Kiri

Lgp Kati Tamtik Transpordiamet 15-4/22/25197-4 info@transpordiamet .ee 07.02 .2023 nr 2-1/ 276 - 2 Ühistranspordi korraldamise alused Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021 - 2035 eesmär giks on: tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Tegevussuund: Tõstame transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendame seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendame selle keskkonna jalajälge ning muudame taristul liiklemise ohutumaks. Toome ühistranspordi inimestele lähemale ja muudame selle kasutamise mugavamaks seda targemalt planeerides ning nutikama piletimüügikorralduse abil . Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021 - 2035 lisa 3 hetkeolukorra analüüsis tuuakse välja, et ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on jätkuvalt probleemne. Kuigi alates 2018. aastast on enamikel maakonnaliinidel bussisõit reisijatele tasuta ning Tallinnas kehtib tasuta sõit elanikele juba varasemast, ei ole saavutatud ühistranspordi kasutatavuse fundamentaalset tõusu ja eelistamist . Tööl käimiseks kasutas 2019. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 38,8% inimestest ning osakaal on langev . Suure tõenäosusega 2023. aasta transpordi programmi eesmärki ei täideta, kui vahepeal ei eelisarendata olulisel määral ühistransporti ja kergliiklust. Ühistranspordikeskuste väljakutsed on eelkõige seotud tasuta ühistranspordiga kaasneva suurenenud reisijate nõudlusele vastava teenuse osutamise tagamisega . Lisaks tuleb ühistranspordikeskustel enam tähelepanu pöörata ühistranspordi liinivõrgule ning konkurentsivõimele, et tagada inimestele mõistlikud liikumisvõimalused ja vähendada inimeste sundkulutusi transpordile. Sealhulgas läheneda ühistranspordi korraldusele vajaduspõhiselt ning arendades nõudluspõhist transporti, kus mõistlik. Suurimad väljakutsed on seotud hajaasustusega ning perifeersetes piirkondades elavate inimeste kulutõhusa liikuvuse korraldamisega ning vajaduspõhise liinivõrguga. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi kvaliteetse ühistransporditeenuse pakkumise. Vajadus üleriigilise reisijate veoteenuse kvaliteedistandardite jaoks. Kehtiva arengukava mõõdiku ühistranspordi kasutamise osakaal töölkäimisel näitab, et olenemata tasuta ühistranspordist tulnud reisijate kasvust, jääb sihttase tõenäoliselt saavutamata. 2023. a riigieelarve seletuskirja s on välja toodud transpordi programmide eesmärgid ja tegevused nende elluviimiseks: Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine: on tagada inimeste kulutõhus ja nutikas liikuvuse korraldamine, tuues ühistranspordi kasutamine inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise mugavamaks , ligipääsetavamaks ja kiiremaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi korralduse. Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil tagamaks parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide ja - korraldajate vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu . Kõik eelpool kirjeldatu on väga selge ja mõistetav eesmärk, mille poole riik püüdleb, mis aga ei lähe kokku 2023. aasta riigieelarve prognoos idega ühistranspordi rahastamise osas. Seal laiutab ca 17 miljoniline eelarve puudujääk avalikel maakondlikel bussiliinidel . Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ tegi ettepaneku oma kirjaga 04.11.2022 kirja nr 2-1/276 Teile Keskuse ja TRAM vahel 28.12.2018 sõlmitud halduslepingu nr 17-00119/192 muutmiseks. Lähtudes arengu dokumentidest on Meie ülesanne tuua ühistranspor t inimestele lähemale ja muu ta selle kasutami n e mugavamaks seda targemalt planeerides läbi nutikama piletimüügikorralduse . Selle eesmärgi elluviimiseks vajame me täiendavat rahastust ja siin kohal soovisime riigile tulla appi, teenida täiendavat piletitulu , et katta alljärgnevate tegevuste kulud ; liinivõrgu uuringu d , olemasoleva liinivõrgu täiendami ne , uute pilootprojektide käivitami ne, näiteks nõudetransport , ühistranspordi teenust täiendava tarkavara ja infrastruktuuri arendami ne . Meie ettepanek täiendava piletitulu jaotamisel oli fikseerida piletitulu baas tuginedes 2021. a tegelike andmete le. Kuni 0,154€ lkm kohta on jätkuvalt RET rahastuse osa , nii nagu see on olnud alates tasuta ühistranspordi kehtestamist 2018. a teisest poolaastast , ning seda ületav summa Keskuse täiendav tulu. Oma taotluses arvestasime alates 2024 lkm hinna RET rahastuse osa iga aastase indekseerimisega läbi THI, kuid kahjuks ei olnud Teie sellest huvitatud ning viitasite oma 21.12.2022 kirjaga nr 15-4/22/25197-4, milles esitasite omapoolsed selgitused halduslepingus muudatuste mitte tegemise kohta koos viitega, et „ kahjuks peate lähtuma täna olukorrast, kus eelarvelisi vahendeid on märkimisväärselt puudu riigile avaliku teenindamise lepingutega võetud kohustuste täitmiseks, mis on esmatähtsad ja vältimatud kohustused “ . Keskus küsis 2023.a RET toetust mahus, mis tagaks olemasolevate lepingute täitmise 19 344 240 lkm ja lisa 2 441 570 lkm, millega oleks tagatud ka suurenenud sõitjate arvu ohutu teenindamine. Kahjuks jagus riigil raha ainult kehtivate lepingute teenindamiseks aasta esimese pooles, arenduseks ja teenustaseme tõstmiseks vahendeid ette ei nähta. Täna on olemas käskkiri I poolaasta liinivõrgu kulude katmiseks, II poolaasta rahastusega peab tegelema juba uus valitsus, mis tähendab aga seda, et olenevalt poliitilistest kokkulepetest ei ole välistatud ka liinimahu kärped, mille tulemuseks on veel rohkem ületäitunud bussid või inimeste suunamine isiklikesse autodesse. Eelpool kirjeldatu kokkuvõtteks on Keskus seisukohal, et Harjumaa, Raplamaa ja Lääne-Virumaa maakonna avalike liinide rahastus on toimunud alates 01.07 .2018 erinevatel alustel võrreldes teiste maakondade avaliku ühistranspordiga. 29. mail 2018 toimunud Riigikogu maaelukomisjoni ja majanduskomisjoni ühise l avaliku l instungil andis minister Kadri Simson selgitusi nn tasuta ühistranspordi korralduse osas ning kinnitas, et igale maakonnale on olemas oleva liinimahu tagamiseks ette nähtud dotatsioon ja tagatud vahendid täies mahus piletivabaks sõiduks . Kui jätkatakse piletiraha kogumisega ning saadakse lisaraha, siis ühistranspordiseaduse § 24 sätestab, mida kogutud rahaga saab teha . Seda saab kasutada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamiseks, ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks , m is oli oluliseks otsustamise aluseks mitte rakendada 0-piletit kõikidele sõitjatele. Samas on tänaseni TRAM poolt eraldatud Keskusele riigieelarvest eraldatava t sihtotstarbelis t toetust, mis arvestab Keskuse poolt kogutud piletitulu RET osaks ehk piletitulu on arvestatud liinitöö eest tasumise ks , mitte Keskuse le korraldamiseks ÜTS §24 mõistes . Palume tagada Transpordiametil Põhja-Eesti piirkonnas, Harju, Rapla ja Lääne-Viru maakonna avaliku ühistranspordi korraldamise võimalused o tsuse tegemise hetkel lubatud a l ustel , kus riigieelarvest eraldatakse sihtotstarbeline toetus 100 % liinitöö tellimiseks ning laekuv piletitulu suunatakse vastavalt ühistranspordiseaduse § 24 alusel sihtotstarbelise toetuseks avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo korraldamisek s , ühissõidukite soetamiseks, ühistranspordi taristu objektide rajamiseks, uuendamiseks või haldamiseks ja ühistranspordiuuringute korraldamiseks. Siinjuures toome eraldi välja olulise vajaduse järjepidevalt lisad täiendavaid väljumisi tipuaja perioodil, kus sõidukid on ületäitunud ning tagatud ei ole sõitjatele ohutu ning kvaliteetne ühistransporditeenus. Keskus on edastanud TRAMile 07.12.2022 kirjaga nr 2-1/285-1 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 2023 . aasta riigieelarvest eraldatava sihtotstarbelise toetuse taot l use, milles on välja toodud liinitööga seotud toetuse vajadus, prognoositav piletitulu ja ühistransporditeenuse osutamisega seotud tugiteenuste kulud ja liinitöö lisamahu vajadusega seotud projektid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Nilisk T egevdirektor Lisa d : 29. mail 2018 toimunud Riigikogu maaelukomisjoni ja majanduskomisjoni ühise avaliku instungi protokoll . Dokumendi sees on videosalvestise link https://www.youtube.com/watch?v=eQjYeErgDxA , milles Kadri Simson vastab küsimusele (alates 14 minutist), milleks kogutud piletitulu kasutada. Tasuta ühistranspordi analüüs 2017 Võrdlev analüüs 2022 Koopia: Andres Ruubas Ahti Kuningas Ain Tatter