dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus päringule rongireisijate õiguste määruse 2021/782 rakendamise kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. veebruar 2023
Viit
7-8/2023/835-2
Registreeritud
22. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Eesti Liinirongid, Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo korraldamine
Sari
7-8 Raudteel reisijateveoga seotud kirjavahetus
Toimik
7-8/2023
Vastutaja
Indrek Laineveer (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Raudteetalitus)

Failid

  • 📎7-82023835-2 22.02.2023 Väljaminev kiri.asice234 KB

Sisu (failidest)

Merle Lember Teie 09.02.2023 nr K23/39 AS Eesti Liinirongid [email protected] Meie 22.02.2023 nr 7-8/2023/835-2 Vabaduse pst 176 10917, Tallinn Vastus päringule rongireisijate õiguste määruse 2021/782 rakendamise kohta Austatud Merle Lember Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) poole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (edaspidi määrus) tõlgendamiseks ning soovisite ministeeriumi seisukohta, kas Elroni järeldused vastavad määruse artiklite sisulisele eesmärgile. Kuna tegemist on Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega puudub ministeeriumil võimalus esitada määruse kohta ametlikku tõlgendust, kuid tulenevalt asjaolust, et ministeerium on osalenud määruse väljatöötamisel, esitame omapoolse seisukoha teie kirjas välja toodud artiklite kohta. 1) Määruse artiklid 22 ja 23. Personaliga jaamad. Olete õigesti aru saanud, et määruse artiklis 22 lg 3 ja 23 lg 1 e) kasutatava mõiste „personaliga jaam“ kohta puudub õigusaktides definitsioon. Oleme teiega samal seisukohal, et personaliga jaamana saab käsitleda neid jaamasid, kus on tööl isikud, kes on tööle võetud jaama opereerivate ettevõtete poolt ja/või kelle leping on sõlmitud eesmärgil teenindada reisijaid. Meie hinnangul puuduvad Eestis isikud, keda võiks käsitleda määruse mõistes jaamaülematena ja/või jaamas reisijaid teenindavate isikutena ning määruses puudub kohustus sellised töötajad tööle võtta, mis aga ei tähenda, et seda võimalusel teha ei võiks. Määruse artiklis 21 on lisandunud täpsustav lause, mille kohaselt peab ligipääsueeskiri võtma arvesse määruse 1300/2014 lisa punktis 4.4.3. nimetatud kokkuleppeid osas, kes vastutab eeltoodud reisijate grupile abi osutamise eest. Kuna Eestis viivad ooteplatvormideni takistusteta teed ning ooteplatvormi ja veeremi vahel puuduvad samuti takistused, mis vajaks abivahendite kasutamist ning raudteeinfrastruktuuriettevõtjatel puudub reisijate abistamiseks vajalik personal, ei ole määruse 1300/2014 lisa punktis 4.4.3. nimetatud kokkuleppeid võimalik sõlmida, kuna taolistel kokkulepetel puuduks sisu. Nõustume teie arusaamaga, et peale määruse rakendumist jätkub hetkeolukord, kus Elron osutab miinimumnõudena abi rongides ning sinna sisenemisel ja väljumisel. 2) Artikkel 11 lg 4. Kui rongi lähtejaamas ei ole piletikassat, ligipääsetavat piletiautomaati ega muud ligipääsetavat vahendit pileti ostmiseks eelmüügist, lubatakse puuetega inimestel osta pilet Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 rongis ilma selle eest lisatasu maksmata. Toote oma kirjas välja, et lisaks ÜTS § 34 kohasele tasuta sõidu õigust omavatele puuetega isikutele pakub Elron väljaspool ÜTS loetelu puuetega isikutele sooduspileti ostmise võimalust, kuid Elron ei ole kehtestanud eelmüügist pileti soetamise soodustust ning kui reisija ostab pileti eelmüügi korras kassast, ei rakendu täiendavat soodustust võrreldes rongis pileti ostmisega. Seega olete meie hinnangul määruse sõnastusest õigesti aru saanud, et juhul, kui jaamas ei ole ligipääsetavat vahendit pileti ostmiseks eelmüügist, on määruse artikkel 11 lg 4 täidetud, kui rongis on võimalik osta pilet sama hinnaga kui oleks olnud juhul, kui lähtejaamas oleks olnud võimalik pilet soetada. Veebist pileti ostmise soodustus on tagatud sõltumata asukohast ning meie hinnangul mõeldakse määruse artikkel 11 lg 4 mõistes ainult pileteid, mida on võimalik vastavate seadmete või piletikassa olemasolul soetada jaamast. 3) Määruse artikkel 11 lg 4. Puuetega inimese staatuse tunnustamine. Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes. Toote välja, et käesoleval hetkel kehtib ÜTS § 32 lg 3, mis näeb ette, et isiku puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu saab tõendada vaid Eesti Vabariigi ametiasustuse väljastatud tõendiga ning viitate määruse artiklile 11, mille kohaselt võivad liikmesriigid anda raudteeveoettevõtjatele loa nõuda, et puuetega inimeste staatust tunnustataks vastavalt asjaomase elukohariigi õigusele ja tavale. Jõudsite järeldusele, et ÜTS § 32 lg 3 on käsitletav määruse artikkel 11 kohase loana lubada ka edaspidi, peale määruse rakendumist, müüa puudest tuleneva soodustusega pilet vaid Eesti Vabariigi õigusaktide alusel väljastatud puuet tõendava dokumendi alusel ning seda nii ÜTS § 34 tasuta sõiduõiguse olemasolul kui Elroni poolt vabatahtlikult pakutava sõidusoodustuse puhul ja sellistel tingimustel ei teki Elronil peale määruse rakendumist kohustust pakkuda puudest tulenevat soodustust ka teiste riikide puuet tõendava dokumendi alusel. Me ei saa teie tõlgendusega nõustuda, kuna määruse artikkel 11 lõige 4 sätestab, et raudteeveoettevõtjal on liikmesriigi nõusolekul õigus küsida isikult puudega inimese staatust tõendavat dokumenti, mis on väljastatud vastavalt puudega isiku elukohariigi õiguse ja tava alusel. Samuti on määruse artikkel 5 kohaselt, ilma et see piiraks sotsiaalsete tariifide kohaldamist, raudteeveoettevõtjatel, piletimüüjatel või reisikorraldajatel pakkuda üldsusele lepingutingimusi ja tariife, ilma et selle kaudu otseselt või kaudselt diskrimineeritaks reisijat kodakondsuse alusel. Seega tuleb kõigile Euroopa Liidus elavatele isikutele tagada samad soodustused. 4) Sotsiaalsete tariifide kohaldamine ja diskrimineerimine. Määruse artikkel 5 kohaselt, ilma et see piiraks sotsiaalsete tariifide kohaldamist, pakuvad raudteeveo-ettevõtjad, piletimüüjad või reisikorraldajad üldsusele lepingutingimusi ja tariife, ilma et selle kaudu otseselt või kaudselt diskrimineeritaks reisijat kodakondsuse alusel. Toote välja, et sotsiaalse tariifi mõiste on defineerimata. Meie arusaama kohaselt on sotsiaalse tariifi all mõeldud soodustusi, mida rakendatakse näiteks kohalike omavalituste elanikele. Kui kohalik omavalitsus soovib oma elanike sõidu eest maksta, siis see on määruse kohaselt lubatud tegevus ja see soodustus ei laiene teistele isikutele, st tegemist ei ole kellegi diskrimineerimisega kodakondsuse alusel. Samas näiteks sõidusoodustuse pakkumine ainult Eesti Vabariigi pensionäridele ei ole lubatud, sest tegemist oleks diskrimineerimisega kodakondsuse alusel. Samad soodustused peavad laienema kõikidele EL riikide pensionäridele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ain Tatter teede- ja raudteeosakonna juhataja 2 (3) Lisaadressaadid: Transpordiamet Indrek Laineveer 639 7636 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel