Paldiski IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri
1. Geoloogilise uuringu
I
varem esitatud Paldiski uuringuruumi geoloogilise uuringu loa
-kummal uuringualal.
tegu
-
Energiasalvestusjaama ehit kristalliinse aluskorra kivim on
,
ujul sobib kristalliine ehituskivi kasutamiseks Eesti ja selle
konna taristu-
, valmistatakse
ehituskillustikku, mida on killustikule. Graniitkillustiku
eldes lubja- ja dolokivikillustikuga 3 - 4 korda kallim. Samas on
Taotletava Paldiski IV uuringuruumi asukoht oli valitud selliselt, et aluskorra kivimite
esmase taotluse (Paldiski uuringuruum)
ajutise vahelaona kasutada Tallinna mnt 40 (katastritunnus 58001:001:0079) kinnistut.
IV
geoloogilise uuringu loa taotlus.
-
k
- ksem
eraldiseisev keskkonnakasutuse asukoht.
- Paldiski I
perioodi tarbeks. Miinuseks on 2 korda pikem esmane transport.
kinnistul, siis keskkonnakaitselisi ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi arvestades oleks taotletav
Paldiski I
loomiseks.
Paldiski IV uuringuruumi
va
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus.
2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle
Taotletava uuringuruumi teenindusala, mis koosneb kolmest asub Harju
-Harju vallas, -kaguosas .
Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on kokku 51,18 ha.
pindalaga 37,49 ha paikneb
58001:001:0319; 100% maatulundusmaa) ja Keila metskond 371 (58001:001:0320; 100%
maatulundusmaa), l pindalaga 7,14 ha Keila
metskond 372 (58001:001:0321; 100% maatulundusmaa) idaosas
pindalaga 6,55 ha paikneb Keila metskond 339 (29501:001:0519; 100%
maatulundusmaa). territooriumile.
-
(43101:001:0967; 100% transpordimaa) ja eraomandis olev Tallinna mnt 136
(58001:001:0186; 100% elamumaa) idapoolsest eraldatud
munitsipaaloman Ingeri tee (43101:001:1485; 100% transpordi-
maa). a uuringuruumi teenindusala kuuluvad riigile ja
nende valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majan-
damise Keskus.
pindalal ka looduslikul rohumaal ja muul maal.
Taotletava uuringuruumi
mnt 40 (58001:001:0079; 100% tootmismaa) ja Keila metskond 341 (29501:001:0523; 100%
maatulundusmaa), ; 100% maatulundusmaa), Ingeri tee
L1 (43101:001:1107; 100% transpordimaa), Liongi tee (43101:001:0967; 100% transpordi-
maa), Keila-Paldiski 9,9-16,4 km // Tugedi (29501:009:0138;
100% transpordimaa) . Taotletava uuringuruumi teenindus-
-Paldiski maantee (tee nr 8), mille 50 m laiune teekaitse-
Uuringuruumi - vahel kulgeb
mitteavalikus kasutuses olev tee Ingeri tee (5802002) piirist ligikaudu 3 - 10 m
kaugusele. Tallinn- ne raudtee (4073192) uuringuala
~30 m kaugusele . Riigikaitselise
ehitise
kagunurgast ~32 m kaugusele.
valdavalt soostunud metsaalale,
ka alvarile. Maapinna absoluut 11 - 13,5 edela-
nurgas 14 - 16 meetrini. Loodus
Ala
abil
- st ~2 km kaugusele
edela suunas
ad majapidamised paiknevad : (29501:009:0116)
paiknev talu 180 m ja
paiknev talu 150 m kaugusele. Uuringuruumi teenindusala
piires ei ole elektri- , samuti puuduvad siin ehitised ja
muinsuskaitselised objektid.
s asub
), mille
masinatega ei
uuringupunkte ei rajata.
Taotletavale -
kaitseala. on 17484,5 hektarilise pindalaga Pakri hoiuala (KLO2000167), mille piir
1,6 km kaugusele. Pakri hoiuala kaitse-
ning liikide elupaikade kaitse. Pakri maastikukaitseala (KLO1000113), mille kaitse- -
-Eesti klindi, teatud linnu-, looma- ja taimeliikide kaitse,
. Taotletava uuri
Allium ursinum (karulauk) kasvukoht (KLO9342151). Karulaugu kasvukoha
Taotletavast uuringuruumist ligikaudu 15 -
menetluses olev taotletav Paldiski uuringuruum sisse-
juhatuses kirjutatud, on taotlejal plaan tegevus viia uuringuruumidest (Paldiski
IV). Taotletava Paldiski I ~150 m
kaugusele ida taotletav Paldiski III uuringuruum
(taotleja AS TREV-2 Grupp).
. karbonaatkivimi maardlad on
Rummu ja Vasalemma lubjakivimaardlad (registrikaardid nr 55 ja 212)
Paldiski IV uuringuruumist ~15 km kaugusele kagu- poole.
aktiivsed oli seisuga 30.09.2022 arvel 65 tuh m3
ehituslubjakivi ja 622,979 tuh m3 tehnoloogilist lubjakivi (kaevandamisluba kehtib aastani
2027)
12146,283 tuh m3 (kaevandamisluba kehtib aastani 2024).
2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava kivimi maavara eeldatavad kvaliteedi-
, sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse
.
-
viidud Suur-
: 50 000 (Stumbur jt., 1965; EGF
2394 kaks ehitus-
2
suurune ala ja Pakri
2
poolsaare idarannikul 5 km
lademe lubjakivi (paksus 5 m). Kruusa-liiva perspektiival poolsaare
2 2
dal 15 km suurune ala, poolsaare idakallas 10 km pindalaga ja s
, kus 1 km2 suurusel pindalal hinnati varuks l mln m3. Kasuliku kihi
moodustas neis 0,8 - 1,0 m paksune karbonaatne kruus-veeristik, Ohtre
liivkruus. Taotletav Paldiski IV uuringuruum
uurima keskkonn -
1997. -
lubjakivi ja kruusa otsing Pakri poolsaarel (Tuuling jt., 1997; EGF 5823). Kruusa ja liiva
per -
-
materjalide toormeks, poolsaarel ei leitud. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus likul
Paldiski ja Pallase. Taotletavale Paldiski IV uurin rspektiivala,
0,7 - 1,5 km kaugusele edela suunas. Laok la perspektiiv-
alal levivad kruusa-li
soovitati kasutada vaid ~1 m
n tunduvalt savikam ja neid eraldab 30 - 50 cm
paksune hallikasbee liivsavi kiht.
karbonaatne (90%) veeristik. Kruusaosa peenemas fraktsioonis on kristalliinsete kivimite
osakaal suurem (30%). Liivao - kuni keskmiseteraline.
perspektiivalal hinnati 37,88 hektaril kasuliku kihi mahuks 265,2 tuh m3. Kuna kruusa sisaldus
plokis oli alla 35% ning savi- ja tolmu sisaldus keskmiselt 9%, klassifitseerus maavara tookord
kehti Paldiski
kaardilehe (6333) andmeil (Suuroja jt, 2008) taotletavas uuringuruumis maavarana kasutata-
vaid kvaternaarisetteid ei esine alal lasuvad madalsoosetted ning moreen.
-
-mehaaniliste omaduste iseloomustamisel
jt., 1980). Lubjakivi
-
Kostivere kihistiku lubjakivi hinnati tookord perspektiivsena ka ehituslubja tootmisel.
us >50%) ei vastaks
Taotletav Paldiski IV uuringuruum tookord uuringuobjektiks ei
olnud ja sinna puurauke ei rajatud.
2010. a v
1 : 50 000) Paldiski (6333) kaardilehe digitaalsete geoloogilis- -
suunitlusega kaartide komplekt. Geoloogilise kaardistamise andmeid on kasu-
tatud taotletava uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldamisel. Samuti on kasutatud taotle-
tavast uuringualast 1,2 aluskorra puuraugu F317 ning sama kaugele edela
fosforiidiotsingu puuraugu D138 kirjeldusi. Poolsaare alus geoloogilisest
ehitusest st ja iseloomust
taotletavast uuringualast ligikaudu 5 km
kaugusele.
Kvaternaarisetete levik ja paksus taotletavas . Geoloogilise kaardi
andmeil setete paksus valdavalt 1 - 2 m vahemikku, alvaril ka alla 0,5 m. Setetest on
esindatud keskossa, ala ida- ja kirdeosas esinevad soosetted ning
Taotletav Paldiski IV -Ordoviitsiumi Kukuruse lademe Viivikonna
kihistu (O3vv) avamusalale. uuraukude F317 ja D138 andmeil Viivikonna
kihistu lamam uuringualal ligikaudu 4,5 m
uuringualal 11,5 - 13,5 m tasemele ja kvaternaaristete paksuseks on
keskmiselt 1,5 m hinnata ligikaudu 6 - 8 m ja edelanurgas,
kus maapind (~10,5 m). Viivikonna
kihistule (O3vv) on iseloomulik savika poolmugulja lubjakivi ja kukersiitse lubjakivi
vaheldumine.
2kr) lubjakivi
sinakashall lubj Kihistu
paksus on keskmiselt 2,6 m nii madalamargilisele lubjakivile
- makindlus-
katsel on kaalukadu 3 - 6% piires.
2 - keskmise- kuni paksukihiline, detriitjas,
pisikristalliline lubjakivi, mis allosa on dolomiidistunud. Kihistu paksus on keskmiselt 5,5 m.
margilist killustikku, mille purunemiskindlusmark on LA30
1 - F2 .
Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) , raudooide sisaldav
lubjakivi. Kihistu paksus on 0,2 - 0,3 m;
Kunda lademe Pakri kihistu (O2pk) - liivlubjakivi kuni lubiliivakivi, milles esineb kohati
kukersiiti, kihistu paksus on kuni 1 m. Kandle ja Pakri kihistu lubjakivist ei ole eraldi katseid
tehtud, kuid oli kaalukadu LA-katsel 30% ja
k lmakindluse katsel 2,8%, vastates madalamargilisele ehituslubjakivile.
Volhovi lademe Toila kihistu lubjakivi (O1-O2tl) rohekashall glaukoniiti sisaldav lubjakivi,
milles esinevad tasemeti kuni 5 cm paksused savimergli vahekihid, paksus 1 - 1,5 m;
Hunnebergi lademe Leetse kihistu (O1lt) hallikasroheline peeneteraline aleuriidikas,
glaukoniitliivakivi. 0,1 - 0,3 m paksuse lubiliiva-
kivi kiht.
maksimaalselt 20 meetrini.
Keemiliselt koostiselt on tegu valdavalt lubjakividega on enamasti
dolomiidistunud, milles MgO s ~10%-ni. Pakri kihistu kivim on esindatud
liivlubjakiviga, milles SiO2 sisaldus ulatub 25 - 45%-ni.
Kuna kvaternaarisetted iseseisvat
ei moodusta. taotletavas uuringuruumis on
s, mis koosneb i ja Kunda
lademete t lubjakividest paksusega kuni ~15 - 20 m. Kivimid on veevaesed ning
enamasti ei
kasutata. tase on ning
muutuda. Enamus Pakri poolsaare i
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi, mis
eraldatud ~4 m paksuse veepidemega.
rajamine, mis toimiks ning praegustel hinnangutel piisab selleks 6 m
, siis ligikaudu 50 hektarilisel pindalal oleks Viivikonna kihistu
lubjakivi 3 mln m3, mis maavaarana kvalifitseeruks madalamargiliseks
ehituslubja
Paldiski IV
tootma lubjakivikillustikku, mis sobib nii betooni valmistamiseks kui ka teede ehituseks ja
ning seda graniitkillustikuga segatuna kvaliteetsemat
objektidel.
3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus.
kruusa, liiva, lubjakivi,
Geoloogiline uuring tehakse kahes etapis. Geoloogilise uuringu I etapis puuritakse
3 - 4 puurauku uuringuruumi eri osadesse, et saada de ala
geoloogilisest ning andmeid lubjakivi kvaliteedi kohta.
Esialgsel hinnangul s
on rajatud - ning 2 puurauku
hinnata nii uuringuruumi - -idasuunalist geoloogilise ehituse
, anda informatsiooni kihtide lasuvuse ja rikete esinemise kohta ning ka maavara
kvaliteedi . Ehkki selline
maavarade registris, annab see
millise kvaliteediga karbonaatkivimid uuringuruumis lasuvad, et nende andmete l teha
uuringu I etapis rajatava
3 - 4 puuraugu , et litoloogiliselt
erinevaid kivimkihte ning nende piirikihtide ehk markeerivate kihtide abil korreleerida
omavahel informatsiooni ala geoloogilisest ehitusest.
-
-
Juhul kui I lemused on positiivsed rajatakse geoloogilise uuringu II etapis
-
aatkivimite tarbevaru uuringul ei tohi uuringupunktide vahekaugus
IV uuringuruumi on planeeritud kokku 10 puuraugu (koos I etapis
rajatud puuraukudega) 00 - 400 m kaugusele.
Puuraukude arv loa taotluses (15) on arvestatud varuga juhuks, kui peaks osutuma vajalikuks
puurimine
Geoloogilise uuringu II etapi puuraugud rajatakse oluliselt madalamad,
arvesse I etapil saadud geoloogilist, informatsiooni, kavandatava tegevuse
iseloomu ja keskkonnatingimusi ( t arvestades, 6 - 7 m
).
kvaternaarisetete osas manteldatakse. dokumenteeritakse. Kivimi kvaliteedi
proovid laboratoorseteks katseteks.
litoloogi
- -EN
1097- -EN 1367-1). Kivimi keemilise koostise
d tehakse uuringu II etapis.
, katsed tehakse akrediteeritud laboratooriumis.
Ehkki kvaternaarisetete geoloogilise kaardi andmeil
kasutatavaid setteid ei tohiks lasuda, 35 kaevandi rajamine, mis
detailsemat uurimist. Kui lubjakivi puuraukude rajamise
kasutavaid kruusa- ja/
vooluveekogudes. Kuna piirkonda rajatud kaevud ulatuvad enamasti Ordoviitsiumi-
Kambriumi veekompleksi, siis Ordoviitsiumi
andmeid ei ole. tehtud
kirde- tase on fikseeritud 1 -
maapinnast, kuid samas itud
puuraugud kuivad. Kuna Ordoviitsiumi toitub sademetest, on selle tase ka
sademetest . Et fikseerida taseme muutuste amplituudi pikema aja
, siis puurauke vahetult peale puurimist ei likvideerita ning
likvideeritakse enne uuringuloa pemist.
manteltorud Vajadusel tehakse veekihti moodustavate kivimite
katsepumpamine kuni kahest puuraugust
(otsusta -
informatsioonist).
puur -
takse uuringueelne olukord. ajaliseks
eriprojekt ja taotleda ehitusluba ning kanda kaevud seirekaevudena keskkonnaregistrisse.
Puuraukude ja kaevandite suudmete instrumentaalselt. Uuringuruumi
mine tehakse juhul, kui uuringuruum uuritakse tarbevarule
detailsusega.
. Aruanne koos graafiliste lisadega koostatakse
uuringu II etappi.
4. Geoloogilise uuringuga kaasneda kirjeldus ja nende
meetmed.
Geoloogilise uuringuga Paldiski IV
kaasne. Looduskaitse- ja Natura 2000 alasid Uuringuruumi
aitsealuse liigi leiukohale puurauke ega kaevandeid ei rajata ning seal
. Uuringualal puuduvad muinsuskaitselised ja riigikaitselised piirangud.
Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt r ga ja tuumalasid
a rohekoridoriga. ajutine ja l hiajaline ning tikule
ad majapidamised paiknevad
150 - 180 m kaugusel, kuhu ja talud.
1- 2 t
puurimise meetodil kuni 15 puuraugu rajamist
kuni 15 m. Vajadusel tehakse h -
pumpamine kuni kahest puuraugust. Rajatud puuraugud likvideeritakse uuringuloa kehtivuse
ajal ilise uuringuga ei muudeta kinnistute sihtotstarvet,
Juhul kui tehakse h geoloogilist katsepumpamist,
siis ei kaasne sellega
- 8 tundi (harvadel
e-
pumpamiste teostamis - 30 m
st puurkaev, mis b aga ~150 m
kaugusele. Lisaks on nimetatud puurkaev -
Kambriumi Geoloogilise uuringu aga Ordoviitsiumi-Kambriumi
ei avata
puurimisel purustatud lubjakivi -
Teoreetiliselt hinnatakse, et puur
- 200 m kaugusele. Nagu
, on l rajatud Ordoviitsiumi-Kambriumi
ja ei ole geoloogilisest uuringust .
Kava ga - ega
-, vibratsiooni,
valguse-, soojuse-, kiirguse-
udu vahemikku 70 - 75 dB, siis
- 90 dB vahele (10 m kaugusel masinast).
kohaselt 1 - 2
s kasutatava manteltoru diameeter karbo-
veetasemeid puuraukudes,
katsepumpamise ajal vee
se tehnilise
5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. kaevandamis-
tekkimisest uuringu
uruumi teenindusala korrastatakse. Puuraugud likvi-
uuringuloa kehtivuse ajal
takse,
maapind viiakse geoloogi se
geoloogilise
uuringu loa taotlusele lisada kaevand
2
kaevandamis
tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse
taaskasuta
Uuringupunktidest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik
6. ajakava.
- Uuringu ettevalmistamine 3 ;
- (puuraukude rajamine) 2 at;
- ettevalmistamine 3 lat;
- Laboratoorsed 2 kuud;
- - ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine 2 kuud;
- 6 kuud;
- Geoloogilise uuringu detailiseerimine 12 kuud.
Kokku 24 kuud
planeeritakse teostada 24 kuu jooksul.
Seletuskiri koostatud 30.01.2023. a.
Taotleja:
Eesti Killustik
Ole Sein / allkirjastatud digitaalselt /
juhatuse liige
Seletuskirja koostas:
Tiia Tuuling / allkirjastatud digitaalselt /
geoloogiainsener
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik
Taotluse koostaja kontaktisik Ole Sein
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 2
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Paldiski IV
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 51.18
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0431 Lääne-Harju vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik
Lubjakivi, täitepinnas täiteks 3 000 tuh m³
Lubjakivi, tsiviil- ja teedeehitus 3 000 tuh m³
madalamargiline
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 15
Puuraukude arv 15
Uuringukaeveõõnte arv 35
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Katsepumpamine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Lubjakivi purunemis- ja külmakindluse määramine, kivimi keemiline analüüs; uuringuruumi
teenindusala topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Paldiski_IV_GULT_.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Paldiski_IV_GULT_.asice
Muud lisad Lisa 3: Piir__Paldiski_IV_.dgn
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
21.02.2023 nr DM-123836-1
Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine
Katastriüksustele Keila metskond 371 (katastritunnus: 58001:001:0320), Keila metskond 364
(katastritunnus: 58001:001:0319) ja Keila metskond 339 (katastritunnus: 29501:001:0519),
mille riigivara valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja valitsema volitatud asutuseks
Riigimetsa Majandamise Keskus, on uuringuloa saamiseks taotluse esitanud järgmised kaks
ettevõtet:
1. EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik,
Kuusalu vald, Harju maakond) esitas 01.02.2023 Paldiski IV uuringuruumi geoloogilise
uuringuloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti infosüsteemis KOTKAS 01.02.2023 nr DM-
123387-3). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 21.02.2023 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
2. Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla,
Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) esitas 16.02.2023 Paldiski IV uuringuruumi geoloogilise
uuringuloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti infosüsteemis KOTKAS 16.02.2023 nr DM-
123790-1). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 21.02.2023 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 33 lõike 7 kohaselt, kui 30 päeva jooksul esimesena
esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile
kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada,
selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse
enampakkumisel käesoleva seaduse § 34 kohaselt. Vastavalt MaaPS § 34 lõike 2 alusel
korraldab enampakkumise kaevandamisloa andja ehk Keskkonnaamet.
Vastavalt keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning
põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse
kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja
enampakkumise alghind“ § 4 lõikes 4 sätestatule palub Keskkonnaamet Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust uuringuloa saamise õiguse enampakkumise
alghindade määramise vajaduse ja suuruse kohta.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Keskkonnaamet palub motiveeritud arvamust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe
nädala jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 08.03.2023.
Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse
enampakkumiste alghinna määramise vajadus ja alghinna suurus Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Paldiski IV uuringuruum Taotlus T-L.MU_1016764.bdoc
2. Paldiski IV uuringuruum Taotlus T-L.MU_1016785.bdoc
Teadmiseks: EMG Karjäärid OÜ, Osaühing Eesti Killustik
Carmen Tau 5857 1347
[email protected]
2(2)
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi EMG Karjäärid OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Liina Ordlik
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi EMG Karjäärid OÜ
Registrikood / Isikukood 14273374
Postiaadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, Harju maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 4
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Paldiski IV uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 43.89
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0431 Lääne-Harju vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number
Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik
Liiv, ehitusliiv ehitus, teedeehitus 350 tuh m³
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 5
Puuraukude arv 0
Uuringukaeveõõnte arv 45
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd laboratoorsed katsetused, geodeetiline mõõdistamine, vajadusel muud katsetused
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Paldiski_IV_.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Uuringuruumi_teenindusala_plaan.asice
Muud lisad Lisa 3: Uuringuruumi_piir.dgn
Paldiski IV uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
1. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoha valiku põhjendus, lähteülesanne
Uuringuruumi ja selle teenidusala asukoha valikul mängis olulist rolli ala eeldatav geoloogiline
ehitus ja vahetus läheduses olev infrastruktuur. Lisaks annab geoloogiline uuring riigile
maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni, seega uuringu tegemine ei ole
vastuolus riigi huviga.
Geoloogilise uuringuga tehakse pinnakatte uurimiseks kaevandid, millega selgitatakse välja
looduslike lasundite, sh maavara lasumistingimused, koostis ja omadused ning määratakse
uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad, et hinnata maavara
aktiivse tarbevaruna ja hiljem taotleda uuringuruumi teenindusalal arvele võetud maavarale
nõuetekohane kaevandamisluba.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala ning lähiümbruse kirjeldus
Taotletava uuringuruumi teenindusala (pindala 43,89 ha) asub Harju maakonnas Lääne-Harju
vallas Paldiski linnas ja Laokülas riigiomandis olevatel kinnistutel Keila metskond 371
(katastritunnus: 58001:001:0320), Keila metskond 364 (katastritunnus: 58001:001:0319) ja
Keila metskond 339 (katastritunnus: 29501:001:0519).
Alad on kaetud loodusliku rohu- ja metsamaaga. Lääne- ja idaküljest on uuringuruum valdavalt
piiratud loodusliku alaga. Taotletava uuringuruumi põhjapiiril asub Tallinn-Paldiski
põhimaantee (tee nr 8) ja lõunapiiril asub laiarööpmeline raudtee. Uuringuruumi ala ei kattu
eelpool toodud tehnorajatiste kaitsevöönditega. Uuringuruumist idasuunda jääval kinnistul
Tallinna mnt 40 (katastritunnus 58001:001:0079) asub vana sõjaväelinnak, mis on kasutusel
tootmismaana. Uuringuruumi lõunapoolse lahustüki lääneosas paikneb geodeetiline märk
Laoküla (geodeetiliste punktide andmekogu kood 40776). Uuringu käigus ei rajata kaevandeid
geodeetilise märgi kaitsevööndisse, mis on 3 m märgi keskmest. Uuringuruumi teenindusala
piiresse ei jää muinsuskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Samuti ei jää uuringuruumi
teenindusalale tehnorajatisi. Lõunapoolsele lahustükile jääb ~1600 m 2 suurusele alale III
kategooria taime karulauk (allium ursinum) kasvukoht.
3. Andmed kasutatavate uurimismeetodite kohta, geoloogilise uuringuga rikutud maa
korrastamise kirjeldus
Geoloogilise uuringu käigus rajatakse maksimaalselt taotlusel märgitud mahus kaevandid. Töid
planeeritakse mahus, mis võimaldavad selgitada uuringuruumi piires maavara levikut, kasuliku
kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara
kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamiseks
keskkonnaluba.
Geoloogiline uuring viiakse läbi ekskavaatoriga kaevandite rajamise teel. Kaevandite
omavaheliseks kauguseks planeeritakse 150-180 m. Alale planeeritakse rajada kuni 45
kaevandit, sh arvestatakse 5 kaevandit varuks, kui tekib vajadus täpsustada keerulisemat
geoloogilist ehitust. Eeldatav kasuliku kihi paksus on alal ~1 m, kuid detailsemate andmete
puudumise tõttu ja täpsema info saamiseks võimaliku lamami materjali kohta on kaevandite
sügavuseks planeeritud kuni 5 m.
1
Paldiski IV uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
Kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse, kaevandis avatud lasund kirjeldatakse, lasundi
materjalist võetakse proovid granulomeetrilise koostise määramiseks ning füüsikalis-
mehaanilisteks katseteks, mõõdetakse kaevandisse ilmuva vee tase. Peale kirjeldatud tegevusi
kaevand suletakse sealt väljatõstetud materjaliga ning kaevandi ümbrus tasandatakse.
Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse
mõõdistamise alusel topograafiline plaan. Lasundi materjalist võetud proovid viiakse
katsetamiseks akrediteeritud täitematerjali laborisse. Kaevandamisväärse maavara lasundi ja
määruse nr 52 nõuetele vastava materjali olemasolul koostatakse aruanne, mis esitatakse
keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale maavara arvele võtmiseks.
4. Uuringuruumi varasema uurituse lühiülevaade uuritava maavara eeldatavad
kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade, sealhulgas kasuliku kihi ning
katendi paksuse piirväärtused, ja uuritava maavara peamiste eeldatavate
kasutusvaldkondade loetelu
Uuritaval alal varem geoloogilisi uuringuid tehtud ei ole. Antud piirkonnas on teostatud
ehituslubjakivi ja kruusa otsinguid 1997. a (Aruanne ehituslubjakivi ja kruusa otsingust Pakri
poolsaarel. EGF nr 5823). Maa-ameti geoportaali geoloogilise baaskaardi rakenduse andmetel
jääb uuringualast ~800 m kaugusele läände liiva leiukoht. Seega olemasoleva andmestiku
põhjal võib eeldada, et ka taotletavas uuringuruumis esineb liiva, kuid koos liivaga võib esineda
ka kruusa.
Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara
geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra
ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba
omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ kohaselt loetakse ehituskruusaks kruus, milles
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm ei ole
üle 12% ning purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem. Nendele
tingimustele mittevastav kruus liigitatakse täitekruusaks. Liiv liigitatakse ehitusliivaks, kui
osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei ole üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5
millimeetri peab on alla 35%. Nendele tingimustele mittevastav liiv liigitatakse täiteliivaks.
Katendiks on ~0,3 m paksune kasvukiht või mullane kruus. Kasuliku kihi moodustab suhteliselt
pruunikashall veeristega ja savikas liivkruus (moreen) paksusega ~1,0 m. Kirjelduse järgi
muutub materjal sügavuse suurenedes peenemaks ja savikamaks. Kasuliku kihi lamamiks on
Viivikonna kihistu lubjakivi. Kruusa savi- ja tolmusisaldus on ~25%. Savikat kruusa saab
looduslikul kujul või purustatult kasutada täitematerjalina teede- ja üldehituses. Arvestades
kasuliku kihi paksuseks 1 m ja asjaolu, et kasulik materjal levib vaid osaliselt uuringuruumi
ulatuses (arvestuslikult 35 ha) on hinnanguline maavara kogus kuni 350 tuh m3.
5. Andmed geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende
vähendamise meetmete kohta, andmed geoloogilise uuringu käigus tekkivate
kaevandamisjäätmete kohta
Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Geoloogilise uuringu
teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kaevandite rajamiseks
kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise hoolduse. On võimalus, et
uuringuruumis töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus
2
Paldiski IV uuringuruumi geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskiri
sattuda uuringuruumi maapinnale või vette. Juhul, kui tekib selline olukord, likvideerib uuringu
teostaja reostuse ettenähtud vahenditega. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid
materjale. III kategooria taimeliigi karulauk kasvukohta uuringu kaeveõõsi ei rajata.
Geoloogiliste uuringute välitööde käigus keskkonnaohtu või riski põhjustavat müra ja
vibratsiooni ei tekitata. Geoloogiliste välitöödega puudub mõju pinnase- ja põhjaveele, kuna
tööde käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid, seega ei ole võimalik geoloogilise
uuringu käigus vee saastumine. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise
uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Samuti ei teki õhu saastumist geoloogiliste uuringute
välitööde käigus, kuna tööde läbiviimisel kasutatakse korras masinaid, mis tagab EL
normipiiresse jääva heitgaaside heite õhku. Tegevusega puudub oht suurõnnetuste või
katastroofide tekkimisele.
Kuna uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää muinsuskaitse ega Natura 2000 võrgustiku
alasid, siis uuringuga nendele mõju ei kaasne. III kategooria kaitsealuse liigi karulauk
kasvukohale kaevandeid ei rajata ning ekskavaatoriga kasvukohast üle ei sõideta. Kaevandid
likvideeritakse koheselt peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ning
põhjaveetaseme mõõtmist. Kaevandite nõuetekohast likvideerimist kontrollib Keskkonnaamet.
Kaevanditest võetakse proovid laboritöödeks, mis viiakse laborisse, kus pärast proovide
katsetamist ja nõuetekohast säilitamist antakse materjal üle jäätmekäitlejale. Rajatavate
kaevandite puhul kasutatakse proovidest ülejääv materjal kaevandite likvideerimiseks. Seega
ei teki geoloogilise uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid ja
kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik.
6. Töö ajakava
Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning ettenägematutel põhjustel võib muutuda.
1. Ettevalmistamine välitöödeks: 2 kuud
2. Välitööd (kaeveõõnte rajamine, proovide võtmine, topomõõdistamine): 12 kuud
3. Proovide korrastamine ja laboritööd: 12 kuud
4. Kameraaltööd: 4 kuud
5. Uuringuaruande koostamine: 6 kuud
6. Võimalik välitööde seisak talvisel perioodil: 12 kuud
Kokku - 48 kuud
Seletuskirja koostas:
/allkirjastatud digitaalselt/
Liina Ordlik
geoloogiainsener
EMG Karjäärid OÜ
01.02.2023
Geoloogilise uuringu luba soovime digitaalselt ja palume saata e-posti aadressil
[email protected]
3