Leping

Hanke alusdokumendi juurde Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Raadiosageduste riigilõivumäärade ja nende arvestamise metoodika analüüs“ 1. Hanke objekt Raadiosageduste haldamise efektiivsuse tõstmise eesmärgil tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) uuringu „Raadiosageduste riigilõivumäärade ja nende arvestamise metoodika analüüs“. Analüüsi käigus hinnatakse sageduslubadega seotud kehtivate riigilõivumäärade ning nende arvestamise metoodika ajakohasust ja sobivust. 2. Taustainfo 2.1 Taustainfo ülevaade Raadiosagedused on piiratud ressurss, mille efektiivne haldamine loob eeldused riigi ja ühiskonna turvaliseks toimimiseks ning arenguks praktiliselt kõigis elu valdkondades. Eestis haldavad raadiosagedusi MKM ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Raadiosageduste haldamine seisneb raadiosagedusalade rahvusvahelises ja riigisiseses planeerimises, raadiosageduste koordineerimises ja kasutamise korraldamises, raadiosageduste kasutamisega seotud õiguste väljatöötamises ja ajakohastamises ning järelevalve teostamises. Raadiosagedusi kasutatakse reeglina sagedusloa alusel. Kehtivad sagedusloa andmise, muutmise ning pikendamise riigilõivumäärad on sätestatud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) 6. jao 4. jaotises (§ 206, § 207) ja lisas 3. Sageduste kasutamisega seotud riigilõivumäärad on üldjuhul muutumatutena kehtinud kuni 15 aastat. Valdav osa sageduslubade riigilõivudest koosnevad alates nende sätestamisest nii toimingu kulust sagedusloa andmise/muutmise/pikendamise eest kui ka ressursitasust piiratud sagedusressursi kui avaliku hüve kasutamise eest. Sealjuures ei ole kehtiva riigilõivude arvutamise metoodika alusel võimalik selgelt eristada toimingukulusid ja ressursitasusid. RLS § 3 kohaselt kehtestatakse riigilõiv avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja taotluse alusel ning millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu RLS-s sätestatud määras. Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). Toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Mõne Euroopa riigi praktika kohaselt on sageduslubadega seotud tasude arvelt kaetud raadiosageduste haldamisega tegeleva riikliku side regulaatori kulud, sh arvestatakse ettenähtavaid muudatusi regulaatori tegevuskuludes lähitulevikus. Samuti kasutatakse sellist sideregulaatori rahastusmudelit, kus raadiosageduste kasutamise eest võetavad tasud laekuvad kas osaliselt või täielikult sideregulaatori eelarvesse. Sellega tagatakse sideregulaatorile piisavad rahalised vahendid sidevaldkonna riiklikuks korraldamiseks ja järelevalve teostamiseks. 1 Raadiosageduste kasutamise riigilõivumäärade ja nende arvestamise metoodika analüüsi tulemusel peab selguma, kas kehtivad riigilõivumäärad ning nende arvestamise metoodika on ajakohased ja sobivad või kas ja mida on vaja muuta. Samuti peab analüüsi tulemusel selguma, kas Eesti sideregulaatori finantseerimiseks on lisaks riigieelarvele võimalik rakendada lisarahastusmudelit, mille arvelt on võimalik katta personalikulu, majanduskulu ja investeeringute kulu (nt 5G järelevalve ja raadioeetri tehnilise monitooringu võimekuse suurendamine, häirete kiirem lahendamine, turuanalüüside tellimine, järelevalvesüsteemide arendus). Analüüsi käigus tuleb muuhulgas analüüsida teiste Euroopa riikide kogemust (eelistatav on Läti, Soome ja Leedu; edaspidi võrdlusriigid). Hinnata sagedusloa andmise/muutmise/pikendamise kui toimingu eest võetavast riigilõivust eraldi nö ressursitasude sätestamise vajadust ja otstarbekust. Vajadusel töötada välja uus metoodika tasude (riigilõivumäärade ja ressursitasude) arvestamiseks. Analüüsi käigus saab abimaterjalina kasutada Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITU) aruandeid.1 2.2 Olukorra kirjeldus Valdav osa raadiosageduste riigilõivumääradest on kehtinud muutumatutena enam kui 15 aastat. 2006. a ja 2022. a muudeti mobiiltelefonivõrgu, juurdepääsu raadiovõrgu ja liikuva maaside lairiba raadiovõrgu määrasid, kus kõrgemal kui 2300 MHz sagedusalades vähendati lõive, et muuta need proportsionaalseks kõrgemates sagedusalades kasutamiseks vajaliku sagedusressursi mahtudega. 2016. a muudeti toimingu osas kulupõhiseks sagedusloa andmise ja pikendamise toimingute määrasid nende sageduslubade osas, mis ei sisalda kasutatavat sagedusressurssi või jagavad ühist sagedusressurssi, so amatöörraadiojaama tööluba, raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistus, sagedusloa tingimuste muutmine taotleja soovil ning lähitoimeseadme luba. Sageduslubade toimingutega seotud riigilõivude laekumised on viimastel aastatel kahanenud sada kuni kolmsada tuhat eurot aastas, samas kui raadiosageduste haldamisega seotud töömaht ja tegevuskulud on olulisel määral kasvanud. Riigilõivude laekumiste kahanemine on seotud sellega, et on vähenenud RLS lisas 3 sätestatud teatud lubade liikidega seotud toimingute arv, seejuures ei kata sätestatud toimingute liigid kõiki reaalselt väljastatavate ja pikendatavate sageduslubade liike. Alljärgnevalt on esitatud andmed nimetatud riigilõivude laekumiste kogusummade kohta aastatel 2015–2021 ning sageduste haldamisega seotud kulud: Aasta Sagedusload 2015 1 882 291,05 2016 1 861 002,11 2017 1 583 716,76 2018 1 550 991,94 2019 1 434 251,46 2020 1 322 012,67 2021 1 267 564,85 Tabel 1 Sageduslubade eest laekunud riigilõivude kogusummad aastatel 2015–2021 1 „Guidelines for the Review of Spectrum Pricing Methodologies and the Preparation of Spectrum Fees Schedules“; „Guidelines for the establishment of a coherent system of radio-frequency usage fees“ 2 Vastavalt Euroopa elektroonilise side seadustiku2 artiklile 16 võib liikmesriik kehtestada haldustasusid sageduslubadega seotud toimingute eest, mis katavad sideregulaatori raadiosageduste haldamisega seotud tegevuskulusid. Lisaks võib liikmeriik vastavalt sama seadustiku artiklile 42 kehtestada tasu raadiosageduse kasutusõiguste eest, ehk raadiosageduste kui piiratud riikliku ressursi kasutamise õiguse eest nn ressursitasu. Kuivõrd raadiosageduste puhul on tegemist analoogselt maavaradega nn kõigile kuuluva varaga ehk avaliku hüvega, on vaja tagada sellise piiratud ressursi maksimaalselt efektiivne, jätkusuutlik ning majanduslikult põhjendatud kasutus. Täna ei ole RLS §-s 206 ja lisas 3 sageduslubadega seotud riigilõivude laekumiste korral enamasti võimalik eristada laekunud riigilõivude summadele korrespondeerivaid TTJA tegevuskulusid, mis tähendab, et ei ole võimalik eristada toimingukulusid ja ressursitasusid nii nagu on võimalik näiteks maavaradega seotud riigilõivude ja keskkonnatasude korral. Samas on sageduste haldamisega seotud tegevuskulude maht erinevates sagedusalades ja erinevate rakenduste planeerimisel ja järelevalve teostamisel seotud ressurssi mahuga ja konkreetse sageduse väärtusega. Eelpool mainitud seos ei ole lineaarne vaid sõltub erinevate sagedusloa liikide korral erinevatest rakendusest, sagedusalast, kasutatavast ribalaiusest, geograafilisest piirkonnast jne. See tähendab, et ei ole võimalik kehtestada nn universaalset tükihinda megahertsi eest kõigi rakenduste jaoks. Samuti esineb tegevuskulude põhistele tasumääradele lisaks ressursitasu kehtestamisel risk, et nn „hinnatõus“ osutub teatud loa liikide jaoks ebaproportsionaalselt suureks ja omab mõju teatud kasutajagruppide sotsiaalmajanduslikele aspektidele või hakkavad kasutajad loobuma sageduste kasutamisest (nö individuaalõigustest) minnes üle muudele rakendustele. Kuigi ajalooliselt pidid riigilõivude määrad sisaldama nii tasu sagedusressursi kasutamise eest kui ka sageduslubade menetlemisega seotud tegevuskulusid, siis riigilõivu laekumiste vähenemine ja tegevuskulude suurenemine on viinud olukorrani, kus sageduslubade pealt laekunud riigilõivude summad ei kata enam raadiosageduste haldamiseks vajalikke tegevuskulusid. Erinevalt sagedusressursist katavad TTJA hallatava numeratsiooniressurssi kasutamise eest laekuvad riigilõivu summad endiselt ära numeratsiooniressursi haldamisega seotud tegevuskulud, sh sisaldavad riigilõivumäärad tasu numeratsiooniressursi kasutamise eest. Arvestades riigilõivude kehtestamise põhimõtetega, on vajalik leida tasakaalustatud lähenemine sideregulaatori tegevuskulude ja riigilõivutasude vahel. RLS lisas 3 sätestatud toimingute liigid ei kata kõiki reaalselt väljastatavate ja pikendatavate sageduslubade liike, mis tähendab, et lõivu küsida ei ole võimalik, kuigi sagedusloa menetlemisega kaasnevad tegevuskulud (näiteks mehitamata sõidukid, nano-satelliitvõrgud jne). 3. Eesmärk ja uurimisküsimus 3.1 Uuringu eesmärk Valdav osa sageduste kasutamisega seotud riigilõivumääradest on muutmatutena kehtinud ca 15 aastat. Riigilõivu laekumiste vähenemine ja tegevuskulude suurenemine on viinud olukorrani, kus sageduslubade pealt laekunud riigilõivude summad ei kata enam raadiosageduste haldamiseks vajalikke tegevuskulusid. On vaja leida metoodika, kuidas Eestis saaks ajakohastada sageduslubadele kehtivaid riigilõivumäärasid. Hinnata vajadust viia lahku toimingukulud sageduslubade menetlemise eest ja ressursitasud. Lisaks leida võimalusi 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32018L1972&qid=1673290157803. 3 Eesti sideregulaatori täiendavaks rahastamiseks, et tagada nii olemasolevate, kui ka perspektiivis planeeritud tegevuskulude katmist. Analüüsi eesmärk on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Eesti õigusega saavutada läbipaistev ja õiglane regulatsioon sageduslubadega seotud tasude määramiseks ning uurida võimalusi sideregulaatori jätkusuutlikuks täiendavaks rahastamiseks. 3.2 Uuringu sisu 3.2.1 Analüüs teiste riikide praktika kohta Võrdlusriikide sageduste haldamise tasude ja nende arvestamise metoodikate kaardistamine ja sageduslubade tasude analüüs. Vähemalt neli Euroopa riiki, eelistatavalt Läti, Soome ja Leedu. 3.2.2 Analüüs riigilõivude ja ressursitasude eristamise vajaduse kohta Analüüsida lähtuvalt võrdlusriikide praktikatest ning arvestades EL ja Eesti õigusakte ning erinevate raadiosageduste kasutajatega seotud sotsiaalmajanduslikke aspekte, kas tasu kontekstis oleks mõistlik eristada a) riigilõiv sageduslubade andmise/pikendamise/muutmise, kui toimingu eest ja b) nn ressursitasu raadiosageduste, kui piiratud ressursi kasutamise eest, mis sõltub sagdusala väärtusest ja rakenduste kasutusvajadustest erinevates sagedusalades. 3.2.3 Riigilõivude ja ressursitasude komponentide analüüs Kui punktis 3.2.2 kirjeldatud analüüsi tulemusel selgub, et otstarbekas on eristada toimingu sooritamise eest võetavat riigilõivu ja ressursitasu, siis tuleb välja selgitada, millistest komponentidest võiksid mõlemad tasud koosneda. Sagedusloa taotluse menetlemise eest võetavate riigilõivude puhul tuleb arvestada, et RLS § 4 lg 1 kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). Siinjuures peab mainima, et üldjuhul eeldavad väärtuslikumad sagedusalad suuremaid tegevuskulusid. Näiteks ühe sagedusala planeerimine mobiilside tarbeks kuni sagedusloa väljastamiseni võib võtta kuni 5 aastat. Samuti eeldab sageduste haldamine mobiilside tarbeks pärast sageduslubade andmist võrreldes teiste rakendustega suuremaid tegevuskulusid (rahvusvaheline ja siseriiklik koordineerimine, riikidevaheliste koodinatsioonilepingute ettevalmistamine ja läbirääkimised, rahvusvahelistes töögrupides osalemine, intensiivne järelevalve jne). 3.2.4 Kulude arvestamise põhimõtete väljatöötamine Kulude arvestamise põhimõtete väljatöötamisel tuleb arvestada konkreetse toiminguga kaasnevaid kulusid ning näiteks järelevalve ja planeerimise kulu mittelineaarsust erinevate sageduslubade liikide juures. Lisaks tuleb arvestada, et lineaarses suhtes ei ole ka kasutatava sagedusalaga või ribalaiusega seotud tegevuskulud, vaid need sõltuvad paljudest teguritest nagu näiteks sagedusala väärtus, piirangud, planeerimise põhimõtted erinevate rakenduste ja tehnoloogiate jaoks, vaba ressursi maht jne. 3.2.5 Sagedusloa liikide kaardistamine ja ühtlustamine Analüüsida, kas erinevatele sagedusloa liikidele kehtestatud riigilõivude heterogeensus on põhjendatud või oleks olemasolevaid sagedusloa liike otstarbekas ühtlustada teatud parameetrite alusel. Kaardistada sagedusloa liigid: a) millele ei ole kehtestatud riigilõivumäära ja b) mille riigilõivud ei ole enam ajakohased või vajalikud. 4 3.2.6 Ettepanek kehtiva metoodika ajakohastamise või uue universaalvalemi kohta Juhul, kui sagedusloa liikide kaardistamise ja ühtlustamise analüüsi käigus selgub, et RLSis sätestatud riigilõivude arvestamise metoodika ja riigilõivude määrad vajavad ajakohastamist, töötada välja kas: a) ajakohastatud tasude arvestamise metoodika lähtudes RLSis sätestatud põhimõtetest, ehk erinevad tasuarvestamise valemid erinevate sagedusloa liikide jaoks või b) universaalne erinevate kordajatega valem kõikidele sagedusloa liikide jaoks, mille alusel saaks arvestada kulupõhiseid tasusid erinevate sagedusloa liikide ja toimingute jaoks. Ajakohastatud metoodika / universaalvalemi väljatöötamisel lisada valemile/ valemitele elukalliduse muutumist väljendav kordaja, mille muutumisega saaks vajadusel tasumäärad regulaarselt ajakohastada. Lisaks tuleb analüüsida sageduslubade liike, millel on alates tasumäära kehtestamisest muutunud tegevuskulude proportsioon. Näiteks on olulisel määral kasvanud mobiilside sagedusalade planeerimise, ümberplaneerimise ja järelevalvega seotud tegevuskulud. Samuti on muutunud satelliitsidega seotud tegevuskulud. 3.2.7 Ettepanek kulupõhiste riigilõivumäärade arvestamiseks Eelnevalt kirjeldatud analüüsi tulemuste alusel peab valmima põhjendatud ettepanek kulupõhiste riigilõivumäärade arvestamiseks sagedusloa andmise/muutmise/pikendamise toimingute lõikes. Vajadusel valmib ettepanek ka uute toimingute kehtestamiseks. Siinjuures tuleb arvestada sotsiaalmajanduse aspektidega, eelkõige sageduste kasutamise otstarbega ehk kas sagedusi kasutatakse äritegevuseks sidesektoris, muu tegevuse toetamiseks, hobitegevuseks, avaliku teenuse tagamiseks vms. Samuti tuleb arvestada teiste riikide analüüsitud tasudega, kohandades neid Eesti majandusnäitajate, elanikkonna arvu ja sotsiaalmajanduslike aspektidega. Tuleb hinnata üldist mõju ühiskonnale ja konkreetselt sagedusloa omanike gruppidele ning riski, et teatud kasutajate gruppidel ei ole enam võimalik sagedusi kasutada ebaproportsionaalselt kõrgete tasude pärast. 3.2.8 Ettepanek ressursitasude arvestamiseks Analüüsida, kas Eesti õigusruumis on võimalik kehtestada tasud (ka ainult ressursitasud juhul, kui need on eraldatud sageduslubadega seotud toimingute riigilõivumääradest) muu õigusaktiga (näiteks valdkonna ministri määrusega või käskkirjaga). Hetkel on sageduslubadega seotud riigilõivumäärad kehtestatud RLSga, mis ei võimalda määrade paindlikku ajakohastamist, vastavalt sageduste planeerimisele ja kasutamisele. Samas kasutavad paljud riigid sellist praktikat, kus ajakohastatakse sageduste haldamisega seotud tasusid regulaarselt, näiteks kord aastas. Selline lahendus on paindlik nii sideregulaatori jaoks, kes saaks hinnata sageduslubade liikide kaupa oma tegevuskulusid, mis on seotud nt uute sagedusalade planeerimisega, regulatsiooni ettevalmistamisega, uute järelevalve seadmete kasutuselevõtuga, kui ka sageduste kasutajatele, kelle kulusid sagedusloa menetlustel saab vähendada, kui selgub, et teatud sagedusloa liigiga seotud tegevuskulude maht on langenud. 3.2.9 Eesti sideregulaatori rahastamismudeli analüüs ja ettepaneku sõnastamine Analüüsida võimalusi Eesti sideregulaatori jätkusuutlikuks täiendavaks rahastamiseks. Muuhulgas analüüsida, kas Eesti sideregulaatori rahastamiseks on võimalik rakendada Konkurentsiameti poolt alates 01.01.2022 a kasutusel olevat järelevalvetasudel põhinevat rahastusmudelit, sh analüüsida taolise rahastamismudeli kasutuselevõtu plusse ja miinuseid ning teha ettepanek, millisel kujul oleks taoline mudel kohandatav Eesti sideregulaatori rahastamisel. 3.2.10 Õigusloome muudatuse eelnõu ettepanekud Analüüsida, kas kehtivad õigusaktid vajavad ajakohastamist ning kas on vaja teha ettepanekud uute õigusaktide kehtestamiseks. Esitada ettepanekud õigusaktide muutmiseks / kehtestamiseks. 5 4. Uuringu metoodika Töö täpsem meetod on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama töö tulemuste regulaarset jooksvat ülevaatamist Hankija poolt. Hankija eeldab, et Pakkuja toob pakkumises välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil. Pakkuja peab olema valmis Hankija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö tulemusi. 5. Tegevuskava 5.1 Tegevused Töö teostamisel lähtutakse üldistest põhimõtetest: hetkeolukorra kaardistamine (as-is) ja tulevikulahenduste pakkumise kontseptsioon (to-be). Töö tulemusena esitab Pakkuja kirjaliku lõppraporti, mis kajastab punktis 6 toodud uuringu tulemeid. Lõppraport on eesti keeles. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb Pakkujatel pakkumust, sh projektiplaani, esitades arvestada. 5.2 Nõuded tegevusplaanile Pakkuja esitab pakkumusega tegevusplaani kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid planeeritakse lahendada ja nõutud tulemused saavutada. Tegevusplaani kirjelduses tuuakse välja: 5.2.1 Analüüsi teostamiseks valitud metoodika ja tulemuste kirjeldus; 5.2.2 Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste loend, tegevuste kirjeldus ja põhjendus; 5.2.3 Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 5.2.4 Ootused Hankijale. 6. Uuringu tulem 6.1 Tulem 1 6.1.1 Analüüs teiste riikide praktika kohta 6.1.2 Analüüs riigilõivude ja ressursitasude eristamise vajaduse kohta Analüüsi tulemusel peab selguma, kas Eestis kehtivad sageduslubade riigilõivumäärad ja nende arvutamise metoodika on aja- ja asjakohane, arvestades võrdlusriikide praktikat, EL õigusakte, teenuste ja tehnoloogia arengut ning sotsiaalmajanduslikke aspekte. Sealhulgas peab analüüsi tulemus andma vastuse, kas Eesti kontekstis oleks mõistlik eraldada sageduslubade riigilõivudest nn ressursitasud ehk raadiosageduste kui piiratud ressursi kasutamise eest võetavad tasud. 6.2 Tulem 2 6.2.1 Riigilõivude ja ressursitasude komponentide analüüs 6.2.2 Kulude arvestamise põhimõtete väljatöötamine 6.2.3 Sagedusloa liikide kaardistamine ja ühtlustamine 6.2.4 Ettepanek kehtiva metoodika ajakohastamise või uue universaalvalemi kohta 6.2.5 Ettepanek kulupõhiste riigilõivumäärade arvestamiseks 6.2.6 Ettepanek ressursitasude arvestamiseks 6 Sagedusloa liikide kaardistamise ja nende ühtlustamise võimalikkuse analüüsi ning riigilõivude ja ressursitasude komponentide analüüsi tulemusena peab tekkima konkreetne metoodika ajakohastatud tasude (nii menetlus- kui ressursitasu) arvutamiseks. Metoodika peab lisaks ajakohastatud tasumääradele sisaldama erinevaid valemeid erinevatele toimingutele ja sagedusloa liikidele või universaalvalemit, mis sobiks kõikidele sagedusloa liikidele. 6.3 Tulem 3 Eesti sideregulaatori rahastamismudeli analüüs ja ettepaneku sõnastamine Analüüsi tulemus peab andma vastuse missuguseid rahastusmudeleid oleks võimalik rakendada Eesti sideregulaatori täiendavaks finantseerimiseks. Lisaks eeltoodule peab analüüsi tulemusel selguma, kas Eesti sideregulaatori finantseerimiseks on asjakohane rakendada Konkurentsiameti poolt alates 01.01.2022 a kasutusel olevat järelevalvetasudel põhinevat rahastusmudelit, mille arvelt on võimalik katta tegevuskulu ja investeeringute kulu (nt eesmärgiga suurendada 5G järelevalve ja raadioeetri tehnilise monitooringu võimekust, häirete kiiremat lahendamist, turuanalüüside tellimist, järelevalvesüsteemide arendust jne). 6.4 Tulem 4 Õigusloome muudatuse eelnõu ettepanekud Analüüsi tulemusel peab selguma õigusaktide muutmise vajadus. 7  TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/23-091-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja Civitta Eesti AS, registrikood 11092241, asukoht Riia tn 24a, Tartu 51010, mida esindab juhatuse liige Veeli Oeselg (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on raadiosageduste riigilõivumäärade ja nende arvestamise metoodika analüüs (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu punktis 5.1.1 märgitud lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 „Raadiosageduste riigilõivumäärade ja nende arvestamise metoodika analüüs“ tulemusena ning vastavalt väikehanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle lepingu sõlmimisest viie kuu jooksul. 2.4. Töövõtja annab töö üle hiljemalt punktis 2.3 märgitud tähtpäeval enda poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Pärast töö üleandmist kontrollib tellija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt. Kui töö on teostatud nõuetekohaselt, siis võtab tellija töö vastu, allkirjastades üleandmise-vastuvõtmise akti, ja töövõtja võib väljastada tellijale e-arve. Pretensioonide korral esitab tellija need töövõtjale kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arvates tööde aktiga üleandmisest. Töövõtja peab tegema vastavad parandused omal kulul tellija määratud tähtaja jooksul. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö eest tasu summas 28 500 eurot käibemaksuta, koos käibemaksuga 34 200 eurot. 1 MKM hankekord § 8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja- lepingute-tuuptingimused 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Liisi Moks, telefon 693 7665, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Veeli Oeselg, telefon 5562 2062, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 5.1.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (kaetud ärisaladusega, leitav tellija dokumendihaldus- süsteemis); 5.1.3. Lisa 3 – Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja- lepingute-tuuptingimused. 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud töövõtja pakkumus, mis on märgitud avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktist 17 tulenevalt asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ Ahti Kuningas Veeli Oeselg kantsler juhatuse liige  Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Civitta Eesti AS vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Civitta Eesti AS (edaspidi: töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Sideosakonna peaspetsile Liisi Moks (edaspidi: tellija), tõendamaks, et töövõtja andis üle poolte vahel XXX sõlmitud lepingu „Raadiosageduste riigilõivumäärade ja nende arvestamise metoodika analüüs“ nr XXX alusel osutatud töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav töö hõlmab, sh viide üle antud dokumentatsioonile), täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms). 2. Tellija on töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab töö osutamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks. Akt on aluseks töövõtja poolt tellijale kooskõlas lepingu eritingimuste punktiga 3 ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/