Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium 23.02.2023 nr 18-5/2023/1138-1 Maaeluministeerium Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord Austatud minister Esitame majandus- ja taristuministri määruse „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Määrus planeeritakse kehtestada Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel. Palume Rahandusministeeriumil kaaluda eelnõu 7. peatüki viimist taaste- ja vastupidavuskava määrusesse. Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 8 lõike 1 alusel kehtestatud ministri määrustes on trafaretsed lõppsaaja, partneri ning vahendusasutuse õigused ja kohustused. Nimetatud osa kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava määruses lähtub õigusloome menetlusökonoomika huvidest. Soovi korral oleme valmis Teile taaste- ja vastupidavuskava määruse muutmise vastava eelnõu kavandi koos seletuskirjaga esitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Tööandjate Keskliit Kaupo Sempelson 625 6350 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 17.02.2023 MÄÄRUS Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75; edaspidi taaste- ja vastupidavusrahastu), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeeringu 2.8 „Varustuskindluse investeeringu toetus“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotlejale esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse taaste- ja vastupidavuskava määrust. (3) Taotleja või lõppsaaja esindusõiguslik isik taotleb toetust ning esitab toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente, aruandeid ja andmeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e- toetuse keskkonnas. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitab taotleja või lõppsaaja esindusõiguslik isik dokumendi elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 426 I, 09.11.2022, lk 1–34) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) osa 2.1 tähenduses. (2) Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr kaks miljonit eurot toetuse taotleja kohta on täitunud, antakse toetust vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,  2 milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses (edaspidi VTA määrus). (3) Määruse alusel ei anta abi: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 3. Toetuse eesmärk ja tulemus (1) Toetuse eesmärk on toetada Ukrainas toimuvast sõjategevusest mõjutatud ettevõtja varustuskindluse tagamist ja üleminekut uuele energiaallikale. (2) Ettevõtja loetakse Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks juhul, kui viimase kolme aasta jooksul esines vähemalt kaks järgmistest tingimustest: 1) Ukraina, Venemaa või Valgevene turg moodustas vähemalt kümme protsenti taotleja käibest; 2) taotleja oli sunnitud sulgema oma üksuse punktis 1 nimetatud turgudel; 3) taotleja kasutatava põhitooraine hind on kasvanud vähemalt 50 protsenti võrreldes 2020. aasta hinnaga. (3) Põhitooraine on tooraine, mille maksumus taotleja 2020. aasta käibest moodustas vähemalt 20 protsenti. Tingimuse täitmine peab olema dokumentaalselt tõendatud. (4) Toetuse tulemusena paraneb ettevõtjate varustuskindlus ja toetatakse vähemalt 60 ettevõtjat. (5) Toetus panustab taaste- ja vastupidavusrahastu ühise näitaja „Toetatavad ettevõtjad“ saavutamisse. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 2) EMTAK – Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39) tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”; 3) keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 4) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele; 5) tulemusnäitaja – taastekavas kokku lepitud ühine näitaja, millesse toetusega panustatakse; 6) varustuskindlus – ettevõtja püsiv ligipääs energiale, et säilitada konkurentsivõime; 7) varustuskindluse tagamine – ehitustegevus ja seadmete soetamine eesmärgiga vahetada või mitmekesistada ettevõtja kasutatavat energiaallikat või aidata energiat salvestada ja energia  3 kvaliteeti parandada või liituda võrguga kaugkütteseaduse tähenduses; 8) väikeettevõtja – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele, mõiste hõlmab ka mikroettevõtjat. § 5. Vahendusasutus Vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. § 6. Vaide esitamine (1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vahendusasutusele. (2) Vaide lahendab vahendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 3 sätestatud näitaja saavutamisse. (2) Toetatavad tegevused on: 1) energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmine; 2) energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine; 3) kaugkütteseaduse tähenduses võrguga liitumiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamine ning seadme ostmine ning kaugküttega liitumise puhul liitumistasu. (3) Lõikes 2 sätestatud ehitis, rajatis ja seade peavad asuma Eestis. (4) Toetust ei anta projektile, mille tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist. (5) Toetust antakse projektile, millega järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. (6) Toetust ei anta järgmistele tegevustele: 1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1– 30) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem; 3) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus, välja arvatud tegevused, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades, kui tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 4) tegevus, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, välja  4 arvatud tegevus, mis toimub olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et selline tegevus ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga. § 8. Toetatavad kulud (1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud põhjendatud kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud seadme ostmisel on toetatav kulu: 1) seadme ja selle müüjapoolse paigaldamise, seadistamise ja kasutamise väljaõppe maksumus; 2) seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise ja seadistamise maksumus. (3) Paragrahvi 7 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud seadme, ehitise ja rajatise ehitamisel ning kaugküttega liitumisel on toetatav kulu: 1) ehitusprojekti põhiprojekti maksumus, kui põhiprojekti valmimise kuupäev on hilisem kui 2023. aasta 1. jaanuar; 2) soetamise maksumus 3) püstitamise maksumus; 4) laiendamise maksumus; 5) rekonstrueerimise maksumus; 6) rajamise maksumus; 7) paigaldamise maksumus; 8) kaugküttega liitumise puhul liitumistasu. (4) Lõikes 3 sätestatud kulu on toetatav, kui täidetud on järgmised nõuded: 1) ehitise kohta peab olema ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt; 2) ehitise olemasolul peavad ehitis ja selle alune maa olema taotleja omandis või ehitisealusele maale peab olema taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates vahendusasutuse poolt lõppmakse väljamaksmise kuupäevast, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt lõppmakse väljamaksmise kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. (5) Kui toetatakse kulu § 7 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud seadmele, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates vahendusasutuse poolt lõppmakse väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. (6) Toetatav on ainult pangaülekandega tasutud kulu. (7) Kuludokumendi toetatavate kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. (8) Toetavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud.  5 (9) Mittetoetatavad on järgmised kulud: 1) käibemaks; 2) otsesed personalikulud ja projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud; 3) toetuse taotlemise ettevalmistamiseks tehtud kulu; 4) amortisatsioonikulu; 5) kinnisasja omandamise kulu; 6) pangagarantii; 7) finants- ja pangakulu; 8) riigilõiv; 9) kindlustusmakse; 10) liisingumakse. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast, mis peab olema varasem kui 31. detsember 2023, ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. detsembril 2025. (2) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 24 kuud. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist. (4) Lõppsaaja võib mõjuval põhjusel taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2025. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 2 sätestatud kestust. § 10. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused (1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 10 000 eurot. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 200 000 eurot mikro- ja väikeettevõtja ning 500 000 eurot keskmise suurusega ja suurettevõtja puhul. Toetuse summa kokku võib mikro- ja väikeettevõtja puhul olla kuni 200 000 eurot ning keskmise suurusega ja suurettevõtja puhul kuni 500 000 eurot. (2) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes saavad kokku toetust taotleda kuni 500 000 eurot. (3) Toetuse maksimaalne osakaal on: 1) 40 protsenti toetatavatest kuludest mikro- ja väikeettevõtja korral; 2) 30 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 20 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja ja kontserni korral. (4) Kui § 7 lõikes 2 sätestatud ehitis, rajatis, seade või kaugküttega liitumiskoht, millele kohaldub liitumistasu, asub väljaspool Tallinna ja Harjumaad, lisandub toetuse maksimaalsele osakaalule kümme protsenti. (5) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi VTA määruse kohaselt, ei tohi see abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga jooksva ja kahe eelmise  6 majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot või abi määra muutumise korral uuenenud määra. (6) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksva ja kahe eelmise majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. (7) Vähese tähtsusega abi summa arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist. (8) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, mis põhitegevusena tegutseb taotluse esitamise ajal tegevusalal, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud, ja mis tegutses nimetatud tegevusalal ka taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal. (2) Toetust ei saa taotleda äriühing, mille põhitegevusala vastab järgmisele EMTAK-i jaole, alajaole või grupile: 1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) jao C alajagu 10 – toiduainete tootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja; 3) jao C alajagu 11 – joogitootmine, välja arvatud meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja; 4) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine; 5) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 6) jagu L – kinnisvaraalane tegevus; 7) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine; 8) jagu K – finants- ja kindlustustegevus; 9) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused; 10) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine; 11) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine; 12) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud; 13) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent; 14) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent. (3) Taotleja peab lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot; 2) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt majandusaasta aruande ja  7 maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse. (4) Toetust ei anta ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioone. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja toetuse vajaduse põhjendus; 3) projekti elluviimise koht; 4) toetatava tegevuse kogumaksumus, abikõlblikud kulud, taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa; 5) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest; 6) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele; 7) teave, kas taotleja on väikeettevõtja, mikroettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 8) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ja toetus tagasi nõuda, kui esineb käesolevas määruses sätestatud alus; 9) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa avalikustatakse; 10) taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral sellekohane teave; 11) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente: 1) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“; 2) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja vastavad andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 4) projekti tegevuskava; 5) projekti eelarve koos põhjendusega; 6) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelmise majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, ning börsil noteeritud ettevõtjate puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss; 7) taotleja puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil. (3) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud seadme ostuks, esitatakse taotlusega kirjalik üüri- või rendileping, hoonestusõiguse seadmise leping või kasutusvalduse leping. (4) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 2 punktis 2 või 3 nimetatud ehitise rajamiseks või liitumistasu toetamiseks kaugküttega liitumisel, esitatakse taotlusega järgmised dokumendid: 1) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba või ehitusteatis ja kooskõlastused; 2) ehitusprojekt, mis on vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud põhiprojekti staadiumis; 3) hoonestusõiguse seadmise leping, kui taotleja kasutab ehitise alust maad hoonestusõiguse alusel. (5) Lõike 2 punktis 1 nimetatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamisel lähtutakse  8 komisjoni teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse juhendist hindamise läbiviimise ja vormi kohta, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või taotluste vastuvõtmise peatamise või lõpetamiseni. (2) Vahendusasutus kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist rahastamise eelarve koos jaotusega, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest teavitab vahendusasutus enda veebilehel. (4) Hetkel, kui menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise eelarve, arvestades eelarve jaotust, vaba jäägiga, peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (5) Toetust ei saa taotleda, kui taotleja on määruse alusel toetust saanud ning projekti ei ole vastavalt määruse § 9 lõikele 3 lõppenuks loetud. § 14. Taotluse menetlemine (1) Vahendusasutus teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, kuid hiljemalt 31. detsembril 2023 ja mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, teeb vahendusasutus taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. (2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, märkides, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet. (3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (4) Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust kontrollib vahendusasutus. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 11 esitatud nõuetele.  9 (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud vahendusasutuse nõutud selgitusi või lisateavet või kõrvaldanud puudusi; 2) taotluses on esitatud teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Taotluste hindamiseks võib vahendusasutus moodustada hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (2) Vahendusasutus kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi täiendavaid eksperte. Eksperdi kaasamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg kuni kümne tööpäeva võrra ekspertiisile kuluva aja võrra. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Seotuse korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras taandama. (4) Vahendusasutus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümnetööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 17. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja -kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse eesmärkide ja tulemuste täitmisse – osakaal koondhindest 30 protsenti; 2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste elluviimiseks, milles hinnatakse projekti ettevalmistuse kvaliteeti, taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – osakaal koondhindest 40 protsenti; 3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – osakaal koondhindest 30 protsenti. (2) Projekti hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. (3) Taotluse koondhinne kujuneb hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. (4) Hindamise protsess ja hindamiskriteeriumite sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja mis avalikustatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval vahendusasutuse veebilehel.  10 § 18. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele: 1) on § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud kaalutud koondhindeks vähemalt 2,5; 2) ei ole üheski § 17 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0; 3) projekti rahastamise summa ei ületa § 13 lõikes 1 sätestatud taotluste rahastamiseks kavandatud eelarvet. (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogusumma; 5) toetuse summa ja selle osakaal toetatavatest kuludest; 6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta; 7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused; 8) projekti tulemusnäitaja; 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) lõppsaaja kohustused, sealhulgas vara säilimisega seotud kohustused; 11) toetuse maksmise tingimused; 12) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord; 13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta; 15) toetuse andmise kõrvaltingimused, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega. (4) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõudele; 2) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 3) taotleja ei ole nõus § 18 lõike 4 kohaselt tehtud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; 4) taotleja ei ole nõus § 20 alusel kõrvaltingimuse seadmisega; 5) taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 6) taotleja vähese tähtsusega abi määr on täitunud, kui toetust antakse VTA määruse alusel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse kuupäev ja tegija; 2) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus;  11 4) otsuse põhjendus; 5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta; 6) muu vajalik teave. § 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. (2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetuse maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud lõppsaaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning tulemusnäitaja ei muutu. (2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest; 3) projekti abikõlblikkuse perioodi. (3) Kui projekti tulemusnäitaja ei muutu, võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi, kooskõlastades muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.  12 (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 1 ja 3 sätestatule järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse lõppsaaja poolt tagastamisele kuuluv toetuse summa. (9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse lõppmakse tegemiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane. § 22. Otsuse kättetoimetamine Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel. (2) Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud. (3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates. (4) Lõppsaaja esitab projekti järelaruande vahendusasutuse nõudmisel. Vahendusasutus võib nõuda järelaruande esitamist kuni kahe aasta jooksul projekti lõppemisest. (5) Vahe-, lõpp- ja järelaruandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt järgmist teavet: 1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi; 2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud näitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta. (6) Vahendusasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte. (7) Vahendusasutus kinnitab vahearuande, lõpparuande ja järelaruande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Vahendusasutusel on õigus nõuda aruande täiendamist, millele kuluva aja võrra aruande menetlus pikeneb.  13 § 24. Toetuse maksmise tingimused (1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega. (2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel või ettemaksena vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-le 9. (3) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on: 1) kulude aluseks oleva töö tegemine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine omafinantseeringu ulatuses; 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele. (4) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa. (5) Kui lõppsaajale tehakse makse ettemaksena tasutud omafinantseeringu alusel, tasub lõppsaaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab vahendusasutusele tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. (6) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus või ettemakse kasutamise tõend ei vasta nõuetele; 2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile; 3) lõppsaaja majanduslik olukord on nii palju halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 4) lõppsaaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi; 5) projekti tulemused ei vasta käesolevas määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratletule või kui taotleja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. (7) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. (8) Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. (9) Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu vähenemise korral alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega, kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2025. 7. peatükk Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused  14 § 26. Lõppsaaja kohustused Lõppsaaja kohustub: 1) saavutama projekti tulemused taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks; 2) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel; 3) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 4) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti eristama enda raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest lõppsaaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest; 5) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga; 6) võimaldama vahendusasutusel ning taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival asutusel kontrollida kohapeal toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente, omandatud seadmeid ja materjale ning tehtud töid ning võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida lõppsaaja omab, rendib või muul moel kasutab; 7) tagama, et kõik projekti raames tehtud kulud makstakse välja lõppsaaja pangakontolt; 8) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi; 9) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“; 10) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale kümme aastat arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 11) tagama projekti tulemusena loodud või omandatud vara säilimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud eesmärkidel ja tingimustel väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 12) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara suhtes olevate õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist; 13) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 14) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti eesmärkide saavutamist ning seavad kahtluse alla; 15) järgima riigihangete korraldamisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 16) seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa; 17) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt, kes ei ole tulumaksuseaduse mõistes seotud isikud, ja pakkumise lähteülesande kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse.  15 § 27. Vahendusasutuse õigused ja kohustused (1) Vahendusasutus on kohustatud: 1) esitama projekti andmed; 2) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 3) kontrollima projekti elluviimist; 4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 5) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja vajaduse korral esitama ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile; 6) koostama toetuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile; 7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated; 8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest; 9) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat käesoleva määruse alusel vastu võetud viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates. (2) Vahendusasutusel on õigus: 1) kontrollida kohapeal toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavaid kulu- ja maksedokumente; 2) vähendada toetuse suurust lõppsaaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et lõppsaaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse.  17.02.2023 Majandus- ja taristuministri määruse „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel. Määruse abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeering 2.8 „Varustuskindluse investeeringu toetus“. Toetus panustab Euroopa Komisjoni ühisesse näitajasse, milleks on toetust saanud ettevõtjate arv. Määrus reguleerib toetuse andmise tingimusi ja korda. Abi andmise aluseks on Venemaa agressioonist Ukrainas tulenev negatiivne mõju ettevõtjale. Toetusega toetatakse ettevõtja energiaallika vahetamist ning salvestusseadmete soetamist. Toetust on kavas anda üle Eesti, kuid võimaldades suuremat toetusmäära, kui toetatav ehitis, rajatis või seade asub väljaspool Harjumaad ja Tallinna. Selle erisuse eesmärk on panustada regionaalarengusse. Tegevusi rahastatakse kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme eelarve on 20 miljonit eurot, mille eest tuleb minimaalselt toetada 60 ettevõtjat. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust. Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused. Määruse rakendamise eelduseks on eelnev taaste- ja vastupidavuskava muudatuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaupo Sempelson (tel 625 6350; e-post [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonnajuht Monica Hankov (tel 627 9786; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja tehnilist ja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite nõunik Monika Karu (tel 639 7673; e-post [email protected]), välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (tel 715 5806; e-post [email protected]) ning riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618; [email protected]). Õigusliku ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Gerly Lootus (tel 639 7652; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted  2 2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 5. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 6. Toetuse tagasinõudmine 7. Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratakse kindlaks toetuse andmise eesmärk, oodatavad tulemused ja määratletakse määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme rakendamist, määrates asutuste rollid ja ülesanded. Eelnõu §-d 1 ja 2 toovad välja määruse reguleerimisala ning riigiabi kriteeriumid. Määrust rakendatakse selleks, et taaste- ja vastupidavusrahastu artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi 2 „Ettevõtete rohepööre“ investeeringut 2.8 „Varustuskindluse investeeringu toetus“ saaks rakendada, st selle toetuse raames ettevõtjatele toetusi anda. Meetme sihtrühmaks on väikesed (sealhulgas mikro-) ja keskmise suurusega ettevõtjad ning suurettevõtjad ning valdkondlikult on peamiseks sihtrühmaks töötleva tööstuse ettevõtted. Toidu- ja joogitööstuse puhul on abikõlblikud ainult ettevõtjad, milles töötab rohkem kui 750 töötajat või mille aastane käive ületab 200 mln eurot. Nimetatud ettevõtjad ei saanud toetust Maaeluministeeriumi määruse „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ alusel, mistõttu on ka nende täiendav toetamine otstarbekas. Samas on välistatud ettevõtjad, kes viidatud toetuse raames toetuse saaja sihtrühma kuulusid. Töötleva tööstuse enam kui 7000 ettevõttes töötab täna ligikaudu 120 000 inimest üle Eesti nii linna- kui maapiirkondades. Tööstusettevõtted on sageli piirkonna suurimateks tööandjateks ning pole tavatu, et ühes ettevõttes käib tööl suurem osa mitme ümbritseva asula inimestest, mis muudab ettevõtte sotsiaalmajanduslikult oluliseks tööandjaks, mille ellujäämisele kaasa aitamine varustuskindluse tagamise kaudu on riigile oluline. Meetme raames toetatakse varustuskindlust tagavaid investeeringuid energiaallika vahetamiseks ning samuti salvestustehnoloogiate ja generaatorite soetamist. Eelnõu §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse, ning lõikes 3 sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata. Riigiabi piirmäär ettevõtja kohta on 2 miljonit eurot. Toetuse andmiseks tuleb riigil taotleda ühtlasi riigiabi luba Euroopa Komisjonilt, mistõttu enne loa saamist toetusskeemi ei rakendata. Eelnõu § 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Toetust antakse Ukraina sõjaga kaasnenud energiakriisist tingitud võimalike varustushäirete ennetamiseks uuele energiaallikale ülemineku ja varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks. Sisuliselt tähendab see, et toetuse raames rahastatakse varustuskindluse parandamiseks vajalike seadmete ostu ja paigaldamist ning salvestusseadmete ostu ja paigaldust. Toetatakse on ka elektriühenduse kvaliteedi parandamise seadmete soetamist, nt pingekõikumisi ennetavate seadmete soetamist. Lisaks toetatakse ettevõtja liitumist kaugküttega. Minimaalselt toetatakse 60 unikaalset ettevõtjat, tulenevalt meetme eelarve mahust ning Eesti taaste- ja vastupidavuskavas kokku lepitust. Arvestades toetuse määra ning meetme eelarvet, on 60 toetatud ettevõtjat matemaatiliselt ja varasemaid kogemusi arvestades optimaalne eesmärk. Samas on võimalik toetada suuremat hulka ettevõtjaid, kui taotlejate hulgas on ka mikro- ja väikeettevõtjaid või kui kõik taotlejad ei taotle toetust maksimummääras.  3 Määratletakse ka tingimused, kuidas mõõta, kas ettevõtja on Ukraina kriisist mõjutatud. Ettevõtjat loetakse Ukrainas toimuva sõjategevuse tagajärgedest mõjutatuks juhul, kui viimase kolme aasta jooksul moodustasid Ukraina, Venemaa ja/või Valgevene turg vähemalt 10% taotleja käibest või taotleja oli sunnitud sulgema oma üksused nimetatud turgudel või taotleja põhitoorainete hinnad on kasvanud vähemalt 50% võrreldes 2020. aasta hindadega. Põhitooraineks loetakse seejuures sellist toorainet, mille maksumus taotleja 2020. aasta käibest moodustas vähemalt 20%. Nimetatud kriteeriumid peab taotleja olema dokumentaalselt tõestanud. Eelnõu § 3 sätestab ka Euroopa Komisjoni ühise näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse. Eelnõu panustab taaste- ja vastupidavusrahastu ühisesse näitajatesse, milleks on toetatavad ettevõtjad, millest: väike-, sealhulgas mikro-, keskmise suurusega ja suurettevõtjad. Tabel 1. Euroopa Komisjoni ühine näitaja Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg Toetatavad ettevõtjad ettevõtja SFOS pärast projekti lõppu (millest: väike-, sealhulgas mikro-, keskmise suurusega ja suurettevõtjad) Taaste- ja vastupidavusrahastus kokku lepitud tulemusteks on avatud vooru läbiviimine 2023. a I poolaastal (eesmärk), 60 sõlmitud toetuslepingut 2023. aasta lõpuks (siht) ning 60 lõpetatud projekti 2026 I poolaastal (siht). Eelnõu § 4 toob esile eelnõus kasutatavad terminid. Selgitatud on väikeettevõtja, suurettevõtja ning keskmise suurusega ettevõtja mõisteid, põhimõte „ei kahjusta oluliselt“, mis on asjakohane tegevuste abikõlblikkuse tagamisel, varustuskindlus jt eelnõu kontekstis olulised terminid. Eelnõu § 5 kohaselt täidab vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Vahendusasutuse ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine ning järelevalve teostamine toetuse kasutamise üle. Vahendusasutus peab koondama ja kontrollima tähtaegselt ka vajaliku aruandluse ning esitama selle Riigi Tugiteenuste Keskusele. Koordineeriv asutus on Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu § 6 käsitleb vaide esitamise protseduuri. Vaideid lahendab vahendusasutus. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid, sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused. Eelnõu § 7 toob välja toetatavad tegevused. Toetatakse energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmist, muu hulgas on toetatavad seadmed näiteks akupangad, päikesepaneelid, tuulegeneraatorid jms. Toetatavad on nii salvestusseadmed kui ka asendusseadmed, nii need, mis on püsivalt tehnosüsteemidesse integreeritud ja automaatse ümberlülitusega, kui ka n-ö lisalahendused jooksvalt probleemi lahendamiseks. Toetatakse ka energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ja rajatise ehitamist, mis peab vastama ehitusseadustikus sätestatud tingimustele. Toetatav on ka kaugküttega liitumiseks vajalike seadmete soetamine ning ehitise ja rajatise ehitamine, mis tähendab nii seadme soetamiskulude, ehituse (trass ja soojasõlm) kui ka liitumistasu toetamist.  4 Toetatakse energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmist ja paigaldamist, näiteks kui ettevõtja soovib üle minna ühelt energiaallikalt teisele. Mõeldud on seadmeid, näiteks päikesepaneele, tuulikuid jt taastuvenergia seadmeid, aga ka näiteks biogaasi kasutamise võimaluse loomist. Toetatakse ka vajalikke ehitustöid, sh küttesüsteemi ümberehitust ning seadmete paigaldamist. Toetatav on salvestusseadme, elektriühenduse kvaliteedi parandamiseks vajaliku seadme, näiteks aku, stabilisaatori või generaatori ostmine ja paigaldamine. Ka toetatakse ettevõtja liitumist kaugküttega. Toetatavad ei ole tegevused, mida on alustatud enne taotluse esitamist. Samuti peavad toetatavad investeeringuobjektid asuma Eestis. Toetatavad ei ole tegevused, mis lähevad vastuollu põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ ning mille elluviimist ei saa rahastada taastekava vahenditest. Sisuliselt tähendab see, et toetust ei anta fossiilkütustega seotud tegevustele. Eelnõu § 8 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt on üldpõhimõttena toetatavad kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Kulud vastama samal ajal taaste- ja vastupidavuskava määruse ning kõnesoleva määruse tingimustele. Oluline on ka taotleja vastavus Ukraina kriisist tingitud ajutise riigiabi reeglistikule, välja arvatud juhul, kui taotletakse vähese tähtsusega abi. Oluline on märkida, et Ukraina kriisist tingitud ajutine riigiabi reeglistik kehtib kuni 31.12.2023 ning hiljem seda alusena kasutada ei saa. Toetatakse materiaalsesse põhivarasse tehtavat investeeringut. Kõik toetatavad kulud peavad olema tasutud pangaülekandega, minimaalselt 100 eurot. Toetatakse ainult kõnesoleva määruse raames toetatavate tegevustega seonduva vara ostmist. Abikõlblik kulu tähendab seadme soetamise ja selle müüjapoolse paigaldamise, seadistamise või kasutamise väljaõppe maksumust ning seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise või seadistamise maksumust. Ehitise ja rajatise puhul on abikõlblik põhiprojekti koostamise (peab olema koostatud pärast 01.01.2023) ning ehitise ja rajatise püstitamise, laiendamise, rekonstrueerimise, rajamise ja paigaldamise maksumus. Sama kehtib ka kaugküttega liitumise puhul, mille osas on abikõlblik ka liitumistasu. Täiendavalt seatakse nõuded, millele ehitis ja rajatis peavad vastama. Ehitise kohta peab olema ehitusluba või ehitusteatis, ehitis ja selle alune maa peavad olema taotleja omandis või peab ehitisealusele maale olema taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. Ehitise puhul peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või olema sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. Taotleja ei või tegevusi alustada enne taotluse esitamist, vastasel korral ei kuulu taotlus rahuldamisele. Ei toetata käibemaksu, amortisatsioonikulu, kinnisasja omandamise kulu, pangagarantiid, finants- ja pangakulu, riigilõivu, kindlustusmakseid, liisingumakseid, personalikulusid ja  5 projektijuhtimisega seotud töötasu, samuti projektijuhtimisteenuse ning toetuse taotlemiseks ettevalmistava töö tegemiseks tehtud kulusid. Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduvat. Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Selle kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2025. Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi enne taotluse esitamist vahendusasutusele. Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist. Põhjendatud juhul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada, ent mitte kauemaks kui 31.12.2025. Eelnõu § 10 sätestab toetuse maksimaalse summa, osakaalu toetatavatest kuludest ning kaasnevad tingimused. Toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot mikro- ja väikeettevõtja ning 500 000 eurot keskmise- ja suurettevõtja puhul. Ka toetuse osakaal varieerub suuruse põhjal järgmiselt: 1) 40 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja, sealhulgas ka mikroettevõtja korral; 2) 30 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 20 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral. Üks taotleja võib esitada mitu projekti, mis võivad ka üksteisega olla seotud, kuid toetussumma mikro- ja väikeettevõtja kohta ei tohi ületada 200 000 eurot ega 500 000 keskmise- ja suurettevõtja puhul. Kuigi abi andmise aluseks oleva Ukraina kriisist tingitud ajutise raamistiku kohaselt ei ole eelnõu koostanud ministeeriumil kohustust arvestada regionaalseid erisusi, võimaldatakse väljaspool Tallinna linna ja Harjumaad tegutsevatele ettevõtjatele toetuse 10% suuremat määra. Seega on kaalude jaotus suurusgruppide lõikes väljaspool Tallinna linna ja Harjumaad vastavalt 50/40/30%. Minimaalne toetusmäär on vähemalt 15% abikõlblike kulude summast, miinimumsummas 10 000 eurot. VTA rakendamisel määrad ei muutu. 3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse nõudeid toetuse taotlejale ning taotlusele. Eelnõu § 11 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing. Nõutud on põhitegevusalana tegutsemine taotluse esitamise ajal sellisel tegevusalal, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud. Taotleja peab olema tegutsenud nimetatud tegevusalal ka taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal. Toodud on välistused tegevusalade lõikes, toetustele mittekvalifitseeruvad ettevõtjad on defineeritud järgmiste EMTAK koodide lõikes: 1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; 2) jao C alajagu 10 – toiduainete tootmine, v.a meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja; 3) jao C alajagu 11 – joogitootmine, v.a meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust mittesaanud ettevõtja; 4) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine; 5) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 6) jagu L – kinnisvaraalane tegevus; 7) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine; 8) jagu K – finants- ja kindlustustegevus; 9) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;  6 10) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine; 11) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine; 12) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud; 13) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent; 14) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent. Paragrahvis on loetletud need tegevusvaldkonnad, milles tegutsevad ettevõtted ei saa toetust taotleda riigipoolsete valikute tõttu, vähese tähtsusega abi määruse ja ajutise kriisiabi reeglistiku reeglitest. Oluline on välja tuua, et toidu- ja joogitootmise ettevõtjate toetuse saamine on piiratud. Toetatakse ainult neid ettevõtjaid, kes Maaeluministeeriumi meetmest „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ toetust ei saanud või kontserni kuulumise ja töötajate ning käibe piirangu tõttu toetusele ei kvalifitseerunud. Taotleja põhitegevusala EMTAKi tuvastamisel on oluline tegevuse sisuline vastavus vastava EMTAKi koodi sisule. Taotleja taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu peab vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot, samuti ei tohi olla täis vähese tähtsusega abi määr, kui ettevõtja taotleb toetust VTA alusel. Kuna äriregistrile peab majandusaasta aruande esitama 1. juulil ning taotus esitatakse esimesel poolaastal, st enne viidatud kuupäeva, siis tuleb taotlejal majandusaasta aruanne toetusele kvalifitseerumiseks esitada enne 1. juulit. Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal toetust mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist, peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe. Samuti on välistatud ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ELi kehtestatud sanktsioone. Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele. Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed on vajalikud otsuse tegemiseks. Oluline on, et tegevused vastaksid põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Taotlusele seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 12 lõigetes 1–2 toodud andmeid, kinnitusi ja dokumente. Juhul kui taotleja on riigihankekohuslane, tuleb esitada hankeplaan, milleks vahendusasutus on kehtestanud vormi. Seadme puhul esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasuse tõendamiseks kirjaliku üüri- või rendilepingu, hoonestusõiguse seadmise lepingu või kasutusvalduse lepingu. Ehitise puhul esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid: 1) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba või ehitusteatis ja kooskõlastused; 2) ehitusprojekti, mis vastab vähemalt majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud põhiprojekti staadiumile; 3) hoonestusõiguse seadmise lepingu, kui taotleja kasutab investeeringuobjektialust maad hoonestusõiguse alusel, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutuse poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja. Juhul kui taotleja kuulub kontserni, tuleb esitada taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See on oluline teave riigiabi analüüsi tegemisel.  7 4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Eelnõu § 13 kohaselt on taotlemine jooksev. Vahendusasutus kehtestab enne taotlemise avamist toetuste rahastamise eelarve ja selle jaotuse, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Taotlemise avamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning eelarvest teavitab vahendusasutus avalikkust enda veebilehel. Eelarve ammendumisel taotluste vastuvõtt peatatakse ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlemist puudutava. Toetust taotletakse jooksvalt kuni eelarvevahendite lõppemiseni. Toetust taotletakse e-toetuse keskkonnas, kui aga selles ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitab dokumendi elektroonselt taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Kui eelarve ammendub, siis peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Kõnesoleva määruse alusel saab ettevõtja toetust taotleda ühe korra. Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva vahendusasutusele taotluse esitamisest arvates, mille jooksul peab vahendusasutus tegema otsuse taotluse rahuldamise, mitterahuldamise või osalise rahuldamise kohta. Vahendusasutus võib nõuda taotlejalt selgitust ja lisateavet ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata. Eelnõu § 15 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Taotleja ja taotlus peavad vastama kõnesolevas määruses sätestatud nõuetele. Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotlus ei vasta määruse nõuetele ning taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud vahendusasutuse nõutud selgitusi, lisateavet ega kõrvaldanud puudusi või taotluses on esitatud teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid. Mittevastavaid taotlusi ei hinnata sisuliselt ja need jäetakse rahuldamata. Eelnõu § 16 käsitleb hindamiskomisjoni moodustamist. Komisjoni võib moodustada vahendusasutus ning komisjoni moodustamisel kooskõlastatakse selle koosseis ministeeriumiga ja avaldatakse vahendusasutuse veebilehel enne taotlemise avamist. Kuna hinnatavad taotlused võivad sisaldada valdkonnaspetsiifilist teavet, siis võib vahendusasutus kaasata hindamisprotsessi vajaduse korral täiendavaid eksperte. Sel juhul pikeneb taotluse menetlemise aeg 10 tööpäeva võrra. Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema erapooletud ja sõltumatud hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab hindamiskriteeriumid taotluse hindamiseks. Hinnatakse projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi ja tulemusnäitaja saavutamisele. Selle raames hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele. Mida suurema mõjuga on hinnatava projekti tegevused ettevõtte arengule, seda kõrgemad punktid on võimalik hindamisel saada. Paremini läbimõeldud tegevusplaan annab suurema punktide arvu. Hindamiskriteeriumi osakaal koondhindest on 30 protsenti. Hindamiskriteeriumi 2 osakaal koondhindest on 40 protsenti. Meetme eesmärgi täitmiseks on oluline valida välja taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikkus projekti tegevusi teha. Vahendite otstarbekaks kasutamiseks on oluline hinnata taotlejate võimekust selleks enne projekti elluviimist. Selle rakendamisel kontrollitakse, kuidas on tagatud kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, tehnilised eeldused, riskide juhtimise oskus jms projekti kavandatud viisil  8 elluviimiseks. Samuti hinnatakse projekti ettevalmistuse kvaliteeti. Hindamiskriteeriumi 3 osakaal koondhindest on 30 protsenti. Selle puhul antakse hinnang projekti tegevuste põhjendatusele ja kuluefektiivsusele, selle raames hinnatakse projekti realistlikkust ning kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed tulemuste saavutamiseks. Näiteks hinnatakse, kuivõrd on projekt läbi mõeldud, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud tegevuste tegemiseks ning tulemuste saavutamiseks. Samamoodi antakse hinnang planeeritud eelarve realistlikkusele ja otstarbekusele. Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. Hindamiskriteeriumite sisu täpsustatakse hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus. Hindamismetoodika kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise regulatsiooni. Taotluse rahuldamise otsuse teeb vahendusasutus ning taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Samuti sätestatakse, et rahuldamise otsuse puhul peab kaalutud keskmine koondhinne olema vähemalt 2,50 ning ühegi alamkriteeriumi hinne ei tohi olla vähem kui 2,00. Taotluse rahuldamise korral peab ka rahastamisotsus mahtuma meetme eelarvesse. Taotluse rahuldamine vormistatakse otsusena, milles peavad olema kajastatud kõik määruse § 18 lõikes 3 sätestatud punktid. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetussummat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tegevuste eesmärk. Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui: taotleja või taotlus ei vasta määruses esitatud nõudele; taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus; taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada; taotlus ei vasta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja § 19 lõikes 2 nimetatud aspektid. Eelnõu § 20 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja korra. Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui esineb üks järgmine asjaolu:  taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu;  taotlus ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi;  taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Oluline on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava eesmärgi ning tulemusnäitajad. Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui kõrvaltingimused on täidetud, lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.  9 Eelnõu § 21 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist puudutava. Sätestatakse juhud, kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena. Seda tehakse, kui muudetakse:  toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;  projekti toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;  projekti abikõlblikkuse perioodi;  toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes. Oluline on silmas pidada, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärki ja projekti tulemust ei tohi muuta. See on oluline meetme eesmärkide saavutamiseks. Samuti ei tohi projekti tegevustega tulenevalt kulude abikõlblikkuse reeglitest alustada enne, kui projektitaotlus on heaks kiidetud. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus hinnatakse muu hulgas riigiabi tingimustele vastavust. Eelnõu § 22 kohaselt toimetatakse rahuldamise otsus taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates ning seda tehakse haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil. 5. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise täpsemaid tingimusi. Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise. Lõppsaajal on kohustus esitada vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded. Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud. Täpsemad tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine annab vahendusasutusele selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest ning lahendustest. See aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise. Eelnõu § 23 lõike 5 kohaselt esitab lõppsaaja vahendusasutusele aruanded. Projektiaruanded tuleb esitada struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. Vahendusasutus koostab vormid, sätestades sealjuures täpsema teabe, mida aruannetes esitada tuleb. Järelaruandlus on aluseks taaste- ja vastupidavusrahastu kava eesmärkide täitmise seiramiseks. Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 ning kõnesoleva määruse kohaselt tuleb vahe-, lõpp- ja järelaruandes sätestada vähemalt:  aruandlusperiood;  tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta;  lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;  lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;  taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;  projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud tulemusnäitaja, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta. Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused. Lõppsaaja peab esitama maksetaotluse ning vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel või ettemaksena. Makse eelduseks on: 1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine omafinantseeringu ulatuses; 2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele.  10 Vahendusasutus võib maksetaotlust menetleda kuni 30 tööpäeva ning toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus kui on määratud toetuse summa. Kui lõppsaajale tehakse makse ettemaksena tasutud omafinantseeringu alusel, tasub lõppsaaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab vahendusasutusele tasumist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates. Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui: 1) esitatud maksetaotlus või kuludokument ei vasta nõuetele; 2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile; 3) lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taaste- ja vastupidavuskava määruses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi; 4) projekti tulemused ei vasta käesolevas määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratud tulemusnäitajale või kui taotleja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu vähenemise korral alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra. 6. peatükk. Toetuse tagasinõudmine Eelnõu § 25 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seonduva. Vahendusasutus lähtub taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise üldtingimuste määruse § 11 lõikest 1, mille kohaselt on vahendusasutusel õigus teha taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel: toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud; toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole toetatavad; toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt; toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus ja seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud tulemuste saavutamist. Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust. Näiteks sätestab eeltoodu muu hulgas tingimuse, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie aasta jooksul või kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb teisiti. Samamoodi sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul, tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab taaste- ja vastupidavuskava määrus selle, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna, et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014–2020  11 struktuuritoetuse seaduse §-le 49. 7. peatükk. Lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused Eelnõu 7. peatükis kehtestatakse lõppsaaja ning vahendusasutuse õigused ja kohustused. Eelnõu § 26 kohaselt kohustub lõppsaaja tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu. Lõppsaaja kohustub teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, lähtudes taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise üldtingimuste määruse §-s 12 sätestatud nõuetest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ja avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas lõigetes taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise üldtingimuste määruse § 12 punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Samamoodi tähistatakse logoga ese, dokument või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet. Eelnõu § 27 sätestab vahendusasutuse kohustused ja õigused ning vahendusasutus lähtub seejuures taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise üldtingimuste määruse § 4 lõikes 7 ja kõnesolevas määruses sätestatud nõuetest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75); 4. Euroopa Komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 426 I, 09.11.2022, lk 1– 34). 4. Määruse mõjud Toetusmeetme elluviimise abil leevendatakse Eesti ettevõtjatele Venemaa agressioonist Ukrainas tingitud negatiivseid mõjusid energia varustuskindlusele. Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa kriisi üleelamisele, tööhõive säilimisele ning ettevõtjate kestlikumaks muutumisele. Määruse rakendamine eeldab teatud tegevuste elluviimist ning sellega kaasneb mõningane töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Regionaalse ettevõtluse edendamiseks on väljaspool Harjumaad ja Tallinna tegutsevatele ettevõtjatele ette nähtud väiksem omaosaluse määr. Vajaduse korral tehakse lisategevusi, et informeerida eri piirkondade ettevõtjaid toetuse võimalustest.  12 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artiklis 18 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja tegevuste elluviimisele. Määruse abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi 2 „Rohelise ülemineku kiirendamine ettevõtetes“ investeeringut 2.8 „Varustuskindluse investeeringu toetus“. Meetme eelarve on kavandatud taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning kõnesoleva toetusmeetme eelarveks on kavandatud 20 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tööandjate Keskliidule ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.