Lp Priit Põldmäe
Rae Vallavalitsus Teie: 9.12.2020 nr 6-1/2492-3
[email protected] Meie: 15.01.2021 nr KV2021-009
Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruandele ettepanekute esitamine
Oleme tutvunud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu (30.09.2020) ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõuga (ELLE OÜ, töö nr 17/PA/33, 26.06.2020). Rail Baltic Estonia OÜ
ettepanekud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu lahendusele on järgmised:
1. Täiendada üldplaneeringu seletuskirja järgneva informatsiooniga: Rae valla territooriumil
kehtib riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju
maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori määramine“. Kehtestatud
eriplaneeringu koridoris kehtivad planeeringus toodud piirangud (sh maakasutustingimused).
Planeeringuga määratud Rail Baltica trassikoridoris sätestatud piirangud kehtivad kuni raudtee
valmimiseni. Lõplik raudtee paiknemine ning tehniline lahendus selguvad ehitusloa menetluse
raames. Vastavalt kehtestatud planeeringule töötatakse välja tehnilised projektlahendused
ning ehitatakse välja Rail Baltica trassiga ristuvad kommunikatsioonid ja teed. Raudtee
valmimise järgselt hakkab kehtima ehitusseadustikus sätestatud raudtee kaitsevöönd.
2. Rail Baltic (edaspidi RB) raudtee asukoht on projekti koostamise käigus täpsustunud. Sellest
tulenevalt palume üldplaneeringu joonistel kajastada täpsustunud RB raudtee asukoht (Lisa
1).
3. Koostöötabelis palume parandada Rail Baltic Estonia OÜ kooskõlastuse kohta käiva
informatsiooni. Rail Baltic Estonia OÜ sai Rae Vallavalitsuse kirja „Rae valla põhjapiirkonna
üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu arvamuse avaldamiseks“
09.12.2020.
4. RB kohalike peatuste täpsed lahendused selguvad detailplaneeringute menetlustes.
5. Üldplaneeringu eskiislahenduse kohaselt kattub RB raudtee trassi koridor perspektiivse
Tallinna ringraudtee põhimõttelise koridori alternatiiviga. Rail Baltic Estonia OÜ on seoses
sellega edastanud Harjumaa Omavalitsuste Liidule 26.08.2020 kirja nr KV2020-065 (Lisa 2).
Palume lähtuda kirjas toodud tingimustest.
6. RB raudtee ehitusperioodil kasutatavate teede kasutamiseks koostatakse vastav analüüs.
Analüüsi tellijaks on Rail Baltic Estonia OÜ ning analüüsi eeldatav valmimise aeg on 2021
aasta lõpp.
7. Tallinn-Rapla-Türi tee ja Kurna oja vahele kavandatud ökodukti asemel tagatakse nii loomade
kui ka jalakäijate läbipääs Kurna ojale ehitatava silla alla rajatavate käiguteede kaudu.
8. Lüüsi tee lähistele oleme RB projekti raames kavandamas täiendavat raudtee rohesilda.
Juhime tähelepanu, et koostatava üldplaneeringu järgi jääb rohesilla naabrusesse
OÜ Rail Baltic Estonia Reg. nr: 12734109 Tel. +372 686 7067
Endla 16 VAT: EE101954107 E-mail:
[email protected]
10142 Tallinn www.rbestonia.ee
taastuvenergia tootmiseks sobilik ala, mis on vastavalt seletuskirjale päikesepargi ala.
Arvestades asjaolu, et päikesepargi näol on tegemist tehiskeskkonnaga, mis omab mõju
loomastikule, tuleks kaaluda rohevõrgustiku toimimiseks lähiala maakasutuse lahendusi nii, et
see oleks kooskõlas rohesilla rajamise põhimõtetega.
9. Praeguses projekteerimise staadiumis on Põdra tee ristumine RB trassiga lahendatud kirjale
lisatud joonisel näidatud kujul (Lisa 3).
10. Kangru küla liiklussõlm paikneb küll Kiili valla territooriumil, kuid vahetult Rae valla piiril,
seetõttu edastame informatsiooniks Kangru liiklussõlme lahenduse (Lisa 4).
11. Lisada planeeringu seletuskirja punkti 10.11. „Taastuvenergia tootmiseks sobilikud alad“,
tuulikute rajamisel riigimaantee, raudteede äärde peab nende kaugus peab olema vähemalt
nende kõrgusega võrdsel kaugusel riigitee servast. Kõrgusele tuleb juurde arvestada ka tiiviku
laba pikkus.
12. RB raudtee äärde kaitsehaljastuse kavandmisel tuleb arvestada, et kõrghaljastus tuleb rajada
väljapoole raudteemaad, raudtee kaitsevööndisse kavandatav kaitsehaljastus ei tohi takistada
nähtavust raudteelt ning raudteele. Raudtee kaitsevööndis kavandatav tegevus tuleb
kooskõlastada raudtee valdajaga ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.
13. Üldplaneeringu seletuskirja punktides 7.1.10. „P10 Rae keskuse piirkond“ ja 7.2.4. „A4 Rae
keskus“ palume parandada sõnastust. Rukki tee ja Põrguvälja teede ühendus uue
jaotusmagistraalteega ei kuulu RB projekti koosseisu ning ei ole tänaste eelduste kohaselt ette
nähtud rajada koos RB trassi ehitusega.
14. Planeerimisel arvestada, et müratundlike objektide kavandamisel RB raudtee lähipiirkonnas
peab arendaja tagama ja finantseerima normidele vastavate leevendavate meetmete
kasutusele võtmise.
Täname Teid Rail Baltic Estonia OÜ-d üldplaneeringu koostamise protsessi kaasamast ning palume
ka edaspidi planeeringu koostamise protsessis koostööd teha.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raido Kivikangur
põhitrassi peaprojektijuht
Lisa 1. RB raudtee täpsustunud asukoht („IDO-XR-AXIS-MD-DPS1-6-15-A1-1000-EST-2“);
Lisa 2. Rail Baltic Estonia OÜ 26.08.2020 kiri nr KV2020-065
(„Ringraudtee_eripl_eelnõule_seisukoht“);
Lisa 3. Põdra tee RB trassiga ristumise lahendus („RBDTD-EE-DS2-DPS1_IDO_OR0320-
ZZ_0014_D1_RTI-TL_MD_00004_001“);
Lisa 4. Kangru liiklussõlme lahendus („KANGRU LS_v002“).
2
Rae rohesilla asukoht Miks Rae rohesilda vaja on? Rail Baltic tekitab Rae piirkonnas väga tugeva barjääri looduse seisukohalt (ja ka inimestele). Rae rohesilla vajadus tekkis sellepärast, et Vaskjala-Ülemiste kanali sild üle RB tuleb oluliselt madalam, kui eelprojekt ette nägi. Põder sealt enam läbi ei mahu. Vaskjala kanalist põhja poole tuleb Rae kaubajaam, mis blokeerib loomade liikumise ja välistab ökodukti rajamise. Lisa k s lõikab RB pooleks suhteliselt suure metsaala Rae külas ja rohesild aitab säilitada selle sidusust. Kui Rae rohesilda ei tule , siis jää b kogu ala, mis on lennuvälja, Tartu maantee ja RB vahel (sh Rae raba) peaaegu täielikku isolatsiooni (joonis 1) . Ainsad ühendusteed oleks mõned väga pikad truubid ja Vaskjala-Ülemiste kanali sild (mis on madal, max kõrgus 2,6 m). Sarnane sild on olemas Tallinna ringteel ja tänu sellele moodustub piki Vaskjala-Ülemiste kanalit funktsionaalne rohekoridor, mis sobib hästi väikeulukitele. Lahendamata on suurulukite elupaikade ühendused. Joonisel 1 on ringiga märgitud Tallinna ringtee piirkond, kus suurulukid ületavad teed ning satuvad ka õnnetustesse. Perspektiivis oleks hea sinna rajada eritasandiline suurulukite läbipääs (ökodukt või suurulukitunnel). Kokkuvõtvalt, Rae rohesilda on kindlasti vaja kahel põhjusel: tagamaks Rae raba rohevõrgustiku tuumala suurulukitele mingisugunegi ühendus ümbritseva maailmaga; säilitades lokaalsel tasandil Kabeliaru metsa ühendatuse läände jääva lodumetsa alaga . Joonis 1. Rae piirkonna üldkaart. Punaste joontega on märgitud loomade liikumist oluliselt tõkestavad objektid. Tallinna ringteest liiguvad suurulukid vähesel määral üle. Roheliste nooltega on märgitud olemasolevad väikeulukite läbipääsud Tallinna ringteel ja kavandatavad loomaläbipääsud Rail Baltic trassil. Rohelise ringiga on tähistatud piirkond Tallinna ringteel, kus on konfliktkoht olemasolevate rohealadega. Miks Rae rohesild on seal , kus ta on? Rae rohesilla algne asukoht lähtus kahest asjaolust: rohe- ja hoonestusalade paiknemine (et oleks hoonetest sh kavandatavatest eemal) ; reljeef ja RB pikiprofiil (et ei peaks suuri rampe kuhjama , praeguses asukohas on RB süvend ca 4 m ) . Rae valla uues üldplaneeringus on Kullese tee elamuala asemele kavandatud roheala. Seega on rohealade paiknemise seisukohalt põhimõtteliselt võimalik Rae rohesilda nihutada ida suunas (Kabeliaru metsa serva). Võimalike alternatiivsete asukohtade osas tuleb teha täpsem analüüs. Nihutamise puuduseks on see, et RB süvend on ida pool suhteliselt madal am ja võrreldes praeguse asukohaga tuleks mulded oluliselt suuremad. Mullete alla võivad jääda väärtuslikud elupaigad. Rohesild peab olema ainult loomadele. Et vältida inimeste liikumist loomadele mõeldud sillal, tuleks jalakäijatele luua eraldi ületusvõimalus (vastavalt ÜP-le). Igal juhul (ka siis kui rohesilda ei tule) on vajalik jätta RB-st lõuna poole 100 m laiune rohekoridor , kuhu ei või rajada liikumist tõkestavaid rajatisi (nt aedu). Joonis 2. Rohelise joonega on märgitud vajalik rohekoridori laius. Roheliste nooltega on märgitud kavandatavad loomaläbipääsud Rail Baltic trassil. Rohelise ringiga on tähistatud piirkond Tallinna ringteel, kus on konfliktkoht olemasolevate rohealadega. Mis puutub päikeseparkidesse, siis nende mõju loomastikule on veel suhteliselt vähe uuritud. Üldiselt päikesepargid elurikkusele halvasti ei mõju, kui need projekteeritakse ja ehitatakse teadlikult keskkonnaga arvestades. Sageli on päikesepargid piiratud aiaga, mis takistab teatud loomade liikumist. Päikese käes soojenedes meelitavad paneelid ligi putukaid ning need omakorda putuktoidulisi linde ja nahkhiiri. Lindude puhul on märgatud, et paljud linnud lendavad paneelidesse ja saavad niiviisi viga või hukku vad (sarnane suurte klaaspindadega) . Soovitatav on enne päikeseparkide rajamist teha keskkonnamõjude hindamine. Piret Remm 17.12.2020 OÜ Rewild teadusjuht
[email protected] tel +372 5289349
Rail Baltic ulukiekspertiis | 1
Rail Baltic ulukiekspertiis
Rae rohesilla ümbruse rohevõrgustik
Kuupäev 23.02.2021
Koostajad OÜ Rewild
Klient Skepast&Puhkim OÜ
Seotud osapooled Rail Baltic Estonia, RB Rail, Rae vald
Töörühm Jaanus Remm, PhD; Piret Remm, PhD
Kontakt
[email protected] | www.rewild.ee
SISUKORD
1 Rae rohesilla vajalikkus ..................................................................................................... 2
2 Rae rohesilla asupaik ........................................................................................................ 3
3 Rohealad ja rohevõrgustiku sidusus ................................................................................. 4
4 Lisa .................................................................................................................................... 5
Rail Baltic ulukiekspertiis | 2
1 RAE ROHESILLA VAJALIKKUS
Rail Baltic (RB) tekitab Rae piirkonnas väga tugeva liikumisbarjääri loomadele. KSH tingimuste
kohaselt tuleb suurulukite läbipääsuks rajada ökodukt (või aiakatkestus) Rae raba serva või
kõrge sild Vaskjala-Ülemiste kanalile (kallasrajad 6 m kõrged ja 50 m laiad). Eelprojektis oli
suurulukite läbipääs kavandatud Vaskjala-Ülemiste kanali kõrgete kallasradadena, kuid
mõõtmed on oluliselt väiksemad soovitatust – 4 m kõrged ja 8 m laiad. Põhiprojektis on see
sild tehnilistel põhjustel veelgi madalam kui eelprojekt ette nägi (kõrgus maksimaalselt 2,6 m,
kallasradade laius 2 + 10 m mõlemal kaldal). Põder sealt läbi ei mahuks. Sarnane sild on
olemas Tallinna ringteel ja tänu sellele moodustub piki Vaskjala-Ülemiste kanalit
funktsionaalne rohekoridor, mis sobib hästi väikeulukitele. Lahendamata on suurulukite
elupaikade ühendused.
Vaskjala-Ülemiste kanalist põhja poole tuleb Soodevahe kaubajaam, mis blokeerib loomade
liikumise ja välistab ökodukti rajamise. Lisaks lõikab RB pooleks suhteliselt suure metsaala Rae
külas. Selleks et säilitada selle metsaala sidusust ja anda Rae raba põtradele võimalus
välismaailmaga suhtlemiseks, soovitati rajada rohesild (väike ökodukt) Rail Baltic Ülemiste-
Kangru lõigu kilomeetripunktile 10+100. Rae rohesild on oluline, et kogu ala, mis on Tallinna
lennuvälja, Tartu maantee ja RB vahel (sh Rae raba) ei jääks peaaegu täielikku isolatsiooni
(joonis 1). Ainsad ühendusteed peale Rae rohesilla on mõned väga pikad väikeulukitunnelid
ja Vaskjala-Ülemiste kanali madal sild. Joonisel 1 on ringiga märgitud Tallinna ringtee piirkond,
kus suurulukid ületavad teed ning satuvad ka õnnetustesse. Perspektiivis oleks hea sinna
rajada eritasandiline suurulukite läbipääs (ökodukt või suurulukitunnel). Lähitulevikus tasub
seal kaaluda kiiruse piiramist ja/või ulukituvastussüsteemi paigaldamist.
Rail Baltic ulukiekspertiis | 3
Joonis 1. Rae piirkonna üldkaart. Punaste joontega on märgitud loomade liikumist oluliselt tõkestavad objektid.
Tallinna ringteest liiguvad suurulukid vähesel määral üle. Roheliste nooltega on märgitud olemasolevad
väikeulukite läbipääsud Tallinna ringteel ja kavandatavad loomaläbipääsud Rail Baltic trassil. Rohelise ringiga on
tähistatud piirkond Tallinna ringteel, kus on konfliktkoht olemasolevate rohealadega ja vajadus suurulukite
läbipääsuks.
2 RAE ROHESILLA ASUPAIK
Rae rohesilla asukoha valikul on lähtutud kahest peamisest asjaolust:
• rohe- ja hoonestusalade paiknemine (et oleks hoonetest võimalikult eemal);
• reljeef ja RB pikiprofiil (et ei peaks suuri rampe kuhjama, pakutud asukohas on RB
süvend ca 4 m).
Kabeliaru metsa põhjaossa oli kavandatud Kullese tee elamuarendus ja seetõttu sinna
rohesilla rajamist ei soovitatud. Idapoolse asukoha puuduseks on veel see, et RB süvend on
seal suhteliselt madalam ja võrreldes praeguse asukohaga tuleks mulded oluliselt suuremad
ja ökodukti konstruktsioon keerukam (mis tähendab oluliselt suuremat kulu). Mullete alla
võivad jääda väärtuslikud elupaigad. Samuti oleks ümbritsevast maapinnast palju kõrgema
läbipääsu efektiivsus eeldatavasti väiksem. Praeguse asukoha puuduseks on suhteliselt
vähene seotus suuremate rohealadega.
Rail Baltic ulukiekspertiis | 4
3 ROHEALAD JA ROHEVÕRGUSTIKU SIDUSUS
Erinevatel loomarühmadel peab olema võimalik liikuda neile sobivate elupaigalaikude vahel.
Rae valla rohealad on kõik väga suure arendussurve all ja seda olulisem on tagada säilivate
väikeste rohealade ühenduste säilimine. Joonisel 2 on toodud ettepanek rohevõrgustiku
laiendamiseks Rae valla põhjaosas, et kavandatava rohesilla kaudu oleks tagatud muu hulgas
ka suurulukite liikumine.
Joonis 2. Ettepanek rohevõrgustiku laiendamiseks Rae rohesilla ümbruses. Rohelisega on olemasolev rohevõrk,
kollasega rohealad, mille arvel rohevõrgustikku laiendada ja punaste nooltega kriitilised kohad, kus on kõige
olulisem pöörata tähelepanu loomade liikumisteede säilitamisele ja arendamisele.
Loomade liikumiseks tuleb mõlemale poole Rail Baltic raudteed jätta vähemalt 100 m laiused
rohekoridorid (metsloomade elupaigaribad) Vaskjala-Ülemiste kanalist kuni Põrguvälja teeni.
Need toimivad ka kaitsehaljastuse vöönditena. Rae valla uues üldplaneeringus on Kullese tee
elamuala asemele kavandatud roheala, mis tähendab, et Kabeliaru metsa ühendamiseks Rae
rohesillaga sobib piki raudteed kulgev koridor. Põrguvälja põldudele on kavandatud tootmis-
maad ja ühe võimaliku arenguna nähakse päikesepargi rajamist. Üldiselt päikesepargid
elurikkusele halvasti ei mõju, kui need projekteeritakse ja ehitatakse teadlikult keskkonnaga
arvestades. Päikese käes soojenedes meelitavad paneelid ligi putukaid ning need omakorda
putuktoidulisi linde, nahkhiiri jt. Päikesepaneele ümbritsev rohumaa sobib kahepaiksetele,
Rail Baltic ulukiekspertiis | 5
pisi- ja väikeimetajatele, aga miks mitte ka metskitsedele. Sageli on päikesepargid piiratud
aiaga, mis takistab suuremate loomade liikumist. Põrguvälja puhul on tugevalt soovitatav
aedu mitte rajada, et loomade liikumine oleks võimalik laiemal alal ning jätta
päikesepaneelide vahele mõlemas suunas läbipääsukohad (vahed).
Rohesillast kirde suunas on oluline, et elamute vahele jääks haljastatud käigurajad, et säiliks
ühendus Rae rabaga ning seda ümbritsevate metsa ja niiduelupaikadega. Rohevõrgustikku
soovitame kaasata ka Rae mõisa ala, sest seal on väärtuslikud elupaigad erinevatele lindudele
ja loomadele.
4 LISA
Dokumendile on lisatud kaardikiht ettepanekuga rohevõrgu laiendamiseks kavandatud Rae
rohesilla ümbruses (vt ka joonis 2); "reWiLD_Rae_rohev6rgu_t2iendus_2021-02-23.dwg".
Rail Baltic Estonia OÜ
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 6-1/3382
Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu alale planeeritud rohesild ja Kullese tee
elamuala
Rae valla poole on pöördunud Kullese tee elamukruntide (Rae Vallavolikogu 21.11.2006
otsusega nr 195 kehtestatud Lepiku kinnistu detailplaneeringu ala) omanik Insalco Baltic
OÜ, kes teavitab, et Maa-amet on teatanud soovist kinnistud osaliselt Rail Baltica
trassikoridori tarbeks võõrandada. Võõrandada soovitakse otseselt vaid põhitrassi alla
jääv ala. Kuid võõrandatavad kinnistud lõikavad ära
juurdepääsu/elektrivarustuse/veevarustuse kogu ülejäänud elurajoonile (lõunapoolne
ala), mida võõrandada ei planeerita. Maa-amet keeldub alles jäävaid kinnistuid
võõrandamast ja samuti kahju hüvitamast, mis seondub pärast sundvõõrandamist alles
jäävate kinnistute väärtuse vähenemises (neid ei ole võimalik enam elamukinnistutena
kasutada). Maa-amet on tellinud hindamisakti, milles leitakse, et alles jäävate kinnistute
suhtes on võimalik kehtestada uus detailplaneering ja sellega
juurdepääsu/elektri/veevarustuse küsimused lahendada.
Hinnanguline maavajadus. Allikas: https://gis.railbaltica.org/
Aruküla tee 9 Arvelduskonto
Telefon 605 6750
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA EE902200001120122757
E-post
[email protected]
Registrikood 75026106 Swedbank
Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus on see ala määratud kaitsehaljastuse maa
juhtotstarbelisena. See ala vajab säilitamist rohealana ka seetõttu, et sellesse piirkonda
on planeeritud Rail Baltic projektiga rohesild. Rohesilla valiku tegemisel on arvestatud, et
Kullese tee elamuala ei viida kogu ulatuses ellu. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering
on vastu võetud Rae Vallavolikogu 20. aprill 2021 otsusega nr 151. Selle lahenduse on
kooskõlastanud Rail Baltic Estonia OÜ, Maa-amet ja Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu lahendus on
esitatud Rahandusministeeriumisse heakskiitmise menetlusse 17.11.2022.
Rohesilla asukoha määramisest Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus ja Rail Baltic
projektis:
- RB Rail AS teeb ettepaneku kajastada Rail Baltica projekti raames vajalikku rohesilda:
RB Rail AS 22.01.2021 kiri nr 1.13/EE-2021-123 (Lisa 1) ja 15.02.2021 toimunud Rae
rohesilla arutelu protokoll (Lisa 2). RB Rail AS palub Rae põhjapiirkonna üldplaneeringus
mitte planeerida sinna piirkonda täiendavaid rajatisi, mis võib häirida loomade liikumist.
- Rail Baltic Estonia OÜ 9.12.2020 kirjaga nr 6-1/2492-3 (Lisa 3) juhib tähelepanu Rae
valla põhjapiikonna üldplaneeringu raames, et Lüüsi tee lähistele on Rail Baltic projekti
raames kavandamas täiendavat raudtee rohesilda. Juhitakse tähelepanu, et koostatava
üldplaneeringu järgi jääb rohesilla naabrusesse taastuvenergia tootmiseks sobilik ala, mis
on vastavalt seletuskirjale päikesepargi ala. Arvestades asjaolu, et päikesepargi näol on
tegemist tehiskeskkonnaga, mis omab mõju loomastikule, tuleks kaaluda rohevõrgustiku
toimimiseks lähiala maakasutuse lahendusi nii, et see oleks kooskõlas rohesilla rajamise
põhimõtetega. See tähendab, et selle ettepaneku alusel on lisaks sellele, et Kullese tee
elamuala ei ole planeeritud elamumaa juhtotstarbeline, on täiendavalt vähendatud ka
tootmismaa juhtotstarbelise ala ulatust.
- OÜ Rewild teadusjuht Piret Tamm seisukoht Rae Rohesilla asukohale (Lisa 4): Rail
Baltic tekitab Rae piirkonnas väga tugeva barjääri looduse seisukohalt (ja ka inimestele).
Rohelise joonega on märgitud vajalik rohekoridori laius. Roheliste nooltega on märgitud kavandatavad
loomaläbipääsud Rail Baltic trassil. Rohelise ringiga on tähistatud piirkond Tallinna ringteel, kus on
konfliktkoht olemasolevate rohealadega.
Rae rohesilla vajadus tekkis sellepärast, et Vaskjala-Ülemiste kanali sild üle Rail Baltica
tuleb oluliselt madalam, kui eelprojekt ette nägi. Põder sealt enam läbi ei mahu. Vaskjala
kanalist põhja poole tuleb Rae kaubajaam, mis blokeerib loomade liikumise ja välistab
ökodukti rajamise. Lisaks lõikab Rail Baltica pooleks suhteliselt suure metsaala Rae külas
ja rohesild aitab säilitada selle sidusust. Kui Rae rohesilda ei tule, siis jääb kogu ala, mis
on lennuvälja, Tartu maantee ja Rail Baltica vahele (sh Rae raba) peaaegu täielikku
isolatsiooni.
-Rail Baltic projekti raames koostatud „Rail Baltic ulukiekspertiis. Rae rohesilla ümbruse
rohevõrgustik“ (OÜ Rewild 23.02.2021) on välja toodud, et loomade liikumiseks tuleb
mõlemale poole Rail Baltic raudteed jätta vähemalt 100 m laiused rohekoridorid
(metsloomade elupaigaribad) Vaskjala-Ülemiste kanalist kuni Põrguvälja teeni. Need
toimivad ka kaitsehaljastuse vöönditena. Rae valla uues üldplaneeringus on Kullese tee
elamuala asemele kavandatud roheala, mis tähendab, et Kabeliaru metsa ühendamiseks
Rae rohesillaga sobib piki raudteed kulgev koridor.
Joonis rohevõrgustiku laiendamiseks Rae rohesilla ümbruses. Rohelisega on olemasolev rohevõrk,
kollasega rohealad, mille arvel rohevõrgustikk laiendada ja punaste nooltega kriitilised kohad, kus on kõige
olulisem pöörata tähelepanu lömade liikumisteede säilitamisele ja arendamisele.
-Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus on eemaldatud Kullese tee piirkonna alal
elamumaa juhtotstarbelise ala maakasutus, kuna seda läbib Rail Baltic põhitrass ning
lisaks eelpool toodud põhjendustele tulenevalt riiklikust huvist rohesilla asukoha
muutmiseks.
-Maaamet on asunud omandama Kullese tee elamupiirkonna kinnistuid, kuid omandada
soovitakse vaid otseselt põhitrassi alla jäävat osa. Maa-amet on kinnistute omanikule
Insalco Baltic OÜ-le 06.01.2023 kirjaga nr 7-21/22/20947-3 (Lisa 6) seisukoha, et Kullese
elurajoonis asuvad kinnistud asuvad Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195
kehtestatud Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal, mistõttu soovitab teha koostööd
kohaliku omavalitsusega allesjäävate kinnistute osas ja leida lahendus läbi uue
detailplaneeringu menetluse juurdepääsu ja trasside rajamiseks. Riigitee 11113 Assaku-
Jüri hakkab kulgema viaduktina üle ehitatava raudtee, raudtee ehitatakse süvendisse
ning seetõttu nihkub ka riigitee 11113 Assaku-Jüri asukoht olemasolevast asukohast
kaugemale. Olemasolev riigitee lõik muutub Kullese tee kinnisasjadega piirnevas osas
hooldusteeks ja juurdepääsu on Maa-ameti hinnangul võimalik lahendada hooldusteelt
detailplaneeringuga kavandatud mahasõiduga Kullese teele. Seega on Maa-amet
andnud omapoolse hinnangu ja leiab, et Kullese tee elamuala koos seal hetkel kehtiva
väikeelamute ehitusõigusega on võimalik jätkuvalt ellu viia.
Rae vald on seisukohal, et isegi kui kinnistu omanikul on võimalus alustada Lepiku
kinnistu detailplaneeringu muutmist kehtiva üldplaneeringu alusel nii nagu sellele juhib
tähelepanu Maa-amet 06.01.2023 kirjaga, siis tekib otsene vastuolu Rail Baltic projekti
raames koostatud ulukiuuringuga ja projektiga tervikuna. Juhime lisaks tähelepanu, et
kehtestatud Lepiku kinnistu detailplaneeringut on võimalik muuta hetkel Rae vallas
kehtiva üldplaneeringu alusel, kuid seda ei ole võimalik teha enam Rae valla
põhjapiirkonna üldplaneeringu alusel, mis arvestab Rail Balticu projektiga projekteeritud
rohesillast tulenevate nõuetega. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering on hetkel
Rahandusministeeriumis planeeringu heakskiitmise menetluses.
Rae vald on otseselt ja siduvalt Rail Baltic projektist tulenevalt muutnud praegu kehtivat
üldplaneeringu lahendust ning näinud Lepiku kinnistu detailplaneeringu alale
kaitsehaljastuse maa juhtotstarbe. Selline vajadus on tulnud põhitrassi asukohast,
rohesilla asukohast ja otseselt RB Rail AS ja Rail Baltic Estonia OÜ ettepanekutest.
Rae vald ei ole ette näinud selles osas üldplaneeringu raames kinnistuomanikule kulude
hüvitamist või määranud seda ala avalikes huvides omandamise vajadust.
Üldplaneeringuga piiranguid seades tuleb silmas pidada ka, et laiaulatuslike
omandiõiguse piirangute seadmine võib kaasa tuua kohustuse piirangutega kinnisasi
omandada. Omandiõigus ei ole tõesti piiramatu ning üldplaneeringuga selle kitsendamine
on õiguspärane seni, kuni seejuures järgitakse õigluse üldpõhimõtteid (sh
proportsionaalsust). Kohustus kinnisasja võõrandamiseks on juhul, kui kehtestatud
kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele.
Palume selgitada, millise kaalutlusotsuse alusel otsustati omandada minimaalne
maavajadus Rail Baltic põhitrassi elluviimiseks, samas kui olemasoleva rohekeskkonna
toimimise tagamiseks ja sama projektiga kavandatud rohesilla elluviimiseks oleks vajalik
omandada maad laiemalt. Samuti palume seisukohta, kas planeeritud rohesild saab
toimida ka pärast seda, kui Kullese tee elamuala järele jäävas lõunapoolses osas jääb
eraomandisse ja viiakse ellu kehtiva detailplaneeringu kohasena. Lisaks soovime
seisukohta kui põhjapiirkonna üldplaneeringus määrata Kullese tee lõunapoolne
elamupiirkond jätkuvalt elamumaa juhtotstarbeliseks ja kas antud juhul oleksid osapoolte
kooskõlastused ja arvamused jätkuvalt siduvad sellele ruumilahendusele.
Rae vald ootab seejuures nimetatu osas seisukohti Rail Baltic Estonia OÜ-lt, RB Rail AS-
lt ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anna Õuekallas
abivallavanem
Koopia:
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
RB RAIL AS
[email protected]
Maa-amet
[email protected]
Insalco Baltic OÜ
[email protected]
Lisad:
1. RB Rail AS 22.01.2021 kiri nr 1.13/EE-2021-123, docx-vormingus
2. 15.02.2021 toimunud Rae rohesilla arutelu protokoll, pdf-vormingus
3. Rail Baltic Estonia OÜ 9.12.2020 kiri nr 6-1/2492-3, pdf-vormingus
4. Rail Baltic projekti raames koostatud „Rail Baltic ulukiekspertiis. Rae rohesilla
ümbruse rohevõrgustik“ (OÜ Rewild 23.02.2021), docx-vormingus
5. OÜ Rewild teadusjuht Piret Tamm seisukoht Rae Rohesilla asukohale, pdf-
vormingus
6. Maa-ameti 06.01.2023 kiri nr 7-21/22/20947-3, pdf-vormingus
Stina Metsis 651 3921
[email protected]
Priit Põldmäe Rae abivallavanem Rae vallavalitus Aruküla tee 9 Jüri alevik, 75301
[email protected] cc:
[email protected] [email protected] Lugupeetud Priit Põldmäe Rae abivallavanem Rae vallavalitsus Rae rohesilla asukoht Pöördume Teie poole seoses Rail Baltica projekti raames projekteeritava rohesilla ja Teie koostatava Rae valla üldplaneeringuga. Meile teadaolevalt on Skepast&Puhkim esindaja saatnud detsembris 2020. a Rae valda põhjenduskirja ja joonise küsimusega, kas Rae valla Üldplaneeringu koostamisel on võimalik arvestada rohesilla ja rohekoridori asukohaga. Lisaks antud kirjale viitame ka Rail Baltica ning Rae valla 25.03.2020 kohtumisele, kus muuhulgas tutvustati rohesilla olemust ja asukohta. Teema on Rail Baltica jaoks oluline, et tagada keskkonna aspektist optimaalseim töötav lahendus. Palume Rae Üldplaneeringus mitte planeerida sinna piirkonda täiendavaid rajatisi, mis võib häirida loomade liikumist. Palume lahenduste koostamisel teha koostööd ka Rail Baltica ning projekteerija keskkonnaekspertidega. Palume Rae valla tagasisidet Skepast&Puhkim tehtud ettepanekutele vastusena käesolevale kirjale. Vajadusel oleme valmis andma selgitusi ka koosolekul. Võimalusel palun tagasisidet hiljemalt 29.01.2021. Joonis 1: väljavõte Rae valla üldplaneeringust, kus punase kastiga on tähistatud rohesilla asukoht. 1510665 1045845 Lisad: SKPK Rae rohesilla asukoht. Väljavõte KSH-st. Rohesilla asendiplaan DWG formaadis. Lugupidamisega, KÄESOLEV DOKUMENT ON ALLKIRJASTATUD ELEKTROONILISELT TURVALISE ELEKTROONILISE ALLKIRJAGA JA SISALDAB AJATEMPLIT Sten Berezin, Projektijuht RB RAIL AS
Raimu Tali
Insalko Baltic OÜ
[email protected] 06.01.2023 nr 7-21/22/20947-3
Kinnisasjade jagamisest
Austatud Raimu Tali
Maa-amet on teavitanud Teid 03.01.2022 kirjaga nr 7-21/22/6 ja OÜ-d Insalko Baltic, mille
juhatuse liikmeks Te olete, 31.12.2021 kirjaga nr 7-21/21/20326 ning 27.10.2022 kirjaga 7-
21/22/18361 Harju maakonnas Rae vallas Rae külas asuvate kinnisasjade avalikes huvides
omandamise menetluse läbiviimisest kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi
KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7 alusel Rail Baltic raudtee ehitamiseks. Kokku hõlmab Rail Baltic
projekt nii Teie kui OÜ Insalko Baltic omandis olevat 31 kinnistut, milledest projektlahenduse
järgi on vajalik omandada tervikuna 11 kinnistut ja osaliselt 20 kinnistut.
Maa-amet on 02.03.2022 kirjas nr 7-21/21/20326-5 märkinud, et arvestame Teie sooviga raudtee
projekti jaoks osaliselt vajalike kinnistute omandamiseks tervikuna nii Teile kui ka OÜ-le Insalko
Baltic kuuluvate elamumaa sihtotstarvetega kinnisasjade osas. Maa-amet on tellinud kinnistute
hindamised ning esitanud hetkel 29.12.2022 kirjaga nr 7-21/21/20320 pakkumuse OÜ Insalko
Baltic omandis olevate kinnistute omandamiseks, sealjuures raudteetaristu jaoks osaliselt vajalike
elamumaa sihtotstarvetega kinnisasjade osas nii osaliselt kui ka tervikuna, lähtudes KAHOS § 10
lõikest 1.
Olenemata sellest, kas riik omandab kinnistud tervikuna või osaliselt, tuleb siiski raudteetaristu
jaoks vaid osaliselt vajalikud kinnisasjad jagada, et moodustada raudteetaristu ja teenindusrajatiste
alusest maast eraldi kinnisasjad ning Maa-amet on asunud KAHOS § 10 lõike 4 alusel korraldama
OÜ Insalko Baltic omandis olevate 11113 Assaku-Jüri tee L3, Kullese tee 11, Kullese tee 17,
Saare-Lepiku, Suure-Lepiku ja Väike-Lepiku kinnisasjade ning Teie omandis olevate Kullese tee
4, Kullese tee 6, Kullese tee 8, Kullese tee 13 ja Rae tee 60 kinnisasjade jagamist. KAHOS § 10
lõike 4 kohaselt on Maa-ametil kui menetluse läbiviijal kinnisasja osalisel omandamisel õigus
kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega seotud toiminguid ja esitada
avaldusi.
11113 Assaku-Jüri tee L3, Kullese tee 11, Kullese tee 17, Saare-Lepiku, Suure-Lepiku ja Väike-
Lepiku, Kullese tee 4, Kullese tee 6, Kullese tee 8, Kullese tee 13 ja Rae tee 60 kinnisasjadest
raudteetaristu jaoks vajalikest osadest iseseisvate kinnisasjade moodustamiseks pöördus Maa-
amet 06.12.2022 jagamise taotlusega nr 7-21/22/20947 Rae Vallavalitsuse poole.
Rae Vallavalitsus edastas Teile tutvumiseks ning vastuväidete ja ettepanekute esitamiseks
korralduste eelnõud, milles jagatakse Maa-ameti 06.12.2022 taotluse alusel eespool nimetatud
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
kinnisasjad. Esitasite korralduse eelnõudele vastuväited, mille Rae Vallavalitsus edastas
vastamiseks Maa-ametile, kuivõrd omandamise ulatuse osas arvamuse andmine ei ole kohaliku
omavalitsuse pädevuses.
Esitatud vastuväidete kohaselt ei nõustu Te katastriüksuste jagamisega, kuna jagamist ei tehta
kinnistute omanike huvides. Olete seisukohal, et kohalik omavalitsus ei tohi kinnistu omaniku
nõusolekuta kinnistuid väiksemateks tükkideks tükeldada ning et asjaolu, et riik plaanib
kõnealused kinnistud osaliselt/tervikuna sundvõõrandada, ei oma antud juhul tähtsust, sest hetkel
puudub kokkulepe kinnisasjade võõrandamiseks.
Leiate, et kinnistute jagamine on Teie huvide vastane ja kahjustab Teid oluliselt, kuna pärast
jagamist ei ole võimalik teisi Kullese elurajooni kinnistuid enam elamukruntidena kasutada.
Tükeldamise järgselt lõigatakse allesjäävatele elurajooni kinnistutele ära juurdepääs avalikult teelt,
samuti ei ole võimalik vedada vett, kanalisatsiooni ja elektriühendusi, mistõttu tekib nendest
kinnistutest juurdepääsuta ja arendamispotentsiaalita „saareke“. Seetõttu allesjäävate kinnistute
turuhind langeb ca 95 - 99% ja tegemist on otsese rahalise kahjuga suuruses vähemalt mitu miljonit
eurot. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks kohaliku omavalitsuse poolt on vaja omanikele selline
kahju tekitada.
Samasisulised vastuväited esitasite Maa-ametile 26.01.2022 selle erinevusega, et soovisite, et riik
omandaks kõik Kullese elurajooni kinnistud tervikuna või alternatiivselt omandaks vajaminevad
kinnistud, kuid kompenseeritaks õiglaselt võõrandamata jäävate kinnistute turuväärtuse
kaotsiminekust tingitud kahju. Maa-amet selgitas 02.03.2022 kirjaga nr 7-21/21/20326-5, et
KAHOS ei reguleeri kahju hüvitamist nende kinnisasjade osas, mida raudtee taristu otseselt ei
puuduta, kuid millele võivad tekkida kahjulikud mõjutused seoses tulevikus rajatava raudteega.
KAHOS § 13 ja § 14 sätestatud otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu hüvitamine
kohalduvad vaid avalikes huvides omandatava kinnisasja suhtes. Kinnisasi KAHOSe tähenduses
on kinnistu. Kinnistusraamatuseaduse § 51 punkti 1 kohaselt on kinnistu kinnistusraamatusse
iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk). Nii omandamist puudutavad kinnisasjad kui
ülejäänud Kullese elurajoonis asuvad kinnisasjad on kantud kinnistusraamatusse iseseisvate
üksustena (eraldi kinnistutena). Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kohaldada KAHOS § 13 ja
§ 14 sätteid Kullese elurajoonis asuvate naaberkinnisasjade suhtes, mida Rail Baltic raudtee
projekt ei puuduta.
Kullese elurajoonis asuvad kinnistud asuvad Rae Vallavolikogu 21.11.2006 otsusega nr 195
kehtestatud Lepiku kinnistu detailplaneeringu alal, mistõttu soovitasime koostöös kohaliku
omavalitsusega allesjäävate kinnistute osas läbi uue detailplaneeringu menetluse leida lahendused
juurdepääsu ja trasside rajamiseks. Rail Baltic projektiga on kavandatud Kullese elurajooni
piirkonnas kahjulike mõjude leevendamiseks mürasein. Täiendavalt oleme 25.03.2022 e-kirjaga
edastanud Teile väljavõtte Rail Baltic Ülemiste-Kangru lõigu ehitusprojektist ja 20.04.2022 ja
21.04.2022 e-kirjadega selgitava info Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi
koridori asukoha määramine“ materjalide kohta, sh täpsema viite maakonnaplaneeringu
seletuskirja leheküljel 103 Lepiku detailplaneeringu ala puudutava skeemi 5.3.2 ja leheküljel 104
punktis 16 leitava detailplaneeringu ala puudutava käsitluse kohta. Telefonitsi on selgitatud
raudtee projektlahendust Kullese tee elurajooni kinnistute piirkonnas, sh ka seda, et riigitee 11113
Assaku-Jüri hakkab kulgema viaduktina üle ehitatava raudtee, raudtee ehitatakse süvendisse ning
seetõttu nihkub ka riigitee 11113 Assaku-Jüri asukoht olemasolevast asukohast kaugemale.
Olemasolev riigitee lõik muutub Kullese tee kinnisasjadega piirnevas osas hooldusteeks ja
juurdepääsu on võimalik lahendada hooldusteelt detailplaneeringuga kavandatud mahasõiduga
Kullese teele.
Seega on Maa-amet alustanud ettevalmistustega 11113 Assaku-Jüri tee L3, Kullese tee 11, Kullese
tee 17, Saare-Lepiku, Suure-Lepiku ja Väike-Lepiku, Kullese tee 4, Kullese tee 6, Kullese tee 8,
Kullese tee 13 ja Rae tee 60 kinnistute jagamiseks, et moodustada riigile omandatavatest osadest
2
iseseisvad kinnisasjad.
KAHOS § 10 lõike 4 alusel on menetluse läbiviijal õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki
kinnisasja jagamisega seotud toiminguid ja esitada avaldusi. KAHOSe seletuskirjas on selgitatud,
et: „KAHOS § 10 lõikes 4 sätestatakse menetluse läbiviija õigus teha kinnisasja jagamise
toimingut. Kinnisasja jagamine toimub maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 alusel kinnisasja
omaniku soovil ning kinnisasja omanik peab kooskõlastama kinnisasja jagamise plaani. Kui
kinnisasja jagamise eesmärk on sellest eraldatava osa omandamine avalikes huvides, võib
kinnisasja omanik olla maakorraldustoimingu läbiviimisega nõus, kuid ta võib ka sellega mitte
nõustuda. Juhul kui maaomanik on kinnisasja riigile võõrandamise ja selle jagamisega nõus, tuleb
teda menetlusega seotud asjaajamisega võimalikult vähesel määral koormata. Juhul kui omanik
kinnisasja võõrandamisega ei nõustu, takerduks asjaajamine tema kooskõlastuste ja toimingute
puudumise tõttu. Kuivõrd eelnõu kohaselt on kinnisasja omandamine võimalik nii kinnisasja
omanikuga kokkuleppel kui ka sundvõõrandamise teel, antakse menetluse läbiviijale õigus teha
kinnisasja omaniku eest kinnisasja jagamisega seotud toiminguid.“ Seega võib kinnisasja
omandamise menetluse läbiviija teha ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta kõiki jagamisega
seotud toiminguid.
Kinnisasja jagamisega ei otsustata ühegi omanikule omandamise menetluses kuuluva subjektiivse
õiguse üle, sh ei määra kinnisasja jagamine seda, kas omandatakse üksnes osa kinnisasjast või
kinnisasi tervikuna. Kinnisasja jagamise näol on tegemist lihtsa maakorraldustoiminguga
maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 tähenduses. Tegemist on ühe menetlustoiminguga kinnisasja
avalikes huvides omandamise menetluses. KAHOS ei täpsusta, mis ajahetkel tuleb teha vajalikud
maakorraldustoimingud. Menetluse läbiviija peab maakorraldustööde tegemiseks korraldama
hankemenetluse, mis võtab keskmiselt aega kaks nädalat. Seejärel saab maamõõtja asuda tegema
mõõdistustoiminguid, mis võtavad keskmiselt aega 90 päeva. Kokku võtab jagamise toiming aega
4-5 kuud. Kui mõõdistamise käigus selgub, et kinnisasjade omavahelised piirid on vastuolulised,
peab maamõõtja läbi viima kinnisasja piiri kindlakstegemise toimingu (MaaKS § 15) ning kui
mõni osapooltest kindlakstehtud piiri asukohaga ei nõustu, peab piiri asukoha määrama
katastripidaja oma otsusega, mis omakorda võib pikendada kinnisasja jagamise toimingut kuni ühe
aastani. Seega kuivõrd kinnisasja jagamine on ajaliselt pikk protsess, on menetluse läbiviija sellega
juba alustanud menetluse kestel, kus ei ole veel otsustatud, kas omandatakse ainult osa kinnisasjast
või kinnisasi tervikuna, samuti ei ole veel selge, kas omandamine toimub kokkuleppeliselt või
sundvõõrandamisena.
Maa-amet on väljendanud valmisolekut jagamist vajavate kinnisasjade Kullese tee 4, Kullese tee
6, Kullese tee 8, Kullese tee 13, Rae tee 60, Kullese tee 11 ja Kullese tee 17 omandamiseks
tervikuna ning täpsemalt on võimalik läbirääkimiste käigus selgitada tervikuna omandamist Rail
Baltic trassile jäävate kinnistute osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Krinal
maakorralduse osakonna juhataja
Teadmiseks: Rae Vallavalitsus, Anne Varbla (
[email protected])
Heli Just
56686805
[email protected]
3
Saatja:
[email protected]
Saaja: "MKM info"
Teema: 6-1/3382 Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu alale planeeritud rohesild ja Kullese tee elamuala
Kuupäev: 2023-02-23 10:14
Tere
Edastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja.
Lugupidamisega
Rae Vallavalitsus
Telefon: 60 56750
E-mail:
[email protected]
Veeb: www.rae.ee
<http://email.mg.rae.ee/o/eJxEzDFOxjAMQOHTNBtRHLv27yEDQhzESZy2QqGo5f5Cndjf-3px0xG8AIsACSKEvRBqx8ZU19a1VpGsVVdWhcGpag9HySljyhkhAUGKL-ZGLyMejtAgL5TmFi_z6B6m37dt_nb0suBHjsxmJN2brx1Nq4s9g82f_bwsssiCn-Eqx_c4H-hrPspvef8P_gIAAP__4NIz4Q>
RB RAIL AS
Rae rohesilla asukoha arutelu
RB Rail AS, MS Teams
15.02.2021 / 15:00-16:00
Osalejad:
Sten Berezin - RBR, Priit Põldmäe - Rae vald, Kaido Zimmermann – RBR, Aivar Jaeski – RBR, Roland Müür
– RBE, Jan Minski – RBE, Jüri Hion – SKPK, Veiko Juudas – SKPK, Ivo Heinrich Arro – Rae vald, Pille Vals –
Rae vald
Protokollija: Eva-Maria Nool
Päevakord/teema:
Rae rohesilla asukoht. Osapoolte seisukohtade tutvustamine ja argumendid silla asukoha muutmisel.
Arutelu ja otsused:
Raudtee ehitamisel tekib loomadele ja inimestele ületamatu barjäär. Läbipääsu rajamine on vajalik, et
ühendada Rae valla rohealasid ning vältida tupikute tekkimist loomade liikumisel. Rae rohesild ei olnud
planeeritud Rail Baltica maakonnaplaneeringus ja on lisandunud projekti edenemisel. RB on vallale oma
ettepanekuid Value Engineeringu raames 2020. aasta märtsis tutvustanud. Rae valla põhja piirkonna
üldplaneeringus on rohesilla vahetusse lähedusse märgitud perspektiivne päikeseenergia tootmisala
ning ka rohesild jääb äri- ja arendusmaale.
RB ettepaneku järgi asub raudtee süvendis ning rohesilla rajamine on kõige mõistlikum. Rae valla
seisukoht on silla nihutamine Kabeliaru poole. Joonisel 1 märgitud rohelise noolega. Raudtee ei ole seal
enam süvendis ja laieneb (tekib eraldi Soodevahe-Muuga haru), mis tähendab, et rohesild muutuks
kõrgemaks ja laiemaks ning nõuaks rajamisel rohkem maad.
RBE esindaja tegi ettepaneku koostada alternatiivide võrdlus pidades silmas mõlema variandi
keskkondlikke ja majanduslikke aspekte. Võrdlus on vaja esitada enne veebruari lõppu, et muudatused
saaks põhja piirkonna üldplaneeringusse sisse viia.
Otsus:
Projekteerija koostab Rae rohesilla joonise (.dwg formaadis) ja teeb ettepaneku ca 100 m laiuse
rohekoridori rajamiseks, et ühendada rohesild olemasoleva rohevõrgustikuga. Koridor loomade
liikumiseks luuakse RB trasskoridori sisse ja esitatakse Rae vallale hiljemalt veebruari lõpuks (28.02.2021).
Täiendavalt annavad keskkonnaeksperdid tingimused, mida peavad arendajad Rae rohesilla ja
rohekoridori lähipiirkonnas ehitamisel arvestama (arendajatele tarastamise kohustus/keeld).
Rae vald nõustub rohesilla asukohaga koosolekul saadud RB ja SKPK selgituste põhjal.
Joonis 1 – RB Rae rohesilla valitud asukoht.
2