Selgitustaotlus

Justiitsministeerium 20.02.2023 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn E-POSTI TEEL [email protected] [email protected] SELGITUSTAOTLUS 1. SISSEJUHATUS 1. Pöördume teie poole seoses asjaõigusseaduse (AÕS) § 133 lg 3 tõlgendamisega ja soovime saada selgitusi vastava sätte rakendamise kohta. Selgitustaotluse eesmärk on saada teavet selle kohta, millal loetakse avalikku veekogusse ehitatud ehitis viidatud sätte alusel kaldaga püsivalt ühendatuks ning millistel tingimustel saab kaldakinnisasi sellise ehitise arvelt suureneda. 2. AÕS § 133 lg 3 tõlgendamisega seoses soovime selgitusi järgnevate küsimuste kohta: 2.1. Millal loetakse kaldast eemal avalikus veekogus asuv ehitis kaldaga püsivalt ühendatuks? 2.2. Kas ja millistel eeldustel võib kaldast eemal avalikus veekogus asuv ehitis olla kaldakinnisasja osa? 2.3. Kas ja millistel eeldustel saab kaldakinnisasi suureneda kaldast eemal avalikus veekogus asuva ehitise arvelt? 2.4. Millistes olukordades kaldakinnisasi ei suurene kaldast eemal avalikus veekogus asuva ehitise arvelt? 2.5. Kas ja millistel eeldustel saab kaldast eemal avalikus veekogus asuv ehitis olla kaldakinnisasja koormava piiratud asjaõiguse (nt IKÕ) ese? 2. FAKTILISED ASJAOLUD 3. Eelviidatud küsimused puudutavad olukorda, kus avalikus veekogus on kaldakinnisasja külge ehitatud ajutine tamm, mille külge on omakorda ehitatud ajutine vaiadel metallsild, mis ühendab silla lõpus oleva vaiadel kai (asukoht u 750 m kaugusel kaldast) maismaaga. Nimetatud ehitiste osas on kohalik omavalitsus kehtestatud detailplaneeringu ja andnud ehitusloa. Tamm ja metallsild on ehitusloa ja keskkonnaloa kohaselt ette nähtud ajutiste ehitistena, mis tuleb pärast ehitustegevuse lõppu lammutada. 4. Peale ajutise tammi ja metallsilla puuduvad avalikku veekogusse ehitatud kail muud ühendused maismaaga. Ühtlasi puudub kail (ja ka ajutisel muulil ja ajutisel sillal) funktsionaalne seos kaldaga. Kai ehitamise ja kasutamise vajadus lähtub spetsiifiliste laevade sildumisest ning nende laevade teenindamiseks ei ole vajalik maismaaühendus. Kai ei teeninda ühtegi maismaal asuvat sadamat ning omab eraldiseisva ehitise tähendust ja kasutust. Isegi kui kai oleks (ajutise või püsiva) ühendustee kaudu maismaaga ühendatud, ei teki selle tulemusel uut iseseisvat ehitist ning kaid saab kasutada ka ilma ühendusteeta. 5. Detailplaneeringuga ei ole ehitiste all asuvale avaliku veekogu alale krunti (s.o. kavandatavat katastriüksust) moodustatud. Vastaval alal ei ole katastriüksust moodustatud ka pärast ehitiste valmimist. Samuti ei ole avalikku veekogusse laiendatud kaldakinnisasja piire.  Sorainen – 2/3 – 6. Kaldakinnisasja omanik on koormanud kaldakinnisasja enda kasuks seatud isikliku kasutusõigusega (IKÕ), mille sisuks on kaldast u 750 m kaugusel meres asuva kai majandamine. Kaldakinnisasja omanik usub, et IKÕ kaudu on tal tekkinud nõudeõigus teiste isikute suhtes, et need hoiduksid ajutise tammi, ajutise metallsilla ning kai kasutamisest. Ühtlasi on kaldakinnisasja omanik asunud nimetatud ehitiste (ja nende all oleva avaliku veekogu ala) suhtes teostama omaniku õigusi, sh näiteks nõudma kasutustasu ehitiste kasutamise eest. 3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 7. Selleks, et kaldakinnisasja omanik saaks avalikus veekogus asuvate ehitiste (s.o ajutise tammi, ajutise silla ja kai) suhtes omaniku õigusi kasutada, on kaldakinnisasja omaniku huvides kaldakinnisasja suurendamine. Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 38 lg 7 p 4 ning maakatastriseaduse § 181 lg 4 lubavad näiteks luua katastriüksuse, mille sihtotstarbeks on veekogude maa. 8. MaaKatS § 171 lubab avaliku veekogu täitmisega kaasnenud kaldakinnisomandi muutused kaldakinnisasja koosseisu lisada. Maa-ameti selgituste kohaselt on avaliku veekogu täitmine MaaKatS § 171 mõttes eelkõige avalikku veekogusse ehitamine, kui ehitis on püsivalt ühendatud nii kalda kui veekogu põhjaga ja on seega kaldakinnisasja oluliseks osaks (Lisa 1). 9. Samas sätestab VeeS § 23 lg 2, et avalik veekogu kuulub riigile ega ole tsiviilkäibes. Avalikule veekogule katastriüksuse moodustamist ei võimalda AÕS § 133 ega määruse “Katastriüksuse moodustamise kord“ § 12 lg 2 p 1.1 Riigikohus on leidnud, et kinnisasjaga seotud kannete tegemine avalikus veekogus asuva ning vääralt katastrisse kantud kinnisasja osas ei ole kehtiva õigusega kooskõlas.2 10. AÕS § 127 jj reguleerivad kinnisomandi ulatust. Nende normide hulgas ei ole sätestatud olukorda, kus kinnisomand võiks ulatuda avalikule veekogule. Ainus norm, mis viitab selle võimalikkusele, on AÕS § 133 lg 3. See kehtestab eeldusena, et ehitis on püsivalt ühendatud nii kalda kui avaliku veekogu põhjaga. Seega on seadusandja jaatanud kinnisasja omaniku huvi ulatumist avalikule veekogule vaid juhul, kui ehitis on kalda ja veekogu põhjaga püsivalt ühendatud. Muul juhul on seadusandja leidnud, et avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitised, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga ning millel puudub hoonestusluba, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad omandiõiguse alusel riigile (EHS § 1131 lg 1). 11. Ka näiteks Saksa õiguse järgi kuuluvad avalike veekogude kaldad ja veepõhi riigile. Seda, kas muud ehitised kalda piirkonnas kuuluvad samuti riigile, hinnatakse kaldaga funktsionaalse seose järgi.3 Isiku omand lõpeb veekogu pinnavee piiriga.4 Õiguskirjanduses on leitud, et kaldakinnisasi ei suurene näiteks postidele rajatud sadamakai arvelt.5 12. Seadusandja on seega selgelt sätestanud, et kinnisasja omaniku huvi ei ulatu avalikele veekogudele, kuna need kuuluvad riigile. Maa-amet on vastuses selgitustaotlusele (Lisa 1) kinnitanud, et kaldakinnisasja ja avaliku veekogu kaldajoone vahele eraldi katastriüksust ei moodustata. Seega ei tohiks olla võimalik olukord, kus moodustatakse katastriüksus kalda kinnisasja ning avalikus veekogus asuva, kuid kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Samuti ei tohiks olla võimalik olukord, kus avalikus veekogus asuva kaldaga püsivalt ühendamata ehitise arvelt suurendatakse kaldakinnisasja piire ja/või koormatakse kaldakinnisasja sellise ehitise suhtes seatud piiratud asjaõigusega. 1 RKHKo 24.03.2021, 3-18-687, p 17. 2 RKHKo 24.03.2021, 3-18-687, p 18. 3 BeckOK UmweltR/Hasche WHG § 4 Rn. 1, 2. 4 Ibid, Rn. 4. 5 P.Varul jt. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu, 2014, lk 535.  Sorainen – 3/3 – 13. Meie hinnangul ei tekita ajutine tamm ja ajutine kitsas vaiadel metallsild selle küljes olevale vaiadel kaile püsiühendust kaldaga. Seda esmalt põhjusel, et tamm ja metallsild on ette nähtud ajutiste, pärast ehitustegevuse lõppu lammutamisele kuuluvate ehitistena. Teisalt põhjusel, et kai eesmärk ei ole teenindada kaldakinnisasja ega seal olevaid ehitisi. Kai puhul ei ole tegu näiteks sadamarajatisega ning sellel puudub mistahes funktsionaalne seos kaldaga. 14. Eelneva pinnalt soovime Justiitsministeeriumi selgitusi, kas ja millises ulatuses võib kaldakinnisasi olla suurenenud avalikus veekogus paikneva ajutise tammi, ajutise vaiadel metallsilla või vaiadel kai ulatuses. Täpsemalt soovime teada, mis eeldustel on avalikus veekogus asuv ehitis kaldaga püsivalt ühendatud ning kas ajutist tammi, ajutist vaiadel metallsilda ja/või vaiadel kaid saab lugeda kaldaga püsivalt ühendatuks. Ühtlasi soovime teada, kas on võimalik olukord, kus ehitise ja kalda vahel ei ole püsivat seost, kuid kaldakinnisasi suureneb ehitiste arvelt siiski ning kaldakinnisasja omanik teostab ehitise suhtes omaniku õigusi, sh koormab kaldakinnisasja kai suhtes seatud piiratud asjaõigusega Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Maria Pihlak Vandeadvokaat Lisa 1 – Maa-ameti vastus selgitustaotlusele. Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  Teie 14.12.2022 e-kiri Vandeadvokaat Allar Jõks [email protected] Meie 12.01.2023 nr 1-11/22/12-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud hr Jõks Esitasite Maa-ametile selgitustaotluse, milles palute selgitusi kinnisasja piiride muutmise kohta maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 171 alusel. Selgitame esmalt nimetatud õigusnormi kohta üldiselt järgmist. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 133 lõige 1 sätestab, et kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni, milleks on veekogu tavaline veepiir. Avaliku veekogu kaldajoone asukoht on Eesti põhikaardile kantud keskmist veetaset tähistav joon, mis määratakse Eesti topograafia andmekogu (edaspidi ETAK) andmete alusel. See tähendab, et kui kinnisasi on moodustatud selliselt, et ta piirneb avaliku veekoguga, st tegemist on AÕS § 133 lõike 1 mõistes nö kaldakinnisasjaga, on avaliku veekogu kaldajoon kaldakinnisasja välispiiriks ja kinnisasja välispiir liigub avaliku veekogu kaldajoonega kaasa. See tähendab, et veekogu taandumisel juurde tekkinud maa kuulub automaatselt kinnisasja koosseisu ning vastupidi, veekogu peale tungimisel kinnisasja ulatus väheneb. Seda sõltumata asjaolust, et maakatastris ei pruugi andmed olla ajakohased ja võib kajastuda katastriüksuse registreerimise aegne piir. Seega kuulub katastripiiri ja avaliku veekogu vahele looduslike protsesside tulemusel juurde tekkiv maa kaldakinnisasja koosseisu. Kui aga kaldakinnisasja ulatus muutub inimtegevuse tagajärjel, kohaldub erisättena MaaKatS § 171. Praegu kehtiv MaaKatS § 171 sätestab avaliku veekogu kaldajoone muutuste katastrisse kandmise järgmiselt (tsit): „Seaduses sätestatud juhtudel ja alusel avaliku veekogu täitmisega kaasnenud kaldakinnisomandi muutused mõõdistatakse ja lisatakse kaldakinnisasja koosseisu ning kinnisasja piiride ja pindala muudatus kantakse maakatastrisse kaldakinnisasja omaniku avalduse alusel. Kinnistusraamatus uuendatakse kinnisasja piiride ja pindala andmed automaatselt elektroonilise andmevahetuse käigus.“ Märgime, et Riigikogu menetluses on maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 761 SE, millega tunnistatakse mh MaaKatS § 171 täies ulatuses kehtetuks. Viidatud eelnõu seletuskirjas on põhjendatud seda järgmiselt (tsit): „Sätte kehtiv sõnastus on tekitanud praktikas probleeme seoses ehitustegevusega sadamaaladel, kuivõrd selle tõlgendamisel on tekkinud ebaõige arusaam katastris kuvatud info õiguslikust tähendusest. Katastripidamise ülesanne on kaardistada looduses olevat olukorda ja avalikustada selle kohta infot. Katastripidaja ei hinda ega peagi hindama avaliku veekogu kaldajoone muutuste katastrisse kandmisel seda, kas kaldajoone muutus on toimunud seaduslikul alusel või mitte. Samuti on sätte kehtiv sõnastus toonud kaasa asjatut dubleerimist ja lisakulusid maaomanikule, kuna ehitustegevuse tulemusel muutunud kaldajoone ja kaldal asuva kinnisasja piiri korrigeerimiseks on vaja kahe mõõdistuse teostamist: 1) ehitusgeodeetiline teostusmõõdistus, mille tulemusel koostatakse rajatistele kasutusloa saamiseks vajalik teostusjoonis ning mille alusel Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 korrigeeritakse avaliku veekogu kaldajoon ETAK-i andmetes; 2) katastrimõõdistamine, mille tulemusel korrigeeritakse avaliku veekogu kaldal oleva katastriüksuse piir vastavaks rajatiste ulatusega. Tegemist on kahe sarnase mõõdistustööga, sealjuures ehitusgeodeetilisteks mõõdistusteks esitatavad täpsusnõuded1 on suuremad kui katastrimõõdistamisele esitatavad nõuded. Seega peab ehitiste omanik tellima kaks mõõdistustööd, mille käigus koordineeritakse samu tähiseid maastikul. Eelnõukohase seadusega seotakse ETAK-i andmed katastriga ja seega uuendatakse katastris regulaarselt ETAK-i andmete alusel maastikuobjektiga seotud muutused looduses. Kehtetuks tunnistataval sättel ei ole seetõttu enam sisulist väärtust. ETAK-i andmete uuendamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 10. Viidatud paragrahvi lõike 6 kohaselt uuendab Maa-amet kui ETAK-i vastutav töötleja Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve kaldajoone andmeid iga kaheksa aasta tagant. Teiste veekogude rannajoone andmeid uuendatakse põhikaardil keskkonnaministri 03.12.2013 määruse nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste tööde teostamise korraldus“ § 6 lõike 2 kohaselt üks kord aastas. Inimtegevuse tagajärjel (nt ehitamine) toimunud olulised kaldajoone muudatused viiakse andmekogusse ühe kuu jooksul pärast teostusjoonise esitamist. Seega jõuavad andmebaasi regulaarselt uued andmed kaldajoone muutuste kohta. Kui ETAK-i andmete kohaselt on kaldajoon muutunud (kaardistustulemuste või esitatud teostusjooniste järgi), kajastab neid andmeid ka kataster, olenemata sellest, mille alusel on kaldajoon muutunud.“ Kuna MaaKatS § 171 on käesoleval ajal kehtiva õigusnormina jõus, vastame Teie selgitustaotlusele sisuliselt. Kirjutate selgitustaotluses, et (tsit) „[s]elgitustaotluse eesmärk on saada teavet, kuidas täidetakse praktikas Maa-ameti põhimääruse § 11 p-des 9 ja 11 sätestatud ülesandeid ning millistest eeldustest lähtutakse sealjuures MaaKatS § 171 tõlgendamisel.“ Esitate Maa-ametile järgmised küsimused (kaldkirjas): 3.1. Kuidas Maa-amet sisustab avaliku veekogu täitmist ning kas seda eristatakse konkreetse kasutusotstarbega ehitiste, nt muulide, tammide vms ehitamisest?“ Ehitusseadustikus (edaspidi EhS) mõistet „avaliku veekogu täitmine“ ei kasutata. EhS § 4 lõike 1 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. MaaKatS §-is 171 kasutatakse küll avaliku veekogu täitmise mõistet, kuid selle legaaldefinitsioon puudub. Eelkõige peetakse avaliku veekogu täitmise all silmas avalikku veekogusse ehitamist, st tahkete ainete paigutamist. Muulide, tammide jms rajamine on käsitletav veekogusse ehitamisena, st veekogu täitmisena, kuna need on püsivalt ühendatud nii kalda kui ka veekogu põhjaga ja on kaldakinnisasja olulised osad AÕS § 133 lõike 3 mõistes. Seega on veekogu täitmine üldjuhul üks vette ehitamisega kaasnev nähtus. 3.2. Mida käsitletakse seaduses sätestatud juhu ja alusena, mis võimaldab muuta kaldakinnisasja koosseisu? MaaKatS § 8 lõike 1 esimese lause kohaselt on katastripidajal õigus kandega moodustada katastriüksust ning parandada ja muuta katastriandmeid käesolevas seaduses sätestatud alustel. Üldreeglina on katastripidajal õigus MaaKatS § 193 lõike 2 alusel ilma katastrimõõdistamiseta (nö ametiülesande korras) katastriandmeid parandada, kui on tuvastatud piiride ja asukoha täpsemad alusandmed, erinevus geodeetilisest võrgust või aluskaardist, konverteerimisviga või viga 1 Majandus-ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003. 2 katastrikande tegemisel. Erisäte avaliku veekogu kaldajoone muutuste katastrisse kandmise kohta tuleneb aga MaaKatS §-st 171. MaaKatS § 171 kohaldamise vältimatuks eelduseks on kaks asjaolu, mis peavad esinema koos ‒ veekogusse ehitamine peab olema õiguspärane ning tehtud peab olema ka vastav katastrimõõdistus. Seega kui kaldakinnisasja katastripiir muutub inimtegevuse tõttu, tuleb hinnata, kas tegemist on õiguspärase või õigusvastase tegevusega, sh kontrollida, kas täidetud on ehitiste õiguspärasuse eeldused (ehitusseadustik § 113 lõige 3). Sellest sõltub, kas katastripidaja saab muudatused maakatastrisse kanda või mitte. Kui Maa-ametile laekuvad katastrimõõdistamise dokumendid ja taotlus katastrikande tegemiseks, kontrollib Maa-amet esmalt üldiselt dokumentide ja katastrimõõdistuse andmete vastavust õigusaktides toodud nõuetele. Kui kannet soovitakse teha MaaKatS § 171 alusel, kontrollib Maa- amet lisaks vette ehitamise õiguspärasust, sh ehitusloa/ehitusteatise olemasolu, vajadusel muude lubade olemasolu ning seda, kas kaldakinnisasja ulatuse muudatus vastab kehtiva planeeringu olemasolul selles toodud krundi ulatusele. MaaKatS § 3 lõikes 5 oleva volitusnormi alusel on keskkonnaminister andnud 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ (edaspidi Kord), mille § 30 lõige 2 sätestab, et katastripidajal on õigus nõuda esitatud andmete ja dokumentide kohta selgitusi, täpsustavaid andmeid ning puuduste kõrvaldamist. 3.3. Millisel õiguslikul alustel on Maa-ametil võimalik keelduda maakatastri andmete muutmisest, kui kaldakinnisasja omanik esitab taotluse MaaKatS § 171 alusel? Kas Maa-amet on praktikas keeldunud andmete muutmisest? Kuna avaliku veekogu täitmise kohta puudub erisäte, kohalduvad üldised katastrikandest keeldumise alused, mis on sätestatud MaaKatS § 8 lõikes 2. Viidatud sättest tulenevalt on katastripidajal õigus keelduda kande tegemisest, kui esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus või kui esitatud andmed on puudulikud või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele. Katastripidaja hindab igal üksikul juhul taotletava katastrikande võimalikkust esitatud dokumentide alusel. Kui dokumentides esineb puudusi, aga kannet on võimalik teha, esitab katastripidaja maamõõtjale menetlusnõude puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel pöördub Maa- amet ka näiteks kohaliku omavalitsuse poole ja küsib lisadokumente või teeb ettepaneku kaaluda ehitise seadustamise võimalikkust. Seniks peatab Maa-amet katastrikande menetluse. Praktikas on avaliku veekogu kaldajoone muutuse katastrisse kandmise menetluses puudustega katastrimõõdistamise dokumendid ja menetluse peatamine pigem erandlikud. Maa-amet hindab iga juhtumit eraldi, arvestades asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid. Lisaks märgime, et Maa-amet ei tee ehitusjärelevalvet, seda ka mitte avaliku veekogu täitmise üle. Maa-amet hindab vaid katastrikande tegemise võimalikkust ja maamõõtja esitatud dokumente. EhS-is sätestatud järelevalvet ehitamise üle teevad järelevalveorganina kohalik omavalitsus või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 3.4. Millistel juhtudel hindab Maa-amet, et kaldakinnisasja suurendamise asemel on vajalik moodustada uus katastriüksus? Nagu eelpool selgitasime, ulatub kinnisomand üldjuhul avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldakinnisasja ja avaliku veekogu kaldajoone vahele eraldi katastriüksust ei moodustata, isegi kui katastriandmed ei ole enam ajakohased ning katastrikaardilt nähtub, et kaldakinnisasja ja veekogu kaldajoone vahele on tekkinud justkui vaba maa. Tegelikkuses kuulub selline maa eelduslikult kaldakinnisasja koosseisu ja Maa-amet saab katastriandmeid ajakohastada kas ametiülesande korras (kaldakinnisasja ulatuse suurenemise korral loodulike protsesside tulemusel) või MaaKatS § 171 alusel (kui kaldajoont on muudetud õiguspäraselt inimtegevuse tagajärjel). Seega ei ole eelduslikult ilma kaldakinnisasja jagamata võimalik kaldakinnisasja ja avaliku veekogu vahele eraldi katastriüksust moodustada. Seesugune uue katastriüksuse moodustamine on käsitletav maakorraldustoiminguna MaaKS § 2 lõike 2 punkti 4 mõistes. MaaKS § 3 lõike 1 kohaselt kuulub maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kohaliku omavalitsuse 3 pädevusse. Üldjuhul viiakse maakorraldust läbi kinnisasja omaniku taotluse alusel ning kohalik omavalitsus kinnitab maakorralduskava oma haldusaktiga. Eeldatavasti käsitleb ka kohalik omavalitsus iga juhtumit eraldi ja Maa-ametil on üldiseid suuniseid keeruline anda. Lisaks soovite selgitustaotluse punktis 3.4 teada ka järgmist (tsit): „Kui ehitustegevust reguleerivas detailplaneeringus ei ole veealale määratletud krunti (krunt on katastriüksuse moodustamise alus), siis kas katastriüksuse moodustamisest keeldutakse?“ Rõhutame, et kõiki olukordi vaadatakse eraldi juhtumipõhiselt. Kui kehtiv detailplaneering on olemas, võtab Maa-amet lähtuvalt MaaKS § 2 lõikest 3 aluseks detailplaneeringu.. Kui kehtivat detailplaneeringut ei ole, võtab Maa-amet aluseks kohaliku omavalitsuse seisukoha (nt maakorralduskava), juhindudes MaaKS § 3 lõikest 1. On teatud juhud, mil eraldi katastriüksuseid ei moodustata, kui ehitis asub avalikus veekogus ega ole kaldaga ühendatud (nt tuulegeneraatorid, lainemurdjad). 3.5. Kas Maa-amet teavitab Eesti riiki, kui esitatakse taotlus kaldakinnisasja suurenemiseks avaliku veekogu täitmise arvelt? Millisel alusel saab asjakohane valitsusasutus esitada vastuväite kaldakinnisasja piiride muutmisest keeldumiseks? Nagu eelpool selgitasime, ei tee Maa-amet ehitusjärelevalvet. Maa-amet teeb oma pädevuse piires ja maamõõtja esitatud dokumentide alusel katastrikandeid, moodustades seeläbi katastriüksuseid. Õigusaktides ei ole nõuet, et Maa-amet peaks teavitama, kui laekuvad dokumendid kaldakinnisasja andmete muutmiseks maakatastris MaaKatS § 171 alusel. Maa-amet kontrollib esitatud dokumente tavapärastel alustel, sh esitatud dokumentide üldist vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja olenevalt vajadusest muude täiendavate dokumentide (nt ehitusteatis või ehitusluba) olemasolu. Vajadusel pöördub Maa-amet ehitise õiguspärasuse kontrolliks kohaliku omavalitsuse poole ning sel juhul saab ka kohalik omavalitsus teadlikuks, et on esitatud taotlus kaldakinnisasja katastriandmete muutmiseks. Maa-amet menetleb iga juhtumit vastavalt Korras sätestatule ning teeb katastrikanded juhul, kui kõik vajalikud dokumendid on olemas ja vastavad nõuetele. 3.6. Kas Maa-amet hindab kaldaga püsivalt ühendamata ning ühendatud ehitiste olemust ning hoonestusloa andmise vajadust? Kas Maa-amet teavitab asjakohast valitsusasutust, kui leiab, et ehitatud on kaldaga püsivalt ühendamata ehitis, millel puudub hoonestusluba? Hoonestuslubadega tegeleb pädeva asutusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Maa- amet ei hinda ehitiste olemust ega tee järelevalvet kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste hoonestuslubade olemasolu üle. Samuti ei teavita Maa-amet teisi valitsusasutusi, kuna üldjuhul saab Maa-amet selliste ehitiste olemasolust teada iga kaheksa aasta tagant toimuva avaliku veekogu kaldajoone kaardistamisel. Kaardistamise käigus aga ei hinnata ehitiste seaduslikkust, vaid kaardistamisega antakse edasi looduses eksisteeriv olukord. Maa-amet hindab katastrikande tegemise võimalikkust ja lähtub katastrikande tegemiseks vajalike dokumentide ja andmete nõuetele vastavusest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Kaire Bamberg 675 0823 [email protected] 4 Saatja: Maria Pihlak | Sorainen <[email protected]> Saadetud: 20.02.2023 17:02 Adressaat: <"JM info Shared MB"> Koopia: <"MKM info"> Teema: Selgitustaotlus [SORAINEN-L.FID1700274] Manused: Selgitustaotlus. AÕS § 133.asice Tere Pöördume teie poole seoses asjaõigusseaduse (AÕS) § 133 lg 3 tõlgendamisega ja soovime saada selgitusi vastava sätte rakendamise kohta. Palun leidke selgitustaotlus manusest. Lugupidamisega Maria Pihlak Partner, Vandeadvokaat [email protected] M. +372 55 660 163 | T. +372 6 400 976 Rotermanni 6 | 10111 Tallinn | Eesti Sorainen | sorainen.com Antud e-kiri on konfidentsiaalne ning kaitstud.