Vastuskiri

Siim Umbleja Teie 26.01.2023 nr 4 Eesti Jõujaamade ja kaugkütte Ühing [email protected] Meie 28.02.2023 nr 1.15-5/2023/547-2 Vastuskiri Austatud Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM) ning Keskkonnaministeeriumi (edaspidi ka KeM) poole küsimustega käitise nimisoojusvõimsuse summeerimise kohta, kui käitis kasutab biomasskütuseid. Teie küsimuste ajendiks on saada selgust Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) hõlmatud käitiste ja taastuvenergia direktiivist (RED II) tulenevatest biokütuste säästlikkuse kriteeriumite nõuete täitmise summeerimise reeglites. Kuna ELi HKS kuulub Keskkonnaministeeriumi haldusalasse ning RED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, siis vastame kirjale KeM-iga koostöös. Soovime selgitada, et ELi HKSi direktiivist tulenev kohustus ei ole sama mis RED II direktiivist tulenev kohustus. ELi HKSi direktiivi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet hõlmatud käitistes, seades käitajale kohustuse seirata käitises tekkivat kasvuhoonegaaside heidet ning tagada lubatud heitkoguse ühikute olemasolu kauplemiskontol vähemalt sellises mahus mis võrdub eelmisel kalendriaastal õhku paisatud kasvuhoonegaaside heitkogusega. ELi HKSi direktiiv kohaldub selle lisas 1 loetletud tegevusaladele, seal hulgas põletusseadmete käitamisele, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW. Seal juures on täpsustatud, et summaarse nimisoojusvõimsus saadakse selliste põletusseadmete nimisoojusvõimsuste liitmisel, mis on vähemalt 3 MW ja kasutavad fossiilseid kütuseid. RED II direktiiv kehtestab kriteeriumid sellele, mida saab lugeda taastuvenergiaks ja seda selliselt arvesse võtta. Direktiivi kohaselt saab lugeda taastuvenergiaks sellist energiat, mis on toodetud säästlikkuse kriteeriumitele vastavast biomassist. Vastavalt RED II direktiivi artiklile 29 tuleb säästlikkuse kriteeriumite täitmist tõendada sellistes käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on üle 20 MW juhul, kui tegemist on tahkeid kütuseid põletava käitisega ning üle 2 MW juhul, kui tegemist on gaasilisi kütuseid põletava käitisega. Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamiseks liidetakse kokku kõik käitise põletusseadmed. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Eelnevast lähtudes võib esineda olukordi kus käitis küll ei kuulu ELi HKSi, kuid on siiski üle 20 MW nimisoojusvõimsusega ja seega peab täitma RED II säästlikkuse kriteeriumite nõudeid. Juhime ka tähelepanu, et 2022. aastal saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu esialgse kokkuleppe ELi HKSi direktiivi muudatuste kohta. Teiste seas nõustusid osapooled ka komisjoni ettepanekuga täpsustada ELi HKSi 20 MW nimisoojusvõimsuse arvutamise kriteeriume. Muudatuste jõustumise järel kuuluvad ELi HKSi kõik käitised summaarse nimisoojusvõimsusega 20 MW, olenemata sellest kas põletusseadmetes põletatakse biomassi. Millal uued nõuded jõustuvad selgub siis, kui muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ka ametlikult kinnitatakse. Alljärgnevalt vastab MKM koordineeritult KeM’iga ka teie konkreetsetele küsimustele: 1. Kas HKS nimekirja lisatakse käitised, mille seadmete summaarne nimivõimsus on vähemalt 20MW, aga sealhulgas tahkeid biomasskütuseid kasutatavate seadmete võimsus on alla 20 MW? Näide: kui katlamajas on 15MW maagaasikatel ja 6MW biomasskütuse katel, siis kas selline käitis peab rakendama kütuse hankimisel säästlikkuse kriteeriumeid? Kehtivate nõuete kohaselt sellise kirjeldusega käitis ELi HKSi ei kuulu, kuid eelnevalt kirjeldatud direktiivi muudatusega hakkab ELi HKS kehtima kõikidele vähemalt 20 MW nimisoojusvõimsusega käitistele. Samas säästlikkuse kriteeriumite nõue ei tule ELi HKS direktiivist, vaid REDII direktiivist. REDII direktiivi järgi tuleb ka kirjeldatud käitises kasutatava biomassi puhul arvestada kriteeriumitega. 2. Kas alla 20 MW käitiste puhul saab kogu biomasskütustest toodetud energia taastuvenergiaks lugeda või peavad ka sellised üksused siiski kütuste säästlikkust tõendama, et toodang liigituks taastuvenergiaks? Näide: kui katlamajas on 6MW biomasskütuse katel ja 6MW maagaasikatel, siis kas selline käitis peab rakendama kütuse hankimisel säästlikkuse kriteeriumeid, et toodetud energia saaks lugeda taastuvaks? Biomasskütused peavad vastama säästlikkuse ja kasvuhooneheitgaaside vähendamise kriteeriumitele juhul, kui neid kasutatakse elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootvates käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW vastavalt energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõikele 9. Seega käitised, mille summaarne nimisoojusvõimsus (st biomassi ja fossiile kasutavad seadmed kokku) on alla 20 MW, kohaldusalasse ei kuulu. Antud näite põhjal – kui käitis koosneb kahest seadmest: 6 MW tahke biomasskütuse katel ja 6 MW maagaasikatel, siis selle käitise summaarne nimisoojusvõimsus on 12 MW ning kehtiva taastuvenergia direktiivi (RED2) kohaselt see käitis biomassi säästlikkuse kriteeriumitele vastama ei pea. Küll aga uuendamisel olev taastuvenergia direktiiv, mis jõustub selle aasta sees, sätestab, et 20 MW-ne alammäär tuuakse allapoole ca 7,5 - 10 MW peale. See tähendaks, et ka näites toodud käitis peab vastama säästlikkuse kriteeriumitele. Juhul, kui on tegu gaasilist biomasskütust, näiteks biogaasi, kasutava seadmega, siis see ületab direktiivis sätestatud 2 MW kriteeriumi ja tuleb näidata, millisest lähteainest biogaas on toodetud. 2 (6) Siinkohal on oluline teada, kas tegu on I või II põlvkonna lähteainega. I põlvkonna lähteainete hulka kuuluvad sööda- ja toidusektoris kasutatavad toormed (nt teravili, tärkliserikkad taimed/juurikad, raps) ning II põlvkonna hulka lähteained nagu loomasõnnik, põllumajandusjäätmed. 3. Kas lokaalne tootmine, kus kasutatakse soojuse tootmiseks maagaasikatelt ning samas soetatakse päritolutunnistusi biometaani osas hõlmatakse HKS süsteemi? Näide: büroohoonel on 2MW gaasikatel ning kasutatakse maagaasi + sama ulatuses ostetakse biometaani päritolutagatisi. Kas see käitis hõlmatakse HKS süsteemi ja mis juhtub kui päritolutagatisi enam ei soovita osta? Lahkutakse HKS-ist? Nagu eelnevalt selgitasime ELi HKSi nimisoojusvõimsuse summeerimise reeglit, alla 20 MW nimisoojsusvõimsusega käitis ei pea kuuluma ELi HKSi. 4. Kas gaasiliste biomasskütuste puhul tähendab direktiivi ja seaduse tekst, et 2MW seadmega biogaasijaamad/pürolüüsiseadmed hõlmatakse ETS süsteemi? Näide: kui biogaasijaamas on kasutusel 2 MW nimisoojusvõimsusega katel/mootor, mis kasutab biogaasi energia tootmiseks (nt, et reaktorit kütta või toota elektrienergiat), kas selline üksus hõlmatakse kohe HKSi ning peab asuma tarneahela säästlikkust tõendama ja kui ei tõenda, tuleb hakata CO2 ühikuid ostma ja kas siis sel juhul ei ole loeta enam tema poolt toodetud energiat taastuvaks energiaks? ELi HKSi kuulumise kriteeriumiks on vähemalt 20 MW nimisoojusvõimsusega käitis. Antud näite puhul on biogaasijaama nimisoojusvõimsus 2 MW, seega ELi HKSi selline käitis ei kuulu. Küll aga kohaldub käitisele säästlikkuse kriteeriumite tõendamise nõue. 5. Millal ja kus avalikustatakse siduv käitiste nimekiri, milledele kohandub nimetatud direktiiv biokütuste säästlikkuse osas? Üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega ning tahkeid biomasskütuseid kasutavaid käitiseid, millele kohaldub taastuvenergia direktiiv, on teadaolevalt 36. See arv põhineb ettevõtete välisõhusaaste ja -seire aastaaruannete andmetel, mida Keskkonnaagentuur (edaspidi ka KAUR) kogub. Keskkonnaload ja aruanded on leitavad ning nähtavad: https://kotkas.envir.ee/. Siin kokkuvõtvalt nimekiri taastuvenergia direktiivi kohaldusalasse kuuluvatest käitistest ning nende summaarsest võimsusest: Käitise võimsus Käitaja nimi Käitise nimetus (MW) OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam Tallinna Elektrijaam 82 OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam Väo Reservkatlamaja CHP 87 AS Utilitas Tallinn Mustamäe tootmisüksus 307,98 Enefit Power AS Balti Elektrijaam 799,9 Silpower Aktsiaselts Sillamäe soojuselektrijaam 104,8 aktsiaselts ESRO Katlamaja (Männimäe) 44 Danpower Eesti AS Võrusoo katlamaja 41,61 Enefit Power AS Auvere elektrijaam 680 Adven Eesti AS Adven Eesti AS 20,45 3 (6) AS Utilitas Eesti Haapsalu võrgupiirkonna katlamaja 42,33 Imavere Energia OÜ Imavere KTJ 48 AS Utilitas Eesti Jõgeva võrgupiirkonna katlamaja 23,792 AS Utilitas Eesti Keila osakonna katlamaja 26,89 Aktsiaselts Kuressaare Soojus AS Kuressaare Soojus Kalevi 1A kompleks 46,41 Gren Tartu AS Lohkva koostootmisjaam 84 Gren Tartu AS Anne katlamaja 116 Enefit Green AS Paide elektrijaam 35,5 OÜ Helme Energia Patküla koostootmisjaam 24,8 Aktsiaselts Põlva Soojus Käisi katlamaja 45,21 AS Utilitas Eesti Kastani tn 3a 20,55 AS Utilitas Eesti Valga Pärna pst katlamaja 32,61 Osula Energia OÜ Osula KTJ 47,7 Gren Eesti AS Pärnu Elektrijaam 81,66 Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT Oil OÜ) Kiviõli KTJ 49,8 „Horizon“ Tselluloosi ja Paberi AS Horizon KTJ 135 Enefit Power AS Eesti elektrijaam 2750 AS Estonian Cell 52 Haeska veisefarm 20 Nordic Fibreboard Ltd OÜ Pärnu puitkiudplaaditehas 36,8 AS Graanul Invest Osula graanulitehas 28,8 Stora Enso Eesti AS Imavere puidutööstus 27,028 OÜ Balti Spoon 23,695 OÜ Kohila Vineer 23,94 UPM-Kymmene Otepää Vineeritehas 23,53 Warmeston OÜ Pelletitehas 23,3 Adven Eesti AS Paide aurukatlamaja 36,2 Nimekirja puhul on tegemist esialgse hinnanguga ning kajastab neid jaamu, kes kasutavad tahkeid biomasskütuseid ning on eelnimetatud aruande kohuslased. Seega tuleb rõhutada, et igal üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega tahkeid biomasskütuseid kasutaval elektri-, soojus- või koostootmisjaamal (sh käitised/seadmed tööstustes) on taastuvenergia direktiivi kontekstis kohustus tõendada biomassi säästlikkuse kriteeriumitele vastavust. 6. Kuidas näeb uus olukord praktilisel kujul välja, kui biokütuseid kasutav käitis ei ole täna HKS süsteemis sh milline on aruandluskohustus, kus hinnatakse kvoodikohustuse suurust jne? Käitis esitab auditi aruande kord aastas hiljemalt järgneva aasta 25. veebruariks Keskkonnaametile. Määrus, millest lähtuvalt hakkab toimuma biomassi säästlikkuse kriteeriumite tõendamine taastuvenergia direktiivi kontekstis on hetkel välja töötamisel Keskkonnaministeeriumil koostöös MKMi ja turuosalistega (sh auditeerijad). Seni rakenduvad käitistele, mis kasutavad tahkeid biomasskütuseid ja mille summaarne nimisoojusvõimsus >20MW, järgmised lihtsustatud kriteeriumid: 1) Ettevõtted peavad hakkama pidama massibilansi põhimõttel arvestust enda igas käitises kasutatud biomasskütuste kohta eristades selgelt säästlike ja mittesäästlike kütuste kogused. 4 (6)  2) Ettevõtted ja kõik biomasskütuste tarneahela üksused peavad hakkama koguma Eestist hangitud metsa biomasskütuse osas päritoluinfot, mis võimaldab tõendada, et kogutud puit (st metsamaterjal ja hakkpuit) on Eesti päritoluga. Eelnevast lähtudes peab iga tarnitud puidupartii juurde kuuluma asjakohane info puidu päritolu kohta, näiteks metsateatis, veoseleht, raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise leping või akt, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Päritoluteave peab olema lisatud (metsamaterjali ja hakkpuidu) kaubasaadetistele. 3) Sekundaarse metsa biomassi korral ehk puidutööstusettevõtte (nt saeveski) jääkide ja jäätmete puhul peab ettevõte koguma ja tarnija esitama biomassi omaniku (nt saeveski, mööblitootja) nime, biomassi ostulepingu koopia, mis sisaldab infot tarnitava kauba koguste ja kirjelduse osas, seonduvate müügiarvete numbrid ja maksekorralduse koopiad. Juhul, kui müügitehinguga kaasnevad päritolu tõendavad andmed on juba mõne teise müügilepingu osaks, siis teistkordselt samu andmeid koguma ei pea. 4) Põllumajandusliku (mittemetsamaal toodetud nt põhk) päritoluga biomassi tarnete puhul peab iga saadetise juurde olema lisatud informatsioon, mis selgitaks milliselt katastriüksuselt (katastriüksuse tunnus) on biomass kogutud. 5) Mittemetsamaalt pärinev puitne biomass - viimase osas peab kaasas käima informatsioon, mis selgitaks milliselt katastriüksuselt (katastriüksuse tunnus) on biomass kogutud. Tõendamiseks sobib nt ostu-müügileping, üleandmise-vastuvõtmisakt. Nimetatud lihtsustatud kriteeriumid ei rakendu enne 1.01.2023 energeetiliseks kasutamiseks varutud biomassile. Keskkonnaministeerium on ettevõtetel palunud 15. veebruariks 2023 esitada kuni 01.01.2023 kogutud laovarude inventuur. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler 5 (6) Mairika Kõlvart 6256 450 [email protected] 6 (6)