Selgitustaotlus

Saatja: Lauri Liivat | Sorainen <[email protected]> Saadetud: 27.02.2023 16:06 Adressaat: <"MKM info"> Koopia: Piibe Lehtsaar | Sorainen <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus [SORAINEN-L.FID462565] Manused: selgitustaotlus.välisinvesteeringu-usaldusväärsuse-hindamise-seadus.2023-02- 27.est.final.Sorainen.asice Tere Edastan selgitustaotluse 1. septembil 2023 jõustuva Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse teatud sätete tõlgendamise kohta. Lugupidamisega Lauri Liivat Nõunik, vandeadvokaat [email protected] M. +372 5 279 871 | T. +372 6 400 933 Rotermanni 6 | 10111 Tallinn | Eesti Sorainen | sorainen.com Antud e-kiri on konfidentsiaalne ning kaitstud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2 7 . veebruar 2023 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Eesti E-POSTI TEEL: [email protected] SELGITUSTAOTLUS Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (edaspidi MKM ) seisukohta 1. septemb ril 2023 jõustuva välisinvesteeringu usaldus väärsuse hindamise seaduse (edaspidi VUHS ) allloetletud sätete tõlgendamise ja sisu kohta . Oleme märkinud iga allpool adresseeritud sätte ja kaasneva küsimuse alla lühidalt oma arusaama õigusnormi tõlgenduse st võimalusel koos toetavate allikate ga , viidates muu hulgas Riigikogu eelnõude infosüsteemis kättesaadava seaduseelnõu v älisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus 639 SE (edaspidi 639 SE ) seletuskirjale . P alume esitatud küsimuste ja tõlgenduste kohta MKM-i seisukohta . Kui M KM ei nõustu meie arusaamaga õigusnormi tõlgendusest , siis palume lühidalt selgitada, millistele argumentidele (ja võimalusel allikatele) tuginedes on MKM jõudnud teistsuguse tõlgenduseni . Juhime täiendavalt tähelepanu, et kõik küsimuste osas viidatud terminid on kasutusel VUHS-i s sätestatud tähenduses. Pöördume MKM-i kui 639 SE ja vastava seletuskirja ettevalmistaja poole , et vältida õiguslikku ebakindlust seoses VUHS-is sätestatud välisinvesteeringu tegemise loa kohustuse ning loakohustusega seotud eelduste täitmise hindamise ga. Hea halduse tava näeb ette, et avalik-õiguslikud asutused selgitavad arusaadavalt ja põhjendatult seaduses sätestatud puudutatud isikute kohustusi ning nende kohaldumise eeldusi . See eeldab ka seaduse valguses selgitustaotluse esitaja poolt esitatud küsimustele võimalikult ammenda vate vastuste ja täpse te seisukohtade andmist. Vastused k äesolev ale selgitustaotlus ele on eriti olulised , sest VUHS-i l puudub hetkel rakendamispraktika , mis oleks abiks VUHS-i tõlgendamisel . küsimus ED VUHS § 2 lg 1 p 1 tõlgendamine Küsimus : K as välisinvestor, kes on saanud välisinvesteeringu tegemise loa sihtettevõtjas otsese või kaudse 10%-lise osaluse omandamiseks ( millega kaasneb oluline osalus väärtpaberituru seaduse (edaspidi VTPS ) § 9 tähenduses ) või on sellise osaluse omandanud enne VUHS jõustumist , peab taotlema ( uut ) välisinvesteeringu tegemise luba, kui välisinvestor omandab 10%-lisele osalusele lisaks täiendava 10%-lise osaluse? Meie tõlgendus : Eeldame, et luba vaja ei ole taotleda täiendava 10%-lise osaluse omandamiseks olukorras, kus välisinvestor on eelnevalt saanud välisinvesteeringu tegemise loa või on olulise osaluse omandanud enne VUHS jõustumist , välja arvatud juhul, kui välisinvestor soovib minna juba olemasolevalt oluliselt osaluselt üle kontrollivale osalusele VUHS § 2 lg 1 p 2 tähenduses . Vastavat tõlgendust toetab VPTS § 73, mis nõuab lisaks olulise osaluse omandamisest teavitamisele ka osaluse suurendamisest teavitamist. VUHS ega 639 SE seletuskiri ei maini eraldi olulise osaluse suurendamist. Küsimus : Kas välisinvestor, kes on saanud välisinvesteeringu tegemise loa sihtettevõtjas kaudse 10%-lise osaluse omandamiseks (millega kaasneb oluline osalus) või on sellise osaluse omandanud enne VUHS jõustumist , peab taotlema ( uu t ) välisinvesteeringu tegemise luba , kui kaudne 10%-li n e osalus muutub tehingu tulemusena otseseks osaluseks? Meie tõlgendus : Eeldame, et (uut) luba ei ole vaja taotleda , s e s t kaudse osaluse muutumisel otseseks osaluseks ja vastupidi ei toimu muutust välisinvestori isikus . Sarnaselt ei loeta konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS ) § 19 lg 1 tähenduses koondumiseks kaudse valitseva mõju muutumist otseseks valitsevaks mõjuks ja vastupidi, sest valitseva mõju mõiste hõlmab KonkS § 2 lg 4 kohaselt nii otsest kui kaudset valitsevat mõju. VUHS § 2 lg -te 1 ja 4 ning § 3 tõlgendamine Küsimus : K as kontsernisises e ümberkorralduse puhul on tegu loakohustusliku välisinvesteeringuga VUHS § 2 lg 1 tähenduses ? Kontsernisisese ümberkorralduse all peame silmas muudatusi VUHS § 3 lg 1 p-s 3 nimetatud isikutes ilma , et muutuks tegelikud kasusaajad vastavalt VUHS § 3 lg 1 p-dele 1 ja 2 koosmõjus VUHS § 2 lg-ga 4 . Meie tõlgendus : Kontsernisise se ümber korraldus e puhul ei ole tegemist loakohustusliku välisinvesteeringuga , sest sihtettevõtja ga seotud tegelikud kasusaajad ei muutu. VUHS § 2 lg s 4 sätestatud ettevõtja mõiste kohaselt tule b omavahel valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad lugeda üheks ettevõtjaks (seega ka üheks välisinvestoriks). KonkS § 19 lg 4 p 1 kohaselt ei loeta koondumiseks tehinguid, mis toimuvad kontsernisiseste ümberkorraldustena. Koondumiseks loetakse üksnes tehingud, mille puhul toimub muutus valitsevat mõju omavate ettevõtjate ringis. Sellist muutust ei toimu, kui lõplik valitsevat mõju teostav füüsiline või juriidiline isik jääb samaks. VUHS § 3 lg 1 kontekstis tähendab VUHS § 2 lg-s 4 sisalduv viide ettevõtja mõistele seega meie arusaamise kohaselt seda, et välisinvestoriga on tegemist üksnes juhul, kui kolmanda riigi kodakondsus või asutamiskoht on lõplikul valitsevat mõju teostaval isikul . Välisinvestoriga VUHS § 3 lg 1 tähenduses ei ole tegemist juhul, kui lõpliku valitsevat mõju teostava isiku mõni otsene või kaudne tütarettevõtja on asutatud kolmandas riigis. Sama kohalduv printsiip on tuletatav ka 639 SE seletuskirjas viidatud Euroopa Komisjoni talitluste juhisest , mille kohaselt kontsernisisene restruktureerimine (välisinvestor ja sihtettevõtja kuuluvad samale ettevõtjale või on selle valitseva mõju all ja lõplik valitsevat mõju teostav isik restruktureerimise tehingu tulemusena ei muutu ) ei kuulu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute õigusraamistikku. Sellegipoolest juhime tähelepanu, et 639 SE seletuskirjas ei ole sõnaselgelt selgitatud, kas oluline on jälgida ainult lõplikke valitsevat mõju teostavaid isikuid või tähendab mis tahes muu muutus loakohustuslikku välisinvesteeringut (nt muutus vahepealsete valdusettevõtjate isikus). Selgitame küsimust järgneva praktilise näitega: Rootsi s asutatud ühingul A on 100% otseosalused Eesti s asutatud ühingus B ja Venemaa l asutatud ühingus C . Rootsi ühing A võõrandab oma otseosaluse Eesti ühingus B Vene tütarühingusse C . Lõplik valitsevat mõju omav isik ei muutu (A) ja tegemist ei ole ka kolmanda riigi isik uga , aga otsese valitseva mõju (Eesti ühingu B üle) omandab restruktureerimise raames Venemaa ühing C . Seega puudutab muudatus vaid vahepealseid valdusettevõtjaid ja tegemist on kontsernisisese ümber korraldusega . VUHS § 32 ja § 5 lg 2 tõlgendamine Küsimus : M is hetke seisuga hinnatakse välisinvesteeringu loakohustuse olemasolu? Meie tõlgendus : Eeldame , et loakohustuse olemasolu tuleks hinnata tehingu tegemise , mitte lõpuleviimise hetke seisuga sarnaselt koondumise kontrolliga. Euroopa Komisjoni konsolideeritud pädevuseteatis, mis käsitleb nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle , selgitab punktis 156, et see, kas koondumine kuulub kontrollimisele vastavalt EL Nõukogu määrusele 139/2004/EÜ , määratakse kindlaks siduva õigusliku kokkuleppe sõlmimise, avaliku pakkumise väljakuulutamise või aktsiate kontrollpaki omandamise kuupäev a või esimese teatamise kuupäev a järgi , olenevalt sellest, milline neist on varasem . VUHS puhul teistsuguse tõlgenduse kasutamine tooks kaasa seaduse põhjendamatu tagasiulatuva kohaldamise kõikidele tehingutele, mida ei ole 1. septembriks 2023 lõpule viidud, st nii tehingutele, mille osas on siduv õiguslik kokkulepe (nt aktsiate müügileping) sõlmitud 31. augustil 2023, kui ka tehingutele, mille osas on siduv õiguslik kokkulepe sõlmitud 1. jaanuaril 2023 või juba 30. juunil 2022 . VUHS § 9 lg-te 3 ja 4 ning § 11 lg 4 tõlgendamine Küsimus : K as VUHS §-s 9 ja § 11 lg-s 4 sätestatud erinevad taotluse menetlemise tähtaja pikendamise võimalused on kumulatiivsed? Meie tõlgendus : Eeldame, et VUHS § 9 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud pikendamise alused on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed, ning ainult VUHS § 11 lg 4 alusel võib menetlustähtaega pikendada kumulatiivselt. Eelnev tähendab, et maksimaalne menetlustähtaeg on 30 + 90 + 60 ( kokku 180) kalendripäeva, mitte 30 + 90 * 2 + 60 ( kokku 270) kalendripäeva. 639 SE seletuskiri vastava sätte ja sellega seonduva küsimuse osas täpset selgust ei anna. VUHS § 18 tõlgendamine koosmõjus §-dega 2, 3 ja 4 Küsimus : Kas VUHS § 18 võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi TTJA ) kui välisinvesteeringu tegemise loa andmiseks pädeval asutusel küsida teavet investeeringute kohta, millele ei kohaldu VUHS-s sätestatud välisinvesteeringu loamenetlus, arvestades seejuures välisinv esteeringu, välisinvestori ja sihtettevõtja definitsioone VUHS § d es 2, 3 ja 4? Meie tõlgendus : Eeldame , et investeeringute kohta, millele ei kohaldu VUHS-s sätestatud välisinvesteeringu loamenetlus, võib teavet küsida väga erandlike s olukordade s . Kuigi VUHS § 18 eesmärgiks on võimaldada küsida teavet välisinvesteeringute kohta, millele VUHS-s sätestatud välisinvesteeringu loamenetlus ei kohaldu, kasutab VUHS § 18 mõisteid, mi s on eraldi defineeritud VUHS §-des 2, 3 ja 4, ning neile mõistetele ei ole VUHS §-s 18 antud teistsugust tähendust. VUHS § 18 lg-d 1 ja 2 mainivad tea be küsimist välisinvestorilt, sihtettevõtjalt ja välisinvesteeringu muult osaliselt. M eie hinnangul on VUHS § 18 alusel teabe küsimine võimalik üksnes VUHS § 3 lg-s 1 loetletud välisinvestoritelt või VUHS § 4 lg-s 1 loetletud sihtettevõtjatelt. VUHS § 18 alusel ei saa teavet küsida „välisinvesteeringu muult osaliselt“, sest v älisinvesteering ud VUHS -i tähenduses on ainult investeeringud, millele kohaldub VUHS- i s sätestatud välisinvesteeringu loamenetlus. VUHS § 5 lg 2 tõlgend us koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-ga 87 Küsimus : Kas VUHS § 5 lg-t 2 tuleb tõlgendada koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS ) §-ga 87 (mis reguleerib seadusega vastuolus oleva tehingu tühisust) selliselt , et käsutustehingud Eesti s registreeritud ühingute väärtpaberitega on tühised, kui käsutustehing tehakse enne välisinvesteeringuks loa saamist? Meie tõlgendus : Meil puudub se isukoh t vastuse ja vastava tõlgenduse osas , kuivõrd VUHS-is ega 639 SE seletuskirjas ei ole selgitatud, kas loakohustusega välisinvesteeringu lõpuleviimi se keelu eesmärgiks on sätte rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus . Märgime siiski , et väärtpaberitega tehtava te käsutustehingute kehtivust hinnatakse rahvusvahelise eraõiguse reeglite kohaselt tavapäraselt selle riigi õigus e alusel , mille kohaselt juriidiline isik on asutatud . Vastavalt eeldame, et VUHS § 5 lg 2 eesmärgiks ei ole kaasa tuua vähemalt väljaspool Eesti t registreeritud ühingute väärtpaberitega tehtud käsutustehingute tühisust. *** Palume käesoleva le selgitustaotlusele vastata esimesel võimalusel, kuid hiljemalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-s 6 sätestatud vastamise tähtaja jooksul. S elgitus taotluse menetlemisega seonduvates küsimustes palume võtta ühendust allakirjutanuga, aadress Rotermanni 6, 10111 Tallinn, A dvokaadibüroo SORAINEN AS , e-posti aadress [email protected] . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Liivat vandeadvokaat