dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri märkustega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. veebruar 2023
Viit
2-7/2023/414
Registreeritud
15. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2023
Vastutaja
Triinu Sillamaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎2-72023414 15.02.2023 Väljaminev kiri.asice229 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium [email protected] Paldiski mnt 96 Meie 15.02.2023 nr 2-7/2023/414 13522, Tallinn Kooskõlastuskiri märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab keskkonnaministri määruse „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral. Eelnõu § 2 lg 3 seab tingimused ehk piirangud ettevõtlusvabadusele, kuna akrediteerimine on ettevõtjale arvestatava halduskoormusega, sh ajakuluga, tasuline teenus. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 12 alusel ei tohi volitusnorm (st ka ministri määrus) sisaldada volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega. Muuhulgas ei tohi HÕNTE § 12 punkti 1 kohaselt volitada seaduse volitusnormis kehtestama regulatsiooni põhiõiguste ja -vabaduste piirangute alustes ja tingimustes, st ka ministri määrus ei tohi sisaldada sellekohaseid sätteid. Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim üldjuhul volitatud andma üksnes intra legem määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi1. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud põhiõiguste ja vabaduste piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada seaduses sätestatuga võrreldes täiendavaid piiranguid. Eeltoodust tulenevalt tuleb eelnõu § 2 lõige 3 toodud akrediteerimisnõue tuua määrusest seaduse tasandile. Juhime tähelepanu, et mõõteseaduse uus terviktekst jõustus 1. jaanuaril 2019. a, mille järel muutusid muuhulgas ka mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõuded. Enne 1. jaanuari 2019. a kehtinud mõõteseaduse § 5 lõige 2 sätestas, mis juhtudel peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, sh oli nõutud mõõtetulemuste jälgitavuse tagamine maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral ja riikliku järelevalve käigus. Kehtivas mõõteseaduses ei ole enam sätestatud, millal peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Mõõteseaduse §-s 5 on sätestatud kuidas mõõtetulemuste jälgitavust tõendada. Mõõtmised, mille korral tuleb mõõtetulemuste jälgitavust tõendada, on sätestatud erinevates eriseadustes. Muudatuse põhjuseks oli, et mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõue mõõteseaduse tasandil oli liialt piirav ja laiaulatuslik ning valdkonniti sooviti kehtestada erisusi mõõtmistele tulenevalt konkreetse mõõtmise eripärast. Sel põhjusel muudeti 1. jaanuaril 2019. a jõustunud mõõteseadusega ka mitmeid eriseaduseid (nt maapõueseadus ja keskkonnatasude seadus), et tagada edaspidi vajalikes valdkondades mõõtmistel mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine. Lisaks juhime tähelepanu, et mõõteseadus ei sisalda nõudeid akrediteerimisele ja on eksitav 1 HÕNTE käsiraamat, lk 21 https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2021- 09/Hea%20%C3%B5igusloome%20ja%20normitehnika%20eeskiri.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 akrediteerimisnõude kehtestamisel lisada viidet mõõteseadusele. Kuigi mõõteseaduse §-s 5 sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üheks viisiks on akrediteerimise kasutamine, siis akrediteerimise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30– 47). Atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS), mille volitusnorm (AÕKS § 68 lõige 1) on kooskõlastamisel oleva määruse kehtestamise aluseks, on eristatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamist mõõteseaduse alusel (AÕKS § 34 lg 1, § 61 lg 2 ja 3, § 102 lg 5, § 126 lg 2) ja akrediteerimisel (AÕKS § 225 lg 2 ja § 1233 lg 4). Soovitame eelnõu § 2 lõike 3 sätte viimisel seaduse tasandile muuta sõnastust vastavalt tegelikule olukorrale. Esitame kommentaarid ka standarditele viitamise kohta käesolevas eelnõus. Standardile viitamise kord õigusaktis on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduse §-s 42. Mainitud paragrahvi lõige 6 keelustab sätestada kohustuslikku viidet standardile ning täpsustab, et erandina on kohustusliku viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt tuleks eelnõu §-s 2 välja tuua võimalus kasutada ka muid võrdväärseid meetodeid lisaks referentsmeetoditena välja toodud kolmele standardile ning rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele. Selleks, et võimaldada ka muude võrdväärsete meetodite kasutamine, tuleks § 2 lõige 2 sõnastada järgmiselt: “Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi meetodeid” ja § 2 lõike 2 punkt 4 järgmiselt: „muid samaväärseid rahvusvahelisi referentsmeetodeid, rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid“. Lisaks palume määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 5 toodud standardiviidetes standardite pealkirju mitte välja tuua ja piirduda vaid standardi numbriga. Kasutades standardiviiteid koos standardite pealkirjaga tekib vajadus muuta määrust iga kord, kui standardi pealkiri muutub. Näiteks määruses toodud standardiviide EVS-EN 13725 „Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria abil“ tuleks asendada, sest standardi viimase kehtiva versiooni EVS- EN 13725: 2022 eestikeelne pealkiri on „Paiksete saasteallikate heited. Lõhnakontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria ja lõhna heitkoguse põhjal“. Eelnõu § 3 lg 1 punkti 4 sõnastust tuleks muuta, sest standardi EVS-EN 13725 2005 aasta versioon on kehtetu. Kui puudub otsene vajadus standardile viidata, soovitaksime sõnastada punkt 4 järgmiselt: „mahtkiirus arvutatakse standardtingimustel (20 ºC ja 101,3 kPa) niiske gaasi jaoks järgmise valemiga”. Eelnõu § 5 lõikes 2 soovitame võimaluse korral parandada sõnastust ja asendada „iga kuue kuu jooksul“ näiteks asjaomase standardi sõnadega „iga kuue kuu tagant“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Karl Stern 625 6405 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel