dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus Riigikogu erikomisjoni ja Riigikantselei kirjale

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. veebruar 2023
Viit
1.1-14/2023/618-4
Registreeritud
15. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon, Ohutusjuurdluse Keskus, R. A.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/2023
Vastutaja
Meeli Õismaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseauditi osakond)

Failid

  • 📎Vastus Riigikogu erikomisjonile ja Riigikantseleile.asice65 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 Riigikantselei Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon T eie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 31.01.2023 nr delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT 7-5.6/23-00175-2 Teie 02.02.2023 nr 2-7/23-27/4 Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT { regDateTime } nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT { regNumber } delta_docName \* MERGEFORMAT Vastus R iigikantselei ja Ri igikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni kirja dele Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni 30.01.2023 toimunud avalikul arutelul tõstatusid küsimused, millele allpool vastame. Esmalt selgitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) tehtud Ohutusjuurdluse Keskuse (edaspidi OJK) sõltumatust pärssivate etteheidete õiguslikku tausta. OJK endise juhataja Rene Arikase (teenistussuhe alates 01.03.2021 kuni 31.01.2023) etteheited on seotud laevanduse ohutusjuurdluse läbiviimisega, mistõttu kirjas esitatud viited lennundusseadusele ei puutu asjasse. Laevaõnnetuste ohutusjuurdlust reguleerib meresõiduohutuse seaduse 14. peatükk. Meresõiduohutuse seaduse § 71 lg 6 kohaselt on OJK ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ja lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest . OJK ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata. OJK staatus on täpsemalt reguleeritud majandus- ja taristuministri 15.10.2014 käskkirjaga nr 14-0320 kinnitatud OJK põhimääruses. OJK on spetsiifilist ülesannet täitev MKM-i struktuuriüksus, mis on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu. Tugiteenused OJK tööks tagab MKM (põhimääruse § 1 lg 1). MKM-il puudub õigus anda OJK- le korraldusi ja ülesandeid, mis seavad ohtu ohutusjuurdluse sõltumatuse. Samuti puudub MKM-il õigus nõuda OJK- lt infot, mille avaldamine seab ohtu ohutusjuurdluse sõltumatuse ja mis võib kahjustada käimasolevaid ja tulevasi ohutusjuurdluseid ( § 1 lg 3). OJK juhindub oma tegevuses seadustest, muudest õigusaktidest ja Eestile kohustuslikest välislepingutest . MKM-i tugiteenuste kasutamisel juhindub OJK tugiteenuseid pakkuvate osakondade põhimäärustest ja tugiteenuseid reguleerivatest eeskirjadest ( § 1 lg 4). Eelnevalt viidatatud õigusaktid määratlevad, et OJK on sõltumatu üksnes ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel. OJK sõltumatuse ulatus ei ole piiritu, kuivõrd OJK juhindub nii ohutusjuurdluse läbiviimisel kui ka muudes tegevustes seadustest ja muudest õigusaktidest ning OJK eelarvest. MKM osutab OJK- le tugiteenuseid samuti kooskõlas kehtiva õigusega, sh riigihangete seaduse ning ministeeriumis kehtivate sisekordadega. Alljärgnevalt esitame MKM - i poolsed seisukohad Rene Arikase kirjas väljatoodud etteheidetele. 1-1 Ametinimetuste muutmine, summeeritud tööaeg Selgitame, et 28.09 .2022 kantsleri käskkirja nr 15/225 alusel muutusid OJK spetsialistide ametinimetused vastavalt OJK juhataja taotlusele alates 01.10.2022 . OJK uurijate summeeritud tööajale üleviimise ettepaneku tegi MKM-i personalijuht OJK juhatajale 31.08.2021. OJK juhataja jaoks ei olnud see teema tema enda sõnade kohaselt prioriteet. Uuesti jõudis summeeritud tööaja teema päevakorda 18.11.2022. Kuna selleks hetkeks oli OJK juhataja juba esitanud lahkumisavalduse (10.11.2022), jäi summeeritud tööaja küsimus uue juhi võimalikuks otsustuskohaks. 1-2 Isikliku auto ametisõitudeks kulude kompenseerimine Alates 2022. aasta märtsist on OJK kasutuses liisinglepinguga soetatud sõiduauto Subaru Forester. See sõiduauto on ettenähtud ametisõitudeks kõigile töötajatele, samuti oli neil võimalus kasutada ministeeriumite ühist autoparki. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamist MKM -i sisekord ette ei näe, see võib toimuda kantsleri eriloa alusel. MKM-il on tulnud Rene Arika se le korduvalt selgitada, et kodust töölesõidu taksoarveid ei hüvitata. Samuti ei hüvitata talle endale isikliku sõiduauto kasutamist kuna talle on eraldatud ametiauto. MKM on pakkunud välja ka, et korrektselt vormistatud lähetuse (ka siselähetuse ) korral kütusekulu isikliku auto kasutamise korral kompenseeritakse (mida on ka korra kasutatud). 1–3 Mehitamata õhusõiduki käitajaks registreerimine Ette heide on arusaamatu. OJK on esita s vastava taotluse 19.10 . 2022 ning MKM vastas 08.11 . 2022 selgitades, millist lisainfot registreerimiseks vajatakse (kinnituskirjad, isikuandmed) ning palunud vastav info esitada. Sellele kirjale OJK pole vastanud ega andmeid esitanud. 1-4 OJK kolimine ning IT-teenuse katkemine Selgitame, et k olimine Valge tänavalt Suur-Ameerika tänavale oli tingitud Transpordiameti soovist oma ruume ise kasutada. Tartu mnt 85 asuvad ruumid on OJK tööks spetsiaalselt renoveeritud ja sisustatud . Nende ruumide planeerimise ja sisustamisega soovis Rene Arikas isiklikult tegeleda kulutades sellele palju töötunde. Kolimine toimus 2023. aasta alguses. IT-teenust pakub Tartu mnt 85 ruumides Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. Nende selgitusel tekkisid ajutised tõrked töökohtade kasutusse võtmisel mõningatest tehnilistest probleemidest ja OJK töötajate soovist kasutada töös isiklikke seadmeid. Tänaseks on probleemid lahendatud. 2-1 Hetkeseis OJK juhataja Arikase teenistusse asumisel T eenistusse asudes 01.03.2021 sai OJK juhataja Rene Arikas esimeseks ülesan deks t ööde ja asjaajamise seisust ülevaate saami s e ning põhimääruse, kodulehe jms korrastamise . Eelmine juh a t aja oli lahkunud 0,5 kuud varem, seega asjaajamise üleandmist-vastuvõtmist ei toimunud. Sellele vaatamata ei algatanud Rene Arikas OJK põhimääruse uuendamise menetlust, st põhimäärus on tänaseni uuendamata. Samuti ei andnud ta ise teenistusest lahkudes üle asjaajamist uuele OJK juh atajale Märt Otsale olgugi, et Märt Ots vastava ettepaneku tegi. Laevaõnnetustega tegelev ametnik oli ametis, kuni OJK juhataja suunas ta parvlaev Estonia esialgse hindamise projekti juhtiveksperdi töökohale (alates 21.10.2021). Uus laevaõnnetuste uurimise peaspetsialist alustas ametikohal 01.11.2021. Seega ei vasta tõele väide, et laevaõnnetuste uurimisega tegelevat spetsialisti ei olnud üle aasta. Meile on arusaamatu väide, et MKM -i otsuste/otsustamatuse tõttu on veninud uurimised . MKM ei ole OJK tegevusse kuidagi sekkunud, vaid oodanud, et Rene Arikas asuks juhina neid probleeme lahendama ja teeks vastavaid ettepanekuid töökorralduse parandamiseks MKM- i le . Samuti on meile täiesti arusaamatu väide, et MKM on kuidagi takistanud oma haldusala asutuste ja äriühingute tegevuse uurimist, selle kohta puudub ka käesolevas kaebuses vähimgi viide. Üksnes paljasõnaline väide, mille tõesust ei ole võimalik kontrollida. 2-2 Parvlaeva Estonia esialgse hindamise ekspertmeeskonna moodustamine Selgitame, et OJK juhataja taotlus vaadati läbi, tehti vajalikud täpsustused (ameti- või töökohad, tähtajad jms) ning seejärel taotlus rahuldati. MKM kinnitas OJK koosseisu koos parvlaev Estonia esialgse hindamise projekti töökohtadega ja seejärel palgati ka töötajad. MKM ei ole takistanud Rene Arika se l parvlaeva Estonia esialgse hindamise projektmeeskonna moodustamist, kuid on nõudnud selle tegemist seaduslikel ja põhjendatud tingimustel. 2-3 Laevaõnnetuste vanemuurija teise ametikoha loomine Laevaõnnetuste vanemuurija lisaametikoha loomise taotlus laekus hetkel, mil OJK juhataja oli juba esitanud lahkumisavalduse. Otsus , kas on vaja luua uus ametikoht, tuleb teha uuel juhil. 2-4 Parvlaeva Estonia esialgse hindamise projektimeeskonna töölepingute pikendamine M KM on oma tegevuses lähtunud nii kehtivatest sisekorra- ja palgaeeskirjadest kui ka seadustest. Parvlaeva Estonia esialgse hindamis e tööde tõttu pikendas MKM möödunud aasta septembri lõpus projektiga seotud töökohti kuni 2023. aasta juuni lõpuni. Kantsler kooskõlastas töölepingute pikendamise juba 04.10. 2022. OJK juhataja keeldus lepinguid allkirjastamast, millest andis teada 28.1 0 .2022 (reede l ) . Seepärast lõppesid lepingud tähtaja möödumise tõttu 31. 10.2022 (esmaspäev al ) . Lepingute pikendamisel soovis OJK juh a t aja parvlaeva Estonia projektimeeskonnale ka 26% -list palgatõusu, kuid sellega polnud MKM-il võimalik nõustuda. Vastavalt palgajuhendile vaadatakse palgad üle kord aastas, aasta lõpus koos teiste teenistujatega. Vastav ettepanek OJK juhatajale tehti viitega, et MKM-le eraldati riigieelarvest 2023 aastaks palgakasvuks 5% palgafondist. Neil tingimustel OJK juhataja töölepingute pikendamist ei allkirjastanud ning seega lepingud lõppesid. Oleme seisukohal, et parvlaeva Estonia esialgse hindamise vahearuanne hilines otseselt Rene Arika se tegematajätmiste tõttu , sealhulgas korrektse ja õigeaegse töölepingute pikendamata jätmise tõttu . 2-5 ja 2-6 Ainukese laevaõnnetuste uurija teenistussuhte lõppemine ning uue värbamine Laevaõnnetuste uurija teenistussuhe lõppes teenistustähtaja möödumise tõttu 30.11.2022. Detsembris 2022 kuulutas MKM välja konkursi laevaõnnetuste uurija ametikohale. Konkursil osales 2 kandidaati, kellest OJK juhataja valis võitjaks inimese, kes eelnevalt oli samal ametikohal töötanud (lahkus teenistustähtaja möödumise tõttu 30.11.2022). Kandidaat esitas MKM-ile teenistusse astumise tingimusena palganõude, millega MKM-il ei olnud võimalik nõustuda. Nõue oli 12% kõrgem eelnevalt samal teenistuskohal, samale inimesele, samade tööülesannete eest makstud palgast ja 74% kõrgem selle ametniku palgast, keda antud teenistuja algselt 01.11.2021 MKM-i teenistusse asudes asendas. Ühtlasi puudusid OJK eelarves antud tingimustel töötaja värbamiseks vajalikud vahendid ning neid ei olnud eelarvesse ka taotletud. Meile on arusaamatu väide, et MKM on kuidagi takistanud oma haldusala asutuste ja äriühingute tegevuse uurimist, selle kohta puudub ka käesolevas kaebuses vähimgi viide. 3-1 Ületunnitöö ja öötöö hüvitamine Ületunnid on parvlaev Estonia esialgse hindamise projekti töötajatele hüvitatud täies mahus. OJK juhataja esitatud ületunnitöötabelite alusel ületunnitasude väljamaksmist temale endale ei pea MKM võimalikuks, kuna tabelites toodud tegevuste näol on tegemist juhi kohustuste hulka käivate tavapäraste ülesannete täitmisega. Esitatud ületunnitöötabelist nähtub, et OJK juhataja ületunnitööd on kinnitanud OJK juhataja ise. OJK juhatajal puudus kõrgemalseisva juhi (ministri, peaministri) töökäsk ületundide tegemiseks, samuti ei saa lugeda õiguspäraseks iseendale sellise sisuga töökäsu andmist. Rene Arikasele on korduvalt selgitatud, et vastavalt MKM-i palgajuhendile hüvitatakse ületunnitöö lisatasuna vaid juhul, kui seda ei ole võimalik hüvitada vaba aja andmisega. Puuduvad igasugused selgitused, mis põhjusel ei saanud osutatud ületunnitöö kompenseerida vaba aja andmisega. Eriti olukorras, kus OJK juh a t aja ise korraldab OJK tegevusi ning puudub kõrgemalseisva juhi töökäsk ületunnitöö tegemiseks. 3-2 Töötervishoid ja tööohutus Etteheide on arusaamatu. OJK tegevus- ja muid riske suudab hinnata vaid selle asutuse juh a t aja . Samuti kuulub OJK juhataja ülesannete hulka OJK töö korraldamine, sealhulgas üksuse jaoks spetsiifilise riskianalüüsi tellimine. 3-3 Ametisõitudeks isikliku auto kasutamise kompenseerimine Kaks väljamaksmata isikliku sõiduauto ametisõiduks kasutamise taotlust on esitatud Rene Arikase enda poolt, sama ajal oli OJK kasutusse antud ametiauto. Taotlustes pole põhjendatud, miks peaks MKM OJK juh atajale täiendavalt isikliku sõiduauto kompensatsiooni maksma. Järgnevaga selgitame OJK juh ataja Rene Arikase esitatud väidetavat MKM katset ohutusjuurdlusesse sekkumise kohta (pöördumine on tehtud peaministrile, Riigikogule saadetud kirjas seda episoodi pole). Laevaõnnetuse uurimise sekkumise katse ( pukser Atlase ja kalalaev Forposti juhtum) Aruanne on leitav: https://www.ojk.ee/tooonnetus-pukseri-atlas-pardal-kalalaeva-forpost-pukseerimisel-23032021 Selgitame asjaolusid järgnevalt: 29.04.2022 esitas OJK pukser Atlase ja kalalaev Forporti uurimise mustandi kõikidele osapooltele , sealhulgas MKM - ile , arvamuse avaldamiseks sooviga selgitada välja aruande võimalikud ebatäpsused ning teha korrektuurid . Seega soovis OJK ise teiste osapoolte arvamust. 12.05.2022 edastas MKM 27 märkus t ning palus OJK - lt täpsemaid selgitusi, sest mustandis esines hulganisti nii tehnilisi kui ka sisulisi probleeme. 11.07.2022 avaldas OJK ametliku raporti, jättes sisulised märkused arvestamata, st endiselt olid puudulikud põhjendused soovituste juures (loogiline seos soovituste ja põhjus-seos-tagajärje vahel). Oluline on märkida, et MKM on antud aruandes saanud soovitusi erinevate täpsustamata regulatsioonide muutmiseks. 26.10.2022 saatis OJK kõikidele osapooltele teavituse, kus nõudis soovituste osas saada ülevaadet, kas ja mis osas on soovitused täide viidud. 04.11.2022 MKM avaldas soovi saada lisainfot, mille alusel oleks põhjendatud regulatiivsete muutuste kavandamine (ühe tööõnnetuse alusel regulatsiooni muutmise põhjendamine). OJK poolt pole ühtegi täpsustust esitatud. 13.01.2023 esitas OJK juh a ta ja Rene Arikas kaebuse majandus- ja taristuministrile, et MKM meremajandusosakonna juhataja on sekkunud ohutusjuurdlusesse . Sekkumisena peab ta silmas juba lõpetatud aruandes jagatud soovituste täpsustamist. Seega, me ei leia, et MKM oleks sekkunud omal initsiatiivil OJK sõltumatusse juurdlusesse, vaid parandanud OJK enda palvel aruandes esinenud vigu ning lisaks soovinud täiendavat infot, mis on vajalik regulatiivsete muudatuste tegemiseks. Viimane on tavapärane õigusloomeprotsess. Lisaks sellele juhime tähelepanu asjaolule, et laeva otste purunemine (toimunud sündmus antud juhtumis) on laevanduses üks kõige sagedamini juhtuv inimvigastustega õnnetus, mille ärahoidmiseks kasutatakse rahvusvahelises praktikas enamasti ohutuskampaaniaid, mille korraldavad riikide OJK-d ise. Selgitame ka MKM seost Margus Kurmi poolt juhtitava eraalgatusliku uurimisega . 02.02.2023 ilmus Postimehe s artikkel, mis on leitav : https://www.postimees.ee/7703937/estonia-uurimist-saadab-vastastikune-suudistamine ). MKM ei ole tellinud ega rahastanud Margus Kurmi poolt läbiviidavat uurimist . Margus Kurm pöördus ise ministeeriumi poole sooviga tutvustada enda seisukohti ning koostas selle kohta ka kirjaliku ülevaate. Nimetatud ülevaate kohta ministeerium ühtegi seisukohta pole võtnud. Seega ei ole ministeerium sekkunud sõltumatusse ohutusjuurdlusesse . Lisaks eelpoolkirjeldatud selgitustele juhime tähelepanu, et MKM- i l on põhjust olnud seada kahtluse alla Rene Arikase tegevuse sõltumatus järgmistel asjaoludel: OJK juhataja Rene Arikas teavitas 30. 09. 2022. riigitöötajate infoportaali kaudu oma kõrvaltegevusest United Maritime Services OÜ (äriregistri kood 16074087) omaniku ning juhatuse liikmena. Tema kirjeldusel on kõrvaltegevuse sisuks äriühingu juhtimine, mis mahult võtab 16 tundi nädalas, ning tegevust on alustatud juba 01.03. 2021 (s ee on teenistusse asumisel). Varem Rene Arikas oma ärihuvidest ministeeriumit teavitanud pole. Äriühingu ingliskeelse veebilehe www.marser.ee andmetel koondab äriühing merenduseksperte ning teeb merendusalaseid uuringuid, inspektsioone ja auditeid, korraldab allveeuuringuid ja pakub merendusalast nõustamist. Äriühing reklaamib ennast kui Baltimaade ja Skandinaavia parimat merendusalast teenust pakkuvat ühingut. Äriühingu veebilehel on eksperdina esile toodud Rene Arikas ning esitatud tema elulookirjeldus. Kui riigi sõltumatu ohutusjuurdlusega tegeleva üksuse juht, kelle tegevuse hulka kuulub muu hulgas laevaõnnetuste uurimine ja ka allveeuuringute tellimine, reklaamib ennast samal ajal sama valdkonna teenuseid pakkuva äriühingu kaudu ja tegutseb nimetatud valdkonnas, on tema sõltumatuse suhtes põhjendatud kahtlus. Lisaks on avalikkuse usalduse tagamiseks oluline, et riigi sõltumatu ohutusjuurdlusorgani juht mitte üksnes ei oleks, vaid ka näiks avalikkusele usaldusväärne ja sõltumatu. Sel põhjusel on ametnikele kehtestatud avaliku teenistuse seaduse § 60 lõike 3 järgi ka kohustus teavitada viivitamata kirjalikult kõrvaltegevusest . Teenistuja, kes teavitab üle aasta hiljem oma ametisse nimetamisest OJK sõltumatu uurimisega samas valdkonnas tegutsemisest, osas on kahtlus tema sõltumatuses ja usaldatavuses. Kokkuvõttes märgime, et Rene Arikas esitas lahkumisavalduse OJK juhataja kohalt lahkumiseks 10.11.2022, milles palus enda vabastamist ametikohalt alates 01.02.2023. Alates 01.02.2023 on OJK juhataja Märt Ots, kellega oleme asunud asjalikule koostööle kõigi OJK töökorralduslike küsimuste lahendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister Lisaadressaa did : Ohutusjuurdluse Keskus Rene Arikas, [email protected] delta_ownerName \* MERGEFORMAT Meeli Õismaa delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 625 6403 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel