Tartu linna rahvusvahelised lennuühendused

. TARTU LINNAVALITSUS Ahti Kuningas 16.02.2023 nr 21.3-1.2/02217 Kantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika tn 1 10122 TALLINN Tartu linna rahvusvahelised lennuühendused Lugupeetud härra kantsler Tartu lennujaam rekonstrueeriti 2008. aastal, misjärel sobib selle taristu täielikult korrapäraste reisilendude teenindamiseks. Pärast lennujaama rekonstrueerimist on Tartust toiminud järgmised otseliinid: 2009–2011 – airBaltic, Tartu–Riia; 2009–2010 – Estonian Air, Tartu–Stockholm; 2011–2012 – Estonian Air, Tartu–Tallinn; 2011–2015 – Flybe Nordic, Tartu–Helsingi; 2015–2020 – Finnair, Tartu–Helsingi; 2022–2022 – Finnair, Tartu–Helsingi. Eeltoodud andmed näitavad, et Tartust lendamise võimalus on pakkunud huvi mitmetele lennuettevõtetele, kuid sellise teenuse pakkumise kasumlikkus on olnud piiripealne. Pärast üle kümne aasta pidevat lennuühendust tühistas viimane käitaja Finnair 2020. aastal koroonapandeemia ajal kõik lennud. 2022. aasta märtsi lõpust jätkas Finnair teenuse osutamist, kuid lõpetas selle uuesti seitsme kuu järel oktoobris 2022. Kuna rahvusvaheliste lennuühenduste säilimine on Tartu linna ja kogu Lõuna-Eesti majandusliku ning sotsiaalse arengu seisukohast ülioluline, on Tartu Linnavalitsus analüüsinud Tartust lendamise korraldamise ja selle edasise toetamise võimalikke õiguslikke tingimusi. Analüüsides erinevaid võimalusi on Tartu Linnavalitsuse hinnangul käesoleval juhul põhjendatud määratleda Tartust lendamine üldhuviteenusena ja kehtestada linna jaoks sobivaima rahvusvahelise lennuliini avaliku teenindamise kohustus ning anda lennuettevõtjale abi tingimustel, mis vastavad Altmark'i kohtuotsusele. Kui konkreetse lennuliini opereerimine on määratletud üldhuviteenusena, siis kohalduvad abi andmiseks üldhuviteenuste toetamise erireeglid. Lennutransporditeenuste puhul võib avaliku teenuse osutamise (üldhuviteenuse) kohustuse anda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 tingimuste kohaselt. Kui aga üldhuviteenuse osutamise eest makstakse hüvitist tingimustel, mis vastavad Altmarki kohtuotsuse tingimustele (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C- 280/00, punktid 87-95), ei ole tegemist riigiabiga ning riigiabi reeglid ei kohaldu. Euroopa Liidu liikmesriigid on sellist võimalust aktiivselt kasutanud ja kehtestanud paljude (enamasti siseriiklike) lennuliinide suhtes avaliku teenindamise kohustuse. Aga ka rahvusvaheliste lennuliinide osas on avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist praktikas aina sagedamini ette ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja platsEestis tulnud. 1a seni selline (rahvusvahelisetel 736 1111 lennuliini www.tartu.ee osas avaliku teenindamise kohustuse 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] tulnud. Eestis seni selline (rahvusvahelise lennuliini osas avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine) kogemus ja praktika puudub. Tartu Linnavolikogu on linnavalitsuse ülaltoodud hinnangut toetanud ja on oma 13.10.2022 otsuses nr 76 pidanud põhjendatuks käsitleda Tartust lendamist üldist majandushuvi pakkuva teenusena. Sama otsusega volitati Tartu Linnavalitsust tegema kõiki vajalikke toiminguid Tartust lendamise üldist majandushuvi pakkuva teenusena määratlemiseks ja linnavalitsuse edasise analüüsi tulemusena põhjendatuks peetud rahvusvahelise lennuliini suhtes avaliku teenindamise kohustuse kehtestamiseks. Tartu Linnavalitsus on tellinud Tartu lennujaama rahvusvahelise otseühenduse majandusuuringu eesmärgiga selgitada välja, kas otselennuteenus Tartust on rahaliselt jätkusuutlik ja milline on selle sotsiaal-majanduslik mõju. Nimetatud uuringu tulemused toetavad Tartu linna seisukohti ja kinnitavad rahvusvahelise lennuühenduse vajadust. Uuringust tuleneb ettepanek kehtestada avaliku teenindamise kohustus Tartu-Helsingi lennuliinile. Linnavalitsus on eelnevast johtuvalt ette valmistamas avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise kavandit, mis tuleb edastada Euroopa Komisjonile, teistele asjaomastele liikmesriikidele, lennujaamadele ja lennuettevõtjatele. Oleme ette valmistamas ka hankedokumenti avaliku teenindamise kohustuse tingimustele vastava lennuühenduse tellimiseks. Hange on võimalik välja kuulutada koheselt, kui Euroopa Liidu Teatajas on teade avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise kohta avaldatud. Tartu rahvusvahelise lennuühenduse rahastamiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatud linna 2023. a eelarvesse. Oleme kavandanud nimetatud kulud ka järgmistel aastatel katta linna eelarvest ja linna poolt kokku lepitud tuluallikatest. Enne avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise ja hanke korraldamisega seotud toimingutega jätkamist soovime aga ühtlustada seisukohti küsimuses, kes on Eesti siseriikliku õiguse kohaselt pädev kehtestama rahvusvahelise lennuliini osas avaliku teenindamise kohustust. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 1 lg 1 kohaselt on tee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamise alused sätestatud ÜTS-is. Teeliiklusena käsitatakse sõiduauto-, bussi- , trammi- ja trollibussiliiklust, raudteeliiklusena rongi- ja rööbasbussiliiklust, veeliiklusena laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliiklust ning lennuliiklusena õhusõidukiliiklust. Vaatamata ÜTS-i reguleerimisala sellisele määratlusele on ÜTS lennuliikluse korraldamise aluste osas väheregulatiivne, keskendudes ka selle vähese juures lennuliikluses siseriiklikule sõitjateveole. Lennuliikluses sõitjatevedu rahvusvahelisel liinil on käsitletud ainult ÜTS-i ühes sättes (ÜTS § 19 lg 1 p 3), mis käsitleb avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist. ÜTS § 18 avab avaliku teenindamise mõiste ja sätestab, et avaliku teenindamise kohustus on pädeva asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. ÜTS § 19 lg 1 p 3 sätestab, et lennuliikluses sõitjateveol rahvusvahelisel liinil on selliseks pädevaks asutuseks Transpordiamet. ÜTS § 20 lg 1 näeb ette, et avaliku teenindamise kohustuse saab vedajale panna üksnes pädeva asutuse ja vedaja vahelise avaliku teenindamise lepingu alusel. Meie hinnangul ei saa ÜTS-i eelnimetatud sätetest järeldada, et Tartu rahvusvahelise lennuliini osas saaks avaliku teenindamise kohustuse kehtestada vaid Transpordiamet. Selgitame oma sellist seisukohta alljärgnevalt. ÜTS § 16 lg 1 sätestab Transpordiameti ülesanded ühistranspordi korraldamisel. Transpordiameti ÜTS § 16 lg 1 sätestab Transpordiameti ülesanded ühistranspordi korraldamisel. Transpordiameti ühe ülesandena on määratletud avaliku teenindamise lepingute sõlmimine ja riigihangete korraldamine vedajate leidmiseks avalikule liiniveole (ÜTS § 16 lg 1 p 5). Samas näeb ÜTS § 25 lg 1 ette, millist avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavat liinivedu või muud sõitjatevedu võib riigieelarvest toetada või rahastada. On oluline tähele panna, et rahvusvahelise lennuliini avaliku teenindamise lepingut ÜTS § 25 lg 1 ei nimeta. Seega on eesmärgipärane tõlgendada ÜTS § 16 lg 1 p 5 ja § 25 lg 1 koostoimes selliselt, et Transpordiamet sõlmib eelkõige selliseid avaliku teenindamise lepinguid (milles kehtestab avaliku teenindamise kohustuse) ja korraldab selliseid riigihankeid vedajate leidmiseks avalikule liiniveole, mida finantseeritakse riigieelarvest. ÜTS § 13 lg 1 nimetab omavalitsusorgani ülesandena ühistranspordi suunamise ja ühistranspordi arengu koordineerimise ning asjaomaste arengukavade, mida rahastatakse omavalitsusüksuse eelarvest, välja töötamise ja ellu viimise (p 1). ÜTS § 13 lg 1 määratleb omavalitsusorgani ülesandena ka vedajatega avaliku teenindamise lepingute sõlmimise ja riigihangete korraldamise vedajate leidmiseks avalikule liiniveole (p 6) ning näeb ette avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamise korraldamise oma (omavalitsusorgani) eelarvest (p 9). Kuigi ÜTS § 19 lg 1 ei nimeta omavalitsusorganit pädeva asutusena lennuliikluses sõitjateveo korraldamisel rahvusvahelisel liinil ja piiritleb omavalitsusüksuse pädevuse ühistranspordi korraldamisel vaid valla- või linnasisese sõitjateveo korraldamisega, ei saa sellest meie hinnangul järeldada, et omavalitsusorganil puudub õigus lennuliikluses sõitjateveo korraldamisel rahvusvahelisel liinil avaliku teenindamise kohustuse kehtestamiseks. Kuna rahvusvaheline lennuliin on Tartu linna majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohast ülioluline, on rahvusvahelise lennuliini osas avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine käsitletav kohaliku elu küsimusena, mille otsustamist ja korraldamist kohaliku omavalitsuse poolt toetab ka põhiseaduse §-st 154 tulenev kohaliku omavalitsuse universaalpädevus (s.o. õigus otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi). Tartu Linnavalitsuse hinnangul ei ole Riigikogu soovinud kõnealuses küsimuses kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust piirata ja ÜTS-i § 19 lg 1 sõnastuse puhul on tegemist n-ö õigusliku praagiga või lihtsalt ebaõnnestunud sõnastusega. Riigikogu sellist soovi (kohalike omavalitsuste enesekorraldusõiguse piiramine) ei nähtu ka ÜTS-i ja selle muudatuste eelnõude seletuskirjadest. Otse vastupidi, ÜTS ja selle muudatuste eelnõude seletuskirjad ja seaduse senine rakendamine toetavad pigem põhimõtet, et sellistes küsimustes (avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine) lähtutakse eelkõige rahastamise allikast, s.t. avaliku teenindamise kohustuse kehtestab organ, kelle eelarvesse on selleks vajalikud rahalised vahendid planeeritud. Ehk siis kuivõrd Tartu linna, Tartumaa ja Lõuna-Eesti piirkonna arengudokumentides on ühe olulise eesmärgina sõnastatud Tartu rahvusvaheliste lennuühenduste arendamine ning Tartu linna eelarves on rahvusvahelise lennuliini toetamiseks ette nähtud ka vastavad rahalised vahendid, on Tartu Linnavalitsuse hinnangul põhjendatud ja õiguslikult lubatav, et linna jaoks sobiva rahvusvahelise lennuliini osas kehtestaks avaliku teenindamise kohustuse linn ise. Meie sellist seisukohta toetab ka konkurentsiseaduse § 31 lg 32, mis sätestab, et üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja on ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Eelnevat arvestades soovib Tartu Linnavalitsus teada saada Majandus- ja Eelnevat arvestades soovib Tartu Linnavalitsus teada saada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta nimetatud küsimuses (kas Tartu linn saab kehtestada Tartu rahvusvahelise lennuliini osas avaliku teenindamise kohustuse?). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas linnapea Jüri Mölder [email protected]