IKÕ taotlus

Plaan 1-1 M 1:1000 29301:001:0548 Haapsalu 29301:001:0550 Rapla-Pärnu raudtee 9702 29301:001:0439 Rapla-Pärnu raudtee 603 pi nn 29301:001:0553 A 20149 Kehtna-Põlma tee 66801:001:0540 20149 Kehtna-Põlma tee 66801:001:1598 20149 Kehtna-Põlma tee 66801:001:1597 Kõrtsisoo TINGMÄRGID: rajatud side maaliin demont. side maaliin Koormatava ala asendiplaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 521 ˜ Kinnistu nimi: Rapla-Pärnu raudtee 603 (KV88048) Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 29301:001:0439 Koormatava katastriüksuse piir Asukoht: Sooaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Reaalprojekt OÜ töö nr RBDTD-EE-DS1-DPS3_IDO_OR1300 Koostaja: OÜ Kirjanurk  Koormatava ala asendiplaan Kinnistu nimi: Rapla-Pärnu raudtee 603 (KV88048) Katastritunnus: 29301:001:0439 Asukoht: Sooaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Reaalprojekt OÜ töö nr RBDTD-EE-DS1-DPS3_IDO_OR1300 29301:001:0543 29301:001:0439 Rapla-Pärnu raudtee 990 Rapla-Pärnu raudtee 603 29301:001:0550 Rapla-Pärnu raudtee 9702 29301:001:0554 29301:001:0555 A Rapla-Pärnu raudtee 1040 20149 Kehtna-Põlma tee 29301:001:0553 A 20149 Kehtna-Põlma tee 66801:001:0540 TINGMÄRGID: 20149 Kehtna-Põlma tee rajatud side maaliin rajatud sidekaev demont. side maaliin Plaan 1-2 Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 521 ˜ M 1:500 Koormatava katastriüksuse piir Katastriüksuste piirid Koostaja: OÜ Kirjanurk Plaan 1-3 M 1:1000 TINGMÄRGID: rajatud side maaliin demont. side maaliin 29301:001:0544 29301:001:0542 Aaduantsu Sepa 29301:001:0439 Rapla-Pärnu raudtee 603 29301:001:0545 20149 Kehtna-Põlma tee A 29 301: 00 2 01 1 :0555 49Keh tna-Põl mate e 66801:001:0540 20149 Kehtna-Põlma tee 29301:001:0547 20149 Kehtna-Põlma tee 66801:001:1597 Kõrtsisoo 29301:001:0546 Kooli Koormatava ala asendiplaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 521 ˜ Kinnistu nimi: Rapla-Pärnu raudtee 603 (KV88048) Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 29301:001:0439 Koormatava katastriüksuse piir Asukoht: Sooaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Reaalprojekt OÜ töö nr RBDTD-EE-DS1-DPS3_IDO_OR1300 Koostaja: OÜ Kirjanurk  Plaan M 1:1000 TINGMÄRGID: rajatud sidekaev rajatud side maaliin demont. side maaliin 29301:001:0542 Sepa 29301:001:0543 Rapla-Pärnu raudtee 990 29301:001:0439 Rapla-Pärnu raudtee 603 A 29301:001:0555 A 29301:001:0554 20149 Kehtna-Põlma tee Rapla-Pärnu raudtee 1040 A 29301:001:0445 Rapla-Pärnu raudtee 563 29301:001:0446 Väetiseküüni Koormatava ala asendiplaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 278 ˜ Kinnistu nimi: Rapla-Pärnu raudtee 990 (KV91206) Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 29301:001:0543 Koormatava katastriüksuse piir Asukoht: Sooaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Reaalprojekt OÜ töö nr RBDTD-EE-DS1-DPS3_IDO_OR1300 Koostaja: OÜ Kirjanurk  Plaan 1-1 M 1:1000 29301:001:0548 Haapsalu 65403:001:0751 Kõrtsi 29301:001:0550 Rapla-Pärnu raudtee 9702 930: 100: 10439 2 0 e63 än rur aut de Ral paP - pi nn A A 290 310 :0: 105 53 et hn- aPõlm e ate 65403:001:0990 0 2149K 20149 Kehtna-Põlma tee 66801:001:0540 20149 Kehtna-Põlma tee 66801:001:1598 20149 Kehtna-Põlma tee 65403:001:0081 Risti TINGMÄRGID: rajatud sidekaev rajatud side maaliin demont. side maaliin Koormatava ala asendiplaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 488 ˜ Kinnistu nimi: Rapla-Pärnu raudtee 9702 (KV91145) Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 29301:001:0550 Koormatava katastriüksuse piir Asukoht: Sooaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Reaalprojekt OÜ töö nr RBDTD-EE-DS1-DPS3_IDO_OR1300 Koostaja: OÜ Kirjanurk  Plaan 1-2 M 1:1000 29301:001:0542 Sepa 29301:001:0548 Haapsalu 29301:001:0550 29301:001:0543 Rapla-Pärnu raudtee 990 Rapla-Pärnu raudtee 9702 29301:001:0439 Rapla-Pärnu raudtee 603 29301:001:0555 e63 0 20149 Kehtna-Põlma tee d ute A 290 310 :010 :53 5 29301:001:0554 n ta-Põm l e ate Rapla-Pärnu raudtee 1040 A 0 2149Keh TINGMÄRGID: 29301:001:0445 66801:001:0540 Rapla-Pärnu raudtee 563 rajatud sidekaev 20149 Kehtna-Põlma tee rajatud side maaliin demont. side maaliin Koormatava ala asendiplaan Koormatava ala pindala kokku ligikaudu 488 ˜ Kinnistu nimi: Rapla-Pärnu raudtee 9702 (KV91145) Katastriüksuste piirid Katastritunnus: 29301:001:0550 Koormatava katastriüksuse piir Asukoht: Sooaluste küla, Kehtna vald, Rapla maakond Reaalprojekt OÜ töö nr RBDTD-EE-DS1-DPS3_IDO_OR1300 Koostaja: OÜ Kirjanurk  KORRALDUS 03.06.2022 nr 1.1-3/22/422 Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Transpordiamet algatas 02.05.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 teelõik paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 29301:001:0555; 29301:001:0554; 29301:001:0553; 65403:001:0990; 29301:001:0550; 29301:001:0548; 29301:001:0439; 29301:001:0543; 29301:001:0545; 29301:001:0446; 29301:001:0547; 29301:001:0445; 29301:001:0552; 66801:001:1598; 66801:001:0540; 65403:001:0081) Rapla maakonnas Rapla ja Kehtna vallas Sooaluste, Põlma, Lellapere ja Käbi külas. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022-2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS3 „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ (teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt BR1300). Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 23.10.2022 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/TowY7x4Ai6l7DLk . Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna‒Põlma maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. 2. MENETLUSE KÄIK Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.  2 Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga korrigeeritakse maantee asukohta ja ehitatakse uus sild üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi. Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümber- ehitamise ja viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Rapla Vallavalitsus ja Kehtna Vallavalitsus. Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel. Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9). Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1.  3 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane)1: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,0- 5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus. 6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel. 5. KORRALDUSE LISADE LOETELU Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad: 1. Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümber- ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks tee ehitusluba; 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel; 3. Keskkonnamõjude eelhinnang. 1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.  4 6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise üksus  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1.1-3/22/422 Tee ehitusloa andmise kuupäev 03.06.2022 Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümber- ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 2. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietöid projektialal teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis enamikel liikidel kestab 15. aprillist kuni 31. juulini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem, siis on ehitustööde kavandamise juurde soovitav kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle vahetus ümbruses pesitsevad, ning määrab kohapõhised piirangud. 3. LKS § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. 4. Enne Raikküla oja riste ehitust tuleb kaasata liigiekspert, kes kontrollib, et töömaale või selle lähiümbrusesse ei jää saarma pesa. Kui leitakse saarma pesa, siis ei tohi selle läheduses teostada ehitustöid saarma sigimisperioodil 01.03–30.06. Saarma elupaiga soodsa seisundi säilitamiseks on ehitustööde käigus oluline rakendada meetmeid 1  vooluveekogu veekvaliteedi tagamiseks (vt punktid 8, 9, 10, 18). 5. Ajavahemikul 15.04–31.07 ei tohi Raikküla oja kallastel tehtavate tööde käigus lõhkuda koprapesi, sest sel ajal on pesas pojad. Koprapesade esinemise saab liigiekspert tuvastada samaaegselt saarma pesakohtade otsinguga (vt punkt 3). 6. Raikküla oja riste ehitusperioodil tuleb töötsoonist allavoolu tagada vooluveekogu ökoloogiline miinimumvooluhulk, et säilitada vee-elustiku elutingimused. 7. Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. 8. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. 9. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks veekogu ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid. 10. Projektiala alguses ristub kõrvalmaantee Raikküla ojaga (keskkonnaregistri kood VEE1110700). Sellel vooluveekogul on 4 m laiune kallasrada ja 10 meetri laiune veekaitsevöönd. Tee ehitusega seotud tegevused asuvad kaitsevööndite sees. Seega tuleb arvestada veekogu kaitsevööndites kehtivate piirangutega. 11. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks (vt punktid 8, 9, 10, 18). 12. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. 13. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis ei tekita ülenormatiivset müra ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon elamutes ja välisõhus ei tohi ületada normidekohast taset1, 2, 3. Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise lubatavate kellaaegade osas. 14. Juhul, kui viadukti rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid võimalikke hoonete kahjustusi tuleb fikseerida hoonete seisukord enne ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas rammimine on kahjustanud hoonet. 15. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. 16. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb väga kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. 17. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt kasvumuld, pinnas jms). Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. 18. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse 2  sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. 19. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid erosiooniohu vähendamiseks. Oluline on vältida nõlvade uhtumist ehituse ajal. Soovitatav on alustada nõlvade kindlustustöödega vahetult peale mulde või süvendi nõlvade valmimist. See võimaldab muruseemnel kiiremini juurduda ning nõlv on erosiooni suhtes vastupidavam. 20. Nahkhiirte sigimisperiood vältab 15.05–1.08. Sel perioodil tuleb vältida puude raiet (eriti vanade puude). 21. Töövõtjal tuleb enne ehitustööde algust taotleda keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreering või veeluba vastavalt ehitusloa lisas olevale arvamuste ja kooskõlastuste koondtabeli keskkonnaameti poolsele sisendile. 1 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4) 2 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931). 3 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (RT I, 27.05.2020, 2) 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt BR1300) 2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS1DPS3 (allkirjastatud digitaalselt) 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse nr osas 1 Majandus- ja - Otsus: Kommunikatsiooniministeerium Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 2 Põllumajandus- ja Toiduamet Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja KeHJS § 2´3 lg 1 ja alusel esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile Otsus: kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju 1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt 8-1/21-024/9524-6 hindamise algatamata jätmise eelnõu Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 kooskõlastatuks. Maaparandusehitise osas esitatud ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. informatsioon võtta teadmiseks. Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuv teelõik paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 29301:001:0555; 29301:001:0554; 29301:001:0553; 65403:001:0990; 29301:001:0550; 29301:001:0548; 29301:001:0439; 29301:001:0543; 29301:001:0545; 29301:001:0446; 29301:001:0547; 29301:001:0445; 29301:001:0552; 66801:001:1598; 66801:001:0540; 65403:001:0081). Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS3 „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ (teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt BR1300). Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna‒Põlma maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigiteeümberehitust uues asukohas, tee katendi ja muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), ning uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Keskkonnamõju eelhinnang DPS3 Kärpa-Alu 20149 Kehtna-Põlma tee riste (OR1300) ja viadukt (BR1300) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud Transpordiameti poolt 2022 aastal. Eelhinnangu aluseks on põhiprojektid „DPS 3 Kärpa– Alu. Ringtee nr 20149 Kehtna–Põlma (OR1300)” ja „20149 Kehtna- Põlma tee viadukt (Road Overpass BR1300)“ dokumendid, mis on koostatud projekti „Projekteerimis- ja projekteerimis järelevalveteenused uue trassi ehituseks Pärnust Raplani” raames. Projektialale jäävad maaparandusehitised Põlma3 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111070020120/001), Lellapere3 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111070020020/001), Lellapere4 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111070020050/001) ja Raikküla oja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 5111070020000/001). Projektlahendus näeb riste rajamisel ette Raikküla oja vana truubi asendamise uuega. Täiendava truubi rajamine on vajalik juurdepääsu tagamiseks Risti maaüksusele(65403:001:0081). See tähendab ehitustööde tegemist veekogus ja selle veekaitsevööndis. Raikküla oja veekeskkond võib olla mõjutatud ehitusaegselt seoses töödega ojas (truupide paigaldamine) ja selle kallastel. Mõju avaldub eelkõige heljumi tekke ja leviku näol. Mõju leevendamiseks on planeeritud veekaitsemeetmete rakendamine (eelhinnangu ptk 4.2) Maaparandussüsteemid kõrvalmaantee maantee nr 20149 Kehtna-Põlma ja rajatava Rail Baltic raudtee piirkonnas on ette nähtud ümber ehitada mahus, et oleks tagatud nende toimimine ka peale raudtee ehitust. Selleks on paralleelselt uue maantee 20149 muldega ette nähtud rajada ühenduskraav Lellapere3 maaparandussüsteemi eesvoolust kuni Raikküla ojani (riigi poolt hooldatav ühiseesvool). Tee ja raudtee alla 1  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 jääv drenaaži torustik likvideeritakse ja projektiga haaratud ala piirkonda suubuvad dreenid ühendatakse paralleelselt raudteega rajatava kraaviga. Arvestades olemasoleva maastikuga projekteeritavate teede profiilidega ning olemasolevate maaparandussüsteemide olemasoluga on projekteeritud uued külgkraavid. Projektis nähakse ette olemasolevate kraavide puhastus ja vanade truupide vahetus. Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud DPS3 Kärpa-Alu 20149 Kehtna-Põlma tee riste (OR1300) ja viadukt (BR1300) ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒ Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõuga ning on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ja piisav. Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub DPS3 Kärpa-Alu 20149 Kehtna-Põlma tee riste (OR1300) ja viadukt (BR1300) ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata jätmisega ning Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuvateelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamise ehitusloa eelnõuga. 3 Maa-amet Olete edastanud 02.05.2022 kirjaga nr 8-1/21-024/9524-1 Maa-ametile arvamuse avaldamiseks Rail Balticut Põhjendus: 8-1/21-024/9524-3 ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise Maade omandamise protsess on antud momendiks läbi viidud ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. 02.05.2022 ning projektlahendus mahub ära omandatud kinnistutele. kirjaga nr 8-1/21-024/9581-1 edastasite ehitusloa eelnõu Keskkonnaministeeriumile teadmiseks ja soovi korral Projektlahendusega ette nähtud kruuskattega hooldustee ei arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaministeerium edastas Teie pöördumise vastamiseks Maa-ametile. kitsenda Sookõrtsi ja Kooli kinnistuid. Projekteeritav kõrvalmaantee nr 20149 Kehtna-Põlma lõik km 5,05 – 5,77 asub Kehtna vallas Rapla Otsus: maakonnas. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022‒2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, 1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS1DPS3 „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 kooskõlastatuks. KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“ (teeprojekt OR1300 ja rajatise projekt BR1300). Projekti asendiplaani kohaselt piirneb projekteeritav teelõik kahe riigi omandis oleva kinnisasjaga, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutus Maa-amet – Sookõrtsi (katastritunnus 29301:001:0551) ja Kooli (katastritunnus 29301:001:0546). Asendiplaanidel kajastatud Sookõrtsi ja Kooli katastriüksuste piirid on käesolevaks hetkeks muutunud katastriüksuste jagamise tulemusena. Sellest tulenevalt ei kajasta asendiplaanid projekteeritud ehitiste paiknemist Sookõrtsi ja Kooli katastriüksuste piiride suhtes. Maa-amet eeldab asendiplaani põhjal, et Sookõrtsi kinnisasja kõrvale projekteeritud kruusakattega hooldustee jääb terves ulatuses Rapla-Pärnu raudtee 1030 kinnisasjale (katastritunnus 29301:001:0552) ning ei kitsenda Sookõrtsi kinnisasja. Kooli kinnisasjale ulatub projekteeritava juurdepääsutee nõlv ning raadatav ala. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, 2  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Projekteeritud ala asub osaliselt Hiienurme turbamaardla (registrikaart nr 605) hästilagunenud turba passiivse reservvaru 5. plokil. Maardlaga kattuvas osas asuvad projekteeritud alal maaparandussüsteemid, Lellapere4 avatud eesvool (valgalaga kuni 10km2) ja selle veekaitsevöönd, eesvoolu kaitsevöönd ning Kehtna –Põlma riigitee nr 20149 kaitsevöönd. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust arvata, et Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamisega ja viadukti ehitamisega seotud tegevused halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Maa-amet nõustub ehitusloa andmisega Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks eeldusel, et projekteeritav hooldustee koos nõlvaga ei ulatu Sookõrtsi (katastritunnus 29301:001:0551) kinnisasjale. Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 43 lg 2 kohaselt majandab Keskkonnaministeeriumi valitsevat metsa Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), seega tuleb ehitustööde käigus raie teostamine ja puitmaterjali käitlemine kooskõlastada RMK-ga. 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 02.05.2022 kirja nr Otsus: Järelevalve Amet 8-1/21-024/9524-1, millega palusite Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 1) Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks. 8-1/21-024/9524-5 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata järgmise kohta TTJA seisukohti. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna-Põlma maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. TTJA-l puuduvad vastuväited Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna-Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamise ja viadukti ehitamise ehitusloa eelnõu ja KMH algatamata jätmise osas. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile1 kooskõlastamiseks (ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel) ehitusloa eelnõu ning Põhjendus: 8-1/21-024/9524-4 seisukoha andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 22 1) Ehitusloa menetluse raames on Maa-amet kaasatud. Maa- alusel) keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnangu koos projekti puudutavate lisadega. Eelnõu amet on seisukohal, et Rail Balticut ületava riigitee 20149 alusel soovitakse väljastada ehitusluba Rapla maakonnas Rapla vallas Põlma külas Rail Balticu trassi ületava Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu riigitee 20149 teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti rajamiseks. ümberehitamisega ja viadukti ehitamisega seotud tegevused halvendaks maavara kaevandamisväärsena Projekti eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna-Põlma maantee (Kehtna-Põlma km 5,05-5,77) viadukti ja rajatiste ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust 3  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 uues asukohas, tee katendi ja muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jm), säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022-2024 olukorda. vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DS1-DPS3 KÄRPA-ALU 20149 KEHTNA-PÕLMA RIIGITEE (OR1300)“. 2) Projektlahendusel on teostatud hüdraulilised arvutused, mis on kajastatud seletuskirja punktis 3.8. Keskkonnaamet on seisukohal2, et lähtudes kavandatavast tegevusest, teadaolevast informatsioonist ning KMH eelhinnangu tulemustest (eeldusel, et kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse eelhinnangus 3) ja 3.1) Projektlahendus on antud momendiks valmis. kirjeldatud keskkonnanõudeid) ei kaasne ehitusloaga kavandatud tegevusega eeldatavalt olulist Seoses truubi paigaldusega muutub võrreldes keskkonnamõju (KeHJS § 22) ning KMH algatamine ei ole vajalik. Kuna projektalal kaitstavaid loodusobjekte ei asu, loobub Keskkonnaamet õigusliku aluse puudumisel ehitusloa eelnõu olemasoleva olukorraga veekogu ristlõike pindala. kooskõlastamisest . 3 Töövõtjal tuleb enne ehitustööde algust taotleda keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse Siiski juhime tähelepanu järgnevatele asjaoludele, millega palume projekti elluviimisel registreering või veeluba. arvestada. 1. Projekteeritavast teelõigust ja viaduktist põhja ja lõuna suunas jääb Hiienurme Otsus: turbamaardla ala (MRD0000573). Keskkonnaametis ei ole menetluses projekteeritava 1) Arvamus võtta teadmiseks. alaga kattuvaid geoloogilise uuringu loa ega kaevandamisloa taotlusi. Samuti ei ole 2) Arvamus võtta teadmiseks. näidatud alaga kattuvaid kehtivaid geoloogilise uuringu ega kaevandamislubasid. 3) ja 3.1) Arvamusega arvestada. Lisatakse ehitusloa Hiienurme maardla turba passiivse reservvaru osas tasub vajadusel arvamust küsida Maa-ametilt. kõrvaltingimuseks. 4) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt 2. Seoses ehitustegevusega on planeeritud ka tööd Raikküla oja piiranguvööndites ning vanade truupide vahetus. heakskiidetuks. Kõikide veekogude puhul lähtuda sellest, et veekogu, kuhu truup/sild ehitatakse, peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See tähendab, et veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi veevoolu aeglustada ega kiirendada. Rajatav truup ega sild ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket. 3. Raikküla oja kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimistusse (veeseadus (VeeS) § 24)4. Kui toimub tee koosseisu (sh kavandatav tee) kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval või avalikul veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 4). 3.1. Koostatavas projektis tuleb selgelt välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga muutub veekogu ristlõike pindala. Juhul kui silla/truubi ehitamiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont, siis selline tegevus vajab keskkonnaluba (VeeS § 187 p 17). 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.05.2022 nr 6-3/22/8539 all. 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 3 Keskkonnaameti kodulehel on välja toodud ehitamise kooskõlastamise alused. 2 Terviseamet Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 Otsus: 8-121-0249581-3 alusel esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale arvamuse avaldamiseks Rail Balticut ületava Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise eelnõu. Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Kehtna-Põlma maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt), uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. 4  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Projekteeritav riste asub transpordimaal (20149 Kehtna–Põlma tee, KÜ 65403:001:0990). Projekteeritav teelõik külgneb metsa- ja rohumaaga (sihtotstarve maatulundusmaa). Teelõiguga külgnevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud: Kõrtsi (KÜ 65403:001:00751), Risti (KÜ 65403.001:0081), Sepa (KÜ 29202:005:1234); Kõrtsisoo (KÜ 66801:001:0539); Aaduantsu (KÜ 29202:005:1551) ja Väetiseküüni (KÜ 29202:005:1288). Riste ehitus toimub peamiselt olemasoleva teemaa piires. Osaliselt on riste rajatised (tee, mulle, kraavid, hooldusteed jms) projekteeritud maatulundusmaale. Riste rajamisega muutub osaliselt piirnevate maaüksuste maakasutus, sest riste rajamiseks vajalik maa (kinnistuosad) võõrandatakse ning selles osas muudetakse maatulundusmaa transpordimaaks. Pärast riste valmimist jätkub kõrvalmaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale. Riste läheduses on järgmised hoonestatud kinnistud: Kõrtsi (65403:001:0751), Kiviristi (65403:001:0094) ja Kase (29202:005:0008). Keskkonnaregistri andmetel ei asu majapidamiste juures puurkaeve, kuid võib eeldada, et seal on salvkaeve (või registreerimata puurkaeve). Projekti raames ei rajata uusi olemasolevatest sügavamaid kraave, seega ei ole ette näha mõju avaldumist lähedalasuvate salvkaevude veetasemele. Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning eelhinnangus esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Eeltoodu põhjal on eelhinnang seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust. Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒ Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõuga ning ei esita vastuväiteid selle keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisele. 3 Rapla Vallavalitsus Kaasasite Rapla Vallavalitsuse Rail Baltic raudteetrassi ületava Kehtna-Põlma riigitee riste ehitusloa menetluses. Otsus: 8-1/21-024/9581-2 Rapla Vallvalitsusel eelnõule ettepanekuid ei ole. 1) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heakskiidetuks. 4 Kehtna vallavalitsus - Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 5 Rail Baltic Estonia OÜ Põhjendus: *Vt märkus. Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. 5  Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 20149 Kehtna‒Põlma km 5,05-5,77 asuva teelõigu ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 6 AS Connecto Eesti; Eesti ELA SA haldus on projektile „DPS3 Kärpa-Alu 20149 Kehtna-Põlma tee (OR1300)“ Töö nr Otsus: Lairiba Arenduse Sihtasutus RBDTDEEDS1DPS3 väljastanud kooskõlastuse KK2682RP (kehtib kuni 21.01.2023). Arvamusega arvestada. (edaspidi ELASA) Tööde teostamisel lähtuda projekti kooskõlastuse tingimustest. 8-1/21-024/9524-2 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr katastriüksuse tunnus 1 - - - 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Rapla-Pärnu raudtee 29301:001:0439 603 Väetiseküüni 29301:001:0446 Kooli 29301:001:0546 Haapsalu 29301:001:0548 Rapla-Pärnu raudtee 29301:001:0554 1040 Risti 65403:001:0081 Kiviristi 65403:001:0094 Kõrtsi 65403:001:0751 Kõrtsisoo 66801:001:1597 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 6  Digitaalne originaaldokument – volikiri tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2948 VOLIKIRI Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, videosilla vahendusel notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8 kümnendal detsembril kahe tuhande kahekümnendal aastal (10.12.2020.a), ning selles notariaalaktis osaleja on Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, asukoht ja postiaadress Narva mnt 5, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud esindatav ja ka Sihtasutus, mille esindajana tegutseb Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 08.12.2020.a. tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu registri numbri 3037 all registreeritud volikirja alusel OÜ Kirjanurk, registrikood 12592543, asukoht ja postiaadress Hiievälja tee 20, Oru küla, Kose vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Avely Austa, isikukood 48710192783, kelle isik on tõestajale tuntud ning kellel on õigus OÜ Kirjanurk kõigis õigustoimingutes üksinda esindada ning OÜ Kirjanurk õigusvõime ja tema esindaja esindusõigus on kontrollitud volikirja tõestamise päeval enne selle volikirja tõestamist Maakohtute registriosakondade keskandmebaasist tehtud registrikaardi päringu alusel. OÜ Kirjanurk esindaja kinnitab, et tema esindusõigus OÜ Kirjanurk juhatuse liikmena on kehtiv, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud. OÜ Kirjanurk esindaja kinnitab, et Alina Jankovskaja ja Katri Videvik on OÜ Kirjanurk töötajad. Notariaalaktis osaleja esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Elva linnas, Eesti Vabariigis. Minu poole pöördunud isik avaldas alljärgnevat: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus volitab isikuid Alina Jankovskaja, isikukood 48706242714, Katri Videvik, isikukood 48705052715, kumbagi eraldi 1. esindama Sihtasutust isikliku kasutusõiguse seadmisel ja sellega seotud asjaõiguslepingute sõlmimisel, muutmisel ja lõpetamisel Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse kasuks tingimusel, et isikliku kasutusõiguse aastatasu ei ületa seaduses ettenähtud talumistasu määra; 2. esindama Sihtasutust lihtkirjalike ja notariaalselt kinnitatud kokkulepete sõlmimisel, muutmisel ja lõpetamisel elektroonilise side võrgu liinirajatiste ehitamiseks võõrale maale; 3. andma nõusolekuid Sihtasutuse kasuks isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistute: 3.1. kolmandate isikute õigustega, sealhulgas hoonestusõigusega, hüpoteekidega, servituutidega koormamiseks ning kinnistu koosseisu kuuluva maatükki ja maatüki oluliseks osaks olevate ehitiste suhtes kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks kinnistu omaniku äranägemisel;  3.2. ühendamiseks ja jagamiseks kinnistu omaniku äranägemisel, sealhulgas kinnistute korteriomanditeks jagamiseks; 3.3. hoonestusõigusega koormamisel astuda järjekohas tagasi teisele järjekohale hoonestusõiguse järel; 4. esindama Sihtasutust ehitusteatiste esitamisel, ehitus- ja/või kasutulubade taotlemisel kohalikest omavalitsustest ehitustele ja rajatistele; 5. esindama Sihtasutust tehnovõrkude ja liinirajatiste (sealhulgas sideandmete konteineri ja sidemasti) kandmisel ehitisregistrisse ja/või kustutamisel ehitisregistrist. Käesolevas volikirjas nimetatud kokkulepete ja lepingute sõlmimisega kaasnevad kulud, sealhulgas notari tasu ja riigilõivu, tasub OÜ Kirjanurk. Selleks volitab esindatav esindajat esindama Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutust kõikidel isikute ning asutuste ees, sealhulgas kinnistusosakonnas, vormistama ja nõudma vajalikke dokumente, asitama avaldusi, sõlmima ja alla kirjutama ülalnimetatud lepingutele, nõusolekutele ja asjaõiguslepingutele ja täitma kõik, mis on seoses käesoleva volikirjaga. Käesoleva volikirja alusel ei ole esindajal võimalik vastu võtta esindatavale välja maksmisele kuuluvaid rahasummasid. Volikiri on kehtiv kuni kaheksanda detsembrini kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (08.12.2023.a) ning on välja antud edasivolitamise õiguseta. Notariaalakti tõestaja on allakirjutanule selgitanud, et: • Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. • Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §127 lg 3 kohaselt loetakse volitus kehtivaks seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. • Kui volituse kohta on antud kirjalik dokument (volikiri), tuleb see pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. • Volitaja võib esitada notarile avalduse enda väljaantud volikirja kehtetuks kuulutamiseks. • Notar tõestab volitaja volikirja kehtetuks kuulutamise avalduse ja avaldab volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Volikiri muutub kehtetuks kümne päeva möödumisel teate avaldamisest. • See volitus lõpeb ka volitatu suhtes pankroti välja kuulutamisega, surma, teovõimetuks tunnistamise, teovõime piiramise või teadmata kadunuks tunnistamisega. • Võimalike hilisemate arusaamatuste vältimiseks on volitajal soovitav näidata volikirjas võimalikult täpne volituse maht. Notari märkus: tulenevalt asjaolust, et käesolev volikiri on tõestatud digitaalselt, ei ole võimalik seda tagasi anda, vaid volikiri tuleb kehtetuks kuulutada. Volikiri on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning Volitajale tasuta kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee või notarite iseteenindusportaali (www.notar.ee). Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari arhiivi hoiule. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab tehingu tõestanud notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja ka paberkandjal. Notari tasu volikirja tõestamisel on 49,20 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 3). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Käibemaks 13,84 eurot. Kokku 83,04 eurot. Notariaalakt on Volitaja esindajale notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel Volitaja esindaja poolt heaks kiidetud. Volikirja on Volitaja esindaja ja notariaalakti tõestaja digitaalselt allkirjastanud. OÜ Kirjanurk esindaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: Alina Jankovskaja <[email protected]> Saadetud: 22.02.2023 08:25 Adressaat: <"MKM info"> Koopia: <=?iso-8859-1?B?S2VpdSBL5ORyYQ==?=>; <"Kaja Roosipuu"> Teema: IKÕ taotlus_ELASA_töö nr 9379S Manused: image001.png; image002.png; nr 9379S_220223_IKÕ taotlus_MKM_ELA SA.asice Tere. Palume võtta menetlusse isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus. Meeldivale koostööle lootes, Alina Jankovskaja Maalepingud Tel +372 56 988 010 [email protected] www.kirjanurk.ee