Kiri

Taaskäivitamisrahastu REACT-EU ERDF Fondi projekti nr 2014-2020.15.03.21-0114 “Korteriühistu Rapla Metsapargi 6” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Rapla vald, Rapla linn, Metsapargi tn 3a, Metsapargi tn 6, Tutimäe tee 5 korteriühistu rakendusüksus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Lõpparuanne ERF-359/2022 20.02.2023 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2:  märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 4.1 - Toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 86 260,10 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 37 846,60 eurot. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.15 COVID-19 kriisiga võitlemine ERF Meede 2014-2020.15.3 Majanduse elavdamine Meetme tegevus 2014-2020.15.3.3 Korterelamute rekonstrueerimise toetamine Projekti number 2014-2020.15.03.21-0114 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Korteriühistu Rapla Metsapargi 6 Toetuse saaja ja partner(id): Rapla vald, Rapla linn, Metsapargi tn 3a, Metsapargi tn 6, Tutimäe tee 5 korteriühistu Taotluse rahuldamise otsuse KredExi 15.09.2020 COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute (otsuse muutmise) number ja rekonstrueerimise toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 054; kuupäev KredExi 20.07.2021 COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotluse rahuldamise otsuse nr 054 muutmise otsus. Rakendusüksus kuni 31.12.2021 Sihtasutus KredEx; alates 01.01.2022 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Projekti kulude abikõlblikkuse 09.09.2019 – 31.12.2023 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2022. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Ingrid Kuld, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, juhtivaudiitor (auditi juht); Eva-Maria Vincjunaite, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi meeskonnaliige). Auditi läbiviimise aeg 19.09.2022 – 20.02.2023 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOSi maksetaotlus nr PO540, makse kuupäev 05.11.2021, abikõlblik summa olevad väljamaksed 400 376,00 eurot. (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus4: 40,30% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 59,70% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 100% deklareeritud abikõlblikust summast)5 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 86 260,10 (tähelepanek nr 4.1). TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU SFOS nr PO540 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 15 138,64 15 138,64 0,00 22 707,96 37 846,60 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 19 365,40 19 365,40 0,00 29 048,10 48 413,50 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 6 9,45% 4 Toetuse määr: korterelamu rekonstrueerimine 40%, tehnilise konsultandi teenus 50%, omanikujärelevalve teenus 50%, ehitusprojekti koostamine 50%. 5 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 6 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja ei ole hangete läbi viimisel järginud kehtivaid õigusakte. Puudusi esines riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 86 260,10 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 37 846,60 eurot. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lg 6 järgi kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid, st toetuse saaja peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. Toetuse andmise tingimuste7 (edaspidi TAT) § 25 lg 1 järgi viib toetuse saaja8 (edaspidi TS) rekonstrueerimistööde tellimisel hanke läbi elektrooniliselt riigihangete registris (edaspidi RHR) ja hanke läbiviimisel kohustub TS lähtuma riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. 7 Majandus- ja taristuministri 27.05.2020 määrus nr 28 COVID-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord (RT I, 10.07.2021, 6). 8 Rapla vald, Rapla linn, Metsapargi tn 3a, Metsapargi tn 6, Tutimäe tee 5 korteriühistu 6 Taotluse rahuldamise otsuses9 (edaspidi TRO) on fikseeritud TS-i kohustus viia läbi rekonstrueerimistööde hange elektroonilises riigihangete registris ning tagada riigihangete seaduse §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimine. Auditi toimingute käigus selgus, et TS viis läbi RHR-is TS ostuna Rapla linn, Metsapargi tn 6 korterelamu rekonstrueerimistööde hanke nr 230757 ja sõlmis selle tulemusel 23.02.2021 hankelepingu OÜ-ga EREK summas 862 601 eurot (koos käibemaksuga). Hanke läbiviimisel tuvastati järgmised puudused: 1) Tootjale viitamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ Hanke alusdokumentides (Metsapargi 6 korterelamu energiatõhusaks rekonstrueerimise põhiprojekt, hinnapakkumustabel) on kirjas, et hoone fassaad tuleb katta Marmoroc baltic fassaadikividega. RHR-s olevas teabevahetuses esitati hankijale küsimus asendustoote kasutamise kohta, mille osas TS vastus oli, et pakkuja ei või arvestada oma pakkumuses fassaadil asendustooteid. TS lisas, et tema ise määrab, mis tooteid renoveerimisel kasutatakse ning ta ei aktsepteeri Marmoroc-i asendamist muu fassaadiplaadi tootega. RHR-i teabevahetuses juhiti TS tähelepanu asjaolule, et asendustoodete kasutamise osas täpsustas võimalik pakkuja asendustoodete pakkumise tingimusi toetuse andjaga ning vastuseks saadi: „Üldreegel on, et projektid on koostatud põhiprojekti staadiumis, kus ei ole ette antud konkreetsete tootjate nimetusi. Lahendused ja tooted on kirjeldatud läbi oluliste tehniliste parameetrite, mille alusel saab ehitaja toote või seadme valida. Konkreetse tootja konkreetset toodet ette kirjutada ei saa. Projektis peavad olema lisaks näidistootele ka samaväärsuse kriteeriumid.“ Kohapealsetel toimingutel 03.11.2022 TS koos tehniline konsultandiga selgitasid, et ehitusseadustik lubab samaväärset toodet kasutada ja seetõttu samaväärse toote lubatavust hanke alusdokumentidesse eraldi kirja ei pandud. Audiitorid vastavat viidet ehitusseadustikust10 ei leidnud ning audiitorite hinnangul ei ole järgitud RHS § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet, mis mh hõlmab ka tootepõhist konkurentsi. Kui turul on mitmeid samaväärseid või -liigilisi tooteid, ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutatud, kui hankija põhjendamatult sätestab tingimused, millele vastab ainult üks toode, antud juhul Marmoroc fassaadikivi, ja seeläbi saab eelise asjaomast toodet maaletoov ettevõte. 2) Edukas pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele Hanke alusdokumentides on kvalifitseerimise tingimusena mh sätestatud, et: a) pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt 3 sarnast ehitustööd igaühe ehitusmaksumusega vähemalt 800 000 eurot (ilma km); Auditi toimingute käigus selgus, et eduka pakkuja poolt esitatud pakkumus sisaldas nõutud vormi „Teave varasemate lepingute kohta“, kus oli üks referentsobjekt, mis vastas kvalifitseerimistingimuses seatud nõudele (a). TS esitas käesoleva auditi ajal audiitoritele uue vormi „Teave varasemate lepingute kohta“, mis sisaldas kolme varasemat referentsobjekti, mis kõik vastasid nõutud kvalifitseerimistingimusele. Auditeeritavaga kohtumisel 03.11.2022 selgitas TS, et edukas pakkuja esitas RH keskkonda eksliku faili (referentsid, mis ei vastanud nõuetele). KÜ juhtis sellele tähelepanu ja pakkuja edastas KÜ-le õigete summadega referentsi tõendi. RH keskkonda ei olnud pakkujal uut faili võimalik lisada, kuna RH keskkond ei lubanud seda enam teha. Veel lisas TS, et kahjuks puudus nii korteriühistul kui ka RÜ-l kompetents RH keskkonnas sellises olukorras toimetada. Audiitorid RHR-i teabevahetusest TS ja pakkuja vahelist sõnumivahetust antud teemal ei leidnud. Audiitorite hinnangul esineb vastuolu RHS § 3 punktis 2 toodud võrdse kohtlemise põhimõttega. Põhimõte tähendab seda, et TS ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta 9 KredExi 15.09.2020 COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotluse rahuldamise otsus nr 054 10 vastu võetud 11.02.2015 7 eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi, ühtsete tingimuste alusel ning objektiivselt. b) pakkuja meeskonnas peab olema projektijuht, kellel on vähemalt kutsekvalifikatsioon- ehitusinsener, tase 6 allerialaga hoonete ehitus ja spetsialiseerumisega ehitustegevuse juhtimine. Auditi toimingute käigus selgus, et eduka pakkuja meeskonnas oli projektijuht, kellel oli kutsekvalifikatsioon – ehitusjuht, tase 6. TS selgituste järgi kutsekvalifikatsioon ehitusinsener, tase 6 on samaväärne kutsekvalifikatsiooniga ehitusjuht, tase 6. Audiitorite hinnangul esineb vastuolu RHS § 3 punktidega 1 ja 2 läbipaistvuse- ja võrdse kohtlemise kohustuse täitmise osas. Hanketingimused peavad olema sõnastatud, selgelt ja täpselt, et kõik võimalikud pakkujad saaksid tingimustest ühtmoodi aru. Audiitorite hinnangul ei olnud antud juhul projektijuhilt nõutav kutsekvalifikatsioon huvilistele üheselt mõistetav ja pakkujate ring oleks olnud teine kui kõigile hankest huvitatud isikutele oleks olnud teada, et TS aktsepteerib projektijuhi osas ka kutsekvalifikatsiooni – ehitusjuht, tase 6. c) Pakkuja meeskonnas peab olemas ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kutsekvalifikatsioon - kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 ametialadega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Pakkuja peab lisama vastavate spetsialistide kutsetunnistuste koopiad ning meeskonnaliikmete CV-d pakkumuse juurde. Auditi toimingute käigus, selgus, et eduka pakkuja pakkumusest puudus ventilatsiooni- ja küttesüsteemi spetsialisti CV ja kutsetunnistuse koopia. RHR-s oleva info järgi on TS 21.01.2021 (pakkumuste esitamise tähtaeg oli 15.01.2021) edukat pakkujat teavitanud, et hankija ei leia pakkumusest viidet ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialisti nõutud kutsekvalifikatsioonile ja palub pakkujal läbi RHRi esitada nõutud kutsekvalifikatsioonid. Edukas pakkuja laadis RHR-i 22.01.2021 ventilatsiooni- ja küttesüsteemi spetsialisti kutsetunnistuse ja spetsialisti nõusoleku hankes osalemise kohta (allkirjastatud 22.01.2021). Audiitorite hinnangul esineb vastuolu RHS § 3 punktidega 1 ja 2 läbipaistvuse- ja võrdse kohtlemise kohustuse täitmise osas. Hanketingimused peavad olema sõnastatud, selgelt ja täpselt, et kõik võimalikud pakkujad saaksid tingimustest ühtmoodi aru. Eduka pakkuja pakkumus ei sisaldanud ühtegi viidet ventilatsiooni- ja küttesüsteemi spetsialist kohta ning hiljem esitatud dokumentidest on näha, et ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist on hankes osalemise loa andnud 7 päeva pärast pakkumuste esitamise tähtaega. RHS § 3 läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt tuleb hankijal kinni pidada enda poolt seatud kvalifitseerimistingimustest Antud juhul edukas pakkuja kvalifitseeriti ilma, et ta oleks eespool ette antud tingimusi (punktid a, b ja c) täitnud, seega edukaks tunnistatud pakkuja kvaliftseerimine ei olnud õiguspärane. 3) Pakkumuste hindamine ei olnud läbipaistev Hanke alusdokumentides kirjeldatud pakkumuste hindamismetoodika järgi 90% moodustub pakkumuse hind ja 10% ehitustööde korraldamise kava (edaspidi kava). Viimasele on võimalik anda 0; 5 või 10 punkti. TS on eduka pakkuja kava hinnanud 8 punktiga ja teisele kohale jäänud pakkuja kava 6 punktiga. TS sõnul on hindamismetoodika võetud RÜ näidistest ning nende hinnangul oli hindamismetoodikas avatud kogu skaala 1-10, orientiiriks oli sisuga markeeritud 0; 5 ja 10. Audiitorite hinnangul on kavasid hinnatud punktidega, mida ei ole pakkumuste hindamismetoodikas kirjeldatud. Seega on TS rikkunud RHS § 3 punkti 1 hanke läbipaistvuse kohustuse täitmise osas, kuna pakkujad said eksitavat infot hanke hindamise kohta ning TS ei pidanud kinni enda poolt kirjeldatud hindamismetoodikast. Eduka pakkuja ja teisele kohale jäänud pakkuja koondpunktisumma vahe on 1,9 punkti. Seega oleks hindamismetoodika korrektsel kasutamisel võinud edukaks osutuda teisele kohale jäänud pakkuja. 4) Edukas pakkuja ei täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi Hanke alusdokumentides esitatud töövõtulepingu projektis ja 23.02.2021 sõlmitud töövõtulepingus on punkt 9.1, mille järgi töövõtja annab tema poolt ja korraldusel tehtud tööle vähemalt 60 kuulise garantii. Garantii periood algab ehitamise lõppemise päevast arvates. Ehitamise lõppemise päevaks loetakse kogu töö üleandmise-vastuvõtmise 8 akti TS-poolse allkirjastamise päeva. Punkti 9.13 järgi lepingu punktis 9.1 sätestatud töövõtja kohustuse täitmise tagatisena esitab töövõtja hiljemalt töö üleandmise päevaks TS-le garantiiaegse tagatisena Eesti Vabariigis registreeritud ja tegevusluba omava ning eelnevalt Tellija aktsepteeritud krediidiasutuse poolt väljastatud first demand klausliga pangagarantii 2% ulatuses lepingu hinnast. Kogu töö üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati TS poolt 06.10.2021. Auditi läbiviimise seisuga oktoober 2022 ei ole TS nimetatud garantiikirja töövõtjalt nõudnud. Auditi toimingute ajal selgitas TS, et töövõtja esitas TS-le ehitus- ja montaažitööde kindlustuspoliisi, milles oli eraldi punkt hooldusperioodi kohta, mis kestab 5 aastat (02.12.2021 kuni 01.12.2026). TS aktsepteeris nimetatud poliisi garantiiaegse tagatisena ja luges sellega poolte vahelise töövõtulepingu punkti 9.13 täidetuks. Audiitorite hinnangul seadis eespool nimetatud garantiikirja mittenõudmine pakkujad ebavõrdsesse positsiooni, rikkudes seeläbi hanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Kui enne pakkumuste esitamist oleks kõik pakkujad teadnud, et hankelepingus nimetatud garantiikirja esitamine ei ole kohustuslik, oleks pakkujate ring võinud olla teine või esitatud pakkumuste hind oleks võinud olla soodsam. Hankelepingu täitmise faasis ei saa aktsepteerida muudatusi lepingutingimustes, mis oleks võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel pakkujatel või oleks võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis lõpuks välja valiti. Audiitorite hinnangul on TS aktsepteerinud, et garantiikirja polnud vaja esitada ning antud kokkulepet võib käsitleda töövõtulepingu olulise muudatusena, kuna muudeti hankelepingu üldist olemust: 1) muutusid hankelepingu tingimused, mis laiendanuks võimalike hankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui hanke alusdokumendid oleks selliseid tingimusi sisaldanud ja 2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Audiitorite hinnangul on TS rikkunud RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud põhimõtteid. Edukas pakkuja ei vastanud kõikidele seatud tingimustele, aga oli samas kallima hinnaga. Lisaks on eduka pakkuja väljavalimisel määravaks saanud ehitustööde korraldamise kavale antud punktid, mille osas on audiitorid seisukohal, et neid ei ole antud hanke alusdokumentides sätestatud metoodika kohaselt. Lepingut sõlmides ja lepingut täites ei ole TS lähtunud hankedokumentides seatud tingimustest, mistõttu on rikutud nii läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks toovad audiitorid välja, et ei ole põhjendatud üksnes krediidiasutuste poolt väljastatud garantii nõudmine. Lubatud peaks olema ka teiste Finantsinspektsiooni tegevusloaga finantseerimisasutuste kasutamine. Tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas esinevad audiitorite hinnangul VV 01.09.2014. a määruse nr 14311 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõikes 2 toodud asjaolud, mille tõttu kui TS või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Euroopa Komisjon on välja andnud hangete finantskorrektsiooni juhendi12 ja antud juhendi suuniseid kohaldatakse ka juhul, kui siseriiklike õigusnormide kohaselt on sõnaselgelt nõutav, et ELi rahaliste vahendite saajad peavad järgima siseriiklikke riigihanke-eeskirju või samalaadseid õigusnorme, isegi kui need TS-d ei ole avaliku sektori hankijad. Auditeeritavas projektis on TS-i kohustus järgida RHSi üldpõhimõtteid (so RHS § 3), seega analoogia alusel eespool kirjeldatud rikkumiste korral kohaldatakse järgmisi korrektsioonimäärasid: 11 “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”, vastu võetud 01.09.2014, määrus nr 143. 12 Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsuse [С(2019) 3452 final] lisa, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke- eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks 9   ptk 2.1 p-i 1113 järgi on korrektsioonimäär 10% kui tehnilise kirjelduses kasutatakse tingimusi, mis piiravad ettevõtjate juurdepääsu hankele14;  ptk 2.2 p-i 1415 järgi on korrektsioonimäär 25% kui kvalifitseerimistingimusi on pärast pakkumuste avamist valesti kohaldatud;  ptk 2.2 p-i 1516 järgi on korrektsioonimäär 10% kui pakkumuste hindamine, hindamiskriteeriumide alusel, erines alusdokumentides avaldatud kriteeriumidest;  ptk 2.3 p-i 2317. on korrektsioonimäär 25% kui hankelepingut on oluliselt muudetud. Kuivõrd hankes on tuvastatud mitu rikkumist, siis kohaldub ühendmääruse § 21 lg 3. Selle alusel, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Hankes on mitu olulist rikkumist, mille osas on Euroopa Komisjoni hangete finantskorrektsiooni juhendis sätestatud finantskorrektsiooni määr 25%. Seega loeb audiitor asjakohaseks lähtudes ühendmääruse § 21 lõikest 2 kohaldada finantskorrektsiooni määra 25%. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 862 601 eurost 25% ehk 215 650,25 eurot mitteabikõlblik (auditi ulatuses 94 616,50 eurot). Risk toetuse saajale: Hanke alusdokumentides seatud tingimuste mittejärgimine seab pakkujad ebavõrdsesse positsiooni, rikkudes seeläbi hanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Teistsuguste hanke alustingimuste sh kvalifitseerimistingimuste, hindamismetoodika ja lepingutingimuste korral oleks pakkujate ring võinud olla teine ja esitatud pakkumuse hind oleks võinud olla soodsam. Esineb oht, et hankeleping ei ole sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame TS-il teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse summas 34 504,04 eurot (REACT-EU ERF toetuse osa 40% abikõlblikest kuludest) ning mitteabikõlbliku omafinantseeringu summas 51 756,06 eurot projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Toetuse saaja kommentaar: Toetuse saaja ei ole riigihanke kohuslane ning teostas hankemenetlust riigihangete registri vahendusel esimest korda. Rahastamisotsuse kohaselt on toetuse saaja kohustatud viima rekonstrueerimistööde hanke läbi elektroonilises riigihangete registris ja kasutama hankes seatavate tingimuste ja kriteeriumitena ainult KredEx kodulehel avaldatud tingimusi ja kriteeriume ning tagama riigihangete seaduse §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimise 13 Hankes on seatud tingimused, mis piiravad ettevõtjate juurdepääsu hankele, kuna on nõutud konkreetseid kaubamärke. 14 EK juhendi järgi juhtumite puhul, mis piirasid ettevõtjate juurdepääsu hankele, kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud, st mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid tingimustele on asjakohane kohaldada 5% finantskorrektsiooni määra. 15 Kvalifitseerimise tingimusi kohaldati valikuetapis valesti, mille tulemusena võeti vastu edukas pakkumus, mida ei oleks tulnud vastu võtta, kui avaldatud kvalifitseerimise tingimusi oleks järgitud. 16 Alusdokumentides avaldatud pakkumuste hindamise kriteeriume (või vastavaid alamkriteeriume või osakaale) pakkumuste hindamise käigus ei järgitud. 17 Lepingus on tehtud muudatusi (sh lepingu ulatuse vähendamine), mis ei ole kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 72 lõikega 1. 10 Samuti Toetuse saaja on kohustatud lisama KredExi esindaja enne hanke avamist elektroonilises riigihangete registris hanke juurde vaatlejaks. Toetuse saaja on: 1) Teostanud hankemenetluse Riigihangete Registris (viitenumbriga 230757) 2) Lisanud KredEx’i esindaja enne hanke avaldamist Riigihangete Registris vaatlejaks. Toetuse saaja Riigihangete seaduse (RHS) üldpõhimõtete mittejärgimisel peatume allpool. Toetuse saajana peame oluliseks rõhutada järgmist: 1) Kui teostatakse toetuse saaja ostu, siis RHS’i sätted analoogse rangusega, nagu seda on avaliku sektori hankija puhul, ei kohaldu; 2) Toetuse saaja on lisanud KredEx’i esindaja hankemenetlusele vaatlejaks ning saanud taasesitataval kujul tagasiside, et hanke alusdokumentide osas probleeme ei ole. Samuti on KredEx’i esindaja taasesitataval kujul kinnitanud, et toetuse saaja poolt tehtud otsused on korrektsed ning võib hankelepingu sõlmida. Eeltoodu tähendab seda, et KredEx’i esindaja kaasamine, samuti temapoolsete tähelepanekute järgimine ning kooskõlastus hankemenetluse korrektsuse osas, samuti kooskõlastus TS otsustele ning hankelepingu sõlmimiseks annab üheselt TS’ile sisendi õiguskindluseks ning teadmise, et teostatud hankemenetlus on korrektne. Ei saa olla loogiline, et KredEx’i esindaja suunised ja nõustumised, ei oma TS’i jaoks mingit tähendust, ja kuigi see kooskõlastamine on olemas, vastutab TS ainuisikuliselt – sellisel juhul puudub ju KredEx’i esindaja kaasamisel igasugune mõte. Aruande punkt 4. Alapunkt 1) Tootjale viitamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ Audit heidab ette, et ei ole järgitud RHS § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet, mis mh hõlmab ka tootepõhist konkurentsi. Kui turul on mitmeid samaväärseid või -liigilisi tooteid, ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutatud, kui hankija põhjendamatult sätestab tingimused, millele vastab ainult üks toode, antud juhul Marmoroc fassaadikivi, ja seeläbi saab eelise asjaomast toodet maaletoov ettevõte. Selgitus: esmalt juhime tähelepanu veelkord TRO’s esitatud nõuet - toetuse saaja kohustus viia läbi rekonstrueerimistööde hange elektroonilises riigihangete registris ning tagada riigihangete seaduse §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimine. Eeltoodust tulenevalt ei kohustu TS järgima mitte RHS’i täielikult, vaid RHS § 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Samaväärsuse klausli nõuet reguleerib RHS 88 lg 3, mis sätestab, et Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. Kuivõrd TS ei kohustunud järgima RHS’i sätteid tervikuna, siis samaväärsuse klausel RHS § 88 lg 3 mõttes ei saa kohalduda. RHS § 3 p 3 sätestab, et hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; Juhime muuhulgas tähelepanu, et hanke objektiks on ehitustööd, mitte Marmoroc fassaadikivi, mistõttu oli kõigil huvitatud isikutel õigus ja võimalus pakkuda Marmoroc fassaadikivi. Auditi seisukoht, et RHS § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet, mis mh hõlmab ka tootepõhist konkurentsi, ei ole põhistatav ega laiendatav meelevaldselt eelnimetatud RHS’i sättega. Audit peab sisaldama mitte subjektiivset arvamust, vaid põhinema kaalutlustel, samuti kohtupraktikal – käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu TS auditis väidetuga. 11 Aruande punkt 4. Alapunkt 2) a. Edukas pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele Audit heidab ette, et edukas pakkuja tulnuks jätta kvalifitseerimata ning esineb vastuolu RHS § 3 punktis 2 toodud võrdse kohtlemise põhimõttega. RHS § 3 p 2 sätestab, et hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlust ei saa olla selles, et TS kohtles kõiki pakkujaid võrdselt, st küsis erinevatelt pakkujatelt erinevaid dokumente. Põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi, ühtsete tingimuste alusel ning objektiivselt. Selgusetuks jääb, millisest õigusallikast viidatud põhimõte pärineb, sest RHS’i seletuskirjast taolist tsitaati välja lugeda ei ole võimalik. TS selgitas välja, et edukal pakkujal on olemas kvalifitseerimistingimustele vastavad objektid. Kui selleks kasutati Riigihangete Registri välist taasesitataval kujul suhtlust, siis puudub põhjus viidata ebavõrdsele kohtlemisele. Võrreldes kahte dokumenti, puuduvad objektide osas erinevused. Lepingu summad on muutunud ning reaalsuses on TS ka välja selgitanud, et tegelikud summad sisalduvad täpsustatud dokumendis. Ilmselgelt ei ole TS andnud ühelegi pakkujale rohkem teavet nagu audit viitab, samuti pole ka peetud mingeid läbirääkimisi. Eeltoodust tulenevalt ei ole TS loonud ühegi pakkuja jaoks soodsamat olukorda eelistades ühele pakkujale teist. Aruande punkt 4. Alapunkt 2) b. pakkuja meeskonnas peab olema projektijuht, kellel on vähemalt kutsekvalifikatsioon- ehitusinsener, tase 6 allerialaga hoonete ehitus ja spetsialiseerumisega ehitustegevuse juhtimine. Selgitus: vastuolu ei ole, sest erinevad kutseorganisatsioonid ja kutsekoolid annavad välja erinevate nimetustega, kuid sisuliselt samaväärseid kutseid. Kui nõue oli ehitusinsener, tase 6, siis on sobilik ka ehitusjuht 6. Audiitorite hinnangul ei olnud antud juhul projektijuhilt nõutav kutsekvalifikatsioon huvilistele üheselt mõistetav ja pakkujate ring oleks olnud teine kui kõigile hankest huvitatud isikutele oleks olnud teada, et toetuse saaja aktsepteerib projektijuhi osas ka kutsekvalifikatsiooni – ehitusjuht, tase 6. Tegemist on oletusega. Küsimustes-vastustes puudub täpsustav küsimus, millega huvitatud isik küsiks ehitusinseneri või ehitusjuhi kohta. Kui selline täpsustav küsimus oleks esitatud, siis saanuks ka TS vastata, et sobilikud on mõlemad ja veelgi enam – kui tingimustes on kasutatud sõna „vähemalt kutsekvalifikatsioon”, ei ole võimalik kuidagi teisiti sõna “vähemalt” käsitleda kui miinimumi, st ehitusinsener 5 või ehitusjuht 5 ei saanuks kuidagi sobida. Ametihierarhias loetakse ehitusinsener tase 6 minimaalseks, millele järgnenuks ehitusjuht 6. Aruande punkt 4. Alapunkt 2) c. Pakkuja meeskonnas peab olemas ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kutsekvalifikatsioon - kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6 ametialadega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Pakkuja peab lisama vastavate spetsialistide kutsetunnistuste koopiad ning meeskonnaliikmete CV-d pakkumuse juurde. Auditist on väljaloetav, et auditi toimingute käigus, selgus, et eduka pakkuja pakkumusest puudus ventilatsiooni- ja küttesüsteemi spetsialisti CV ja kutsetunnistuse koopia. 12 Pakkumuses on üks alltöövõtjatest, kellele tuginetakse on Kuluarvesti OÜ (registrikoodiga 11713200). Majandustegevuse Registrist on kogu kvalifitseerimiseks vajalik info väljaloetav, va CV. TS tõstatas küsimuse 566298 mõnevõrra valesti – tegelikult pidanuks pakkuja’lt selgitusena küsima ainult MH CV, kohta. RHS § 3 p 1 ja 2 rikkumised ei ole aset leidnud, sest pakkumuses osaleja Kuluarvesti ning MH on avalike andmebaaside alusel täiesti tuvastatavad. Aruande punkt 4. Alapunkt 3 Pakkumuste hindamine ei olnud läbipaistev Audit heidab TS’le ette, et TS on kavasid hinnatud punktidega, mida ei ole pakkumuste hindamismetoodikas kirjeldatud. Seega on TS rikkunud RHS § 3 punkti 1 hanke läbipaistvuse kohustuse täitmise osas, kuna pakkujad said eksitavat infot hanke hindamise kohta ning TS ei pidanud kinni enda poolt kirjeldatud hindamismetoodikast. Hindamiskriteeriumites jaotati majanduslik soodsus järgmiselt: 90 punkti on maksumus, st madalaim hind 10 punkti on ehitustööde korraldamise kava OÜ EREK pakkumuse maksumus oli - 718 834 eurot, ehk siis 90 punkti OÜ Fidele (ettevõte on täna saneerimisel) pakkumuse maksumus oli – 775 448,54, ehk siis 83 punkti. Seega on kahe pakkumuse maksumuste punktiline vahe 7 punkti Kui TS kohaldanuks hindamiskriteeriumites kajastatud punktiskaalat 10, 5 või 0 punkti, siis paremusjärjestus ei oleks muutunud, va juhul kui OÜ EREK jätnuks sootuks ehitustööde korraldamise kava esitamata ja OÜ Fidele oleks saanud esitatud ehitustööde esitamise kava eest maksimumpunktid, ehk siis 10 punkti, sellisel juhul olnuks OÜ EREKil kokku ikkagi 90 punkti, ja OÜ Fidelel 93 punkti – ainult sellisel juhul oleks paremusjärjestus ning hanke lõpp tulemus muutunud. Kuna aga mõlemad esitasid ehitustööde korraldamise kava, siis kumbki ei saanud 0 punkti ja võinuks saada kas 5 või 10 punkti. Juhul kui EREK’i kava olnuks OÜ Fidele’st sedavõrd palju kesisem, et EREK saanuks 5 punkti ja kokku seega 95 punkti ning OÜ Fidele saanuks kvaliteetse kava eest 10 punkti (kokku 93 punkti), siis oleks paremusjärjestus ikkagi OÜ EREK kasuks, ehk siis 95 vs 93 punkti. Oleme seisukohal, et eeldatav vale punktiskaala kohaldamine ei toonud kaasa kellegi õiguste rikkumist ning õiguslikud tagajärjed puuduvad. Aruande punkt 4. Alapunkt Edukas pakkuja ei täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi Tegemist on kõrvaldatava alusega, mistõttu rikkumine puudub Ehitusobjekt valmis õigeaegselt ning kvaliteetselt, vaatamata ehitusmahu suurenemisega ja lisandunud vajalike töödega. Kortermaja elanikud on väga rahul kortermaja rekonstrueerimisega, elavat huvi on üles näidanud ümbruskonna elanikud, kes on esitanud küsimusi antud kortermaja rekonstrueerimise kohta. Ei ole nõus toetuse tagasinõudega. Hange on heakskiidetud Kredexi poolt, mis andis kindluse minna edasi töövõtuga. Kogu sisulise ehitusprotsessi ja tööde kohta ei ole audiitoritel ühtegi tähelepanekut. Risk rakendusüksusele: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. 13 Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 34 504,04 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 51 756,06 eurot projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame RÜ-l tõhusamalt kontrollida TSi seatud lepingutingimuste ning RHS §-st 3 tulenevate nõuete täitmist sh edukaks saanud pakkumuse detailset vastavust TSi seatud hanketingimustes toodud nõuetele, et tagada õiglast konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel, hanke läbipaistvust ja hankes osalejate võrdset kohtlemist. Vajadusel küsida nõu RM RRO-lt või KA-lt. Rakendusüksuse kommentaar: Järgnevalt vastab rakendusüksus osundatud puudustele nende eelpool nimetatud järjekorras. Puudus nr 1: Tootjale viitamine ilma märketa „või sellega samaväärne“. Audiitorid on asunud seisukohale, et ehitusprojektis nimetatud Marmoroc fassaadikivi lahendus on piiranud juurdepääsu hankele. Rakendusüksus ei saa antud seisukohaga nõustuda. Ehitusprojektide koostamisel tuleb lähtuda kehtivast õigusest ning seda on antud juhul ka tehtud. Ehitusseadustiku rakendusakt „Nõuded ehitusprojektile“ näeb ette, et põhiprojekt sisaldab kasutatava ehitustoote, -materjali ja -seadme tehnilisi näitajaid ja nendele esitatavaid nõudeid ning ehitustoote, -materjali ja- seadme tootjat või valmistajat üldjuhul ei nimetata (§ 9 lg 5). Ehitusseadustiku rakendusakt ei keela nimetamast konkreetset toodet, materjali või seadet, kui projekteerija selleks vajadust näeb. Kõnealusel juhul on ehitusprojektis nimetatud Marmoroc ning täiendavaid tehnilisi parameetreid, mille alusel samaväärsust hinnata, ei ole. Rakendusüksus peab oluliseks märkida, et analoogset tuulutatava fassaadikivi lahendust teadaolevalt ka ei pakuta ning tehniliselt oleks kõige lähedasem variant kiviimitatsiooniga fassaadiplaat, aga arhitektuurselt ei oleks tegemist samalaadse lahendusega. Ehk lühidalt öeldes väljendub tehniline näitaja toote nimetuses ning samaväärset tehnilist lahendust turul ei pakuta. Kokkuvõttes ei ole põhjendatud lugeda toetuse saaja ostumenetluses osundatud Marmoroc fassaadikivi nimetamist ega samaväärsuse viite puudumist rikkumiseks, millel on finantsmõju. Selguse huvides rõhutab rakendusüksus, et toetuse saaja ei ole rikkumist toime pannud. Toetuse saaja on ostumenetluses lähtunud ehitusprojektis toodust, mis on koostatud vastavat pädevust omava projekteerija poolt ning see on kooskõlas kehtiva õigusega. Puudus nr 2: Edukas pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele. Antud puuduse puhul on audiitorid esiteks osundanud, et edukas pakkuja ei ole esitanud kõigi nõutud referentsobjektide kohta infot koos pakkumusega ning kuna on esitanud nõutud info hiljem, on audiitorite hinnangul tegemist vastuoluga RHS § 3 punktis 2 toodud võrdse kohtlemise põhimõttele. Audiitorid on ka selgitanud, et antud põhimõte tähendab, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi ning võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi, ühesete tingimuste alusel ning objektiivselt. Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja eksinud ega kohelnud pakkujaid ebavõrdselt, toetuse saaja ei ole käitunud vastuolus RHS § 3 punktis 2 toodud võrdse kohtlemise põhimõttega. Edukas pakkuja on esitanud nõuetekohaselt koos 15.01.2021.a esitatud pakkumusega toetuse saaja ostu hankepassi ning selles kinnitanud, et ta vastab kõigile hanke kvalifitseerimise tingimustele ning kohustub esitama toetuse saajale seda tõendavad dokumendid 5 tööpäeva jooksul peale vastava nõude saamist. Toetuse saaja ost ei ole hange riigihangete seaduse alusel, kuid isegi riigihankes on hankijal lubatav küsida kvalifitseerimistingimusi tõendavat lisamaterjali, juhul kui pakkumuses toodud info ei ole piisav, kuid hankepassis on siiski vastav kinnitus olemas, et tingimusele vastatakse. Ka antud toetuse saaja ostus mis selguse huvides, ei ole riigihange riigihangete seaduse tähenduses, on edukas pakkuja esitanud nõuetekohase kinnituse ning toetuse saaja on küsinud hiljem juurde asjakohast infot. Audiitorid on ka osundanud, et toetuse saaja väitel ei olnud riigihangete registris võimalik täpsustatud andmeid üles laadida. Ka antud asjaolu, et vastavad andmed on esitatud toetuse saajale muid kanaleid pidi, ei ole rikkumine ega 14 ühelgi viisil võrdse kohtlemise põhimõtte riive, kuna erinevalt audiitorite osundatust ei olnud Erek OÜ puhul tegemist mitte võimaliku pakkujaga, kes oleks muid kanaleid pidi suheldes võinud saada mõne eelise, vaid juba pakkumuse esitanud pakkujaga, kelle pakkumuses sisalduva hankepassi kinnituse alusel kontrolliti tema kvalifitseerimisnõudele vastavust lisainfo küsimise kaudu. Teiseks on audiitorid osundanud, et auditi toimingute käigus selgus, et eduka pakkuja meeskonnas oli projektijuht, kellel oli kutsekvalifikatsioon ehitusjuht tase 6, kui toetuse saaja oli seadnud ostus kvalifitseerimistingimusena, et pakkuja meeskonnas peab olema projektijuht, kellel on vähemalt kutsekvalifikatsioon ehitusinsener tase 6 allerialaga hoonete ehitus ja spetsialiseerumisega ehitustegevuse juhtimine. Eeltoodust tulenevalt on audiitorid asunud seisukohale, et esineb vastuolu RHS § 3 punktidega 1 ja 2 ehk riivega läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttele ning audiitorite hinnangul ei olnud antud juhul projektijuhilt nõutav kutsekvalifikatsioon huvilistele üheselt mõistetav ning pakkujate ring oleks olnud teine kui kõigile hankest huvitatud isikutele oleks olnud teada, et toetuse saaja aktsepteerib projektijuhi osas kutsekvalifikatsiooni ehitusjuht tase 6. Rakendusüksus ei saa audiitori järeldusega nõustuda. Esiteks, Eestis on nii ehitusinsener tase 6 kui ehitusjuht tase 6 samaväärsed ja ka samatähenduslikud ning toetuse saaja ei ole pannud toime finantsmõjuga rikkumist kui on nimetanud hankes vaid ühe. Teiseks, puudub mõistlik alus arvata, et pakkujad ei oleks teadlikud, et ehitusinsener tase 6 ja ehitusjuht tase 6 on samaväärsed, kuna elamusektori ehituses tegutsevad pakkujad vajavad vastavat infot oma igapäevases majandustegevuses ning seega puudub alus arvata, et vastavate, ka Kutsekoja lehelt kättesaadavate kutsete osas esineks kahtlusi. Ka kõnealuse toetuse saaja ostu puhul ei ole sellel teemal ühtegi küsimust esitatud ning rakendusüksusele ei ole pikaajalises praktikas teada ka ühtegi muud situatsiooni turult, kus ehitusettevõtjad oleks pidanud küsitavaks, kas ehitusjuhi tase 6 või ehitusinsener tase 6 oleks vastavalt ainuvõimalikud ning neile ei leiduks samaväärset alternatiivi. Vastav asjaolu, et nimetatud kutsed on samaväärsed ning nende pakkumisel hankes täidetakse vastav kvalifitseerimistingimus, on avalikult kättesaadav mh kõnealuse toetuse andmise aluseks oleva määruse lisast, vt p 2.2.3.1 ning varasemalt ka RÜ kodulehel avaldatud hangete tegemise juhisest, mille sisaldusid samasugused tingimused. Kolmandaks, audiitorid on osundanud kvalifitseerimistingimuste juures, et toetuse saaja ei ole järginud oma hankes ettenähtud tingimust, mille kohaselt peab pakkuja meeskonnas olema ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kutsekvalifikatsioon kütte-, ventilatsiooni-, ja jahutusinsener tase 6 ametialadega ehitustegevuse juhtimine küttesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel. Eksimuseks peetakse, et kuna edukas pakkuja ei ole 15.01.2021.a pakkumuses nimetatud spetsialisti kohta andmeid esitanud, ning on esitanud need 22.01.2021 (peale seda kui toetuse saaja vastavat infot 21.01.2021.a küsis), on riivatud RHS § 3 punktides 1 ja 2 toodud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Rakendusüksus nõustub audiitoritega selles, et teatud riive võib esineda võrdse kohtlemise põhimõttele, kui edukas pakkuja ei ole spetsialisti kohta üldse andmeid esitanud ja esitab need hiljem. Siiski, edukas pakkuja on esitanud nõuetekohaselt koos pakkumusega hankepassi, milles on kinnitanud, et ta vastab kõigile hanke kvalifitseerimise tingimustele ning kohustub esitama toetuse saajale seda tõendavad dokumendid 5 tööpäeva jooksul peale vastava nõude saamist. Peale toetuse saaja poolset küsimust on edukas pakkuja andmed nõuetekohaselt esitanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud asuda seisukohale, et toetuse saaja on eeldanud vastava hankepassi kinnituse alusel, et pakkujal on vastav spetsialist olemas ning on seetõttu ka lisainfo küsinud. Nimetatud tegevus ei ole riivanud ei konkurentsi ega hanke läbipaistvust, kuna toetuse saajal oli õigus küsida ja pakkujal õigus ning ka kohustus esitada lisainfot, juhul kui seda temalt küsitakse. Puuduse nr 2 osas asub rakendusüksus eeltoodut arvestades seisukohale, et toetuse saaja ei ole pannud toime selliseid kvalifitseerimistingimusi puudutavaid rikkumisi, millel oleks RHS § 3 riivega seotud finantsmõju. Puudus nr 3: Pakkumuste hindamine ei olnud läbipaistev. Kolmandaks on audiitorid asunud seisukohale, et pakkumuste hindamine ei ole olnud läbipaistev, kuna hindamismetoodika kohaselt oli võimalik pakkumustega koos esitatud ehitustööde kavale anda vastavalt 0; 5 või 10 punkti, kuid toetuse saaja on hinnanud eduka pakkuja kava 8 punktiga ning teisele kohale jäänud pakkuja kava 6 punktiga. Eeltoodust tulenevalt on audiitorite hinnangul hinnatud kavasid punktidega, mida ei ole hindamismetoodikas kirjeldatud ning seega on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 punkti 1 hanke läbipaistvuse kohustuse täitmise osas. 15 Rakendusüksus nõustub audiitorite tähelepanekuga faktilises osas, kuna on üheselt tuvastatav, et toetuse saaja ei ole järginud etteantud hindamismetoodikat. Siiski on küsitav, milline on antud rikkumise finantsmõju, kui see üldse esineb, kuna ehitustööde kavad kuulusid hindamisele vaid pakkumuse esitanud pakkujate osas, ning isegi juhul kui edukat pakkujat oleks hinnatud 10 punktiga ning teisele kohale jäänud pakkujat 5 punktiga nagu hindamismetoodika ette nägi, ei oleks tulemus muutunud. Puudub alus arvata, et hindepunktid oleks olnud midagi muud kui vastavalt 10 punkti edukale pakkujale ja 5 punkti teisele kohale jäänud pakkujale, kuna toetuse saaja on ka punktidega 8 ja 6 selgelt eristanud, et tema hinnangul on eduka pakkuja esitatud ehitustööde kava mõnevõrra tugevam kui teisele kohale jäänud pakkuja oma, mis on ka hindepunktide 10 ja 5 mõte ning põhimõtteline erinevus. Kokkuvõttes nõustub rakendusüksus audiitoritega ja on seisukohal, et siinkohal saab jaatada toetuse saaja poolset riivet ettenähtud hindamismetoodikale, samas ei ole üheselt selge, kas tegemist on sellise riivega, millel oleks RHS § 3 riivega seotud tuvastatav finantsmõju. Puudus nr 4: Edukas pakkuja ei täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. Audiitorid on leidnud, et toetuse saaja ja edukas pakkuja ei ole üheselt järginud sõlmitud töövõtulepingu punkti, mille kohaselt peab töövõtja esitama hiljemalt töö üleandmise päevaks tellijale garantiiaegse tagatisena Eesti Vabariigis registreeritud ja tegevusluba omava krediidiasutuse poolt väljastatud first demand klausliga pangagarantii 2% ulatuses lepingu hinnast. Tulenevalt asjaolust, et toetuse saaja on nimetatud garantiikirja asemel aktsepteerinud tööde teostaja poolt esitaud ehitus- ja montaazitööde kindlustuspoliisi 5 aastaks, on audiitorite hinnangul rikutud hanke läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning vaba konkurentsi printsiipe. Rakendusüksus nõustub audiitoritega, et toetuse saaja on vastava kindlustuspoliisi aktsepteerimisega olemuslikult muutnud vastavat hankelepingu tingimust, mille kohaselt tulnuks esitada garantiikiri. Siiski, tuleb hinnata kas tegemist on lubamatu muudatusega, mis on riivanud hanke läbipaistvust, pakkujate võrdset kohtlemist ja/või vaba konkurentsi printsiipe. Ehitustööde järgse garantiikirja asendamine mõne muu kohustusega on rakendusüksuse hinnangul võimalik juhul, kui see täidab sama eesmärki. Antud juhul on esitatud kindlustuspoliis, mis ei taga garantiikirjaga samaväärset kindlust ning seega ei saa asuda ka seisukohale, et oleks täidetud garantiikirja esitamise eesmärk. Nimetatud kindlustuspoliisi esitamisega on edukas pakkuja siiski teinud omapoolse soorituse toetuse saajale täiendava kindluse andmiseks, juhul kui ehitustöödes esineb mittevastavusi. Audiitorite ettepandud 25% finantskorrektsiooni määr ei ole antud juhul põhjendatud, kuid rakendusüksus nõustub, et riive hankelepingule on tuvastav ning esineb võimalus, et põhjendatud oleks 10% finantskorrektsiooni määr. Siinkohal tuleks arvestada, et edukale pakkujale ei ole lubatud mitte täielikult omapoolsest sooritusest loobumine, vaid aktsepteeritud on muud sooritust. Samalaadne olukord, kus algselt kokkulepitud kohustust täidetakse mingil muul viisil võiks sarnasel näitel ilmneda näiteks ka juhul kui krediidi- või finantseerimisasutus ei ole mingil põhjusel valmis garantiid väljastama ehitajale, samas on viimane aga tööd juba teostanud. Toetuse saaja ei saa seetõttu sattuda situatsiooni, kus olles küll toetuse eesmärgid ning omapoolsed kohustused täitnud, tuleb toetus osaliselt siiski tagastada. Kokkuvõttes on rakendusüksus eelnimetatud puuduste (1-4) osas seisukohal, et toetuse saajast korteriühistu on täitnud olulises mahus toetuse andmise aluseks olevas määruses ja selle lisas toodud kohustused seoses toetuse saaja ostuga, sh on ostumenetluse läbiviimisel lähtutud suuremas osas ettenähtud tingimustest. Toetuse saaja alustas ostumenetluse läbiviimist 21.12.2020.a (hanketeate avaldamise kuupäev) ning seadis pakkumuste esitamise kuupäevaks 15.01.2021.a. Tuleb arvestada, et tollal ei ole toetuse andmise aluseks oleva määruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/129092020008 ) lisaks olnud toetuse saaja ostu tingimusi, millest on imperatiivne ehitustööde tellimisel elektroonilises riigihangete registris lähtuda. Nimetatud tingimused lisandusid toetuse määrusesse hilisema redaktsiooniga, kui toetuse saaja poolne ostumenetluse läbiviimise aeg ning toetuse saaja sai lähtuda üksnes ostumenetluse läbiviimise ajal kehtinud toetuse määruse redaktsiooni § 25 lg 1 toodust. Nimetatud sätte kohaselt tuli toetuses saajal rekonstrueerimistööde tellimisel viia hange läbi elektrooniliselt riigihangete registris RÜ kodulehel kirjeldatud viisil ning tagada hiljemalt hanke väljakuulutamise ajaks RÜ esindajale hankele juurdepääs. Lisaks eeltoodule kohustus toetuse saaja järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Rakendusüksus peab oluliseks juhtida audiitorite tähelepanu asjaolule, et rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendis on riigihangete seaduse § 3 sisustavad põhimõtted olnud ajas jätkuvalt (s.o alates 2019.a erinevates korterelamute rekonstrueerimismeetmetes) toetuse saaja ehitusostude 16 tegemise aluseks, kuid need on olnud siiski vähemimperatiivsed kui toetuse määruse lisaks olevad tingimused (juhend ei loo kehtivat õigust). Kõnealused tingimused on välja töötatud Riigi Tugiteenuste Keskusega koostöös juba aastaid tagasi, samuti on nende sisustamisel küsitud hinnangut auditeerivalt asutuselt. Kõnealuse projektiauditi raames on toetuse saaja viinud oma ostumenetluse läbi ajal, kui tingimused ei olnud veel õigusakti lisana sätestatud ning seega tuleks arvestada, et kehtivast õigusest lähtudes ei ole toetuse saaja olnud nendega ka üheselt seotud. Eelnimetatud asjaolud, s.o kõik rakendusüksuse vastustes (kommentaaris), mis puudutavad puudusi 1-4 toodud asjaolud kogumis, annavad üheselt aluse toetuse tagasinõude ettepanekus toodud finantskorrektsiooni määra läbivalt oluliseks vähendamiseks (maksimaalselt 10% kogumis) või sellest terviklikult loobumiseks. Rakendusüksus on nõus, et toetuse saaja ostus on tuvastatavad küll mittevastavused seatud tingimustele, kuid neil puudub RHS § 3 riivega seotud finantsmõju. Ostus oli tagatud ka konkurents, kuna laekus 4 pakkumust. Toetuse saaja ostumenetluse on läbi viinud tehniline konsultant, kes on toetuse andmise aluseks oleva määruse kohaselt kohustuslik toetatavatesse tegevustesse kaasata ning seega ei pea rakendusüksus võimalikuks teostada toetuse tagasinõuet toetuse saajale ka juhul, kui audiitorid jäävad seisukohale, et teatud finantskorrektsiooni on antud juhul põhjendatud toetuse saaja suhtes kohaldada. Ehkki kõnealuses ostumenetluses on võimalik jaatada mittevastavusi, puudub siiski põhjendatud alus kohaldada finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Annelii Ausmees, 31.03.2023 Korraldusasutuse kommentaar: Korraldusasutus tuginedes auditi aruandes välja toodud teabele ja toetuse saaja ostu avalikele andmetele riigihangete registris nõustub aruandes nimetatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumistega. Hanke alusdokumentides viidati kindlale kaubamärgile ilma märketa „või sellega samaväärne“, mis võis mõjutada hankes esitatud pakkujate ringi või pakkumuste sisu ja hinda. Samuti on toetuse saaja kvalifitseerinud eduka pakkuja, kuigi ta ei vastanud kõikidele kvalifitseerimistingimustele. Nimelt ei saa pakkuja pärast pakkumuste esitamist enam uusi lepinguid (töid) kvalifitseerimistingimuse vastavuse tõendamiseks esitada ega andmeid kvalifitseerimistingimusele vastava spetsialisti kohta, keda algses pakkumuses polnud nimetatud. Ka ei olnud projektijuhil kvalifitseerimistingimuses konkreetselt nimetatud kutsekvalifikatsiooni. Nõustume, et toetuse saaja ei ole pakkumuste hindamisel järginud hindamiskriteeriumites ette antud metoodikat, kuid auditi aruandest jääb ebaselgeks, kas ja kuidas see mõjutas pakkumuste edukusjärjestust või kas ja kuidas oleks see muutnud pakkujate või pakkumuste sisu/hinda. Seda osa palume auditi aruandes täpsemini selgitada, et oleks arusaadav rikkumise võimalik finantsmõju. Garantiikirja mittenõudmisega on toetuse saaja muutnud lepingut oluliselt ja asetanud sellega pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Nimelt on garantiiaegsed kindlustuspoliis ja kohustuste täitmise tagamiseks nõutud garantiikiri suunatud erinevate riskide maandamisele – kindlustuspoliis võimaldab ehitusplatsil toimuva tegevuse/tegevusetusega kaasnevate kahjude ja kõrvalmõjude korral saada kindlustusandjalt hüvitist, kuid garantiikiri tagab toetuse saajale rahalised vahendid juhuks, kui töövõtja ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi. Leiame, et korrektsioonimäära kaalutlemisel tuleks ära kirjeldada, milles seisneb rikkumise raskus, sest korrektsiooni tavamäär nn mittehankijale on 10% (VV määruse nr 143 § 21 lg 2). Kaalutlemisel on võimalik ühe argumendina kasutada analoogiat, kuid vajalik on selgitada, milles seisnevad rikkumist raskendavad asjaolud. 17 Audiitorite täiendav selgitus: Audiitorid on tutvunud TS, RÜ ja korraldusasutuse kommentaaridega. Tulenevalt arutelust Euroopa Komisjoniga arvestavad audiitorid osaliselt antud kommentaaridega ning muudavad tähelepanekus ja soovituses lõpliku finantskorrektsiooni määra 25%-lt 10-le %-le. Viimasest tulenevalt on projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 862 601 eurost 10% ehk 86 260,10 eurot mitteabikõlblik (auditi ulatuses 37 846,60 eurot). Audiitorid esitavad oma täiendavad selgitused tähelepaneku 4.1 kohta. 1) Tootjale viitamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ TS ütleb, et TRO-st tulenevalt ei pea ta järgima mitte RHS-i täielikult, vaid RHS § 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 2019. a märtsis on KredExi tellimusel antud välja „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse saajatele hangete läbiviimise juhis“ (koostaja Advokaadibüroo COBALT)18, kus antakse juhiseid toetuse saajatele, kes ei kvalifitseeru hankijaks riigihangete seaduse mõttes, kuid kes on toetuse andmise tingimuste alusel kohustatud hangete läbiviimisel järgima RHS üldpõhimõtteid. Nimetatud juhises on mh põhjalikult selgitatud, et tehniline kirjeldus ehk ehitustöö või projekteerimisteenuse kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi (riigi)hangete avamisel konkurentsile. Juhul kui pakkumuse kutses on nimetatud konkreetseid kaubamärke või tootmisviise, siis peab TS lubama samaväärsete toodete või tootmisviiside pakkumist ning veenduma juba ostumenetluse ajal, et pakutud on samaväärset toodet. RÜ oma kommentaaris puudus nr 1 osas ütleb, et analoogset tuulutatava fassaadikivi lahendust talle teadaolevalt ei pakuta ning tehniliselt oleks kõige lähedasem variant kiviimitatsiooniga fassaadiplaat, aga arhitektuurselt ei oleks tegemist samalaadse lahendusega. Ehk lühidalt öeldes väljendub tehniline näitaja toote nimetuses ning samaväärset tehnilist lahendust turul ei pakuta. Audiitorid jäävad oma arvamuse juurde, et konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte (RHS § 3 p 3) hõlmab ka tootepõhist konkurentsi ning see põhimõte kohustab TSi lubama pakkuda samaväärseid tooteid. Kui TS sätestab tingimused, millele vastab vaid üks toode, peavad kõik pakkujad pakkuma just seda toodet ja seetõttu ei ole konkurents efektiivselt ära kasutatud ning sellises olukorras saab igal juhul olulise eelise konkreetne ettevõtja, kes toodab asjaomast toodet19. Audiitorid pööravad RÜ tähelepanu veelkord asjaolule, et RHR-i teabevahetuses küsis võimalik pakkuja infot asendustoote kasutamise kohta ning juhtis ka TS tähelepanu asjaolule, et asendustoodete kasutamise osas täpsustas ta asendustoodete pakkumise tingimusi toetuse andjaga ning viimase hinnangul „Peavad tooted olema kirjeldatud läbi oluliste tehnilise parameetrite, mille alusel saab ehitaja toote valida. Konkreetse tootja konkreetset toodet ette kirjutada ei saa“. Asjaolu, et võimalik pakkuja on huvi tundnud asendustoote kasutamise kohta näitab, et Marmoroc fassaadikivile oleks olnud võimalik pakkuda ka samaväärset toodet. Audiitorite hinnangul RÜ ütlus „samaväärset tehnilist lahendust turul ei pakuta“ on meelevaldne, kuna turul on olemas ka teisi „tuulutatava fassaadikivi lahendusi“. 2) Edukas pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele Audiitorid on RÜ-ga nõus, edukas pakkuja esitas pakkumusega TS ostu hankepassi ning selles on pakkuja kinnitanud, et ta vastab kõigile hanke kvalifitseerimise tingimustele ning kohustub esitama TS-le seda tõendavad dokumendid 5 tööpäeva jooksul peale vastava nõude saamist. Ka hanke alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ p 5.2 järgi TS võib kontrollida üksnes eduka pakkuja kvalifikatsiooni vastavust kvalifitseerimistingimustele ning pakkujal on kohustus edastada kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid 5 tööpäeva jooksul peale vastava nõude saamist. Seega audiitorite hinnangul pidi TS kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni vastavust kvalifitseerimistingimustele. Kontrollimise käigus pidanuks TS märkama, et edukal pakkujal ei olnud vähemalt 3-e sarnast ehitustööd igaüks ehitusmaksumusega vähemalt 800 000 eurot (ilma km). Seega edukas pakkuja ei vastanud kvalifitseerimistingimuses seatud nõudele. RÜ ütluste järgi on TS küsinud hiljem juurde asjakohast infot. Asjaolu, et edukas pakkuja on vastavad andmed esitanud TS-le muid kanaleid pidi (mitte RHR-is), ei ole RÜ hinnangul rikkumine ega ühelgi viisil võrdse kohtlemise põhimõtte riive, kuna Erek OÜ puhul oli tegemist juba pakkumuse esitanud 18 https://kredex.ee/sites/default/files/2019-05/juhis_korteriuhistutele_hangete_labiviimiseks.docx 19 VAKO 13.07.2018, 129-18/195365, p 18. 18 pakkujaga, kelle pakkumuses sisalduva hankepassi kinnituse alusel kontrolliti tema kvalifitseerimisnõudele vastavust lisainfo küsimise kaudu. Ka TS on selgitanud, et tema kohtles kõiki pakkujaid võrdselt, st küsis erinevatelt pakkujatelt erinevaid dokumente ja kui selleks kasutati RHR välist taasesitataval kujul suhtlust, siis puudub põhjus viidata ebavõrdsele kohtlemisele. Audiitorid selgitavad veelkord, et RHR-is oleva info järgi varasemate lepingute osas edukalt pakkujalt täiendavat infot/tõendavat dokumenti ei ole küsitud. Samuti ei ole audiitoritele esitatud tõendusmaterjali, et vastavat infot oleks TS edukalt pakkujalt küsinud e-maili teel. Lisaks jääb audiitoritele arusaamatuks, miks pidi TS täiendavat infot/tõendavat dokumenti küsima, kui HT-s nimetatud vorm „teave varasemate lepingute kohta“ oli eduka pakkuja pakkumuse sees juba olemas. Audiitorite hinnangul tuli TS ostu alusdokumentide järgi kõik hankega seotud küsimused ja päringud esitada riigihangete registri teabevahetuse lehe kaudu (vt pakkumuse esitamise ettepanek ptk 4) RÜ hinnangul nii ehitusinsener tase 6 kui ehitusjuht tase 6 on samaväärsed ja ka samatähenduslikud. TS selgitab, et ametihierarhias loetakse ehitusinsener tase 6 minimaalseks, millele järgnenuks ehitusjuht 6. Audiitorid pöördusid pärast RÜ-lt kommentaaride saamist Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (edaspidi EEEL) ja Eesti Ehitusinseneride Liidu (edaspidi EEIL) poole. EEEL on seisukohal, et kuna ehitusinsener, tase 6, alleriala „hoonete ehitus“, ametialal „ehitustegevuse juhtimine“ hõlmab ehitustegevuse juhtimise õigust samas ulatuses nagu on määratletud ehitusjuht, tase 6 kutsestandardis, siis nimetatud kutsed on ehitustööde juhtimiseks samaväärsed. Kuid EEEL lisas, kui hankija kehtestas hanketingimuse, et pakkuja meeskonnas peab olema projektijuht, kellel on vähemalt kutsekvalifikatsioon - ehitusinsener, tase 6 alleriala „hoonete ehitus“, ametialaga „ehitustegevuse juhtimine“ ja ei näe ette sellega samaväärse kvalifikatsiooni võimaldamist, siis selline hanketingimus oli vastuolus RHSi põhimõtetega. EEIL-i arvates, kui hanketingimustes oli nõutud ehitusinsener tase 6 (hoonete ehitus ja spetsialiseerumisega ehitustegevuse juhtimine) kutset, siis pidi kvalifitseerumisnõude täitmiseks ka sellise kutsetunnistusega isik olema kaasatud. Ehitusjuht tase 6 ja ehitusinsener tase 6 kutsed on küll mõlemad 6 taseme kutsed, kuid neid väljastatakse erinevate kutsestandardite alusel. Ehitusinsener tase 6 kutse on kõrgharidust eeldav inseneri kutse, kuid ehitusjuht tase 6 kutse hariduseeldustes pole tingimata nõutud kõrghariduse olemasolu. Seega ei saa audiitorite hinnangul asuda seisukohale, et ehitusinseneri tase 6 ja ehitusjuhi tase 6 on samaväärsed ja samatähenduslikud. Audiitorid tuletavad meelde, et kõik hanke tingimused peavad olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Hanke läbipaistvus soodustab ausat konkurentsi, tagab lepingupartneri valiku erapooletuse ning aitab välistada seda, et hankes tehakse meelevaldseid eelistusi. Hanke käigus avaldatud ebaselged hanketingimused rikuvad RHSi üldpõhimõtteid. Rakendusüksus nõustub audiitoritega, et kuna edukas pakkuja ei olnud pakkumuses ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialisti kohta üldse andmeid esitanud ja esitas need hiljem, siis teatud riive võis esineda võrdse kohtlemise põhimõtte osas. Samas RÜ lisab, et nimetatud tegevus ei ole riivanud ei konkurentsi ega hanke läbipaistvust, kuna TS-l oli õigus küsida ja pakkujal õigus ning ka kohustus esitada lisainfot juhul, kui seda temalt küsitakse. Audiitorite hinnangul hanke läbipaistvust ja konkurentsi efektiivset ärakasutamist (RHS § 3 p 1 ja 3) ei saa eelistada teistele riigihanke üldpõhimõtetele (RHS § 3 p-d 2, 4-5). RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid tuleb kohaldada vastastikuses mõjus, üht või teist põhimõtet esiplaanile seadmata20. Audiitorid toovad välja, et HT järgi pidi pakkuja lisama pakkumuse juurde pädevate isikute kutsetunnistuse koopiad ning meeskonnaliikmete CV-d. Kui pakkumus ei sisalda kõiki nõutud dokumente, siis neid juurde esitada ei saa. Audiitorid jäävad oma seisukoha juurde, et antud olukorras on rikutud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna TS on edukale pakkujale loonud soodsama olukorra jättes TS eksimuse arvestamata. TS ütleb oma selgitustes ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialisti kohta, et pakkumuses on üks alltöövõtjatest, kellele tuginetakse, Kuluarvesti OÜ. TS selgitab lisaks, et MTR-s on kogu kvalifitseerimiseks vajalik info väljaloetav, va CV. TS tunnistab, et küsimus RHR-s on mõnevõrra valesti – tegelikult pidanuks pakkujalt selgitusena küsima ainult MH CV kohta. Audiitorid on teadlikult, et edukas pakkuja tuli hankesse koos alltöövõtjatega. Pakkumuses olid olemas kahe alltöövõtja kinnitused st vorm „kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimisetingimused“. Kahjuks ei ole Kuluarvesti OÜ kinnituste vormil öeldud, et temale tuginetakse just ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialisti osas. Samuti ei ole pakkumusse lisatud ühtegi muud alltöövõtja dokumenti. RHR-s oleva info järgi on TS mh küsinud järgmist 20 TlnRKo 29.09. 2014, nr 3-14-51156, p 16 19 „Hankija ei leia viidet ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialisti nõutud kutsekvalifikatsioonile. Palun lisage eeltoodud kutsekvalifikatsioonid“. Küsimusele vastamiseks esitas edukas pakkuja PK kutsetunnistuse ja PK allkirjastatud hankes osalemise tõendi. TS aktsepteeris pakkuja kvalifitseerimiseks mõlemad dokumendid. 3) Pakkumuste hindamine ei olnud läbipaistev Pakkumuste hindamise osas on RÜ hinnangul küsitav, milline on antud rikkumise finantsmõju, kui see üldse esineb, kuna ehitustööde kavad kuulusid hindamisele vaid pakkumuse esitanud pakkujate osas, ning isegi juhul kui edukat pakkujat oleks hinnatud 10 punktiga ning teisele kohale jäänud pakkujat 5 punktiga nagu hindamismetoodika ette nägi, ei oleks tulemus muutunud. Audiitorite hinnangul on tegemist RÜ oletusega. Audiitoritele on teada, et teiseks jäänud pakkuja (kelle ehitustööde korraldamise kava sai 6 punkti) esitas võrreldes edukaks tunnistatud pakkujaga odavama maksumusega pakkumuse. Audiitorite hinnangul ei andnud TS edukale pakkujale 10 punkti seetõttu, kuna ta ei vastanud kõigile hindamismetoodikas nimetatud 10 punkti tingimusele. Sarnaselt ka 6 punktiga hinnatud pakkumus ei saanud 0 punkti, kuna ta ei vastanud kõigile hindamismetoodikas nimetatud 0 punkti tingimusele. Seega kui nii edukas kui ka teisele kohale jäänud pakkuja oleksid mõlemad saanud võrdselt 5 punkti oleks hanketulemus olnud teine ning edukaks oleks võinud osutuda teisele kohale jäänud pakkumus. TS oma selgituses viitab ettevõttele OÜ-le Fidele, kes pakkumuste hindamise ja võrdlemise tulemusel jäi kolmandaks. Audiitorid oma tähelepanekus ja audiitori täiendavas kommentaaris räägivad hindamise tulemusel esimesele ja teisele kohale jäänud pakkumustest. Korrektsioonimäära põhjendatuse osas pööravad audiitorid veelkord nii RÜ kui ka korraldusasutuse tähelepanu asjaolule, et Euroopa Komisjon on oma hangete finantskorrektsiooni juhendis (edaspidi EK juhend) öelnud, et juhendi suuniseid kohaldatakse ka juhul, kui siseriiklike õigusnormide kohaselt on sõnaselgelt nõutav, et ELi rahaliste vahendite saajad peavad järgima siseriiklikke riigihanke-eeskirju või samalaadseid õigusnorme, isegi kui need toetuse saajad ei ole avaliku sektori hankijad. Auditeeritavas projektis on TS kohustus järgida RHSi üldpõhimõtteid (so RHS § 3), seega analoogia alusel tähelepanekus kirjeldatud rikkumiste korral kohaldatakse EK juhendis toodud korrektsioonimäärasid. Sama EK juhendi järgi eeskirjade rikkumise raskusastme hindamisel võetakse eelkõige arvesse järgmisi tegureid: konkurentsi tase, läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Tähelepanekus toodu puhul on rikutud läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Kui sama hankemenetluse puhul avastatakse mitu õigusnormide rikkumist, siis korrektsioonimäära kindlaksmääramisel võetakse aluseks kõige raskem õigusnormide rikkumine. Euroopa Komisjoni audiitorid on soovitanud tagasinõude määra sisustamisel mittehankijate osas lähtuda EK juhendis esitatud määradest. Tähelepanekus kirjeldatud kahe rikkumise korral on EK juhendi järgi korrektsioonimäär 25% kui kvalifitseerimistingimusi on pärast pakkumuste avamist valesti kohaldatud ja kui hankelepingut on oluliselt muudetud. Toetuse saaja oma kommentaaris kinnitab, et edukal pakkujal olid olemas kvalifitseerimistingimustele vastavad objektid ning projektijuhil ja ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialistil olid olemas nõutud kutsekvalifikatsioonid. Audiitorid jäävad oma arvamuse juurde, et toetuse saajal puudus hanke ajal tõendusmaterjal, et edukas pakkuja vastas kvalfitseerimistingimustele, kuid täiendavate tõendusmaterjalide abil (nt kirjavahetus varasemate objektide kontaktidega, RÜ viide uuele juhisele, milles kirjeldatakse toetuse saaja hangete läbiviimise protsess elektroonilises riigihangete registris koos lubatavate kõrvaldamise aluste, kvalifitseerimistingimuste, vastavustingimuste ja hindamiskriteeriumidega21 jm) oli võimalik tagantjärgi tõendada, et edukas pakkuja vastas nõutud tingimustele. Garantiikirja mittenõudmise osas arvestavad audiitorid toetuse saaja ütlustega, et töövõtja esitas TS-le ehitus- ja montaažitööde kindlustuspoliisi, milles oli eraldi punkt hooldusperioodi kohta, mis kestab 5 aastat (02.12.2021 kuni 01.12.2026). TS aktsepteeris nimetatud poliisi garantiiaegse tagatisena ja luges sellega poolte vahelise töövõtulepingu punkti 9.13 täidetuks. 21 Näiteks nõuded projektijuhile - kellel on vähemalt kutsekvalifikatsioon - ehitusinsener, tase 6 allerialaga hoonete ehitus ja spetsialiseerumisega ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuht, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslik ehitamine 20 Seega võttes arvesse tähelepanekus ja audiitori täiendavas selgituses nimetatud asjaolusid on asjakohane finantskorrektsiooni ulatuse suurus TP-le nr 4.1 10%. Väheoluline tähelepanek 4.2 – Võrdlevate pakkumuste võtmisel ei ole alati järgitud TATis toodud tingimusi. TAT § 26 järgi peab TS mh projekteerimistööde, tehnilise konsultandi ning omanikujärelevalve teenuse tellimisel võtma vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja pakkumuse. Pakkumused peavad olema võrreldavad, kontrollitavad ja allkirjastatud. Pakkumuskutse ja pakkumuse esitamise ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada. TRO punkti 1.4 järgi on TS kohustatud tehnilise konsultandi, omanikujärelevalve ja projekteerimistööde teenuse tellimiseks pakkumuskutse koostamisel ja hinnapakkumuste võtmisel järgima TATi §-s 26 sätestatud nõudeid. RÜ teavitas 1. novembril 2021 TSi, et kõik kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid peavad olema säilitatud neli aastat, alates 31. detsembrist 2021.a. Lisaks andis RÜ teada, et TS on kohustatud säilitama kogu toetatavate tegevuste tellimisega seotud dokumentatsiooni (sh pakkujatele saadetud pakkumuskutsed, pakkumuskutse saatmise e-kirjad, pakkumuste esitamise või pakkumuse esitamisest loobumise e-kirjad, pakkumuskutse muutmisel pakkujate teavitamise e-kirjad ja muud kohased tõendid). Auditi toimingute käigus selgus, et TS-l olid olulises osas olemas pakkumuste küsimise e-kirjad ning digitaalselt allkirjastatud pakkumused. Kui toimus täiendavate pakkumuste küsimine (omanikujärelevalve teenus), siis neid e- kirju TS ei ole säilitanud. TS ütluste järgi tehnilise konsultandi teenuse pakkumuste võrdlemisel esitati üks pakkumus tähtaegselt paberil ja digiallkirjastati see pakkumus peale pakkumuste esitamise tähtaega. Millal tegelikult pakkumus esitati ei ole audiitoritele teada (puudub pakkumuse esitamise tõendusmaterjal). Puudu olid kõigi eespool nimetatud teenuste (projekteerimine, omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse) tellimise pakkumuste esitamise e-kirjad. Audiitorite hinnangul on antud juhul eiratud TATis esitatud nõudeid, kuid antud teenuste puhul on audiitorite hinnangul parimad pakkumused välja valitud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtel ning rikkumisel puudub otsene finantsmõju EL eelarvele. Soovitus toetuse sajale: Soovitame TS-l võimalusel puuduvad pakkumuste võtmise ja pakkumuste esitamisega seotud e-kirjad üles otsida ja säilitada nõutud tähtajani ning edaspidi järgida kõiki TATis toodud TS-i kohustusi. Toetuse saaja kommentaar: Tehnilise konsultandi, projekteerimise ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel järgiti Covid-19 kriisist tuleneva korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord, mis sätestab: pakkumused peavad olema võrreldavad ja kontrollitavad, pakkumused peavad olema allkirjastatud, edukas pakkumus peab põhinema parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel, pakkumuskutse ja pakkumuse esitamine ning pakkumuste võtmisega seotud teabevahetus toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see tuleb säilitada. On olemas teenuste tellimise ja pakkumiste teabevahetus. 5. Riigiabi andmine Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 21 Kinnitame lõpparuande 22 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Ingrid Kuld I auditi talituse juhataja I auditi talituse juhtivaudiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 20.02.2023 22  Hr Kristjan Toom Rapla Metsapargi 6 KÜ Meie 21.02.2023 nr 10-5/1312-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Toom Edastame Teile uuesti projekti nr 2014-2020.15.03.21-0114 „Korteriühistu Rapla Metsapargi 6“ auditi lõpparuande nr ERF-359/2022. Oleme täiendavalt konsulteerinud Euroopa Komisjoniga rikkumise aluseks oleva finantskorrektsiooni määra osas ning vastavalt Euroopa Komisjoni hinnangule oleme auditi aruandes toodud finantskorrektsiooni muutnud. Sellest tulenevalt saadame teile uue auditi lõpparuande. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne Sama: Hr Lauri Lugna, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ([email protected]). Teadmiseks: Hr Kristjan Järvan, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Ingrid Kuld 611 3294 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272