KOMMENTAARID ja ETTEPANEKUD KORTERELAMUTE ENERGIATÕHUSUSE TOETUSE
TINGIMUSTE MÄÄRUSE EELNÕU 26.01.2023 VERSIOONILE
Dokument: Majandus- ja taristuministri määruse 26.01.2023 eelnõu, seletuskiri ja seletuskirja Lisa.
MTM 31.01.2023 kiri nr 2-1/17-0452/615
Teema: Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused
Koostajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Väljavõtted määruse eelnõu seletuskirja Lisast Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute
tabel, milliste kohta on esitatud käesolevad kommentaarid ja ettepanekud
Märkuste ja ettepanekute esitaja: Määrust ettevalmistav töörühm:
KÜ Pronksi 4 KredEx/MKM
Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või arvestamata jätmise
põhjendus
2. Täiendada rekonstrueerimistoetuse eelnõus toetatavate Selgitus: olemasoleva sõnastusega hõlmatud.
tööde loetelu alljärgneva alapunktiga: x) hoone
üldkasutatavatel pindadel asuva nõrkvoolusüsteemi
(andmeside, seadmete automaatika ats/turvasüsteemid)
asendamine või rekonstrueerimine ja sellega kaasnevad tööd.
KOMMENTAAR punktile 2
Selguse huvides, rekonstrueerimise, sh toetuse taotluse ettevalmistamise protsessi käigus igasuguste võimalike
segaduste ja vaidluste ärahoidmiseks oleks mõistlik vähemalt Seletuskirjas taoline spetsiifiline teema
arusaadavamalt lahti kirjutada, sh ka tööala täpsemalt ära piiritledes:
ETTEPANEK - täpsustus määruse seletuskirja:
Hoone ja kinnistu üldpindadel asuvate tugevvoolu ja nõrkvoolu (andmeside, turvasüsteemid jms automaatika)
süsteemidega seotud tööd vastava välisvõrgu liitumispunktist kuni korterisiseste jaotuskilpideni (kaasa arvatud).
1. Täiendada termini sisu allajoonitud osaga. Põhiprojekt – Arvestamata jäetud.
korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on Ehituskulude liigitamise standard annab ühtse
koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel vormi ehituse hinnapakkumuste esitamiseks.
kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932:2017, EVS 885-2005 Põhiprojekti nõuetega sidumiseks puudub
või samaväärsetele nõuetele ja käesoleva määruse nõuetele. põhjendus.
5. Hoone mahtu muutvate, aga mitteabikõlbulike tööde Arvestamata jäetud. Toetus ei ole mõeldud
teostamine samaaegselt olemasoleva hoone terviklike kinnisvaraarenduste toetamiseks.
rekonstrueerimistöödega on lubatud, kui ehitusprojektis Arendustegevused tuleb teostada toetusega
esitatud ehituskulude liigitamise standardi EVS 885:2005 teostatavast rekonstrueerimisest eraldiseisvalt,
liigenduse alusel koostatud töömahtude loendis on need tööd sest tööde teostamise puhul on väga keeruline
kui mitteabikõlbulikud eraldi ja kontrollitavalt välja toodud tagada, et toetust ei kasuta kinnisvara
ning ehitustööde käigus tööde vastuvõtmisel abikõlbulikud ja arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme
mitteabikõlbulikud tööd standardi EVS 885:2005 liigenduse väljatöötamisel vajalik arvestada, et kõigile
alusel eraldi ja kontrollitavalt ka akteeritud. toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse
kohtlemise tagamiseks, loodud üheselt selged
tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb
arvestada, et kuna töid teostab üldjuhul sama
ettevõte, siis on üsna lihtne näidata
rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja
laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis
võib seada aga ohtu kogu
struktuurivahenditest toetatava projekti
abikõlblikkuse. Lisaks on mittevähetähtis
asjaolu, et vahendite piiratuse olukorras ei
pruugi tulu teenivate projektide puhul olla riigi
toetus hoone korrastamisel vajalik.
1/3
KOMMENTAAR punktidele 1 ja 5
Mitmed ehitusala asjatundjad, sh TalTech'i st, on kinnitanud, et p5 ettepanek on mõistlik! Ning seda, et
laiendustöödega seotud töid/kulusid ei esitataks, "ei satuks" riiklikult toetavate tööde kuluridadesse, on ka
mõistliku halduskoormusega kontrollitav, kui toetuse taotluse avaldusele on lisatud kvaliteetne/nõuetekohane
ehitusprojekt koos ehituskulude liigitamise standardi EVS 885:2005 liigenduse alusel koostatud töömahtude
loendiga.
KÜ Pronksi 4 ettepaneku p5-ga analoogse ettepaneku on teinud Eesti Linnade ja Valdade Liit (vt sama
Lisa/tabeli p6), Eesti Korteriühistute Liit (p6) ja Tallinna Linnavalitsus (p5). Kõigi eespool nimetatute puhul on
tegemist usaldusväärsete ja Eesti riigiasutustele oluliste partneritega, kes tunnevad piisavalt hästi
elamumajanduses valitsevat tegelikku olukorda, rekonstrueerimistegevusega seotud ohte ja riske, vajadusi ja
võimalusi. Ja kõik nad peavad vajalikuks hoone mahtu muutvate, aga mitteabikõlbulike tööde teostamise
lubamist samaaegselt olemasoleva hoone terviklike rekonstrueerimistöödega.
ETTEPANEK
Kui MKM peab vastava ettepaneku aktsepteerimist määruse eelnõu käesoleva 26.01.2023 versiooni
täiendavate spetsiifilisemate tingimuste lisamise teel (aja puudusel) mitte võimalikuks, siis on ettepanek
koostada käesolevale määrusele nn ERILISA, kus viidataks põhitingimuste osas käesoleva 26.01.2023
versiooni alusel kinnitatavale määrusele, aga (võimalikult lühema ajaperioodi jooksul ettevalmistatava)
ERILISAGA kehtestataks täiendavad eritingimused, milliste järgimine võimaldaks hoone mahtu muutvate,
aga mitteabikõlbulike tööde teostamist samaaegselt olemasoleva hoone terviklike rekonstrueerimistöödega.
6. Loobuda tingimusest, mille kohaselt toetuse osakaal sõltub Selgitus: meetme eesmärk on suunata riigi abi
kinnisvaratehingute piirkondlikust aktiivsusest, vaid seada ennekõike turutõrke piirkondadesse.
toetuse osakaal vastavusse taotlusprojekti terviklikkuse, Rahastamisele kuuluvad lävendit ületavad
kaasaegsuse ja innovatiivsusega. projektid, st määruse nõuete täitmisel on
tegemist eesmärgikohase projektiga.
KOMMENTAAR punktile 6
Käesoleva määruse ettevalmistamise käigus selle koostajate poolt esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et
mõistet "turutõrge" tõlgendatakse nende poolt väga "kitsalt" - võrreldakse üldjoontes eelkõige vaid kinnisvara
väärtusi ja pankade laenutingimusi Eesti erinevates regioonides, võttes aluseks nn "Harjumaa keskmised
näitajad".
Mõistlik oleks hinnata ja võrrelda "turutõrkeid" ka nt linnade erinevate asumite vaates, ja mis kõige olulisem -
eri piirkondades, linnade eri asumites asuvates rekonstrueerimist vajavates korterelamutes elavate kõige
hinnatundlikumate korteriomanike (pensionäride, vähekindlustatud perede) vaates...
KÜ Pronksi 4 ettepaneku p6-ga analoogse ettepaneku on teinud Eesti Linnade ja Valdade Liit (vt sama
Lisa/tabeli p7), Eesti Korteriühistute Liit (p2) ja Tallinna Linnavalitsus (p6) - kõigi eespool nimetatute puhul on
tegemist usaldusväärsete ja Eesti riigiasutustele oluliste partneritega, kes tunnevad piisavalt hästi
elamumajanduses valitsevat tegelikku olukorda, sh turutõrgetega seotud asjaolusid.
7. Ühe korterelamu alusest maatükist vähemalt (näiteks) 80 Selgitus: sätestatud piirang on seotud riigiabi
protsenti peab olema ette nähtud sihtotstarbe järgi kasutatav andmise reeglitega. Abi andmise küsimus võib
elamumaana või ühes korterelamus asuvate eriomandite kaudselt kerkida juhul, kui juriidilisele isikule
koguarvust vähemalt (näiteks) 80 protsenti peavad kuulub korter rekonstrueeritavas hoones.
sihtotstarbeliselt olema kasutatavad eluruumidena. Lisades Asjakohane riigiabi teatis meetmes juriidilistele
täiendava tingimuse, et ühes korterelamus eluruumidena isikutele abi andmise võimalikkuse osas on ette
kasutatavatest eriomanditest võib 1-le (ühele) füüsilisest või valmistamisel, seniks on sätte kavandamisel
juriidilisest isikust omanikule kuuluda mitte rohkem kui lähtutud sarnastes meetmetes varem kehtinud
(näiteks) 1 (üks) eluruumidena kasutatav eluruum (elukorter). põhimõttest.
KOMMENTAAR punktile 7
Sellekohaseid ettepanekuid, et rekonstrueerimistoetuse tingimustes juba pikki aastaid eksisteeriv, väga paljude
rekonstrueerimist vajavate korterelamute füüsilisest isikust (eriti püsielanikest) korteriomanike suhtes
ebaõiglane ja diskrimineeriv korteriomandite (eriomandite) 80%/20%-suhtenõue vajab ülevaatamist/muutmist,
on tehtud paljude sihtrühmade poolt KredEx'ile/MKM-le teadaolevalt viimaste aastate jooksul korduvalt.
2/3
Käesoleva määrusevariandi ettevalmistamise perioodil on KÜ Pronksi 4 ettepaneku p7-ga analoogseid
ettepanekuid teinud Eesti Linnade ja Valdade Liit (vt sama Lisa/tabeli p9), Eesti Korteriühistute Liit (p4) ja
Tallinna Linnavalitsus (p7).
Kui mitu aastat siis veel vajatakse, et nimetatud diskrimineeriv nõue tegelikule olukorrale vastavusse viia, et
luua eeldused amortiseerunud korterelamutest võimalikult suurema arvu kiiremaks rekonstrueerimiseks
rohepöörde eesmärkide ja kaasaja kliimanõuete kohaselt?
Määruse eelnõu 26.01.2023 versiooni SELETUSKIRJA vormistuslikust/struktuursest ülesehitusest
KOMMENTAARID
Senivalminud Seletuskirjas orienteerumine on väga keeruline - see dokument peaks olema eelkõige AEGA
KOKKU HOIDVAKS abivahendiks praktilise töö protsessis, mitte labürint-mõistatustekogumikuks, millest "õige
asja" ülesleidmiseks ja erinevate alateemade omavahelistest seostest arusaamiseks pead varuma hulgaliselt
kallist tööaega...
ETTEPANEKUD
Määruse eelnõu käesoleva versiooni SELETRUSKIRJAS taustainfona esitatud analüüside kirjeldused ja
ehitustehnilised (teoreetilis-praktilised v selgitavad) kirjeldused (vt nt käesoleva seletuskirja lk 8), näited ja
soovitused, samuti ülevaated määruse teemadega otseselt seotud uuringutest ja analüüsidest oleks mõistlik
vormistada eraldiseisvateks, aga SELETUSKIRJA juurde kuuluvateks LISADEKS.
Määruse SELETUSKIRJAS endas peaks eelkõige kajastust leidma vaid MÄÄRUSES fikseeritud §§-de, alalõikude ja
- punktide SISU avavad, laiendavad ja täpsustavad selgitused, sealhulgas nt tööalade piiritlused (vt ülalpool
tabelis ETTEPANEK p-le 2), samuti viited määruse enda §§-de, alalõikude ja -punktide omavahelistele seostele
ja ka seletuskirja LISADELE.
Seletuskirjast vajaliku kiiremaks leidmiseks oleks mõistlik vormistada see tabelina, nt alljärgneva jaotusega:
MÄÄRUSE §, Seletuskiri Viited määrusesisestele
alalõigu ja/või - seostele ja Seletuskirja
punkti nr Lisadele
xxxxxx
KOKKUVÕTTEKS
KUI MTM määruse "Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused" eelnõu 26.01.2023 versioon
esitatakse muutmata kujul MTM ministrile allakirjutamiseks, jättes ülalpool käsitletud kommentaaride/
/ettepanekute pp 5, 6, 7 tähelepanuta või lükates nimetatud teemadega tegelemise "kusagile tulevikku" siis sel
juhul:
• jätkub sotsiaalmajandusliku ja ruumilise segregatsiooni ning getostumisega seonduvate,
gentrifikatsiooni negatiivsete mõjude kasv, kuna märkimisväärselt suur osa korteriühistutest jääb
endiselt ilma õigusest ja võimalustest rekonstrueerimistoetust taotleda;
• jäävad kasutamata võimalused mõistlikeks sünergilisteks lahendusteks;
• jäävad kasutamata võimalused ökoloogilise jalajälje veelgi kiiremaks ja suuremaks vähendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anti Kalamees
KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees
M: 50 23 958,
E:
[email protected]
Tallinnas, 10.02.2023
3/3
Saatja: Pronksi 4 KÜ <
[email protected]>
Saadetud: 10.02.2023 19:26
Adressaat: <"Riina Sikkut">
Koopia: <"Kaie Kunst">; <=?utf-8?Q?Kristel_T=C3=A4nover?=>; <"MKM info">
Teema: Ettepanekute esitamine majandus- ja taristuministri määruse „Korterelamute
energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõu 26.01.2023 versioonile
Manused: MTM 26.01.2023 MÄÄRUSE EELNÕ U. KOMMENTAARID ja ETTEPANEKUD.
KÜ Pronksi 4. A.Kalamees. 2023.02.10.asice
Austatud minister Riina Sikkut!
Vastuseks Teie 31.01.2023 kirjale nr 2-1/17-0452/615 edastan käesoleva e-kirja manuses olevas digiümbrikus
KÜ Pronksi 4 poolsed kommentaarid ja ettepanekud MTM määruse "Korterelamute energiatõhususe toetuse
tingimused" eelnõu hetkel viimasele (26.01.2023) versioonile. Kuna aega MKM/KredEx poolt ettevalmistatud
ja väljasaadetud kõikide dokumentide läbivaatamiseks ja nendesse süvenemiseks on antud väga vähe, siis
seetõttu on põhitähelepanu koondatud eelnõu seletuskirja Lisas "Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste
ja ettepanekute tabel" esitatud MKM/KredEX seisukohtadele, tuues ettepanekute lõpuosas välja hinnangulised
ennustused, milline saab olema määruse mõju juhul, kui see allkirjastatakse Teie poolt 26.01.2023 versioonis
esitatud kujul.
Olgem Hoitud!
Lugupidamisega
Anti Kalamees
KÜ Pronksi 4 juhatuse esimees
M: 50 23 958
E:
[email protected]