Saatja: "Sirje Alliksoo" <
[email protected]>
Saaja: "Keskkonnaministeerium" <
[email protected]>, "MKM info"
Teema: Kirja edastamine
Kuupäev: 2023-02-13 08:48
Meie viide: 23-00280-2
Tere
Edastame teadmiseks Riigikantseleisse saabunud kirja.
Lugupidamisega
Riigikantselei
Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn
www.riigikantselei.ee | <mailto:
[email protected]>
[email protected]
_____________________________________________
From: Annika Kadaja < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>
Sent: Friday, February 10, 2023 9:15 AM
Subject: FW: Eesti Puitmajaliit MTÜ pöördumise seoses „Metsanduse
arengukava aastani 2030 kinnitamine“ menetlemisega.
Tere,
Soovime informeerida Teid, et Puitmajaliit esitas täna hommikul Riigikogu
Keskkonnakomisjonile ja Majanduskomisjonile omapoolse pöördumise seoses
Metsanduse arendukava aastani 20230 kinnitamisega.
Pöördumine manuses ja ka kirja sabas.
Lugupidamisega,
Heade soovidega / Best wishes
Annika Kadaja
General Manager
Woodhouse Estonia
<mailto:
[email protected]>
[email protected] /
<http://www.woodhouse.ee/> www.woodhouse.ee
LinkedIn: <http://www.linkedin.com/in/annika-kadaja/>
www.linkedin.com/in/annika-kadaja/
Mob. +372 5564 2745
From: Annika Kadaja < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>
Sent: 10 February, 2023 8:50
To: <mailto:
[email protected]>
[email protected];
<mailto:
[email protected]>
[email protected];
<mailto:
[email protected]>
[email protected];
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
Cc: Eesti Puitmajaliidu juhatus < <mailto:
[email protected]>
[email protected]>
Subject: Eesti Puitmajaliit MTÜ pöördumise seoses „Metsanduse arengukava
aastani 2030 kinnitamine“ menetlemisega.
Tere,
Edastan Eesti Puitmajaliit MTÜ pöördumise seoses „Metsanduse arengukava
aastani 2030 kinnitamine“ menetlemisega. Digiallkirjastatud pöördumine
manuses ja ka pöördumise sisu kopeeritud käesoleva kirja alla.
Heade soovidega / Best wishes
Annika Kadaja
General Manager
Woodhouse Estonia
<mailto:
[email protected]>
[email protected] /
<http://www.woodhouse.ee/> www.woodhouse.ee
LinkedIn: <http://www.linkedin.com/in/annika-kadaja/>
www.linkedin.com/in/annika-kadaja/
Mob. +372 5564 2745
Eesti Puitmajaliidu pöördumine seoses „Metsanduse arengukava aastani 2030
kinnitamine“ menetlemisega
Lugupeetud Keskkonnakomisjoni esimees hr Andres Metsoja
Lugupeetud Majanduskomisjoni esimees hr Kristen Michal
Lugupeetud riigikogu keskkonnakomisjon
Lugupeetud riigikogu majanduskomisjon
Eesti Puitmajaliit MTÜ soovib jagada omapoolset kriitikat ja tagasisidet
Riigikogus menetluses oleva “Metsanduse arengukava aastani 2030
kinnitamine”.
Eesti puitmajasektor on pikalt kandnud Euroopa suurima eksportööri
tiitlit, mille ekspordiosakaal on tugevalt üle 90% ning mille ekspordimaht
on tänaseks ületanud poole miljardi piiri. Teisel kohal on Euroopas Leedu,
mille ekspordimaht on ligi kaks korda väiksem (2021.a. 221milj€).
Puitmajasektor on näinud aastakümneid vaeva, et olla edukas
eksportturgudel ning täitnud seeläbi eeskujulikult riigikassat. Tänapäeva
Eesti puitmaja on innovatsiooni toode, mis aitab võidelda kolme üliolulise
(riikliku) väljakutsega:
- Keskkonnasäästlikum ehitus. Puitmaja rajamisega vähendame
süsinikuheidet- seome CO2 hoonesse ehk sisuliselt võtame selle ringlusest
välja. Puidust on võimalik ehitada nii avalikke hooneid (koolid,
lasteaiad, haiglad), kõrghooneid (kortermajad, büroohooned), eramuid,
sildu jm. Meil on olemas aastakümnete pikkune kompetents, ehitades nii
kõrgeid kui tehniliselt keerukaid hooneid Põhja-Euroopasse.
- Tõsta ehitussektori tootlikkust. Puit võimaldab majade tehaselist
eeltoomist, mis omakorda võimaldab ehitamist/tootmist automatiseerida,
digitaliseerida. Tehaselise puidust maja komponentide (moodulmaja,
elementmaja, fassaadielement) tootmine on ka ressursisäästlikum viis
ehitamiseks – vähem prügi, saastet, müra.
- Tõsta puidu lisandväärtust. Kasutades kohalikku ressurssi ja
väärindades seda maksimaalselt Eestis ning müües lõpp-produkti välja loome
rikkust tervele riigile.
On kahetsusväärne:
- et praeguse metsanduse arengukava koostamisel ei ole teostatud
laiaulatuslikke mõjuhinnanguid, millele tuginedes järgmise 7 aasta suund
paika panna. Hetkel tekib küsimus, milleks on praegust MAKi vaja, kui
mõjuhinnangud alles tulevad (kui tulevad). MAK peab olema konkreetsem ja
konkreetsemate mõõdikutega dokument, mis annab osalistele
planeerimiskindluse.
- et olgugi, et MAK ei sea ette konkreetset raiemahtu, on dokumendi
väliselt (riigikogus ja meedias) ministrite ja poliitikute sõnavõttudes
kuulda raiemahtude vähendamise ettepanekuid nt 8-9 miljonile tihumeetrile
(24.01.2022 Riigikogu istung, Madis Kallas, Tõnis Mölder jmt). Säärased
raiemahu ettepanekud on aga põhjendamatud ja vihjavad valimiseelsele
demagoogiale.
- et menetluses oleva arengukavaga ei ole saavutatud tegelikku
kompromissi erinevate osapoolte vahel, vastupidiselt Minister Madis
Kallas’e väljaütlemistele.
- et Eestile ülioluline arengukava on võetud ootamatult
menetlusele, vahetult enne Riigikogu valimisi.
Metsanduse arengukava on Eestile ülioluline dokument, millega on võimalik
võidelda nii kliimamuutuste vastu aga ka tuua rikkust Eesti riigile.
Praeguse kuvandi järgi, kus arengukava küll näeb ette lisandväärtuse
tõstmist, kuid teisalt soovitakse tungivalt vähendada raiemahte
(9-11miljoni tihu asemel 8 või isegi 7), ei saavutata arengukavas seatud
eesmärke, vaid toimub äraspidine efekt- vähenevad investeeringud, kaovad
töökohad, tõusevad sisendhinnad, väheneb sektorite konkurentsivõime.
MAK peab olema ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise
suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitse
kui ka kultuuri aspekteSeoses praeguse kiirmenetlusega ja selle ümber
toimuvate poliitiliste sõnavõttudega, tajume puitmajasektorina reaalset
ohtu, mis seab tõsisesse ohtu kogu sektori senise hea käekäigu.
Eesti Puitmajaliit teeb ettepaneku Metsanduse arengukava mitte kinnitada,
kuniks saavutatakse ühiskondlik kokkuleppe kõikide osapoolte vahel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Leisalu
Juhatuse esimees
Eesti Puitmajaliit MTÜ
Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees, Andres Metsoja
[email protected] Riigikogu Majanduskomisjoni esimees, Kristen Michal
[email protected] Riigikogu Keskkonnakomisjon
[email protected] Riigikogu M ajanduskomisjon
[email protected] Eesti Puitmajaliidu pöördumine seoses „ Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine“ menetlemisega Lugupeetud Keskkonnakomisjoni esimees hr Andres Metsoja Lugupeetud Majanduskomisjoni esimees hr Kristen Michal Lugupeetud riig i kogu keskkonnakomisjo n Lugupeetud riigikogu majanduskomisjon Eesti Puitmajaliit MTÜ soovib jagada omapoolset kriitikat ja tagasisidet Riigikogus menetluses oleva “Metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitamine”. Eesti puitmajasektor on pikalt kandnud Euroopa suurima eksportööri tiitlit, mille ekspordiosakaal on tugevalt üle 90% ning mille ekspordimaht on tänaseks ületanud poole miljardi piiri. Teisel kohal on Euroopas Leedu, mille ekspordimaht on ligi kaks korda väiksem (2021.a. 221milj€). Puitmajasektor on näinud aastakümneid vaeva, et olla edukas eksportturgudel ning täitnud seeläbi eeskujulikult riigikassat. Tänapäeva Eesti puitmaja on innovatsiooni toode, mis aitab võidelda kolme üliolulise (riikliku) väljakutsega : Keskkonnasäästlikum ehitus . Puitmaja rajamisega vähendame süsinikuheidet- seome CO2 hoonesse ehk sisuliselt võtame selle ringlusest välja. P uidust on võimalik ehitada nii avalikke hooneid (koolid, lasteaiad, haiglad) , kõrghooneid (kortermajad, büroohooned) , eramuid, sildu jm . Meil on olemas aastakümnete pikkune kompetents, ehitades nii kõrgeid kui tehniliselt keerukaid hooneid Põhja-Euroopasse. Tõsta ehitussektori tootlikkust . Puit võimaldab majade tehaselist eeltoomist, mis omakorda võimaldab ehitamist/ tootmis t automatiseeri da , digitaliseeri da. Tehaseli s e puidust maja komponentide (moodulmaja, elementmaja, fassaadielement) tootmine on ka ressursisäästlikum viis ehitamiseks – vähem prügi, saastet, müra. Tõsta puidu lisandväärtust . Kasutades kohalikku ressurssi ja väärindades seda maksimaalselt Eestis ning müües lõpp-produkti välja loome rikkust tervele riigile. On kahetsusväärne : et praeguse metsanduse arengukava koostamisel ei ole teostatud laiaulatuslikke mõjuhinnanguid , millele tuginedes järgmise 7 aasta suund paika panna. Hetkel tekib küsimus, milleks on praegust MAKi vaja, kui mõjuhinnangud alles tulevad (kui tulevad). MAK peab olema konkreetsem ja konkreetsemate mõõdikutega dokument, mis annab osalistele planeerimiskindluse. et olgugi, et MAK ei sea ette konkreetset raiemahtu, on dokumendi väliselt (riigikogus ja meedias) ministrite ja poliitikute sõnavõttudes kuulda raiemahtude vähendamise ettepanekuid nt 8-9 miljonile tihumeetrile (24.01.2022 Riigikogu istung, Madis Kallas, Tõnis Mölder jmt). Säärased raiemahu ettepanekud on aga põhjendamatu d ja vihja vad valimiseelse le demagoogia le . et menetluses olev a arengukava ga ei ole saavutatud tegelikku kompromiss i erinevate osapoolte vahel , vastupidiselt Minister Madis Kallas ’e väljaütlemistele. et Eestile ülioluline arengukava on võetud ootamatult menetlusele , vahetult enne Riigikogu valimisi. Metsanduse arengukava on Eestile ülioluline dokument, millega on võimalik võidelda nii kliimamuutuste vastu aga ka tuua rikkust Eesti riigile. Praeguse kuvandi järgi, kus arengukava küll näeb ette lisandväärtuse tõstmist, kuid teisalt soovitakse tungivalt vähendada raiemahte (9-11miljoni tihu asemel 8 või isegi 7), ei saavuta t a arengukavas seatud eesmärke , vaid toimub äraspidine efekt - vähenevad investeeringud, kaovad töökohad, tõusevad sisendhinnad, väheneb sektorite konkurentsivõime. MAK peab olema ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks , arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke , keskkonnakaitse kui ka kultuuri aspekte . Seoses p raeguse kiirmenetlusega ja selle ümber toimuvate poliitiliste sõnavõttudega, tajume puitmajasektorina reaalset ohtu, mis seab tõsisesse ohtu kogu sektori senise hea käekäigu. Eesti Puitmajaliit teeb ettepaneku Metsanduse arengukava mitte kinnitada, kuniks saavutatakse ühiskondlik kokkuleppe kõikide osapoolte vahel . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Leisalu Juhatuse esimees Eesti Puitmajaliit MTÜ