditions.aspx
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Harju 11
Tallinn 15072
EESTI
Meie 14.06.2016.a.
Vastavushindamisasutuste komisjoniile
Käesolevaga esitame taotluse mõõtemahutite taatluslaborina tegutsemisõiguse
saamiseks. Taotlusele on lisatud taatlusmetoodikad, akrediteerimistunnistused koos
lisadega ja vastutuskindlustuspoliisi koopia.
Lugupidamisega,
/digiallkiri/
Dmitri Pahhomov
Kvaliteedijuht
SGS Eesti AS
SGS Estonia Ltd. Vana-Narva mnt. 27A, 74114 Tallinn, Estonia t +372 634 8300 f +372 637 9266 www.sgs.com
Member of the SGS Group (SGS SA)
Leht Page 1 (1)
EESTI AKREDITEERIMISKESKUS
LISA SGS Eesti AS akrediteerimistunnistusele K023
ANNEX to accreditation certificate K023 of SGS Eesti Ltd
1. Akrediteerimisulatus on antud tabelis. Accreditation scope is given in table:
Jrk. Kalibreerimisobjekt Mõõteulatus Kalibreerimis- Meetod
nr. Calibration object Range võime Calibration Method
capability
Maht Volume
1 Silindrilised Min 10 m3 U = 0,2 % Optilise baasjoone
vertikaalmahutid, sh mõõtetulemusest/ meetod, optical-
vaateklaasiga või välise from measurement reference-line method
mõõtetoruga Cylindrical result ISO 7507-2 SGS
460.001.01
vertical tanks, incl. with U = 0,3 % Mõõdulindi meetod,
viewing window or an mõõtetulemusest/ strapping method
external gauge tube from measurement ISO 7505-1
result
2 Mõõtemahutite juurde Min 2 m3 U = 0,5 % Lineaarmõõtmete
kuuluvad ning mõõtetulemusest/ meetod, geometrical
laadimissõlmi ühendavad from measurement method
püsitorustikud. Pipelines result SGS 460.001.02
for measurements
associated with tanks and
connected to loading or
unloading terminals
Märkus. Kalibreerimisvõime on väljendatud parima saavutatava laiendmääramatusena U
tõenäosustasemel 95 % normaaljaotuse järgi.
Calibration capability is the best achieved performance expressed as expanded uncertainty U
(k=2) by normal distribution.
2. Firma juriidiline aadress. Legal address of company: Vana-Narva mnt 27A, Maardu
3. Mõõtmised toimuvad kliendi juures. Sites for measurements - On-site
Kristiina Saarniit Edi Kulderknup
Juhataja Director Peaassessor Lead Assessor
Tallinn, 01.06.2016
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 1 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
Jaotis 460.001.01
Dokumendi nimetus Vertikaalmahutite taatlusmetoodika
Kinnitatud
____________________________
Dmitri Pahhomov
Kalibreerimislabori juhataja
1. Objekt
Käesoleva metoodika objektiks on vertikaalmahutite taatlemine.
2. Kasutamisulatus
Taatlusmetoodika on kasutatav vertikaalsete silindriliste tasapinnalise või sfäärilise
või koonilise põhjaga mahutite (edaspidi mahutid) taatlusel, mille suhteline veapiir on
optilise baasjoone meetodi kasutamisel 0.3% mahust. Mahuti võib asetseda
maapinnal, osaliselt pinnases või maa sees.
3. Alusdokumendid
OIML R71 Fixed storage tanks. General requirements.
ISO 7507 Petroleum and Liquid Petroleum Products. Calibration of Vertical
Cylindrical Tanks.
Arvestatud on EVS-EN ISO/IEC 17025 General Requirements for the Competence
of Testing and Calibration Laboratories.
Arvestatud on EVS-EN ISO/IEC 17020 Conformity assessment - Requirements for
the operation of various types of bodies performing inspection.
Mõõteseadus.
MKM 12.12.2006.a.määrus nr 104 Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile
kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded,
sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad.
MKM 21.06.2006.a. määrus nr 56 Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise,
kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse
tõendi kohustuslike kirjete loetelu.
4. Määratlused
Käesolevas metoodikas on kasutusel põhimõisted järgmises tähenduses.
Vertikaalmahuti - silindriline tasapinnalise või sfäärilise või koonilise põhjaga
metallist konstruktsioon vedelike hoidmiseks kui ka mahu mõõtmiseks, mille silindri
sümmeetriatelg on vertikaalne maapinnaga.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 2 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
5. Objekti vastuvõtmine taatlemiseks
Taatlusele esitatud mahuti peab olema seest ja väljast puhas ja kahjustusteta ning
olema selgelt identifitseeritav märgistuse kaudu.
Vastuvõtt vormistatakse vastavalt kvaliteedikäsiraamatus toodud korrale.
Uus mahuti peab enne kalibreerimist olema olnud vähemalt ühe korra 24 tundi
täidetud töövedelikuga.
6. Meetod
6.1. Meetodi põhimõte
Mahuti kalibreerimist võib läbi viia kas lineaarmõõtmiste meetodil või optilise
baasjoone meetodil. Mõlemad on geomeetrilised meetodid.
Meetodite üldaluseks on mahuti parameetrite võrdlemine etalonidega.
Lineaarmõõtmiste meetodit võib kasutada mahutitel mille kalle ei ületa 3% ja mis
omavad korrapärast geomeetrilist kuju ja ei oma olulisi deformatsioone (vt. ka p.
6.4.2.1).
Optilise baasjoone meetodit võib kasutada mahutitel mille läbimõõt ületab 8m ning
kalle ei ületa 3% ja mis omavad korrapärast geomeetrilist kuju ja ei oma olulisi
deformatsioone (vt. ka p. 6.4.2.1).
6.2. Seadmed
Mõõtmistel tuleb kasutada järgmiste tehniliste andmetega seadmeid:
6.2.1. Lineaarmõõtmiste meetodi jaoks
mõõdulint, mõõtepiiridega kuni 100 m;
tõmbe vedrudünamomeeter jõuga kuni 100 N.
6.2.2. Optilise baasjoone meetodi jaoks
mõõdulatt, mõõtepiiridega kuni 3000 mm;
optiline horizontaalne ja vertikaalne niveliir täpsusega 1:20000;
vanker koos joonlauaga;
6.2.3. Abiseadmed keskkonna tingimuste kontrollimiseks
termomeeter, mis katab taatlusel lubatud keskkonna temperatuuri mõõtmise,
veapiiriga mitte üle 0.1°C.
6.3. Ettevalmistustööd
Mahuti, etalon ja abiseadmed tuleb ettevalmistada tööks vastavalt tootja juhistele
ning ülesseadmisreeglitele.
Mahuti peab olema degaseeritud.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 3 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
6.3.1. Tööohutus
kahjulike gaaside sisaldus peab olema normi piirides, mis on kinnitatud
tervisekaitse eeskirjadega;
valgustatus peab olema mõõtekohal vähemalt 200 luksi;
treppid ja alused peavad olema kindlad ja vigastusteta ning puhtad;
elektriseadmed peavad olema maandatud;
elektripinge peab olema mitte üle 12 V seadmetel, mida kasutatakse töödel mahuti
sees, v.a. valgustus.
6.4. Mõõtmised
6.4.1. Tegurid mis mõjutavad mõõtmistulemusi.
Temperatuuri mõju. Mõõdulint on reeglina kalibreeritud 20 °C juures. Tegelikul
mõõtmisel omab mõõdulint, olles lähedases kontaktis mahuti pinnaga, sama
temperatuuri kui mahuti. Kuivõrd terasest mahuti ja terasest mõõdulindi
paisumiskoefitsiendid on lähedased saadakse mõõtetulemuseks maht, mis on 20 °C
juures, s.t. mõõdulindi kalibreerimistemperatuuril. Mahu muu temperatuurile
üleviimiseks tuleb kasutada paranduskoefitsienti.
6.4.2. Esmataatlus
Esmane taatlemine koosneb:
mahuti konstruktsiooni ja tähistusnõuete vastavuse hindamisest;
kalibreerimisest.
6.4.2.1. Mahuti konstruktsiooni ja tähistusnõuete vastavuse hindamine.
Hindamisel tuleb kindlaks teha, et oleks tagatud järgmiste nõuete täitmine, mis
vastasel korral võiksid mõjutada liialdaselt mõõtmistulemusi:
mahuti peab olema asetatud tugevale alusele;
mahuti peab olema asetatud nii nagu tööolukorras, s.t., et kasutamise käigus ei
lisandu pingeid korpusele, va vedeliku rõhk;
mahuti põhjajoone kalle ei tohi ületada 3%;
ei tohi olla nähtavaid jälgi vigastustest, korrosioonist või mustusest;
mahutil peavad olema selged identifitseerimisandmed, selleks peab mahutil peab
olema metallist kindlalt kinnitatud silt, millele on kantud:
mahuti identifitseerimisnumber;
mahuti baaskõrgus millimeetrites;
taatlusmärgis;
seina materjal peab vastama hoitva vedeliku omadustele;
baaskõrguse alusplaat peab olema kinnitatud jäigalt horisontaalseina külge.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 4 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
6.4.2.2 Kalibreerimine
6.4.2.2.1 Lineaarmõõtmiste meetod
Lineaarmõõtmiste meetodil mahu ja gradueeringu määramiseks mõõdetakse mahuti
lineaarmõõtmed (läbimõõt, ümbermõõt, pikkus, jne). Iga lineaarmõõde mõõdetakse
vähemalt kaks korda ja lineaarmõõtme väärtuseks võetakse nende aritmeetiline
keskmine.
Välispinnalt mõõtmisel painduva mõõdulindiga mõõdetakse samas kohas kolm korda
mahuti ümbermõõt ja leitakse nende keskmine Co. Mõõtmiste erinevus ei tohi ületada
väärtusi toodud tabelis 1.
Tabel 1. Ümbermõõdu korduvus.
Mahuti Mõõtmiste
ümbermõõt, m erinevus, mm
≤ 25 2
> 25 ... ≤ 50 3
> 50 ... ≤ 100 5
> 100 ... ≤ 200 6
> 200 8
Siseläbimõõt arvutatakse valemiga
D = 0,3183 Co – 2 δ ,
kus δ on seina paksus.
Mõõtmine korratakse kahes erinevas kohas (20% ning 80% vööndi kõrgusest).
Mõõtmiskohtade tulemustele arvutatakse aritmeetiline keskmine.
Seina paksus mõõdetakse nihikuga või võetakse tööjooniselt. Kahe mõõtmise erinevus
ei tohi ületada 0,5 mm.
Seest mõõtmisel1 siseläbimõõt mõõdetakse mõõdulindiga vähemalt kaks kords igas
sektoris. Tulemuste erinevus ei tohi ületada 3 mm. Sektorite arv leitakse valemist
n = 1.57D,
kus D on mahuti nominaalläbimõõt meetrites.
Mahuti silindrilise osa kõrgus L mõõdetakse mõõdulindiga katusest põhjani.
Vööndi kõrgus mõõdetakse mõlemalt küljelt kaks korda, erinevus samas kohas
mõõtmisel ei tohi ületada 3 mm. Tulemustest võetakse aritmeetiline keskmine. Kui ei
ole võimalik teha mõõtmisi, siis vööndite kõrgused võetakse tööjooniselt.
1
Seest mõõta võib ainult esimeses vööndis.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 5 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
Põhja mõõdetakse niveleerimisega. Seda jagatakse m sektoriteks ja iga sektoris
võetakse 7 – 15 kohta (sõltub mahuti läbimõõdust) kus mõõdetakse optilise joone ja
põhja vahemaad.
Mahuti maht tuleb korrigeerida sisemiste detailide mahtu arvesse võttes. Mahuti
sisemised detailid võivad olla kasulikku mahtu vähendavad (mahuti sees olevad
torud, neetide pead jne.) või suurendavad (väljuvad toruliitmikud jne.); ühesugused
detailid võivad olla summeeritud ühe detailina. Mahuti sisemiste detailide maht
määratakse detailide mõõtmete otsese mõõtmise teel. Nende alusel arvutatakse
detailide maht, mis lahutatakse mahuti üldmahust. Iga detaili maht tuleb arvutada
täpsusega vähemalt 0,1 dm3. Sisedetailide ruumala võib jätta arvestamata kui nende
summaarne ruumala ei ületa 0,005 % selle vööndi mahust, kus nad asuvad.
Deformatsioonide mahtudes tuleb arvesse võtta:
silindrilise osa ovaalsus, koonilisus või tünnilisus eelnevates punktides toodud
mõõtmiste alusel;
kohalikud deformatsioonid, mis määratakse otseste mõõtmiste teel mõõdulindi või
nihiku abil.
Mahuti põhjajoone kalle leitakse põhja mõõtmiste andmetest. Tuleb leida minimaalne
ja maksimaalne väärtus alamhulgast mis sisaldab andmeid põhja ääre kohta.
Kalle arvutatakse valemiga
h − hmin
a = 100 max ,
D
kus hmin ja h max – optilise joone ja põhja vahemaa;
D – mahuti nominaalläbimõõt.
Lubatud kalle on 3%.
6.4.2.2.2 Optilise baasjoone meetod
Selle meetodi erinevus lineaarmõõtmiste meetodist on selles et mõõdetakse mitte
ümbermõõt igal vööndil vaid hoopis vööndite kõrvalekalle baasvööndist. Seda on
võimalik teha vertikaalse niveliiriga ning joonlauaga mis on kinnitatud liikuvale
platvormile.
Esimene (kõige alumine) vöönd on baasvöönd. Seal mõõdetakse kas siseläbimõõdud
kasutades meetodit kirjeldatud p 6.4.2.2.1 või välisümbermõõt juhul kui mahuti on
isoleerimata.
Pärast seda mõõdetakse teiste vööndite kõrvalekalled baasvööndist mille alusel on
edaspidi võimalik arvutada iga vööndi läbimõõdu.
Peale seda tuleb mõõta põhja, iga vööndi kõrgust ja paksust, mahuti sisedetailide
mahtu ning põhjajoone kalde. Need mõõtmised tehakse vastavalt p 6.4.2.2.1
kirjeldatud meetoditele.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 6 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
6.4.2.3. Alkoholi mõõtemahutid
Alkoholi mõõtemahutite taatlusel tuleb lisaks eeltoodule arvestada järgnevat.
kontrollida välisel vaatlusel konstruktsiooni vastavust;
koostada kalibreerimistabel.
Välisel vaatlusel tuleb kontrollida:
Mõõteskaala vastavust nõuetele. Alkoholi aktsiisi arvestamiseks kasutatavatel
mahutitel peab olema väljaspool mahutit klaasist pikkusühikutega mõõtetoru, mis
omab minimaalset jaotiseväärtust 2 mm. Mõõtetoru ja tema mõõteskaala peavad
olema kinnitatud mahuti külge nii, et oleks välditud tema asendi muutus või
eraldamine, sealjuures ühendused on plommitud püsival viisil.
Mõõtetoru skaala võib olla eraldi torust, kuid kaugusel sellest mitte üle 3 mm.
Skaala ulatus peab tagama vedeliku mahu mõõtmise kalibreerimistabeli kogu
mõõteulatuses. Mõõtetoru ei tohi omada vedeliku väljastuspunkte. Mõõteskaala
nullpunkt peab olema võrdne kogu mahuti nullpunktiga, mis on antud
kalibreerimistabelis ning skaala muud kõrgusnäidud peavad vastama
kalibreerimistabeli vastavate näitudega.
Märgistust vastavalt p 6.4.2.1. nõuetele;
Üldist seisukorda. Mahuti peab sobima mõõdetavale vedelikule, olema puhas,
püsiva kinnitusega ning ilma kahjustusteta ja asetsema sademete eest kaitstud
kohas.
Kalibreerimine toimub vastavalt p 6.4.2.2. Lisaks kontrollitakse mõõteskaala
vastavust vedeliku taseme etaloni kõrgusnäidule. Erinevus ei tohi olla üle 1 mm.
Kalibreerimistabel antakse 20 °C juures.
Tulemuste registreerimise tabelis tehakse lisaks märge mõõteskaala vastavuse kohta
etaloni näidule. Lisatakse skeem, milles on näha ventiilide asukohad, milleni kehtib
mõõdetud maht ning luukide ja muu sisedetailide kirjeldus.
Kalibreerimistabelisse lisatakse:
Juhis etanooli vesilahuse tiheduse arvutuseks arvestades mõõdetud mahtu V,
alkoholi massi suhtarvu p ja temperatuuri t konkreetse koguse mõõtmisel.
Valemid on leitavad OIML R22;
Viide OIML R22 tabelitele, mille alusel on võimalikud ümberarvutused teistele
tingimustele;
Juhis alkoholi kanguse mõõtmiseks. Selleks tuleb mõõta tihedus ja temperatuur
ning kasutaes OIML R22 tabeleid leida vastav kangus.
6.4.2.4. Ujuvkatus
Ujuvkatus tõrjub välja teatud vedeliku maht, mis peab olla arvestatud
kalibreerimistabelis.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 7 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
Kalibreerimise käigus tuleb mõõta järgmised ujuvkatuse parameetrid:
toetavate baloonide arv ja iga balooni mõõdud (pikkus ja läbimõõt);
vahemaad põhjaplaadist baloonini;
toetavate jalade kõrgus hj;
Ujuvkatuse projektist tuleb võtta järgmist informatsiooni:
katuse mass;
baloonide täitegaas.
Ujuvkatusega väljatõrjuv maht arvutatakse valemiga:
m
Vr = r ,
ρ
kus:
Vr on ujuvkatusega väljatõrjuv maht,
mr on ujuvkatuse mass ja
ρ on vedeliku tihedus, mille jaoks on arvutatud kalibreerimistabel.
Tase, millest alates katus ujub arvutatakse valemiga:
h = h j − ∆ + hr ,
kus:
h on tase millest alates katus vabalt ujub vedeliku sees,
hj on ujuvkatuse toetavate jalade kõrgus,
∆ on põhjaplaadi ja seina alustase vahemaa,
hr on ujuvkatuse vajumise kõrgus.
6.4.3. Kordustaatlus
Kordustaatluse käigus kontrollitakse mahuti võtmeparameetrid, mille alusel
otsustakse kas mahuti vastab normdokumentidele ning kalibreerimistabelile või ei
vasta. Peale seda visuaalselt hinnatakse mahuti seis ja korrasolek vastavalt p 6.4.2.1.
Võtmeparameetrid on järgmised:
mahuti baasvööndi läbimõõt või ümbermõõt;
baasvööndi seina paksus;
mahuti põhjajoone kalle;
baaskõrgus;
hoitva vedeliku tihedus ja temperatuur.
Kui mahuti ei vasta varem väljastatud kalibreerimistabelile siis tuleb läbi viia üks
järgmistes protseduuritest:
Arvutada uuesti kalibreerimistabel selle mõõtmiste alusel, mis oli tehtud
esmataatlusel. Selline lähenemisviis soobib ainult järgmistes juhtudel:
hoitva vedeliku tihedus ja/või temperatuur on muutunud;
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 8 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
baaskõrgus on muutunud;
mahuti sisemeste detailide arv, ruumala ja/või paigutus on muutunud
Kalibreerimist uuesti läbi viia. Seda tuleb teha kui mahuti ruumala muutub
rohkem kui 0.01% võrra. Mahuti ruumala kordustaatlusel arvutatakse
esmataatluse ning kordustaatluse andmete kombineerimisel. Kombineeritud
andmete põhjal arvutatakse uus mahuti ruumala ning see võrreldakse ruumalaga
mis on antud kalibreerimistabelis. Kui vahe ületab 0.01% siis tuleb kalibreerimist
uuesti läbi viia.
Kui pole võimalik teostada ühtegi üleval mainitud protseeduri, siis mahuti
tunnistatakse vedeliku hoidmiseks kõlbmatuks ja väljastatakse mittevastavuse
protokoll.
6.5. Vastavuse hindamine
Tuleb hinnata kas mahuti konstruktsioon vastab taatlemise kriteeriumitele.
Vastavuse hindamine dokumenteeritakse lisas I toodud vormil. Vastamise korral
vormistatakse taatlustunnistus, mille vorm on antud lisas II.
6.6. Tulemuste töötlemine
Mõõtmiste tulemuste alusel tuleb arvutada silindrilise osa maht ja põhja maht ning
esmataatluse puhul, arvutada kalibreerimistabel.
Kalibreerimistabel koostatakse konkreetsele temperatuurile. Soodne on temperatuur
15 °C, millel sooritatakse keskmiselt praktilisi mõõtmisi kalibreerimistabelite
kasutajate poolt.
Mahu üleviimiseks teisele temperatuurile tuleb kasutada parandustegurit Ft, millega
tuleb korrutada maht. Parandustegur on arvutatav valemiga:
Ft = 1 + 3α (t − t st ) ,
kus – mahuti seina materjali lineaarpaisumistegur, pehmetel terastel 0,000011 °C-1,
t – temperatuur, millele on väljendatud vajalik mahu väärtus,
tst – temperatuur mahuti kalibreerimisel.
6.6.1. Taatlustunnistus
Taatlustunnistus peab sisaldama vähemalt:
mahuti täpse asukoha selgituse;
mahuti tehnilised üldandmed:
baaskõrgus millimeetrites;
taseme mõõtmise vahendid (vajadusel);
nominaalmaht ja mahu alumine piir, kus kehtib meetodi poolt deklareeritud
täpsusparameetrid;
vähim mõõdetav kogus;
märkus, et maht vastab temperatuuril 15 °C (või mingi teine temperatuur) olevale
mahule;
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 9 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
mõõdetava vedeliku baastihedus (vajadusel);
maksimaalne veapiir mahule;
kalibreerimise kuupäev, meetod ja standardi nimetus;
kalibreerimise maksimaalne kehtivusaeg;
vajadusel parandid, mis arvestavad rõhu, temperatuuri ja vedeliku tiheduse mõju;
tabeli väljaandmise kuupäev;
allkirjad.
lisana kalibreerimistabel:
mahud kõrguste H järgi, milles tuleb ära tuua maht vähemalt viia olulise
numbri ulatuses;
1 mm vastav maht igale osale, kus 1 mm vastav maht muutub;
vertikaalsete mõõteliinide kirjeldus, soovitavalt täpse joonise kujul (kaeluse
ristlõige; baaspunkti asukoht, mõõteavade kogus ja asukohad,
mõõteskaalad);
6.7. Kokkuvõte
Kokkuvõttena antakse saadud tulemuse alusel välja taatlustunnistus koos
kalibreerimistabeliga.
Originaaltunnistus antakse kliendile, tunnistuse koopia koos mõõteprotokolliga asub
taatlusorganisatsioonis.
Taatlusmetoodika on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt heaks kiidetud.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 10 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
LISA I. TAATLUSPROTOKOLL
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 11 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
LISA II. TAATLUSTUNNISTUS
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 12 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 13 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 14 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 15 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 16 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 17 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 18 (18)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 1 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
Jaotis 460.001.02
Dokumendi nimetus Torustiku taatlusmetoodika
Kinnitatud
____________________________
Dmitri Pahhomov
Kalibreerimislabori juhataja
1. Objekt
Käesoleva metoodika objektiks on torustiku taatlemine.
2. Kasutamisulatus
Taatlusmetoodika on kasutatav torustiku taatlusel, mille suhteline veapiir on
lineaarmõõtmiste meetodi kasutamisel 0.5 % mahust. Torustik võib asetseda
maapinnal, osaliselt pinnases või maa sees.
3. Alusdokumendid
SGS WP 10.03.25 Calibration of pipelines.
Arvestatud on EVS-EN ISO/IEC 17025 General Requirements for the Competence
of Testing and Calibration Laboratories.
Arvestatud on EVS-EN ISO/IEC 17020 Conformity assessment - Requirements for
the operation of various types of bodies performing inspection.
Mõõteseadus.
MKM 12.12.2006.a.määrus nr 104 Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile
kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded,
sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad.
MKM 21.06.2006.a. määrus nr 56 Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise,
kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse
tõendi kohustuslike kirjete loetelu.
4. Määratlused
Käesolevas metoodikas on kasutusel põhimõisted järgmises tähenduses.
Torustik – silindriline metallist konstruktsioon vedelike hoidmiseks, mis ühendab
torustike üks teisega või laadimisseadmetega.
5. Objekti vastuvõtmine taatlemiseks
Taatlusele esitatud torustik peab olema seest ja väljast puhas ja kahjustusteta ning
olema selgelt identifitseeritav märgistuse kaudu.
Uus torustik peab enne kalibreerimist olema olnud vähemalt ühe korra 24 tundi
täidetud töövedelikuga.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 2 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
6. Meetod
6.1. Meetodi põhimõte
Torustiku kalibreerimine viiakse läbi lineaarmõõtmiste meetodil.
Meetodite üldaluseks on torustiku parameetrite võrdlemine etalonidega.
Lineaarmõõtmiste meetodit võib kasutada torustikutel mis omavad korrapärast
geomeetrilist kuju ja ei oma olulisi deformatsioone (vt. ka p. 6.4.2.1).
6.2. Seadmed
Mõõtmistel tuleb kasutada järgmiste tehniliste andmetega seadmeid:
6.2.1. Lineaarmõõtmiste meetodi jaoks
mõõdulint, mõõtepiiridega kuni 100 m;
tõmbe vedrudünamomeeter jõuga kuni 100 N.
6.2.2. Abiseadmed keskkonna tingimuste kontrollimiseks
termomeeter, mis katab taatlusel lubatud keskkonna temperatuuri mõõtmise,
veapiiriga mitte üle 0.1°C.
6.3. Ettevalmistustööd
Torustik, etalon ja abiseadmed tuleb ettevalmistada tööks vastavalt tootja juhistele
ning ülesseadmisreeglitele.
6.3.1. Tööohutus
kahjulike gaaside sisaldus peab olema normi piires, mis on kinnitatud
tervisekaitse eeskirjadega;
valgustatus peab olema mõõtekohal vähemalt 200 luksi;
treppid ja alused peavad olema kindlad ja vigastusteta ning puhtad;
elektriseadmed peavad olema maandatud.
6.4. Mõõtmised
6.4.1 Tegurid mis mõjutavad mõõtmistulemusi.
Temperatuuri mõju. Mõõdulint on reeglina kalibreeritud 20 °C juures. Tegelikul
mõõtmisel omab mõõdulint, olles lähedases kontaktis torustiku pinnaga, sama
temperatuuri kui torustik. Kuivõrd terasest torustik ja terasest mõõdulindi
paisumiskoefitsiendid on lähedased saadakse mõõtetulemuseks maht, mis on 20 °C
juures, s.t. mõõdulindi kalibreerimistemperatuuril. Mahu muu temperatuurile
üleviimiseks tuleb kasutada paranduskoefitsienti.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 3 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
6.4.2 Esmataatlus
Esmane taatlemine koosneb:
torustiku konstruktsiooni ja tähistusnõuete vastavuse hindamisest;
kalibreerimisest.
6.4.2.1 Torustiku konstruktsiooni ja tähistusnõuete vastavuse hindamine
Hindamisel tuleb kindlaks teha, et oleks tagatud järgmiste nõuete täitmine, mis
vastasel korral võiksid mõjutada liialdaselt mõõtmistulemusi:
torustik peab olema asetatud tugevale alusele;
torustik peab olema asetatud nii nagu tööolukorras, s.t., et kasutamise käigus ei
lisandu pingeid korpusele, va vedeliku rõhk;
ei tohi olla nähtavaid jälgi vigastustest, korrosioonist või mustusest;
torustikul peavad olema selged identifitseerimisandmed;
seina materjal peab vastama hoitva vedeliku omadustele.
6.4.2.2 Kalibreerimine
6.4.2.2.1 Lineaarmõõtmiste meetod
Lineaarmõõtmiste meetodil mahu määramiseks mõõdetakse torustiku
lineaarmõõtmed (läbimõõt, ümbermõõt, pikkus, jne). Iga lineaarmõõde mõõdetakse
vähemalt kaks korda ja lineaarmõõtme väärtuseks võetakse nende aritmeetiline
keskmine.
Toru sirgjoonelise lõike mõõdetakse maksimaalselt 100m kaupa torupöörangust
torupööranguni.
Iga torupöörangu kohta mõõdetakse toru läbimõõtu D ja pöörangu raadiust R (vt.
joonis 1).
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 4 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
Joonis 1. Torupöörangu mõõdud.
D R
π 2 D 2 (2 R + D )
Torupöörangu mahtu arvutatakse valemiga: Vtp =
16
Ventiilid arvestatakse toruna, mille maht arvutatakse sarnaselt toru mahuga.
Toru läbimõõtu või ümbermõõtu mõõdetakse iga 100m tagant, vähemalt 10 korda
kalibreeritava torustiku kohta.
Välispinnalt mõõtmisel painduva mõõdulindiga mõõdetakse samas kohas kaks korda
torustiku ümbermõõt ja leitakse nende keskmine Co. Mõõtmiste erinevus ei tohi
ületada 2mm.
Siseläbimõõt arvutatakse valemiga:
D = 0,3183 Co – 2 δ ,
kus δ on seina paksus.
Mõõtmine korratakse iga 100m tagant. Mõõtmiskohtade tulemustele arvutatakse
aritmeetiline keskmine.
Seina paksus mõõdetakse nihikuga või võetakse tööjooniselt. Kahe mõõtmise erinevus
ei tohi ületada 0.5 mm.
Torustiku pikkus L mõõdetakse mõõdulindiga.
6.4.3. Kordustaatlus
Kordustaatluse käigus kontrollitakse torustiku võtmeparameetrid, mille alusel
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 5 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
otsustakse kas torustik vastab normdokumentidele ning kalibreerimistabelile või ei
vasta. Peale seda visuaalselt hinnatakse torustiku seis ja korrasolek.
Võtmeparameetrid on järgmised:
torustiku läbimõõt või ümbermõõt viies vabalt valitud kohtades;
seina paksus toru alguses, keskel ja lõpus;
hoitva vedeliku tihedus ja temperatuur.
Kui torustik ei vasta varem väljastatud kalibreerimistabelile siis tuleb läbi viia üks
järgmistes protseduuritest:
Arvutada uuesti kalibreerimistabel selle mõõtmiste alusel, mis oli tehtud
esmataatlusel. Selline lähenemisviis soobib ainult järgmistes juhtudel:
hoitva vedeliku tihedus ja/või temperatuur on muutunud;
Kalibreerimist uuesti läbi viia. Seda tuleb teha kui torustiku ruumala muutub
rohkem kui 0.01% võrra. Torustiku ruumala kordustaatlusel arvutatakse
esmataatluse ning kordustaatluse andmete kombineerimisel. Kombineeritud
andmete põhjal arvutatakse uus torustiku ruumala ning see võrreldakse
ruumalaga mis on antud kalibreerimistabelis. Kui vahe ületab 0.01% siis tuleb
kalibreerimist uuesti läbi viia.
Kui pole võimalik teostada ühtegi üleval mainitud protseeduri, siis torustik
tunnistatakse vedeliku hoidmiseks kõlbmatuks ja väljastatakse mittevastavuse
protokoll.
6.5. Vastavuse hindamine
Tuleb hinnata kas mahuti konstruktsioon vastab taatlemise kriteeriumitele.
Vastavuse hindamine dokumenteeritakse lisas I toodud vormil. Vastamise korral
vormistatakse taatlustunnistus, mille vorm on antud lisas II.
6.6 Tulemuste töötlemine
Mõõtmiste tulemuste alusel tuleb arvutada torustiku maht ning esmataatluse puhul,
arvutada kalibreerimistabel.
Kõik arvutused tehakse nii nagu on kirjeldatud juhendis SGS WP 10.03.25.
Kalibreerimistabel koostatakse konkreetsele temperatuurile. Soodne on temperatuur
15 °C, millel tihti vedelik hoitakse.
Mahu üleviimiseks teisele temperatuurile tuleb kasutada parandustegurit Ft, millega
tuleb korrutada maht. Parandustegur on arvutatav valemiga:
Ft = 1 + 3α (t − t st ) ,
kus
α – torustiku seina materjali lineaarpaisumistegur, pehmetel terastel 0,000011 °C-1,
t – temperatuur, millele on väljendatud vajalik mahu väärtus,
tst – temperatuur torustiku kalibreerimisel.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 6 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
6.6.1. Taatlustunnistus.
Taatlustunnistus peab sisaldama vähemalt:
torustiku täpse asukoha selgituse;
torustiku tehnilised üldandmed:
pikkus millimeetrites;
nominaalmaht ja mahu alumine piir, kus kehtib meetodi poolt deklareeritud
täpsusparameetrid;
märkus, et maht vastab temperatuuril 15 °C (või mingi teine temperatuur) olevale
mahule;
mõõdetava vedeliku baastihedus (vajadusel);
maksimaalne veapiir mahule;
kalibreerimise kuupäev, meetod ja standardi nimetus;
kalibreerimise maksimaalne kehtivusaeg;
vajadusel parandid, mis arvestavad rõhu, temperatuuri ja vedeliku tiheduse mõju;
tabeli väljaandmise kuupäev;
allkirjad;
lisana kalibreerimistabel.
6.7. Kokkuvõte
Kokkuvõttena antakse saadud tulemuse alusel välja taatlustunnistus koos
kalibreerimistabeliga.
Originaaltunnistus antakse kliendile, tunnistuse koopia koos mõõteprotokolliga asub
taatlusorganisatsioonis.
Taatlusmetoodika on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt heaks kiidetud.
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 7 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
LISA I. TAATLUSPROTOKOLL
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 8 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
LISA II. TAATLUSTUNNISTUS
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 9 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 10 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS
Osa: CL-P
Variant: 4
SGS Eesti AS Lehekülg: 11 (11)
Kuupäev: 18.05.2016
Koostaja: D. Pahhomov
KVALITEEDIANDMESTIK Kinnitaja: D. Pahhomov
See dokument võib olla kopeeritud ainult valdaja kirjalikul loal.
© SGS Eesti AS