Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz

-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 15.02.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 10 delta_docName \* MERGEFORMAT Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 9 1 lõigete 1 , 4, 5 ja 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse avaliku konkursi läbiviimise menetluskord ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 24,7–27,1 GHz (edaspidi konkurss ) ning tehnilised tingimused selles sagedusalas loodavale üldkasutatavale elektroonilise side võrgule. § 2. K onkursi objektid ( 1 ) Konkursi objektideks on kuus 400 MHz ribalaiusega sagedusluba sagedusvahemikus 24,7–27,1 GHz üleriigiliseks kasutamiseks. ( 2 ) Iga lõikes 1 nimetatud sagedusluba on eraldiseisev konkursi objekt. Sageduslubade jaotus ja nende tehnilised tingimused on sätestatud määruse lisas. ( 3 ) Lõikes 1 nimetatud sagedusload antakse enampakkumise l selliselt, et enampakkumise võitmisel saab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi osaleja ) õiguse omandada maksimaalselt kaks sagedusluba. § 3. Alghind ja tagatisraha (1) Iga konkursi objekti alghind on 800 000 eurot. (2) Osaleja tasub konkursil osalemise eest tagatisraha summas 200 000 eurot hiljemalt konkursil osalemise avalduse (edaspidi avaldus ) esitamise tähtpäevaks. § 4. Konkursi väljakuulutamine (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi konkursi korraldaja ) avaldab konkursi väljakuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning konkursi korraldaja veebilehel . (2) Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) konkursi korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress; 2) konkursi objektid ja nende kirjeldus; 3) iga konkursi objekti alghind, sagedusloa andmise riigilõivu suurus, tagatisraha suurus ja tasumise kord ; 4) osaleja kvalifitseerimise tingimused; 5) asjaolu, et pakkumuse vormistamise keeleks on eesti keel ; 6) avalduse esitamise viis, koht ja tähtpäev; 7) märge konkursi korraldaja kontaktisikult konkurssi puudutava lisateabe saamise õiguse kohta; 8) konkursi muud olulised tingimused. § 5. Konkursi tingimuste kohta selgituste andmine (1) Osalejal on õigus küsida konkursi korraldajalt konkursi tingimuste kohta selgitusi. Küsimused esitatakse e-postiga konkursi korraldaja kontaktisikule. (2) Konkursi korraldaja vastab küsimustele kolme tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates. Vähem kui kolm tööpäeva enne avalduse esitamise tähtpäeva laekunud küsimustele ei vastata. (3) Konkursi korraldaja avaldab esitatud küsimused ja nende vastused oma veebilehel viivitamata pärast küsimustele vastamist . § 6. Osalejale esitatavad nõuded (1) Lisaks elektroonilise side seaduse § 9 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele peab osaleja: 1) olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa samaväärses registris; 2) netovara vastama avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt äriseadustikus või asukohariigi õigusaktis sätestatud nõuetele, ta ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3 ) olema esitanud äriregistrile või asukohamaa asjakohasele registrile avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande, kui õigusaktidest tulenevalt on aruande esitamise kohustus; 4 ) omama tehnilist kompetentsust ja võimekust määruse lisas kirjeldatud tingimustele vastava üldkasutatava elektroonilise side võrgu (edaspidi sidevõrk ) loomisel ja haldamisel; 5 ) avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus ) müügitulu olema vähemalt 200 000 eurot. (2) Kui lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul ei ole avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi korraldaja avalduse esitamisele eelnenud eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest. (3) Ühest kontsernist võib konkursil osaleda ainult üks osaleja. 2 . peatükk NÕUDED AVALDUSELE, AVALDUSE ESITAMINE NING OSALEJA KVALIFITSEERIMINE § 7. Nõuded avaldusele (1) Osaleja esitab konkursi korraldajale osaleja esindusõigust omava juhatuse liikme või volitatud esindaja digitaalallkirjastatu d avalduse e-postiga või allkirjastatu d avalduse kinnises pakendis hiljemalt konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtpäevaks . Konkursi väljakuulutamise teates määratud avalduse esitamise kuupäeval postitempli järgi postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks. (2) Avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1) osaleja nimi, aadress, e-posti aadress ja tema Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa samaväärse registri kood või tunnus; 2 ) sooviavaldus enampakkumisel osalemiseks § 3 lõikes 1 nimetatud alghinnaga ; 3) kinnitus, et osaleja vastab § 6 lõigetes 1 ja 3 sätestatu d nõuetele; 4) kinnitus, et osaleja kinnitab konkursi korraldaja e-posti teel saadetud teadete kättesaamist; 5 ) kinnitus, et osaleja nõustub konkursi tingimustega ning peab kinni enampakkumise pakkumuses endale võetud kohustustest ja temale õigusaktidest tulenevatest kohustustest; 6 ) nõusolek konkursi korraldajale järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile või välisriigi maksuametile, et kontrollida elektroonilise side seaduse § 9 1 lõike 3 punkt 1 nõude täitmist; 7 ) viimane lõppenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole asukohariigi registris avalikult kättesaadav, kui asukohariigi õigusaktidest tulenevalt on aruande esitamine kohustuslik; 8 ) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui avalduse on allkirjastanud osaleja volitatud esindaja; 9 ) kinnitus, et sagedusloa saamisel ehitatakse välja sidevõrk, mille kaudu edastatav sideteenus baseerub vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi ( European Telecommunications Standards Institute – ETSI ) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti ( 3rd Generation Partnership Project – 3GPP ) versioonil 15; 10 ) kinnitus, et rajatav sidevõrk võimaldab pakkuda 5G traadita püsiühendusvõrgu ( F ixed Wireless Access – FWA ) sideteenust. (3) Avaldus esitatakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos osaleja kinnitatud eestikeelse tõlkega. § 8. Avalduse esitamine ( 1 ) Avalduse esitamise tähtaeg ei ole lühem kui 45 kalendripäeva alates konkursi väljakuulutamisest. ( 2 ) Allkirjastatult kinnises pakendis esitatavale avalduse pakendile märgitakse osaleja nimi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa samaväärse registri kood või tunnus, aadress ja kontaktandmed. ( 3 ) Osaleja võib enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtta ja esitada uue avalduse. ( 4 ) Avaldus, mille osaleja esitab konkursi korraldajale pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva, tagastatakse osalejale. ( 5 ) Osalejale, kes uut avaldust esitamata on enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtnud või esitanud uue avalduse pärast avalduse esitamise tähtpäeva, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul . § 9. Avalduste läbivaatamine ja osaleja kvalifitseerimine (1) Konkursi korraldaja kontrollib tähtajaks laekunud avalduste vastavust konkursi tingimustes sätestatud nõuetele. Kui avalduses on puudusi, määrab konkursi korraldaja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Konkursi korraldaja kvalifitseerib osaleja , kui osaleja ja tema taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele . Konkursi korraldaja otsus osaleja kvalifitseerimise kohta edastatakse osalejale kolme tööpäeva jooksul selle tegemisest arvates. (3) Lisaks elektroonilise side seaduse § 9 1 lõikes 3 sätestatud alustele ei kvalifitseeri konkursi korraldaja järgmist osalejat ja tagastab tema avalduse : 1) kes ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) kelle avaldus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 3 ) kes ei ole tähtajaks kõrvaldanud avalduses puudusi; 4 ) kes ei ole tähtaegselt tasunud tagatisraha. (4) Konkursi korraldajal on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja on esitanud valeandmeid või on rikkunud määruses või elektroonilise side seaduses sätestatuid nõudeid. (5) Konkursi korraldaja tagastab lõikes 3 või 4 nimetatud juhul juba tasutud tagatisraha osalejale kümne tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates . (6) Kui konkursile kvalifitseerub ainult üks osaleja, annab konkursi korraldaja osalejale lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva pikkuse tähtaja, mille jooksul on osaleja kohustatud konkursi korraldajale teatama, milliseid § 2 lõi getes 1 ja 2 nimetatud konkursi objekte osaleja omandada soovib, arvestades § 2 lõiget 3 ja § 11 lõiget 3. (7) L õikes 6 nimet atud juhul enampakkumist läbi ei viida ning konkursi korraldaja tunnistab võitjaks ainsa kvalifitseeritud osaleja tema valitud konkursi objektide osas. Sellisel juhul loetakse iga valitud konkursi objekti ühekordseks loatasuks § 3 lõikes 1 sätestatud alghind. 3 . peatükk ENAMPAKKUMISE LÄBIVIIMINE, OBJEKTIDE VALIMINE JA KONKURSI LÕPPEMINE § 10. Enampakkumise läbiviimine (1) Enampakkumine viiakse kvalifitseeritud osalejate vahel läbi kõikide § 2 lõikes 2 nimetatud konkursi objektide osas samaaegselt. (2) Konkursi korraldaja küsib kvalifitseer i tud osalejate käest e-posti teel pakkumused järgneva menetluse kohaselt: 1) konkursi korraldaja määrab pakkumuse esitamiseks tähtaja tööpäeval ajavahemikus 9.00–16.30; 2) esimese vooru pakkumuse esitamise tähtajast teavitatakse osalejaid koos osaleja kvalifitseerimise otsusega, järgneva vooru pakkumuse esitamise tähtajast teavitatakse osalejaid eelneva vooru lõppemisel ; 3) pakkumusi saavad esitada ainult osalejate seaduslikud või volitatud esindajad; 4) pakkumuse esitamiseks peab jääma osalejale vähemalt üks tund konkursi eelneva vooru tulemuste teatavaks tegemisest arvates; 5) pakkumus esitatakse määratud tähtajaks digitaalallkirjastatuna e-postiga; 6) osaleja võib enne pakkumuse esitamise tähtaega oma pakkumuse tagasi võtta ja esitada uue pakkumuse; 7) osaleja ei saa eelnevate voorude pakkumusi tagasi võtta ega tühistada; 8) iga enampakkumise vooru järel moodustab konkursi korraldaja pakkumustest pingerea vastavalt pakkumuste suurusele ja toob välja juhtivad pakkumused; 9) konkursi korraldaja teavitab konkursil osalejaid e-posti teel pakkumuste vooru tulemustest koos pakkumuste pingerea ga, nimetab juhtivad pakkumised ja osalejate nimed . ( 3 ) Juhtiv pakkumus on pakkumus, mis kuulub vooru kuni kuue kõrgema pakkumuse hulka. Kui rohkem kui kuus kõrgemat pakkumust on võrdse d, siis juhtivat pakkumust välja ei selgitata. ( 4 ) Osaleja teeb igas voorus pakkumused kuni kahele konkursi objektile, tuues välja, millise hinnaga ta soovib ühte konkursi objekti ja millise hinnaga teist konkursi objekti. ( 5 ) Pakkumus peab vastama järgnevatele tingimustele: 1) esimeses voorus on pakkumuse hind vähemalt § 3 lõikes 1 sätestatud alghind; 2) kui osaleja eelnevas voorus esitatud pakkumus ei olnud juhtiv pakkumus, siis järgneva vooru pakkumus peab olema vähemalt 50 000 euro võrra suurem eelneva vooru pakkumuste pingerea kõige madalamast juhtivast pakkumusest; 3) kui osaleja eelnevas voorus esitatud pakkumus oli juhtiv pakkumus ja ta järgnevas voorus uut pakkumust ei tee, siis loetakse tema eelneva vooru pakkumus järgneva vooru pakkumuseks; 4) kui osaleja eelnevas voorus esitatud pakkumus oli juhtiv pakkumus ja ta esitab järgnevas voorus uue pakkumuse, siis peab see olema vähemalt 50 000 euro võrra suurem tema eelneva vooru esitatud pakkumusest; 5) kui eelnevas voorus ei olnud ühtegi juhtivat pakkumust, siis järgneva vooru pakkumus peab olema vähemalt 50 000 euro võrra suurem eelneva vooru võrdsetest kõrgematest pakkumustest. ( 6 ) Osaleja võib teha voorus pakkumused kahele objektile, kui: 1) see on enampakkumise esimene voor; 2) osaleja esitas eelnevas voorus pakkumused kahele objektile. ( 7 ) Osaleja võib teha voorus pakkumuse ainult ühele objektile, kui ta tegi eelnevas voorus pakkumuse ühele objektile. ( 8 ) Kui osaleja ei esita uues voorus ühtegi pakkumust ja tal ei ole eelnevas voorus ühtegi juhtivat pakkumust, siis tema järgnevaid pakkumusi pingerea koostamisel arvesse ei võeta. ( 9 ) Vooru pingrea koostamisel ei võeta arvesse pakkumust, mis ei vasta lõigetes 4 – 8 esitatud tingimustele. (1 0 ) Enampakkumine lõpeb, kui pakkumuse vooru tähtajaks ei esitata ühtegi uut nõuetele vastavat pakkumust. § 11. Konkursi objektide sagedusvahemike valimine (1) Pärast enampakkumise lõppemist moodustab konkursi korraldaja konkursi objektide valimise järjekorra väljaselgitamiseks lõpliku pakkumuste pingerea, milleks liidetakse kokku iga osaleja enampakkumise viimase vooru juhtivate pakkumuste summad. (2) Lõikes 1 moodustunud pingerea alusel valivad osalejad alates pingerea esimesel positsioonil olevast osalejast määruse lisas toodud konkursi objekti või objektid, lähtudes sellest, mitu juhtivat pakkumust tal enampakkumise lõppedes oli. (3) Konkursi objekti valimisel arvestatakse, et igal kahe konkursi objekti võitjal säiliks võimalus valida kõrvuti olevad konkursi objektid. (4) Kui osalejate lõpliku pakkumuste pingerea juhtivate pakkumuste summad on võrdsed (edaspidi võrdsed pakkumused ), moodustatakse lõplik pingerida võrdseid pakkumusi teinud osalejate osas liisuheitmise teel. (5) Liisuheitmiseks kasutatakse sedeleid, millele on kantud võrdseid pakkumusi teinud osalejate nimed ning ümbrikke, mida ei ole võimalik väliselt eristada. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse. (6) Liisuheitmise juures võivad viibida võrdseid pakkumusi teinud osalejate esindajad. Konkursi korraldaja teavitab liisuheitmise ajast ja kohast kõiki võrdseid pakkumusi teinud osalejaid. (7) Konkursi korraldaja tunnistab enampakkumise võitjateks § 11 lõikes 1 moodustunud pakkumuste pingerea juhtiva pakkumuse teinud osalejad ning kinnitab nende vastavalt lõikele 2 valitud sagedusvahemikud. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 12. Riigilõivu ja ühekordse loatasu maksmine, tagatisraha tagastamine ning sagedusloa andmine (1) Sagedusloa saamiseks esitavad § 11 lõikes 7 nimetatud enampakkumise võitjad konkursi korraldajale elektroonilise side seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud vormikohase taotluse kolme tööpäeva jooksul § 11 lõikes 7 sätestatud teate kättesaamisest arvates. (2) Teate sagedusloa eest tasumisele kuuluva riigilõivu ja ühekordse loatasu kohta edastab konkursi korraldaja konkursi objekti või objektide enampakkumise võitjale kolme tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud sagedusloa taotluse saamisest arvates. (3) Enampakkumise võitja tasub viie tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud teate kättesaamisest arvates sagedusloa või sageduslubade andmise eest ettenähtud riigilõivu riigilõivuseaduse § 206 lõike 5 ja lisa 3 punktis 2.5 sätestatud määras ja ühekordset loatasu oma lõplike pakkumuste pingerea summas, millest on maha arvatud makstud tagatisraha. (4) Konkursi korraldaja annab enampakkumise võitjatele määruse lisas sätestatud tingimustega sagedusloa kolme tööpäeva jooksul riigilõivu ja ühekordse loatasu laekumisest arvates. (5) Kui lõikes 3 sätestatud summad ei ole laekunud lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks, tunnistab konkursi korraldaja § 11 lõike 7 nimetatud otsuse selle osaleja osas kehtetuks. (6) Osalejale, kes ei osutunud ühegi konkursi objekti enampakkumise võitjaks, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul pärast § 11 lõikes 7 nimetatud otsuse tegemist. (7) Konkursi enampakkumise võitjaks tunnistatud osaleja tasutud tagatisraha loetakse osaks elektroonilise side seaduse § 9 1 lõikes 7 sätestatud ühekordsest loatasust. § 13. Konkursi lõppemine (1) Konkurss lõpeb, kui: 1) konkursi objekti enampakkumise võitjale antakse sagedusluba; 2) tähtajaks ei esitatud ühtegi § 7 nimetatud avaldust; 3) ükski osaleja ei kvalifitseerunud konkursile. (2) Konkursi lõppemise kohta lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alustel koostab konkursi korraldaja protokolli, mis edastatakse osalejatele hiljemalt protokolli allkirjastamisele järgneval tööpäeval. (3) Kümne tööpäeva jooksul konkursi lõppemisest arvates avalikustab konkursi korraldaja konkursi tulemused samades väljaannetes, kus avaldati konkursi väljakuulutamise teade. § 14. Lõppsäte Määruse menetlus viidi läbi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.12. 2022. a asta kirjaga n r 2 1/2022/7516 alustatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemuste ning määruse põhjendustega on esitatud seletuskirjas. Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Kristjan Järvan delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler Lisa Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sagedusloa tehnilised tingimused ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 15.02.2023 määrus nr 10 „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ Lisa KONKURSI OBJEKTIDE SAGEDUSVAHEMIKUD JA SAGEDUSLOA TEHNILISED TINGIMUSED 1. Sagedusplokkide sagedusvahemikud Konkursi objekt Sagedusvahemik Sagedusluba I 24,7–25,1 GHz Sagedusluba II 25,1–25,5 GHz Sagedusluba III 25,5–25,9 GHz Sagedusluba IV 25,9–26,3 GHz Sagedusluba V 26,3–26,7 GHz Sagedusluba VI 26,7–27,1 GHz 2. Sagedusloa tingimused 2.1 Sagedusloa kasutuse geograafiline piirkond on Eesti Vabariik. 2.2 Sagedusala kuulub iseplaneeritavate raadiosagedusalade hulka. 2.3 Sagedusala kasutatakse aegtihendus dupleks (Time Division Duplex – TDD) režiimis. 2.4 Sideettevõtjast sagedusloa omanikul on kohustus sideteenuse osutamiseks luua sidevõrk, mis vastab sidevõrgu arhitektuuri ja planeeritavate sideteenuste poolest rahvusliku, regionaalse või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditele toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes. 2.5 Sidevõrgu loomisel kasutatavad seadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/53/EL, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106), mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), kehtestatud nõuetele ning peavad olema vastavuses elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse asjakohaste sätetega. 2.6 Sagedusala kasutuse korraldamisel, sidevõrgu loomisel ja sideteenuse osutamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni rakendusotsustest (EL) 2019/784 sagedusala 24,25–27,5 GHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid (ELT L 127, 16.05.2019, lk 13–22) ja (EL) 2020/590 millega muudetakse otsust (EL) 2019/784 seoses sagedusala 24,25–27,5 GHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega (ELT L 138, 30.04.2020, lk 19–22). Lisaks tuleb lähtuda sagedusala 24,25–27,5 GHz kasutust reguleerivatest Euroopa Postside- ja 1 Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT), Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee – ECC) otsustest, soovitustest ja tehnilistest raportitest; Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) harmoneeritud standarditest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning Euroopa Liidu otsustest. 2.7 Sideettevõtja ei tohi põhjustada häireid naaberriikides kasutatavate rahvusvahelist kaitset omavate muude raadioside süsteemidele. Häirete tekkimisel on sideettevõtja kohustatud koheselt välja lülitama raadiosaatjad, mis põhjustavad häireid, kuni häirete likvideerimiseni ja leidma häirete kõrvaldamiseks sobiliku tehnilise lahenduse. 2.8 Sidevõrgu opereerimisel peab sideettevõtja arvestama, et kuni koordinatsioonilepingute sõlmimiseni nõuab sageduste kasutus koordineerimist naaberriikidega vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade (edaspidi RR) sätestatud protseduurile. Sagedusalas 24,7–27,1 GHz tuleb Venemaa piirile lähemal kui 90 km ning Läti piirile, vastavalt Eesti ja Läti sideadministratsioonide vahel sõlmitud koordinatsioonilepingule1, lähemal kui 40 km paigaldatava tugijaama tehnilised parameetrid edastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile naaberriigi sideadministratsiooniga vajadusel koordineerimise protseduuri läbiviimiseks. Vastavalt Eesti ja Soome sideadministratsioonide vahel sõlmitud koordinatsioonilepingule2 sageduste kasutust Eesti ja Soome piirialadel koordineerima ei pea. 2.9 Sidevõrgu planeerimisel ja opereerimisel peab sideettevõtja arvestama Euroopa Liidus kasutatavate kosmose ja satelliitsideteenustega. Sageduste kasutamisel on sideettevõtja kohustatud opereerima sidevõrku selliselt, et oleks tagatud (passiivse) Maa-uuringute satelliitside teenistuse ja meteoroloogiliste satelliitteenuste kaitse sagedusalas 23,6–24 GHz. Maa-uuringute satelliitside teenistuse ja meteoroloogiliste satelliitteenuste kaitsmisel tuleb lähtuda ITU RR resolutsioonides 242 ja 750 toodust ning rakendusotsuse (EL) 2020/590 lisa tabelites 4 ja 6 sätestatud piirväärtustest. 2.10 Sideettevõtjate naabervõrgud peavad töötama sünkroniseeritult. Kuni sünkroniseerimismudeli kehtestamiseni peavad sideettevõtjad omavahel kokku leppima kasutatavas sünkroniseerimise mudelis. Sideettevõtjad teavitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kasutusele võetavast sünkroniseerimise mudelist. Geograafilise eraldatuse korral on lubatud sünkroniseerimata või osaliselt sünkroniseeritud töö naabersüsteemide vahel. Tugijaamade võimsuse piirnormid sünkroniseeritud töö korral on toodud rakendusotsuse (EL) 2019/784 lisa tabelites 2 ja 3. 1 Koordinatsioonileping Eesti ja Läti sideadministratsioonide vahel maapealsete süsteemide kasutamiseks sagedusalas 24.25-27.5 GHz (allkirjastatud 15.06.2021 / 12.07.2021, jõustus 12.07.2021). Arrangement between the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia and the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority of the Republic of Estonia on the use of the frequeny band 24.25-27.5 GHz for stations in the land mobile service (IMT) and fixed service in the border areas. 2 Koordinatsioonileping Eesti ja Soome sideadministratsioonide vahel maapealsete süsteemide kasutamiseks sagedusalas 24.250-27.500 GHz (allkirjastatud 14.05.2020 / 05.05.2020, jõustus 01.07.2020). Agreement between the Finish Transport and Communications Agency Regulatory Authority and the Concumer Protection and Technical Regulatory Authority of Estonia concerning the use of the 24.250-27.500 GHz frequency band in the border areas. 2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta sagedusloa tingimusi sünkroniseerimismudeli osas pärast rahvusvaheliselt tunnustatud sünkroniseerimismudeli väljatöötamist. 2.11 Sagedusloa omanik ehitab välja sidevõrgu, mille kaudu edastatav sideteenus baseerub vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti 3GPP (3rd Generation Partnership Project) versioonil 15. 2.12 Sagedusloa omaniku poolt loodav sidevõrk võimaldab pakkuda 5G traadita püsiühendusvõrgu (Fixed Wireless Access – FWA) sideteenust. 3 MÄÄRUS 15.02.2023 nr 10 Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 91 lõigete 1, 4, 5 ja 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse avaliku konkursi läbiviimise menetluskord ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 24,7–27,1 GHz (edaspidi konkurss) ning tehnilised tingimused selles sagedusalas loodavale üldkasutatavale elektroonilise side võrgule. § 2. Konkursi objektid (1) Konkursi objektideks on kuus 400 MHz ribalaiusega sagedusluba sagedusvahemikus 24,7– 27,1 GHz üleriigiliseks kasutamiseks. (2) Iga lõikes 1 nimetatud sagedusluba on eraldiseisev konkursi objekt. Sageduslubade jaotus ja nende tehnilised tingimused on sätestatud määruse lisas. (3) Lõikes 1 nimetatud sagedusload antakse enampakkumisel selliselt, et enampakkumise võitmisel saab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi osaleja) õiguse omandada maksimaalselt kaks sagedusluba. § 3. Alghind ja tagatisraha (1) Iga konkursi objekti alghind on 800 000 eurot. (2) Osaleja tasub konkursil osalemise eest tagatisraha summas 200 000 eurot hiljemalt konkursil osalemise avalduse (edaspidi avaldus) esitamise tähtpäevaks. § 4. Konkursi väljakuulutamine 1 (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi konkursi korraldaja) avaldab konkursi väljakuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning konkursi korraldaja veebilehel. (2) Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) konkursi korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress; 2) konkursi objektid ja nende kirjeldus; 3) iga konkursi objekti alghind, sagedusloa andmise riigilõivu suurus, tagatisraha suurus ja tasumise kord; 4) osaleja kvalifitseerimise tingimused; 5) asjaolu, et pakkumuse vormistamise keeleks on eesti keel; 6) avalduse esitamise viis, koht ja tähtpäev; 7) märge konkursi korraldaja kontaktisikult konkurssi puudutava lisateabe saamise õiguse kohta; 8) konkursi muud olulised tingimused. § 5. Konkursi tingimuste kohta selgituste andmine (1) Osalejal on õigus küsida konkursi korraldajalt konkursi tingimuste kohta selgitusi. Küsimused esitatakse e-postiga konkursi korraldaja kontaktisikule. (2) Konkursi korraldaja vastab küsimustele kolme tööpäeva jooksul nende laekumisest arvates. Vähem kui kolm tööpäeva enne avalduse esitamise tähtpäeva laekunud küsimustele ei vastata. (3) Konkursi korraldaja avaldab esitatud küsimused ja nende vastused oma veebilehel viivitamata pärast küsimustele vastamist. § 6. Osalejale esitatavad nõuded (1) Lisaks elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 3 sätestatud nõuetele peab osaleja: 1) olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa samaväärses registris; 2) netovara vastama avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt äriseadustikus või asukohariigi õigusaktis sätestatud nõuetele, ta ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) olema esitanud äriregistrile või asukohamaa asjakohasele registrile avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande, kui õigusaktidest tulenevalt on aruande esitamise kohustus; 4) omama tehnilist kompetentsust ja võimekust määruse lisas kirjeldatud tingimustele vastava üldkasutatava elektroonilise side võrgu (edaspidi sidevõrk) loomisel ja haldamisel; 5) avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) müügitulu olema vähemalt 200 000 eurot. (2) Kui lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul ei ole avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi korraldaja avalduse esitamisele eelnenud eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest. (3) Ühest kontsernist võib konkursil osaleda ainult üks osaleja. 2  2. peatükk NÕUDED AVALDUSELE, AVALDUSE ESITAMINE NING OSALEJA KVALIFITSEERIMINE § 7. Nõuded avaldusele (1) Osaleja esitab konkursi korraldajale osaleja esindusõigust omava juhatuse liikme või volitatud esindaja digitaalallkirjastatud avalduse e-postiga või allkirjastatud avalduse kinnises pakendis hiljemalt konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtpäevaks. Konkursi väljakuulutamise teates määratud avalduse esitamise kuupäeval postitempli järgi postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks. (2) Avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1) osaleja nimi, aadress, e-posti aadress ja tema Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa samaväärse registri kood või tunnus; 2) sooviavaldus enampakkumisel osalemiseks § 3 lõikes 1 nimetatud alghinnaga; 3) kinnitus, et osaleja vastab § 6 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele; 4) kinnitus, et osaleja kinnitab konkursi korraldaja e-posti teel saadetud teadete kättesaamist; 5) kinnitus, et osaleja nõustub konkursi tingimustega ning peab kinni enampakkumise pakkumuses endale võetud kohustustest ja temale õigusaktidest tulenevatest kohustustest; 6) nõusolek konkursi korraldajale järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile või välisriigi maksuametile, et kontrollida elektroonilise side seaduse § 91 lõike 3 punkt 1 nõude täitmist; 7) viimane lõppenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole asukohariigi registris avalikult kättesaadav, kui asukohariigi õigusaktidest tulenevalt on aruande esitamine kohustuslik; 8) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui avalduse on allkirjastanud osaleja volitatud esindaja; 9) kinnitus, et sagedusloa saamisel ehitatakse välja sidevõrk, mille kaudu edastatav sideteenus baseerub vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15; 10) kinnitus, et rajatav sidevõrk võimaldab pakkuda 5G traadita püsiühendusvõrgu (Fixed Wireless Access – FWA) sideteenust. (3) Avaldus esitatakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos osaleja kinnitatud eestikeelse tõlkega. § 8. Avalduse esitamine (1) Avalduse esitamise tähtaeg ei ole lühem kui 45 kalendripäeva alates konkursi väljakuulutamisest. (2) Allkirjastatult kinnises pakendis esitatavale avalduse pakendile märgitakse osaleja nimi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa samaväärse registri kood või tunnus, aadress ja kontaktandmed. (3) Osaleja võib enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtta ja esitada uue avalduse. (4) Avaldus, mille osaleja esitab konkursi korraldajale pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva, tagastatakse osalejale. 3 (5) Osalejale, kes uut avaldust esitamata on enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtnud või esitanud uue avalduse pärast avalduse esitamise tähtpäeva, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul. § 9. Avalduste läbivaatamine ja osaleja kvalifitseerimine (1) Konkursi korraldaja kontrollib tähtajaks laekunud avalduste vastavust konkursi tingimustes sätestatud nõuetele. Kui avalduses on puudusi, määrab konkursi korraldaja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Konkursi korraldaja kvalifitseerib osaleja, kui osaleja ja tema taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele. Konkursi korraldaja otsus osaleja kvalifitseerimise kohta edastatakse osalejale kolme tööpäeva jooksul selle tegemisest arvates. (3) Lisaks elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 3 sätestatud alustele ei kvalifitseeri konkursi korraldaja järgmist osalejat ja tagastab tema avalduse: 1) kes ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) kelle avaldus ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 3) kes ei ole tähtajaks kõrvaldanud avalduses puudusi; 4) kes ei ole tähtaegselt tasunud tagatisraha. (4) Konkursi korraldajal on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja on esitanud valeandmeid või on rikkunud määruses või elektroonilise side seaduses sätestatuid nõudeid. (5) Konkursi korraldaja tagastab lõikes 3 või 4 nimetatud juhul juba tasutud tagatisraha osalejale kümne tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. (6) Kui konkursile kvalifitseerub ainult üks osaleja, annab konkursi korraldaja osalejale lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva pikkuse tähtaja, mille jooksul on osaleja kohustatud konkursi korraldajale teatama, milliseid § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud konkursi objekte osaleja omandada soovib, arvestades § 2 lõiget 3 ja § 11 lõiget 3. (7) Lõikes 6 nimetatud juhul enampakkumist läbi ei viida ning konkursi korraldaja tunnistab võitjaks ainsa kvalifitseeritud osaleja tema valitud konkursi objektide osas. Sellisel juhul loetakse iga valitud konkursi objekti ühekordseks loatasuks § 3 lõikes 1 sätestatud alghind. 3. peatükk ENAMPAKKUMISE LÄBIVIIMINE, OBJEKTIDE VALIMINE JA KONKURSI LÕPPEMINE § 10. Enampakkumise läbiviimine (1) Enampakkumine viiakse kvalifitseeritud osalejate vahel läbi kõikide § 2 lõikes 2 nimetatud konkursi objektide osas samaaegselt. (2) Konkursi korraldaja küsib kvalifitseeritud osalejate käest e-posti teel pakkumused järgneva menetluse kohaselt: 1) konkursi korraldaja määrab pakkumuse esitamiseks tähtaja tööpäeval ajavahemikus 9.00– 16.30; 2) esimese vooru pakkumuse esitamise tähtajast teavitatakse osalejaid koos osaleja 4 kvalifitseerimise otsusega, järgneva vooru pakkumuse esitamise tähtajast teavitatakse osalejaid eelneva vooru lõppemisel; 3) pakkumusi saavad esitada ainult osalejate seaduslikud või volitatud esindajad; 4) pakkumuse esitamiseks peab jääma osalejale vähemalt üks tund konkursi eelneva vooru tulemuste teatavaks tegemisest arvates; 5) pakkumus esitatakse määratud tähtajaks digitaalallkirjastatuna e-postiga; 6) osaleja võib enne pakkumuse esitamise tähtaega oma pakkumuse tagasi võtta ja esitada uue pakkumuse; 7) osaleja ei saa eelnevate voorude pakkumusi tagasi võtta ega tühistada; 8) iga enampakkumise vooru järel moodustab konkursi korraldaja pakkumustest pingerea vastavalt pakkumuste suurusele ja toob välja juhtivad pakkumused; 9) konkursi korraldaja teavitab konkursil osalejaid e-posti teel pakkumuste vooru tulemustest koos pakkumuste pingereaga, nimetab juhtivad pakkumised ja osalejate nimed. (3) Juhtiv pakkumus on pakkumus, mis kuulub vooru kuni kuue kõrgema pakkumuse hulka. Kui rohkem kui kuus kõrgemat pakkumust on võrdsed, siis juhtivat pakkumust välja ei selgitata. (4) Osaleja teeb igas voorus pakkumused kuni kahele konkursi objektile, tuues välja, millise hinnaga ta soovib ühte konkursi objekti ja millise hinnaga teist konkursi objekti. (5) Pakkumus peab vastama järgnevatele tingimustele: 1) esimeses voorus on pakkumuse hind vähemalt § 3 lõikes 1 sätestatud alghind; 2) kui osaleja eelnevas voorus esitatud pakkumus ei olnud juhtiv pakkumus, siis järgneva vooru pakkumus peab olema vähemalt 50 000 euro võrra suurem eelneva vooru pakkumuste pingerea kõige madalamast juhtivast pakkumusest; 3) kui osaleja eelnevas voorus esitatud pakkumus oli juhtiv pakkumus ja ta järgnevas voorus uut pakkumust ei tee, siis loetakse tema eelneva vooru pakkumus järgneva vooru pakkumuseks; 4) kui osaleja eelnevas voorus esitatud pakkumus oli juhtiv pakkumus ja ta esitab järgnevas voorus uue pakkumuse, siis peab see olema vähemalt 50 000 euro võrra suurem tema eelneva vooru esitatud pakkumusest; 5) kui eelnevas voorus ei olnud ühtegi juhtivat pakkumust, siis järgneva vooru pakkumus peab olema vähemalt 50 000 euro võrra suurem eelneva vooru võrdsetest kõrgematest pakkumustest. (6) Osaleja võib teha voorus pakkumused kahele objektile, kui: 1) see on enampakkumise esimene voor; 2) osaleja esitas eelnevas voorus pakkumused kahele objektile. (7) Osaleja võib teha voorus pakkumuse ainult ühele objektile, kui ta tegi eelnevas voorus pakkumuse ühele objektile. (8) Kui osaleja ei esita uues voorus ühtegi pakkumust ja tal ei ole eelnevas voorus ühtegi juhtivat pakkumust, siis tema järgnevaid pakkumusi pingerea koostamisel arvesse ei võeta. (9) Vooru pingrea koostamisel ei võeta arvesse pakkumust, mis ei vasta lõigetes 4–8 esitatud tingimustele. (10) Enampakkumine lõpeb, kui pakkumuse vooru tähtajaks ei esitata ühtegi uut nõuetele vastavat pakkumust. 5 § 11. Konkursi objektide sagedusvahemike valimine (1) Pärast enampakkumise lõppemist moodustab konkursi korraldaja konkursi objektide valimise järjekorra väljaselgitamiseks lõpliku pakkumuste pingerea, milleks liidetakse kokku iga osaleja enampakkumise viimase vooru juhtivate pakkumuste summad. (2) Lõikes 1 moodustunud pingerea alusel valivad osalejad alates pingerea esimesel positsioonil olevast osalejast määruse lisas toodud konkursi objekti või objektid, lähtudes sellest, mitu juhtivat pakkumust tal enampakkumise lõppedes oli. (3) Konkursi objekti valimisel arvestatakse, et igal kahe konkursi objekti võitjal säiliks võimalus valida kõrvuti olevad konkursi objektid. (4) Kui osalejate lõpliku pakkumuste pingerea juhtivate pakkumuste summad on võrdsed (edaspidi võrdsed pakkumused), moodustatakse lõplik pingerida võrdseid pakkumusi teinud osalejate osas liisuheitmise teel. (5) Liisuheitmiseks kasutatakse sedeleid, millele on kantud võrdseid pakkumusi teinud osalejate nimed ning ümbrikke, mida ei ole võimalik väliselt eristada. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse. (6) Liisuheitmise juures võivad viibida võrdseid pakkumusi teinud osalejate esindajad. Konkursi korraldaja teavitab liisuheitmise ajast ja kohast kõiki võrdseid pakkumusi teinud osalejaid. (7) Konkursi korraldaja tunnistab enampakkumise võitjateks § 11 lõikes 1 moodustunud pakkumuste pingerea juhtiva pakkumuse teinud osalejad ning kinnitab nende vastavalt lõikele 2 valitud sagedusvahemikud. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 12. Riigilõivu ja ühekordse loatasu maksmine, tagatisraha tagastamine ning sagedusloa andmine (1) Sagedusloa saamiseks esitavad § 11 lõikes 7 nimetatud enampakkumise võitjad konkursi korraldajale elektroonilise side seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud vormikohase taotluse kolme tööpäeva jooksul § 11 lõikes 7 sätestatud teate kättesaamisest arvates. (2) Teate sagedusloa eest tasumisele kuuluva riigilõivu ja ühekordse loatasu kohta edastab konkursi korraldaja konkursi objekti või objektide enampakkumise võitjale kolme tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud sagedusloa taotluse saamisest arvates. (3) Enampakkumise võitja tasub viie tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud teate kättesaamisest arvates sagedusloa või sageduslubade andmise eest ettenähtud riigilõivu riigilõivuseaduse § 206 lõike 5 ja lisa 3 punktis 2.5 sätestatud määras ja ühekordset loatasu oma lõplike pakkumuste pingerea summas, millest on maha arvatud makstud tagatisraha. (4) Konkursi korraldaja annab enampakkumise võitjatele määruse lisas sätestatud tingimustega sagedusloa kolme tööpäeva jooksul riigilõivu ja ühekordse loatasu laekumisest arvates. (5) Kui lõikes 3 sätestatud summad ei ole laekunud lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks, tunnistab konkursi korraldaja § 11 lõike 7 nimetatud otsuse selle osaleja osas kehtetuks. (6) Osalejale, kes ei osutunud ühegi konkursi objekti enampakkumise võitjaks, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul pärast § 11 lõikes 7 nimetatud otsuse tegemist. 6 (7) Konkursi enampakkumise võitjaks tunnistatud osaleja tasutud tagatisraha loetakse osaks elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 7 sätestatud ühekordsest loatasust. § 13. Konkursi lõppemine (1) Konkurss lõpeb, kui: 1) konkursi objekti enampakkumise võitjale antakse sagedusluba; 2) tähtajaks ei esitatud ühtegi § 7 nimetatud avaldust; 3) ükski osaleja ei kvalifitseerunud konkursile. (2) Konkursi lõppemise kohta lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alustel koostab konkursi korraldaja protokolli, mis edastatakse osalejatele hiljemalt protokolli allkirjastamisele järgneval tööpäeval. (3) Kümne tööpäeva jooksul konkursi lõppemisest arvates avalikustab konkursi korraldaja konkursi tulemused samades väljaannetes, kus avaldati konkursi väljakuulutamise teade. § 14. Lõppsäte Määruse menetlus viidi läbi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 09.12.2022. aasta kirjaga nr 2-1/2022/7516 alustatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemuste ning määruse põhjendustega on esitatud seletuskirjas. Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisa Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sagedusloa tehnilised tingimused 7  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 15.02.2023 määrus nr 10 „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ Lisa KONKURSI OBJEKTIDE SAGEDUSVAHEMIKUD JA SAGEDUSLOA TEHNILISED TINGIMUSED 1. Sagedusplokkide sagedusvahemikud Konkursi objekt Sagedusvahemik Sagedusluba I 24,7–25,1 GHz Sagedusluba II 25,1–25,5 GHz Sagedusluba III 25,5–25,9 GHz Sagedusluba IV 25,9–26,3 GHz Sagedusluba V 26,3–26,7 GHz Sagedusluba VI 26,7–27,1 GHz 2. Sagedusloa tingimused 2.1 Sagedusloa kasutuse geograafiline piirkond on Eesti Vabariik. 2.2 Sagedusala kuulub iseplaneeritavate raadiosagedusalade hulka. 2.3 Sagedusala kasutatakse aegtihendus dupleks (Time Division Duplex – TDD) režiimis. 2.4 Sideettevõtjast sagedusloa omanikul on kohustus sideteenuse osutamiseks luua sidevõrk, mis vastab sidevõrgu arhitektuuri ja planeeritavate sideteenuste poolest rahvusliku, regionaalse või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditele toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes. 2.5 Sidevõrgu loomisel kasutatavad seadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/53/EL, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106), mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), kehtestatud nõuetele ning peavad olema vastavuses elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse asjakohaste sätetega. 2.6 Sagedusala kasutuse korraldamisel, sidevõrgu loomisel ja sideteenuse osutamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni rakendusotsustest (EL) 2019/784 sagedusala 24,25–27,5 GHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid (ELT L 127, 16.05.2019, lk 13–22) ja (EL) 2020/590 millega muudetakse otsust (EL) 2019/784 seoses sagedusala 24,25–27,5 GHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega (ELT L 138, 30.04.2020, lk 19–22). Lisaks tuleb lähtuda sagedusala 24,25–27,5 GHz kasutust reguleerivatest Euroopa Postside- ja 1 Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT), Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee – ECC) otsustest, soovitustest ja tehnilistest raportitest; Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) harmoneeritud standarditest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning Euroopa Liidu otsustest. 2.7 Sideettevõtja ei tohi põhjustada häireid naaberriikides kasutatavate rahvusvahelist kaitset omavate muude raadioside süsteemidele. Häirete tekkimisel on sideettevõtja kohustatud koheselt välja lülitama raadiosaatjad, mis põhjustavad häireid, kuni häirete likvideerimiseni ja leidma häirete kõrvaldamiseks sobiliku tehnilise lahenduse. 2.8 Sidevõrgu opereerimisel peab sideettevõtja arvestama, et kuni koordinatsioonilepingute sõlmimiseni nõuab sageduste kasutus koordineerimist naaberriikidega vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade (edaspidi RR) sätestatud protseduurile. Sagedusalas 24,7–27,1 GHz tuleb Venemaa piirile lähemal kui 90 km ning Läti piirile, vastavalt Eesti ja Läti sideadministratsioonide vahel sõlmitud koordinatsioonilepingule1, lähemal kui 40 km paigaldatava tugijaama tehnilised parameetrid edastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile naaberriigi sideadministratsiooniga vajadusel koordineerimise protseduuri läbiviimiseks. Vastavalt Eesti ja Soome sideadministratsioonide vahel sõlmitud koordinatsioonilepingule2 sageduste kasutust Eesti ja Soome piirialadel koordineerima ei pea. 2.9 Sidevõrgu planeerimisel ja opereerimisel peab sideettevõtja arvestama Euroopa Liidus kasutatavate kosmose ja satelliitsideteenustega. Sageduste kasutamisel on sideettevõtja kohustatud opereerima sidevõrku selliselt, et oleks tagatud (passiivse) Maa-uuringute satelliitside teenistuse ja meteoroloogiliste satelliitteenuste kaitse sagedusalas 23,6–24 GHz. Maa-uuringute satelliitside teenistuse ja meteoroloogiliste satelliitteenuste kaitsmisel tuleb lähtuda ITU RR resolutsioonides 242 ja 750 toodust ning rakendusotsuse (EL) 2020/590 lisa tabelites 4 ja 6 sätestatud piirväärtustest. 2.10 Sideettevõtjate naabervõrgud peavad töötama sünkroniseeritult. Kuni sünkroniseerimismudeli kehtestamiseni peavad sideettevõtjad omavahel kokku leppima kasutatavas sünkroniseerimise mudelis. Sideettevõtjad teavitavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kasutusele võetavast sünkroniseerimise mudelist. Geograafilise eraldatuse korral on lubatud sünkroniseerimata või osaliselt sünkroniseeritud töö naabersüsteemide vahel. Tugijaamade võimsuse piirnormid sünkroniseeritud töö korral on toodud rakendusotsuse (EL) 2019/784 lisa tabelites 2 ja 3. 1 Koordinatsioonileping Eesti ja Läti sideadministratsioonide vahel maapealsete süsteemide kasutamiseks sagedusalas 24.25-27.5 GHz (allkirjastatud 15.06.2021 / 12.07.2021, jõustus 12.07.2021). Arrangement between the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia and the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority of the Republic of Estonia on the use of the frequeny band 24.25-27.5 GHz for stations in the land mobile service (IMT) and fixed service in the border areas. 2 Koordinatsioonileping Eesti ja Soome sideadministratsioonide vahel maapealsete süsteemide kasutamiseks sagedusalas 24.250-27.500 GHz (allkirjastatud 14.05.2020 / 05.05.2020, jõustus 01.07.2020). Agreement between the Finish Transport and Communications Agency Regulatory Authority and the Concumer Protection and Technical Regulatory Authority of Estonia concerning the use of the 24.250-27.500 GHz frequency band in the border areas. 2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta sagedusloa tingimusi sünkroniseerimismudeli osas pärast rahvusvaheliselt tunnustatud sünkroniseerimismudeli väljatöötamist. 2.11 Sagedusloa omanik ehitab välja sidevõrgu, mille kaudu edastatav sideteenus baseerub vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti 3GPP (3rd Generation Partnership Project) versioonil 15. 2.12 Sagedusloa omaniku poolt loodav sidevõrk võimaldab pakkuda 5G traadita püsiühendusvõrgu (Fixed Wireless Access – FWA) sideteenust. 3  14.02.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ kehtestatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 lõigete 1, 4, 5 ja 6 alusel. Sagedusala 24,7–27,1 GHz (edaspidi ka 26 GHz sagedusala) näol on tegemist ühega kolmest Euroopa Liidu harmoneeritud 5G sagedusalast, mis antakse konkursi korras elektroonilise side ettevõtjate (edaspidi sideettevõtja) kasutusse. Määruse eesmärgiks on kehtestada avaliku konkursi läbiviimise menetluskord sageduslubade andmiseks sagedusalas 24,7–27,1 GHz ning ESS § 91 lõikes 5 nimetatud nõuded üldkasutatava elektroonilise side võrgule (edaspidi sidevõrk) ja lõikes 6 nimetatud tingimused loatasule ja tagatisrahale. Määruse jõustumisel viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) läbi avaliku konkursi kuue sagedusloa andmiseks, mille alusel saavad sideettevõtjad hakata arendama viienda põlvkonna tehnoloogial põhinevat sidevõrku. 1.1 Sisukokkuvõte Euroopa Komisjoni rakendusotsuste (EL) 2019/784 sagedusala 24,25–27,5 GHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid (ELT L 127, 16.05.2019, lk 13–22)1 ja (EL) 2020/590, millega muudetakse otsust (EL) 2019/784 seoses sagedusala 24,25–27,5 GHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega (ELT L 138, 30.04.2020, lk 19–22)2 kohaselt pidid liikmesriigid 30. juuniks 2020 määrama sagedusala 24,25–27,5 GHz (edaspidi 26 GHz sagedusala) mobiilsete lairibaside teenuste tarbeks ning lubama 31. detsembriks 2020 kasutada 26 GHz sagedusalast vähemalt 1 GHz tingimusel, et on olemas turunõudlus ja puuduvad märkimisväärsed piirangud olemasolevate sagedusala kasutajate üleviimiseks või sagedusala vabastamiseks. 26 GHz sagedusala loetakse Euroopa 5G Teekaardis üheks olulisemaks 5G sagedusalaks ning see on määrava tähendusega 5G tehnoloogia kasutuselevõtmisel. Nimetatud sagedusala pakub suurt läbilaskevõimet innovatiivsete elektrooniliste lairibateenuste pakkumiseks väikese raadiusega katvusalade kasutamisel põhineva 5G tehnoloogia abil. Eesti sideettevõtjad on näidanud üles huvi nimetatud sagedusala kasutuselevõtuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ja TTJA poolt korraldatud koosolekute käigus. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019D0784&qid=1664427615113. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020D0590&qid=1664427766371. 1 Et võimaldada 26 GHz sagedusala kättesaadavus mobiilsete lairiba süsteemide tarbeks ka piirialades, sõlmiti 2020. aastal koordinatsioonileping Soome3 ja 2021. aastal koordinatsioonileping Lätiga4. Venemaa sideadministratsiooniga käivad eelläbirääkimised koordinatsioonilepingu sõlmimiseks. Samuti oodatakse Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT) poolt piiriülest koordinatsiooni käsitleva regulatsiooni valmimist. TTJA ja MKM algatasid 28. oktoobril 2019. aastal avaliku arutelu 26 GHz sagedusala tuleviku kasutuse kohta5, mille eesmärgiks oli saada antud sagedusalast huvitatud sideettevõtjatelt ja muudelt huvigruppidelt tagasisidet eelkõige kommentaaride ja ettepanekute näol konkursiobjektide määramise ja konkursi läbiviimise viisi osas. Konsultatsioonile vastasid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Levikom OÜ, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Elektrilevi OÜ, Kaitseministeerium ja Kaitsevägi ning terviseriskide teemal MTÜ Kogukonna Hüvanguks ja ka mõned eraisikud. Võttes arvesse konsultatsiooni vastuseid otsustati 18. juunil 2021. aastal vastu võetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26. oktoobri 2017. a määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan” muutmisega6 jagada sagedusala kolmeks osaks:  sagedusala 24,3–24,7 GHz (400 MHz) eraldatakse 5G NPN7 privaatvõrkudele. Privaatse lairiba võrgu loob vastavalt oma vajadustele konkreetne ettevõtja temale kuuluval/renditaval territooriumil/kinnistul/ruumis ning kasutab seda enda tarbeks. Nimetatud võrgu abil kommertsteenust ei osutata. Võrgu asukoht ja teenindusala on reeglina ettevõtte tootmisruumid või territoorium;  sagedusala 24,7–27,1 GHz (2400 MHz) eraldatakse avaliku konkursiga maapealsetele üldkasutatavate elektroonilise sideteenuse osutamise süsteemidele;  sagedusala 27,1–27,5 GHz (400 MHz) eraldatakse kaitsejõudude ainukasutuseks rahuajal riigikaitselisel otstarbel kasutatavatele liikuva side süsteemidele. Konsultatsioonile laekunud vastused sagedusploki suuruse osas olid erinevad. Euroopa Komisjoni otsusega on sätestatud sagedusploki minimaalseks suuruseks 200 MHz, kuid konsultatsioonile laekunud vastuste põhjal sooviti minimaalseks ploki laiuseks nii 400 MHz kui ka 800–1000 MHz suurust sagedusressurssi. Analüüsides konsultatsioonile laekunud vastuseid jõuti järeldusele, et kuigi Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud sagedusploki minimaalseks laiuseks on 200 MHz, siis reaalselt peab sagedusala planeerimisel arvestama 400 MHz kordsete plokkidega ja olenevalt pakutavast sideteenusest võib olla ka vajadus kaks plokki operaatori kohta (800 MHz). Seega on kõige 3 Koordinatsioonileping Eesti ja Soome sideadministratsioonide vahel maapealsete süsteemide kasutamiseks sagedusalas 24.250-27.500 GHz (allkirjastatud 14.05.2020 / 05.05.2020, jõustus 01.07.2020). Agreement between the Finish Transport and Communications Agency Regulatory Authority and the Concumer Protection and Technical Regulatory Authority of Estonia concerning the use of the 24.250-27.500 GHz frequency band in the border areas. https://www.ttja.ee/koordinatsioonilepingud-soomega 4 Koordinatsioonileping Eesti ja Läti sideadministratsioonide vahel maapealsete süsteemide kasutamiseks sagedusalas 24.25-27.5 GHz (allkirjastatud 15.06.2021 / 12.07.2021, jõustus 12.07.2021). Arrangement between the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia and the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority of the Republic of Estonia on the use of the frequeny band 24.25-27.5 GHz for stations in the land mobile service (IMT) and fixed service in the border areas. https://www.ttja.ee/koordinatsioonilepingud-latiga 5 https://www.ttja.ee/ariklient/ametist/avalikud-konkursid/raadioteenuse-osutamine#algasid-ettevalmistu: 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021012. 7 5G NPN – Viienda põlvkonna mobiilsidestandardile vastav privaatne lairiba võrk (5G Non-Public Network) Sageduste kasutusviis, mille korral piiratakse sageduste kasutamist ühe kinnistu territooriumiga ja mille puhul ei osutata üldkasutatavat elektroonilise side teenust. 2 mõistlikum jagada sagedusala 24,7–27,1 GHz kuueks 400 MHz suurusega aegtihendus dupleks (Time Division Duplex – TDD) sagedusplokiks ja anda need avaliku konkursiga sideettevõtjatele kasutada. Selline lähenemine loob paremad võimalused uute sideettevõtjate turule sisenemiseks, mis omakorda aitab elavdada senist konkurentsiolukorda ning loob paremad eeldused uute ja innovaatiliste teenuste turule toomiseks. Kaheksas Euroopa Liidu liikmesriigis on 26 GHz oksjonid toimunud. Liikmesriikide põhjendusel puudub sideettevõtjatel huvi selle sagedusala vastu. Oksjonile on pandud 26 GHz sagedusalast 1 GHz ja enamasti on plokkide suuruseks olnud 5x200 MHz. Sagedusalade alghinda on raske välja tuua, kuna enamustes riikides on konkurss toimunud kõigi 5G sagedusalade peale (700 MHz, 3,6 GHz ja 26 GHz) üheaegselt. Ainult Soomes oli konkurss eraldi 26 GHz peale. Soomes pandi oksjonile kolm sagedusluba, millest igaüks andis õiguse kasutada 800 MHz suurust sagedusplokki. Iga sagedusloa alghind oli 7 miljonit eurot. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud TTJA sideosakonna sagedushalduse talituse juhataja Erko Kulu tel 667 2120; e-post [email protected]) ja sagedushalduse talituse ekspert Kristiina Repp (tel 667 2130; e-post: [email protected]) ning MKMi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel: 625 6441; e-post: [email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks (tel: 639 7665; e-post: [email protected]). Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid MKM õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel 625 6360, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest peatükist ja neljateistkümnest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kehtestamise eesmärk. Eelnõu §-s 2 sätestatakse avaliku konkursi objektid. Konkursi objektideks on kuus üleriigilise kasutamisega 400 MHz ribalaiusega sagedusplokki sagedusalas 24,7–27,1 GHz. Sagedusluba I 24,7–25,1 GHz Sagedusluba II 25,1–25,5 GHz Sagedusluba III 25,5–25,9 GHz Sagedusluba IV 25,9–26,3 GHz Sagedusluba V 26,3–26,7 GHz Sagedusluba VI 26,7–27,1 GHz Samas paragrahvis sätestatakse, et kõik eelnõus nimetatud sagedusload antakse enampakkumise alusel ja iga osaleja võib saada maksimaalselt kaks konkursi objekti. Eelnõu §-s 3 sätestatakse konkursi objektide enampakkumise alghind (800 000 eurot) ja konkursil osalemise eest tasutava tagatisraha suurus (200 000 eurot) osaleja kohta, mis on 3 kujundatud vastavalt ESS § 91 lõikele 6 ning arvestades raadiosagedusi kui piiratud ressursi majanduslikku väärtust sideettevõtja jaoks. Alghinna kujundamisel oleme võtnud aluseks Soome, kus on Eestiga suhteliselt sarnane mobiilsideteenuste kasutuspraktika. Soome konkursi objektideks oli kolm 800 MHz sagedusluba ning igaühe alghind oli 7 miljonit eurot. Võttes arvesse Soome elanike arvu, teeb see 1 MHz alghinnaks 0,0016 €8 eurot. Kui võtta aluseks, et 1 MHz alghind on 0,0016 € ja korrutada see Eesti rahvaarvuga ning korrutada see ühe sagedusloa ribalaiusega, siis peaks Eestis sagedusloa alghind olema 800 000 €9. Eelnõu § 4 sätestatakse nõuded konkursi väljakuulutavale teatele, mis avaldatakse väljaandes Avalikud Teadeanded ja konkursi korraldaja veebilehel. Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab konkursi korraldaja nime ja kontaktisiku andmeid ning konkursile tulevaid sagedusalasid ning alghinda, tagatisraha suurust ja sagedusloa riigilõivu suurust ning tasumise kord. Teates tuuakse ära ka Rahandusministeeriumi pangakontod, kuhu raha maksta ja maksmistähtaeg. Lisaks tuuakse teates ära ka osaleja kvalifitseerimise tingimused, vormistuse ja keele nõuded ning avalduste esitamise viis, koht ja tähtpäev. Ning informeeritakse lisateabe saamise võimalusest. Lisaks on jäetud võimalus kehtestada muid tingimusi, kui selleks peaks vajadus tekkima. Eelnõu § 5 sätestatakse selgituste andmise kord. Konkursi kohta on võimalik osalejal esitada küsimusi vähemalt kolm päeva enne konkursil osalemise avalduse esitamise tähtpäeva. Küsimused esitatakse konkursi korraldaja kontaktisikule ning küsimused ja vastused avaldatakse konkurssi korraldaja ehk TTJA veebilehel. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse konkursil osalejale esitatavad nõuded. Lisaks ESS § 91 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peab osaleja olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa samaväärses registris. Lisaks peab osaleja vastama ka määruses toodud nõuetele. Konkursil osaleja netovara peab vastama avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt äriseadustikus või asukohariigi õigusaktis sätestatud nõuetele. Netovara vastavust kontrollitakse viimase lõppenud majandusaasta seisuga (üldjuhul avalduse esitamisele eelnenud kalendriaasta seisuga) äriregistri andmete põhjal. Kui avalduse esitamise hetkeks ei ole viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi korraldaja eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest. See erisus on sätestatud § 6 lõikes 2. Äriseadustiku § 179 lõike 4 ja § 334 lõike 2 kohaselt on osaühingul ja aktsiaseltsil majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg kuus kuud arvates majandusaasta lõppemisest. Seega, kui konkursile avalduse esitamise tähtaeg on nt 20.03.2023, siis hindab konkursi korraldaja osaleja netovara vastavust 2021.a majandusaasta aruande alusel, kuna 2022.a majandusaasta osas aruande esitamise kohustust veel tekkinud ei ole. Kui konkursile avalduste esitamise tähtaeg on 10.07.2023, siis hindab konkursi korraldaja osaleja netovara vastavust 2022.a majandusaasta aruande alusel, kui ettevõtja majandusaasta kattub kalendriaastaga. 8 (7 000 000 000 : 800) : 5 510 000 = 0,0016 9 (0,0016 x 1 320 000) x 400 = 844 800 4 Osaleja peab omama tehnilist kompetentsust sidevõrgu loomisel ja haldamisel, tuues välja oma tehtud projektid. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse õiglase konkurentsi tagamise eesmärgil, et ühest kontsernist võib konkursil osaleda ainult üks osaleja. Selle piirangu sätestamisega välditakse olukorda, kus ühest kontsernist osalejad võivad kokkuleppeliselt hakata manipuleerima konkursi objektide hindadega. Lisaks sätestatakse, et kvalifitseerumiseks peab osaleja olema korrektselt esitanud kõik majandusaasta aruanded ja osaleja viimase lõppenud majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) müügitulu peab olema vähemalt 200 000 eurot. Sellega sätestatakse eeldus, et avalikule konkursile tulevad sideettevõtjad, kellel on olemas finantsvõimekus asuda koheselt 5G võrku arendama ja vastavaid sideteenuseid pakkuma. Müügitulu kontrollib TTJA majandusaasta aruandest. Nende nõuetega soovitakse, et konkursile tuleksid osalema maksevõimelised ja õiguskuulekad sideettevõtjad, kes oleksid valmis kohe alustama 5G sidevõrgu ehitusega. Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded avaldusele ja nimetatakse ära kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid (osaleja sooviavaldus, nõusolek järelepärimiseks Maksu- ja Tolliametile, volikiri) ja andmed (osaleja nimi, registrikood, aadress). Konkursil osalemise avalduse tuleb esitada digitaalallkirjastatuna e-posti teel või allkirjastatult kinnises pakendis konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtpäevaks. Lisaks sätestatakse, et osaleja on kohustatud kinnitama konkursi korraldaja e-postiga saadetud määruses sätestatud teadete (nt enampakkumise voorude teated) kättesaamist, selleks et vältida tulevasi vaidlusi, kas e-mail jõudis osalejani või mitte. Lisaks oodatakse osaleja kinnitust, et sagedusloa saamisel ehitab sideettevõtja sidevõrgu, mille kaudu edastatav sideteenus baseerub vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15. ETSI tehniline raport Release 15 TR 121 915 V15.0.0 (2019-10)10 sisaldab 5G võrgu kirjeldust (sh non-stand alone kui ka stand-alone). See tehniline raport on aluseks ETSI harmoneeritud standarditele EN 301 908-2411 ja EN 301 908-2512. Non-stand alone 5G võrk tähendab, et 5G võrku ehitatakse 4G võrgu baasil. Stand alone 5G võrk on puhtalt 5G tehnoloogial baseeruv võrguarhitektuur. Lisaks oodatakse osalejalt kinnitust, et sagedusloa saamisel võimaldab loodav sidevõrk pakkuda 5G traadita püsiühendusvõrgu (Fixed Wireless Access – FWA) sideteenust. Eesmärk on pakkuda klientidele üle õhu kiiret internetti ning laiendada sellega inimeste valikuvõimalusi kiire interneti tarbimisel. Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded avalduse esitamisele. Sätestatakse, et avalduste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 45 kalendripäeva alates konkursi väljakuulutamisest. Allkirjastatult kinnises pakendis saadetavale või esitatavale avalduse pakendile märgitakse osaleja nimi, äriregistri kood, asukoht ja kontaktandmed. Sätestatakse nõuded ka avalduse keelele, st avaldus ja dokumendid tuleb esitada eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid tuleb tõlkida eesti keelde. Samas on osalejal võimalus enne avalduse esitamise tähtpäeva võtta 10 Digital cellular telecommunications system (Phase 2+) (GSM); Universal Mobile Telecommunications System (UMTS); LTE; 5G; Release description; Release 15 (3GPP TR 21.915 version 15.0.0 Release 15) https://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/121900_121999/121915/15.00.00_60/tr_121915v150000p.pdf. 11 https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54728. 12 https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54786. 5 avaldus tagasi. Pärast avalduse tähtpäeva esitatud avaldusi vastu ei võeta ja tagastatakse osalejale. Eelnõu §-s 9 sätestatakse avalduste läbivaatamise ja osalejate kvalifitseerimise nõuded. TTJA kontrollib tähtpäevaks laekunud avalduste vastavust konkursi tingimustele, puuduste korral annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui osaleja ei vasta kvalifitseerimise nõuetele, siis ta kõrvaldatakse konkursilt. Konkursile kvalifitseeritud ja mittekvalifitseeritud osalejatele saadetakse selle kohta TTJA otsus. Kui konkursile kvalifitseerub ainult üks osaleja, siis küsitakse temalt, millist konkursi objekti ta soovib. Eelnõu §-des 10 kuni 13 sätestatakse enampakkumise läbiviimise kord, avaliku konkursi võitjate kindlaksmääramise põhimõtted, kehtestatakse avaliku konkursi tulemuste avalikustamise tähtaeg, sagedusloa andmise eest ettenähtud riigilõivu ja pakkumises esitatud konkursi objekti ühekordse loatasu maksmise kord, sagedusloa andmise kord, tagatisraha tagastamise kord ning konkursi lõppemise protseduur. Enampakkumise läbiviimine Eelnõu §-s 10 sätestatakse enampakkumise läbiviimise kord. Juhul, kui konkursile on kvalifitseerunud rohkem kui üks osaleja, viiakse konkursi objektideks olevate sageduslubade andmiseks läbi enampakkumine. Enampakkumine viiakse kõikide konkursi objektide osas läbi samaaegselt. Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse enampakkumise läbiviimise kord, millega täpsustatakse muuhulgas pakkumuste esitamise tähtajad, enampakkumise voorude tulemustest teavitamine, pakkumuste muutmise ja tagasivõtmise, pingerea moodustamise põhimõtted ning täpsustatakse juhtiva pakkumuse mõiste. Iga enampakkumiste vooru järel moodustab konkursi korraldaja pakkumustest pingerea vastavalt pakkumuste suurusele. Enampakkumise vooru kuni kuus kõrgeimat pakkumust loetakse vastava vooru juhtivateks pakkumusteks. Esimese pakkumuse hind peab olema vähemalt eelnõu paragrahvis 3 sätestatud alghind, järgnevate pakkumuste samm on vähemalt 50 000 eurot. Nõuded pakkumuste suurusele ja esitamisele on toodud määruse eelnõu § 10 lõigetes 4–8. Osaleja võib enampakkumise alguses esitada pakkumused kuni kahele objektile, tuues pakkumuses välja, millise hinnaga pakkumuse ta teeb ühele objektile ja millise hinnaga teisele objektile. Seejuures arvestatakse enampakkumisel osalejate aktiivsust igas voorus. See tähendab, et iga enampakkumisel osaleja peab osalema igas voorus, välja arvatud, kui tema eelneva vooru pakkumus oli juhtiv pakkumus, siis võib osaleja vooru vahele jätta ja tema eelneva vooru pakkumus loetakse järgneva vooru pakkumuseks. Soovitud objektide arvu ei saa voorude vahel suurendada, millega tagatakse osalejate sihikindlus ning soovitud objektide arvu läbipaistvus. Juhtiv pakkumus on pakkumus, mis kuulub vooru kuni kuue kõrgema pakkumuse hulka. Samuti on enampakkumise protseduuris arvestatud olukorraga, kus vooru pingereas on võrdsed pakkumused. Näiteks nelja osaleja korral, kui enampakkumise vooru lõpus on rohkem kui kuus kõrgemat võrdset pakkumust, siis juhtivaid pakkumusi välja ei selgitata. Sellisel juhul peab järgmise vooru pakkumus olema 50 000 euro võrra suurem eelneva vooru võrdsetest kõrgematest pakkumustest. Näide enampakkumise läbiviimisest on toodud seletuskirja lisas 1. 6 Enampakkumise protseduuri korratakse seni kuni konkursi objektidele esitatud pakkumuste pingerea kuni esimesel kuuel positsioonil olevaid kõrgeimaid pakkumusi ei ole määruse eelnõus sätestatud korras üle pakutud ning millega on selgunud lõplik pingerida. Eelnõu § 11 sätestab konkursi objektide sagedusvahemike valimise korra. Pärast enampakkumise lõppemist, moodustab konkursi korraldaja lõpliku pakkumuste pingerea, et selgitada välja konkursi objektide valimise järjekord, selleks liidab ta kokku iga osaleja enampakkumise viimase vooru juhtivate pakkumuste summad. Moodustatud pingerea esimesel positsioonil olev osaleja valib esimesena määruse lisas toodud sagedusvahemikud ja siis pingerea järgmisel kohal olev osaleja. Sagedusvahemike valimisel arvestades, et igal kahe objekti võitjal säiliks võimalus valida pidev sagedusriba ning väljastamata jäävad sagedusvahemikud moodustavad pideva sagedusriba. Juhul kui osalejate lõplike pakkumuste pingerea juhtivad pakkumuste summad on võrdseid, siis moodustatakse summaarne pingerida võrdsed pakkumused teinud osalejate osas liisuheitmise teel. Konkursi korraldaja tunnistab oma otsusega enampakkumise võitjateks § 11 lõikes 1 moodustunud pakkumuste pingerea juhtiva pakkumuse teinud osalejad ning kinnitab nende valitud sagedusvahemikud vastavalt § 11 lõikele 2. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul. Eelnõu § 12 sätestab sagedusloa andmise, riigilõivu ja ühekordse loatasu maksmise ning tagatisraha tagastamise korra. Sagedusloa saamiseks esitavad konkursi korraldaja otsuses nimetatud enampakkumise võitjad konkursi korraldajale sagedusloa taotluse kolme päeva jooksul TTJA otsuse kättesaamisest arvates. TTJA saadab enampakkumise võitjatele riigilõivu ja ühekordse loatasu tasumise teate. Enapakkumise võitja tasub nimetatud tasud ning TTJA annab talle sagedusloa. Eelnõu näeb ette, et osalejale, kes ei osutunud ühegi konkursi objekti võitjaks, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul pärast konkursi lõppemist. Eelnõu §-s 13 sätestatakse konkursi lõppemise alused ja konkursi võitjatest teavitamise kord. Lõikes 3 sätestatakse, et pärast sageduslubade andmist konkursi võitjatele avalikustab konkursi korraldaja konkursi tulemused, kümne tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest, samades väljaannetes, kus avaldati konkursi väljakuulutamise teade. Konkursil osalenud pakkujate avalikustamise vajadus tuleneb avalikust huvist konkursi vastu ning eesmärgist korraldada võimalikult läbipaistev konkurss. Eelnõu §-s 14 sätestatakse määruse lõppsätted. Kuna antud määruse näol on tegemist haldusaktiga, siis on vaja sätestada avaliku konsultatsiooni alustamise fakt. Määruse lisaga sätestatakse konkursi objektide osas kehtivad tehnilised nõuded, mis lähtuvad CEPTi ja Euroopa Liidu regulatsioonist, Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti ning Eesti ja Venemaa elektroonilise side regulaatorite vahel sõlmitud koordinatsioonilepingutest tulenevatest nõuetest. Lisa punktis 1 sätestatakse konkursi objektide sagedusvahemikud. Sagedusluba I 24,7–25,1 GHz Sagedusluba II 25,1–25,5 GHz 7  Sagedusluba III 25,5–25,9 GHz Sagedusluba IV 25,9–26,3 GHz Sagedusluba V 26,3–26,7 GHz Sagedusluba VI 26,7–27,1 GHz Lisa punktides 2.1 ja 2.2 sätestatakse, et sagedusala geograafiline piirkond on Eesti Vabariik ja, et antud sagedusala näol on tegemist iseplaneeritava sagedusalaga, see tähendab seda, et tegemist on sagedusalaga, mille kasutamist sagedusloa omanik ise korraldab (st planeerib võrku ise), vastavalt sagedusloaga kehtestatud tingimustele. Lisa punktides 2.3–2.6 sätestatakse sagedusloa tingimused, tuues ära sagedusala kasutuse režiimile, rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õiguse järgimisele, sidevõrgus kasutatavatele seadmetele jne. Lisa punktis 2.7–2.9 sätestatakse piirangud, mis tulenevad naaberriikide sageduskasutusest ja arvestama Euroopa Liidus kasutatavate kosmose ja satelliitsideteenustega. Punkt 2.7 sätestatud rahvusvahelist kaitset omavate raadioside süsteemide all peetakse silmas ITU rahvusvaheliselt kaitset omavate saatjate andmebaasis (Master International Frequency Register, MIFR) avaldatud kaitset vajavaid sidesüsteeme. Eestil on 26 GHz maapealse sidesüsteemi koorinatsioonileping Soome13 ja Lätiga14. Eestil puudub 26 GHz maapealse sidesüsteemi koorinatsioonileping Venemaaga. Lisa punkti 2.10 on sätestatus sünkroniseerimise nõuded. Kuna ühtseid sünkroniseerimise nõudeid ei ole CEPTi tasemel kokku lepitud, siis peavad sagedusloa omanikud sünkroniseerimise mudeli ise omavahel kokku leppima. Sideettevõtjad teavitavad TTJAd kasutusele võetavast sünkroniseerimise mudelist. TTJA sätestab tulevaste privaatvõrkude sageduslubadel sama sünkroniseerimise mudeli, et vältida sidevõrkude omavahelisi häireid. Riigikaitse otstarbeks eraldatud sagedusplokile nõudeid hetkel kehtestatutud ei ole, mis siiski ei välista 5G võrkude kasutust ja sünkroniseerimist nimetatud sagedusalas, kuna ala on ette nähtud IMT-le vastavalt ITU RR FN 5.338A. Lisa punktide 2.11 ja 2.12 selgitused on toodud seletuskirja punktis 2 (vt eelnõu § 7 selgitust). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni rakendusotsustega (EL) 2019/784 ja (EL) 2020/590. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega kaasneb majanduslik mõju, kuna määruses sätestatud konkursi tulemusel antakse sideettevõtjate kasutusse 2400 MHz raadiospektrit, mis loob võimalused maapealsete sideteenuste arenguks ning uute rakenduste/tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. Konkursi tulemusena tekib kuni kuuel sideettevõtjal võimalus 5G teenustega turule tulla, mis soodustab nii konkurentsiolukorda kogu valdkonnas laiemalt kui kiirendab ka uute 5G teenuste 13 https://ttja.ee/koordinatsioonilepingud-soomega. 14 https://ttja.ee/koordinatsioonilepingud-latiga. 8 turule laskmist. Rohkemate sideettevõtjate osalus 5G teenustega sideturul aitaks elavdada senist konkurentsi ning vältida turul seni tegutsenud ettevõtjate turuosa kinnistumist. 5G teenuste areng annab olulist lisaväärtust näiteks meditsiini, logistika, energeetika ja keskkonna valdkonnale. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Samas luuakse eeldused kuni kuue sagedusloa ühekordse loatasu, sagedusloa andmise ning iga-aastase pikendamise eest võetava riigilõivu laekumiseks riigieelarvesse. Aastane riigilõiv kuue 400 MHz suuruse sagedusploki eest on 92 400 eurot (riigilõivuseaduse § 206 lõike 5 ja lisa 3 punktis 2.5). Samuti laekub riigieelarvesse avaliku konkursi õnnestumisel, kui konkursi tulemusel antakse välja kuus sagedusluba, ühekordsete loatasudena kokku vähemalt 4 800 000 eurot (6 x 800 000 eurot). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) 22-1523 kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Advokaadibüroo COBALT OÜ (UAB Bite Lietuva esindaja). Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eelnõu esitati oma arvamuse Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Ülevaade arvamuse arvestamise ning mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas 2. 9  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ eelnõu seletuskirja Lisa 1 Enampakkumise läbiviimine – NÄIDE Alghind: 800 000 eur Minimaalne samm: 50 000 eur Osalejad (5): OA, OB, OC, OD ja OE 1. voor 2. voor 3. voor Pakkumused Vooru lõpp Pakkumused Vooru lõpp Pakkumused Vooru lõpp objekt 1 800 000 800 000 850 100 850 100 x 850 100 OA objekt 2 800 000 800 000 850 100 850 100 x 850 100 objekt 1 800 000 800 000 850 000 850 000 925 000 925 000 OB objekt 2 800 000 800 000 850 000 850 000 900 100 900 100 objekt 1 800 000 800 000 850 000 850 000 900 300 900 300 OC objekt 2 800 000 800 000 850 000 850 000 900 300 900 300 objekt 1 800 000 800 000 850 000 850 000 900 100 900 100 OD objekt 2 x x 850 000 x x x objekt 1 800 000 800 000 850 000 850 000 902 000 902 000 OE objekt 2 800 000 800 000 850 000 850 000 900 000 x Vooru pingerida 1 OA objekt1 800 000 OA objekt1 850 100 OB objekt1 925 000 2 OA objekt2 800 000 OA objekt2 850 100 OE objekt1 902 000 3 OB objekt1 800 000 OB objekt1 850 000 OC objekt1 900 300 4 OB objekt2 800 000 OB objekt2 850 000 OC objekt2 900 300 5 OC objekt1 800 000 OC objekt1 850 000 OB objekt2 900 100 6 OC objekt2 800 000 OC objekt2 850 000 OD objekt1 900 100 OD objekt1 800 000 OD objekt1 850 000 OA objekt1 850 100 OE objekt1 800 000 OE objekt1 850 000 OA objekt2 850 100 OE objekt2 800 000 OE objekt2 850 000 OE objekt2 x OD objekt2 x OD objekt2 x OD objekt2 x 1. voorus esitavad osalejad alghinnaga pakkumused. Kuna kõik pakkumused on võrdsed, siis juhtivaid pakkumusi ei saa välja selgitada. Järgmise vooru pakkumused peavad olema vähemalt sammu võrra suuremad esimese vooru võrdsetest pakkumustest (st vähemalt 850 000). 2. voorus esitavad kõik uued pakkumused. Osaleja OA esitas mõlemale objektile sammust natukene kõrgema pakkumuse. Kuna Osaleja OD ei esitanud esimeses voorus pakkumust teisele objektile, siis tema teises voorus esitatud pakkumust teisele objektile arvesse ei võeta. Vooru lõpus 1 moodustavad pingereas osaleja OA mõlema objekti pakkumused juhtivad pakkumused. Teisi juhtivaid pakkumusi ei ole võrdsete pakkumuste tõttu võimalik välja selgitada. 3. voorus ei pidanud Osaleja OA enda pakkumustele uut pakkumust tegema, kuna need olid eelmise vooru juhtivad pakkumused. Teistel osalejatel polnud ühtegi juhtivat pakkumust ja nad pidid selles voorus tegema vähemalt eelneva vooru madalamast juhtivast pakkumusest sammu võrra suurema pakkumuse, st vähemalt 900 100 eur. Osaleja OE tegi teisele objektile liiga madala uue pakkumuse ning seda arvesse ei võeta. Kuna eelnevas voorus polnud see ka juhtiv pakkumus, siis tõlgendatakse seda kui objektist loobumist. 4. voor 5. voor 6. voor Pakkumused Vooru lõpp Pakkumused Vooru lõpp Pakkumused Vooru lõpp objekt 1 950 100 950 100 x 950 100 1 050 000 1 050 000 OA objekt 2 950 100 950 100 x 950 100 1 010 000 1 010 000 objekt 1 x 925 000 975 000 975 000 x 975 000 OB objekt 2 950 100 950 100 x 950 100 x x objekt 1 950 300 950 300 952 000 950 300 x 950 300 OC objekt 2 x 900 300 952 000 952 000 x 952 000 objekt 1 x 900 100 952 000 952 000 1 002 000 1 002 000 OD objekt 2 x x x x x x objekt 1 x 902 000 952 001 952 001 x 952 001 OE objekt 2 x x x x x x Vooru pingerida 1 OC objekt1 950 300 OB objekt1 975 000 OA objekt1 1 050 000 2 OA objekt1 950 100 OE objekt1 952 001 OA objekt2 1 010 000 3 OA objekt2 950 100 OC objekt2 952 000 OD objekt1 1 002 000 4 OB objekt2 950 100 OD objekt1 952 000 OB objekt1 975 000 5 OB objekt1 925 000 OC objekt1 950 300 OE objekt1 952 001 6 OE objekt1 902 000 OA objekt1 950 100 OC objekt2 952 000 OC objekt2 900 300 OA objekt2 950 100 OC objekt1 950 300 OD objekt1 900 100 OB objekt2 950 100 OB objekt2 x OE objekt2 x OE objekt2 x OE objekt2 x OD objekt2 x OD objekt2 x OD objekt2 x 4. voorus ei pidanud Osalejad OB, OC, OD ja OE uusi pakkumusi tegema, kuna nende pakkumused olid eelmises voorus juhtivad pakkumused. Siiski esitasid OB teisele objektile ja OC esimesele objektile uued pakkumused, mis pidid olema vähemalt sammu võrra suuremad samade objektide eelneva vooru pakkumusest. 5. voorus esitas Osaleja OC esimesele objektile uue pakkumuse, mis ei olnud enda eelneva vooru pakkumusest vähemalt sammu võrra suurem ning seda pakkumust arvesse ei võeta. Kuid kuna eelneva vooru pakkkumus oli juhtiv pakkumus, siis säilib tal selle objekti enampakkumises osalemise õigus. 2 6. voorus ei esita Osaleja OB teisele objektile uut pakkumust ning kuna see ei olnud eelnevas voorus juhtiv pakkumus, siis tõlgendatakse seda kui sellest objektist loobumist. 7. voor Pakkumused Vooru lõpp OA objekt 1 x 1 050 000 objekt 2 x 1 010 000 OB objekt 1 x 975 000 objekt 2 x x OC objekt 1 x x objekt 2 x 952 000 OD objekt 1 x 1 002 000 objekt 2 x x OE objekt 1 x 952 001 objekt 2 x x Lõplik pingerida Summaarne pingerida 1 OA objekt1 1 050 000 OA objekt1+objekt2 2 060 000 2 OA objekt2 1 010 000 OD objekt1+objekt2 1 002 000 3 OD objekt1 1 002 000 OB objekt1+objekt2 975 000 4 OB objekt1 975 000 OE objekt1+objekt2 952 001 5 OE objekt1 952 001 OC objekt1+objekt2 952 000 6 OC objekt2 952 000 OC objekt1 x OB objekt2 x OE objekt2 x OD objekt2 x 7. voorus uusi pakkumusi ei tulnud, millega jääb see viimaseks enampakkumise vooruks. Lõplikust pingereast moodustatakse eraldi summaarne pingerida, kus liidetakse osalejate lõikes juhtivad pakkumused kokku. Selle pingerea järjekorras saavad võitjad endale objektide asukoha sagedusalas valida. 3  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ eelnõu seletuskirja Lisa 2 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise kord ja tingimused sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ eelnõu kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 27.12.2022 nr 5.1-1/150-1 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) analüüsis ettevõtlus- ja Ettepanekut ei ole arvestatud. infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise menetluskord ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava Põhjendus: MKM on alghinna kujundamisel elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 24,7–27,1 GHz“ eelnõud võtnud arvesse Soome alghinda, kuna Soomes on (edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga selle kohta järgmised ettepanekud: Eestiga suhteliselt sarnane mobiilsideteenuste kasutuspraktika. 1. Alandada 26GHz sageduslubade konkursi objekti alghinda ja pakkumuste MKM arvestas alghinna kujundamisel Eesti turu sammu suurust suurust, seega ei ole ITLi väide õige, et alghinna Peame positiivseks konkursi objekti alghinna alandamist 800 000 eurole võrreldes seadmisel ei ole turu suurust arvestatud. eelnõu eelmises versioonis olnud summaga, mis on kindlasti oluline muudatus ja samm õiges suunas. Samas leiame, et MKM ei ole teiste riikide näiteid ja nendega seotud varasemaid kommentaare täielikult arvesse võtnud. Taani, Soome, Hispaania on riigid, milles on oksjoni hinda ja rahvaarvu ning elanikkonna ostujõudu arvestades alghind Eesti alghinnast madalam. Näiteks, arvestades Hispaania oksjoni konsultatsioonimaterjale ja järeldusi, vastab see Eestis oksjoni alghinnale <€200,000 sagedusloa eest ribalaiusega 400 MHz. See on seega oluliselt madalam kui Eestis. Kui ka keskenduda ainult Soome näitele, siis on õiglane võtta arvesse ka Soome ja Eesti ostujõu erisust ning turgude erinevat suurust ja alandada proportsionaalselt veelgi Eesti alghinda, võttes arvesse OECD 2021 infot 1 selle kohta, et Soome alandas esialgselt kavandatud alghinda 800 000 euroni. Oluline on ka see, et Soome turg, kus potentsiaalselt teenust pakkuda ja sagedusloa omandamiseks tehtud investeeringuid tagasi teenida, on Eestist oluliselt suurem. See tähendab, et Soome arvutusmudelit Eestile kohaldades (sh arvestades turu erinevat suurust ja teatavaid ostujõu erisusi) peab 400 MHz ribalaiusega sagedusloa alghind Eestis olema 800 000 € asemel 550 000 eurot. Hinna alandamise osas oleme varasemalt ITL seisukohas toonud välja ka teisi argumente, millest tulenevalt ei ole see sagedusvahemik päris võrreldav teiste 5G sagedusvahemikega, mille osas on oksjonid juba toimunud. ITL peab mõistlikuks täiendavat alghinna alandamist, et maksimeerida 5G 26 GHz sagedusala traadita püsiühendusvõrgu lahenduste kasutuselevõttu Eestis. Lisaks kordame oma ettepanekut alandada pakkumuste sammu suurust 25 000 eurole. Ettepanekut ei ole arvestatud. Põhjendus: MKM on enampakkumise sammu sätestamisel võtnud aluseks eelnevate 5G konkursi määruste alghinna ja sammu suhet. sagedus alghind samm kordaja 3,5 GHz 1 5697 000 100 000 15 700 MHz 1 000 000 100 000 10 26 GHz 800 000 50 000 16 Tabel näitab, et 26 GHz puhul on rakendatav samm kõige väiksem. ITLi ettepanekul oleks sammu kordaja 32, mis oleks eelnevaid konkursi arvesse võttes ebaproportsionaalselt väike ja tõstaks oluliselt pakkumuste voorude arvu ning suurendaks sellega oluliselt osapoolte halduskoormust. 2. Suurendada eelnõus selgust sagedusloa tingimustes, mis puudutavad Ettepanek on võetud teadmiseks ja seletuskirja külgnevaid sagedusvahemikke ja privaatvõrke on täiendatud. Leiame, et oksjonil osalejate ja pakkumiste tegijate jaoks on oluline enne oksjonit teada, millised on avalikule oksjonile minevate sagedusvahemikega külgnevate Põhjendus: Kuna ühtseid sünkroniseerimise sagedusvahemike (broneeritud 24,3–24,7 GHz privaatvõrkude jaoks; 27,1-27,5 GHz nõudeid ei ole CEPTi tasemel kokku lepitud, siis kaitseväe jaoks) tingimused ja kasutusviisid. Oksjonil osalejate jaoks on oluline teada, peavad sagedusloa omanikud sünkroniseerimise et need külgnevad sagedusvahemikud ei hakka põhjustama ega või põhjustada mudeli ise omavahel kokku leppima. häireid, sh on oluline aru saada, et mis need võimalikud häired või nõuded võivad Sideettevõtjad teavitavad TTJAd kasutusele 2  olla. Oksjonil osalejate ja pakkumuste tegijate jaoks võib olla see oluline aspekt võetavast sünkroniseerimise mudelist. TTJA hindamaks sagedusloa väärtust ja sageduste kasutusvõimalusi. sätestab tulevaste privaatvõrkude sageduslubadel Eelnõu lisa punkti 2.10 kohaselt peavad sideettevõtjate naabervõrgud töötama sama sünkroniseerimise mudeli, et vältida sünkroniseeritult, kuid puudub selgus külgnevate (privaatvõrkude ja kaitseväe sidevõrkude omavahelisi häireid. kasutuses olevate) võrkude sünkroniseerimise tingimuste osas. Riigikaitse otstarbeks eraldatud sagedusplokile Juhul, kui kõrvuti asetsevates sagedusvahemikes kasutatakse erinevat nõudeid hetkel kehtestatutud ei ole, mis siiski ei sünkroniseerimist, siis avaldab see külgnevatele sagedusvahemikele ja nende välista 5G võrkude kasutust ja sünkroniseerimist kasutamisele mõju. Vastavalt ECC 307 aruandele (ECC Report 3071) on nimetatud sagedusalas, kuna ala on ette nähtud sünkroniseerimata välisvõrkude eralduseks vajalik kaugus külgnevates IMT-le vastavalt ITU RR FN 5.338A. sagedusvahemikes hinnanguliselt 1,5 km. 26 GHz sagedusjaotuse muudatus sätestati MKM määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“ 2021. aasta muudatusega1 ning see on kooskõlas Kaitseväe ettepaneku ning NATO liikmesriikide vahelisele NATO raadiosagedusplaaniga (Joint Frequency Agreement, NJFA). Seletuskirja on Lisa punktis 2.7 täiendatud ja lisatud täpsustus, et rahvusvahelist kaitset omavate Endiselt ei ole ITL-i liikmetel veendumust, millised on külgnevatele raadioside süsteemide all peetakse silmas ITU sagedusvahemikele esitatavad tingimused. Samuti selles, et juhul kui külgnevalt rahvusvaheliselt kaitset omavate saatjate hakatakse täiesti teise loogikaga võrke tegema, kas siis jäetakse sinna vahele vajalik andmebaasis (Master International Frequency „guard band“, ilma milleta külg külje kõrval olles see asi ei toimi. Register, MIFR) avaldatud kaitset vajavaid Lisaks teeme ettepaneku, et reserveeritud sagedusvahemikud (privaatvõrgud ja sidesüsteeme. kaitseväe jaoks reserveeritud) paikneksid riba alumises osas sarnaselt teiste riikidega (nt Soome ja Rootsi kohalikud võrgud sagedustel 24,25–25,1 GHz, Taani 24,25– 24,65 GHz, Hispaania 24,25– 24,7 GHz kohalike litsentside puhul ja 24,7–25,1 GHz piirkondlike litsentside puhul). Tõenäoline on, et regulaatoril on eeldatavate eralduskauguste piires paremad võimalused nende kasutusviiside vahel koordineerida kui üleriigiliste võrkude puhul (vt ülaltoodud selgitusi ja tabelit külgnevate sagedusvahemike toimimise kohta). 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021012. 3 Samuti palume selgitada alapunktis 2.7 viidatud rahvusvahelist kaitset omavate muude raadioside süsteemide sisu, et tagada üheselt mõistetavust. 3. Muuta järgmisi oksjoni läbiviimise protseduurilisi tingimusi: Ettepanekuga on arvestatud. 3.1. Pikendada avalduse esitamise tähtaega Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt ei või avalduse esitamise tähtaeg olla lühem kui 30 MKM nõustub ITLi kompromissiga – 45 kalendripäeva alates konkursi väljakuulutamisest. Viitame veelkord asjaolule, et kalendripäeva. Eelnõud ja seletuskirja on oksjonil osalejad soovivad avalduste ja oksjoni algusaja vahele 60 kalendripäeva, muudetud. kuid oleme kompromissina nõus ka vähemalt 45 kalendripäevaga, et jõuaks teha oksjonil osalemisega seoses vajalikud otsused ja kooskõlastused. Sageduslitsentside omandamiseks tehtavad investeeringud on märkimisväärselt mahukad ning oksjonil osalemiseks ettevalmistavad tegevused ja kooskõlastused võivad osutuda aeganõudvaks. Pole ühtegi head argumenti, miks see tähtaeg ei peaks olema vähemalt 45 päeva ja ideaalis 60 päeva nagu oksjoni sihtrühm (oksjonil osaleda soovivad sideettevõtjad) optimaalseks ja põhjendatuks peavad. Palume seega vastavat tähtaega lähtudes eeltoodust muuta. 3.2. Lisada eelnõusse täiendavad tingimused suurema pakkujate arvu ja võrdsete Ettepanekut ei ole arvestatud. pakkumustega olukorra reguleerimiseks Leiame, et läbipaistvuse ja selguse huvides on mõistlik eelnõus lahti kirjutada Põhjendus: MKM leiab, et eelnõu arvestab protseduur ning tingimused juhuks, kui konkursil osalejaid on rohkem kui kolm ning olukorraga, kus eelmises voorus ei olnud ühtegi pakkumused osutuvad vahevoorus võrdseteks. Hetkel on see eelnõus (näit § 10 lg 5 p juhtivat pakkumust võimalik välja selgitada ehk 5) jäetud reguleerimata. Juhul, kui oksjonil on mitme pakkumise vahe tasavägine, siis kõik pakkumused olid võrdsed. Määruse eelnõu peaks olema selge, kuidas tulemusi loetakse, kas kehtib viigistamise reegel või kuidas kohaselt peab järgneva vooru pakkumus olema hinnatakse juhtivaid pakkumisi mitme samaväärse pakkumuse korral. vähemalt 50 000 võrra suurem eelneva vooru võrdsetest pakkumustest. Pakkumuste voorud jätkuvad, kuni on võimalik eristada kuute juhtivat pakkumust. 3.3. Võtta kasutusele elektrooniline oksjonikeskkond Ettepanek on võetud teadmiseks. Oleme jätkuvalt seda meelt, et sagedusoksjonite korraldamisel on Eestis kui e-riigis põhjendatud lähenemine, mille korral riik kasutab oksjoni läbi viimiseks elektroonilist Põhjendus: MKM kaalus elektroonilise oksjonikeskkonda, mitte e-kirja teel asjaajamist. oksjoniplatvormi kasutusele võtmist. Samas tuleb arvestada, et sellise platvormi rentimine maksab suurusjärgus 40 000 – 50 000 € ühe oksjoni kohta ning eeldab riigihanke korraldamist. 4  Oksjoniplatvormi rentimiseks vajalikku raha 2023. a eelarvesse planeeritud ei ole. MKM koos TTJAga on töötanud välja oksjoni kiiremaks ja sujuvamaks läbiviimiseks paralleelse oksjoniformaadi, mis küll ei baseeru elektroonilisel platvormil, kuid võimaldab siiski oksjoni kiiremat läbiviimist võrreldes järjestikuse oksjoniformaadiga. See formaat toimis hästi 700 MHz oksjoni korral. Võttes arvesse 5G sageduste kasutusse võtmise viibimist erinevatel asjaoludel ning Euroopa Komisjoni ootuseid 5G kiireks arenguks on mõistlik oksjon läbi viia eelnõus väljatöötatud formaadil põhinevalt. 5