Kiri

KÄSKKIRI kuupäev digitaalallkirjas nr 15-0166 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi palgajuhend Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel ja kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga kinnitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi palgajuhend. 1. Palgajuhendi reguleerimisala 1.1. Palgajuhend reguleerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi asutus) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujate) palga ja töötasu ning puhkusetasu maksmise tingimusi ja korda. 2. Palgajuhendi eesmärk 2.1. Palgajuhend tagab selguse: 2.1.1. millistest komponentidest koosneb teenistuja palk või töötasu ning milline on nende osakaal; 2.1.2. kuidas ja mille alusel teenistuja palk või töötasu kujuneb. 3. Mõisted 3.1. Teenistuja – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o töölepingu alusel töötav) töötaja. 3.1.1. Ametnik – asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks. 3.1.2. Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja teenistuskohta nimetatakse töökohaks. 3.2. Teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht. 3.3. Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk ja eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud ning asendustasu. 3.4. Töötasu – töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest ja asendustasust. 3.5. Põhipalk – teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.  2 3.6. Muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. 3.6.1. Tulemuspalk – eelnevalt kokku lepitud eesmärkide saavutamise, kollektiivsete heade töötulemuste või arengu- ja hindamisvestluste hindamistulemuste eest makstav ühekordne muutuvpalga osa. 3.6.2. Preemia – erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav muutuvpalga osa. 3.6.3. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete eest – täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest makstav muutuvpalga osa. 3.7. Asendustasu on käesoleva palgajuhendi mõistes lisatasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest. 3.8. Lisatasu eritingimustes töötamise eest on käesoleva palgajuhendi mõistes lisatasu ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö eest. 3.8.1. Lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest makstav lisatasu. Ületundide arvestamise alused ja kord on kehtestatud asutuse sisekorraeeskirjas. 3.8.2. Lisatasu riigipühal töötamise eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui tööaeg langeb riigipühale. 3.9. Tööjõukulud (ka personalikulud) – vastavalt rahandusministri määrusele „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ sisaldavad tööjõukulud töötasu ja palka, eripensionidega ja erisoodustustega seotud kulusid ning tööjõukuludega kaasnevaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse. 4. Üldpõhimõtted 4.1. Teenistujate palkade määramisel, töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist. 4.2. Asutus määrab ametnikele palga ning lepib töötajatega kokku töötasu sarnastel põhimõtetel. 4.3. Teenistujale palga määramisel või töötasu kokkuleppimisel arvestatakse asutusele eraldatud tööjõukulude eelarvet ning määratud palgad ja kokkulepitud töötasud ei tohi tuua kaasa tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust. 4.4. Ametniku palga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja töötasu lepitakse töötaja ja töölepingu sõlmimise õigust omava isiku vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku palga määramiseks või töötasu kokkuleppimiseks teeb vahetu juht, kooskõlastades selle eelnevalt personaliosakonnaga. 4.5. Vahetu juht põhjendab teenistujale palga ja töötasu komponentide määramist ja muutmist. 4.6. Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib vahetu juhi põhjendatud esildise alusel ning personaliosakonna kooskõlastusel teha erandeid ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. 4.7. Personaliosakond arendab palgakorralduse valdkonda ning kontrollib palga määramise ja töötasu kokkuleppimise vastavust seadusele ja palgajuhendile.  3 5. Palga ja töötasu maksmise kord 5.1. Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. 5.2. Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval. Palk ja töötasu kantakse teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest tuleb teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis personaliosakonda. 5.3. Asutus võib teenistuja palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse. Töötaja puhul on ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamiseks vajalik töötaja kirjalik nõusolek. 5.4. Riigi Tugiteenuste Keskus väljastab teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi personaliosakonnalt. 6. Palgaastmestik 6.1. Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse (palgajuhendi lisa). Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära taseme. 6.2. Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse: 6.2.1. asutuse eelarvelisi võimalusi; 6.2.2. teenistuskohtade hindamise tulemusi; 6.2.3. palga ja töötasu konkurentsivõimet palgaturul; 6.2.4. võimalust eristada teenistujate palkasid. 6.3. Palga ja töötasu konkurentsivõimet hinnatakse lähtuvalt „Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuringu“ andmetest. 6.4. Teenistujate põhipalkade eristamisel lähtutakse käesolevas palgajuhendis kehtestatud korrast. 6.5. Palgaastmestiku muutusega ei kaasne automaatselt individuaalsete põhipalkade muutmine. 7. Põhipalga määramise tingimused ja kord 7.1. Individuaalse põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestiku järgi ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik vahetu juhi ettepanekul ja kooskõlastatult personaliosakonnaga. Individuaalse põhipalga või töötasu ettepaneku tegemisel lähtub vahetu juht ülesannete ja tööde erinevusest, töökoormusest, teenistuja kompetentsusest, kogemustest ja kvalifikatsioonist. 7.2. Erandjuhul võib kohaldada palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud palgavahemiku maksimummäärast kõrgemat või miinimummäärast madalamat põhipalka, mille põhjendatust hindab ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik, arvestades vahetu juhi ettepanekut ja personaliosakonna seisukohta. 7.3. Teenistujate põhipalgad vaadatakse üle üldjuhul kord aastas.  4 7.4. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide teenistujate põhipalkade muutmist. Individuaalseid põhipalga muutmise otsuseid tehakse lähtuvalt: 7.4.1. teenistuja töötulemustest; 7.4.2. olulistest muutustest teenistuja kvalifikatsioonis; 7.4.3. teenistuja palgapositsioonist palgaastmestikus; 7.4.4. teenistuskoha strateegilisest mõjust asutuse eesmärkide täitmisele. 7.5. Individuaalsed põhipalga muutuste põhjendatud ettepanekud teeb üldjuhul teenistuja vahetu juht ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omavale isikule, kooskõlastades ettepaneku eelnevalt oma kõrgemalseisva juhi ja personaliosakonnaga. 7.6. Teenistujale määratud põhipalga kohta jagab selgitusi ja põhjendusi teenistuja vahetu juht. 7.7. Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku nõusolekul individuaalseid põhipalga muutmisi ka aasta jooksul. 8. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord 8.1. Muutuvpalga maksmise piirangud 8.1.1. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul. 8.1.2. Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem 20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast. 8.2. Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord 8.2.1. Tulemuspalka makstakse üldjuhul ühekordse tasuna heade töötulemuste ja kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest. 8.2.2. Tulemuste hindamisel arvestatakse tööplaani täitmist ning arengu- ja hindamisvestlusel või muul kujul kokkulepitud tulemuste saavutamist. 8.2.3. Tulemustasu võib maksta teenistujale, kes on kvaliteetselt ja tähtaegselt täitnud punktis 8.2.2 nimetatud dokumentides loetletud ülesanded ja eesmärgid. 8.2.4. Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse osas teeb selleks eraldatud vahendite piires teenistuja vahetu juht. Otsuse teenistuja täpse tulemuspalga suuruse osas teeb ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. Tulemuspalk määratakse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga. 8.2.5. Vahetu juht peab tulemuspalga määra teenistujale põhjendama. 8.3. Preemia maksmise tingimused ja kord 8.3.1. Preemiat võib maksta erakorraliste või suuremahuliste ülesannete suurepärase täitmise eest või pikaajalise eduka panuse eest valdkonna arendamisse, arvestades asutuse eelarvelisi võimalusi. 8.3.2. Ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omaval isikul on õigus määrata preemia struktuuriüksustele, projektrühmadele või teenistujatele. 8.3.3. Preemia maksmise ettepaneku teeb vahetu juht. Preemia suuruse otsustab ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik igal korral eraldi. Preemia määratakse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga. 8.4. Täiendavate teenistus- või tööülesannete eest lisatasu maksmise tingimused ja kord  5 8.4.1. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete eest võib maksta sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse lisatasuna. 8.4.2. Täiendavate teenistus- või tööülesannete eest lisatasu maksmise ettepaneku teeb ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omavale isikule teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud teenistus- või tööülesanded ja ajavahemik, missuguse aja jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik. 9. Lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord 9.1. Asendustasu maksmise tingimused ja kord 9.1.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. 9.1.2. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omavale isikule teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale teeb vahetu juht personaliosakonnaga kooskõlastatult. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57. 9.2. Eritingimustes töötamise lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord 9.2.1. Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega. 10. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine 10.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. 10.2. Tasu puhkuse aja eest (puhkusetasu) kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud soovi korral puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu välja makstud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust. 11. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral 11.1. Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või töötasu. 11.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat  6 teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus- või ülesannete mahtu või muutes nende sisu. 11.3. Projektijuht või projekti läbiviimise eest vastutav isik peab teavitama personaliosakonda sellest, kas teenistujale makstakse palka või töötasu välisvahenditest rahastavast projektist täies mahus või osaliselt, kas palga või töötasu maksmisel rakendatakse proportsiooni ja kas projektivahenditest võib katta teenistujale ette nähtud puhkusetasu, haigushüvitist jms. 11.4. Kui teenistujale makstakse palka või töötasu osaliselt või mitmest välisvahenditest rahastatavast projektist, tuleb märkida tööaja arvestustabelisse teenistuja tööaja jagunemine erinevate tööülesannete või projektide vahel. 11.5. Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning punktis 11.2. nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest: 11.5.1. käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või; 11.5.2. täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt seadusest tulenevatel alustel või; 11.5.3. sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei lange kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega. 12. Rakendussätted 12.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi palgajuhend jõustub 1. jaanuaril 2016.a. 12.2. Tunnistada alates 1. jaanuarist 2016.a kehtetuks 16. detsembri 2013.a majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkiri nr 13-0428 „Palgajuhendi kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Liisa Oviir majandus- ja taristuminister ettevõtlusminister  7 LISA Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi palgajuhendi juurde Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi palgaastmestik Palga- Põhipalga vahemik Teenistuskohad aste Miinimum- Maksimum määr -määr 1 863 1381 Teenindavad teenistuskohad ja esmatasandi spetsialistid Toetavad protsesse ning täidavad rutiinseid ja enamasti ühetaolisi ülesandeid 2 1161 1858 Keskastme spetsialistid Täidavad keerukamaid, vähem reguleeritud ülesandeid ja nõustavad oma spetsiifilises töövaldkonnas 3 1611 2577 Tippspetsialistid Osalevad valdkonna arendamises ning lahendavad/nõustavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid; ministri nõunikud, kes omavad olulist mõju ministeeriumi strateegiliste eesmärkide saavutamisele 4 1437 2300 Osakonnajuhatajate asetäitjad ja talituste juhatajad 5 2301 3682 Osakonnajuhatajad 6 3353 5365 Asekantslerid 2 KINNITATUD kantsleri 15.11.2022 käskkirjaga nr 107 Lisa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisekorraeeskiri 1. Üldsätted 1.1 Sisekorraeeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) ning tema teenistujate (edaspidi koos pooled) käitumisreeglid teenistus- või töösuhetes ning koostööks vajalikud õigused ja kohustused, järgides teenistujate võrdse kohtlemise põhimõtet, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti. 1.2 Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord on reguleeritud Suur-Ameerika 1, Tallinn (edaspidi ühishoone) kodukorras. 1.3 Eeskirja rakendamise ja muutmisega seotud küsimused lahendab ministeeriumi juhtkond. 1.4 Eeskirjaga reguleerimata küsimustes juhindutakse õigusaktidest ja ministeeriumi teistest töökorraldust puudutavatest reeglitest, samuti ühishoone kehtivatest kordadest ning ametijuhenditest. 1.5 Eeskirjaga saab tutvuda ministeeriumi siseveebis. Personaliosakond tagab eeskirja tutvustamise ametnikele teenistusse võtmisel ja töötajatele töölepingu sõlmimisel. 1.6 Tööandjaks eeskirja mõistes on ministeerium, keda juhina esindavad ministrid. Teenistujaks eeskirja mõistes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik ja eraõiguslikus töösuhtes olev töölepingu alusel töötav töötaja. Juhtkonna moodustavad minister, kantsler ja asekantslerid. 1.7 Teenistuja vahetu juht on ministeeriumi põhimääruses, osakonna põhimääruses või ametijuhendis osutatud isik, kes annab teenistujale vahetult teenistus- või tööalaseid korraldusi. 1.8 Teenistuja isikuandmete vastutavaks töötlejaks on ministeerium. Isikuandmetele võivad juurdepääsu saada ministeeriumi personaliosakonna töötajad ning arvutitöökoha teenuse pakkuja töötajad, kellel on selleks info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooni ning hoolduse korraldamise ja teostamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus. 1.9 Teenistuja isikuandmed edastatakse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu vastutavaks töötlejaks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust edastatakse vastavalt seaduses sätestatule andmed töötamise registrisse, mille vastutavaks töötlejaks on Maksu- ja Tolliamet. 1.10 Muudele isikutele/asutustele võidakse teenistuja isikuandmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks õigusaktist tulenev õigus (näiteks uurimisasutus või kohus) ja põhjendatud vajadus.  3 1.11 Teenistujal on õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega, nõuda tegelikkusele mittevastavate isikuandmete parandamist, esitada vastuväiteid ning juhul, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, nõuda kogutud isikuandmete töötlemise lõpetamist või piiramist. 1.12 Isikuandmete ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmete õigusaktidega vastuolus olev kasutamine teenistussuhte ajal on käsitletav teenistuskohustuste sellise rikkumisena, mis võib kaasa tuua teenistussuhte lõpetamise. 2. Töö- ja puhkeaeg 2.1 Ministeeriumis rakendatud üldine tööaja norm nädalas on 40 tundi (edaspidi täistööaeg). Ministeeriumis on viiepäevane töönädal, puhkepäevad on laupäev ja pühapäev ning rahvus- ja riigipühad. 2.2 Tööpäeva pikkuseks ministeeriumis on 8 tundi. Täistööaja korral algab tööpäev ajavahemikul kell 7.30 kuni kell 9.00, tööpäev lõpeb olenevalt tööaja algusest ajavahemikul kell 16.00 kuni kell 17.30. 2.3 Lõunavaheaja kestuseks on 30 minutit ning seda ei arvestata tööaja hulka. 2.4 Kuvariga pidevalt töötades on teenistujal õigus perioodilistele puhkepausidele, mille kestus moodustab 10% kuvariga töötamise ajast. Puhkepausid loetakse tööaja hulka. 2.5 Teenistuja töötamisel osalise tööajaga fikseeritakse vastav töökoormus ja tööaeg tema ametisse nimetamise käskkirjas või töölepingus ning arvestust tööaja kohta peetakse vastavas osakonnas. 2.6 Tööajast kinnipidamist kontrollib teenistuja vahetu juht. Ameti- või töökohalt tööasjus eemal viibimine kooskõlastatakse vahetu juhiga. Loa isiklikel põhjustel töölt eemal viibimiseks, kui see on vältimatu ja kui isiklikku toimingut ei ole võimalik teha väljaspool tööaega, annab teenistuja vahetu juht. 2.7 Teenistuja on kohustatud igasugusel sunnitud põhjusel (sealhulgas haigestumine või alla 14-aastase haigestunud lapse hooldamine) oma töölt puudumisest teavitama vahetut juhti esimesel võimalusel sama tööpäeva jooksul. 2.8 Teenistujatele makstakse vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele haigushüvitist alates teisest päevast, mis on 70% teenistuja keskmisest palgast või töötasust. 2.9 Teenistujal on kokkuleppel vahetu juhiga õigus puududa töölt maksimaalselt 3 tööpäeva aastas ootamatu haigestumise või alla 14-aastase haigestunud lapse hooldamiseks ilma töövõimetuslehte esitamata. Kokkulepitud puudutud tööpäevadel säilitatakse teenistujale palk või töötasu. 2.10 Teenistujal on võimalik võtta vaba aega töötasu säilitamisega eelneval kokkuleppel vahetu juhiga järgmiselt: 2.10.1 abiellumise puhul 3 vaba päeva; 2.10.2 vanema, abikaasa või lapse matuste korraldamisel 3 vaba päeva; 2.10.3 kõrgkooli lõpetamise või akadeemilise kraadi omistamise päeval üks vaba päev; 2.10.4 esimeses kuni neljandas klassis õppiva lapse vanemal koolialguse aktuse päeval üks vaba päev.  4 2.11 Eeskirja punktides 2.9 ja 2.10 nimetatud vabade päevade saamiseks esitab teenistuja avalduse Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP), misjärel fikseeritakse need tööajatabelis lubatud puudumistena. 2.12 Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. 3. Kaugtöö korraldus 3.1 Sõltuvalt töö iseloomust ja kokkuleppel vahetu juhiga võib teenistuja täita teenistus- või töökohustusi kaugtöö vormis, mille all mõistetakse töö- ja teenistusülesannete täitmist väljaspool ministeeriumi tööruume. Kaugtööd tehakse teenistujale ministeeriumi poolt töö- ja teenistusülesannete täitmiseks kasutada antud sülearvutist või koduarvutist läbi terminalkeskkonna. Kaugtöö ei ole võimalik ameti- ja töökohtadel või ajaperioodidel, mis nõuavad füüsilist kohalolekut või kolleegide ning partneritega vahetut suhtlemist. 3.2 Kaugtööga seotud kulusid teenistujale ei hüvitata, välja arvatud töö- või teenistusülesannetega seonduvad eraldi sõlmitud kokkulepped (sealhulgas lähetused). 3.3 Kaugtööl olev teenistuja vastutab ise kaugtöökoha töötervishoiunõuetele vastavuse ja tööohutuse eest (valgustus, laua ja tooli ergonoomika ja muu sarnane). Suunised kaugtöö tegemiseks on kättesaadavad siseveebis. 4. Puhkuse andmine 4.1 Teenistujale kohaldatakse töölepinguseaduses sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades avaliku teenistuse seaduses sätestatud erisusi. 4.2 Ministeeriumi teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva kalendriaasta eest. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. 4.3 Teenistujal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Kokkuleppel vahetu juhiga on võimalik põhipuhkust kasutada ka varem. 4.4 Osade kaupa võib põhipuhkust anda üksnes poolte kokkuleppel, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Ülejäänud 21 kalendripäeva põhipuhkust võib poolte kokkuleppel kasutada osadena arvestades, et juhil, kes otsustab puhkusele lubamise, on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Samuti ei tohi kahe järjestikuse põhipuhkuseosa vahele jääda ainult puhkepäevi. 4.5 Lisapuhkuse päevad (osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus, puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks, alaealise põhipuhkus) on võimalik liita põhipuhkusele või võtta mõnel muul ajal poolte kokkuleppel. 4.6 Teenistujal on õigus saada õppepuhkust tasemekoolituseks täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Õppepuhkuse saamiseks esitab teenistuja personaliosakonnale koolitusasutuse teatise ning avalduse RTIP-s. 4.7 Puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuste ajakavas, mis koostatakse iga kalendriaasta kohta hiljemalt 31. märtsiks, kinnitatakse kantsleri poolt ning on kättesaadav RTIP-s.  5 Osakonnajuhataja tagab puhkusel viibivate teenistujate asendamise ning asendamist puudutava informatsiooni olemasolu. Puhkust võimaldatakse lähtudes töö korraldamise huvidest ja arvestades teenistujate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega. 4.8 Pooled on kohustatud puhkuste ajakavast kinni pidama. Puhkuste ajakava on puhkusetasu väljamaksmise aluseks. 4.9 Puhkuse ajakava on võimalik muuta tööandja ja teenistuja kokkuleppel. 4.10 Puhkuste ajakavas kinnitatud puhkuste edasilükkamine või üleviimine teisele ajavahemikule toimub poolte vastastikusel kokkuleppel ja vormistatakse RTIP-s 7 kalendripäeva enne puhkuse ajakavas märgitud puhkuse algust. 4.11 Teenistuja haigestumisel vahetult enne puhkust või puhkuse ajal on teenistuja kohustatud esimesel võimalusel sellest teavitama vahetut juhti. Lisaks teavitamisele edastab teenistuja esimesel võimalusel avalduse RTIP-s puhkuse katkestamiseks, edasilükkamiseks või ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kui teenistuja puhkuse ajal haigestumisest (haiguslehe võtmisest) ei teavita, puhkust ei katkestata ja haigushüvitist ei ole võimalik maksta. 4.12 Ajakava välisele puhkusele jäämise soovi korral esitab teenistuja RTIP-s 7 kalendripäeva enne puhkuse algust vahetu juhiga eelnevalt kooskõlastatud puhkuseavaldus. 4.13 Puhkusetasu kantakse teenistuja pangaarvele hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja õigeaegselt RTIP-s esitatud avalduse alusel puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. 4.14 Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu õppekogunemisel oldud aeg. 5. Palga ja töötasu maksmine 5.1 Teenistujate palkade määramisel, töötasude kokku leppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning ministeeriumi palgajuhendist. 5.2 Eritingimuste lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole võimalik hüvitada vaba aja andmisega. Ületunnitööks ei loeta niisugust töö tegemist väljaspool tööaega, mis tuleneb teenistuja enda vajadusest. Riigipühadel töötamise ja ületunnitöö eest lisatasu hüvitamise arvestamise aluseks võetakse ametnikel põhipalk ning töötajatel ametijuhendijärgsete ülesannete eest makstav kokkulepitud ja fikseeritud igakuine tasu töö eest. 6. Üldised käitumisreeglid 6.1 Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma ausalt, asjatundlikult, hoolikalt, otstarbekalt ja erapooletult ning käituma väärikalt nii teenistuses olles kui väljaspool seda. Teenistuskohustused on kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse, teiste seaduste, töölepingu, ametijuhendi ning ministeeriumit puudutavate muude õigusaktidega.  6 6.2 Teenistuja peab olema korrektse ja puhta välimusega ning kandma ametiasutuse ja teenistuskoha väärilist, üldjuhul kontoritööks sobivat riietust. 6.3 Tööajal ameti- või isiklikes asjus puudumisel suunab teenistuja lauatelefoni numbri asendavale teenistujale või mobiiltelefonile ning teeb puudumise kohta kande elektroonilisse kalendrisse. Elektroonilisse kalendrisse märgitakse kohtumised, töökohalt eemal viibimine, häirimata (keskendumist vajav) tööaeg ja muu sujuvaks töö korraldamiseks vajalik informatsioon. Üldjuhul on elektroonilisse kalendrisse märgitud tööalased kohtumised avalikud ja vaid põhjendatud juhtudel piiratud („era“ ehk privaatses) vaates. 6.4 Teenistuskohalt puudumisel kauem kui üks tööpäev aktiveerib teenistuja e-posti automaatvastuse teatega kontorist eemalviibimisest ning teda asendava teenistuja kontaktandmetest. 6.5 Koosoleku toimumisest teavitatakse osalejaid üldjuhul elektrooniliselt (Outlooki kalendris). Teenistuja on kohustatud koosoleku kalendrikutsele vastama, teavitades kirjalikult koosoleku korraldajat oma osalemisest või mitteosalemisest. 6.6 Teenistus- või töösuhte pikaajalisel peatumisel on teenistuja kohustatud üle andma asjaajamise vahetule juhile või selleks määratud isikule. Teenistujale ministeeriumilt kasutamiseks antud infotehnoloogiavahendid ja läbipääsukaart antakse üle vastavalt kehtivale korrale ja kokkuleppele vahetu juhiga. 6.7 Teenistusest või töölt vabastamisel on teenistuja kohustatud andma asjaajamise üle vastavalt asjaajamiskorrale ja ministeeriumilt kasutuseks saadud infotehnoloogiavahendid ning muu vara hiljemalt viimasel tööpäeval. 7. Teenistusalaste korralduste teatavakstegemise kord 7.1 Teenistusalaseid korraldusi annab üldjuhul vahetu juht või ametijuhendis määratud teenistuja. Kõrgemalseisev juht annab teenistusalaseid korraldusi üldjuhul vahetu juhi kaudu. Kõrgemalt juhilt korralduse saamisel informeerib teenistuja sellest vahetut juhti esimesel võimalusel. 7.2 Teenistuja on kohustatud täitma täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mis ei tulene otseselt ametijuhendist ega õigusaktidest, kuid tulenevad hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. 7.3 Teenistusalased korraldused on suulised ja kirjalikud. Kirjalikud korraldused antakse üldjuhul dokumendihaldussüsteemi (edaspidi DHS) kaudu, elektroonsel kujul või paberkandjal. Nõupidamisel antud suulised korraldused üldjuhul protokollitakse ja tehakse asjaosalistele teatavaks. Kirjalikult peavad olema vormistatud need korraldused, millele on vastavad nõuded esitatud õigusaktidega. 7.4 Korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on teenistuja kohustatud sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama korralduse andjat ja tema kõrgemalseisvat juhti. Kui korraldust korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tuleb korraldus täita. Kui teenistuja jätkuvalt kahtleb korralduse õiguspärasuses, koostab ta enne korralduse täitmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma eriarvamuse.  7 8. Korruptsiooniennetus 8.1 Teenistuja peab seadustes sätestatud juhtudel ja tingimustel (sealhulgas avaliku teenistuse seadus, korruptsioonivastane seadus, riigihangete seadus) kinni pidama tegevus- ja toimingupiirangutest. Teenistuja on kohustatud oma tegevuses vältima mistahes huvide konflikti ning juhinduma ametnikueetika nõukogu juhenditest ja seisukohtadest. 8.2 Teenistuja on kohustatud viivitamata teavitama ametikohustusega seostatava mistahes kingituse või soodustuse saamisest oma vahetut juhti. Teenistuja lähtub kingituse või soodustuse saamisel üldistest huvide konflikti vältimise põhimõtetest. 8.3 Teenistuja peab korruptsioonivastase seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud korruptiivse tuluna määratletava soodustuse (nt kinkekaart, lepingupartneri poolt saadetud tähtpäevakingitus, hinnaline sünnipäevakink vms) vastuvõtmisest keelduma või kui see ei ole võimalik, soodustuse ministeeriumile viivitamatult üle andma. 8.4 Teenistuja arvestab oma tegevuses lobistidega suhtlemise hea tava põhimõtetega. 8.5 Korruptsioonijuhtumist või selle kahtlusest teavitab teenistuja viivitamata ministeeriumi kantslerit või vahetut juhti. 8.6 Tööalase tegevus käigus teatavaks saanud rikkumistest (ebaseaduslik tegevus või tegevusetus) on teenistujal võimalik teada anda e-posti aadressil [email protected] vastavalt rikkumistest teavitamise juhisele. 9. Kõrvaltegevused ja nendest teavitamine 9.1 Ametnik võib tegeleda avaliku teenistuse seaduse § 60 lõike 1 punktides 1–4 loetletud kõrvaltegevustega, kuid peab sellest viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigust omavat isikut (vastavalt kantslerit või ministrit). Töötaja peab kõrvaltegevustega tegelemisest teavitama kantslerit vastavalt temaga sõlmitud töölepingule. Kõrvaltegevuse teavitus esitatakse RTIP-i kaudu. Kõrvaltegevuse sobivuse või mittesobivuse kohta annab arvamuse teavitaja otsene juht arvestades teavitaja teenistusülesandeid ja koormust. 9.2 Ametisse nimetamise õigust omav isik keelab käskkirjaga täielikult või osaliselt ametniku kõrvaltegevuse, kui sellele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise. 10.Töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhised Ministeerium on kohustatud: 10.1 tagama töö korraldamisel ohutud ja tervislikud töötingimused vastavalt töötervishoidu ja tööohutust reguleerivatele õigusaktidele, ohutute ja tervislike töötingimuste puudumisel võtma tarvitusele meetmed tööohutuse tagamiseks; 10.2 tagama töötervishoiu ja tööohutusalaste õigusaktide kättesaadavuse ning nõudma teenistujatelt töötervishoiu ja tööohutusalastest õigus- ja haldusaktidest kinnipidamist; 10.3 korraldama töötervishoiu ja tööohutusalaste teadmiste kontrolli ja vajadusel täiendõpet; 10.4 täitma töötervishoiu ja tööohutusalaseid ettekirjutusi ja korraldusi;  8 10.5 kujundama ja sisustama töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi, kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohal; 10.6 tööõnnetuste korral kindlustama esmaabi. Teenistuja on kohustatud: 10.7 täitma kehtestatud töötervishoiu ja tööohutusnõudeid ning hoone tehniliste seadmete kasutusjuhendeid, mis on kättesaadavad ühishoone majaveebis ning ministeeriumi siseveebis; 10.8 jälgima, et töö või selle tagajärjed ei ohustaks teenistuja enda või teiste elu ja tervist ning ümbritsevat keskkonda; 10.9 täitma tööandja, tema esindaja ja töötervishoiu ja tööohutuse kaitse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi; 10.10 teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalitusele või helistama häirekeskusele telefonil 112.