dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. veebruar 2023
Viit
5-1/2022/22-7809-6
Registreeritud
22. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Harju Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-1/S Sadamatega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2023
Vastutaja
Anton Merits (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎5-1202222-7809-6 22.02.2023 Väljaminev kiri.asice293 KB

Sisu (failidest)

Erki Ruben Teie 20.01.2023 nr 6-1/99-26 Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Meie 22.02.2023 nr 5-1/2022/22-7809-6 Rae 38 Lääne-Harju vald, Paldiski, Harju maakond Vastus selgitustaotlusele Austatud hr Erki Ruben Palusite oma pöördumises Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) selgitada, kas sadamaehitiseks sadamaseaduse (SadS) ja looduskaitseseaduse (LKS) saab lugeda ehitisi, mis on vajalikud väikesadamas mereturismiteenuse osutamiseks, sh mereturistide toitlustamiseks ja majutamiseks, kaldapealse peatumisaja pikendamiseks või merehariduse edendamiseks. Meie hinnangul ei ole küsimuses nimetatud ehitiste puhul tegemist sadamaehitistega SadS tähenduses. Põhjendame oma seisukohta järgmiselt: 2009. a vastuvõetud sadamaseaduse (SadS) tervikteksti eelnõu menetlemisel oli mõiste „sadamaehitis“ algselt kasutusel nii SadS-s kui ka ehitusseadustiku (EhS) muudatustes, mida menetleti kõnealuse SadS eelnõuga. Riigikogu menetluse käigus tehti EhS sätetesse sõnastuslik muudatus ning sadamaehitise asemel võeti kasutusele mõiste „kaldaga püsivalt ühendatud ehitis“. Riigikogu majanduskomisjoni 1. juuni 2009. a istungi protokollis1 esitatud muudatusettepaneku selgituse kohaselt võimaldati selle muudatuse tulemusel avalikesse veekogudesse ehitamist ka muu sihtotstarbega ehitistele, kui ainult sadamategevuseks. Selline muudatus on oluline seepärast, et lisaks sadamaehitiste ehitustegevuse seismisele oli regulatsiooni puudumine takistuseks ka muude kaldaga ühendatud ehitiste rajamisele avalikesse veekogudesse. Algselt sadamaehitiste jaoks mõeldud regulatsioon võimaldas muudatusega ka teiste kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ehitamist SadS eelnõuga (st EhS muudatustega) reguleerida. Seega võib järeldada, et SadS alusel tuleb sadamaehitist mõista üksnes sadamategevuseks vajaliku ehitisena ning muuks otstarbeks püstitatud ehitist tuleb vaadelda kaldaga püsivalt ühendatud ehitisena. EhS § 105 lg 1 kohaselt annab avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitise projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil asub ehitise ehitamise aluseks olev kaldakinnisasi. Ka Teie pöördumises esitatud näited – nt laste mänguväljak kaldapealse peatumisaja pikendamiseks või merehariduse edendamiseks mõeldud loengusaal – on meie hinnangul pigem käsitatavad kaldaga püsivalt ühendatud ehitisena. 1 https://www.riigikogu.ee/download/4a3d2269-42d3-fb0d-097a-92e16410c887 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisaks olete palunud MKM-i arvamust LKS § 38 lõike 5 punkti 2 tõlgenduse kohta, mille on andnud Keskkonnaamet. LKS-s on alates selle vastuvõtmisest 2004. a kasutatud mõistet „sadamaehitis“. Nagu selgitasime eespool, lisandus 2009. aastal EhS-i mõiste „kaldaga püsivalt ühendatud ehitis“, mis on olemuselt laiem sadamaehitise tähendusest, kuid LKS ei sisalda viiteid kaldaga püsivalt ühendatud ehitisele. MKM-il puudub siiski pädevus hinnata, kas siin võib olla tegemist vastuoluga LKS ja EhS asjaomaste sätete vahel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Läänerand meremajanduse asekantsler Anton Merits 7153423 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel