Kiri

Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon Riina Sikkut 2 1 .02.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tööst 2022. aastal 1. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni töö korraldus Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjon (edas pidi komisjon) on tegutsenud alates 2001. aastast. Komisjoni tegevuse eesmärgiks on liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamine, üldistamine ja liiklusohutuse tagamise ettepanekute väljatöötamine. Kuni 2016. aasta detsembrini uuriti vaid Harjumaal ja Tallinnas juhtunud õnnetusi. Majandus- ja taristuministri 23. septembri 2016. a käskkirjaga nr 16-0283 nimetati komisjon ümber, uuendati komisjoni töö korraldust ning volitati Maanteeameti peadirektorit kinnitama ekspertkomisjoni koosseis, töökord ning komisjoni liikmetele makstav tasu. Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni tegevuspiirkond laienes üle-eestiliseks. Harju maakonnas ja Tallinnas juhtunud komisjoni uurimispädevusse kuuluvaid liiklusõnnetusi menetlevad komisjoni liikmed tegutsevad nn „pideva väljasõidukohustusega“, st et valves olev ekspertide grupp on valmis operatiivselt sõitma liiklusõnnetuse sündmuskohale 24/7. Ülejäänud komisjoni liikmed, kes tegutsevad mujal Eestis, sõidavad operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohale vaid tööpäevadel ja tööajal ning juhul, kui see ei takista edasilükkamatute tööülesannete täitmist. Juhul, kui operatiivselt liiklusõnnetuse sündmuskohal ei käidud, alustakse juhtunu menetlust esimesel võimalusel järgmisel tööpäeval. Seisuga 01.01.202 3 kuulu s komisjoni koosseisu 69 eksperti, sh 2 5 politseiametnikku, 17 teedeala spetsialisti (neist 1 3 Transpordiameti töötajat), 2 0 autoala spetsialisti (1 1 Transpordi-ameti töötajat), kaks psühholoogi, kaks Transpordiameti ohutuse ja ennetustöö osakonna , kaks teenuste juhtimise osakonna ning üks analüütika ja andmete osakonna töötaja. 29. septembril 202 2 . aastal viidi komisjoni töötajatele läbi õppepäev, millest oli võimalik osa võtta nii vahetult kui ka virtuaalselt läbi Teams´i . Õppepäeval anti komisjoni liikmetele ülevaade liiklusohutuse olukorrast ja päevakajalistest liiklusohut use teemadest, ühtlasi arutati ka komisjoni töö jooksvad probleeme . Kõige olulisem oli vast liikmete omavaheline silmast-silma suhtlus, milles vahepealsetel aastatel seoses COVID-´ ga on tuntud puudust. 2. Komisjoni tegevus 202 2 . aastal 202 2 . aastal võttis komisjon menetlusse 53 (20 2 1. aastal 6 0 ) liiklusõnnetust. Surmaga lõppenud liiklusõnnetusi võeti menetlusse 47 (5 2 ), neis hukkus kokku 5 0 (5 5 ) inimest, sh ühes õnnetuses hukkus kolm ja ühes kaks liiklejat . Lisaks hukkunutele oli 1 7 (1 1 ) liiklusõnnetuses ka vigastatuid, kokku sai neis vigastada 38 (2 0 ) inimest. Ainult vigastatutega liiklusõnnetusi võeti menetlusse 6 ( 5 ), vigastatuid oli kokku 31 ( 25 ), viies õnnetuses sai vigastada 5 inimest, ühes õnnetuses oli vigastatuid 6. Menetlusse võetud juhtumid maakondade lõikes: Maakond 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Harju 8 29 22 19 16 12 sh Tallinn 5 15 12 8 6 8 Hiiu 1 2 1 - - - Ida-Viru 11 5 6 2 6 6 Jõgeva 1 6 5 2 - 1 Järva 2 1 4 1 3 5 Lääne 2 - 1 4 1 2 Lääne-Viru 4 6 1 7 4 3 Põlva 1 1 - 1 1 2 Pärnu 4 5 4 11 3 5 Rapla 3 7 5 2 4 1 Saare 2 7 - 3 1 1 Tartu 6 10 9 4 13 8 Valga 2 - - 2 2 - Viljandi 1 4 5 3 4 5 Võru 2 2 - 2 2 2 Kokku 50 85 63 63 60 53 Eelmise aasta jooksul lõpetati 5 4 ( 5 7) liiklusõnnetuse menetlus, neist 1 3 (1 0 ) juhtus 202 1 . aastal. Ühe juhtumi keskmine menetlemise aeg oli 89 (7 2 ) päeva. Seisuga 1. jaanuar 202 3 oli menetluses 1 2 (14) 2022. aastal juhtunud liiklusõnnetust . Lühiülevaade 202 2 . aastal menetlusse võetud hukkunutega liiklusõnnetustest on toodud lisas 1 ning avaldatud Transpordiameti veebilehel . Tuginedes isikuandmete kaitse reeglitele suurema detailsusega infot ei avaldata, kuid seda kasutatakse igapäevaselt liiklusohutusalaste tegevuste planeerimisel. Liiklusõnnetuste ekspertkomisjoni tegevuskulu 202 2 . aastal oli kokku 29 352 ( 29 048 ) eurot, sh koolitus 1604 eurot. Kulu juhtumite menetlemisele ehk komisjoni liikmete töötasu oli 27 720 ( 28 909 ) eurot. Ühe liiklusõnnetuse menetlemise keskmine maksumus oli 513 ( 511 ) eurot. 3. Ettepanekute esitamine 2022. aastal l õpetatud juhtumite arvamustes toodud ettepanekud liikluskeskkonna ohutumaks muutmise kohta on edastatud seisukoha võtmiseks tee valdajatele – Transpordiametile , Tallinna, Tartu , Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Viljandi linnavalitsusele ning Jõelähtme, Mulgi, Mustvee ja Tartu valla valitsusele. Liiklusohutuse tagamisele suunatud ettepanekutes on rõhutatud liiklusjärelevalve olulist rolli liiklejate liikluskäitumise kujundamisel, parandamisel ning liiklusohutuse tagamisel ning peetud vajalikuks jätkata liiklusreeglite ja nende järgimise vajalikkuse selgitamist ja sellealast ennetustööd. Ennetustöö ja liiklusjärelevalve teatud teemad, nagu näiteks joobes juhtimine, turvavarustuse kasutamine ja lubatud sõidukiirusest kinnipidamine või teeoludele vastava kiiruse valik, korduvad küll aastast aastasse, kuid nende jätkuv käsitlemine on liiklusohutuse tagamiseks vajalik ja oluline. 2022. aastal surmaga lõppenud liiklusõnnetuste üheks määravaks riskiteguriks oli joove 13, turvavarustuse (turvavöö, kiiver, helkur) mittekasutamine 1 9 ja kiirus 13 liiklusõnnetuse puhul. Ekspertkomisjoni liikmete poolt tehtud ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks on toodud lisas 2. Lugupidamisega, Villu Vane komisjoni esimees, ohutuse ja ennetustöö osakond Transpordiamet /allkirjastatud digitaalselt/ Lisad: Ülevaade s urmaga lõppenud liiklusõnnetus test 2022. aastal, 4 lehel. 2022. aasta ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks, 7 lehel. Teadmiseks: Transpordiamet Politsei- ja Piirivalveamet Liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni poolt 2022. aastal menetletud juhtumites toodud ettepanekud meetmete rakendamiseks liiklusohutuse tagamiseks. Iga k omisjoni poolt uuritud liiklusõnnetuse kohta koostatud kokkuvõttes on ekspertide poolt toodud välja riski tegurid ja asjaolud, mis võisid omada mõju antud liiklusõnnetuse toimumisele ja tagajärgede raskus astme le. Samuti on tehtud ettepanekud analoogsete õnnetuste vältimiseks tulevikus. Ettepanekud on tehtud lähtuvalt õnnetuse toimumist või selle raskusastet mõjutanud riski teguritest ning seejuures ei ole hinnatud meetmete rakendamisega kaasnevaid muid aspekte, näiteks ettepaneku majanduslikku mõju või tasuvust, sotsiaalset mõju jms. Sageli on liiklusõnnetuste puhul tegemist riski teguritega , mis korduvad aasta-aastalt. Sellisteks teguriteks on: juhtide puhul sõiduki juhtimine joobeseisundis, lubatud sõidukiiruse ületamine või kiiruse valikul tee- ja ilmaoludega mittearvestamine, turvavarustuse mittekasutamine juhi või sõitjate poolt ning sõiduki juhtimine, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust; jalakäijate puhul sõidutee ületamine selleks mitte ettenähtud kohas, sõidutee ületamine veendumata teeületamise ohutuses ning pimeda ajal teel liikudes helkuri või valgusallika mittekasutamine. Tulenevalt samasugustest ja korduvastest riski teguritest , korduvad ka ettepanekud, mis puudutavad juhtidele ja jalakäijatele suunatud ennetustööd ning jätkuvat suurendatud tähelepanu pööramise vajadust liiklusjärelevalve käigus korduvate riski teguritena märgitud liiklusnõuete eirajate väljaselgitamiseks. Järgnevalt on toodud need ettepanekud, mis on 202 2 . aastal koostatud ekspertarvamustes esitatud lisaks aasta-aastalt korduvatele. Ettepanekud on teemade ja liiklejarühmade järgi grupeeritud ning üldistatud. Selgitustöö Mootors õidukijuhid Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et: tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. V äsinuna sõiduki juhtimine on ohtlik , sellest tuleks hoiduda ning juhul, kui juht tunneb sõidu ajal väsimust, siis tuleb teha puhkepause ; sõiduk on tehniliselt korras ja on läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli . Asudes sõitma seni tundmata m a rsruu d i l, peaks juht võimalusel marsruudiga eelnevalt tutvuma või kasutama mõnda teed juhatavat abivahendit, vältimaks teekonnal järske manöövreid. Sõiduki juhtimise ajal: on juhil keelatud tegeleda kõrvaliste tegevustega, mis mõjutavad liiklusolude tajumist; tuleb keskenduda juhtimisele. K a väikesed tegurid, mis võivad mõjutada sõiduki juhtimi st, võivad kuhjumisel tuua kaasa raske tagajärjega eksimuse ; tuleb tähelepanu pöörata vähem kaitstud liiklejatele, eriti tähelepanelik tuleks olla teel või teeservas seisva või liikuva jalakäija suhtes bussipeatuste läheduses, seejuures tuleb olla eriti tähelepanelik vanuri või lapse suhtes ; segaliiklusega aladel, sh kaubanduskeskuste parklates, kus puuduvad eraldi jalakäijate teed , tuleb arvestada jalakäijatega ; peatuses seisvast bussist möödudes tuleb olla äärmiselt tähelepanelik ja ettevaatlik ; madalalt vastu paistva päikese korral peab juht ol ema tähelepanelik ja va jadusel vähenda m a sõidukiirus t , et olla valmis mistahes ohusituatsioonis sõiduki peatamiseks ; tuleb olla tähelepanelik ja vajadusel reageerida teiste liiklejate tegevustele (kõrvalrajal liikunud sõiduki ootamatu aeglustamine), et olla valmis mistahes ohusituatsioonis sõiduki peatamiseks ; sõites hoiatusmärgiga 178 "Metsloomad" tähistatud teelõigul tuleks olla äärmiselt tähelepanelik . Juhtides sõidukit , eriti halbades teeoludes, peab juht: olema äärmiselt ettevaatlik ja vajadusel vähendama kiirust; hoidma eessõitjaga suuremat pikivahet . Juhtides sõidukit kruuskattega teel, peab juht arvestama, et kruusateel ei ole võimalik järsult pidurdada, ohtlikud on järsud manöövrid ja suur kiirus . Kiiruse valikul peab juht: arvestama oma juhtimiskogemust, tee geomeetria t ja seisundit ning nähtavus t, et vajaduse korral oleks võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta; kaugtulede ümberlülitamisel lähituledele vähendama kiirust, et mitte „tuledest ette sõita“; vähese juhtimiskogemuse korral halbade s teeolude s sõit es vä hendama kiirust ja olema eriti ettevaatlik . S agedaste reavahetustega nii vasakult kui paremalt poolt teistest möödumine , nö „nõelumine“ on keelatud , see on ohtlik nii „nõelujale“ endale kui kaasliiklejatele . Möödasõit: enne igasuguse manöövri , sh möödasõidu alustamist tuleb veenduda selle ohutuses ; enne möödasõitu tuleb veenduda, et ees liikuva sõiduki juht ei ole andnud märku vasakpöördeks ja manöövri sooritamine on ohutu . E nne piiratud nähtavusega kohas teele väljasõitu peab juht olema eriti tähelepanelik ja veenduma, et ta ei takista eesõigust omavat liiklejat . Tagurdami ne : tagurdamine on üks ohtlikemaid manöövreid ja vajadusel tuleb kitsastes oludes, piiratud nähtavusega piirkonnas ohutuse tagamiseks kasutada teiste isikute abi ; juht peab rakendama kõiki võimalikke kontrollmeetmeid ja sõiduki juhiabisüsteeme . L ähenedes reguleerimata ülekäigurajale peab juht olema tähelepanelik ja sõitma kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astumas või astunud ülekäigurajale, vajadusel tuleb peatuda . Mootorratturid: mootorr attur on liikluses võrreldes autodega nõrgem osapool ; mootorratturid peavad arvestama, et nende märkamine arvestades nende suurust on raskem ja seega peavad nad tegema kõik enda ohutuse tagamiseks ja veenduma manöövri sooritamisel, et teised liiklejad on neid märganud. Raudtee ületamine: raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik; raudteeülesõidukohale lähenedes tuleb vähendada kiirust, et vajadusel saaks sõiduki peatada enne ülesõidukohta . Ajutise liikluskorraldusega teelõikudel peab juht: olema äärmisel t ettevaatlik ja tähelepanelik; jälgima ja pidama kinni ajutiste liikluskorraldusvahendite ga kehtestatud liikluskorraldusest. Sõiduki parkimine asulavälisel teel pimeda ajal. Töö- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise olulisus. E esmiste udutulede kasutamine . Rehvid: nõuetele mittevastavaid rehve ei tohi kasuta da; sõidukil ei ole soovitav kasutada üle 7 aasta vanuseid rehve, kuna rehvide teekattega haardumise omadused ajas vähenevad , rehvid ei taga enam piisavat haarduvust ja nende kasutamine on ohtlik . Liiklusõnnetuse korral peab juht võimalikult kiiresti seisma jää ma , lülita ma sisse ohutuled ja te gema kõik võimalik u , et liiklus oleks ohutu. Politsei peatumismärguande korral peab juht kohe peatuma osutatud kohal. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole kohta näidanud, tuleb peatuda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Mopeedi- ja ATV juhid M opeedi- ja maastikusõidukijuht peab kandma kinnirihmatud motokiivrit ja soovitatavalt ka turvariietust . K iiruse valikul tuleb arvestada teeoludega ja tee geomeetriaga ning nähtavusega . E nne manöövri sooritamist tuleb vähendada sõidukiirust, et veenduda manöövri ohutuses . M aastikusõidukiga ei tohi sõita teel, välja arvatud jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades . Jalgratturid K a jalgrattur on juht ning j algratast ei tohi juhtida joobeseisundis . E nda ohutuse tagamiseks on täiskasvanud jalgratturil soovitav kanda jalgratta kiivrit . L iikluses või b osaleda vaid nõuetele vastava ja tehniliselt korras jalgrattaga, eriti oluline on tulede olemasolu ja kasutamine pimeda ajal . J algrattur peab liiklusmärgiga 432 „Jalgtee“ tähistatud teel l iikuma jalakäijana , lükates jalgratast käekõrval . L iikluskeskkonnast ja muudest oludest lähtuvalt tuleb jalgrattaga sõites valida ohutu sõidukiirus . Kergliikurijuhid L iikluses on lubatud kasutada kergliikureid (elektrilisi tõukerattaid), mille v almistajakiirus ei ole suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja mootori suurim võimsus ei ületa ühte kilovatti . A lla 16 - aastane kergliikurijuht peab teel sõites kandma kinnirihmatud jalgrattakiivrit , vanematel kergliikurijuhtidel on kiivri kasutamine tungivalt soovituslik . Jalakäijad J alakäijad peavad reguleeritud ülekäigurajale astudes veenduma, et neile põleb lubav tuli ning kõigis suundades liikuvad sõidukijuhid on neid märganud ja tee andmiseks peatunud . R eguleerimata ülekäigurajal peab enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust ning enne sõiduteele astumist veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu . T eavitustöö ülekäigukoha ja ülekäiguraja erinevusest . P arklates liikudes tuleb olla äärmiselt tähelepanelik . P eale bussist väljumist tuleks enne tee ületamist oodata, kuni buss on peatusest ära sõitnud. Laiem üldsus J oobes isiku sõidukirooli asumist tuleks võimalusel takistada või teavitada sellest kohe häirekeskust . Ei tohiks olla kaassõitjaks joobes juhi autos . K ergliikuri- ja pisimopeedijuhi liiklusreeglite selgitamine . S õiduki juht peab roolis olles keskenduma sõiduki juhtimisele ja tema segamine on lubamatu ning võib viia raske õnnetuseni . L apsevanema d – lapsed võivad mänguhoos olla ettearvamatud ja joosta sõidukite liikumise alale ning seetõttu vajavad nad pidevat järelevalvet. Olenevalt laste vanusest tuleb neile tutvustada ja meelde tuletada ohutu liiklemise põhitõdesid . I nimesed peaksid pöörama tähelepanu oma lähedaste käitumisele, märkamaks õigeaegselt muutusi, mis viitavad suitsiidimõttele ja sõltuvusele ning suunata abivajajaid vastavate spetsialistide poole . L iiklusväli ne tegevus maanteel on ohtlik, kindlasti ei tohi ks sellega tegelda halva nähtavuse korral, veendumata enda ja teiste ohutuses . K ukkumise korral, millega kaasneb peavigastus, tuleb enesetunde halvenedes koheselt pöörduda EMO-sse või kutsuda kiirabi . E akatele liiklejatele, sh jalakäijatele suunatud liiklusreegleid meelde tuletav selgitustöö. Kuumalaine ajal tuleks liikluses osaledes olla äärmiselt ettevaatlik, võimalusel vältida liiklemist keskpäevase kõrge temperatuuri ajal. Järelevalve L iiklusjärelevalve E t vältida väsinud juhtide osalemist liikluses k ontrollida kutseliste juhtide poolt töö- ja puhkeaja n õutest kinnipidamist . T õhustada järelevalvet liikluses osalevat sõidukite tehnilise seisukorra üle . Liiklusjärelevalve käigus pöörata tähelepanu taksoteenust osutavate sõidukijuhtide poolt liiklusreeglitest kinnipidamisele. R askete ilmastikuolude korral suunata politseipatrulle ohtlikumatele lõikudele maanteedel liikluse rahustamiseks ja liiklejate abistamiseks . Teede hooldus ja korrashoid T ee hoolduse käigus tagada kehtestatud seisunditaseme nõuete täitmine . Riigi Ilmateenistuse poolt teeolude halvenemise (jäide, kiilasjää , tuisk, tihe lumesadu ) kohta antud hoiatuste, samuti teeilmajaamade analoogsete prognooside olemasolul, tuleb teha ennetavat libedusetõrjet ning operatiivsemalt reageerida teeolude muutustele . T alviste liiklusolude möödudes tuleb teekate libeduse tõrjeks kasutatud puistematerjalide jääkidest korralikult puhtaks harjata. T eede- ja tänavate hoolduse ja remondi käigus tuleb tagada, et sõiduteede teekate oleks puhas. Ajutise liikluskorralduse kehtestamisel tuleb arvestada, et liikluskorraldus oleks üheselt arusaadav kõikidele liiklejatele ning vajadusel (eriti pikemete lõikude korral) tuleb liiklusmärke korrata piisavalt tihti. Vajadusel tuleks kasutada ka ajutist põrkepiiret. Koolitus Mootorsõidukijuhtide koolitusel mootorratturite ohutus – seda nii autojuhtide kui ka mootorratturite vaates . Seadusandlus ja normid Juhtidele esitatavad nõuded Töötada välja toimiv lahendus, mis võimaldaks arstil juhi tervisetõendi kehtivuse ajal ilmnenud diagnoosidest/tervislikest seisunditest/sõltuvustest lähtuvalt operatiivselt hinnata isiku sobivust/vastavust juhile kehtestatud tervisenõuetele ja vajadusel tervisetõend tühistada. Liiklusseaduse muutmine : asulate üldine lubatud suurim sõidukiirus võiks olla 40 km/h ; kaaluda üldist lubatud suurima kiiruse langetamist teedel, mis oma parameetritelt ei vasta asulavälisel teel lubatud suurimale sõidukiirusele 90 km/h ; täiendada liiklusseaduse § 3 lõiget 6, kohustades kohalikku omavalitsust teatud perioodi möödudes vaatama üle liikluskorraldus e kohtades, kus liiklussagedus või liiklusõnnetuste arv on oluliselt kasvanud ; A-kategooria juhtimisõiguse andmisel sätestada lisaks vanuse alammäärale ka tingimus, et isikul on eelnevalt A2 alamkategooria staaž a naloogselt LS § 103 lg 1 p 4 , st, et staaži nõue kehtiks ka 24-aastastele ja vanematele juhtidele. P rojekteerimisnormide muutmine : t ee vaba ruumi minimaalne laius on kiiruse 50 km/h puhul 2,5 m. Linnanormide järgi on vaba ruumi laius küll ainult 0,5 m, kuid ohutuse mõttes tasuks kaaluda linnakeskkonnas nõutava vaba ruumi laiuse suurendamist ; k ruusatee normikohane 2,5 m vaba ruumi laius ei ole piisav teelt väljasõidu korral . P rojekteerimisnormides võiks kaaluda muudatust kruusatee nõutava vaba ruumi laiuse suurendamiseks, sõltuvalt kiirusest nagu kattega teede puhul (näiteks vaba ruum 4,0 m kiirusel 60-80 km/h ning liiklussagedusel alla 1000 a/ööp). K ujundada välja kindlad põhimõtted, millal ja kus tuleb kasutada reguleerimata ülekäigurada või millal ülekäigukohta ning milliseid täiendavaid ohutusmeetmeid tuleb lisaks märkidele ja märgistusele sealjuures kasutada (eelnev märgistus, künnis, saar, kitsend, märgistav valgustus jne.). Muuta need põhimõtted reegliks ja kohustuseks nii riigi kui KOV teedel . Mahasõitude kavandamisel tuleb vältida, et põrkepiire jääks nähtavuskolmnurka, eriti kui mahasõidutee on tõusuga tee poole või piire on sisekurvis või tõusu harjal. R eguleerimata ülekäigurada tuleb kavandada vaid kohtadesse, kus jalakäijatel ei ole võimalik ilma juhi suhtes eesõigust omamata ohutult või mõistliku ooteaja järel teed ületada. Võimalusel eelistada sellistes kohtades reguleerimata ülekäigurajale jalakäijafoori. A rvestades asjaolu, et kriitiline hulk sõidukijuhte ei jälgi liiklusmärke või ei pane neid tähele või ei taju ehituseaegset liikluskorra muutust, siis ei saa tulevikus lubada sellist liikluskorraldust, kus eraldusribaga teel on liiklus juhitud kahesuunaliselt ühele sõiduteele. Kui tööde tehnoloogiast tingituna on selline liikluskorraldus siiski vajalik, tuleb sellises olukorras kasutada sõiduundade eraldamiseks ajutist põrkepiiret. Täiendada nõudeid selliselt, et ehitus- või remondiaegne liikluskorraldus tagaks liiklejatele parema arusaamise ning viiks eksimise võimaluse miinimumini . Sõidukite tehnoseisund , eriveod Eriveoste lubade väljastamisel lisada loale märkus veo katkestamiseks ekstreemsete ilmaolude (nt EMHI hoiatused teeolude halvenemise või tormituulte kohta) korral . Kehtestada rehvide kasutamise vanusepiirang (nt 10 aastat) . Kehtestada nõue, et prügiveokite ja teiste sarnaste veokite tagaosas pimedasse nurka jäävates piirkondadesse tuleb paigaldada tagurdusandurid või ühe kaamera asemel kaks kaamerat, mis katavad paremini pimedaid nurki . M ahakantud või majanduslikkus mõttes hävinud sõidukite liiklusesse lubamiseks tuleb kehtestada kord, milles näha ette sõiduki põhjalik tehniline kontroll enne selle liiklusesse lubamist. Muu Kehtestada nõue, et rendiautod peavad olema varustatud a lkoluku ga. Kohustada rendiauto de operaatorit monitoorima nende sõidukite lubatud sõidukiirus est kinnipidamist, et operaator saaks rakenda da kõrgemaid tariife kiirust ületavale rentnikule . T õhustada alkoholi liigtarvitamise ja sellega kaasnevate kahjude vähendamise alast tegevust riigis . Komisjon pidas vajalikuks ennetus- ja järelevalvetegevuste käigus, taristu ehitamisel ja hooldamisel, liiklusreeglite kujundamisel ning sõidukijuhtide koolituse korraldamisel silmas pidada eespool toodud ettepanekuid ja põhimõtteid. Ekspertide hinnangul võib esitatud ettepanekute ja põhimõtetega arvestamine mõjutada liiklusõnnetuste toimumist või nende tagajärgi. Villu Vane liiklusekspert, ohutuse ja ennetustöö osakond Transpordiamet liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees 20 .0 2 .2023 Ülevaade 2022. aasta surmaga lõppenud liiklusõnnetustest 2022. aastal juhtus 47 hukkunutega l iiklusõnnetust, milles hukkus 5 0 inimest. Õnnetusi, kus lisaks hukkunutele oli ka vigastatuid, oli 1 7 ning neis sai vigastada 39 inimest. Ühes liiklusõnnetuses hukkus korraga kaks ja ühes kolm liiklejat. 28 % ( 60 %) surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus maanteel, sh teel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/ h , juhtus 23 liiklusõnnetust ja maanteedel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli alla 90 km/h , juhtus 5 liiklusõnnetust . Asulas juhtus 1 9 liiklusõnnetust, sh suurlinnades 9 , neist Tallinnas kuus , Pärnus kaks ja Tartus üks . Kõikidest surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli 13 ( 28 %) õnnetuse puhul üks osalejatest joobes ning 11 juhul oli tegemist teelt väljasõiduga. Joonis 1 Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste toimumist ja/või tagajärgede raskusastet mõjutanud riskitegurite jaotus. Sõidukite kokkupõrked Hukkunutega liiklusõnnetustest oli eelmisel aastal enim kokkupõrkeid, neid oli kokku 2 2 ( 4 7 % kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest) . Ü hes kokkupõrkes hukkus korraga k olm inimest. Maanteel juhtus 17 ja asulas viis kokkupõrget. Joobes juhi osalusel juhtu s üks kokkupõrge, kui joobes juht sõitis otsa üle tee sõitnud pisimopeedile . Neliteist kokkupõrget juhtus valge, kaheksa pimeda ajal. Kahes kokkupõrkes oli üheks osalejaks jalgratas, ühel juhul pisimopeed ning üks kokkupõrge juhtus raudteeülesõidukohal reisirongiga. Kokkupõrgetes hukkus kokku 2 4 inimest. Joonis 2. Kokkupõrgete olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet. Mootorsõidukite kokkupõrked maanteel Valdav enamus mootorsõidukite kokkupõrked juhtus maanteedel, neid oli kokku 1 5 . S uurem osa neist , kokku 11 õnnetust, oli põhjustatud ühe sõiduki kaldumisest vastassuunavööndisse . Neist kaheksa õnnetuse , nende seas ka kolme hukkunuga liiklusõnnetuse puhul , oli tegemist talviste teeoludega – teel sõiduradade- ja jälgede vahel oli lund, teekate oli lumine, esine s jäidet. Kahe maanteel juhtunud kokkupõrke puhul oli tegemist möödasõiduga , üks õnnetus juhtus pimeda ajal, teine valges remondiobjektil . Ühel juhul sõitis sõiduauto otsa teele jooksnud põdrale ja põrkas siis kokku vastuliikunud veokiga. Ü hes õnnetuses põrkasid ristmikul kokku vasakpööret teinud sõiduauto ja pe a teel vasakult lähenenud kaubik. Mootorsõidukite kokkupõrked asulas Asulas juhtus kolm mootorsõidukite kokkupõrge t. Kaks õnnetust juhtus ristmikul, ühel juhul sõitis sõiduauto peale tuisku vastassuunavööndisse , kus põrkas kokku vastuliikunud bussiga. Teine õnnetus juhtus kõrvalteelt peateele vasakpööret sooritanud mopeediga, mille juht kukkus pidurdamisel pe a teel liikunud auto ette. Üks õnnetus juhtus suure kiiruse ja sagedaste reavahetustega liikunud mootorratturiga, kes sõiduautost kiirendusraja kaudu m öö dudes põrkas autoga riivamisi kokku ja kukkus. Ühesõidukiõnnetused Eelmisel aastal toimus 1 5 ühesõidukiõnnetust (3 2 % kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest), milles hukkus 1 5 inimest. Neist 1 2 juhtus mootorsõidukitega, üks jalgrattaga , üks kergliikuriga ning üks õnnetus mootorsaaniga. Üheksa õnnetust juhtus asulates ja viis maanteel. Joonis 3. Ühesõidukiõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet. Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega maanteedel Maanteedel toimu s kuu s ühesõidukiõnnetus t. Kõigi nende puhul oli d sõidukijuh id joobes . V iie õnnetuse puhul ei kasutatud turvavarustust ja vii e s õnnetuses oli üheks riskifaktoriks kiirus. Ühel juhul sõitis teelt välja politsei peatumismärguannet eiranud ja politseipatrulli eest põgenenud raskes joobes noorem mees. Ühe ühesõidukiõnnetuse puhul oli tõenäoliselt tegemist suitsiidiga. Ühesõidukiõnnetused mootorsõidukitega asulas Asulas juhtus kaheksa ühesõidukiõnnetus t, millest nelja puhul oli tegemist joobes juhiga . Ühel juhul sõitis purjus juht tiiki, autos oli koos juhiga kolm inimest, kellest üks uppus. Ühel juhul sõitis joobes juht suurel kiirusel bussiootepaviljoni ning ühe õnnetuse puhul oli tegemist suitsiidiga. N eljal õnnetusel oli üheks riskifaktoriks kiirus. Turvavarustuse mittekasutamine oli üheks riskifaktoriks kuue õnnetuse puhul. K aks õnnetust juhtus mootorrattaga ja üks mopeediga. Liiklusõnnetused jalakäijatega Jalakäijatega juhtus 1 0 (2 1 % kõikidest surmaga lõppenud õnnetustest) liiklusõnnetust, hukkus 1 1 jalakäijat. Pimeda ajal juhtunu s neli õnnetust, milles hukkus viis jalakäijat, kusjuures kahes õnnetuses ei kasutanud hukkunud helkurit või valgusallikat. Joonis 4. Jalakäijaõnnetuste olulisemad riskifaktorid, mis mõjutasid õnnetuse toimumist ja/või tagajärgede raskusastet. Liiklusõnnetused jalakäijatega asulas Asulas juhtunud liiklusõnnetustes hukkus mullu kuus jalakäijat . Neist kaks ületasid teed reguleeri tud ülekäigurajal : üks foori lubava, teine keelava tule ajal. Reguleerimata ülekäigurajal sattus õnnetusse üks jalakäija. Üks jalakäija, aastane laps, hukkus sõiduki tagurdamisel juhtunud õnnetuses koduhoovis . Ü ks õnnetus juhtus kaubanduskeskuse parklas, kui parkimiskohta otsiv juht sõitis otsa eakale jalakäijale . Ü ks õnnetus juhtus pimeda ajal tiheda liiklusega tänaval, selle õnnetuse asjaolud on selgitamisel. Liiklusõnnetused jalakäijatega maanteel Maanteedel juhtu s eelmisel aastal j alakäijat ega neli õnnetust, milles hukkus viis jalakäijat. Kolm õnnetust juhtus pimeda ajal. Ühel juhul sõitis joobes juht otsa teel olnud alkoholi tarvitanud, helkurita jalakäijatele . Õnnetuses hukkus kaks jalakäijat, sh kaheaastane süles olnud laps, õnnetus juhtus aastavahetuse südaööl. Üks jalakäija , kes ei kasutanud helkurit ega valgusallikat, sattus õnnetusse tee l liikudes ning üks õnnetus juhtus bussipeatuse vahetus läheduses teed ületava jalakäijaga. Valge a jal maanteel hukkunud jalakäija oli eaka s , üle 80 -aastane ning sattus õnnetusse peale bussist väljumist teed ületades. Liiklusõnnetused kaherattaliste sõidukitega Kaherattaliste sõidukitega juhtus eelmisel aastal kokku kümme liiklusõnnetust (arvuliselt eespool kajastatud) : kolm õnnetust juhtus jalgrattaga, k olm mootorrattaga , kaks mopeediga , üks pisimopeediga ning üks kergliikuriga. Kolmest hukkunud jalgratturist keegi kiivrit ei kasutanud. Üks jalgrattur sattus õnnetusse jalgteel, kukkudes orgu langusel . Ü hele eakale jalgratturile sõitis sirgel teel tagant otsa sõiduauto ning ühel juhul sõitis ülekäigurajal üle tee sõitnud jalgratturile otsa kiirust ületanud mootorrattur. Mootorratturitega juhtus kolm õnnetust . Need kõik olid ühesõidukiõnnetused ja juhtusid asulas. Kahel juhul oli tegemist tänavaga, kus lubatud kiirus oli 70 km/h ning kus mootorratturid kukkusid . Ning ühel juhul sõitis mootorrattur teelt välja vastu maja seina. Mopeediga juhtunud liiklusõnnetus ed toimus id kõik asulas. Ühel sõitis joobes mopeedijuht pimeda ajal teelt välja tiiki ja uppus. Kiivrit juht ei kandnud. Teine õnnetus juhtus ristmikul, kus mopeedijuht sõitis peateel liikunud auto ette ja jäi selle a lla. Mopeedijuhi kiiver oli kinni rihmamata. Üks õnnetus juhtus pisimopeediga. Eakas juht sõitis ülekäigurajal pisimopeediga üle tee ja talle sõitis sõiduautoga otsa joobes juht, kes oma sõnul ületas lubatud sõidukiirust olulisel määral. Pisimopeedi juht kiivrit ei kasutanud. Ühes liiklusõnnetuses hukkus kergliikuri ( elektrilise tõukeratta ) juht. Kuna õnnetusest häirekeskust ja politseid ei teavitatud, siis ei ole selle tehiolud täpselt teada, õnnetuses hukkus teismeline noormees, kes kiivrit ei kandnud ning enesetunde halvenedes abi ei kutsunud ega pöördunud meditsiiniasutusse. Muud Üks liiklusõnnetus juhtus eelmise aastal ka maastikusõidukiga (lumesaan). Tegemist oli kohalikul teel juhtunud ühesõidukiõnnetusega, kus raskes joobes kiivrit mitte kandnud juht sõitis teelt välja vastu puud ja hukkus. Ülevaate koostas Villu Vane liiklusekspert ohutuse ja ennetustöö osakond Transpordiamet liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamise ekspertkomisjoni esimees Andmed seisuga: 1 3 .0 2 .202 3