Keskkonnaministeerium
Meie: 23.02.2023
nr 7-5.4/23-00344-2
Pöördumise edastamine
Edastan Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe pöördumise Vabariigi Valitsusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Monday, February 20, 2023 11:51 PM
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Cc: Kaja Kallas <
[email protected]>
Subject: pöördumine valitsusele
Vabariigi Valitsus
Käesolevaga saadame Eesti Erametsaliidu pöördumise seoses kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja
vahetamise võimaluste seadustamisega riigile kuuluvate kinnisasjade vastu.
Lugupidamisega,
Jaanus Aun
Eesti Erametsaliit
Piirangute hüvitamine_VV.asice
Eesti Vabariigi Valitsus 17.02.2023
Seoses Nursipalu harjutusala laiendamisega on eramaaomandi kasutuse piiramine ja piirangute
hüvitamine muutunud tuliseks aruteluteemaks. Omandiõiguse kitsendamine võib toimuda mitmetel
ühiskonna jaoks olulistel eesmärkidel. Lisaks riigikaitselististele või taristu ehitamisega seotud
põhjustele puudutab tuhandeid maaomanikke nende omandi kasutamise piiramine looduskaitselistel
põhjustel. Kui leebemad piirangud (näiteks looduskaitsealade piiranguvööndid) jätavad maaomanikule
siiski teatud võimaluse enda maa kasutamiseks, siis ranged piirangud (näiteks kaitsealade
sihtkaitsevööndid) faktiliselt välistavad maaomaniku võimaluse tunda end maa peremehena. Kui
ühiskonna huvides kinnisasja kasutamist kitsendatakse, on ühiskonna poolt aus maaomaniku panust ka
vääriliselt hinnata – piirangud peavad eramaa omanikule olema õiglaselt ja koheselt kompenseeritud.
Paraku näeme maaomanike ebavõrdset kohtlemist lähtudes kitsendamise põhjustest. Nimelt
võimaldatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel piiratava eramaa
vahetamist riigile kuuluva maaga, kui tegemist on KAHOS § 4 lg 1 nimetatud juhtudega.
Looduskaitselistel põhjustel riigi poolt eramaa omandamine sinna loetelusse aga ei kuulu, mistõttu ei
ole võimalik vahetada rangete looduskaitseliste piirangutega eramaad riigile kuuluva maa vastu.
Looduskaitseseaduse säte, mis selliste maade vahetamist võimaldas tunnistati kehtetuks 2008.a.
Neile maaomanikele, kes soovivad enda elukohas jätkata traditsioonilise eluviisiga (nt metsamajandus)
ei ole lahenduseks looduskaitselise maa riigile võõrandamine. Küll võiks neile olla piisavaks
leevenduseks piirangutega eramaa vahetamine riigile kuuluva maa vastu. Hoolimata sellest, et nii
keskkonnaministritelt kui Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetelt on mõte looduskaitseliste maade
vahetamise taasseadustamisest pälvinud positiivset suhtumist on probleem jätkuvalt lahenduseta.
Igati nõustume justiitsministri poolt Kanal2 saatele „Reporter“ 02.02.2023 antud intervjuus
väljendatud järgmiste seisukohtadega: „Omandi omandamised riigi poolt peavad lähtuma samadest
põhimõtetest, me ei saa inimesi erinevalt kohelda sõltuvalt sellest, kas omandatakse Rail Balticu trassi alla
jäävaid kinnistuid või kinnistuid Nursipalus. Peab olema ühesugune lähenemine. Igal juhul vaadata süsteem
tervikuna üle“ (video kättesaadav: https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=356029 )
Oleme absoluutselt nõus, et maaomanikke ei saa hüvitiste pakkumisel kohelda erinevalt lähtudes
piiramise põhjustest. Maaomaniku jaoks ei ole vahet, kas tema maa võetakse ära riigikaitse,
infrastruktuuri objektide rajamise või looduskaitseliste piirangute tõttu. Omandist jääb ta ilma kõigil
nimetatud juhtudel. Ka hüvitis peab olema kõigil juhtudel samane. Teistpidine käsitlus on ebaõiglane.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku KAHOS-e muudatuste ettevalmistamisel lisada seaduse
eelnõusse sätted, mis võimaldavad kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamist riigile kuuluva
kinnisasjaga.
Lugupidamisega,
Ando Eelmaa
Eesti Erametsaliit
Juhatuse esimees