Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

Tõnu Muru Kastre Vallavalitsus Teie 20.01.2023 nr 6-1/1-200 [email protected] Meie 10.02.2023 nr 7-15/23/300-3 Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine Austatud härra Muru Kastre Vallavalitsus esitas Keskkonnaministeeriumile 20. jaanuaril 2023 kirjaga nr 6-1/1-200 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20. jaanuaril 2023 numbriga 7-15/23/300) Kastre valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõikele 1. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt üldplaneering ja KSH aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust. PlanS § 4 lõike 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määrus nr 133. Tegemist on rakendusaktiga, mis sisustab koostöö tegemist ja täpsustab, milline haldusorgan millisel juhul ja millise valdkonna eest vastutab ning planeeringu kooskõlastab. Haldusorganid on nimetatud lähtudes nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast. Määrus näeb ette, et põhjendatud juhul kooskõlastatakse planeering ka määruses nimetamata juhtudel asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda planeeringu küsimus kuulub. Kõikide teiste küsimuste (mitte tema vastutusvaldkonna) puhul on haldusorgan kaasatav ning ta saab soovi korral esitada oma arvamuse. Keskkonnaministeerium on varasemalt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas esitanud ettepanekuid 14. juuni 2022 kirjaga nr 7-15/22/1427-3. Oleme veebiaadressil https://www.kastre.ee/kastre-valla-uldplaneeringu-koostamine tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ning KSH materjalidega ja soovime märkida järgmist: 1. Kaagvere külas asuvale Pargikalda (katastritunnus 29101:001:0766) kinnisasjale on määratud haljasala maa-ala juhtotstarve. Võttes arvesse, et Pargikalda katastriüksuse sihtotstarve on hetkel elamumaa, siis teeme ettepaneku määrata katastriüksusele elamu maa-ala juhtotstarve. Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 2. Võnnu alevikus asuvale Põlluveere (katastritunnus 29101:001:1228) kinnisasjale on määratud aianduse maa-ala juhtotstarve. Põlluveere katastriüksuse kõrval asub Kastre vallale kuuluv Aiamaa (katastritunnus 29101:001:1226) katastriüksus, millele on samuti määratud aianduse maa-ala juhtotstarve ja mis on hetkel kasutuses vastavalt planeeritud juhtotstarbele. Võttes arvesse, et Aiamaa katastriüksusel on piisavalt vaba ala, et aiamaade kasutust laiendada, siis teeme ettepaneku Põlluveere katastriüksusele määrata segaotstarbega maa-ala juhtotstarve. Samuti juhime tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskirjas ei ole kirjeldatud maakasutuse juhtotstarvete all aianduse maa-ala juhtotstarvet. 3. Üldplaneeringu seletuskirjas leheküljel 65 on toodud Kastre ja Luunja valla ühendusteed. Nendest variant B puhul on planeeritud sild, mis läbib Haaslava kalakasvandust. Sildade rajamise olulisust on põhjendatud juba olemasolevate sildade kasutuskoormuse vähendamisega ja kahe omavalitsuse parema ühenduse tagamisega ning mõistliku ümbersõidu võimaluse tekitamisega. Oma 14. juuni 2022 ettepanekutega KSH osas on Keskkonnaministeerium seisukohal, et sildade rajamise vajadus peaks tulenema alusuuringutest ja palub selgitada, kas üldplaneeringu koostamisel või varasemalt on koostatud liiklusuuringuid või analüüse, millest nähtuks kolme silla rajamise vajadus. KSH koostaja selgituses öeldakse, et trassi C asukoht eemaldatakse ning A ja B on planeeritud ning liiklusuuringuid koostatud ei ole. Samuti on KSH eelnõus räägitud kalakasvanduse likvideerimisest. Juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP) rõhutab vajadust Euroopa Liidu koordineeritud strateegilise lähenemisviisi järele, mille kaudu saaks toetada vesiviljelussektori kasvu Euroopa Liidus ning tagada ühtlasi selle majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaga seotud kestlikkus. Hetkel ollakse seisukohal, et vesiviljelussektor ei ole saavutanud oma täit potentsiaali ning EUMOFA (Euroopa turu kalandus- ja vesiviljelustoodete vaatluskeskus) andmetel impordib Euroopa Liit üle 70% oma tarbitavatest mereandidest. Seega põrkutaks silla B rajamisel ning kalakasvanduse likvideerimisel Euroopa Liidu eesmärgiga toetada vesiviljelussektori kasvu. Strateegias „Talust taldrikule“ ja Euroopa rohelises kokkuleppes rõhutatakse vesiviljeluskasvandustest pärit mereandide potentsiaali nii toidu kui ka söödana kasutatava väikese CO2-jalajäljega valguallikana. See on juba praegu üks tõhusamaid viise toota loomset proteiini, aidates panustada nii Euroopa Liidu kui ka Eesti toiduga kindlustatusesse. Sarnaselt teistele Euroopa Liidu majandussektoritele nähakse ka vesiviljelussektoril suurt rolli Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud rohepöördes. Sellel sektoril on oluline osa kestlikele toidusüsteemidele üleminekul, aga ka biomajanduse ja ringmajanduse arendamisel ning elurikkuse vähenemise ümberpööramisel, muu hulgas saastamise vähendamise kaudu. Eesti Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2023 (edaspidi PÕKA) eesmärk on muude valdkondade seas aidata kaasa vesiviljeluse arengule ja konkurentsivõimelisele kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, toiduohutusele. Lisaks on arengukavas toodud, et on oluline luua tingimused majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale maismaa vesiviljeluse arengule, tuleb tähelepanu pöörata tootlikkuse tõstmisele, toodangu mahu kasvule ja uute liikide kasvatusele. Juhul kui sillavariant B realiseeruks ja kasvandus likvideeritaks, tekiks üldplaneeringul konflikt PÕKA eesmärkidega, sest maismaa vesiviljelus ei areneks, toodangumahud ei tõuseks, erinevaid kasvatatavaid liike jääks vähemaks, sest tegemist on ühega vähestest Eesti karpkalakasvatajatest. Palun selgitada, mida tähendab, et sildade ja teede rajamine on pikas perspektiivis realiseeritav projekt, kas eesmärkide saavutamine on seotud ettevõtte tegevusega, ehk sillad ehitatakse siis kui ettevõte ei tegutse või hakatakse suunama ettevõtte tegevust selliselt, et see ettevõte antud asukohas enam ei tegutseks. Kuidas Kastre valla üldplaneeringu seotud dokumentides toodud kasvanduse likvideerimine aitab kaasa PÕKA eesmärkidele vesiviljeluse arengu ja kasvu osas? Lähtuvalt kõigest eelpooltoodust peame vajalikuks põhjendatud argumentidega ja arvandmetega liiklusuuringute koostamist kahe silla rajamise vajalikkuse kohta ning kaaluda silla B üldplaneeringust eemaldamist. 4. Kastre vallas on moodustatud 6 reoveekogumisala: Haaslava, Kaagvere, Kurepalu, Melliste, Roiu ja Võnnu. Taristu ja tehnovõrkude kaardilt puudub Haaslava reoveekogumisala piir. Haaslava reoveekogumisala moodustati 29. juuli 2021 keskkonnaministri käskkirjaga  nr 1-2/21/345. Palume taristu ja tehnovõrkude joonisele kanda ka kehtiv Haaslava reoveekogumisala piir. Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3 kooskõlastab Keskkonnaministeerium lähtudes oma valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Kastre valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Palume kirjas toodud ettepanekutega arvestada ja hoida meid kursis üldplaneeringu edasise menetlusega. Riigivara valitsejana ei ole me planeeringulahendusega nõus, kui ei arvestata punktides 1 ja 2 toodud ettepanekutega ning valitsusasutusena, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi (PÕKA) üldplaneering käsitleb, ei ole me planeeringulahendusega nõus, kui ei arvestata punktis 3 toodud ettepanekuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Kantsler Teadmiseks: Maa-amet Katrina Lang, 626 2909, [email protected] Katri Kartau, 626 2934, [email protected] Anna Grete Kompus, 607 0008, [email protected] Riina Kalda Riina Kalda kalamajand CARPIO Teie 31.01.2023 [email protected] Meie 16.02.2023 nr 7-15/23/300-5 Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ning Haaslava kalakasvandus Austatud proua Kalda Olete pöördunud oma 31. jaanuari 2023 kirjaga Keskkonnaministeeriumi poole palvega, et Keskkonnaministeerium jätaks kooskõlastamata Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande ühendustee B osas. Põhjendate seda sellega, et vastavalt Kastre valla koostatavale üldplaneeringule planeeritakse teekoridor B ja sild Haaslava kalakasvanduse territooriumile ning kalakasvanduse tegevus muutub planeeringu sellisel kujul kehtestamisel võimatuks ja kalakasvandus peab oma tegevuse lõpetama. Planeerimisseaduse § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Tuginedes eeltoodule kooskõlastas Keskkonnaministeerium lähtudes oma valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Kastre valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu 10. veebruari 2023 kirjaga nr 7-15/23/300-3 (Lisa). Vastuskirjaga esitasime ühtlasi ka Kastre vallale neli ettepanekut ning palusime nende ettepanekutega arvestada. Tõime välja, et valitsusasutusena, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi (Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2023) üldplaneering käsitleb, ei ole me planeeringulahendusega nõus, kui ei arvestata punktis 3 toodud ettepanekuga. Punktis 3 on välja toodud, et üldplaneeringu seletuskirjas on toodud Kastre ja Luunja valla ühendusteed ning nende variant B puhul on planeeritud sild, mis läbib Haaslava kalakasvandust. Samuti on KSH eelnõus räägitud kalakasvanduse likvideerimisest. Juhul kui sillavariant B realiseeruks ja kasvandus likvideeritakse, tekiks üldplaneeringus konflikt põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eesmärkidega. Sellest tulenevalt palusime Kastre vallal selgitada, mida tähendab, et sildade ja teede rajamine on pikas perspektiivis realiseeritav projekt, kas eesmärkide saavutamine on seotud ettevõtte tegevusega, ehk sillad ehitatakse siis kui ettevõte ei tegutse või hakatakse suunama ettevõtte tegevust selliselt, et see ettevõte antud asukohas enam ei tegutseks. Samuti küsisime, et kuidas Kastre valla üldplaneeringuga seotud dokumentides toodud kasvanduse likvideerimine aitab kaasa põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava eesmärkidele vesiviljeluse arengu ja kasvu osas. Lähtuvalt kõigest eelpooltoodust andsime teada, Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 et peame vajalikuks põhjendatud argumentidega ja arvandmetega liiklusuuringute koostamist kahe silla rajamise vajalikkuse kohta ning kaaluda silla B üldplaneeringust eemaldamist Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Kantsler Lisa: Keskkonnaministeeriumi 10.02.2023 kiri nr 7-15/23/300-3 Teadmiseks: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Anna Grete Kompus, 607 0008 [email protected]  Tõnu Muru Kastre Vallavalitsus Teie 20.01.2023 nr 6-1/1-200 [email protected] Meie 10.02.2023 nr 7-15/23/300-3 Kastre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine Austatud härra Muru Kastre Vallavalitsus esitas Keskkonnaministeeriumile 20. jaanuaril 2023 kirjaga nr 6-1/1-200 (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 20. jaanuaril 2023 numbriga 7-15/23/300) Kastre valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõikele 1. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt üldplaneering ja KSH aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust. PlanS § 4 lõike 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määrus nr 133. Tegemist on rakendusaktiga, mis sisustab koostöö tegemist ja täpsustab, milline haldusorgan millisel juhul ja millise valdkonna eest vastutab ning planeeringu kooskõlastab. Haldusorganid on nimetatud lähtudes nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast. Määrus näeb ette, et põhjendatud juhul kooskõlastatakse planeering ka määruses nimetamata juhtudel asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda planeeringu küsimus kuulub. Kõikide teiste küsimuste (mitte tema vastutusvaldkonna) puhul on haldusorgan kaasatav ning ta saab soovi korral esitada oma arvamuse. Keskkonnaministeerium on varasemalt üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas esitanud ettepanekuid 14. juuni 2022 kirjaga nr 7-15/22/1427-3. Oleme veebiaadressil https://www.kastre.ee/kastre-valla-uldplaneeringu-koostamine tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ning KSH materjalidega ja soovime märkida järgmist: 1. Kaagvere külas asuvale Pargikalda (katastritunnus 29101:001:0766) kinnisasjale on määratud haljasala maa-ala juhtotstarve. Võttes arvesse, et Pargikalda katastriüksuse sihtotstarve on hetkel elamumaa, siis teeme ettepaneku määrata katastriüksusele elamu maa-ala juhtotstarve. Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 2. Võnnu alevikus asuvale Põlluveere (katastritunnus 29101:001:1228) kinnisasjale on määratud aianduse maa-ala juhtotstarve. Põlluveere katastriüksuse kõrval asub Kastre vallale kuuluv Aiamaa (katastritunnus 29101:001:1226) katastriüksus, millele on samuti määratud aianduse maa-ala juhtotstarve ja mis on hetkel kasutuses vastavalt planeeritud juhtotstarbele. Võttes arvesse, et Aiamaa katastriüksusel on piisavalt vaba ala, et aiamaade kasutust laiendada, siis teeme ettepaneku Põlluveere katastriüksusele määrata segaotstarbega maa-ala juhtotstarve. Samuti juhime tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskirjas ei ole kirjeldatud maakasutuse juhtotstarvete all aianduse maa-ala juhtotstarvet. 3. Üldplaneeringu seletuskirjas leheküljel 65 on toodud Kastre ja Luunja valla ühendusteed. Nendest variant B puhul on planeeritud sild, mis läbib Haaslava kalakasvandust. Sildade rajamise olulisust on põhjendatud juba olemasolevate sildade kasutuskoormuse vähendamisega ja kahe omavalitsuse parema ühenduse tagamisega ning mõistliku ümbersõidu võimaluse tekitamisega. Oma 14. juuni 2022 ettepanekutega KSH osas on Keskkonnaministeerium seisukohal, et sildade rajamise vajadus peaks tulenema alusuuringutest ja palub selgitada, kas üldplaneeringu koostamisel või varasemalt on koostatud liiklusuuringuid või analüüse, millest nähtuks kolme silla rajamise vajadus. KSH koostaja selgituses öeldakse, et trassi C asukoht eemaldatakse ning A ja B on planeeritud ning liiklusuuringuid koostatud ei ole. Samuti on KSH eelnõus räägitud kalakasvanduse likvideerimisest. Juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP) rõhutab vajadust Euroopa Liidu koordineeritud strateegilise lähenemisviisi järele, mille kaudu saaks toetada vesiviljelussektori kasvu Euroopa Liidus ning tagada ühtlasi selle majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaga seotud kestlikkus. Hetkel ollakse seisukohal, et vesiviljelussektor ei ole saavutanud oma täit potentsiaali ning EUMOFA (Euroopa turu kalandus- ja vesiviljelustoodete vaatluskeskus) andmetel impordib Euroopa Liit üle 70% oma tarbitavatest mereandidest. Seega põrkutaks silla B rajamisel ning kalakasvanduse likvideerimisel Euroopa Liidu eesmärgiga toetada vesiviljelussektori kasvu. Strateegias „Talust taldrikule“ ja Euroopa rohelises kokkuleppes rõhutatakse vesiviljeluskasvandustest pärit mereandide potentsiaali nii toidu kui ka söödana kasutatava väikese CO2-jalajäljega valguallikana. See on juba praegu üks tõhusamaid viise toota loomset proteiini, aidates panustada nii Euroopa Liidu kui ka Eesti toiduga kindlustatusesse. Sarnaselt teistele Euroopa Liidu majandussektoritele nähakse ka vesiviljelussektoril suurt rolli Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud rohepöördes. Sellel sektoril on oluline osa kestlikele toidusüsteemidele üleminekul, aga ka biomajanduse ja ringmajanduse arendamisel ning elurikkuse vähenemise ümberpööramisel, muu hulgas saastamise vähendamise kaudu. Eesti Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2023 (edaspidi PÕKA) eesmärk on muude valdkondade seas aidata kaasa vesiviljeluse arengule ja konkurentsivõimelisele kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, toiduohutusele. Lisaks on arengukavas toodud, et on oluline luua tingimused majanduslikult elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale maismaa vesiviljeluse arengule, tuleb tähelepanu pöörata tootlikkuse tõstmisele, toodangu mahu kasvule ja uute liikide kasvatusele. Juhul kui sillavariant B realiseeruks ja kasvandus likvideeritaks, tekiks üldplaneeringul konflikt PÕKA eesmärkidega, sest maismaa vesiviljelus ei areneks, toodangumahud ei tõuseks, erinevaid kasvatatavaid liike jääks vähemaks, sest tegemist on ühega vähestest Eesti karpkalakasvatajatest. Palun selgitada, mida tähendab, et sildade ja teede rajamine on pikas perspektiivis realiseeritav projekt, kas eesmärkide saavutamine on seotud ettevõtte tegevusega, ehk sillad ehitatakse siis kui ettevõte ei tegutse või hakatakse suunama ettevõtte tegevust selliselt, et see ettevõte antud asukohas enam ei tegutseks. Kuidas Kastre valla üldplaneeringu seotud dokumentides toodud kasvanduse likvideerimine aitab kaasa PÕKA eesmärkidele vesiviljeluse arengu ja kasvu osas? Lähtuvalt kõigest eelpooltoodust peame vajalikuks põhjendatud argumentidega ja arvandmetega liiklusuuringute koostamist kahe silla rajamise vajalikkuse kohta ning kaaluda silla B üldplaneeringust eemaldamist. 4. Kastre vallas on moodustatud 6 reoveekogumisala: Haaslava, Kaagvere, Kurepalu, Melliste, Roiu ja Võnnu. Taristu ja tehnovõrkude kaardilt puudub Haaslava reoveekogumisala piir. Haaslava reoveekogumisala moodustati 29. juuli 2021 keskkonnaministri käskkirjaga  nr 1-2/21/345. Palume taristu ja tehnovõrkude joonisele kanda ka kehtiv Haaslava reoveekogumisala piir. Tuginedes PlanS § 85 lõigetele 1 ja 3 kooskõlastab Keskkonnaministeerium lähtudes oma valitsemisalast ja tegevusvaldkonnast Kastre valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. Palume kirjas toodud ettepanekutega arvestada ja hoida meid kursis üldplaneeringu edasise menetlusega. Riigivara valitsejana ei ole me planeeringulahendusega nõus, kui ei arvestata punktides 1 ja 2 toodud ettepanekutega ning valitsusasutusena, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi (PÕKA) üldplaneering käsitleb, ei ole me planeeringulahendusega nõus, kui ei arvestata punktis 3 toodud ettepanekuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Münt Kantsler Teadmiseks: Maa-amet Katrina Lang, 626 2909, [email protected] Katri Kartau, 626 2934, [email protected] Anna Grete Kompus, 607 0008, [email protected]