COM(2022) 696 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tee tugevama ELi kliirimissüsteemi poole

Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu ettepanekud (CMU2):  Teatis „Tee tugevama ELi kliirimissüsteemi poole“ (COM (2022) 696);  Määrus, millega muudetakse Euroopa turu infrastruktuuri määrust, kapitalinõuete määrust ja rahaturufondide määrust (COM(2022) 697);  Direktiiv, millega muudetakse kapitalinõuete direktiivi, investeerimisühingute direktiivi ja vabalt ANDMED Nimetus võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate direktiivi (COM(2022) ALGATUSE 698); KOHTA  Määrus, millega muudetakse prospektimäärust, turukuritarvituse määrust ja finantsinstrumentide turgude määrust (COM(2022) 762);  Direktiiv, millega muudetakse finantsinstrumentide turgude direktiivi ja tunnistatakse kehtetuks noteerimisdirektiiv (COM(2022) 760); COM (2022) 696, 697, Esitamise kuupäev: 07.12.2022 Eelnõu nr Menetluskord EL-is: Tavamenetlus 698,760, 762 final 1. X RKKTS § 1521 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju VALITSUSSE 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue TOOMISE ALUS 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE 15.03.23 KOK EL menetluse Kuupäev Arutelud EL Nõukogu töögruppides algasid jaanuaris ESITAMINE 23.03.23 VV ajakava Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit, FinanceEstonia, Eesti Energia, Tallinna Börs, investeerimisühingud, Eesti MKM, JuM, Eesti SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, Kaubandus- ja Tööstuskoda, MENETLUS min RAM ministeeriumid Pank (Tähtaeg huvigrupid Eesti Era- ja Riskikapitali 8.03.23) Assotsiatsioon, Eesti Advokatuur, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE EELÕU SISUST JA 7.12.22 avalikustas Euroopa Komisjon ettepanekud ELi kapitaliturgude liidu edasiarendamiseks, mis EESMÄRKIDEST koosneb erinevatest meetmetest. Kliirimispaketi eesmärgiks on muuta ELi kliirimisteenused atraktiivsemaks ja vastupidavamaks, toetada ELi avatud strateegilist autonoomiat ja tagada finantsstabiilsus. Noteerimist käsitlevate õigusaktidega soovib komisjon leevendada igas suuruses äriühingute, eelkõige VKE-de halduskoormust, et neil oleks parem juurdepääs rahastamisele. Rahandusministeeriumi põhivastutusel kujundatakse Eesti seisukohad ühe paketina nelja komisjoni õigusliku ettepaneku ja ühe teatise kohta. Komisjoni ettepanekud hõlmavad ka äriühingute maksejõuetust käsitlevaid eeskirju ja direktiivi mitme hääleõigusega aktsiate kohta - nende kohta kujundatakse Eesti seisukohad Justiitsministeeriumi poolt. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. Eelduslikult suureneb väärtpaberite avalike pakkumiste ja kauplemisele võetud väärtpaberite arv. MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD Võimalikud muudatused väärtpaberituru seadusesse, investeerimisfondide seadusesse (seoses eurofondide MUUDATUSED direktiivi (UCITS) muudatustega) ja krediidiasutuste seadusesse (seoses pankade kapitalinõuete direktiivi (CRD) muudatustega). MÕJU EELARVELE Mõjud eelarvele puuduvad. KOMMENTAARID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 1/1 Muudetud: 20.02.2023 COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN CENTRAL BANK AND THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE A path towards a stronger EU clearing system Introduction A safe, robust and competitive clearing ecosystem in the EU is essential for a well-functioning Capital Markets Union (CMU). Central clearing supports trading in capital markets: when trades are cleared centrally, a central counterparty (CCP) interposes itself between the parties to a trade and becomes the buyer to every seller and the seller to every buyer, guaranteeing the performance of the contracts. It can do so thanks to a system of guarantees that it collects from the parties. Through clearing, each party has a single net exposure to the CCP instead of a complex network of bilateral exposures to individual counterparties. In this manner, CCPs increas e market transparency and efficiency as well as reduc e the risks in financial markets , especially for derivatives . CCPs play a key role in the clearing ecosystem, which includes both entities that participate directly in CCPs (as “clearing members”), such as large banks and investment firms, and entities that participate in CCPs indirectly (i.e. through clearing members) , such as investment funds, smaller banks, insurance companies, corporates. If clearing d oes n o t function efficiently , financial institutions, companies and investors face more risks and higher costs. EU rules for clearing and CCPs are set out in the European Market Infrastructure Regulation (EMIR) , complemented by the Regulation establishing a framework for the recovery and resolution of CCP s. EMIR provides a strong framework for risk management and transparency in clearing markets. Howev er, new challenges have arisen. First, c learing capacity is an important dimension of the CMU : that is why the EU needs a competitive and modern clearing system. The CMU is about building deep and liquid EU capital market s that can serve the needs of EU citizens, businesses and financial institutions. The Commission continues to implement the 2020 CMU Action Pla n. Alongside this Communication, the Commission is adopting a legislative proposal to make it less burdensome for companies to list and raise capital on public exchanges (the “Listing Act”). The Commission is also putting forward a proposal to harmonise key aspects of corporate insolvency law, tackling one of the most important obstacles to cross-border investments within the EU. However, a genuine C MU needs to rely on c ompetitive market infrastructures. As part of the CMU, the Commission has already proposed a review of the Markets in Financial Instruments Regulation and of the regulatory framework for central securities depositorie s. To strengthen the CMU, the EU also needs to reinforce it s domestic clearing capacity. Second, the EU clearing ecosystem must be safe and resilient : EU supervision needs to be enhanced to ensure proper monitoring and control of cross-border risks within the EU coming with increased clearing volumes. To build resilience, the lessons drawn from the r ecent developments in energy markets , with several energy companies facing liquidity issues when using derivatives, need to be taken into account. These developments have illustrated that EMIR has to be enhanced so that the risks to the EU’s financial stability continue to be mitigated in light of new challenges. This means building a safe and robust EU clearing ecosystem, which is able to withstand economic shocks . Such an ecosystem which allows a wide range of participants, including energy companies, to hedge their risks efficiently and safely , to better predict margin calls and hence manage their liquidity needs more effectively . Third, c ompetitive, well-developed and resilient EU CCPs are a pre-condition for the EU’s open strategic autonomy . I t is crucial that the EU remains open to global financial markets in order to attract investors and support the global competitiveness of European firms. At the same time, following t he withdrawal of the United Kingdom from the EU , t he vast amounts of euro-denominated contracts cleared at UK CCPs entail risks for the EU financial stability and for the transmission and conduct of the EU ’s monetary policy . Building robust clearing capacity in the EU reduces the risks stemming from excessive exposures to third-country CCP s . To achieve this , on 7 December 2022 the Commission has presented legislative proposals amending EMIR and other pieces of legislation to make the EU a more attractive cost-efficient clearing hub and address potential vulnerabilities . The measures will impact both the supply and the demand of clearing services. They will help to expand the range of clearing solutions on offer from EU CCPs and enhanc e their liquidity , by incentivising more market participants to clear there. These proposals follow extensive consultations, including with Members of the European Parliament, representatives from the Member States and their authorities, the European Supervisory Authorities (ESAs), the European Systemic Risk Board (ESRB), the European Central Bank (ECB) and the Single Supervisory Mechanism (SSM), as well as a broad range of industry stakeholder s. The impacts of these measures do not depend only on making legislative changes , but also on the engagement and commitment by all actors involved, both public and private. Regulators and policymakers can set the conditions for an enhanced clearing landscape in the EU. But ultimately it is for market participants to take up the opportunities offered by regulation. Public authorities in the EU can also play an important role, leading by example and contributing to a safer, more resilient and competitive clearing ecosystem in the European Union. A competitive and modern EU clearing system For CCPs CCPs are catalysts of financial stability and need to be able to respond to developments in the market s dynamically. EMIR established a robust framework for central clearing. But certain areas of the current supervisory framework have proven overly complex. The supervisory approval procedures for launching new clearing services and activities by EU CCPs can be unnecessarily long and burdensome, hindering the launch of new products on the market. Changes in CCP risk models face similar challenges. It should not take years to approve a new product, and model changes need to be swift to reflect changing market and economic circumstances. Delays in approvals increase costs and limit the competitiveness of EU CCPs, reducing the attractiveness of the EU as a place to do business. It is imperative, therefore, to remove these obstacles. Key Actions : The legislative proposal amending EMIR introduce s new procedures the authorities involved in EU CCP supervision should follow to approve new activities or services that EU CCPs wish to offer, as well as changes in risk models. Documents to be provided by CCPs in their applications are standardised and the length of time to obtain approval is reduced to a few weeks . A new, short procedure for launching new activities and services without material changes to the business model of a CCP is also introduced . These reforms will considerably shorten the time it takes CCPs to bring a product to market or make a substantial model change. EU CCPs are encouraged to make the most of potential opportunities offered by a new framework, including by broadening their product range to meet the demand of their clearing members and clients. For financial sector participants Financial participants using the services of CCPs, e.g. investment funds and insurance companies , should also benefit from reduced costs when using clearing services. Following the post-2008 crisis reforms and the move to centralised clearing, adjustments were also made in the banking framework, enabling banks to benefit from a preferential capital treatment when they clear at an authorised or recognised CCP rather than engage in bilateral transaction s. This makes sense because CCP clearing reduces count erparty credit risk. The se changes to bank prudential rules have not , however , been fully mirrored in other pieces of financial sector legislation. The current rules on counterparty exposure limits for derivative transactions in the UCITS Directiv e , for example, do not fully reflect the risk-reducing nature of central clearing for investment fund managers. Inconsistencies exist also in the Solvency II framework for insurer s. This lack of consistency has become more problematic as EU CCPs have started offering new ways of accessing clearing , which help funds and insurance companies. Under the Solvency II framework, for example, the CCP-related exposures of insurance companies wishing to become direct CCP members can be subject to higher capital requirements than where insurers act as indirect clearing participants. These higher capital requirements are a disincentive to using these new access models. S ome EU pension scheme arrangements, which will come under a clearing obligation in June 2023 , are starting or have already started using the new access models . The more actors involved in the system, the more liquidity and opportunities are available to transact. Key actions . In addition to the requirement of an active account at EU CCPs (see section 4) , the legislative proposal s adopted on 7 December 2022 amend the UCITS Directive and the MMF Regulation to better reflect the risk- mitigation role of CCPs authorised in the EU or recognised by ESMA. As regards insurance companies, the Commission intends to address the disadvantageous prudential treatment insurers face if they become a direct clearing member, in the context of the forthcoming revision of the relevant Delegated Regulatio n. A safe and resilient clearing ecosystem Ensuring robust and joined-up supervision Developing the EU clearing ecosystem may lead to additional risks within the EU due to increased clearing volumes. For these risks to be properly managed, EU CCPs must be subje ct to thorough supervision both at the national and the wider EU level. Indeed, given the central role of clearing in the EU financial system, risks stemming from supervisory failures extend beyond national boundaries . Recent market developments have also confirmed the need for a more holistic risk monitoring and control: CCPs stand in the middle of a complex chain of interdependencies and central clearing is not just the business of CCPs and some large banks, but involves different types of economic actors in different Member States. Recent market developments have highlighted the need for better information on the relationships and interdependencies across the entire clearing chain: even if CCPs are robust, liquidity issues of market participants may result in vulnerabilities which must be iden tified and addressed. This means that the EU must reinforce the framework for the authorities to work together effectively on the ground, shar e knowledge and insights and develop a common supervisory culture from the bottom -up . An ecosystem w here the monitoring of clearing chains, which run across Member States and markets, involve s EU bodies. This is particularly true for emergency situations , where decisions need to be made with the full picture in mind , in the interest of the EU and Member State economies alike . These objectives can be achieved by building on the EU’s current supervisory system. Supervisory arrangements for CCPs were reformed in 2019: while national CCP supervisors retain final responsibility for the supervision of CCPs established on their territory, the role of ESMA has been made stronger by setting up a CCP Supervisory Committee composed of EU CCP supervisors, three independent members and central banks for certain discussions. The Supervisory Committee supervises systemic third-country CCPs, while for EU CCPs its role remains mostly that of promoting convergence. Key actions . The Commission legislative proposal further develop s and strengthen s the EU supervisory framework, including by : i) establishing joint supervisory teams for certain tasks , to set the basis for more cooperative supervision with a wider EU perspective and to develop supervisory knowledge and experience throughout the EU ; ii) facilitating the monitoring of cross-border risks to the EU throughout the clearing chain by EU authorities , such as the ESAs, ECB, ESRB and the SSM ; and iii) allowing ESMA, through its CCP Supervisory Committee, to co-ordinate common responses to emergency situations on the basis of up-to-date information. A more r o bust fra mework for clearing commodity derivatives Commodity derivatives markets allow firms, including energy producers, suppliers and distributors, to manage risks of volatile prices , and offer longer-term fixed contracts to customers. Over the summer, price spikes and extreme volatility in energy derivative markets have led to liquidity issues for energy companies. These market participants have experienced pressures on liquidity because of higher margin calls linked to rising prices. As part of its package of energy emergency measures, the Commission has proposed, for example, to extend the list of assets that can be posted as collateral at EU CCP s. Nevertheless, beyond the emergency measures, recent market developments have already highlighted targeted areas for structural improvements of the EMIR framework. Indeed, the broader implications of recent market dynamics should be carefully looked at, as also suggested by ESMA in a recent letter to the Commissio n. Hedging of energy exposures has become more challenging for some participants, as commodity price volatility has increased and CCPs have called more margins. In stress scenarios , margins increase, reflecting the higher risks faced by market participants. In this manner, central clearing increases the need to ensure proper liquidity management by all clearing participants, to meet margin calls. In addition, recent market developments have brought the attention to the way non-financial firms, such as corporates, access CCPs, as the liquidity strains may be greater in case a corporate accesses a CCP directly, without the intermediation of a financial clearing member such as a bank. The EU clearing ecosystem should enable EU firms to hedge their risks efficiently and safely, while at the same time safeguarding financial stability . In this way, central clearing can a nd will support the EU economy. Key actions . The legislative proposal amending EMIR enables firms to get a better understanding of their future potential liquidity needs when clearing centrally by requiring m argin models to be more transparent for all: it is easier for a firm to plan liquidity needs if it can understand what sort of margin calls it may face, particularly in a situation of stress . EU CCPs already provide tools that simulate the behaviour of margin models . This information should however be passed on through the clearing chain, as the liquidity needs arising from margin calls do not stop at the level of the clearing member , who will therefore be required to clearly explain to their clients how margin calls work and provide simulations under different scenarios. The legislative proposal amending EMIR also strengthens the requirements for participating in a CCP, to avoid that undue risks spill over to other clearing members. If non-financial firms have direct access to a CCP, they must be better equipped to fulfil their obligations. The legislative proposal also takes into account ESMA’s recommendations to amend the methodology to determine the clearing threshold , making it easier to implement and more predictable. It also requires ESMA to review and clarify the conditions for a transaction to be considered a hedge and therefore not count towards the clearing threshold. 4. A clearing ecosystem supporting the EU ’s open strategic autonomy C learing is a global business , and EU market players are active at several CCPs around the world . T he work in the area of CCP equivalence over the last several years clearly shows the commitment of the EU to an open financial system that supports the international standards and cooperation. T he Commission has adopted CCP equivalence decision s for more than 20 jurisdictions, which allowed the EU market to open up to more than 40 third-country CCPs. This means opportunities for third-country CCPs and opportunities for EU market participants, which often accompany European firms to foreign markets. At the same time, “o pen strategic autonomy ” means that the EU needs to be able to address risks to financial stability that can arise when EU market participants are excessively exposed to third-country entities, as this can be a sou rce of vulnerability. The U nited K ingdom , in particular, plays a key role as a hub for central clearing: in the first half of 2021, 91% of all euro-denominated interest-rate swaps trades were cleared in the U nited K ingdo m. T o mitigat e the risks arising from the potential abrupt interruption of access by EU market participants to the UK CCPs following the withdrawal of the U nited K ingdom from the EU, t he Commission adopted temporary equivalence decisions covering the regulatory and supervisory framework for those CCP s. The current temporary equivalence decision covering the framework for CCPs in the United Kingdom expires on 30 June 2025. At the same time, the Commission has urged EU market participants to reduce excessive exposures to such systemic infrastructures located in a third country , in light of the potential risks in a stress scenario . Indeed, i n case of stress, excessive reliance of EU market participants on CCPs established in third countries makes it difficult for EU regulators and supervisors to address the financial stability risks for the EU . As noted by ESMA , in times of crisis, changes to the eligible collateral, margins or ha ircuts may n egatively impact the sovereign bond markets of one or more Member States, and more broadly EU financial stability. Disruptions in key markets relevant for EU central banks’ monetary policies may also hamper the transmission mechanism of those polic ies . In times of crisis , EU authorities would not be in the driving seat for taking the relevant decisions. It is important to prepare for high-risk but low- probability events . Increasing clearing capacity in the EU and strengthening the clearing ecosystem will reduce the excessive exposures of EU market participants on third-country CCPs in the medium-term , thus supporting the EU’s open strategic autonom y. Key actions. The legislative proposal amending EMIR requires market participants subject to a clearing obligation to clear a portion of the products that have been identified by ESMA as of substantial systemic importance through active accounts at EU CCP s. Th is will contribute to reduce the financial stability risks posed by excessive exposure to third-country CCPs, as identified by ESMA . To complement this measure, the legislative proposals also amend the Capital Requirements Directive and the Investment Firm Directive to enhance monitoring and treatment of concentration risk that may arise from exposures to CCP s. The Commission is also proposing to simplify the equivalence assessment under EMIR when the risks involved in clearing in a third country are particularly low. Experience has shown that there is room for making the equivalence framework in EMIR more proportionate and to better tailor cooperation with foreign supervisors, based on the different magnitude of risks posed by CCPs in third countries – and without compromising on the need for third countrie s to have sound rules in place. 5. The role of public authorities To develop a competitive clearing ecosystem, supervisors, central banks, other authorities and public entities, both at national and EU level, have an important role to play. Public entities , e.g. public debt management offices, are exempt from the obligation to clear their derivatives at a CCP under EMIR. This is justified to allow these bodies to accomplish their mission in the public interest. Some public entities have chosen over the years to start centrally clearing their contracts on a voluntary basis. Central clearing brings with it greater safeguards in terms of counterparty credit risk, improves markets liquidity and adds transparency. The Commission strongly encourages public authorities in the EU to clear at EU CCPs, should they decide to clear and where the products sought are available. On its part, the Commission commits to clearing most of its centrally-cleared positions at an EU CCP , where the products sought are available . The contribution by national public authorities can be useful in the area of accounting rules. There are some uncertainties around the application of certain national rules in the area of hedge accounting which could in practice discourage transfers of positions from a third-country CCP to an EU CCP. The Commission invites national authorities to look at national accounting rules and remove or alleviate any obstacles to transferring exposure s. Central banks are also important players. The Commission’s public consultation in early 2022 highlighted broad support by stakeholders for further advancements in European payment systems, more specifically TARGET2. TARGET2 is a unique payment system, which works on a real-time, gross-settlement basis for its community of participants and is a key infrastructure supporting the euro. A number of market participants, both banks and CCPs, expressed the view that the operating hours of the system are too short, implying that some margins late in a business day are called by EU CCPs in foreign currencies such as the US dollar. According to market participants, this situation presents difficulties both for CCPs, which need to be able to invest US dollars received in the repo market, and for clearing members and clients, which are requested to have the necessary amount of US dollars available to meet the margin calls. This could be a concern particularly in times of stress, when CCPs’ margin calls can occur at later hours and are of varying amounts. The Commission wants to avoid that EU market participants depend on foreign currency liquidity to meet margin calls by EU CCPs, in particular in times of stress. The Commission therefore invites banks and CCPs to engage with the Eurosystem on these topics and discuss all possible ways of using the system. The Commission t rusts that market participants , together with the Eurosystem , will examine the issues raised in the 2022 targeted consultation and find a solution to address them . Another aspect that was brought to the attention of the Commission is related to central bank access policies for CCPs regarding deposit and liquidity facilities. As shown by a 2018 report of the International Monetary Fund , the Eurosystem has established access policies for CCPs in general. Due to the multiplicity of such access policies, the IMF made some recommendation to the ECB/ Eurosystem to explore potential harmonisation across relevant access policies for CCPs. The Eurosystem is looking further into the aforementioned issues. It is noted that the access policies with respect to central bank deposit and liquidity facilities fall within the Eurosystem’s mandate and tasks that are performed in line with the principle of independence of central banks. 5. Conclusion The reforms after the 2008 global financial crisis have allowed EU financial markets to face recent market developments from a much more robust position than before 2008. A key piece of these reforms is central clearing. Central clearing is fundamental for trading and for well-developed capital markets. It is fundamental in building the CMU. The experience of the current EU framework has nevertheless revealed a number of areas where improvement is needed. One important aspect is to build a g reater clearing capacity in the EU to strengthen our capital markets, provide our firms with more clearing options and ensure that financial stability is preserved , while keeping the EU capital markets open. The revision of the EU clearing framework will also address issues that have emerged in the clearing of derivatives by energy firms , which are currently facing unprecedented shocks. A strong clearing system allows corporates to hedge their risks efficiently and better predict margin calls. But it is also one in which corporates are well-equipped to participate in central clearing, and are properly supervised when they do. The measures targeting CCPs and other aspects of the clearing system described above in this Communication will not succeed if taken in isolation, as clearing tends to concentration. They need to be accompanied by clear measures targeting the demand for clearing services and incentivising that demand to flow towards EU CCPs. Greater demand for clearing at EU CCPs will lead to greater liquidity at these CCPs. Finally, a stronger EU clearing system can play a central role to support the EU’s open strategic autonomy. There cannot be open strategic autonomy if the EU does not develop its clearing capacity and address its vulnerabilities. This is also crucial for the EU to play fully its role in the global context, contributing to global financial stability by offering more clearing options. This package of measures can pave the way for a stronger, safer and more competitive clearing ecosystem in the EU for years to come. In light of the importance of the package and considering the current environment, the Commission supports swift progress by the European Parliament and the Council towards the adoption of the measures and stands ready to facilitate the inter-institutional negotiations. Determined effort by all parties will be of the essence to achieve success. EUROOPA KOMISJON Brüssel, 7.12.2022 COM(2022) 696 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tee tugevama ELi kliirimissüsteemi poole ET ET  KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tee tugevama ELi kliirimissüsteemi poole 1. SISSEJUHATUS Hästitoimiva kapitaliturgude liidu jaoks on väga oluline, et ELis oleks turvaline, usaldusväärne ja konkurentsivõimeline kliirimisökosüsteem. Keskne kliirimine toetab kauplemist kapitaliturgudel: kui tehinguid kliiritakse keskselt, asub tehingupoolte vahel keskne vastaspool, kes on igale müüjale ostja ja igale ostjale müüja ning kes tagab lepingute täitmise. Ta saab seda teha tänu pooltelt kogutavate tagatiste süsteemile. Kliirimise kaudu on igal osapoolel üksainus neto riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mitte keerukas kahepoolsete riskipositsioonide võrgustik üksikute vastaspoolte suhtes. Nii suurendavad kesksed vastaspooled turu läbipaistvust ja tõhusust ning vähendavad finantsturgude riske, eelkõige tuletisinstrumentide puhul. Kesksetel vastaspooltel on keskne roll kliirimisökosüsteemis, mis hõlmab nii üksusi, kes osalevad kesksetes vastaspooltes otseselt (keda nimetatakse kliirivateks liikmeteks), nagu suured pangad ja investeerimisühingud, kui ka üksusi, kes osalevad kesksetes vastaspooltes kaudselt (kliirivate liikmete kaudu), nagu investeerimisfondid, väiksemad pangad, kindlustusandjad ja äriühingud. Kui kliirimine tõhusalt ei toimi, seisavad finantsasutused, äriühingud ja investorid silmitsi suuremate riskide ja kuludega. ELi eeskirjad kliirimise ja kesksete vastaspoolte kohta on sätestatud Euroopa turu infrastruktuuri määruses1, mida täiendab määrus, millega luuakse kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik2. Euroopa turu infrastruktuuri määrus annab tugeva raamistiku kliirimisturgude riskijuhtimisele ja läbipaistvusele. Kuid esile on kerkinud uued väljakutsed. Esiteks on kliirimisvõime kapitaliturgude liidu oluline mõõde: seepärast vajab EL konkurentsivõimelist ja tänapäevast kliirimissüsteemi. Kapitaliturgude liidu eesmärk on luua sügavad ja likviidsed ELi kapitaliturud, mis suudavad rahuldada ELi kodanike, äriühingute ja finantsasutuste vajadusi. Komisjon jätkab kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava3 rakendamist. Lisaks käesolevale teatisele võtab komisjon vastu seadusandliku ettepaneku, et muuta börsil noteerimine ja seal kapitali kaasamine ettevõtete jaoks vähem koormavaks (noteerimismäärus). Komisjon esitab ka ettepaneku ühtlustada äriühingu maksejõuetuse õiguse põhiaspektid, asudes nii kõrvaldama üht kõige suurematest takistusest piiriülestele investeeringutele ELis. Tõeline kapitaliturgude liit peab aga tuginema konkurentsivõimelisele turutaristule. Kapitaliturgude liidu raames on komisjon juba teinud ettepaneku vaadata läbi finantsinstrumentide turgude määrus4 ja väärtpaberite 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, ELT L 201, 27.7.2012, lk 1. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta, ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102. 3 Komisjoni teatis „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, COM(2020) 590 final. 4 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 600/2014 seoses turuandmete läbipaistvuse suurendamise, kauplemiskoondteabe süsteemi loomisega seotud 1 keskdepositooriumide õigusraamistik5. Kapitaliturgude liidu tugevdamiseks peab EL tugevdama ka oma kohalikku kliirimissuutlikkust. Teiseks peab ELi kliirimisökosüsteem olema turvaline ja vastupidav. ELi järelevalvet tuleb tõhustada, et tagada ELis kliirimismahtude suurenemisega seotud piiriüleste riskide nõuetekohane järelevalve ja kontroll. Vastupidavuse suurendamiseks tuleb arvesse võtta õppetunde, mis on saadud hiljutistest sündmusest energiaturgudel, kui mitmed energiaettevõtted seisid tuletisinstrumentide kasutamisel silmitsi likviidsusprobleemidega. Need sündmused on näidanud, et Euroopa turu infrastruktuuri määrust tuleb tõhustada, et jätkata ELi finantsstabiilsust ähvardavate riskide leevendamist uute probleemidega arvestades. Selleks on vaja luua turvaline ja tugev ELi kliirimisökosüsteem, mis suudab vastu pidada majandusšokkidele. Selline ökosüsteem, mis võimaldab paljudel osalejatel, sealhulgas energiaettevõtetel, oma riske tõhusalt ja ohutult maandada, lisatagatise nõudeid paremini prognoosida ja seega oma likviidsusvajadusi tõhusamalt hallata. Kolmandaks on konkurentsivõimelised, hästi arenenud ja vastupidavad ELi kesksed vastaspooled ELi avatud strateegilise autonoomia eeltingimus. On äärmiselt oluline, et EL jääks avatuks ülemaailmsetele finantsturgudele, et meelitada ligi investoreid ja toetada Euroopa ettevõtete ülemaailmset konkurentsivõimet. Samal ajal kaasnevad pärast Ühendkuningriigi EList väljaastumist Ühendkuningriigi kesksetes vastaspooltes kliiritavate eurodes nomineeritud lepingute väga suure hulgaga riskid ELi finantsstabiilsusele ning ELi rahapoliitika ülekandumisele ja elluviimisele. Tugeva kliirimisvõimekuse loomine ELis vähendab riske, mis tulenevad ülemäärastest riskipositsioonidest kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes. Selle saavutamiseks esitas komisjon 7. detsembril 2022 seadusandlikud ettepanekud, millega muudetakse Euroopa turu infrastruktuuri määrust ja muid õigusakte, et muuta EL atraktiivsemaks kulutõhusaks kliirimiskeskuseks ja kõrvaldada võimalikud nõrgad kohad. Meetmed mõjutavad nii kliirimisteenuste pakkumist kui ka nõudlust. Need aitavad laiendada ELi kesksete vastaspoolte pakutavate kliirimislahenduste valikut ja suurendada nende likviidsust, motiveerides rohkem turuosalisi seal kliirima. Need ettepanekud järgnesid ulatuslikele konsultatsioonidele, muu hulgas Euroopa Parlamendi liikmete, liikmesriikide ja nende asutuste, Euroopa järelevalveasutuste, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpanga ja ühtse järelevalvemehhanismi esindajatega, samuti paljude tööstusharu sidusrühmadega6. Meetmete mõju ei sõltu mitte ainult seadusandlikest muudatustest, vaid ka kõigi asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate kaasatusest ja pühendumusest. Reguleerivad asutused ja poliitikakujundajad saavad luua tingimused paremale kliirimismaastikule ELis. Kuid lõpuks on turuosaliste ülesanne kasutada määruse pakutavaid võimalusi. ELi avaliku sektori asutustel võib samuti olla oluline roll – nad võivad olla eeskujuks ja aidata kaasa turvalisema, vastupidavama ja konkurentsivõimelisema kliirimisökosüsteemi loomisele Euroopa Liidus. takistuste kõrvaldamise, kohustusliku kauplemiskoha nõuete optimeerimise ja kliendi korralduste edastamise eest tasu võtmise keelustamisega, COM(2021) 727 final. 5 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavate nõuetega, COM(2022) 120 final. 6 2021. aastal juhtis komisjon töörühma, mis tegeles tuletisinstrumentide kliirimise Ühendkuningriigist ELi ülekandmise võimaluste ja seonduvate probleemidega, ning 2022. aastal korraldas ta sihtkonsultatsiooni ja kohtumised liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi esindajatega. 2 2. KONKURENTSIVÕIMELINE JA TÄNAPÄEVANE ELI KLIIRIMISSÜSTEEM a. Kesksed vastaspooled Kesksed vastaspooled on finantsstabiilsuse tõukejõud ja nad peavad suutma turusuundumustele kiiresti reageerida. Euroopa turu infrastruktuuri määrusega loodi tugev keskse kliirimise raamistik. Praeguse järelevalveraamistiku teatavad valdkonnad on aga osutunud liiga keerukaks. Järelevalveasutuste heakskiitmismenetlused ELi kesksete vastaspoolte uute kliirimisteenuste ja -tegevuste käivitamiseks võivad olla tarbetult pikad ja koormavad ning takistada uute toodete turuletoomist. Kesksete vastaspoolte riskimudelite muutmisel esinevad sarnased probleemid. Uue toote heakskiitmine ei tohiks võtta aastaid ning mudelimuudatused peavad olema kiired, et peegeldada muutuvaid turu- ja majandusolusid. Viivitused heakskiitmisel suurendavad kulusid, piiravad ELi kesksete vastaspoolte konkurentsivõimet ja vähendavad ELi atraktiivsust äritegevuse kohana. Seetõttu on hädavajalik need takistused kõrvaldada. Põhimeetmed. Euroopa turu infrastruktuuri määrust muutva seadusandliku ettepanekuga kehtestatakse uued menetlused, mida ELi kesksete vastaspoolte järelevalvega seotud asutused peaksid järgima, kui on vaja kiita heaks uusi tegevusi või teenuseid, mida ELi kesksed vastaspooled soovivad pakkuda, või teha muudatusi riskimudelites. Kesksete vastaspoolte taotlustes esitatavad dokumendid standarditakse ja heakskiidu saamiseks kuluvat aega lühendatakse mõne nädalani. Kehtestatakse ka uus lühike menetlus selliste uute tegevuste ja teenuste käivitamiseks, millega keskse vastaspoole ärimudelit oluliselt ei muudeta. Need reformid lühendavad märkimisväärselt aega, mis kesksetel vastaspooltel kulub toote turule toomiseks või mudelis olulise muudatuse tegemiseks. ELi keskseid vastaspooli kutsutakse üles kasutama maksimaalselt ära uue raamistiku pakutavaid võimalusi, muu hulgas laiendama oma tootevalikut, et rahuldada oma kliirivate liikmete ja klientide nõudlust. b. Finantssektori osalejad Kulud peaksid kliirimisteenuste kasutamisel vähenema ka kesksete vastaspoolte teenuseid kasutavatel finantssektori osalejatel – nt investeerimisfondidel ja kindlustusandjatel. Pärast 2008. aasta kriisi järgseid reforme ja üleminekut tsentraliseeritud kliirimisele kohandati ka pangandusraamistikku, et võimaldada pankadel saada kasu kapitali sooduskohtlemisest, kui nad kliirivad tegevusloa saanud või tunnustatud keskses vastaspooles,7 selle asemel et teha kahepoolseid tehinguid8. See on mõistlik, sest keskses vastaspooles kliirimine vähendab vastaspoole krediidiriski. Neid pankade usaldatavusnõuete muudatusi ei ole siiski täielikult kajastatud muudes finantssektori õigusaktides. Näiteks eurofondide direktiivi9 eeskirjad tuletistehingute vastaspoole riskipositsioonide piirmäärade kohta ei kajasta täielikult keskse 7 Tegevusloa saanud keskne vastaspool on liikmesriigis asutatud keskne vastaspool, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa turu infrastruktuuri määrusele (artikkel 14). Tunnustatud keskne vastaspool on kolmanda riigi keskne vastaspool, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tunnustab kliirimisteenuste osutamiseks ELi kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele kooskõlas Euroopa turu infrastruktuuri määrusega (artikkel 25). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, ELT L 176, 27.6.2013, lk 379–387. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96. 3 kliirimise riski vähendavat olemust investeerimisfondide valitsejate jaoks. Ebakõlasid esineb ka Solventsus II raamistikus kindlustusandjate jaoks10. Sellised ebakõlad on muutunud problemaatilisemaks, kuna ELi kesksed vastaspooled on hakanud pakkuma kliirimisele juurdepääsuks uusi võimalusi, mis aitavad fonde ja kindlustusandjaid. Näiteks Solventsus II raamistiku kohaselt võib keskse vastaspoole otseseks liikmeks saada soovivate kindlustusandjate keskse vastaspoolega seotud riskipositsioonide suhtes kohaldada kõrgemaid kapitalinõudeid kui juhul, kui kindlustusandjad tegutsevad kaudsete kliirivate osalistena. Kõrgemad kapitalinõuded pärsivad nende uute juurdepääsumudelite kasutamist. Mõned ELi pensioniskeemid, mille suhtes hakkab 2023. aasta juunis kehtima kliirimiskohustus, hakkavad või on juba hakanud kasutama uusi juurdepääsumudeleid. Mida rohkem on süsteemis osalejaid, seda rohkem on likviidsust ja võimalusi tehingute tegemiseks. Põhimeetmed. Lisaks nõudele omada aktiivset kontot ELi kesksetes vastaspooltes (vt 4. jagu) muudetakse 7. detsembril 2022 vastu võetud seadusandlike ettepanekutega eurofondide direktiivi ja rahaturufondide määrust,11 et paremini kajastada ELis tegevusloa saanud või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt tunnustatud kesksete vastaspoolte riskimaandamisrolli. Seoses kindlustusandjatega kavatseb komisjon asjaomase delegeeritud määruse eelseisva läbivaatamise raames käsitleda usaldatavusnõuete kohast ebasoodsat kohtlemist, millega kindlustusandjad kokku puutuvad, kui nad saavad otseseks kliirivaks liikmeks12. 3. TURVALINE JA VASTUPIDAV KLIIRIMISÖKOSÜSTEEM a. Tugeva ja ühtse järelevalve tagamine ELi kliirimisökosüsteemi arendamine võib suurema kliirimismahu tõttu tuua ELis kaasa lisariske. Nende riskide asjakohaseks juhtimiseks tuleb ELi keskseid vastaspooli põhjalikult jälgida nii riiklikul kui ka laiemal ELi tasandil. Võttes arvesse kliirimise keskset rolli ELi finantssüsteemis, ulatuvad järelevalvealastest tõrgetest tulenevad riskid üle riigipiiride. Hiljutised turusündmused on samuti kinnitanud vajadust terviklikuma riskiseire ja kontrolli järele. Kesksed vastaspooled on keeruka vastastikuse sõltuvuse ahela keskel ning keskne kliirimine ei ole mitte ainult kesksete vastaspoolte ja mõnede suurte pankade tegevus, vaid puudutab ka eri liikmesriikide eri liiki majandustegevuses osalejaid. Hiljutised turusündmused on toonud esile vajaduse parema teabe järele kogu kliirimisahela suhete ja vastastikuse sõltuvuse kohta: isegi kui kesksed vastaspooled on tugevad, võivad turuosaliste likviidsusprobleemid põhjustada nõrkusi, mis tuleb kindlaks teha ja millega tuleb tegeleda. See tähendab, et EL peab tugevdama raamistikku, mis võimaldab ametiasutustel teha tõhusat koostööd kohapeal, jagada teadmisi ning arendada alt üles suunatud ühist järelevalvekultuuri. See on ökosüsteem, kus liikmesriikide ja turgude vaheliste kliirimisahelate seire hõlmab ELi 10 Delegeeritud määrus (EL) 2015/35, ELT L 12, 17.1.2015, lk 1. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta, ELT L 169, 30.6.2017, lk 8–45. 12 Solventsus II direktiivi läbivaatamisel jõudis komisjon järeldusele, et kõigi läbivaatamise eesmärkide saavutamiseks on vaja teha delegeeritud määrusesse (EL) 2015/35 täiendavaid muudatusi (vt COM(2021) 580). Seda arvesse võttes on komisjon algatanud arutelud delegeeritud määruse (EL) 2015/35 muudatuste võimaliku sisu üle. 4 asutusi. See kehtib eelkõige hädaolukordade puhul,13 kus otsuste tegemisel tuleb silmas pidada tervikpilti, nii ELi kui ka liikmesriikide majanduse huvides. Neid eesmärke on võimalik saavutada, arendades edasi ELi praegust järelevalvesüsteemi. 2019. aastal reformiti kesksete vastaspoolte järelevalvekorda. Kuigi kesksete vastaspoolte riiklikud järelevalveasutused säilitavad lõpliku vastutuse nende territooriumil asutatud kesksete vastaspoolte järelevalve eest, on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rolli tugevdatud, moodustades kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee, mis koosneb ELi kesksete vastaspoolte järelevalveasutustest, kolmest sõltumatust liikmest ja keskpankadest. Järelevalvekomitee teostab kolmandate riikide süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte üle järelevalvet, kuid ELi kesksete vastaspoolte puhul on tema ülesanne peamiselt ühtlustamist edendada. Põhimeetmed. Komisjoni seadusandliku ettepanekuga arendatakse edasi ja tugevdatakse ELi järelevalveraamistikku, muu hulgas: i) luuakse teatavate ülesannete täitmiseks ühised järelevalverühmad, et panna alus laiemat ELi perspektiivi hõlmavale ja koostööpõhisemale järelevalvele ning arendada järelevalvealaseid teadmisi ja kogemusi kõikjal ELis; ii) hõlbustatakse ELi piiriüleste riskide jälgimist kogu kliirimisahelas ELi asutuste, näiteks Euroopa järelevalveasutuste, Euroopa Keskpanga, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja ühtse järelevalvemehhanismi poolt; ning iii) võimaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel oma kesksete vastaspoolte järelevalvekomitee kaudu koordineerida ajakohastatud teabe alusel ühist reageerimist hädaolukordadele. b. Usaldusväärsem kaubatuletisinstrumentide kliirimise raamistik Kaubatuletisinstrumentide turud võimaldavad ettevõtetel, sealhulgas energiatootjatel, tarnijatel ja turustajatel, juhtida volatiilsete hindade riske ja pakkuda klientidele pikemaajalisi tähtajalisi lepinguid. Suvised hinnarekordid ja energiatuletisinstrumentide turgude äärmine volatiilsus on põhjustanud energiaettevõtete jaoks likviidsusprobleeme. Need turuosalised on kogenud survet likviidsusele hinnatõusuga seotud suuremate tagatisnõuete tõttu. Energiavaldkonna erakorraliste meetmete paketi raames on komisjon teinud näiteks ettepaneku laiendada nende varade loetelu, mida saab ELi kesksetele vastaspooltele tagatisena esitada14. Lisaks erakorralistele meetmetele on hiljutised turusündmused juba toonud esile ka valdkonnad, kus Euroopa turu infrastruktuuri määruse raamistikku tuleks struktuurselt parandada. Hiljutise turudünaamika laiemat mõju tuleks hoolikalt uurida, nagu soovitas ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hiljutises kirjas komisjonile15. Energiaga seotud riskide maandamine on mõne osaleja jaoks muutunud keerulisemaks, sest toormehindade volatiilsus on kasvanud ja kesksed vastaspooled nõuavad lisatagatisi. Stressistsenaariumide puhul riskimarginaalid suurenevad, kajastades turuosaliste suuremaid riske. Nii suurendab keskne kliirimine vajadust tagada kõigi kliirivate osaliste nõuetekohane likviidsuse juhtimine, et täita 13 Hädaolukorrad on näiteks olukorrad, mis mõjutavad keskse vastaspoole usaldusväärsust või vastupidavust, või finantsturgude sündmused, millel võib olla negatiivne mõju näiteks finantssüsteemi stabiilsusele liikmesriikides, kus on keskse vastaspoole või mõne tema kliiriva liikme asukoht (vt kavandatava määruse artikkel 24). 14 Komisjoni teatis „Energiaalane hädaolukord: ühine ELi ettevalmistus ja kaitse ning ühisostud“, COM(2022) 553 final. 15 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 22. septembri 2022. aasta kiri Euroopa Komisjonile: https://www.esma.europa.eu/file/125192/download?token=6iK84Onz. 5 lisatagatise nõudeid. Lisaks on hiljutised turusündmused juhtinud tähelepanu sellele, kuidas mittefinantsettevõtted, näiteks äriühingud, pääsevad ligi kesksetele vastaspooltele, sest likviidsuskoormus võib olla suurem, kui ettevõte pääseb kesksele vastaspoolele ligi otse, ilma finantssektori kliiriva liikme, näiteks panga vahenduseta. ELi kliirimisökosüsteem peaks võimaldama ELi ettevõtjatel tulemuslikult ja turvaliselt riske maandada ja samal ajal finantsstabiilsust kaitsma. Sel viisil toetab keskne kliirimine ELi majandust. Põhimeetmed. Seadusandlik ettepanek, millega muudetakse Euroopa turu infrastruktuuri määrust, võimaldab äriühingutel saada paremini aru oma tulevastest võimalikest likviidsusvajadustest kesksel kliirimisel, kuna sellega nõutakse, et tagatismudelid oleksid kõigi jaoks läbipaistvamad. Äriühingul on lihtsam likviidsusvajadusi kavandada, kui ta saab aru, milliseid lisatagatise nõudeid talle võidakse esitada, eriti stressiolukorras. ELi kesksed vastaspooled juba pakuvad vahendeid, mis simuleerivad tagatismudelite toimimist. See teave tuleks siiski edastada kogu kliirimisahelale, kuna lisatagatise nõuetest tulenevad likviidsusvajadused ei lõpe kliiriva liikme tasandil, kes peab seetõttu oma klientidele arusaadavalt selgitama, kuidas lisatagatise nõuded toimivad, ja esitama eri stsenaariumide simulatsioonid. Euroopa turu infrastruktuuri määrust muutva seadusandliku ettepanekuga tugevdatakse ka keskses vastaspooles osalemise nõudeid, et vältida põhjendamatut riskide ülekandumist teistele kliirivatele liikmetele. Kui mittefinantsettevõtetel on otsene juurdepääs kesksele vastaspoolele, peavad nad olema oma kohustuste täitmiseks paremini valmis. Seadusandlikus ettepanekus võetakse arvesse ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovitust muuta kliirimiskünnise kindlaksmääramise metoodikat, muutes selle rakendamise lihtsamaks ja prognoositavamaks. Samuti nõutakse selles, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täpsustaks ja selgitaks tingimusi, mille alusel käsitatakse tehingut riskide maandamisena ja seega ei võeta seda kliirimiskünnise arvutamisel arvesse. 4. Kliirimisökosüsteem, mis toetab ELi avatud strateegilist autonoomiat Kliirimine on ülemaailmne äri ja ELi turuosalised tegutsevad mitmes keskses vastaspooles kõikjal maailmas. Kesksete vastaspoolte samaväärsuse valdkonnas viimastel aastatel tehtud töö näitab selgelt ELi pühendumist avatud finantssüsteemile, mis toetab rahvusvahelisi standardeid ja koostööd. Komisjon on võtnud rohkem kui 20 jurisdiktsiooni kohta vastu kesksete vastaspoolte samaväärsust kinnitavad otsused, mis lubas ELi turu avada rohkem kui 40-le kolmanda riigi kesksele vastaspoolele. See pakub võimalusi kolmandate riikide kesksetele vastaspooltele ja ELi turuosalistele, kes sageli toetavad Euroopa ettevõtteid välisturgudel. Samal ajal tähendab „avatud strateegiline autonoomia“16 seda, et EL peab suutma tegeleda finantsstabiilsust ohustavate riskidega, mis võivad tekkida, kui ELi turuosalistel on kolmandate riikide üksuste suhtes ülemäärased riskipositsioonid, kuna see võib olla haavatavuse allikas. Eelkõige Ühendkuningriigil on tähtis roll keskse kliirimise keskusena: 2021. aasta esimesel poolel kliiriti Ühendkuningriigis 91 % kõigist eurodes nomineeritud intressimäära vahetustehingutest17. 16 Vt komisjoni teatis „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“, COM(2021) 32 final. 17 Vt Euroopa Poliitikauuringute Keskuse 2021. aasta dokument „Setting EU CCP policy - much more than meets the eye“. 6 Selleks et maandada riske, mis tulenevad ELi turuosaliste Ühendkuningriigi kesksetele vastaspooltele juurdepääsu võimalikust järsust katkemisest pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList, võttis komisjon vastu ajutised samaväärsust kinnitavad otsused, mis käsitlevad kõnealuste kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalveraamistikku18. Ühendkuningriigi kesksete vastaspoolte raamistiku samaväärsust kinnitav ajutine otsus kaotab kehtivuse 30. juunil 2025. Samal ajal on komisjon kutsunud ELi turuosalisi tungivalt üles vähendama liigseid riskipositsioone kolmandas riigis asuvate süsteemsete taristute suhtes, võttes arvesse stressistsenaariumi võimalikke riske. Stressi korral on ELi reguleerivatel asutustel ja järelevalveasutustel raske tegeleda ELi finantsstabiilsuse riskidega, kui ELi turuosalised sõltuvad liigselt kolmandates riikides asutatud kesksetest vastaspooltest. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve märkis,19 et kriisi ajal võivad aktsepteeritud tagatise, riskimarginaalide või väärtuskärbete muutused avaldada negatiivset mõju ühe või mitme liikmesriigi võlakirjade turule ja laiemalt ELi finantsstabiilsusele. Häired peamistel turgudel, mis on olulised ELi keskpankade rahapoliitika seisukohast, võivad samuti häirida nende poliitikameetmete ülekandemehhanismi. Kriisi ajal ei oleks ELi ametiasutused vastavate otsuste tegemisel juhtival kohal. Oluline on valmistuda suure riski, kuid väikese tõenäosusega sündmusteks. Kliirimissuutlikkuse suurendamine ELis ja kliirimisökosüsteemi tugevdamine vähendavad keskpikas perspektiivis ELi turuosaliste ülemääraseid riskipositsioone kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes, toetades seega ELi avatud strateegilist autonoomiat20. Põhimeetmed. Seadusandlikus ettepanekus, millega muudetakse Euroopa turu infrastruktuuri määrust, nõutakse, et kliirimiskohustusega turuosalised kliiriksid osa toodetest, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on tunnistanud märkimisväärse süsteemse tähtsusega toodeteks, ELi kesksetes vastaspooltes olevate aktiivsete kontode kaudu21. See aitab vähendada finantsstabiilsuse riske, mis tulenevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kindlaks tehtud ülemäärasest riskipositsioonist kolmandate riikide kesksete vastaspoolte suhtes. Selle meetme täiendamiseks muudetakse seadusandlike ettepanekutega ka kapitalinõuete direktiivi ja investeerimisühingute direktiivi, et tõhustada kesksete vastaspooltega seotud riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski jälgimist ja käsitlemist22. Komisjon teeb ka ettepaneku lihtsustada Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohast samaväärsuse hindamist, kui kliirimisega seotud riskid kolmandas riigis on eriti väikesed. Kogemused on näidanud, et Euroopa turu infrastruktuuri määruse samaväärsusraamistikku on võimalik muuta proportsionaalsemaks ja koostööd välisriikide järelevalveasutustega paremini 18 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/2031, komisjoni 3. aprilli 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/544, komisjoni 19. detsembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/2211, komisjoni 21. septembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1308 ja komisjoni 8. veebruari 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/174. 19 Vt ESMA 2021. aasta detsembri aruanne: https://www.esma.europa.eu/press-news/esma-news/esma- publishes-results-its-assessment-systemically-important-uk-central. 20 Vt volinik McGuinnessi avaldus keskse kliirimise edasiste sammude kohta: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/STATEMENT_21_5905. 21 Eurodes ja Poola zlottides nomineeritud intressimäära tuletisinstrumendid ning eurodes nomineeritud lühiajalised intressimäärafutuurid ja krediidiriski vahetustehingud. 22 Meetmed annavad järelevalve alla kuuluvatele üksustele (krediidiasutused ja investeerimisühingud) stiimuli vähendada ülemäärast kontsentratsiooniriski, näiteks mitmekesistades/vähendades oma riskipositsioone. Kui pädev asutus leiab, et tema järelevalve all oleva üksuse astutud sammud ei ole selle riski vähendamiseks piisavad, võib ta kehtestada järelevalvemeetmeid. 7 kohandada, tuginedes kesksetest vastaspooltest tulenevate riskide erinevale suurusele kolmandates riikides – see aga ei vähenda kolmandate riikide vajadust usaldusväärsete eeskirjade järele. 5. AMETIASUTUSTE ROLL Konkurentsivõimelise kliirimisökosüsteemi arendamisel on oluline roll järelevalveasutustel, keskpankadel ja muudel avaliku sektori asutustel nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Avaliku sektori asutused, nt valitsemissektori võlahaldusasutused, on Euroopa turu infrastruktuuri määruse kohaselt vabastatud kohustusest kliirida oma tuletisinstrumente keskses vastaspooles. See on põhjendatud, et kõnealused asutused saaksid täita oma ülesandeid avalikes huvides. Mõned avaliku sektori asutused on aastate jooksul otsustanud alustada oma lepingute keskset kliirimist vabatahtlikkuse alusel. Keskne kliirimine annab paremad tagatised vastaspoole krediidiriski vastu, parandab turgude likviidsust ja suurendab läbipaistvust. Komisjon kutsub ELi avaliku sektori asutusi tungivalt üles kliirima ELi kesksetes vastaspooltes, kui nad otsustavad kliirida ja kui soovitud tooted on kättesaadavad. Komisjon omalt poolt kohustub samuti kliirima enamiku oma keskselt kliiritavatest positsioonidest ELi keskses vastaspooles, kui soovitud tooted on kättesaadavad. Riikide ametiasutuste panus võib olla kasulik raamatupidamiseeskirjade valdkonnas. Riskimaandamisinstrumentide arvestust23 käsitlevate teatavate riiklike eeskirjade kohaldamisega seoses valitseb mõningane ebakindlus, mis võib praktikas pärssida positsioonide ülekandmist kolmanda riigi keskselt vastaspoolelt ELi kesksele vastaspoolele. Komisjon kutsub liikmesriikide ametiasutusi üles vaatama läbi riiklikud raamatupidamiseeskirjad ja kõrvaldama või leevendama mis tahes takistusi riskipositsioonide ülekandmisel24. Olulised osalejad on ka keskpangad. Komisjoni 2022. aasta alguses toimunud avalikul konsultatsioonil rõhutati sidusrühmade laialdast toetust Euroopa maksesüsteemide, täpsemalt TARGET2 edasiarendamisele. TARGET2 on ainulaadne maksesüsteem, mis toimib reaalajas ja brutoarvelduse põhimõttel oma osalejate kogukonna jaoks ning on euro oluline tugitaristu. Mitmed turuosalised, nii pangad kui ka kesksed vastaspooled, väljendasid seisukohta, et süsteemi tööaeg on liiga lühike, mis tähendab, et ELi kesksed vastaspooled nõuavad pangapäeva lõpus mõningaid tagatisi välisvaluutas, näiteks USA dollarites. Turuosaliste sõnul tekitab selline olukord raskusi nii kesksetele vastaspooltele, kes peavad investeerima repoturul saadud USA dollareid, kui ka kliirivatele liikmetele ja klientidele, kellelt nõutakse lisatagatise nõuete täitmiseks vajalikus summas USA dollarite olemasolu. See võib olla murettekitav eelkõige stressiolukordades, kui kesksete vastaspoolte lisatagatise nõuded võidakse esitada hilisematel tundidel ja nende summad on erinevad. Komisjon soovib vältida olukorda, kus ELi turuosalised sõltuvad ELi kesksete vastaspoolte lisatagatise nõuete täitmisel välisvaluuta likviidsusest, eriti stressiolukorras. Seepärast kutsub komisjon panku ja keskseid vastaspooli üles tegema eurosüsteemiga nendes küsimustes koostööd ja arutama kõiki süsteemi kasutamise võimalusi. Komisjon loodab, et turuosalised uurivad koos 23 Riskimaandamisinstrumentide arvestuse eesmärk on kajastada finantsaruannetes üksuse riskijuhtimistegevuse mõju, mille puhul kasutatakse finantsinstrumente selliste riskipositsioonide haldamiseks, mis tulenevad konkreetsetest riskidest, mis võivad mõjutada kasumit või kahjumit. 24 Komisjon on valmis pakkuma liikmesriikidele ja nende ametiasutustele tehnilist tuge vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrusele (EL) 2021/240, et hõlbustada avaliku sektori asutuste kliirimist ELi kesksetes vastaspooltes (juhul kui nad otsustavad kliirida) ning vaadata läbi riiklikud raamatupidamiseeskirjad, et kõrvaldada või leevendada mis tahes takistusi riskipositsioonide ülekandmisel. 8 eurosüsteemiga 2022. aasta sihtkonsultatsiooni käigus tõstatatud probleeme ja leiavad neile lahenduse. Teine aspekt, millele komisjoni tähelepanu juhiti, on seotud keskpankade poolt kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava juurdepääsupoliitikaga hoiustamise ja likviidsuse tagamise vahendite vallas. Nagu nähtub Rahvusvahelise Valuutafondi 2018. aasta aruandest, 25 on eurosüsteem kehtestanud kesksete vastaspoolte juurdepääsupoliitika üldiselt. Selliste juurdepääsureeglite paljususe tõttu soovitas IMF EKP-l/eurosüsteemil uurida kesksete vastaspoolte juurdepääsupoliitika võimalikku ühtlustamist. Eurosüsteem uurib eespool nimetatud küsimusi põhjalikumalt. Tuleb märkida, et keskpanga hoiustamise ja likviidsuse tagamise vahendite juurdepääsupoliitika kuulub eurosüsteemi volituste ja ülesannete hulka, mida täidetakse kooskõlas keskpankade sõltumatuse põhimõttega. 5. KOKKUVÕTE 2008. aasta ülemaailmse finantskriisi järgsed reformid on võimaldanud ELi finantsturgudel tegeleda hiljutiste turusündmustega palju kindlamalt positsioonilt kui enne 2008. aastat. Nende reformide oluline osa on keskne kliirimine. Keskne kliirimine on kauplemise ja hästi arenenud kapitaliturgude jaoks põhjapaneva tähtsusega. See on väga oluline ka kapitaliturgude liidu loomisel. Praegusest ELi raamistikust saadud kogemused on siiski toonud esile mitu valdkonda, kus on vaja olukorda parandada. Üks oluline aspekt on suurendada ELis kliirimissuutlikkust, et tugevdada meie kapitaliturge, pakkuda meie ettevõtetele rohkem kliirimisvõimalusi ja tagada finantsstabiilsuse säilimine, hoides samal ajal ELi kapitaliturud avatuna. ELi kliirimisraamistiku läbivaatamisel käsitletakse ka probleeme, mis on tekkinud tuletisinstrumentide kliirimisel energiaettevõtete poolt, kes seisavad praegu silmitsi enneolematute šokkidega. Tugev kliirimissüsteem võimaldab äriühingutel oma riske tõhusalt maandada ja lisatagatise nõudeid paremini prognoosida. Kuid ühtlasi on äriühingutel selle süsteemi raames keskses kliirimises osalemiseks piisavad vahendid ja nende üle teostatakse seejuures nõuetekohast järelevalvet. Kesksetele vastaspooltele ja kliirimissüsteemi muudele aspektidele suunatud meetmed, mida on kirjeldatud käesolevas teatises, eraldi võttes ei toimi, kuna kliirimine kaldub kontsentreeruma. Nendega peavad kaasnema kliirimisteenuste nõudlusele mõeldud selged meetmed, mis suunavad nõudlust ELi kesksete vastaspoolte poole. Suurem nõudlus kliirimise järele ELi kesksetes vastaspooltes suurendab nende kesksete vastaspoolte likviidsust. Lisaks võib tugevam ELi kliirimissüsteem mängida keskset rolli ELi avatud strateegilise autonoomia toetamisel. Avatud strateegilist autonoomiat ei saa olla, kui EL ei arenda oma kliirimissuutlikkust ega tegele nõrkade kohtadega. See on oluline ka selleks, et EL saaks täiel määral täita oma globaalset rolli ja aidata kaasa ülemaailmsele finantsstabiilsusele, pakkudes rohkem kliirimisvõimalusi. See meetmepakett võib sillutada teed tugevamale, turvalisemale ja konkurentsivõimelisemale kliirimisökosüsteemile ELis lähiaastatel. Võttes arvesse paketi tähtsust ja praegust keskkonda, toetab komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu kiireid samme meetmete 25 IMFi riigiaruanne nr 18/226, juuli 2018: https://www.imf.org/~/media/Files/Publications/CR/2018/cr18226.ashx . 9 vastuvõtmisel ning on valmis hõlbustama institutsioonidevahelisi läbirääkimisi. Kõigi osaliste kindlameelsed jõupingutused on edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega. 10 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 12.9.1/22-0766 - COM(2022) 696 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tee tugevama ELi kliirimissüsteemi poole Arvamuse andmine eelnõude kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 20.02.2023 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Eesti Pank Tähtaeg: 08.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a79d2bce-0d00-498e-b6cc-0d573983f7f5 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a79d2bce-0d00-498e-b6cc-0d573983f7f5?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-00336 Resolutsiooni teema: Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu ettepanekud (CMU2) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Teatis „Tee tugevama ELi kliirimissüsteemi poole“ (COM (2022) 696); - Määrus, millega muudetakse Euroopa turu infrastruktuuri määrust, kapitalinõuete määrust ja rahaturufondide määrust (COM(2022) 697); - Direktiiv, millega muudetakse kapitalinõuete direktiivi, investeerimisühingute direktiivi ja vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate direktiivi (COM (2022) 698); - Määrus, millega muudetakse prospektimäärust, turukuritarvituse määrust ja finantsinstrumentide turgude määrust (COM(2022) 762); - Direktiiv, millega muudetakse finantsinstrumentide turgude direktiivi ja tunnistatakse kehtetuks noteerimisdirektiiv (COM(2022) 760); EISi toimiku nr: 22-0766 Tähtaeg: 13.03.2023 Adressaat: [email protected], Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 08.03.2023 Lisainfo: Eelnõusid on kavas arutada valitsuse 23.03.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (15.03.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 13.03.2023. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 20.02.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201