Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise kord

23.01.2023 Majandus- ja taristuministri määruse „Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on sätestada tootmisseadmele antud investeeringutoetuste ning päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise kord. Seoses Euroopa Liidu (edaspidi EL) direktiivi nr 2018/2001 1 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (edaspidi taastuvenergia direktiiv) ülevõtmisega tulenevad uued taastuvenergia edendamist soodustavad põhimõtted ja kohustused, mis aitavad saavutada EL energiapoliitika eesmärki taastuvenergia kasutuse suurendamisel. Taastuvenergia direktiivis seatakse EL üleseks eesmärgiks saavutada 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia vähemalt 32%-line osakaal EL summaarses energia lõpptarbimises. EL üldeesmärgi täitmisesse panustavad kõik liikmesriigid vastavalt enda poolt seatud riiklikele panustele 2. Lisaks seatakse taastuvenergia direktiiviga sektoripõhised alaeesmärgid ja ühtsed põhimõtted, mida liikmesriik peab täitma ning rakendama. Siseriiklikud taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030, sh sektoripõhised alaeesmärgid, mis sätestatakse energiamajanduse korralduse seaduses (edaspidi EnKS), on: a) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia peab moodustama vähemalt 42% energia summaarsest lõpptarbimisest; b) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia peab moodustama vähemalt 40% elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest; c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia peab moodustama vähemalt 63% soojuse summaarsest lõpptarbimisest; d) maantee- ja raudteetranspordis kasutatud energiast peab moodustama taastuvast allikast toodetud energia vähemalt 14% summaarsest transpordisektoris tarbitud energiast. Üheks oluliseks elemendiks taastuvenergia direktiivi rakendamisel ning võetud eesmärkide täitmisel on päritolutunnistused. Päritolutunnistus on elektrooniline dokument, mille väljastab päritolutunnistuse süsteemi haldaja biometaani, vesiniku, elektri-, või soojus- või jahutusenergia tootjale tootja taotluse alusel tõendamaks, et biometaan, vesinik, elektri-, soojus- või jahutusenergia on toodetud taastuvast energiaallikast või süsinikuneutraalselt. Eelnõuga luuakse raamistik investeeringutoetuste ja päritolutunnistuste tulu haldamiseks, et võimaldada antud tulu tasaarveldada. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018L2001 2 Siseriiklikku taastuvenergia eesmärki ning selleni jõudmist on kirjeldatud EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel koostatud teatises „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_final_necp_main_ee.pdf 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna nõunik Anastassia Batulin (tel: 625 6359, e-post: [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 639 7693, [email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu täpsustab üle võetud taastuvenergia direktiivi rakenduskorda. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse üldsätted, mis puudutavad investeeringutoetuste ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise korda. EnKS § 3210 lõikes 10 kehtestatud üldreegli järgi peaks sellise tootmisseadme, millele antakse pärast 2022. a 15. juunit riigipoolset investeeringutoetust või mille suhtes tehakse otsus toetusperioodi alustamise kohta, toodangu eest väljastatavad päritolutunnistused liikuma süsteemihaldaja kontole. Üldreeglil on viidatud normi järgi kolm erandit, sealhulgas on erisus kehtestatud olukorraks, mil saadud toetus ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldatakse. Lõike 1 kohaselt on tootmisseadmele investeeringutoetust saanud tootjal võimalik taotleda saadud toetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarvestamist, kui tootja soovib päritolutunnistuste väljastamist enda kontole. Lõikega 2 sätestatakse, et tootja poolse tasaarveldamise taotluse esitamise korral võrreldakse vastava tootmisseadme toodangu kohta väljastatud päritolutunnistuste tulu ja samale tootmisseadmele antud investeeringutoetuse väärtust. Päritolutunnistusi hakatakse väljastama süsteemihaldaja konto asemel tootja kontole pärast seda, kui süsteemihaldaja kontole väljastatud päritolutunnistuste müügist saadav tulu ületab investeeringutoetuse väärtuse. Kuna päritolutunnistusi väljastatakse kord kuus, toimub päritolutunnistuste saaja vahetumine toetuse ja päritolutunnistuste tulu tasakaalustumise hetkele järgneval kalendrikuul. Paragrahvis 2 sätestatakse päritolutunnistuste tulu mõiste. Pärast tootja poolse tasaarveldamise taotluse esitamist süsteemihaldaja kontole väljastatud päritolutunnistuste müügist saadud süsteemihaldaja tulu arvestatakse päritolutunnistuste tuluks. Paragrahviga 3 sätestatakse investeeringutoetuse väärtuse mõiste. Määruses lähtutakse elektrituruseaduses kehtestatud investeeringutoetuse definitsioonist. Lõikest 2 tuleneb, et kui tootjale antud abi hõlmab lisaks lõikes 1 viidatud definitsioonis nimetatud tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutustele muid kulutusi, siis on muude kulude investeeringutoetusest välja arvestamiseks vaja tootjal esitada süsteemihaldurile muude investeeringutega seotud kulutuste kohta andmed ja tõendid, nt arved, millest nähtub, milline osa kuludest ei hõlma tootmisseadmega seotud kulutusi või muud taolist. Lõikes 3 sätestatakse investeeringutoetuse väärtus erinevas vormis antud abile. Sättes on rakendatud investeeringu väärtuse hindamiseks meetodeid, mis tagavad konkreetse abi andmise vormi puhul võimalikult täpselt investeeringu turuväärtuse määramise. Süsteemihalduri poolt eelnõu § 3 lõike 3 punktis 2 nimetatud analoogse projekti turu keskmise laenuintressi hindamine on individuaalne ning sõltub projekti iseloomust ja ettevõtte profiilist. Kuna investeeringutoetuse definitsioonis on toodud mitteammendav loetelu abi andmise vormidest (sh muu riigiabi või vähese tähtsusega abi), siis on eelnõu § 3 lõike 3 punktis 5 pandud süsteemihaldajale kohustus arvestada investeeringutoetuse väärtus välja sellise abi korral, mis ei ole loetletud sama lõike punktides 1 kuni 4. Süsteemihaldur rakendab eelnõu § 3 lõike 3 punktis 5 nimetatud juhul analoogiat, juhindudes võimaluse korral diskretsiooni alusel punktides 1-4 toodud meetoditest. Lõikes 4 sätestatakse menetluslik tähtaeg, mille kohaselt tuleb süsteemihaldajal kinnitada investeeringutoetuse väärtus. Seda tuleb teha 30 päeva jooksul arvates toetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise taotluse saamisest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud taastuvenergia direktiiviga. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele täiendavat kulu ega tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse esitamiseks turuosalistele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.  MÄÄRUS 21.02.2023 nr 11 Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise kord Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõike 11 alusel. § 1. Investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamine (1) Kui tootja, kelle tootmisseade on saanud investeeringutoetust pärast energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõikes 10 sätestatud tähtaega, soovib päritolutunnistuste väljastamist tootja kontole päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis, esitab ta energiamajanduse korralduse seaduse § 3210 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldajale taotluse saadud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamiseks. (2) Kui tootja on esitanud lõikes 1 nimetatud taotluse, väljastatakse päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole seni kuni investeeringutoetust saanud tootmisseadme toodangu kohta väljastatud päritolutunnistuste tulu ületab samale tootmisseadmele antud investeeringutoetuse väärtuse. Kui päritolutunnistuste tulu on ületanud samale tootmisseadmele antud investeeringutoetuse väärtuse, väljastatakse järgnevast kalendrikuust alates sama tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused tootja kontole. § 2. Päritolutunnistuste tulu Päritolutunnistuste tulu on süsteemihaldaja poolt pärast § 1 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamist tootmisseadme toodangu kohta väljastatud päritolutunnistuste müügist saadud tulu. § 3. Investeeringutoetus (1) Investeeringutoetus on investeeringutoetus elektrituruseaduse § 3 punkti 92 mõistes. (2) Kui toetust saanud projekt hõlmab muid investeeringuid peale tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste, peab tootja esitama süsteemihaldajale andmed  2 selle kohta, millises ulatuses kasutati toetust tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste katmiseks ning millises ulatuses kasutati toetust muude investeeringutega seotud kulutuste katmiseks. Süsteemihaldaja arvestab saadud investeeringutoetuse summast maha need kulud, mille osas tootja on tõendanud mitteseotust tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega. (3) Investeeringutoetuse väärtus on: 1) rahalise toetuse korral makstud toetuse summa; 2) turutingimustest soodsama laenu korral süsteemihaldaja poolt välja selgitatud analoogse projekti turu keskmise ja investeeringutoetusena antud laenu intressimakse erinevus; 3) käenduse korral kaks protsenti investeeringutoetusena käendatud projekti maksumusest; 4) garantii korral kaks protsenti investeeringutoetusena garanteeritud projekti maksumusest; 5) punktides 1–4 nimetamata juhul süsteemihaldaja poolt välja selgitatud investeeringutoetusest saadud eelise väärtus võrreldes analoogse projektiga ilma investeeringutoetuseta. (4) Süsteemihaldaja kinnitab lõigetes 2 ja 3 toodud põhimõtete alusel investeeringutoetuse väärtuse 30 päeva jooksul § 1 lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 21.02.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 11 delta_docName \* MERGEFORMAT Tootmisseadmele antud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamise kord Määrus kehtestatakse energiamajanduse korralduse seaduse § 32 10 lõike 11 alusel . § 1. Investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamine (1) Kui tootja, kelle tootmisseade on saanud investeeringutoetust pärast energiamajanduse korralduse seaduse § 32 10 lõikes 10 sätestatud tähtaega, soovib päritolutunnistuste väljastamist tootja kontole päritolutunnistuste elektroonilises andmebaasis, esitab ta energiamajanduse korralduse seaduse § 32 10 lõikes 1 nimetatud süsteemihaldajale taotluse saadud investeeringutoetuse ja päritolutunnistuste tulu tasaarveldamiseks. (2) Kui tootja on esitanud lõikes 1 nimetatud taotluse, väljastatakse päritolutunnistused süsteemihaldaja kontole seni kuni investeeringutoetust saanud tootmisseadme toodangu kohta väljastatud päritolutunnistuste tulu ületab samale tootmisseadmele antud investeeringutoetuse väärtuse. Kui päritolutunnistuste tulu on ületanud samale tootmisseadmele antud investeeringutoetuse väärtuse, väljastatakse järgnevast kalendrikuust alates sama tootmisseadme toodangu kohta päritolutunnistused tootja kontole. § 2. Päritolutunnistuste tulu Päritolutunnistuste tulu on süsteemihaldaja poolt pärast § 1 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamist tootmisseadme toodangu kohta väljastatud päritolutunnistuste müügist saadud tulu. § 3. Investeeringutoetus (1) Investeeringutoetus on investeeringutoetus elektrituruseaduse § 3 punkti 9 2 mõistes. (2) Kui toetust saanud projekt hõlmab muid investeeringuid peale tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste, peab tootja esitama süsteemihaldajale andmed selle kohta, millises ulatuses kasutati toetust tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega seotud kulutuste katmiseks ning millises ulatuses kasutati toetust muude investeeringutega seotud kulutuste katmiseks. Süsteemihaldaja arvestab saadud investeeringutoetuse summast maha need kulud, mille osas tootja on tõendanud mitteseotust tootmisseadme või selle osa rajamise või ümberehitamisega. (3) Investeeringutoetuse väärtus on: 1) rahalise toetuse korral makstud toetuse summa; 2) turutingimustest soodsama laenu korral süsteemihaldaja poolt välja selgitatud analoogse projekti turu keskmise ja investeeringutoetusena antud laenu intressimakse erinevus; 3) käenduse korral kaks protsenti investeeringutoetusena käendatud projekti maksumusest; 4) garantii korral kaks protsenti investeeringutoetusena garanteeritud projekti maksumusest; 5) punktides 1–4 nimetamata juhul süsteemihaldaja poolt välja selgitatud investeeringutoetusest saadud eelise väärtus võrreldes analoogse projektiga ilma investeeringutoetuseta. (4) Süsteemihaldaja kinnitab lõigetes 2 ja 3 toodud põhimõtete alusel investeeringutoetuse väärtuse 30 päeva jooksul § 1 lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler