Kiri

Sotsiaalministeerium Teie 14.02.2023 nr 1.2-2/13-1, SOM/23- [email protected] 0180/-1K Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 28.02.2023 nr 2-7/2023/911 Märkustega kooskõlastuskiri sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 muutmise eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab sotsiaalministri 24.09.2019. a määruse nr 61 "Joogivee kvaliteedi ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" muutmise määruse (edaspidi määrus) eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral. Eelnõu punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõige 5 ja sõnastatakse see järgmiselt: „Joogivee käitlemisel joogiveega kokku puutuvad veevarustussüsteemi seadmed, veepuhastuskemikaalid, vahendid ja materjalid ning nende tootmiseks kasutatavad lähteained ja koostised ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega kaudselt ning peavad olema kooskõlas veeseaduse §-s 855, ehitusseadustiku §-s 11 ning kiirgusseaduse §-s 22 sätestatud nõuetega.“. Kõnesoleva sättega luuakse nn piirid joogiveega kokkupuutuvate materjalidele (tooted) kehtestatavatele nõuetele. Täpsemad nõuded tulevad edaspidi delegeeritud ja rakendusaktidega. Vaatamata sellele, et käesoleval hetkel on joogiveega kokkupuutuvate materjalide tootjatele majandusmõjusid keeruline prognoosida, tuleks siiski seletuskirja punktis 4.5 viidata, et mõjud joogiveega kokkupuutuvate materjalide tootjatele delegeeritud ja rakendusaktide vastuvõtmisel kindlasti kaasnevad. Samuti tuleks välja tuua ettevõtjate arv, keda kõnesolev muudatus tulevikus puudutab, ning võimalusel selgitada, kas ja mis võib tulevikus ettevõtjate jaoks muutuda. Palume lisada määrusesse mõjude hindamise alla ka majanduslikud mõjud (sh käesoleva kirja eelmises lõigus viidatud punkt), arvestades ettevõtja halduskoormuse analüüsi vastavalt mõjude hindamise metoodikale ja abistavale kontrollküsimustikule. Hetkel on need mõjud välja jäänud, kuid määruse eelnõu seletuskirjast selgub, et need on siiski olemas. Näeme, et seletuskirjas olete mh viidanud järgmistele ettevõtja halduskoormust mõjutavatele tegevustele: • Veekäitlejate kohustus teha kontrolli ja operatiivseiret – nt eelnõu punktides 23 ja 24 väljatoodud kontrollid. • Veekäitleja kohustus koostada joogivee kontrolli kava ning see ajakohastada Terviseametiga – eelnõu punktis 25 väljatoodu ja selle seosed riskihindamisega eelnõu punktides 26-28. • Prioriteetse tarbimiskoha omaniku vajadus koostööks joogivee käitlejaga määruse §-s 13 lõike 1 punktides 2-4 nimetatud meetmete osas – eelnõu punktis 29 (eelkõige seletuskirja lehekülje 9 esimeses lõigus) sätestatud koostöö. • Teabeandmise kohustus – nt eelnõu punktides 30 ja 31 nõutud teabe andmine. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Eelnõu punktiga 31 plaanitakse määrust täiendada §-ga 132, millega sätestatakse tarbijale teabe andmine. Eelnõuga lisatakse § 132 lg 2 p 4, mille kohaselt on joogivee käitlejal kohustus anda tarbijale internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohaldatud viisil ning põhjendatud taotlusel muul viisil teha kättesaadavaks mh teave võimaliku ohu kohta inimese tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või elektroonne viide sellisele teabele, kui Terviseamet on kehtestanud väärtuste ületamise korral tuvastanud võimaliku ohu inimeste tervisele. § 132 lg 5 kohaselt tuleb olukorras, kus joogivee käitlejal veebileht puudub, avaldada vastav teave kohaliku omavalituse veebilehel. Küsimusi tekitab, kuidas plaanitakse anda teavet võimaliku ohu kohta tarbija tervisele näiteks olukorras, kus tegemist on vanemaealiste isikutega, kellel puudub interneti kasutamise võimalus? Muudetava määruse kohaselt antakse tarbijale küll võimalus põhjendatud taotlusel nõuda ka muul viisil info kättesaamist, kuid antud näite puhul ei pruugi tarbija osata seda isegi küsida (oht tarbija tervisele võib esineda ka siis, kui joogivee välimuses või maitses ei ole toimunud silmnähtavaid muutusi). Seega teeb MKM ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja ja vajadusel eelnõu, et tuleks selgelt välja, kuidas ülaltoodud korras ülalnimetatud sihtgrupini teave viiakse. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku täiendada § 132 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohane teavitus tuleb tarbijale edastada ka muul viisil kui üksnes interneti vahendusel.“. Selgitus: Täiendava lõike lisamine on vajalik, kuna veekasutajate sihtrühm on niivõrd lai, hõlmates sh vanemaealisi, kelle interneti kasutamise oskused on pigem madalad või puuduvad üldse. Seetõttu peame vajalikuks täiendava teavituse seadmist, et kõikide puudutatud isikuteni jõuaks vajaminev info, seda enam kui tegemist on reaalse ohuga inimese tervisele. Teavitamine ei tohiks joogivee käitlejatele probleem olla, kuna neil on ülevaade klientide kontaktandmetest. Muul viisil saab tarbijat teavitada näiteks sms-i teel või kui tarbijal puudub mobiiltelefon, tuleks talle helistada, mis võib küll teataval juhul olla lisakoormus, kuid inimese tervisekahju ära hoidmiseks on see põhjendatud. Esitame kommentaarid ka standarditele viitamise kohta käesolevas eelnõus. Standardile viitamise kord õigusaktis on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduse §-s 42. Koostöös Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusega tuvastasime eelnõus järgmised ebatäpsed viited standarditele, mida palume muuta või täpsustada: 1. Eelnõu punktis 20 täiendatakse määruse § 9 uue lõikega 71, mille teine lause on järgmine: ”Kui see võimaldab teha kindlaks analüüsimeetodite, mille põhimõtted ei kuulu EN ISO 17994 kohaldamisalasse, samaväärsuse, võib kasutada ka muud samalaadset rahvusvaheliselt tunnustatud standardit, kuid mitte mikrobioloogiliste kultuuride kasvatamise suhtes.“. Määruse eelnõu aluseks oleva direktiivi (EL) 2020/2184 lisas 3 on viide “samalaadset rahvusvaheliselt tunnustatud normi“ ja see on laiem mõiste kui määruse eelnõu lõikes 71 võimaldatud vaid muude standardite kasutamine. Seega tuleks lause sõnastust täpsustada. 2. Soovitame § 9 lõikes 71 asendada tähis EN ISO 17994 tähisega EVS-EN ISO 17994, sest nimetatud standard on üle võetud Eesti standardiks. Samuti tuleks asendada tähis EN-ISO 16140 tähisega EVS-EN ISO 16140. Juhime teie tähelepanu sellele, et EVS-EN ISO 16140 on standardisari, mis koosneb 6 osast. Kas soovitakse viidata kogu sarjale või mõnele sarja standardile? 3. Eelnõu punkti 32 kohaselt kehtestatakse mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramise analüüsimeetodid. Paragrahvi 14 lõikes 1 tuleks täpsustada analüüsimeetodite tähised, see on EN ISO 11731 asendada tähisega EVS-EN ISO 11731, EN ISO 10705-2 asendada tähisega EVS-EN 2 (3) ISO 10705-2 ning EN ISO 10705-3 asendada tähisega ISO 10705-3. 4. Eelnõu punktis 36 sõnastatakse § 14 lõige 7 märkus 9 järgmiselt: „Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Katsemeetodi määramatuse täpsustamiseks tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (EVS-EN 1484).“ Antud märkuses on osaliselt välja toodud EVS-EN 1484 pealkiri, mida muudel juhtudel määruses tehtud pole. Soovitame sõnastada antud märkuse järgmiselt:“ Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Katsemeetodi määramatuse täpsustamiseks tuleb kasutada standardit EVS-EN 1484.“ 5. Lisaks soovime esitada kommentaarid sotsiaalministri määruse nr 61 kehtiva redaktsiooni kohta. Kehtiva määruse § 9 lõikes 4 on toodud standardiviide standardile ISO 5667-5. Nimetatud standard on üle võetud Eesti standardiks ja sellel on olemas eestikeelne tõlge. Seega oleks täpsem viidata standardile tähisega EVS-ISO 5667-5. Kehtiva määruse lisa 1 sisaldab märkuseid 1 ja 2. Märkus 1 sisaldab viidet standardile ISO 11929. Antud standardisari on üle võetud Eesti standardiks tähisega EVS-EN ISO 11929 ja antud standardisari koosneb kolmest osast. Palume täpsustada, millisele osale soovitakse märkuses viidata. Täpsustamist sõnastuses vajab ka lisa 1 märkus 2: „ Mõõtemääramatus arvutatakse ja esitatakse standardmääramatuse või laiendatud määramatusena, kasutades kattetegurit 1,96 vastavalt dokumendile „ISO Guide for the Expression of Uncertainty in Measurement“ (ISO suunised mõõtemääramatuse väljendamiseks).“ Kuna antud teemat käsitleb ISO/IEC juhend 98, millel on mitu osa, küsime üle, kas märkuses oleks võimalik viidet täpsustada? Ühtlasi juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja 1 lisas on tehtud viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2020/2184, kuid lisatud link suunab direktiivile (EL) 2019/882. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Mari-Liis Aas 625 6459 [email protected] Stina Avvo 639 7659 [email protected] Merike Ring 625 6472 [email protected] Karl Stern 625 6405 [email protected] 3 (3)