Pöördumine

Eesti Vabariigi Valitsus 17.02.2023 Seoses Nursipalu harjutusala laiendamisega on eramaaomandi kasutuse piiramine ja piirangute hüvitamine muutunud tuliseks aruteluteemaks. Omandiõiguse kitsendamine võib toimuda mitmetel ühiskonna jaoks olulistel eesmärkidel. Lisaks riigikaitselististele või taristu ehitamisega seotud põhjustele puudutab tuhandeid maaomanikke nende omandi kasutamise piiramine looduskaitselistel põhjustel. Kui leebemad piirangud (näiteks looduskaitsealade piiranguvööndid) jätavad maaomanikule siiski teatud võimaluse enda maa kasutamiseks, siis ranged piirangud (näiteks kaitsealade sihtkaitsevööndid) faktiliselt välistavad maaomaniku võimaluse tunda end maa peremehena. Kui ühiskonna huvides kinnisasja kasutamist kitsendatakse, on ühiskonna poolt aus maaomaniku panust ka vääriliselt hinnata – piirangud peavad eramaa omanikule olema õiglaselt ja koheselt kompenseeritud. Paraku näeme maaomanike ebavõrdset kohtlemist lähtudes kitsendamise põhjustest. Nimelt võimaldatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel piiratava eramaa vahetamist riigile kuuluva maaga, kui tegemist on KAHOS § 4 lg 1 nimetatud juhtudega. Looduskaitselistel põhjustel riigi poolt eramaa omandamine sinna loetelusse aga ei kuulu, mistõttu ei ole võimalik vahetada rangete looduskaitseliste piirangutega eramaad riigile kuuluva maa vastu. Looduskaitseseaduse säte, mis selliste maade vahetamist võimaldas tunnistati kehtetuks 2008.a. Neile maaomanikele, kes soovivad enda elukohas jätkata traditsioonilise eluviisiga (nt metsamajandus) ei ole lahenduseks looduskaitselise maa riigile võõrandamine. Küll võiks neile olla piisavaks leevenduseks piirangutega eramaa vahetamine riigile kuuluva maa vastu. Hoolimata sellest, et nii keskkonnaministritelt kui Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetelt on mõte looduskaitseliste maade vahetamise taasseadustamisest pälvinud positiivset suhtumist on probleem jätkuvalt lahenduseta. Igati nõustume justiitsministri poolt Kanal2 saatele „Reporter“ 02.02.2023 antud intervjuus väljendatud järgmiste seisukohtadega: „Omandi omandamised riigi poolt peavad lähtuma samadest põhimõtetest, me ei saa inimesi erinevalt kohelda sõltuvalt sellest, kas omandatakse Rail Balticu trassi alla jäävaid kinnistuid või kinnistuid Nursipalus. Peab olema ühesugune lähenemine. Igal juhul vaadata süsteem tervikuna üle“ (video kättesaadav: https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=356029 ) Oleme absoluutselt nõus, et maaomanikke ei saa hüvitiste pakkumisel kohelda erinevalt lähtudes piiramise põhjustest. Maaomaniku jaoks ei ole vahet, kas tema maa võetakse ära riigikaitse, infrastruktuuri objektide rajamise või looduskaitseliste piirangute tõttu. Omandist jääb ta ilma kõigil nimetatud juhtudel. Ka hüvitis peab olema kõigil juhtudel samane. Teistpidine käsitlus on ebaõiglane. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku KAHOS-e muudatuste ettevalmistamisel lisada seaduse eelnõusse sätted, mis võimaldavad kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamist riigile kuuluva kinnisasjaga. Lugupidamisega, Ando Eelmaa Eesti Erametsaliit Juhatuse esimees