TÖÖDE KIRJELDUS
1. Hanke objekti lühikirjeldus
Eesti avaliku sektori e-teenuste disainisüsteem „Veera“ (edaspidi lühidalt „disainisüsteem“)
on süstematiseeritud kogum stiili ja veebi disainielemente, mis koosneb kasutajaliidese
elementidest ja kasutajakogemuse disainist. Disainisüsteem annab ette vajalikud tööriistad
teenuse kasutajaliidese loomiseks ning on mõeldud kasutamiseks tootejuhtidele ja teenuse
omanikele (sh tootejuhtidele), kes soovivad luua uusi e-teenuseid.
Disainisüsteem peab tagama riiklike e-teenus(t)e platvormide ühtse väljanägemise ja
kasutajamugavuse järskude üleminekuteta kujunduses ja kasutajakogemuses. Antud
disainisüsteemi kasutavad juba praegu mitmed riiklikud e-teenuste omanikud (TEHIK,
RIA, MTA, SKA) ning huvi ühtse disainisüsteemi järele üha suureneb.
2. Hanke eesmärk
Hanke eesmärk on teostada avaliku sektori e-teenuste disainisüsteemi „Veera“
ajakohastamine ja täiendamine. Hankega tellitavate tööde tulemusena peab valmima
terviklik disainisüsteem koos sinna juurde kuuluvate tööriistadega (kasutajaliidese
elemendid Figma komponentide, stiilide ja mallidena, HTML/CSS kood). Ajakohane ja
terviklik disainisüsteem võimaldab selle kiiremat ja intuitiivsemat rakendamist ning
vähendab riiklike e-teenuste veebiarenduse ja halduskulusid.
3. Hankega tellitavad tööd
3.1. ETAPP 1 - Analüüsi- ja disainitööd
3.1.1. Disainisüsteemi auditeerimine. Audit peab andma ülevaate disainielementide
hetkeolukorrast ning vajaliku sisendi täiendusteks (sisaldab ligipääsetavuse
analüüsi vastavalt WCAG 2.1 AA nõuetele).
3.1.2. Auditi (3.1.1) tulemuse põhjal tehtavad parendustööd.
3.1.2.1. Olemasolevate elementide vastavusse viimine vastavalt WCAG 2.1 AA
nõuetele.
3.1.3. Kasutajaliidese elementide loomine.
3.1.3.1. Kasutajaliidese elemendid tuleb luua Figma keskkonnas.
3.1.3.2. Disainisüsteem peab sisaldama elemente vähemalt järgmistes
kategooriates:
a. Nupud (ingl Button);
b. Vormielemendid (ingl Form);
1
c. Paneelid, alad, sakid (ingl Panel, Textarea, Tab);
d. Navigatsioonielemendid, menüüd, valikukastid (ingl Navigation, Side
menu, Dropdown Menu);
e. Kaardid (ingl Card);
f. Hoiatused, teated, tähelepanutekstid (ingl Alerts, Notification, Callouts);
g. Ikoonid (ingl Icons);
h. Edenemisribad (ingl Progress Bars);
i. Akordionid (ingl Accordions);
j. Listid (ingl Unordered list, Ordered list, Unstyled list);
k. Lehekülgede numeratsioon (ingl Pagination);
l. Modaalne sisu (ingl Modal);
m. Laadimise indikaator (ingl Loading indicator);
n. Tabelid (ingl Tables);
o. Märgid (ingl Badges);
p. Faili üleslaadimine (ingl File upload);
q. Viisard (ingl Wizard Stepper);
r. Sisestusväli (ingl Input);
s. Kalendri- ja ajasisestusväli (ingl Datepicker);
3.1.4. Disainisüsteemi näidislehekülgede loomine.
3.1.4.1. Disainisüsteem peab sisaldama vähemalt järgmisi näidislehekülgi:
3.1.4.1.1. Sisselogimise leht (ingl Login page);
3.1.4.1.2. Töölaud (ingl Dashboard);
3.1.4.1.3. Otsing, otsingutulemused (ingl Search, Search results);
3.1.4.1.4. Teenuse lehekülg koos menüü, päise ja jalusega (ingl Service
page with menu, header and footer);
3.1.4.1.5. Teenuse lehekülg ilma menüü, päise ja jaluseta (ingl Service
page without menu, header and footer);
3.1.4.1.6. Vealeht (ingl Error page);
3.1.5. Tehtav disain peab kohalduma nii mobiilile/nutiseadmele, tahvelarvutile,
suurema ekraani resolutsiooniga seadmetele.
3.1.6. Disainisüsteemi tumestiili (ingl Dark mode) loomine.
3.2. ETAPP 2 - Arendustööd
3.2.1. Kasutajaliidese elementide, mallide ja näidislehtede loomine HTML ja CSS
keeltes.
2
3.2.1.1. Stiilielemendid esitatakse masinloetavalt CSS keeles nn – „laadidena“
(CSS style).
3.2.1.2. Stiilid peavad olema kasutatavad ilma veebiraamistiketa.
3.2.2. Disainisüsteemi maandumislehe (https://veera.eesti.ee) täiendamine vastavalt
punktis 3.1. ja 3.2. tehtud töödele ja tulemile.
3.3. ETAPP 3 - Testimine
3.3.1. Punktis 3.1. ja 3.2. teostatud tulemit tuleb testida potentsiaalsete „Veera“
kasutajate peal (konkreetne kasutajatestimise iseloom ja skoop lepitakse tellija2-
ga kokku tööde planeerimise käigus).
3.3.1.1. Testida tuleb vähemalt:
3.3.1.1.1. Ühe (1) UX/UI disaineri, ühe (1) nooremarendaja ja ühe (1)
vanemarendaja peal.
4. Nõuded hanke raames tellitavatele töödele
4.1. Disainisüsteem peab olema terviklik, üksteisega kokkusobivate stiili- ja
disainielementide kogum.
4.2. Disainisüsteemi elemendid tuleb esitada nii inimloetavate visuaalidena ja tekstiliste
kirjeldustena kui ka masinloetava koodina.
4.3. Disainisüsteemi tutvustavad tekstid ja juhendid peavad olema eesti keeles.
4.3.1. Kood ja koodikommentaarid peavad olema inglise keeles.
4.4. Disainisüsteemi peamiseks esituseks on veebis asuv stiiliraamat.
4.4.1. Stiiliraamat peab olema asjakohaselt ja kvaliteetselt dokumenteeritud.
4.5. Stiilielemendi spetsifikatsioon koosneb visuaalist ja tekstist. Spetsifikatsioon peab
sisaldama juhiseid ja selgitusi stiilielemendi kasutamise kohta.
4.6. Disainisüsteem tuleb esitada lisaks stiiliraamatule ka Figma mallidena.
4.6.1. Figma mallide arendamiseks kasutatakse RIA kontot Figma pilveteenuses.
4.6.2. Figma mallid peavad sisaldama disainielemente.
4.6.3. Disainielementidele peavad olema rakendatud disainisüsteemi stiilid.
4.6.4. Mallide abil peab olema võimalik koostada tüüpiliste kasutajaliideste
prototüüpe.
4.7. Disainisüsteem peab jätkama „Veera“ disainisüsteemi (https://veera.eesti.ee),
koodivaramu nn repokogum (edaspidi repositoorium ehk repo) „Veebiraamistik“
(https://koodivaramu.eesti.ee/veebiraamistik) stiili nii palju kui on otstarbekas.
4.7.1. Tellija annab täitjale pääsu punktis 4.7. nimetatud repole.
4.8. Disainisüsteem peab sisaldama stiilielemente vähemalt järgmistes kategooriates:
3
4.8.1.1.1. Värvid (ingl Colors);
4.8.1.1.2. Kirjatüübid (ingl Typography, Font);
4.8.1.1.3. Ikoonid (ingl Icons);
4.8.1.1.4. Küljendusreeglid (ingl Layout);
4.8.1.1.5. Paigutusvõrgu mallid (ingl Grid);
4.8.1.1.6. Tumestiil (ingl Dark mode);
4.9. Disainisüsteem peab sisaldama disainielemente (vt punktis 3.1.3.).
4.10. Disainisüsteem peab sisaldama näidis lehekülgi (vt punktis 3.1.4.).
4.11. Disainisüsteem peab olema rakendatav levinud veebiraamistikes (nt Angular,
React, Vue jt).
4.12. Disainisüsteemi disainielemendid esitatakse masinloetavalt HTML ja CSS
keeltes.
4.12.1. Disainisüsteemi elementide masinloetavad kirjeldused (HTML, CSS) peavad
võimaldama lihtsat kasutajaliidest koostada ilma veebiraamistikuta (st ilma
Angular, React, Vue vms kasutamiseta).
4.13. Disainisüsteemi arendusmudel peab olema avaarendus (ingl Open Source).
4.14. Disainisüsteemi täpne repode arv ja asukoht lepitakse kokku jooksvalt
arendustööde ajal.
4.15. Disainisüsteemi reliisid:
4.15.1. Disainisüsteemi sisu, kood (sh kood) avaldatakse E-riigi Koodivaramus
(https://koodivaramu.eesti.ee);
4.15.2. Figma mallid avaldab tellija, pääsu avamisega kasutajatele Figma pilveteenuse
RIA kontole või muul kohasel viisil.
4.16. Disainisüsteemi kasutajatestimine:
4.16.1. Testitavad ei tohi olla hanke raames esitatud töid teostava meeskonna liikmed
kuid võivad kuuluda samasse organisatsiooni.
4.16.2. Kui testimise käigus ilmneb, et punktis 3.1. ja 3.2. tellitavate tööde nimekirjas
tuleb teha täiendusi, parandusi, siis tuleb vastavad tööd teostada.
4.16.3. Muudatuste maht võib olla kuni 10% esialgsest tööde mahust (punktis 3.1. ja
3.2. tehtud tööd).
4.17. Disainisüsteem peab vastama WCAG 2.1 AA nõuetele
(https://www.w3.org/TR/WCAG21/). Nimetatud nõuetele peavad vastama nii Figma
mallid, kui ka masinloetav kood.
5. Üleantavad tulemid
5.1. Täitja annab töö tulemid üle koosseisus:
4
5.1.1. Disainisüsteemi visuaalid, tekstid ja kood – kokkulepitud Disainisüsteemi
arendusrepo(de)s.
5.1.2. Figma mallid – mallide loomisega pilveteenuses Figma RIA kontos või
üleslaadimisega nimetatud kontole.
5.1.3. HTML/CSS kood ja laadilehed (CSS style) – kokkulepitud Disainisüsteemi
arendusrepo(de)s.
5.1.4. Näiterakendus – kokkulepitud Disainraamistiku arendusrepo(de)s.
6. RIA teenuste arenduspõhimõtted ja töökorraldus
6.1. Töid teostatakse vastavalt lepingus sätestatule ning töö käigus tellija poolt kinnitatud
tingimustele;
6.2. Täitjale antakse töö teostamiseks vajalikud ligipääsud tellija keskkondadele;
6.3. Töid teostatakse iteratiivsetena;
6.4. Arendustööde hinnanguline töömaht fikseeritakse enne töödega alustamist tellija
tööhaldussüsteemis JIRA;
6.5. Mahuhinnangud teostab täitja, vastavalt tellijalt saadud sisendile ning kooskõlastab
need tellijaga enne töödega alustamist;
6.6. Kui hinnanguline töömaht suureneb alla 10% tuleb tellijat teavitada taasesitamist
võimaldavas vormis, kui suureneb üle 10%, siis tuleb tellijaga kooskõlastada;
6.7. Tööde skoobi määramine ja prioritiseerimine toimub tellija esindajaga regulaarsetel
arenduskoosolekutel ja fikseeritakse tellija tööhaldussüsteemis JIRA;
6.8. Tööülesannete ja töötundide raporteerimine toimub igapäevaselt tellija
tööhaldussüsteemis JIRA ülesande ja meeskonnaliikme täpsusega;
6.9. Vajadusel toimub igal tööpäeval eelmise päeva kokkuvõte ja uue päeva planeerimise
kiirkoosolek (ingl daily standup);
6.10. Täitja annab tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste
(ka vahetulemuste) kohta. Teavet edastatakse iganädalaste koosolekute ja ühise
sõnumikanali kaudu;
6.11. Täitja on kohustatud tegema kohtumisteks vajalikud ettevalmistused,
protokollima ja kooskõlastama otsused tellijaga;
6.12. Täitja sisemised koosolekud ei kuulu tasustamisele;
6.13. Tellija võib nõuda meeskonna töötamist tellija juures, seonduvaid sõidukulusid
ei hüvitata;
6.14. Tööks vajalikud testandmed koostab täitja tellijaga eelnevalt kooskõlastatud
mahus;
5
6.15. Täitja meeskonnalt eeldatakse pidevat kontakti ja koostööd tellija ja teiste
koostööpartneritega;
6.16. Probleemide ja küsimuste raporteerimiseks on täitja kohustatud kasutama tellija
tööhaldussüsteemi JIRA;
6.17. Kõik tööks (ka täitja töökohtades) kasutatavad litsentsid ja autoriõigustega
kaetud vahendid on täitja kulul;
6.18. Täitja tagab vajadusel tehniliste ja funktsionaalsete spetsifikatsioonide tõlkimise
(sh väliste osapoolte, nt valmisteekide ja muude valmiskomponentide loojad jt)
tellijaga kooskõlastatud osas täitja kulul;
6.19. Täitja annab tööde teostamisel tellijale koheselt teada vajaliku info puudumisest,
tööülesannete lõppemisest, tekkinud tõrgetest jms. Viivituse ajal, mil tellija täpsustab
infot, lahendab tõrget vms, teostab täitja neid tööülesandeid, milles on vajalik info
olemas ja pole tõrkeid;
6.20. Tulemid (sh vahetulemid) võetakse vastu peale kooskõlastamist tellijaga;
6.21. Tarkvara tarnimine, ülespanek, seadistamine ja testimine toimub tellija CI/CD
keskkonnas;
6.22. Täitja peab töö planeerimisel ja teostamisel arvestama ning tegema
konstruktiivset koostööd tellija teiste koostöö- ja arenduspartneritega;
6.23. Täitja saab tellijalt töödeks vajaliku sisendi ja kooskõlastab võimalikud
lahenduskäigud tellija esindajaga (arhitekt, tootedisainer, tootejuht, projektijuht);
6.24. Täitja ei alusta arendustöödega enne, kui arendustööde skoop ja tehniline
lahendus on kokku lepitud tellijaga;
6.25. Tööde tulemid tarnitakse tellija Confluence keskkonda või JIRA-sse, vastavalt
tellija poolt antud juhistele.
6.26. Tellijal on kohustus valmivad vahetulemid üle vaadata ja anda tagasisidet ning
juhiseid.
7. Viited ja lisamaterjalid
7.1. RIA mittefunktsionaalsed nõuded: https://e-gov.github.io/MFN/.
7.2. WCAG nõuded: https://www.w3.org/TR/WCAG21/.
7.3. Veera kodulehekülg: https://veera.eesti.ee/3d136290e/p/188910-veera-
disainissteem/b/94293b.
7.4. Veera figma: https://www.figma.com/file/nNCV5kRqdRkS8MOCK1ZbqU/Veera-
Design-System?node-id=5458%3A144.
6
Raamlepingu projekt ühe pakkujaga
RAAMLEPING NR …………………..
Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA või tellija 1), registrikood 70006317, asukoht Pärnu mnt
139a, 15169 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel Margus Noormaa
ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või tellija 2), registrikood ….,
asukoht …, keda esindab … alusel … (RIA ja MKM edaspidi koos tellijad)
ja
…………………………….. (edaspidi täitja), registrikood ……, asukoht ……………………….,
keda esindab seaduse ja põhikirja alusel ………………………..;
edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1 Leping sõlmitakse riigihanke „E-teenuste disainisüsteemi jätkuarendustööd“
(viitenumber 258551) tulemusena ja kooskõlas riigihanke alusdokumentidega ja nimetatud
riigihankele täitja poolt esitatud eduka pakkumusega.
1.2 Lepingu esemeks on e-teenuste disainisüsteemi jätkuarendus ja täiendamine, et pakkuda
tervikliku, jätkusuutliku ja kasutajasõbralikku disainisüsteemi ja elemente (edaspidi tööd)
ning tööde tellimist lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Lepingu esemeks olevate tööde
täpsem kirjeldus on toodud lisas 4 „Tööde kirjeldus“.
1.3 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks, kuidas toimub lepingu kehtivuse ajal lepingu esemeks
olevate tööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning täitja vahel. Alltöövõtjate
kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest tellijate ees vastutavaks
täitja.
1.4 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja
pakkumused/tellimused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, tööde üleandmise-
vastuvõtmise aktid (edaspidi akt), pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused
ja lisad.
1.5 Lepingut rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, majandus- ja taristuministri
16. oktoobri 2015 käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
avalike teenuste koosvõime loomiseks“ alusel, millega kehtestatakse prioriteetse suuna 12
„Haldusvõimekus“ meetme 12.3 „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ tegevuse 12.3.2
„Avalike teenuste koosvõime loomine“.
2. Lepingu eeldatav maksumus/maht ja maksmise kord
2.1 Lepingu maksimaalne kogumaksumus on kuni 200 000 eurot (edaspidi lepingu maksumus),
millele lisandub käibemaks. Nimetatud maksumus on eeldatav ning tellijad ei ole kohustatud
täitjalt tellima töid kogumaksumuse summas.
2.1.1 Projektijuhi 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks;
2.1.2 Analüütiku 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks;
2.1.3 Programmeerija 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks;
2.1.4 Sisutoimetaja 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks;
2.1.5 UX/UI disaineri 1 (ühe) töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks.
1
2.2 Kui täitjal tekib tööde teostamise käigus tõlkimise vajadus, siis tõlkimisekulud jäävad täitja
kanda.
2.3 Täitja esitab arve tellijale 2 e-arvena pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi
akt) allkirjastamist.
2.4 Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava
algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes
juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.
2.5 E-arve saatmise võimalused on:
2.5.1 kui täitja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani;
2.5.2 e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis
kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse
infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks;
2.5.3 kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu
(https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto
ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-
arvete operaatorile edastamiseks.
2.6 Täitja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule ning EL rahastusele,
sisaldama makse teostamiseks vajalikke andmeid, riigihanke hankelepingu osa viitenumbrit,
tellija 2 kontaktisiku nime ning vastama käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis
esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.
2.7 Arve maksetähtaeg on 21 kalendripäeva.
3. Lepingu täitmine ja tööde tellimine
3.1 Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute/tellimuste (edaspidi hankeleping) sõlmimine
toimub vastavalt vajadusele lepingu kehtivuse perioodil.
3.1.1 Kui tellimuse maksumus on vähemalt 20 000 eurot käibemaksuta, siis sõlmitakse
kirjalik hankeleping.
3.2 Lepingu täitmine toimub esitatud tellimuste ja hankelepingute alusel. Hankelepingud
sõlmitakse poolte kokkuleppel lepingu kehtivusaja jooksul käesolevas lepingus sätestatud
korras.
3.3 Tööde tellimiseks esitab tellija 1 täitjale elektrooniliselt (e-postiga) või e-riigihangete
keskkonna kaudu tellimuse ja pakkumuse esitamise tingimused koos tööde tehnilise
kirjelduse ja vajadusel hankelepingu projektiga. Pakkumus aktsepteeritakse eduka
pakkumusena, kui see vastab tellimuses kehtestatud tingimustele ja selles pakutud töötunni
maksumus ei ületa lepingu punktis 2.1.1 -2.1.5 toodud maksumusi.
3.4 Pakkumus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellija 1 kontaktisiku e-
posti aadressile või e-riigihangete keskkonna kaudu.
3.5 Pärast pakkumuse aktsepteerimist eduka pakkumusena edastab tellija 1 kontaktisik
tellimuse/pakkumuse kinnituse e-postiga või e-riigihangete keskkonna kaudu, millega
loetakse tellimus sõlmituks, juhul kui ei sõlmita kirjalikus vormis hankelepingut.
4. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine
4.1 Tööd antakse üle vastavalt hankelepingus/tellimuses sätestatud tähtajal. Täitja kohustub
tellijatele esitama peale hankelepingus/tellimuses sätestatud perioodi lõppu järgneva kuu 5-
2
ndaks kuupäevaks üleandmis-vastuvõtmisakti eelnenud arveldusperioodi eest, aluseks
tellijate poolt vastu võetud töö ja/või tulemi valmimisele kulunud töötundide arv ning
hankelepingus/pakkumuses toodud 1 (ühe) töötunni maksumus. Tööde üleandmise all
mõistetakse tööde üleandmist täitja poolt tellijatele akti (lisa 2) alusel, näidates ära
meeskonnaliikmete kaupa teostatud tööülesannete loetelu ja nendele kulunud töötunnid.
Nimetatud akti vormistab täitja pärast tööde teostamist ja edastab e-posti teel digitaalselt
allkirjastatult vahetult enne tööde üleandmist tellijate kontaktisikute e-posti aadressile ja
tellijad allkirjastavad selle vahetult pärast tööde vastuvõtmist ning tagastab need täitja
kontaktisiku e-posti aadressile.
4.1.1 Juhul kui akt esitatakse paberkandjal, koostab täitja selle 2 eksemplaris, esitab
allkirjastatud aktid tellijate kontaktisikule, tellijad allkirjastavad aktid vahetult
pärast tööde vastuvõtmist ning tagastab ühe eksemplari täitja kontaktisikule.
4.2 Täitja kohustub tunnipõhise arvelduse korral järgima, et lepingu maksumust ei ületataks
4.3 Täitja kohustub koos aktiga tellijatele üle andma kõik tellimuse/hankelepingu täitmisel
saadud ja loodud materjalid.
4.4 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijatel aega 10 tööpäeva tööde
ülevaatamiseks. Tellijatel on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada, teavitades sellest
enne tähtpäeva saabumist täitjat 3 tööpäeva ette.
4.5 Akti allkirjastamine tellijate poolt on tema kirjalik kinnitus, et tehtud tööd vastavad
hankelepingu tingimustele ning tööde juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko on tellijatele
üle läinud.
4.6 Akti võib tellijate poolt allkirjastada ja kinnitada ka hankelepingus/tellimuses nimetatud
kontaktisik.
4.7 Kui tellijad tuvastavad täitja poolt teostatud töödes või aktis puudusi, võib ta tööde
vastuvõtmisest keelduda või võtta vastu vaid nõuetekohaselt teostatud tööd. Vastuvõtmisest
keeldumisel esitavad tellijad täitjale tööde mittevastavuse kohta kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teate, kirjeldades selles ära töödes või aktis esinevad puudused ja
määrates puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
4.7.1. Juhul, kui täitja ei kõrvalda töödes esinevaid puudusi tellijate poolt antud täiendava
tähtaja jooksul, loetakse, et täitja on hankelepingut oluliselt rikkunud.
4.7.2. Juhul, kui täitja ei kõrvalda puudusi põhjusel, et pooled ei jõua tehtud tööde kvaliteedi
või hankelepingule vastavuse osas kokkuleppele, siis kaasatakse mõlema poole poolt
aktsepteeritud sõltumatu ekspert. Eksperdi otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.
Eksperdi kaasamise kulud tasub süüdiolev pool.
4.8 Tellijad ei pea andma täitjale täiendavat tähtaega töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks
ja hankelepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kui tegemist on tööde olulise
mittevastavusega hankelepingule. Nimetatud juhul on tellijal 2 õigus keelduda teostatud
tööde eest tasumisest puudustele vastavas osas.
4.9 Juhul, kui täitja kasutab hankelepingu vahetul täitmisel alltöövõtjaid, kajastab täitja
olulisemad alltöövõtjad ja nende poolt teostatud tööde täpsed kirjeldused ning maksumused
aktis.
5. Kvaliteedi tagamine
5.1 Täitja täidab hankelepingujärgsed kohustused vastavalt lepingus ja hankelepingus sätestatud
tingimustele, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni parimas praktikas rakendatavatele
tehnilistele kvaliteedinõuetele, normidele ja standarditele ning lähtub sealhulgas „Riigi IT
3
koosvõime raamistikust” (kättesaadav veebiaadressil:
https://abi.ria.ee/riha/files/4620393/4620534/1/1588165199683/riigi_it_koosvoime_raamist
ik.pdf).
5.2 Arendusmeeskonna liikmed peavad kogu arendustöö vältel jälgima Eesti infoturbe Standardi
(edaspidi E-ITS) (https://eits.ria.ee/) asjakohaseid meetmeid standardturbe tasemel lähtudes
tellimustöö spetsiifikast ja varadest. Muuhulgas tuleb tagada kooskõlalisus ka RIA MFN
nõuetega (edaspidi MFN) (https://e-gov.github.io/MFN/). E-ITSining MFN versioonid
täpsustatakse tellimustöös.
5.3 Täitja peab kasutama tööde teostamiseks tellija keskkondi.
5.4 Täitja vastutab tööde kvaliteedi ning terviklikkuse eest ja et selle alusel tehtav disainisüsteem
on realiseeritav ja rakendatav koostoimelise ja riigi IT põhimõtetele vastava
disainisüsteemina infosüsteemides. Pakutavad lahendused peavad olema otstarbekad ning
arvestama Eestis kehtivaid õigusakte.
5.5 Juhul kui on tegemist struktuurivahenditest rahastatava või muu välisrahastusega hankega,
siis kohustub täitja tööde teostamisel järgima EL struktuuritoetusele viitamise juhendit.
Vastavad nõuded ning stiilijuhised on kättesaadavad aadressil https://rtk.ee/toetusfondid-ja-
programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/logod-ja-sumboolika. Sümboolika paigutus ja
formaat tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga 1.
5.6 Tellijatel on õigus tööde teostamise käigus kontrollida täitja poolt teostatavate tööde
kvaliteeti, lepingu ja hankelepingu tingimustest kinnipidamist.
5.7 Mittekvaliteetsete tööde või lepingule ja hankelepingule mittevastavate tööde avastamisel
informeerib tellija 1 koheselt täitjaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
5.8 Täitjal on kohustus viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada
tellijat 1 probleemidest, mis segavad hankelepingus toodud tööde teostamist ja tähtaegadest
kinnipidamist ning õigus esitada tellijatele ettepanekuid tööde ja tähtaegade muutmiseks.
6. Dokumentatsioon
6.1 Täitja varustab tellijat 1 piisava dokumentatsiooniga, mis on vajalik, et tellijad saaks
hankelepingu alusel loodud töid efektiivselt kasutada, hooldada ja kohandada, täiendades
juba olemasolevat dokumentatsiooni või koostades vajadusel uue dokumentatsiooni.
6.2 Hankelepingu raames koostatavad dokumendid antakse tellijatele või tellijate poolt määratud
kontaktisikutele üle eestikeelsetena või inglise keelsena, täpne vajadus sätestatakse
hankelepingus/tellimuses. Üksnes tellija 1 eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis nõusolekul võib dokumente üle anda muus keeles. Tõlkimise kulud kannab täitja.
6.3 Täitja esitatud dokumentatsioon peab vastama tööde kirjelduses toodud töödele, sisaldama
muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav.
6.4 Täitja uuendab või asendab kõik esinenud vigade või puudustega dokumendid
lepinguperioodi jooksul.
6.5 Dokumentide koostamiseks ja üleandmiseks kasutatakse elektroonilist infokandjat ning
sensitiivne info tuleb edastada krüpteeritult, kasutades ID-tarkvara või tellijaga 1 kokku
lepitud muud võimalust.
7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
7.1 Pooled vastutavad sõlmitava lepingu tingimuste rikkumise eest maksimaalselt lepingu
kogumaksumuse ulatuses. Pooled vastutavad sõlmitava hankelepingu/tellimuse tingimuste
rikkumise eest maksimaalselt sõlmitava hankelepingu/tellimuse kogumaksumuse ulatuses.
4
7.2 Lepinguliste kohustuste rikkumise eest võivad tellijad täitjalt sisse nõuda leppetrahvi või
pidada leppetrahv kinni täitjale makstavast summast, mis aga ei välista muude
õiguskaitsevahendite kasutamist, mh nõuda kahju hüvitamist.
7.3 Tööde teostamise kokkulepitud ajakavast kõrvalekaldumise korral pole täitjal õigust nõuda
kahjude korvamist, kui see on täitja nõuetekohase tegevusega välditav ja kahjud ei ole
tekkinud tellija 1 otsesel süül.
7.4 Kui täitja viivituse põhjustavad tellijad, on täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja
põhjendatud lisakulude hüvitamist. Täitja peab tellijaid viivitusest ning sellest tulenevatest
tagajärgedest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima.
7.5 Tellijad peatavad täitjale hankelepingujärgsete summade maksmise kas osaliselt või
täielikult, kui:
7.5.1 täitja ei täida hankelepingut;
7.5.2 tööde teostamise käigus, testimise käigus või aktis avastatakse puudusi või
muid täitja poolseid kohustuste rikkumisi;
7.5.3 täitja hankelepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab
asjaolu, mille eest vastutab täitja.
7.6 Täitja võib peatada tööde teostamise kas osaliselt või täielikult, kui:
7.6.1 tellijad ei täida hankelepingut;
7.6.2 tellija 2 ei tasu hankelepingujärgset maksumust õigeaegselt;
7.6.2 täitja hankelepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab
asjaolu, mille eest vastutavad tellijad.
7.7 Tööde teostamisel sh vigade kõrvaldamisel tekkivate täitja ja tellijate vaheliste erimeelsuste
lahendamisel lähtutakse eelkõige tööde eesmärkidest tellijate seisukohalt. Kui täitja ei nõustu
tellijate seisukohaga, lasub tellijate seisukoha mittesobivuse tõendamise kohustus täitjal.
7.8 Kui tellijad keelduvad või hoiavad kõrvale nõuetekohaselt teostatud tööde akti
allkirjastamisest ja tööde eest tasumisest, on täitjal õigus nõuda viivist 0,02% päevas
tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 20% vastuvõtmisest keeldutud tööde
maksumusest.
7.9 Kui täitja ei teosta töid, ei anna töid tellijatele akti alusel üle või ei kõrvalda vigu määratud
tähtajaks, on tellijatel õigus nõuda leppetrahvi 0,2% päevas teostamata või üleandmata tööde
maksumusest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% hankelepingu maksumusest. Tellijatel on
õigus tööde eest tasumisel vähendada täitjale makstava tasu suurust leppetrahvi summa võrra.
7.10 Aja eest, mil täitja teeb töödes parandusi tulenevalt tellijate poolt tuvastatud puudustest, on
tellijatel õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,2% hankelepingu kohaselt
täitjale makstavast tasust iga vigade kõrvaldamisega kaasneva kalendripäeva eest, kuid
kokku mitte rohkem kui 20% täitjale makstavast tasust. Tellijatel on õigus tööde eest
tasumisel vähendada täitjale makstava tasu suurust leppetrahvi summa võrra.
7.11 Täitja on kohustatud üle andma kvaliteetsed tööd. Tellijad on nõus üleantud tööde osas 1
(ühel) korral viima läbi vastuvõtutestimise täitjalt kompensatsiooni nõudmata. Alates 2.
(teisest) tellijate poolt teostatavast või tellijate poolt korraldatavast täiendavast vajalikust
vastuvõtutestimisest üleantud tööde osas, on tellijatel õigus nõuda täiendavat tasu tunnihinna
alusel hinnaga 50 eurot iga kulunud töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tellijatel on
õigus kaasata vastuvõtutestimisse kolmandaid osapooli. Täiendava vastuvõtutestimise
maksumus arvestatakse maha tasumisele kuuluvate tööde maksumusest, mille osas
vastuvõtutestimine telliti ja fikseeritakse poolte vahel sõlmitavas tööde üleandmise -
vastuvõtmise aktis.
5
7.12 Tööde tähtajaks esitamata jätmisel täitja poolt on tellijatel õigus nõuda hankelepingust
tulenevate kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist.
7.13 Kui pool ei täida lepingu punktides 8, 9 ja/või 10 sätestatud kohustust, on poolel õigus nõuda
teiselt poolelt leppetrahvi kuni 20% lepingu maksumusest iga vastava juhtumi korral.
7.14 Pooled peavad esitama lepingust/hankelepingust tuleneva leppetrahvi ja/või viivise nõude
kohustusi rikkunud poolele mõistliku aja jooksul kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul arvates
päevast, mil poolel tekkis leppetrahvi nõude esitamise õigus.
7.15 Pretensioonidest meeskonnaliikme töö teostamise efektiivsuse ja kvaliteedi kohta annab
tellija 1 teada meeskonnaliikmele, hankelepingu kontaktisikule ja lepingu kontaktisikule.
Olulises ulatuses või korduvaid kõrvalekaldeid tellija 1 juhiste järgimata jätmisel, ülesannete
teostamisel, meeskonnatööga arvestamise vmt osas, loetakse hankelepingu rikkumiseks.
Tellijal 1 õigus nõuda selle meeskonnaliikme vahetamist, kelle töö ei vasta tellija õigustatud
ootustele. Nimetatud vahetuse nõue on tellijapoolne otsustus ning täitja kohustub tagama
meeskonna liikme vahetuse 7 tööpäeva jooksul alates tellijapoolsest vastavasisulisest
teavitusest.
7.16 Lepingust ja hankelepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast
täitmist ei loeta lepingu ja hankelepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud.
Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid
olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv
õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna.
8. Intellektuaalse omandi õigused ja nende kasutamine1
8.1 Lepingu allkirjastamisega kinnitab kumbki pool, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks
vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on
tarvilikud lepingujärgse töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks käesolevas lepingus
toodud ulatuses ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. Pooled kinnitavad,
et on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei
takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist.
8.2 Pool kohustub lahendama kõikvõimalikud tööga seotud intellektuaalse omandi õigustest
tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega. Juhul, kui
eeltoodust tekib tellijale 1 rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija 1 on kohustatud
lõpetama lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud töö kasutamise, on täitja kohustatud tellija
1 nõudmisel täitma selle rahalise või muu kohustuse ja/või looma samaväärse tulemi tasuta
ning võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tulemi arendamises,
kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt.
8.3 Tellija 1 annab täitjale tööde teostamise ajaks üleilmse lihtlitsentsi tellijale 1 kuuluva tarkvara
varaliste õiguste kasutamiseks ning täitja poolt teostatud tööde tellijale 1 tagasi
litsentsimiseks käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.
8.4 Täitja loovutab tellijatele tehtud tööde varalised õigused. Töö või selle etapi autori varalised
õigused lähevad tellijatele üle töö või selle etapi vastuvõtmise hetkest.
8.5 Täitja annab tellijatele tehtud tööde osas tagasivõetamatu ainulitsentsi autori isiklikele
õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega tööde või selle etapi vastuvõtmise hetkest.
1
Kui tellija 1 ei sätesta konkreetses hankelepingus/tellimuses teisiti.
6
Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja kasutamise territooriumiks
on kogu maailm.
8.6 Täitja kohustub õiguseid, mida ei saa üle anda ja litsentsida, teostama viisil, mis ei takistaks
tellijatel tema varaliste õiguste teostamist.
8.7 Pooled annavad üle ja võtavad vastu lepingus ja/või hankelepingus nimetatud intellektuaalse
omandi õigused ilma, et selleks oleks vaja teha täiendavaid tahteavaldusi või sõlmida
täiendavaid lepinguid, isegi juhul, kui vastavad õigused tekivad või lähevad üle tulevikus.
Täitja on kohustatud väljastama kirjaliku kinnituse tellijale 1 eelnimetatud õiguse üleandmise
või litsentsimise kohta 7 kalendripäeva jooksul alates tellijalt 1 vastava nõude saamisest.
8.8 Tellijad võivad vastuvõetud töö autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem
loodud keskkonnas, toel või formaadis.
8.9 Lepingu täitmisel kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas
juhinduvad pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab töö
teostamisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine ei too
tellijatele kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel (va juhul, kui
nimetatud komponentide kasutamine on ette nähtud täitja pakkumuses).
8.10 Täitja võib kasutada töö teostamiseks kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente vaid
tellijate eelneval kirjalikul nõusolekul. Kirjaliku nõusoleku taotlemisel on täitja kohustatud
esitama tellijatele litsentsi hinna, litsentsitingimused ja andmed lähtekoodi kättesaamise
võimaluse kohta.
8.11 Tasu intellektuaalse omandi õiguste tellijatele ülemineku ja litsentside eest sisaldub
hankelepingute maksumuses ning täitjal ei ole õigust nõuda täiendavat tasu nende õiguste
üleandmise ega litsentsimise eest (sh lepingu sõlmimise ajal tundmatute kasutusviiside
lubamise eest tulevikus).
8.12 Lepinguga reguleerimata autoriõiguse küsimustes lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest
autoriõigusealastest õigusaktidest.
9. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine
9.1 „Konfidentsiaalne informatsioon“ on igasugune informatsioon, mis avaldamise hetkel on
määratletud kui konfidentsiaalne või mille olemusest võib järeldada, et see on
konfidentsiaalne, sealhulgas isikuandmed, turvaandmed, kirjeldus infosüsteemide
turvameetmete, turvaintsidendi või selle ohu kohta, arvutiprogrammid, koodid, algoritmid,
oskusteave, formularid, protsessid, ideed, strateegiad ja muu teave, mille avalikuks tulek
võiks kahjustada tellijate huve või mille suhtes kehtivad avaliku teabe seaduse või muu
õigusakti kohaselt juurdepääsupiirangud või mille suhtes juurdepääsupiirangud ei kehti, kuid
mida tellijad ei ole avalikkusele teatavaks teinud.
9.2 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev
või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine
viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
9.3 Täitja peab käesoleva lepingu ja hankelepingu täitmisel, samuti lepingujärgsete kohustuste
täitmisel saadud informatsiooni tellijate ja nende tegevuse kohta ning isikuandmeid
sisaldavat teavet hoidma konfidentsiaalsena ja mitte avaldama seda kolmandatele isikutele
ilma tellijate eelneva kirjaliku selgesõnalise nõusolekuta.
9.4 Täitjal on õigus töödelda isikuandmeid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil, kui pooled ei
ole kokku leppinud teisiti.
7
9.5 Täitjal on õigus töödelda käesoleva lepingu ja hankelepingu täitmisel teatavaks saanud
konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes lepingu ja hankelepingu
kehtivuse ajal ning lepingu ja hankelepingu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses.
9.6 Isikuandmete töötlemisel kohustub täitja juhinduma kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprill 2016. a määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
9.7 Täitja rakendab konfidentsiaalse informatsiooni, sealhulgas isikuandmete kaitseks
asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid tagamaks isikuandmete konfidentsiaalsuse,
tervikluse ja käideldavuse. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on täitja isikuandmete
töötlemisel kohustatud:
9.7.1 eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamatult kustutama;
9.7.2 ebaõigete isikuandmete parandamiseks võtma viivitamatult kasutusele vajalikud
abinõud;
9.7.3 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
seadmetele;
9.7.4 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
9.7.5 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning
tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele
isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
9.7.6 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
9.7.7 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja
millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
9.7.8 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist,
muutmist või kustutamist;
9.7.9 dokumenteerima isikuandmete töötlemise toimingud vastavalt käesoleva lepingu
lisale 3 „Isikuandmete töötlemise ülevaade“ ja säilitama eelnimetatud vormile
kantud andmeid kogu hankelepingu kehtivuse aja. Tellijatel on õigus igal ajal
kontrollida andmetöötlustoimingute registri pidamist ja täitmist täitja poolt.
9.8 Lepingu punktis 9.3 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja punktis 9.7
sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada
edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile
juurdepääsu on täitja kohustatud tellijaid teavitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem
kui 24 tundi pärast selle teada saamisest. Tellijatel on õigus saada CERT-EElt täielikku infot
käesolevas punktis viidatu turvaintsidentide kohta.
9.9 Konfidentsiaalse informatsiooni, sealhulgas isikuandmete kaitseks rakendatavate meetmete
valikul lähtub täitja tellija juhistest. Tellijatel on õigus anda täitjale soovituslikke juhiseid
isikuandmete töötlemise nõuete paremaks rakendamiseks.
9.10 Täitja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes
nendele isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on
teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud
8
konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks
isikuandmeid, on täitja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib
käesolevas lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid ning omab
baasteadmisi isikuandmete töötlemise nõuetest.
9.11 Täitja on kohustatud teavitama tellijaid konfidentsiaalsuskohustuse täitmisega seonduvatest
takistustest, mis on tekkinud või tõenäoliselt võivad tekkida.
9.12 Konfidentsiaalsuskohustuse, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral on
täitja kohustatud viivitamatult võtma kasutusele meetmed rikkumise leevendamiseks ning
teavitama rikkumisest tellijat mitte hiljem kui 24 tunni möödudes rikkumisest teadasaamisest
arvates. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumiseks loetakse mis tahes sündmus, mis
põhjustab isikuandmete hävimise, kaotsimineku või kolmandatele isikutele, sealhulgas
avalikkusele juurdepääsu võimaldamise või avalikustamise. Teade
konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest tuleb tellijatele esitada kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ning see peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:
9.12.1 konkreetse rikkumise kirjeldus;
9.12.2 juhtunust puudutatud andmesubjektide arv ning isikuandmete liik;
9.12.3 juhtunuga tegeleva kontaktisiku andmed;
9.12.4 meetmete kirjeldus, mida täitja on rakendanud või rakendab rikkumise mõju
leevendamiseks;
9.12.5 rikkumise mõju ja tagajärg andmesubjektidele ja nende isikuandmetele;
9.12.6 muu teave, mis on tellijale vajalik andmesubjekti ja pädeva järelevalveasutuse
teavitamiseks.
9.13 Kohustus tagada konfidentsiaalse informatsiooni kaitse, sealhulgas isikuandmete
konfidentsiaalsus on tähtajatu ning kehtib nii hankelepingu täitmise ajal kui ka pärast
hankelepingu lõppemist.
9.14 Hankelepingu lõppemisel on täitja kohustatud hankelepingu täitmisel kogutud isikuandmed
kustutama, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lepingu punktis 9.7.9. nimetatud
isikuandmete töötlemise ülevaate annab täitja hankelepingu lõppemisel üle tellijale.
9.15 Täitja on kohustatud tagama käesolevas lepingus ja Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides
sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise iga isiku poolt, keda täitja on kaasanud
hankelepingust tulenevate kohustuste täitmisele. Täitja vastutab tellijate ees, kui ta on
rikkunud käesolevas lepingus või õigusaktides isikuandmete volitatud töötlejale sätestatud
isikuandmete töötlemise tingimusi.
9.16 Konfidentsiaalsuskohustuse või isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist käsitletakse kui
lepingu ja hankelepingu olulist rikkumist.
9.17 Täitja on kohustatud avaldama tellijatele teavet, mis on vajalik konfidentsiaalsuskohustuse,
sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmise kontrollimiseks.
9.18. Täitja teeb tellijatega koostööd võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike
meetmete abil andmesubjekti taotlusel tema kohta käivate andmete väljastamisel, andmete
parandamisel ja kustutamisel.
10. Avalikud suhted
10.1 Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu ja hankelepingu raames avalike suhetega ning anda
teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja
arvatud tellija 1 eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul.
9
10.2 Täitja paneb käesolevas punktis sätestatu kohustuseks kõikidele kolmandatele isikutele, keda
ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
11. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
11.1 Leping jõustub hetkel, mil pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib 31.10.2023 või kuni
punktis 2.1 sätestatud lepingu maksumuse täitumiseni.
11.2 Hankelepingu kehtivuse aeg ei ole piiratud lepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga.
11.3 Tellija 1 võib lepingu või hankelepingu mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles
öelda, teatades täitjale sellest 30 kalendripäeva ette ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda
tasu vaid lepingu või hankelepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest.
Lepingu ülesütlemine ei muuda kehtetuks selle alusel sõlmitud hankelepinguid.
11.3.1 Juhul kui, täitja on lepingut rikkunud vähemalt 2 korda ja rikkumine on kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis fikseeritud, võib tellija 1 lepingu ennetähtaegselt
üles öelda, teatades täitjale sellest 14 kalendripäeva ette ning sellisel juhul on täitjal
õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest.
11.4 Täitjal on õigus leping või hankeleping ennetähtaegselt ülesöelda, teatades sellest tellijale 1
kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva, kui tellija 2 keeldub nõuetekohaselt teostatud
tööde eest tasu maksmisest ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu või
hankelepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest. Lepingu ülesütlemine ei
muuda kehtetuks lepingu alusel sõlmitud hankelepinguid.
11.5 Täitja ei tohi lepingust ega hankelepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul
viisil loovutada kolmandale isikule ilma tellija 1 eelneva kirjaliku nõusolekuta.
11.6 Lepingu ja hankelepingu tingimusi võib muuta ainult mõlemapoolselt allkirjastatud lepingu
või hankelepingu lisana. Muudatused tööde ajakavas ning kulude muudatused eelarveridade
vahel ei ole käsitletavad hankelepingu muutmisena tingimusel, et hankelepingu täitmise
lõpptähtaeg ei muutu ning hankelepingu kogumaksumus ei suurene.
12. Meeskonnaliikmed ja lepingu kontaktisikud
12.1 Hankelepingu täitmisel peavad osalema pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, va juhul,
kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud
tellija 1 kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, riigihanke alusdokumentides ja
tellimuses esitatud tingimustele vastava meeskonnaliikmega.
12.2 Täitja võib tellija 1 kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid
meeskonnaliikmeid. Täiendavad meeskonnaliikmed peavad vastama riigihanke
alusdokumentides ja tellimuses seatud tingimustele.
12.3 Täitja vastutab tellija 1 otstarbeka kaasamise eest, vältimaks puudusi dokumentatsioonis või
kõrvalekaldumist tööde ajakavast.
12.4 Täitja poolt lepingu täitmiseks esitatud isikud ei tohi olla tellijate teenistuses.
12.5 Meeskonnaliikmetel peab olema valmidus töötada tellija juures kohapeal, täpsemad
tingimused sätestatakse tellimuses.
12.6 Selleks, et meeskonnaliikmed saaksid töötada kohapeal, peavad meeskonnaliikmed läbima
taustakontrolli (avalikest ja mitteavalikest andmebaasidest sh Karistusregister, Äriregister jt),
juhul kui meeskonnaliige ei läbi taustakontrolli, peab pakkuja esitama uue meeskonna liikme,
kes vastab kõikidele hanke alusdokumentides spetsialistile esitatud tingimustele.
12.7 Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:
12.7.1 tellija1 kontaktisik on …………., e-post:
[email protected], tel: ……………;
10
12.7.2 tellija 2 kontaktisik on …………., e-post:
[email protected], tel: ……………;
12.7.2 täitja kontaktisik on ………………..……………. (nimi, tel, e-post).
12.8 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingus või hankelepingus sätestatud
kontaktisikutele. Kõik pretensioonid peavad olema esitatud kirjalikus vormis.
12.9 Kontaktisikute muutumisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt teavitada kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud teade lisatakse lepingu või hankelepingu
juurde ning ei käsitleta lepingu või hankelepingu muutmisena.
12.10 Pooled kinnitavad, et ei teosta sihtvärbamist lepingu kehtivuse jooksul teise poole poolt
lepingu täitmisesse kaasatud meeskonnaliikmete suhtes.
12.11Ühelgi juhul ei vastuta pooled lepingu rikkumise tõttu teise poole saamata jäänud tulu eest.
13. Lõppsätted
13.1 Pooled juhinduvad lepingu ja hankelepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus ja hankelepingus reguleerimata küsimustes
võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.
13.2 Juhul kui lepingu või hankelepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate
õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
13.3 Täitja on teadlik, et leping ja hankeleping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses
avalik.
13.4 Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled
läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.
13.5 Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Lisad
14.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on:
14.1.1 lisa 1 „Hankelepingu projekt“;
14.1.2 lisa 2 „Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt - näidis“;
14.1.3 lisa 3 „Isikuandmete töötlemise ülevaade - näidis“;
14.1.4 lisa 4 „Tööde kirjeldus“;
14.1.5 lisa 5 „RIA teenuste arenduspõhimõtted“.
11
Raamlepingu nr ……………. lisa 1
Hankelepingu projekt
HANKELEPING nr …
Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi tellija 1), registrikood 70006317, asukoht Pärnu mnt 139a,
15169 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel peadirektor Margus Noormaa
ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või tellija 2), registrikood ….,
asukoht …, keda esindab … alusel … (RIA ja MKM edapidi koos tellijad)
ja
…………………………….. (edaspidi täitja), registrikood ……, asukoht ……………………….,
keda esindab seaduse ja põhikirja alusel ………………………..;
edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1 Leping sõlmitakse lähtudes riigihangete seaduse § 30 lõikest 3 ja täitjaga sõlmitud
raamlepingust nr …..
1.2 Tööde detailsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1 „Tööde kirjeldus“.
1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on tellija 1 „E-teenuste disainisüsteemi
jätkuarendustööd“ (viitenumber 258551) riigihanke alusdokumendid, tellija 1 tellimus,
täitja pakkumused ning arvestades antud lepingus kokkulepitud erisusi.
1.4 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.
2. Lepingu maksumus, maksetingimused ja tööde üleandmine
2.1 Lepingu kogumaksumus/maksumus on kuni ………. eurot, millele lisandub käibemaks
(edaspidi lepingu maksumus). Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke
kulusid.2
2.1.1 …. töötunni maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks.
2.2 Lepingut rahastatakse projektist …..
2.3 Tööd antakse üle … (täpsustatakse tellimuses):
2.3.1 ….
2.3.2 …
2.4 Tööde üleandmisel lähtutakse raamlepingu punktis 4 sätestatust.
2.5 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijatel aega 10 tööpäeva tööde
ülevaatamiseks. Tellijal 1 on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada, teavitades sellest
enne tähtpäeva saabumist täitjat 3 tööpäeva ette.
2.6 Töö teostamise käik ja/või tulem kantakse tellija 1 lähtekoodi repositooriumisse või Githubi,
vastavalt tellija 1 juhistele.
2
Punktid 2.1 – 2.9 täpsustatakse tellimuse käigus.
12
2.8 Aktis tuuakse eraldi välja meeskonnaliikmete kaupa tehtud tööülesannete loetelu ja nendele
kulunud töötunnid.
3. Lepingu kehtivus ja ülesütlemine
3.1 Leping jõustub hetkel, mil pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib … (….) kuud või kuni
punktis … sätestatud lepingu maksumuse täitumiseni / või lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni, vastavalt varem saabunud asjaolule.
3.2 Tellija 1 võib lepingu 30 kalendripäevase etteteatamistähtajaga olenemata põhjusest üles
öelda ning sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu vaid lepingu ülesütlemise hetkeks
faktiliselt tehtud tööde eest.
3.3. Täitjal on õigus leping ennetähtaegselt ülesöelda, teatades sellest tellijatele kirjalikult ette
vähemalt 2 nädalat, kui tellijad keelduvad või hoiavad kõrvale nõuetekohaselt valmistatud
tööde vastuvõtmisest ja/või tellija 2 nende eest tasu maksmisest.
3.4. Ülaltoodud alustel lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on täitjal õigus tellijalt 2 sisse nõuda
tasu lepingu lõpetamise hetkeks faktiliselt tehtud tööde eest.
4. Kontaktisikud
4.1 Tellija 1 kontaktisik on ……(tel, e-post);
4.2 Tellija 2 kontaktisik on ……(tel, e-post);
4.3 Täitja kontaktisik on ……(tel, e-post).
5. Lõppsätted
5.1 Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt.
5.2 Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled
läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus.
5.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt.
6. Lisad
6.1 Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on: ……
6.1.1 lisa 1“…“.
13
Raamlepingu nr ……… lisa 2
Riigi Infosüsteemi Ameti ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
…………….. vahel sõlmitud
lepingu nr……………….juurde
TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT3- näidis
Käesolev tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ……………….
(edaspidi täitja) täitja kontaktisiku ……………… poolt ja esitatud Riigi Infosüsteemi Ameti
(edaspidi RIA või tellija 1) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM või
tellija 2) ……………., (edaspidi koos nimetatud pool või pooled) tõendamaks, et täitja andis üle
poolte vahel sõlmitud lepingu nr …………. ja riigihanke viitenumber …, alusel teostatud tööd
alljärgnevalt:
1. ……………………………………………………… (tehtud tööd, meeskonnaliikmete kaupa
tehtud tööülesannete loetelu, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingupunktidele
vm).
2. Käesolevale aktile allakirjutamisega loetakse tööd täitja poolt tellijatele üle antuks ning tööde
juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale üle läinuks.
3. Kinnitame, et ……………… töötles tööde elluviimisel talle teatavaks saanud isikuandmeid
vaid tellija poolt tellitud töödega seotud tööde teostamiseks. Akti esitamisega kinnitame, et
oleme kustutanud kõik tööde käigus teatavaks saanud isikuandmed.
4. Käesolev akt on aluseks täitja poolt tellijale 2 arve esitamiseks summas ………….. eurot,
millele lisandub käibemaks.
5. Käesolev saadetakse pärast allkirjastamist pooltele.
6. Käesoleva akti lahutamatud lisad on:
6.1 …………………….
3
Akti võib muuta vastavalt vajadusele ja tellitavale tööle.
14
Nõuded e-teenuste disainisüsteemi jätkuarendus meeskonnale
Pakkuja peab komplekteerima raam- ja hankelepingu täitmiseks 7-liikmelise meeskonna
arvestusega, et see koosneb vähemalt järgmistest rollidest ning üks isik saab meeskonnas täita
vaid ühte rolli:
1 projektijuht;
1 süsteemianalüütik;
2 programmeerijat (2 front-end);
2 UX/UI disainer;
1 sisutoimetaja.
Pakkuja peab tagama lepingu täitmisel meeskonna piisavuse, sh olema valmis meeskonda
suurendama, et tööd saaksid teostatud vastavalt kokkulepitud ajakavale ja kvaliteedinõuetele.
Meeskonda võib vajadusel lülitada ka muude rollide täitjaid, kuid nende kvalifikatsioon ei
kuulu hindamisele.
Vastavustingimustele mittevastava töötaja kaasamine on lubatud ainult tellija kirjalikul
taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekul ning tingimusel, et ta ei asenda mingit
meeskonnaliiget, vaid on kaasatud abitööjõuna ja/või spetsiifilise eksperdina. Spetsiifilise
eksperdi kaasamise vajadus peab olema tingitud tellija poolt tellitud töö olemusest ning
vastavustingimustele mittevastava töötaja ja/või spetsiifilise eksperdi tunnihind ei tohi olla
suurem kõrgeima tunnihinnaga hankes kvalifitseeritud meeskonnaliikme tunnihinnast.
Meeskonnaliikmete väljavahetamine toimub ainult tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis nõusoleku alusel ning asendaja peab vastama asendatavaga samadele tingimustele.
Pakkuja tagab, et projektijuht vastutab tööde korrektse ja tähtajalise elluviimise eest ning on
võimeline töötama tellijaga eesti keeles.
Projektimeeskonna liikmed peavad vastama järgmistele tingimustele:
1. Projektijuht
1.1. Peab omama hanketeate avaldamisest viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3-aastast
töökogemust tarkvara- ja/või veebi disainisüsteemide projektide juhtimisega.
1
1.2. Peab olema viimase 5 aasta jooksul hanketeate avaldamisest osalenud projektijuhina
vähemalt 2 tarkvara- või veebi disainisüsteemide projektis. Esitatud projektid peavad
olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täidetud1. Nendest iga projekti puhul
peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1.2.1 töömaht on vähemalt 2000 töötundi projekti kohta;
1.2.2 vastavas rollis on projektijuht teostanud töid vähemalt 400 töötunni ulatuses.
2. Süsteemianalüütik
2.1. Süsteemianalüütik peab omama kogemust ja suutma läbi viia:
2.1.1. veebi disainisüsteemi tehnilist analüüsi, sh disaini ja veebi komponentide
analüüs;
2.1.2. ärianalüüsi, sh nõuete kaardistamine, analüüsimine ja tehniliste dokumentide
koostamine;
2.1.3. disainisüsteemi analüüsi (AS-IS ja TO-BE).
2.2. Süsteemianalüütik peab omama kogemust järgmiste standardite/tehnoloogiate:
HTML5, CSS3, WCAG 2.1 AA.
2.3. Peab omama hanketeate avaldamisest viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1-aastast
töökogemust kasutatavuse eksperdina ja analüütikuna vähemalt 3-aastast töökogemust,
kes on teostanud disainisüsteemi tehnilist analüüsi.
2.4. Peab olema viimase 5 aasta jooksul hanketeate avaldamisest osalenud vähemalt 3
infosüsteemi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projekti. Esitatud projektid
peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täidetud. Nendest iga
projekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
2.2.1 töömaht vähemalt 2000 töötundi projekti kohta;
2.2.2 vastavas rollis on süsteemianalüütik teostanud töid vähemalt 400 töötunni
ulatuses.
2.2.3 projekti raames on realiseeritud funktsionaalsus, mis vastab järgnevale:
2.2.3.1 süsteemi kasutatavuse analüüs, kasutajaliidese disain, prototüübi loomine,
kasutatavuse ja ligipääsetavuse hindamine ning kasutatavuse testide
teostamine.
1
Kõikide dokumendis toodud rollide (1-5) puhul loetakse täidetuks lepinguid, mis on täielikult täidetud ja lepingu
täitmise tähtaeg on saabunud ning mille alt teostatud tööd on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui
lepingu või teenuse eripära võimaldab töid üle anda ja vastu võtta etapiviisiliselt, loetakse täidetuks ka sellised
pakkumuste tähtpäeval kehtivad lepingud, mille alt on teostatud, tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud töid
mahus vähemalt 2000 töötundi.
2
3 Programmeerija (2 front-end)
3.2 Peab omama hanketeate avaldamisest viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3-aastast
programmeerimise töökogemust.
3.3 Peab olema viimase 5 aasta jooksul hanketeate avaldamisest osalenud vähemalt 3
tarkvara- ja/või front-end projekti kasutajaliidese loomist või modifitseerimist ja
juurutamist. Esitatud projektid peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks
nõuetekohaselt täidetud. Nendest iga projekti puhul peavad olema täidetud järgmised
tingimused:
3.3.1 töömaht vähemalt 2000 töötundi;
3.3.2 vastavas rollis on programmeerija teostanud töid vähemalt 500 töötunni
ulatuses.
3.4 Peab omama vähemalt 2-aastast front-end (React, Vue või Angulari või muu front-
end raamistiku) programmeerimise töökogemust.
3.5 Programmeerijad peavad kokku omama kogemust järgmiste
tehnoloogiate/platvormidega: JavaScript, HTML5, CSS3, Docker, front-end raamistik
(React, Vue ja/või Angular).
3.6 Peab olema kogemus kasutada ja publitseerida tarkvara avalikesse koodihoidlatesse.
3.7 Peab olema töökogemus turvakriitilises tarkvaraarendusprojektides.
4 UX/UI Disainer
4.2 Peab omama hanketeate avaldamisest viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3-aastast
kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disainimise töökogemust.
4.3 Peab olema viimase 5 aasta jooksul hanketeate avaldamisest osalenud vähemalt 3
disainisüsteemi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projektis. Esitatud
projektid peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täidetud.
Nendest iga projekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
4.3.1 Töömaht vähemalt 2000 töötundi;
4.3.2 Vastavas rollis on disainer teostanud töid vähemalt 400 töötunni ulatuses.
4.4 Omab kogemust järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: Figma, Sketch, AxureRP.
4.5 Peab olema kogemus veebielementide disainimises ja nende prototüüpimises.
3
5 Sisutoimetaja
5.2 Peab omama hanketeate avaldamisest viimase 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 3-aastast
töökogemust tehniliste dokumentatsioonide ja juhendite koostamisel eesti ja inglise
keeles.
5.3 Peab olema viimase 5 aasta jooksul hanketeate avaldamisest osalenud vähemalt 3
dokumentatsiooni või juhendi loomise või modifitseerimise ja juurutamise projektis.
Esitatud projektid peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks nõuetekohaselt
täidetud. Nendest iga projekti puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
5.2.1 töömaht vähemalt 2000 töötundi;
5.2.2 vastavas rollis on sisutoimetaja teostanud töid vähemalt 200 töötunni ulatuses.
Pakkuja esitab rollide kohta nõutud andmed CV vormil, mahus, millest nähtub nõuete täitmine
ja võimaldab hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida (dokumendi vorm/CV vorm.docx).
4
LISATEAVE
1. Riigihanke osadeks jaotamine ja olelusringi kulud
1.1. Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks raamlepingu 1
pakkujaga. Teenuse osutamine ühe pakkuja poolt tagab hankija rahaliste vahendite
otstarbeka ja säästliku kasutamise.
1.2. Hankija ei arvesta majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel olelusringi
kulusid, sest riigihanke eesmärgiks on arendus- ja disainitööde tellimine disainisüsteemi
ajakohastamiseks ja täiendamiseks raamlepingu alusel hankija olemasolevatele
lahendustele lähtuvalt hankija vajadustest ning võimalustest ning seetõttu ei ole
võimalik tehtavaid ega kasutamisjärgseid kulusid määratleda ega hinnata.
2. Pakkumuse esitamine ja teise ettevõtja vahenditele tuginemine
2.1 Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile
ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite
alusel, esitab pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad
solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele
tugineti.
2.2 Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning raam- ja hankelepingu sõlmimise ja
täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja, lisades
pakkumusele volikirja.
3. Pakkumus
3.1 Vastavalt RHS § 122 näitab pakkuja pakkumuses hankelepingu täitmisel selle osa
suuruse ja iseloomu, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid koos
kavandatavate alltöövõtjate nimedega.
3.2 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele,
sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses
esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida
nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.
3.3 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav raamleping oleks
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022
jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr
2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja
täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust
ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega.
3.4 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida
RHS § 95 lg 1 p 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas,
kust oleks Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal
asutatud ettevõtjaid nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt järgmiste tõendite
esitamist:
3.4.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt
nähtub isiku kodakondsus;
3.4.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa
äriregistrist või muult pädevalt asutuselt.
4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks
tunnistamine
4.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal
ajal enne raamlepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule või kui
pakkumuse maksumus või kulu ületab riigihanke alusdokumentides kindlaks määratud
raamlepingu hinda või kulu. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija
sellekohase põhjendatud otsuse
4.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
4.2.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;
4.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud
ja seetõttu osutub raamlepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
4.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
5. Pakkumuse edukaks tunnistamine
5.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks
tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud
hindamiskriteeriumide alusel.
5.2 Eduka pakkumuse valiku aluseks on vastavalt RHS § 117 lg 1 majanduslik soodsus ja
riigihanke alusdokumendis „Hindamismetoodika“ toodud.
6. Muud sätted
6.1 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2
nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile
vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda
selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille
hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile,
patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on
täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.
6.2 Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke
alusdokumentides avastatud vastuolude, ebaselguste või puuduste kohta, on hankijal
õigus raamlepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida
hankijale sobivam riigihanke alusdokumentide tõlgendus.
6.3 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud raamlepingu allkirjastama ning tagastama
allkirjastatud raamlepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul raamlepingu edastamisest
arvates.
6.4 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad sh alltöövõtjad, kelle elu- või
asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik,
muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riik).
Lisa 5 - RIA teenuste arenduspõhimõtted
1.1 Rutiinid, artefaktid ja rollid
Rutiin Kirjeldus Eesmärk Osalejad
Arenduse alustamise eelduseks on tehnilise sprindi läbimine. Tehniline sprint
koosneb kõikidest tegevustest, mis on vajalikud selleks, et arendaja saaks hakata
Tehnilise valmisoleku loomine tarnima äriväärtust. Soovituslikult pool planeeritud sprindi pikkusest.
tehnoloogia, DevOps,
0-Sprint äriväärtuse arendamiseks ja
arhitekt, tootejuht
tarnimiseks Aitab veenduda arenduspartneri tehnilises pädevuses, tagada tehniline võimekus
arendustöödega alustamiseks ning muudab tehnilise poole läbipaistvamaks ja
seeläbi paremini juhitavaks.
Sprint – ajaliselt piiratud
arendusaeg, mille kestus on
Peamine Sprindi eesmärk on tarnida kliendile kasutatav tarkvara osa.
eelnevalt kokku lepitud - tavaliselt
tootejuht ja
ühest nädalast ühe kuuni. Iga
Sprint Sprindi käigus uuendab arendaja arendusest tulenevate muudatuste korral ka arendusmeeskond,
sprint algab planeerimisega ja
teenuste spetsifikatsiooni ja paigaldusjuhendeid, arendus- ja CI keskkonna arhitekt
lõppeb ülevaatuse ning
evitusskeeme.
tagasivaate koosolekuga
(retroperspektiiviga).
Standup’i abil kontrollitakse arendustsükli (Sprindi) tempot ja tervist. Veendutakse,
et meeskonnal pole takistusi ja tööd edenevad plaanitud tempos.
Standup’il peab iga osaleja vastama kolmele küsimusele: arendajad, arhitekt,
Daily Igapäevane kuni 15 minutiline
testijad, tootejuht,
stand-up arendusmeeskonna infovahetus
Mis sa eile valmis said? scrum master
Mida sa täna plaanid valmis saada?
Kas sul on takistusi?
Võimaldab meeskonnal kokku leppida tööde nimekiri, millega hakatakse tegelema
tootejuht ja
Sprint Järgmise arendustsükli tööde järgmine Sprint. See on grupitöö, kus osaleb terve meeskond. Antud koosoleku
arendusmeeskond,
planning (skoobi) kokku leppimine jooksul on vaja leida vastused küsimustele: “mis saab tehtud Sprindi jooksul?” ning
arhitekt
“kuidas realiseerida valitud töömahu?”
tootejuht ja
Backlog Vaadata läbi backlog'is olevaid Story/taske , et veenduda tähtsuse järjekorras ja et
Backlogi ülevaatamine arendusmeeskond,
grooming üksused on kohaletoimetamiseks valmis.
arhitekt
Kokkuvõtlik ülevaade tootejuht,
Sprint arendustsükliga loodud Iga sprindi eesmärgiks on tarnida potentsiaalselt toodangukõlblik toode ning Sprint arendusmeeskond,
review äriväärtusest ja teekaardi review on rutiin, kus selles veendutakse kaasates tarvilikke osapooli. kliendi/tellija
hetkeseisust esindaja(d)
Retro põhieesmärk on saada ülevaade eelmisest sprindist, et vajadusel teha
Eelmise arendustsükli töörutiinis parandusi ja kõrvaldada takistusi.
tootejuht ja
õnnestumiste ja ebaõnnestumiste
Retro arendusmeeskond,
kaardistamine ning takistuste Mis läks hästi?
arhitekt
lahendamise kokkuleppimine Mida saame tulevikus parandada?
Artefaktid Kirjeldus
See on list, mis kirjeldab kõik tööd, millised on vajalikud toode valmistamiseks. List on dünaamiline ning sisaldab rakenduse funktsioone,
Product backlog
nõudeid, detaile ja parandusi.
Sprint backlog See on plaan järgmiseks Sprindiks, mis ütleb milline toote funktsionaalsus peab olema tarnitud iteratsiooni tulemusena.
Toote osa/
Potentsiaalselt kasutusse antav toote osa, mis valmib Sprindi jooksul.
Increment
Ingliskeelne
Rollid Rolli kirjeldus
nimetus
Äriomanik Business owner Äriomaniku rollis on valdkonnajuht, kes vastutab saavutavate tulemuste koguväärtuse maksimeerimise eest.
Peamine kontakt äri ja IT vahel. Koostöös aitab koostada toote visiooni ning seletada seda arendusmeeskonnale. Vastutab
Toote omanik Product owner
toote Backlogi eest ning prioritiseerib arendusülesandeid.
Scrum Peamine vastutus on suurendada meeskonna tootlikust. Kõrvaldab takistusi tööprotsessis, toetab metodoloogia paremat
Scrum master
meister kasutamist igapäevaselt, motiveerib, koolitab ning aitab.
Development Protsessi poolt eeldatakse, et meeskond sisaldab kõiki vajalikke kompetentse, et tarnida funktsioneerivat toodet. On
Arendustiim
team iseorganiseeruv ning tervikuna vastutab tulemuse eest.
Arhitekt on protsessis osaleja. Tema osaleb aktiivselt süsteemi või teenuse teostamisel (arendamisel). Arhitekti vastutused:
Arhitekt loob teenuse või toote tehnilise kontseptsiooni ja jälgib selle teostamist.
Arhitekt lähtub ärilistest vajadustest, eesmärkidest ja soovidest, leides neile sobiva tehnilise vormi.
Arhitekt Architect
Arhitekti töö tulemusteks on artefaktid ja suhtlus.
Artefaktid: kontseptsioonid, kavandid, mudelid, spetsifikatsioonid, kirjalikud arvamused tehnilistes küsimustes,
koodiläbivaatuste raportid.
Peamine ülesanne on teostada analüüsi, et aru saada millised on ärilised vajadused, selle põhjal loob dokumentatsiooni, mis
Analüütik Analyst
on lähteülesanne arendajatele.
Peamiselt administratiivne roll. Projektijuht koordineerib arendustiimi, koostab projektiplaani ja eelarvet, jagab tööd
Projektijuht Project manager
inimeste vahel ning jälgib progressi.
1.2 Arendustsükkel
Arendustsüklisse planeeritud tööde arendamine, testimine ja vastuvõtmine.
Arendajad arendavad ja tarnivad kasutuslood (või bugid) vastavalt kokkulepitud tarnedefinitsioonile. Vastutab
Arendamine – kasutusloo vastavusse arendusmeeskond.
viimine tarnedefinitsiooniga (Definition of
done) Arendamise tööfaasis testib arendaja enda koodi oma keskkondades. Tarkvara kompileeritakse ja paigaldatakse RIA
CI keskkonnas.
Kuidas ja kelle poolt toimub koodikvaliteedi kontroll? Kokkulepete sõlmimise ja otsuste vastuvõtmise ning nende
rakendamise eest arendusprotsessis vastutab arhitekt.
Code review – tarnitud koodi kvaliteedi Code review sammus tuleb nõudeid rangelt järgida ja vajaduselt tööd arendajatele tagasi saata kui need ei ole
kontrollimine kvaliteetsed. Kui võtame vastu ebakvaliteetse tarne, tuleb hiljem kulutada lisaressurssi vigade paranduseks.
Minimaalne nõue: Kõik uued arendused liidestatakse RIA-sisese SonarQube'iga kohe peale RIA arenduskeskkonda
kandmist. SonarQube'i peab laekuma regulaarselt teave ühiktestide katvuse kohta.
Testimisel on soovitav kasutada majasiseseid teenusehaldureid. Testimise eest vastutab arendusmeeskond.
Testimine – tarnitud väärtuse
funktsionaalne testimine Testimise tööfaasis testib testija (mitte arendaja!) viimast commit’i CI keskkonnas. Kui see pole kvaliteetne, liigub
töö tagasi arendusfaasi.
Tarnitud äriväärtuse vastuvõtmise või tagasilükkamise eest vastutab tootejuht.
Ebakvaliteetsed, poolikud/puudulikud või kokkulepitud äriväärtuse tarnimise (DoD) nõuetele mittevastavad tööd ei
kuulu vastuvõtmisele. Kui võtame vastu, oleme need aktsepteerinud ja teostatuks lugenud. Kui võtame vastu
Äri vastuvõtutestimine (Acceptance test) –
ebakvaliteetse tarne, tuleb hiljem kulutada lisaressurssi vigade paranduseks.
tarnitud äriväärtuse vastuvõtmine või
tagasilükkamine
Vastuvõtutestimise töödele assigneeritakse üksnes RIA inimesi vastavalt kompetentsile: arhitektuursed tööd
suunatakse arhitektile; funktsionaalsed tööd ja testimisalased tulemid tootejuhile; tarkvara
paigaldamise/ehitamisega seotud tööd süsteemiadministraatorile jne. Vastuvõtutestimist realiseeritakse RIA
testkeskkonnas.
Turva- ja koormustestimine – major
reliisidele, vastavalt vajadusele, enne Turva- ja koormustestide läbiviimise vajadust enne reliisi toodangusse jõudmist hindab (vastutab) arhitekt.
toodangusse jõudmist
1.3 Keskkonnad
Keskkondade eripära sõltub teenusest.
Keskkond Kirjeldus Ligipääs Omadus Monitoorimine
Arendaja
Arendaja keskkond - individuaalne arendustöö; keskkonda haldab arenduspartner Arendaja Arendus
masin
RIA arenduskeskkond (DEV) - koodi ehitamine, testimine ja paigaldamine arendaja Arendaja,
Meeskond ise otsustab
DEV poolt, RIA keskkonnas; keskkonda haldab tootetiim (mõned toimingud vajavad RIA Toote Arendus
mida monitoorida
süsteemiadministraatorit) meeskond
Testkeskkond (TEST) - reliisi testimine RIA poolt; keskkonda haldab RIA Toote
TEST Reliisi testimine
süsteemiadministraator meeskond
Teenuse avalik testkeskkond (DEMO) - valmis rakenduse testimine RIA poolt, enne
Toote RIA Zabbix info
DEMO toodangusse paigaldamist (vastuvõtutestimine); keskkonda haldab RIA Vastuvõtutestimine
meeskond monitoorimine
süsteemiadministraator
Toodangukeskkond (PROD) - rakenduse käitamine toodanguteenuse Toote
PROD Toodanguteenus
osutamiseks; keskkonda haldab RIA süsteemiadministraator. meeskond
Hindamismetoodika
Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige
soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System)
allpool toodud kriteeriumite alusel:
Tabel 1. Hindamiskriteeriumite osakaalud
Nr Kriteerium Osakaal
1 Pakkumuse maksumus 100
KOKKU 100
1. Pakkumuse maksumus – maksimaalselt 100 väärtuspunkti
1.1. Pakkumuse maksumuse ehk rollide tunnihindade summa (käibemaksuta) eest omistatakse
pakkumusele punktid väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System) alusel.
1.2. „Pakkumuse maksumuse“ kriteeriumi arvestamise aluseks on pakkumuse maksumuse
vormil esitatud rollide tunnihinnad. Pakkumuses esitatud erinevate rollide tunnihinnad
liidetakse ning saadakse pakkumuse maksumus.
1.3. Maksimaalsed väärtuspunktid (100) omistatakse madalaima hinnaga pakkumusele. Teised
pakkumused saavad võimalikust 100-st punktist proportsionaalselt vähem punkte.
Väärtuspunktid arvutatakse: “punktimäär” = “kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷
“hinnatava pakkumuse maksumus” × 100. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe
komakoha täpsusega. „0“ hinda ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal
õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata.
2. Pakkumuste edukaks tunnistamine
2.1. Hindamiskriteeriumi alusel saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa.
Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Maksimaalne võimalik
väärtuspunktide kogusumma on 100,00.
2.2. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis hindamiskriteeriumi alusel saab kõige rohkem
väärtuspunkte ja on seega majanduslikult soodsaim pakkumus.
1
2.3. Juhul kui väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse
väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse
esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.
2
CV-vorm
Curriculum Vitae
1. Perekonnanimi:
2. Eesnimi:
3. Täidetav roll projektis (märkida „linnuke“ vastava rolli ette):
☐ Projektijuht
☐ Süsteemianalüütik
☐ Programmeerija (front-end)
☐ Sisutoimetaja
☐ UX/UI disainer
4. Keelteoskus (Euroopa Nõukogu ühtsete keeleoskustasemete üldskaala alusel):
Keel Suuline Kirjalik Kommentaar
Eesti
Inglise
(lisada ridu vastavalt vajadusele)
5. Erialane tööstaaž (aastates):
Vastaval erialal nõutud minimaalne töökogemus
- Projektijuhil 3 aastat
- Analüütikul 3 aastat
- Programmeerijal 3 aastat
- Sisutoimetajal 3 aastat
- UX/UI disaineril 3 aastat
6. Töölugu, mis kinnitab erialase tööstaaži piisavust:
Ajaperiood: (kuu/aasta) - (kuu/aasta)
Ettevõte/organisatsioon
Amet
Töökirjeldus
(lisada ridu vastavalt vajadusele)
7. Töökogemus
Tuua välja spetsialisti töökogemus projektides vastavalt oma rollile.
CV-vorm
Projekti nimetus, Nõue rollile Töökogemus Tööülesanded projektis Projektis kasutatud Tellija nimi (sh
algus – lõpp, (aluseks vastavustingimus antud projektis tehnoloogia/ kontaktisiku andmed)
maht töötundides „Nõuded Artiklivaramu (töötundides) platvorm
meeskonnale“ nõuded)
1. Nt: Projekt X Hankija palub sõnaliselt 000 h Hankija palub välja tuua
00.0000-00.0000 välja tuua vastavalt vastavalt rollile seatud
0 000 h rollile seatud nõuded: kõik
Nt analüütik peab olema tehnoloogiad/platvormid:
infosüsteemide loomise nt Java Spring
või modifitseerimise ja Framework, JavaScript,
juurutamise projekt XML, JSON, OAuth,
OpenSAML, OpenID
Connect, ORY Hydra,
Go, PostgreSQL, Apache
Tomcat, Apache Ignite,
Maven, NPM, Jenkins,
JUnit, REST Assured,
JMeter, ELK stack,
Rsyslog, GitHub, Docker
(lisada ridu vastavalt vajadusele)
8. Omandatud sertifikaadid:
9. Muu oluline informatsioon:
KÄSKKIRI
08.02.2023 nr 12
ATKL projekt: "E-teenuste disainisüsteemi
jätkuarendustööd" volikiri
Riigihangete seaduse § 43 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning
majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis
03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
hankekorra“ § 6 lõikega 4:
Volitan Riigi Infosüsteemi Ametit (edaspidi RIA):
1. Korraldama riigihanke „E-teenuste disainisüsteemi jätkuarendustööd“ kooskõlas riigihanke
alusdokumentidega (lisatud) ja tingimusel, et RIA kooskõlastab ühishankega seotud olulised
muudatused (eelkõige hankelepingu eseme kirjeldus ja lepingu tingimused) punktis 4 nimetatud
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) volitatud esindajaga.
2. Täitma punktis 1 nimetatud ühishanke korraldamiseks avatud hankemenetlusega seotud
riigihangete seadusest tulenevaid kohustusi kuni raamlepingu sõlmimiseni, mille allkirjastavad
mõlemad ühishankijad. Raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute ning raamlepingu
lõppemise kohta esitab teabe riigihangete registrisse RIA.
3. MKM võtab vastu lepingutingimustele vastavad tööd ja tasub arved kogumaksumusega kuni
200 000 eurot käibemaksuta.
4. Volituse andja esindajaks on MKM-i digiriigi arengu osakonna teenuste valdkonnajuht Kaili
Tamm, e-post:
[email protected], telefon: 625 6460.
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
maavarade ja energeetika asekantsler
kantsleri ülesannetes