Kirja edastamine

Lugupeetud menetlusosaline 16.02.2023 nr 8-1/21-024/3851-1 Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseksehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH algatamata jätmise kohta seisukoha küsimine Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2023–2024 vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU- RAPLA 11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE (OR0360)“ (töö nr RBDTDEEDS2DPS2). Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitamist uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/VZN91PoObpDVuJI. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 01.03.2023 e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post [email protected]). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viiklepp projektijuht projekteerimise osakonna projekteerimise üksus Lisad: Lisa 1. Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva (OR0360) km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba (eelnõu) Lisa 2. Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva (OR0360) km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korraldus (eelnõu) Lisa3. DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND 11342 SAKU-TÕDVA RIIGI KÕRVALMAANTEE (OR0360) JA VIADUKT (BR0360) keskkonnamõju eelhinnang Adressaadid: Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rail Baltic Estonia OÜ Saku Vallavalitsus Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse SA Telia Eesti AS Terviseamet Maa-amet 56840511, [email protected] 2 (2)  EELNÕU Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number … Tee ehitusloa andmise kuupäev … Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku-Tõdva (OR0360) km 3,707 4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele). 2. Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidususe ja toimimise tagamiseks on projektiga kavandatud maantee viadukti alla raudteest kummalegi poole vähemalt 5x5 m laiused läbipääsud loomade liikumiseks. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. 3. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid ja pinnasekoorimist projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprill kuni 31. juulini. 4. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud 1  EELNÕU LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul. 5. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 6. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 7, 8, 9, 10 ja 17). 7. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Kivisilla peakraavi piiranguvööndis on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud. 8. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 9. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres (veekaitsevööndis). Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 10. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 11. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 12. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 13. Maantee kasutamise ja RB raudtee rajamisega kasvab piirkonnas müratase. Mürataseme vähendamiseks on tehtud ettepanek müraseina rajamiseks. 14. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 15. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 16. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 17. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada kohapeal varjete rajamiseks väiksematele loomadele. 18. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 2  EELNÕU 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE (teeprojekt OR0360) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2 (allkirjastatud digitaalselt) 3  EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas pp.kk.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707- 4,950 paikneb riigi kinnisasjal (katastritunnus 71901:001:0553; 71901:001:0529; 71901:001:0586; 71901:001:0499; 71901:001:0520; 71901:001:0542; 71901:001:0550; 71901:001:0549; 71901:001:0551; 71901:001:0552; 71901:001:0544; 71901:001:0549; 71901:001:0525; 71901:001:0501; 71901:001:0566; 71901:001:0581; 71901:001:0583; 71901:001:0512; 71901:001:0513) Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa külas. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2023–2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U tööle nr RBDTDEEDS2DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE (OR0360)“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 08.08.2023 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/VZN91PoObpDVuJI. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitamist uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue viadukti ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust Rail Balticu raudtee trassi ületamisel. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8.  2 Projektiga nähakse ette riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamine ja viadukti ehitus üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamise ja viadukti ehituse projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Saku Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:  3 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 11342 Saku–Tõdva km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-RAPLA 11342 SAKU-TÕDVA RIIGITEE (OR0360) ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Rail Balticut ületava riigitee 11342 Saku–Tõdva (OR0360) km 3,707-4,950 asuva lõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND 11342 SAKU-TÕDVA RIIGI KÕRVALMAANTEE (OR0360) JA VIADUKT (BR0360) keskkonnamõju eelhinnang 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  DPS2 KANGRU – MAAKONNA PIIR 11342 SAKU-TÕDVA RIIGI KÕRVALMAANTEE (OR0360) ja VIADUKT (BR0360) Keskkonnamõju eelhinnang Transpordiamet 2023 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 3 1. Taust ja seadusandlikud aspektid ..................................................................................................... 4 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ..................................................................................... 5 2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................................. 5 2.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 6 2.3 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .............................................................................................. 9 2.4 Ressursside kasutamine ......................................................................................................... 11 2.5 Energiakasutus........................................................................................................................ 11 2.6 Tegevusega kaasnevad tegurid .............................................................................................. 11 2.7 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine .................................................................................... 12 2.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................................ 13 2.9 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud ........................................................................................................ 13 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................................. 14 3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ..... 14 3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................... 15 3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ......................................................................... 15 3.4 Pinnavormid ja pinnas ............................................................................................................. 16 3.5 Natura 2000 võrgustiku alad ................................................................................................... 17 3.6 Kaitstavad loodusobjektid ....................................................................................................... 17 3.7 Põhjavesi ja pinnavesi ............................................................................................................. 17 3.8 Märgalad ja üleujutusohuga alad ............................................................................................ 19 3.9 Metsad ja kõrghaljastus .......................................................................................................... 20 3.10 Roheline võrgustik ................................................................................................................... 20 3.11 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad .............................................. 21 3.12 Väärtuslikud maastikud ........................................................................................................... 22 3.13 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................................. 23 3.14 Asustus.................................................................................................................................... 23 3.15 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja õhu kvaliteet 23 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................................... 27 4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate tegevustega ......................................................................................................................................... 28 4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................................... 28 5. Kokkuvõte ja järeldused .................................................................................................................. 30 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................. 32 2 Sissejuhatus Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva km 3,7-4,9 riste (viadukti) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projekteeritava lõigu asukohas hakkab kõrvalmaantee ristuma kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Projekteeritav teelõik asub Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa külas. Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „Saku-Tõdva riste OR0360” ja „11342 Saku- Tõdva tee viadukti projekt (Road overpass BR0360)“ dokumendid, mis on osa kogu RB DPS2 – Kangru-maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist. Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitusi negatiivse mõju vältimise osas. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. 3 1. Taust ja seadusandlikud aspektid Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21). KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine (välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2). KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamiseks vajaliku teabe andmisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise juhendmaterjalist3. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend 4 2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus 2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Projekti eesmärk on lahendada riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav tee nr 11342 Saku-Tõdva (RB põhiprojekti mõistes tee OR0360) asub Harju maakonnas Saku vallas Kajamaa küla territooriumil (Joonis 1 ja Joonis 2). Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0360). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Joonis 1. Projekteeritava riste asukoht. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus Kavandatav Rail Balticu trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses maakonnaplaneeringu trassilõigud 16A, 16B, 14C) läbib Saku valla territooriumil Tagadi, Kurtna, Kirdalu, Tõdva, Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve küla. Kogu Saku valla ulatuses on planeeritud trassi koridori laius 350 m.4 RB Harju maakonnaplaneeringu alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on lähtutud eelkõige 4 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 5 põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist. Eritasandilised lahendused (ehk risted) kavandatakse Saku valda seitsme teega ristumisele. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ristumisel Saku-Tõdva riigi kõrvalmaanteega5 2.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Saku-Tõdva riigi kõrvalmaantee lõigu ja viadukti plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne põhiprojekti koostamist teostatud VE6 etapis koostatud lahendusest. Riigimaantee on IV klassi maantee. Teeregistri andmetel olemasoleva tee katte laius projektis käsitlevas lõigus km 3,707-4,950 on 8,0 m, mulde laius on 9,5 m. Olemasolevad kergliiklusteed teelõigul puuduvad. Projektiga nähakse ette kergliiklustee projekteeritava teelõigu äärde, samuti mahasõidud/ juurdepääsuteed kinnistutele. Projekteeritavale teelõigule jääb Aadu tee bussipeatus (mõlemal pool teed km 4,9-5,0). Projekti koosseisu on projekteeritud järgmised teelõigud ja mahasõidud: - 11342 Saku-Tõdva tee (OR0360) km 3,707-4,950, pikkus 1243 m, katte laius 8-9 m; 5 Maa-amet, 2020 6 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine 6  - Hooldustee (OR036001) pikkus 150 m, katte laius 4 m; - Hooldustee (OR036002) pikkus 42 m, katte laius 4 m; - Hooldustee (OR038003) pikkus 75 m, katte laius 5,5 m; - Jalg- ja jalgrattatee (OR036004) pikkus 450 m, katte laius 3 m; - Jalg- ja jalgrattatee (OR036005) pikkus 647 m, katte laius 3 m; - Juurdepääsutee (OR036007) pikkus 14 m, katte laius 3,5 m. Projekteeritava viadukti üldjoonis on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 3). Joonis 3. Projekteeritava viadukti üldjoonis Projekti koosseisus ristmikke projekteeritud ei ole. Olevad kinnistute mahasõidud on projekteeritud asfaltkattega kasutades tüüpseid lahendusi. Projekteeritud on kaks mahasõitu olevatele kinnistutele pääsuks, lisaks on projekteeritud kolm mahasõitu hooldus- ja juurdepääsuteedele. 11342 Saku-Tõdva riigi kõrvalmaanteest paremale on projekteeritud 3 m laiuse kattega jalg- ja jalgrattatee, mis on raudteed ületava sõidutee viadukti küljes ning on teest eraldatud äärekivi ja põrkepiirdega. Alates km 46,20 viiakse jalg- ja jalgrattatee maanteest 10 m kaugusele. Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee jätkub 107 m pikkuselt sõidutee töömaa piirist edasi ning lõppeb km 50,57 sõidutee kattega kokku viimisel. Jalg- jalgrattatee murukattega tugipeenra laiuseks on 0,25 m. Jalg- ja jalgrattatee on ühepoolse põikkaldega 2,0%, tugipeenarde põikkalle 4%. Viaduktil on jalg- ja jalgrattatee laiuseks 3,70 m, kuhu sisse on arvestatud ohutusribad. Projekti kohaselt on jalg- ja jalgrattatee terves ulatuses valgustatud. Arvestades olemasoleva maastikuga ja projekteeritava tee pikiprofiiliga on uus pikikraav kavandatud projekteeritavast teelõigust paremale poole alates viaduktist kuni Kivisilla peakraavini. Kavandatud kraav on äravooluga Kivisilla peakraavi suunas. 7 Uus pikikraav on kavandatud ka projekteeritava teelõigu paremale poole viadukti ja Suuresöödi kinnistu kavandatava juurdepääsutee (OR036001) vahelisele lõigule äravooluga Suuresöödi kinnistut läbivasse kraavi. Truubid on kavandatud maantee (D1400) ja kahe mahasõidu (D400) alla. Olemasolev truup D800 on kavas likvideerida. Vete ärajuhtimiseks paigaldatakse viadukti äärtesse betoonist rennide sarikad. Maantee lõigus, kus kergliiklustee on sõiduteega eraldatud äärekiviga, on pinnavee ärajuhtimine lahendatud restkaevude abil. 254 m lõigus on sõidutee vertikaalplaneeringu lahendus kahepoolse kaldega, mille tulemusena on osa sademevett juhitud vastu äärekivi. Vastavale lõigule paigaldatakse viis restkaevu. Restkaevudes suunatakse vesi põiktoruga tee muldest välja, torude väljaviigud kindlustatakse munakivi kindlustusega betoonalusel. Restkaevudest kogutava sademevee arvutuslik vooluhulk on 20 minutilise saju ja korduvusega 3 aastat korral 3,1 l/s. Sademevesi juhitakse olemasolevasse kraavi. Projekteeritava tee tugipeenarde laius on üldjuhul 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25 m. Tee on üldjuhul kavandatud kahepoolse põikkaldega 2,5%, viraaži lõikudes kuni 4%, tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4%. Kõik nõlvad on projekteeritud nõlvusega 1:2. Kõrgete mullete ja jalg- ja jalgrattatee vahetu läheduse korral on tee serva projekteeritud põrkepiire, jalg- ja jalgrattatee välisküljele on kõrge mulde korral projekteeritud torupiire. Muldkeha ehitatakse täitepinnasest. Ehitatud mullete nõlvad on üldjuhul ette nähtud katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m² (muruklass III). Kuna kavandatava Rail Balticu trassiga ristuva viadukti pealesõitudel ulatub muldkeha kõrgus kuni 10 m, siis on nõlvade uhtumise eest kaitsmiseks ette nähtud täiendavad meetmed. Olenevalt tingimustest tuleb nõlvad katta kas ainult kookoskiudmatiga või murumätastuse ja kookoskiudmattidega: - muldkeha nõlvad, mille kõrgus jääb vahemikku 3-5 m on ette nähtud kindlustada kookoskiudmattidega (mati alla kasvupinnas 10 cm); - muldkeha nõlvad, mille kõrgus ületab 5 m tuleb ülemine neljandik kogu pikkusest kindlustada murumättaga ning alumine osa kookoskiudmatiga. Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrke- või torupiire. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Transpordiameti ja Saku vallaga. Võimalusel ehitada tee pool poolega meetodil. Ehituse ajal ajutiste liikluskorralduslahenduste kavandamisel tuleb tagada vähemalt päästeteenistuse ja elanike juurdepääs. Kui teed ei ole võimalik ehitada pool poolega meetodil ja tee tuleb ajutiselt liiklusele sulgeda on liiklus võimalik ümbersuunata kõrvalmaanteedele 11241 Kasemetsa- Kiisa ja 11240 Tõdva-Hageri. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistu osad) võõrandatakse. Kui ehitusprojekt on valmis, siis koostatakse selle põhjal krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Väljaspool riste alla jäävat maad teostavad ehitustööd (nt kraavide puhastamine, puude raie nähtavusala tagamiseks vms) erakinnistutel tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. 8 2.3 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA 2.3.1 MAAKONNAPLANEERINGUD  Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/41 Harju maakonna- planeeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m. Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.  Harju maakonnaplaneering 2030+ Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering 2030+. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ koostamisel on arvestatud Harju maakonna- planeeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”.  Harju maakonna arengustrateegia 2035+ Arengustrateegia strateegiline eesmärk nr 3 on sõnastatud järgmiselt: Harju maakonnas on kiired, mugavad ja keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt. Käesolev projekt aitab kaasa nimetatud eesmärgi saavutamisele, luues kiire ja ohutu ühenduse ja ületuse kavandatavast Rail Balticu raudteest. 2.3.2 SAKU VALLA ÜLDPLANEERING Kehtiv Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, 9 aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla uue üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja kaasajastatakse nii 2009. a kehtestatud Saku valla üldplaneeringut kui 2012. a kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad 2009. a kehtestatud Saku valla üldplaneering ja 2012. a kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneering. Uues üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste kättesaadavus – lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimis- võimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni lahendused jms). Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt on üldplaneeringu kaartidele kantud perspektiivsed teed ja raudteeõgvendused. Kehtiva Saku valla üldplaneeringu kohaselt järgib võimalik kiirraudtee Tallinn-Pärnu-Riia suunal (ka Rail Baltica projekt) praegust raudteetrassi. Raudtee on kavandatud eurolaiusega ja rongidele, mis võivad sõita kiirusega 160 km/h (vastavalt Euroopa kiirtee normidele). Seega ei ole projektiga kavandatud riste üldplaneeringuga vastuolus. 2.3.3 SAKU VALLA ARENGUKAVA 2035+ Saku valla arengukava 2035+7 on vastu võetud Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega nr 15. Saku valla visioon on, et Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika. Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise, sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja teenus- keskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks. Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum. Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Rohelisest aknast välja vaadates on näha kaunist loodus- ja elukeskkonda. Rohelisest aknast sisse vaadates võib näha endast ja kodukohast lugupidavaid inimesi. Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majandus, mille kohaselt on Saku valla teedest ja tänavatest moodustunud loogiliselt toimiv tervik, mis on heas korras ning hästi ühendatud nii omavahel kui ka naaberomavalitsustega, eelkõige Tallinnaga. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102019024 10 2.3.4 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS Projekti seletuskirja8 kohaselt projekteeritava teelõigu piirkonnas kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud puuduvad. 2.4 RESSURSSIDE KASUTAMINE Tee, sh muldkeha, ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde kohta. Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st. Käesoleval ajal ei ole täpsemalt teada, millisest karjäärist hangitakse materjali konkreetse objekti ehituseks, kuna see sõltub ehitushanke võitja majanduslikest kaalutlustest. Kaevandamisloa taotlemise menetluse käigus on läbi viidud KMH või antud KMH eelhinnang, mille käigus on hinnatud karjääri avamise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju. Olulised negatiivsed keskkonnamõjud on asjakohaste meetmetega välditud või leevendatud, seega ei saa mõju pidada oluliseks. Pärast teede ja rajatiste valmimist on vajalik teede ja rajatiste hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele9. Tee ja rajatiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis eeldatavasti ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 2.5 ENERGIAKASUTUS Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale. 2.6 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse). Projekteeritaval teelõigul on kaks ristuvat kraavi, km 3,768 (D1400 metalltruup) ning km 4,202 (D800 plasttruup). Projektiga nähakse ette pikikraavid teest paremale, olemasolev truup D800 on kavas likvideerida (vt ka ptk 2.2). Müra võib kaasneda ehitusperioodil (müratase sõltub ehitustehnoloogiast ja kasutatavatest ehitusmasinatest), kuid see ei erine tavapärasest ehitusmürast. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni (sõltub ehitustehnoloogiast). 8 Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla. 11342 Saku-Tõdva riigitee (OR0360). Seletuskiri. 25.08.2020 9 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 11 Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri andmetel oli 2018. a antud teelõigul liiklussagedus oli 2018. a 1493 autot ööpäevas, mis jaguneb SAPA 1426 (97%), VAAB 39 (1%) ja AR 28 autot ööpäevas (2%). Projekti seletuskirja kohaselt on projekteeritava teelõigu prognoositav liiklussagedus (AKÖL) 2043. a 2050 autot ööpäevas ning suurim lubatud kiirus 90 km/h. Viaduktiga tõstetakse maantee ca 10 m kõrgusele ja seega müra olukord muutub. Maanteega külgneb üks majapidamine (Suuresöödi kinnistu), mille suhtes müratase tõuseb seoses liikluskoormuse kasvuga ning koosmõjus kavandatava Rail Balticu raudteega. Kavandatav raudtee jääb eluhoonest ca 175 m kaugusele. Raudtee ja eluhoone vahele jääb väike metsatukk. Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi modelleerimine10, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200-250 m kaugusel raudteest. Modelleerimise tulemusel on määratud müra leevendus- vajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused). Käesoleva aruande ptk-s 3.15.2 on toodud väljavõtted mürakaartidest (Error! Reference source not found. ja Error! Reference source not found.) projektipiirkonnas, mis kajastavad olemasoleva autoliikluse ja raudteemüra taset päevasel ja öisel ajal. Käesolev projektiala ei ole määratud müra leevendusvajadusega alana, kuna müratasemeid ei ületata. Kavandatav jalg- ja jalgrattatee on plaanis täies ulatuses valgustada. Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega soojuse, kiirguse või lõhna heidet keskkonda. 2.7 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on taaskasutatavad. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Objektil üle jääva ehituseks kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) tuleb eemaldada mahus, mis on vajalik projekteeritud katendikonstruktsiooni rajamiseks projektsele kõrgusele. Vana likvideeritava muldkeha kaevamisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobimatuna. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina müratõkkevalli ehitusel või planeerida see teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Viimase korral tuleb jälgida, et planeeritav pinnas ei takistaks külgnevatelt aladelt tuleva pinnavee äravoolu külgkraavidesse. Rekultiveeritavate alade vertikaalplaneerimisel tuleb jälgida, et ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas. 10 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V-3. Mürakaardid 12 Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Töövõtjal tuleb korraldada teemaalt saadava puitmaterjali ning vajadusel ka erakinnistutelt raie tulemusena saadava puitmaterjali, mida omanik ei soovi, üleandmine utiliseerimiseks või küttepuuks. Muude jäätmete ehitusaegsed (ajutised) kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras, kui ehitusmasinatest võib lekkida kütust või määrdeaineid. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. 2.8 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0360). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. Kahetasandiline ristumine välistab sõidukite ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on projekteeritava riste piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele. Projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. 2.9 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD OHUD Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi või katastroofe. Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole. Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub riigi kõrvalmaanteega nr 11342 Saku-Tõdva. Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine välistab sõidukite ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised tagajärjed. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine. 13 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI PLANEERITAVAD TEGEVUSED Projekteeritav riigi kõrvalmaantee lõik koos viaduktiga asuvad Saku vallas Kajamaa külas järgmistel katastriüksustel: transpordimaa 11432 Saku-Tõdva tee (KÜ 71801:006:0101) ja maatulundusmaad: Vana- Kivisilla (KÜ 71801:006:0031), Saha (71801:006:0361), Kõutsipõllu (KÜ 71801:006:0277) ja Suuresöödi (KÜ 71801:006:1075). Projekteeritav teelõik külgneb kogu ulatuses maatulundusmaadega. Teelõiku ümbritsevad peamiselt põllud ja pool-looduslikud rohumaad (Joonis 4). Joonis 4. Kuvatõmmis projekteeritava viadukti asukohas. Allikas: Google Maps, 2019 Olemasolevad kergliiklusteed, ristmikud ja rajatised projekteeritaval teelõigul puuduvad, on kaks mahasõitu. Projektiga nähakse ette valgustatud kergliiklustee projekteeritava teelõigu äärde, samuti mahasõidud/juurdepääsuteed kinnistutele (vt ptk 2.2). Tee ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt. Projekteeritaval lõigul on kaks ristuvat kraavi: km 3,768 Kivisilla peakraav (D1400 metalltruup) ja km 4,202 asuv kraav (D800 plasttruup). Teelõigu projekteerimisel nähakse ette Saku-Tõdva tee õgvendamine. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ja maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse transpordimaaks. Muutused maakasutuses on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht. Projekteeritud on kaks mahasõitu olevatele kinnistutele pääsuks, lisaks on projekteeritud kolm mahasõitu hooldus- ja juurdepääsuteedele (vt ptk 2.2). Riste rajamisega säilivad ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele. Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad. 14 Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Tegemist on hajaasustusega (liikluskoormus minimaalne), seega ei saa mõju pidada oluliseks. 3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA TAASTUMISVÕIME Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende omadustele ja taastumisvõimele puudub. Projektiga muudetakse praegust maakasutuse sihtotstarvet. Riste rajatiste (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) alla jääv maa (kinnistuosad) võõrandatakse ja maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse transpordimaaks. Põhiprojekti alusel koostatakse krundijaotuskava, millega määratakse võõrandatava maa ulatus. Tegevuse realiseerimisega kaasneb senise maakasutuse mõningane muutus (intensiivistub mõnevõrra, peamiselt viadukti rajamisega), kuid ei kaasne maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist. Maakasutuse killustamine ja takistamine võib kaasneda RB raudtee rajamisega. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb mitteolulisele tasemele. Kavandatav tegevus ei põhjusta märkimisväärset reostumise riski. Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ehitusmasinaid. Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega ning riste ja viadukti rajamiseks vajalikule maale ei jää väärtuslikke kooslusi ega elupaiku. Kavandatava tegevusega ei kaasne muutusi looduslike kalavarude ja ulukite kasutuses. 3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest on seotud ehitustegevusega ja jäävad projektiala piiridesse. Tegemist on olemasoleva maanteega ning valdavalt maatulundusmaadega. Teelõigule on projekteeritud viadukt Rail Balticu trassi ületamiseks (BR0360) ning tee teljegeomeetriat on parandatud ja viidud vastavusse normidega. Tee ja rajatiste ehitusaegseid mõjusid kohalikele elanikele (eelkõige müra), pinnasele, pinna- ja põhjaveele (reostusoht) on võimalik vältida või minimeerida järgides meetmeid ebasoodsa mõju ära hoidmiseks (vt ptk 3.15 ja 4.2). Projekti elluviimisega ei halvene keskkonna vastupanuvõime. Ei ole teada mõjusid, mis põhjustaksid keskkonna vastupanuvõime vähenemist. Kavandatava RB raudtee rajamisega seotud mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH aruanne on koostamisel. 15 3.4 PINNAVORMID JA PINNAS Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus maapind on valdavalt tasane. Maapinna absoluut- kõrgused jäävad vahemikku 40-43 m. Mulla paksus projekteeritavas piirkonnas on 0,05-0,85 m. Kruuspinnased esinevad mullakihi all ja teepeenras maapinnal. Viimasel juhul on materjal kruusasem (saGr), paksusega 1,15-1,4 m. Mulla all on pinnas liivasem (grSa). Liivpinnased lasusid pooltes uuritud puuraukudes mullakihi all. Valdavalt esineb keskliiv (MSa), kohati ka peen- (FSa) ja jämeliiva (CSa). Pinnas on kohev. Projekteeritava raudtee ja maantee ristumiskoha ümbruses moodustab loodusliku aluspinnase moreen. Moreen on liivane ja valdavalt poolkõva kuni kõva konsistentsiga. Kruusa sisaldus on vahemikus 10-30%. Ühes uuringupunktis esines moreeni peal ka 0,65 m paksune savika pinnase kiht (B-clSi). Välitööde ajal ilmus veetase projekteeritava raudtee ja maantee ristumiskoha ümbruses maapinnast 0,2- 1,8 m sügavusel. Kõrgem veetase esines maanteest lõunapool paikneval põllul. Kuna moreen on savikas pinnas, siis selle kihipindadele koguneb sademeterohketel perioodidel ajutine ülavesi, mis madalamates kohtades võib tõusta maapinnale.11 Projektiala piirkonnas esinevad järgmised mullatüübid: gleistunud rähkmuld (Kg), leostunud gleimuld (Go), leetjas gleimuld (GI), gleistnud leostunud muld (Kog) ja rähkmuld (K)(Joonis 5). Joonis 5. Mullastik projekteeritava teelõigu piirkonnas. Allikas: Maa-amet, 2020 Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. 11 RAIL BALTIC. TALLINN-RAPLA, EE-DS2-DPS2. Põhiprojekti. Geotehniline pinnaseuuring. OÜ Reaalprojekt. Töö nr GL19078-II. Tallinn, 2020 16 3.5 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale lähim Natura 2000 ala on Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318), mis asub projektialast ca 5,7 km kaugusel lõunas. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõjusid, mis võiks ulatuda sellisele kaugusele. Seega igasugused mõjud Kurtna-Vilivere loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele puuduvad. Kauguselt järgmine Natura ala on Rahaaugu loodusala (EE0020319),12 mis jääb projektialast 8,4 km kaugusele, väljapoole igasuguste võimalike mõjude tsooni. Seega kavandataval tegevusel mõju Natura 2000 võrgustiku aladele puudub. 3.6 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Keskkonnaregistri13 andmetel ei asu projektialal ega selle läheduses kaitstavaid alasid ega kaitsealuste liikide elupaiku, leiu- ega kasvukohti. Projektiala piirkonnas paiknev lähim kaitstav objekt on I kaitsekategooria loomaliigi kaitseks moodustatud Tõdva väike-konnakotka püsielupaik, mis asub 920 m kaugusel. Kaitstavale linnuliigile riste ja viadukti ehitusega ja kasutusega seoses häiringuid ei avaldu. Kaitstavaid taimeliike, samuti seene- ja samblikuliike pole piirkonnas registreeritud. Seega kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele. 3.7 PÕHJAVESI JA PINNAVESI Projektiala piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (Joonis 6). Projekti raames teostatud geotehniliste uuringute käigus selgus, et põhjavee tase asub 0,85-2,35 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 38,95-40,50 m. Uuringute aruandes14 rõhutati, et sademete- rohketel perioodidel võib põhjavesi tõusta maapinnani. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel15 (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Projekteeritav tee ristub Kivisilla peakraaviga (Kivisilla soon) (VEE1095200), mille kalda veekaitsevöönd 10 m (Joonis 7). Veekogu kuulub Tõdva-Hageri mnt truubist kuni suubumiseni Vääna jõkke riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu16. Veekogu valgala on 10,2 km2. Keskkonnaregistri andmetel asub lähim puurkaev projektialast ca 215 m kaugusel lõunas (PRK0024316) Kivisilla kinnistul. Puurkaev asub projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevu seisundit. Riste läheduses on veel üks hoonestatud kinnistu (Suuresöödi, KÜ 71801:006:1075). 12 Maa-amet, 2020 13 Keskkonnaregister 16.11.2020 14 Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla maakond. Tee viadukt BR0360 – Geotehnilise projekteerimise aruanne. 18.09.2020 15 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 16 Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274 17 Keskkonnaregistri andmetel ei asu majapidamise juures puurkaevu, seega võib eeldada, et seal on salvkaev (või registreerimata puurkaev). RB raudtee projekteerimisel ja KMH läbiviimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad puur- ja salvkaevud ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele. Joonis 6. Põhjavee kaitstus projekti ala asukohas. Allikas: Maa-amet, 2020 Joonis 7. Kivisilla peakraavi ristumine Saku-Tõdva kõrvalmaanteega. Allikas: Maa-amet, 2020 18 Projektalale jäävad järgmised maaparandussüsteemid (Joonis 8): Kivisilla peakraav ja Saku Soo. Maaparandussüsteemide kohta koostatakse eraldi projekt, mis käesoleva aruande koostamise hetkeks ei ole veel valminud. Joonis 8. Projektialaga piirnevad maaparandussüsteemid. Allikas: Maa-amet, 2020 AS Maves on hinnanud17, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000 autot ööpäevas. Teeregistri andmetel oli käsitletava riigimaantee liiklussagedus 2018. a 1493 autot ööpäevas. Seega on liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000 autot ööpäevas ning puudub vajadus sademevee käitlemiseks. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist ning maaparandus- süsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitustöödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks veekogu veekaitsevööndis. 3.8 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju neile puudub. 17 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 19 3.9 METSAD JA KÕRGHALJASTUS Suurem osa projektialast jääb põllumajandusmaale, kus levivad põllumaad ja pool-looduslikud rohumaad. Rohumaad on osaliselt hooldamata ja võsastumas pajude ja hall-lepaga (Joonis 9). Joonis 9. Projektiala maastik Maa-ameti kaldaerofotol, pildistamise aeg 18.09.2020. Vaade lõunast. Alale spontaanselt kasvanud puudel ja põõsastel ei ole olulist looduslikku ega haljastuslikku väärtust. Maanteest põhjas projektiala kirdeosas paikneb metsaala, mille servast on vaja raadata kuni ca 20 m laiune ala. Tegemist on küpse salumetsaga, kus puurindes domineerib kuusk, millele lisandub kask. Metsa on raietega oluliselt harvendatud ning selle järel on kujunenud väga tihe põõsarinne ning teine rinne halli lepa näol. Tegu on tugevalt majandatud metsaga, mille looduslik väärtus on madal. 3.10 ROHELINE VÕRGUSTIK Projektiala paikneb mosaiikmaastikus, kus iseloomulikumateks ulukiliikideks on metskits, rebane, kährik ja halljänes. Piirkonnas võib esineda ka metssiga. Suurkiskjatele (karu, hunt, ilves) piirkonnas püsivaid elupaiku ei leidu, kuid need liigid võivad piirkonda siiski läbida. Loomaõnnetusi teelõigul registreeritud ei ole. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ja koostatava Saku valla üldplaneeringu alusel läbib projektiala rohekoridori, sh kavandatav viadukt jääb rohekoridori lääneserva (Joonis 10). Rohevõrgustiku sidususe ja toimimise tagamiseks on projektiga kavandatud maantee viadukti alla raudteest kummalegi poole vähemalt 5x5 m laiused läbipääsud loomade liikumiseks. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid ning pinnasekoorimist projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. LKS § 55 lõike 20 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Kavandatav viadukt Joonis 10. Rohekoridor vastavalt Saku valla koostatavale üldplaneeringule18 3.11 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Samuti ei asu pärandkultuuri kaardirakendusele kohaselt piirkonnas pärandkultuuri objekte. Saku valla üldplaneeringu19 kohaselt ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses ka miljööväärtuslikke alasid. Samuti puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga20 ei leitud projektiala piirkonnas täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest21, millest lähtuvalt tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. Eeltoodut arvestades võib järeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte ning miljöö- või arheoloogilise väärtusega alasid. 18 https://www.sakuvald.ee/et/saku-valla-uus-uldplaneering (seisuga 16.11.2020) 19 Kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6 20 Lang, V. 2013. Tartu. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp 21 Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13) 21 3.12 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonise “Ruumilised väärtused“22 alusel ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad. Saku valla koostatava üldplaneeringuga määratakse avatud loodusmaastikud mh Kajamaa, Tõdva ja Lokuti küla aladel (Joonis 11). Joonis 11. Avatud loodusmaastikud Kajama, Tõdva ja Lokuti küla aladel Avatud loodusmaastiku määramise eesmärk on piirkonnale omase reljeefi, maastikumustri ning avatud vaadete säilitamine. Avatud loodusmaastiku aladel on lubatud rajada väikeelamuid koos abihoonetega vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.2 sätestatud tingimustele. Hoonestuse kavandamisel on kohustus säilitada loodusmaastikule avanev vaade hoonete ja rajatiste nö maastikku peitmise võtte abil, kasutades selleks looduslikke võimalusi (looduslikud pinnavormid, hoonestust varjavad metsatukad, rajatav kõrghaljastus vms). Koostatava Saku üldplaneeringu joonisel on riigi kõrvalmaantee Saku-Tõdva koos trassikoridoriga määratavast loodusmaastikust välja arvatud. Siiski arvestades, et kavandatav 22 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering 22 viadukt on ca 10 m kõrgusel ning koosmõjus RB trassiga muudab see piirkonna maastikupilti siiski märkimisväärselt. 3.13 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA Projekteeritav teelõik külgneb maatulundusmaadega, millest osa on Saku valla koostatava üldplaneeringu alusel määratud väärtuslikuks põllumajandusmaaks (vt Joonis 10). Üldplaneeringu koostamisel ja väärtusliku põllumajandusmaa määramisel võeti aluseks Harju maakonnaplaneering 2030+. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt käsitletakse üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaana maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiivi hajaasustuses, mille suurus on kaks hektarit või rohkem ning mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem Harju maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Kuna projekteeritav teelõik, mis külgneb põllumaaga, kulgeb olemasoleval trassil, siis kavandatav tegevus väärtuslikku põllumajandusmaad oluliselt ei mõjuta. 3.14 ASUSTUS Riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva projekteeritav teelõik ja viadukt asuvad Kajamaa külas Saku vallas. Kajamaa külas elas 01.11.2020 seisuga 65 inimest23. Projektialal on tegemist hajaasustusega ning maatulundusmaadega. Teelõigu ümberehitamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja ehitada ülesõidud, mistõttu käesoleva töö objektiks ongi tee nr 11342 Saku-Tõdva rajatav ülepääs sõidukitele ja kergliiklejatele. Lähim majapidamine asub Suuresöödi kinnistul (sihtotstarve: maatulundusmaa), mis külgneb projekteeritava teelõiguga. Kavandatava RB raudtee ja teelõigu ümberehitamisega suureneb tee-ehituse ajal piirkonnas liikluskoormus. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on analüüsitud ptk-s 3.15. Käesoleva töö objektiks olevate riste ja viadukti ehitamine ei too kaasa selliseid mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses. 3.15 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA, VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Ehitatav riste ja viadukt võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ning piirkonna teedevõrgu toimimise ja sidususe. 23 https://www.sakuvald.ee/rahvastik 23 Teeregistri andmetel ei ole projekteeritaval teelõigul liiklusõnnetusi registreeritud. Projektiga nähakse ette valgustatud kergliiklustee rajamine, mis muudab kohalikele jalgsi ja jalgrattaga liiklemise ohutumaks. 3.15.1 VISUAALSED MÕJUD Kavandatava RB raudtee ja riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva ristumisele rajatakse viadukt. Tee ümberehitamise ja riste rajamise tulemusena muutuvad pöördumatult piirkonna maastikupilt ja vaated, kuna olemasoleva tasapinnalise tee asemele rajatakse raudtee ülesõit. Olulisemat visuaalset mõju avaldab kavandatav RB raudtee ja ristele rajatav viadukt. Sellised visuaalsed muutused on märkimisväärsed, kuid vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames. RB põhiprojekti KMH on koostamisel. Viadukti ja müratõkke ehitus lähimatel kinnistutel päikese valguse olukorda ei häiri vastavalt kehtivatele standarditele. Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad meetmed on põhiprojektis ette nähtud. 3.15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Ehituse käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM-i määrus nr 71) lisa 1, mis jõustus 01.02.2017. Vastavalt KeM-i määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00-19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normidekohast taset. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks. Müra kaasneb ka tee ja raudtee kasutamisega. Teeregistri kohaselt oli aastal 2018 liiklus- sagedus Saku-Tõdva riigi kõrvalmaanteel 1493 autot ööpäevas. Prognoositav liiklus aastal 24 2043 on 1774 autot ööpäevas. Suures osas on seega tegemist valdavalt juba olemasolevate mõjudega (müra, vibratsiooni ja õhu kvaliteet). Raudteemüra hindamiseks viidi RB maakonnaplaneeringute KSH raames eelprojekti täpsusastmes läbi modelleerimine24, kus leiti, et müra normväärtuste ületamisi võib esineda 200-250 m raadiuses raudteest. Modelleerimise tulemusel määrati müra leevendus- vajadusega alad, kus tuleb projekteerimise etapis ette näha müratõrjerajatised (müratõkked, muldvallid või kombineeritud lahendused). RB põhiprojekti raames on teostamisel täpsustav mürauuring. Mürauuringu kohane müratõkke esialgne asukoht Saku-Tõdva teelõigul on näidatud alljärgneval joonisel (Joonis 12). Müraseina täpne asukoht ja parameetrid selguvad projekteerimise käigus. Müratõkke asukoht Joonis 12. Müraseina esialgne asukoht projekteeritaval Saku-Tõdva teelõigul Ehitusaegse müra vähendamiseks tuleb ehitustööde tegemisel kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Tegemist on riigi kõrvalmaantee ja kavandatava RB raudtee ristega, kus sõidukite ja rongide poolt põhjustatavat kasutusaegset müra ja vibratsiooni on prognoositud ja hinnatud ning leevendusmeetmed väljapakutud (ettepanek müraseina rajamiseks). 24 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V-3. Mürakaardid 25 3.15.3 VEE KVALITEET Projektialale lähim puurkaev (PRK0024316) asub projektialast ca 215 m kaugusel lõunas Kivisilla kinnistul, ehk piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevu seisundit. Projektiala piirkonnas asub hoonestatud Suuresöödi kinnistu, kuid keskkonnaregistris puuduvad andmed kinnistul asuva kaevu kohta. RB raudtee projekteerimisel ja KMH läbiviimisel kaardistatakse raudteetrassi mõjualale jäävad registreeritud puur- ja salvkaevud ning hinnatakse raudteetrassi rajamise võimalikku mõju nende veekvaliteedile ja -tasemele. Projektiala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kuid riste rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohu. Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödel kasutatavate masinate ja mehhanismidega, seega tuleb kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). Saasteainete põhjavette jõudmise oht esineb ka hilisemas tee lõigu kasutamise etapis vaid avariiolukordades. Avariiolukordade esinemise tõenäosus tuleb viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Kavandatava Rail Baltic raudtee võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile hinnatakse raudtee põhiprojekti KMH raames. Riste ja viadukti ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres (veekaitsevööndis). Jäätmete töötlemine ja ladustamine Kivisilla peakraavi piiranguvööndis on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud. Järgides meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee kvaliteedile. 3.15.4 VÄLISÕHU KVALITEET Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. 26 4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste ja viadukti projektide elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Projektialal on tegemist peamiselt olemasoleva riigi kõrvalmaanteega. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordi- maaks. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Pärast riste ja viadukti valmimist jätkub maantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav RB raudtee. Projektiala asub rohekoridoris ning projekteeritav teelõik läbib rohekoridori olemasoleva tee kohal, kuid asendatakse kõrge mulde ja maantee viaduktiga. Rohevõrgustiku sidusus maantee suhtes tagatakse viadukti alla jäetavate loomapääsudega. Samuti on loomadel võimalus liikuda ida ja lääne poolt ümber viadukti ja ületada maanteed. Rohekoridori üldine sidusus antud paigas katkestatakse RB tarastatud koridoriga, sõltumata maanteeviadukti lahendusest. Rohevõrgustiku üldine sidusus laiemas piirkonnas tagatakse põhja ja lõunasse jäävate ökoduktide abil. Riste ja viaduktiga (käsitledes neid raudtee mõjust eraldiseisvalt) seoses olulised negatiivsed mõjud rohevõrgustikule puuduvad. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte ega väärtuslikke maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala piirkonnas kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte ega miljööväärtuslikke alasid. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid olulist negatiivset mõju eeltoodud väärtustele. RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus. Need muutused on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju maakonnaplaneeringu koostamise raames, kui määrati RB raudtee trassi koridori asukoht Harju maakonnas. Maantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mis suurenevad nii ehitusperioodil kui koosmõjus RB raudtee rajamisega. Mõjusid on võimalik leevendada erinevate meetmetega (vt ptk 4.2). Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. Teelõigu ümberehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist. Teede ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjääri(de)st, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud (viidud läbi KMH või KMH eelhinnang). Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid. Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt ptk 4.2). 27 Projektialale jäävad maaparanduse kuivendussüsteemid (vt ptk 3.7Error! Reference source not found.). Projekteeritud on uued külgkraavid, mis tagavad süsteemide toimimine. Olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ei avaldu, kui riste ehitamisel järgitakse veekaitselisi meetmeid (vt ptk 4.2Error! Reference source not found.). Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – rajatakse ülesõit riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale ning parandatakse maantee teljegeomeetriat ja viiakse see vastavusse normidega. 4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA Riigi kõrvalmaantee nr 11432 Saku-Tõdva põhiprojektiga on seotud järgmised projektid:  11342 Saku-Tõdva tee viadukti projekt (Road overpass BR0360);  Raudtee projekt (Railway);  Maaparanduse projekt (Land Amelioration (drainage)). Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille mõjusid hinnatakse põhiprojekti KMH raames. 4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb tee ja rajatiste ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning leevendusmeetmeid: 1. Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidususe ja toimimise tagamiseks on projektiga kavandatud maantee viadukti alla raudteest kummalegi poole vähemalt 5x5 m laiused läbipääsud loomade liikumiseks. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus. 2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid ja pinnasekoorimist projektialal tuleb teostada väljaspool lindude pesitsus- perioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. 3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul. 4. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 5. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 6, 7, 8, 9 ja 16). 28 6. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Kivisilla peakraavi piiranguvööndis on looduskaitseseaduse kohaselt keelatud. 7. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 8. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogude ääres (veekaitsevööndis). Tagada tuleb olemasolevate maaparandussüsteemide edasine toimimine. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truubi paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 9. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 10. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset25,26,27. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 11. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustoode (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 12. Maantee kasutamise ja RB raudtee rajamisega kasvab piirkonnas müratase. Mürataseme vähendamiseks on tehtud ettepanek müraseina rajamiseks. 13. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 14. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 15. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 25 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 26 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931) 27 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 29 16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada kohapeal varjete rajamiseks väiksematele loomadele. 17. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 5. Kokkuvõte ja järeldused Projekti eesmärk on lahendada riigi kõrvalmaantee nr 11342 Saku-Tõdva ristumine kavandatava Rail Balticu (RB) raudteetrassiga. Riste rajamine on otseselt seotud RB raudtee rajamisega, millega seotud keskkonnamõju on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames ning hinnatakse täiendavalt RB raudtee põhiprojekti KMH raames. Keskkonnamõju seisukohalt on kõige olulisem välja tuua järgmist:  Kavandatava tegevuse elluviimise tulemusena luuakse eritasandiline ülesõit (viadukt) üle Rail Balticu trassi. Kahetasandiline ristumine välistab auto ja rongi kokkupõrked. Samuti on piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele, mis hoiab ära võimalikud õnnetused.  Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Projekti elluviimisega võõrandatakse teealune maa. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks projekteeritakse uued juurdepääsu- ja hooldusteed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga. Pärast riste valmimist jätkub maantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale.  Kasutusaegne mõju on eelkõige seotud visuaalsete muutustega ja müraga. Prognoositud liiklussageduse kasv (2018. a 1493 autot ööpäevas, prognoositav liiklus- sagedus 2043. a on 1774 autot ööpäevas) ei ole seotud riste rajamisega ja toimub sellest sõltumatult. Koosmõjus RB raudteega suureneb piirkonna müratase ning leevendava meetmena on tehtud ettepanek müraseina rajamiseks kaitsmaks Suuresöödi kinnistut ülenormatiivse müra eest. Ehitusaegse müra, vibratsiooni ja õhusaaste vähendamiseks on toodud meetmed ptk-s 4.2.  Projekti realiseerimine ei avalda olulist negatiivset mõju piirkonna looduslikule mitmekesisusele, sh loomastikule ja taimestikule, sest tegemist on olemasoleva teega ning riste ja viadukti rajamiseks vajalikule maale ei jää väärtuslikke kooslusi ega elupaiku.  Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidususe ja toimimise tagamiseks on kavas jätta maantee viadukti alla raudteest kummalegi poole vähemalt 5x5 m laiused läbipääsud loomade liikumiseks. Kavandatav tegevus ei avalda olulist negatiivset mõju 30  rohevõrgustiku toimimisele ega vääriselupaikade säilimisele. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus.  Vältida loomade ja lindude tahtlikku häirimist, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal – vt LKS § 55 lg 6 ja lg 61 p 1 ja 2.  Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte, ega väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte ega miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus mõjutaks.  RB raudtee ja riste rajamisega kaasnevad märkimisväärsed visuaalsed muutused maastikus on vältimatud. Maantee kõrgus viadukti osas on tõstetud ca 10 m kõrgusele, millega maastikupilti muudetakse pöördumatult. Visuaalseid mõjusid hinnati RB Harju maakonnaplaneeringu KSH raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.  Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2). Kokkuvõtteks Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Käesolev eelhinnang on otsustajatele töövahendiks KMH algatamise osas seisukoha kujundamiseks. Enne KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt (Saku Vallavalitsus), Keskkonnaametilt ja Põllumajandusametilt. 31 Kasutatud kirjandus Kirjandus- ja internetiallikad 1. Harjumaa arengustrateegia 2035+ 2. Harju maakonnaplaneering 2030+ 3. Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. 2017 4. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ 5. Keskkonnaregister, 2020 6. Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 7. Lang, V. 2013. Tartu. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. I etapp 8. Maa-amet, 2020 9. Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis 10. Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla. 11342 Saku-Tõdva riigitee (OR0360). Seletuskiri. 25.08.2020 11. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017 12. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine 13. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa V-3. Mürakaardid 14. RAIL BALTIC. TALLINN-RAPLA, EE-DS2-DPS2. Põhiprojekti. Geotehniline pinnaseuuring. OÜ Reaalprojekt. Töö nr GL19078-II. Tallinn, 2020 15. Saku valla arengukava 2035+ https://www.riigiteataja.ee/akt/429102019024 16. Saku valla koduleht https://www.sakuvald.ee/rahvastik 17. Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. https://www.sakuvald.ee/uldplaneering Seadused ja määrused 1. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52) 2. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (RT I, 27.05.2020, 2) 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 2005, 15, 87) 4. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) 5. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1) 6. Majandus- ja kommunikatsiooni ministri 13.06.2011 määrus nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (RT I, 16.06.2011, 8) 32 7. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ (RT I, 02.11.2018, 3) 8. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13) 9. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 10. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 62, 931) 11. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (RT I, 22.09.2020, 3) 33