Siseministri määruste muutmine seoses tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse ja veevõtukohale esitatavate nõuete rakendamise täpsustamisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 27.02.2023 nr 1-6/2721-1 Siseministri määruste muutmise kooskõlastamine seoses tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse ja veevõtukohale esitatavate nõuete rakendamise täpsustamisega Austatud minister Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse ja veevõtukohale esitatavate nõuete rakendamise täpsustamisega.“ Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused anda 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1) siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse ja veevõtukohale esitatavate nõuete rakendamise täpsustamisega“ eelnõu (2 lehel); 2) siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse ja veevõtukohale esitatavate nõuete rakendamise täpsustamisega“ eelnõu seletuskiri (5 lehel). Arvamuse andmiseks: Päästeamet Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Eesti Vee-ettevõtete Liit MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid MTÜ Eesti Tuleohutusekspertide Liit Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Helen Ojamaa-Muru helen.ojamaa- [email protected] 2 (2)  EELNÕU 23.02.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri määruste muutmine seoses tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse ja veevõtukohale esitatavate nõuete rakendamise täpsustamisega Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 4 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel. § 1. Siseministri 10. veebruari 2011. aasta määruse nr 1 „Nõuded tuleohutus e enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ muutmine Siseministri 10. veebruari 2011. aasta määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ lisas 2 tehakse järgmised muudatused: 1) punkt 1.1 sõnastatakse järgmiselt: „1.1. üle 28 meetri kõrgused büroohooned;“; 2) punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7. tööstus- ja põllumajanduslikud ehitised: 7.1. kemikaaliseaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte tööstus- ja laohooned ning ohtliku ettevõtte 2. ja 3. tuleohuklassiga ehitised, mille pindala on üle 1000 m2 ; 7.2. üle 1000 m2 pindalaga 2. ja 3. tuleohuklassiga tööstus- ja laohooned, välja arvatud viljakuivatid, mille tehnovõrk või protsessid on seotud ohtliku ettevõttega.“. § 2. Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise , katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimus e d ning kord“ muutmine Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §-s 13 tehakse järgmised muudatused: 1) lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „jaanuariks“ sõnaga „juuliks“; 2) lõikes 3 asendatakse tekstiosa „alates 1. juulist 2023. aastal“ tekstiosaga „hiljemalt 1. juulil 2024. aastal“; 3) paragrahvi täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: 1 „(6) Rajatava veevõtukoha väljundile paigaldatav liitmik peab olema kooskõlas käesoleva määruse lisa 1 punktiga 4 hiljemalt 1. jaanuaril 2024. aastal.“. § 3. Määruse jõustumine Määruse § 1 jõustub 1. mail 2023. aastal. Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler (allkirjastatud digitaalselt) 2  Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse ja veevõtukohale esitatavate nõuete rakendamise täpsustamisega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on luua selgus eelkõige kõrgete büroohoonete tuleohutuse korralduslikes nõuetes ja tagada, et nõuet paigaldada ettenähtud veevõtukoha väljundi liitmik rakendatakse ajast, mil see on turul kättesaadav. Selleks täpsustatakse eelnõuga siseministri 10. veebruari 2011. aasta määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ lisas 2 nende ehitiste kriteeriume, mille kohta on kohustuslik koostada enesekontrolli tuleohutusaruanne (edaspidi tuleohutusaruanne). Samuti täpsustatakse rakendussätteid siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Mari Tikan ([email protected], tel 612 5142). Eelnõu ja seletuskir ja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (helen.ojamaa- [email protected]). Eelnõu ettevalmistamises osalesid Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heikki Rajalo ([email protected]) ja päästetöö osakonna valmisoleku talituse ekspert Karmo Kuru ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiseid siseministri määruseid: 1) siseministri 10. veebruari 2011. aasta määrus nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid “ avaldamismärkega RT I, 02.02.2021, 3; 2) siseministri 18. veebruari 2021. aasta määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ avaldamismärkega RT I, 17.12.2022, 8. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 täpsustatakse siseministri 10. veebruari 2011. aasta määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 1) lisa 2. 1 Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse nõuet, kui kõrge büroohoone kohta tuleb koostada tuleohutusaruanne. Muudatuse kohaselt tuleb tuleohutusaruanne koostada büroohoonete kohta, mis on kõrgemad kui 28 meetrit. Kehtiv sõnastus, mis on seotud hoone korruselisusega, ei taga õigusselgust hoonete kohta, millel on alla üheksa korruse, kuid mis on kõrgemad kui 28 meetrit. Hoonete kohta, mis on kõrgemad kui 28 meetrit, kehtivad rangemad ehituslikud tuleohutus - nõuded ja seega ei saa ka korralduslikud nõuded olla leebed. Kõrghoonetes on võima lik u tulekahju korral riskid alati suuremad ja vaja on harjutada, kuidas tulekahju korral evakueeruda. Seega on asjakohane sellistes hoonetes teha tuleohutuse enesekontroll ja koostada selle põhjal tuleohutusaruanne. Tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS) § 6 lõike 3 kohaselt tuleb arvestada ka kohustusega korraldada kord aastas evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Nõue on selgelt suunatud vaid büroohoonetele, sest ka varem kehtis see vaid seda tüüpi hoonete kohta. Eluhooned jäetakse samal põhjusel uues sõnastuses välja, et oleks selge, milliste hoonete kohta tuleb tuleohutusaruanne koostada. Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse, milliste tööstus- ja põllumajanduslike ehitiste kohta peab koostama tuleohutusaruande. Tuleohutusaruande peab koostama kemikaaliseaduse tähenduses ohtliku ettevõtte1 2. ja 3. tuleohuklassiga ehitiste kohta, mille pindala on üle 1000 ruutmeetr i. Määruses nr 1 on pindala üle 1500 ruutmeetri, kuid Päästeameti hinnangul on ka väiksema pindalaga ehitiste puhul vaja järgida tuleohutuse enesekontrolli nõudeid ja koostada tuleohutusaruanne. Lisaks tuleks sellistes ehitistes igal aastal korraldada TuOS-i § 6 lõike 3 kohaselt evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus, sest 2. ja 3. tuleohuk lass tähendavad, et sellistes ehitistes on tule- ja plahvatusohtlikud ained või protsessid. Tuleohutusaruande peab koostama edaspidi ka üle 1000-ruutmeetrise pindalaga 2. ja 3. tuleohuklassiga tööstus- ja laohoonete kohta, mille tehnovõrk või protsessid on seotud ohtliku ettevõttega. Enamasti on sellistes hoonetes tootmisprotsess, mis vajab ohtlikku ettevõtet, või teenindavad need hooned ohtlikku ettevõtet ja on sellega seotud otse tehnovõrgu või kaudsemalt protsesside kaudu. Heaks näiteks saab tuua Vedelgaas OÜ ohtliku ettevõtte gaasipaigaldise, mis toidab moodulmajade tootja Harmet OÜ tootmishoonet, mille netopind on 26 620 ruutmeetrit. Harmet OÜ-d ei käsitata ohtliku ettevõtte käitajana, kuid tema tootmisprotsessi muudab ohtlikuks gaasipaigaldis, sest vedelgaasi käitlemine on ohtlik. Tuleohutusaruannet ei pea koostama viljakuivati kohta, sest: 1) töö on hooajaline – juuli-september, kui vili on valmis ja seda kuivatatakse; 2) töötajaid on vähe – alla kümne, väiksemates viljakuivatites kaks inimest; 3) viljakuivati asub üldjuhul eemal tiheasutusalast, sealhulgas jäävad gaasipaigaldise lähedusse vaid viljakuivatiga seotud ehitised. Eelnõu §-ga 2 muudetakse siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (edaspidi määrus nr 10) rakendussätteid. Eelnõu § 2 punktide 1 ja 2 kohaselt pikendatakse tähtaegu, millal peab kandma olemasole va te veevõtukohtade andmed ehitisregistrisse ja alustama teabevahetust ehitisregistri kaudu. Tähtaegu pikendatakse, sest oluliselt viibivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer iumi riigihanked. Tehnilised lahendused töötatakse välja hiljemalt 2024. aasta alguseks. Seejärel on 1 Kemikaaliseaduse § 21 lõike 3 kohaselt on ohtlik ettevõte käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Ohtlik ettevõte on C-kategooria ettevõte. 2 vaja piisavat ajavaru, et saaks kanda vajalikud andmed ehitisregistrisse ja teabevahetus hakkaks vigadeta toimima. Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 10 § 13 lõikega 6, milles sätestatakse üleminekuaeg rajatava veevõtukoha väljundile paigaldatava liitmiku kasutuselevõtuks. Muudatuse kohaselt peab veevõtukoha väljundile olema paigaldatud Storz 125 liitmik hilje ma lt 1. jaanuaril 2024. Olemasolevaid veevõtukohti muudatus ei puuduta. Üleminekuaja seadmise vajadus on tingitud asjaolust, et selliseid liitmikke alles hakatakse Eestisse tarnima ja üleminekuaeg lubab pea aasta jagu kasutada praegu turul olemasolevaid tooteid. Storz 125 liitmik on äärmiselt vajalik Päästeametile, et saada veevõtukohast vett kätte nii kiiresti kui võimalik. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Vee-ettevõtete Liiduga määruse nr 10 varasemate, 1. jaanuaril 2023 jõustunud muudatuste ettevalmistamise käigus. Eelnõu §-ga 3 nähakse ette määruse jõustumine. Eelnõu § 1 jõustub 1. mail 2023. aastal. Tuleohutusaruande esitamise tähtaeg on igal aastal 31. märts. Seetõttu ei ole mõeldav, et ehitiste omanikud ja valdajad, kellele see nõue lisandub, peaksid asuma väga lühikese aja jooksul seda täitma. Nimetatud jõustumisaeg annab ehitiste omanikele pea aasta aega, et aruanne koostada ja esitada. Eelnõu § 2 jõustub üldises korras, kuna sihtrühm ei vaja ettevalmistusaega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus I: täpsustatakse kriteeriume, milliste ehitiste kohta tuleb koostada tuleohutusaruanne. Mõju majandusele Mõju sihtrühm Ehitiste valdajad ja omanikud (ettevõtjad). Ehitisregistri järgi on Eestis 24 büroohoonet, millel on alla üheksa korruse, kuid mis on kõrgemad kui 28 meetrit. Kui arvestada, et ehitisregistri järgi on Eestis suurusjärgus 650 000 ehitist, on muudatuse sihtrühm väga väike. Eestis on 60 ohtlikku ettevõtet, millel on 2. ja 3. tuleohuklassiga ehitised pindalaga üle 1000 ruutmeetri. Arvestada tuleb, et samadele tingimustele vastavatel ohtlikel ettevõtetel, mille pindala on üle 1500 ruutmeetri, oli ka kehtiva sõnastuse kohaselt kohustus koostada tuleohutusaruanne. Seega on ka selle muudatuse sihtrühm väike, jäädes alla 10 ehitise. Üle 1000-ruutmeetrise pindalaga 2. ja 3. tuleohuklassiga tööstus- ja laohooneid, mille tehnovõrk või protsessid on seotud ohtliku ettevõttega, on Eestis ligikaudu 20. Seega on ka nende puhul väga väike sihtrühm, kelle kohta on selline nõue varem kehtinud. Avalduv mõju ja mõju olulisus Nii kõrgetes kui ka tule- ja plahvatusohtlikes hoonetes on tuleohutuse tagamine äärmise lt oluline. Seetõttu tuleb muu hulgas evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppusel harjutada evakuatsiooni, et see kulgeks kiiresti ja ohutult. Seega on asjakohane kehtestada 3 tuleohutusaruande koostamise kohustus. Varem on osa sihtrühma ehitiste puhul olnud kohustus koostada tuleohutusaruanne, kuid tuleohutusülevaatuse kohustuse rakendamisel selgus õiguslünk, et mõnes ehitises ei ole tuleohutusülevaatus ega tuleohutusaruande koostamine olnud kohustuslik. Varem on mõne uutele kriteeriumidele vastava hoone kohta tuleohutusaruannet koostatud, ehkki see pole otseselt kohustuslik olnud, kuid nüüd soovitakse igasugust aruandlust kulude kokkuhoiu eesmärgil pigem vältida. Tuleohutusaruande esitamine Päästeametile on lihtne: ettevõtja esindaja saab teha seda ise veebikeskkonnas tuleohutusaruanne.ee. Mõju avaldumise sagedus on üks kord aastas: tuleohutusaruanne tuleb koostada aasta kohta. Kuigi nõue on uus, siis arvestades sihtrühma varasemat käitumist, on muudatus pigem täpsustav. Eesmärk on tagada sihtrühma ligi 60 hoones paremini tuleohutust ja suurendada seeläbi tervikuna nendes viibivate inimeste ohutust. Ebasoovitavat mõju muudatusega ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks väheoluline, kuid positiivne. Kavandatav muudatus II: sätestatakse üleminekuaeg rajatava veevõtukoha väljund ile paigaldatava liitmiku kasutuselevõtuks. Mõju majandusele Mõju sihtrühm Veevõtukoha rajajad: eelkõige vee-ettevõtjad, aga ka muud isikud, kes veevõtukohti rajavad. Ehitisregistri andmetel on 2023. aasta jaanuari seisuga viimase paari aasta jooksul asutud rajama või rajatud 274 veevõtukohta, kuid ühel isikul, näiteks vee-ettevõtjal, võib olla mitu veevõtukohta. Seega ei saa tuua selle pinnalt välja, kui palju on täpselt isikuid, keda muudatus võiks mõjutada. Avalduv mõju ja mõju olulisus Üleminekuaeg seatakse nõudele võtta uue veevõtukoha rajamisel kasutusele liitmik, mis paigaldatakse veevõtukoha väljundile. Nõue on oluline, aga et üleminekuaja seadmisel võetakse arvesse reaalset turuolukorda, seotakse see vajaliku liitmiku jõudmisega Eestis jaemüüki. Määruse nr 10 lisa 1 punktis 4 nimetatud liitmiku kasutamisega on nõus Eesti Vee- ettevõtete Liidu esindajad ja üleminekuks kavandatud üks aasta annab piisava ajavaru nõude täitmiseks. Muudatus avaldab mõju ühekordselt, ebasoovitavat mõju eelduslikult ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks positiivne ning sihtrühma suurima esindajate rühmaga läbi räägitud ja kokku lepitud. Mõju sihtrühm Veevõtukoha püstiku tootjad ja edasimüüjad. Eestis on sisuliselt üks ettevõtja, kes toodab veevõtukoha püstikuid, mille üks osa on liitmik. Edasimüüjaid on rohkem, kuid nende täpne arv ega laoseis pole teada. Mõju sihtrühma saab siiski hinnata väikseks. Avalduv mõju ja mõju olulisus Üks aasta on hinnatud piisavaks ajavahemikuks, et uuendada püstikute tootmise korraldust. Samuti annab üleminekuaeg kindluse, et olemasolevad tooted on võimalik realiseer ida. Muudatus avaldab mõju ühekordselt, ebasoovitavat mõju eelduslikult ei kaasne. 4 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Määruse nr 1 muudatuste kohaselt ei kaasne tuleohutusaruande koostamisega lisakulu, sest seda saab teha ettevõtja esindaja Päästeameti veebikeskkonnas. Samuti saab korraldada ettevõtte- siseseid evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppusi. Muudatuste tulemusel suureneb otseselt ehitiste tuleohutus. Määruse rakendamisega seotud tegevused hõlmavad seletuskir jas viidatud sihtrühmades tuleohutuse enesekontrolli ja tuleohutusaruande koostamist. Määruse nr 10 muudatuste rakendamisega kaasneb kulu veevõtukoha komponentide tootjatele, kuid see kaetakse müügitulust. Muudatuste tulemusel saavad päästemeeskonnad kustutus vee veevõtukohast kiiresti kätte, mis omakorda avaldab mõju ühiskonna turvalisusele. Muudatuste kohaselt antakse veevõtukoha komponentide tootjatele tootmise ümberkorraldamiseks pikem aeg, kuid otseselt muid tegevusi muudatustega ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 jõustub 1. mail 2023. aastal ja § 2 üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Vee-ettevõtete Liit, MTÜ-le Eesti Tuleohutusspetsialistid ja MTÜ-le Eesti Tuleohutusekspertide Liit. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-0232 - Siseministri määruste muutmine seoses tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse ja veevõtukohale esitatavate nõuete rakendamise täpsustamisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.03.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b6a9fb5-ba18-448e-9e37-8d4c248fdb76 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b6a9fb5-ba18-448e-9e37-8d4c248fdb76?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main