Aruanne

KÄSKKIRI 22.06.2021 nr 107 „Riigivalitsemise tulemusaruanne 2020 Rahandusministeeriumi valitsemisala osa" kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 14 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-dega 14–16 kinnitada „Riigivalitsemise tulemusaruanne 2020“. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa: Riigivalitsemise tulemusaruanne 2020 Rahandusministeeriumi valitsemisala osa  2020 Tulemusvaldkonna „Riigivalitsemine“ tulemusaruanne Rahandusministeeriumi valitsemisala kohta Rahandusministeerium 26.05.2021 Sisukord 1.Tulemusvaldkond „Riigivalitsemine“ ülevaade 2 Tulemusvaldkonna kulud programmide lõikes, 2020.a 2 Mõõdikud ja sihttasemed 3 Olukorra lühianalüüs 3 3. Riigi rahanduse programm 5 Programmi kulud meetmete lõikes 5 Mõõdikud ja sihttasemed 6 Olukorra analüüs 6 Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes 8 Meetmete põhised mõõdikud ja tegevuste analüüs 8 4. Halduspoliitika programm 13 Programmi kulud meetmete lõikes 13 Mõõdikud ja sihttasemed 14 Olukorra analüüs 14 Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes 17 Meetmete põhised mõõdikud ja tegevuste analüüs 17 5. Regionaalpoliitika programm 31 Programmi kulud meetmete lõikes 31 Mõõdikud ja sihttasemed 32 Olukorra analüüs 32 Programmi eelarve ja täitmine meetmete lõikes 34 Meetmepõhised mõõdikud ja tegevuste analüüs 35 6. Finantspoliitika programm 41 Programmi kulud meetme tegevuste lõikes 41 Mõõdikud ja sihttasemed 42 Olukorra analüüs 42 Programmi eelarve „Finantskeskkonna arendamise“ meetme tegevuste lõikes 46 Meetmete põhised mõõdikud ja tegevuste analüüs 46 1 1.Tulemusvaldkond „Riigivalitsemine“ ülevaade Riigivalitsemise tulemusvaldkonda panustasid ühtse eesmärgi nimel 2020. aastal seitse programmi: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine, Riigi rahandus, Halduspoliitika, Regionaalpoliitika, Finantspoliitika, Kodanikuühiskond ja Arhiivindus. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister, riigihalduse minister, rahvastikuminister ja haridusminister. Tulemusvaldkonna kohta ei ole koostatud arengukava. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 1 p 1 sisaldab käesolev ministri käskkirjaga kinnitatav tulemusaruanne detailsemalt vaid Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate programmide aruandlust. Tulemusvaldkonna kulud programmide lõikes, 2020. a 2 Mõõdikud ja sihttasemed Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 2035 Valitsussektori kulutuste osakaal SKPst (ei kasva), % 39,3 39,1 38,9 45,1 39 39 Allikas: Eurostat Valitsussektori töötajate osakaal tööealises 14,8 14,8 14,9 15,2 14,9 14,9 elanikkonnas 20–64 (ei kasva),% Allikas: Statistikaamet, Saldoandmike infosüsteem Valitsuse töö efektiivsus /Eesmärk koht 5 parima seas Allikas: Institute for Management Development Mõõtmine lõpetatud Elanike rahulolu avalike teenustega Mõõtmist pole alustatud Allikas: RM Selgitus valitsussektori 2020. a kulude hüppelise kasvu kohta: Valitsussektori kulud kasvasid 2020. aastal 9,3%, SKP maht samal ajal aga vähenes, mistap ka kulutuste osakaal SKPst suurenes. Kulud kasvasid tulenevalt pandeemiakriisi mõjude leevendamiseks võetud sammudele majanduse ja tervishoiusüsteemi toetamisel. Vastavad kulutused nähti ette riigi 2020. aasta lisaeelarvega. Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas (20–64 a) on suurenenud, kuna tööealine elanikkond 20– 64 a vanusegrupis vähenes 2020. aastal 3200 inimese võrra ning valitsussektori töötajate arv kasvas 1799 töötaja võrra. Keskvalitsuses on töötajate arv kasvanud 918 töötaja võrra, kohaliku omavalitsuse üksustes (koos valitsussektorisse kuuluvate valitseva mõju all olevate üksustega) 825 ning sotsiaalkindlustusfondides 56 töötaja võrra. Kolmandiku valitsussektori töötajate arvu kasvust mõjutas erinevate haiglate personali kasv. Olukorra lühianalüüs Tulemusvaldkonna tegemisi on mõjutanud kogu maailma elukorraldust muutnud koroonaviirus, sellest tingitud eriolukord ja majanduslangus. Võrreldes 2019. aastal planeerituga on lisandunud mitmeid uusi tegevusi ja mitmed kavandatud tegevused on selle tõttu edasi lükkunud. Majanduse aktiivsuse stimuleerimiseks on rakendatud ulatuslikke fiskaalpoliitilisi meetmeid, mistõttu on eelarvedefitsiidid ja valitsuste võlakoormused kõikjal maailmas kasvanud. Põhja- ja Balti riikides on koroonapandeemia majandusmõjud olnud siiski mõnevõrra väiksemad kui Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides. Eestis jäi koroonapandeemiast tingitud majanduslangus 2020. aastal kardetust väiksemaks ning maksulaekumine osutus prognoositust paremaks. Eelarvedefitsiit osutus 2020. aasta väiksemaks kui esialgu kardeti ning mõnevõrra on paranenud meie hinnang riigi võlakoormuse kasvule. Eesti SKP kahanes 2020. aastal 2,9%. Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette majanduse kiiret taastumist 2021. aasta teisest poolest alates. Üheksast valitsuse tegevust iseloomustavast indikaatorist kaheksa on liikunud soovitud suunas (sõltuvalt näitaja sisust kas kasvasid, langesid või ei ületanud kokkulepitud taset). Üks näitaja (Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal) on veidi langenud, mis on selgitatav 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiaga, mis vähendas turvatunnet globaalselt. 3 Riigivalitsemise olulisemad väljakutsed on jätkuvalt demograafilistest arengusuundumustest nagu elanikkonna vähenemine, vananemine ja linnastumine, tulenevad mõjud tööturul, ning mõjud regionaalsele tasakaalule. Trendid mõjutavad oluliselt nii halduspoliitikat kui ka regionaalpoliitikat, tuues kaasa vajaduse pidevalt vähendada valitsussektori töötajate arvu ning luua tasakaalustavaid meetmeid regionaalse kasvava ebavõrdsuse ühtlustamiseks. Vananeva elanikkonna osakaalu suurenemisest tulenevalt on viimastel aastatel riigi personalipoliitikas rohkem tähelepanu pööratud riiklike organisatsioonide töötajate arvule ning püütud leida lahendusi riigipalgaliste töötajate arvu vähendamiseks. 2020. aastal on 2019. aastaga võrreldes vähenenud keskvalitsuse töötajate arv 2,5% ja kohaliku omavalitsuse üksuste töötajate arv kasvanud 0,9%. Keskvalitsuse teenuste konsolideerimise tulemusena pakub nüüdseks Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) arvestusteenuseid 178 asutusele ehk 76% kogu keskvalitsusest. Konsolideerimine on toonud riigile kokkuhoidu igal aastal üle 2 miljoni euro. Mh toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast 7-lt asutustelt 4 asutuse peale. Riigi rahanduse valdkonnas jõuti pika eeltöö tulemusena olulise verstapostini, mil 2020. aastal rakendati esimest korda tegevuspõhist eelarvet, mis võimaldab riigi ressursid seostada eesmärkidega ja nende saavutamist mõõta. Tegevuspõhine eelarve seob omavahel tulemuste juhtimise ja tulemuseelarvestamise, mis mõjutab strateegilist planeerimist riigis. Statistikaamet jätkas ettevõtjate halduskoormuse vähendamist andmete ja aruannete esitamisel. Statistika tegemisel kasutab Statistikaamet eelkõige andmekogudest saadud ja taaskasutab juba kogutud andmeid. Kahes kolmandikus statistikatöödest kasutati 2020. aastal täielikult või osaliselt riiklike andmekogude andmeid. Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks otsitakse pidevalt alternatiivseid andmeallikaid ja valimite vähendamise võimalusi. Kohalike teenuste ühtlustamisele ja nende paremale kvaliteedile kaasa aitamiseks rakendus veebileht minuomavalitsus.ee, kus jagatakse sadade kriteeriumite kaudu süstematiseeritud ülevaadet kohalike omavalitsuste teenuste olukorrast. Käimas on selle pidev andmete täiendamine ja rakenduse edasiarendamine. Seiratakse kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust jätkusuutlikkuse tagamiseks, koostatud on KOV eelarvestrateegiate kokkuvõte. Kodanikuühiskonna arengu kohta saame uuringu tulemustele tuginedes väita, et üleüldiselt iseloomustab meie keskkonda avatud kodanikuruum, tegutsemiseks soodne õiguskeskkond, võimekad kodanikuühendused ning tegutsemiseks toetav taristu. Uuringu tulemused näitavad, et viimase viie aastaga on vabatahtlike osakaal Eestis kasvanud 31%-lt 49%-le, jäädes sellega Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Rahvusarhiivi vaatevinklist oli 2020. aasta vastuoluline ja kordumatu. Ühest küljest oli tegemist Rahvusarhiivi 100. juubeliaastaga, mille algust tähistati märtsis. Teisalt oli 2020. aasta pandeemia aasta, mistõttu mitmed tegevuskavas plaanitud ettevõtmised jäid ära või asendati muudega. Kõige rohkem 4 teisenes töö arhiivipedagoogika vallas, kus kontaktõppe kadumisel nihkus nii koolidele suunatud programm kui ka täiskasvanukoolitus osaliselt veebi. Kuna kontaktkülastused moodustavad Rahvusarhiivi kasutuskordadest aga üksnes 0,4%, siis võib COVID-19 viiruse leviku mõju arhiivi klienditeenindusele pidada vähemärgatavaks. Seda kinnitab ka statistika, mis osundab külastuste 12% kasvule 2019. aastaga võrreldes – ligi 1,7 miljonit Rahvusarhiivi külastust arhiivi juubeliaastal on rekordiline näitaja. 3. Riigi rahanduse programm Programmi eesmärk Kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav riigi rahandus Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutaja Maksu- ja tolliamet Rahandusministeerium koos Maksu- ja Tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist, tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse. Programmi kulud meetmete lõikes Programmi panustasid Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeerium 2020. aasta põhjal vastavalt 74% ja 26%. Rahandusministeeriumi kulud sisaldavad lisaks ametikoha ressurssidele struktuurivahendite tehnilise abi vahendamist sihtasutustele ning Eesti riigi poolt võetud laenudelt makstavaid intressikulusid. 5 Mõõdikud ja sihttasemed Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % -1,5 -1,8 -1,5 -3,6 -2,3 Maksude osakaal SKPst, % 32,5 32,9 33,1 34,2 33,2 Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK 4,2 5,4 6,7 9,3 3,1 Võlakoormus (osakaal SKPst, %), < 9,1 8,2 8,4 18,2 28,5 Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %, > 7,7 7 8 11,3 7,3 Eesti makromajanduslikud näitajad on kooskõlas - 0 0 0 0 ELis makromajanduslike tasakaalustamatuste identifitseerimiseks ja monitoorimiseks kokkulepitud scoreboard’is toodud tasemetega või ei ületa neid ilma mõjuva põhjuseta, mittekooskõlas näitajate arv Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus (EK - madala madala madala madala hinnang) riskiga riskiga riskiga riskiga Olukorra analüüs Areng hea või väga hea:  2020. aastal rakendati esimest korda tegevuspõhist eelarvet, mis võimaldab riigi ressursid seostada eesmärkidega ja nende saavutamist mõõta. Riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves on informatsioon esitatud valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide lõikes, mis on suunatud valdkonna arengukavades seatud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Tegevuspõhine eelarve seob omavahel tulemuste juhtimise ja tulemuseelarvestamise, mis mõjutab strateegilist planeerimist riigis, organisatsioonide juhtimist ning otsuste tegemise protsessi.  Maksuauk on püsinud viimastel aastatel stabiilsel tasemel ning Euroopa Liidu liikmena on Eesti osa ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Väljakutseks on poliitiliselt kokku lepitud maksustrateegia puudumine ja salaturu vähendamine, samuti nihutamisruumi ammendumine üleminekul otsestelt maksudelt kaudsetele, demograafiliste väljakutsete ning digitaliseerimisega ja globaliseerumisega seotud ilmingute sobimatus tööjõu maksustamisega ning vananenud kohalike maksude regulatsioon. Vajab tähelepanu:  Koroonapandeemiast tingitud majanduslangus jäi 2020. aastal kardetust väiksemaks ning maksulaekumine osutus prognoositust paremaks. Seetõttu osutus 2020. aasta eelarvedefitsiit väiksemaks kui me riigirahanduse programmi eelmises hinnangus kartsime ning mõnevõrra paranenud meie hinnang riigi võlakoormuse kasvule.  Koroonapandeemia on kogu maailmas kaasa toonud majanduslanguse. Majanduse aktiivsuse stimuleerimiseks on kogu maailmas rakendatud ulatuslikke fiskaalpoliitilisi meetmeid, mistõttu on eelarvedefitsiidid ja valitsuste võlakoormused kõikjal maailmas kasvanud. Majanduslanguse ja 6  stimuleerivate meetmete tõttu on ka Eestis riigirahanduse olukord nõrgenenud ning valitsussektori võlakoormus hüppeliselt kasvanud. Põhja- ja Balti riikides on koroonapandeemia majandusmõjud olnud siiski mõnevõrra väiksemad kui Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides.  Eesti SKP kahanes 2020. aastal 2,9%. Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette majanduse kiiret taastumist aasta teisest poolest alates. 2021. aastal peaks taas kasvu näitama kõik tegevusalad peale ehituse ning majanduse kriisieelne tase saavutatakse aasta lõpuks. Taastumine saab esialgu olema ebaühtlane, tuginedes eksportivale tööstusele ja arvutiteenustele. Kuna kriis on olnud töötuse kiire kasvu kaudu madalapalgalistel tegevusaladel sotsiaalselt kulukas, siis on oluline ka välisturismi taastumine, mis jääb prognoosi kohaselt 2022. aastasse.  Koroonakriisi tõttu lubab stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vabastusklausel Euroopa Liidu liikmesriikidel kalduda kõrvale kesk-pikast eelarve eesmärgist (MTO) või selle suunas liikumisest nii sel kui ka järgmisel aastal1. Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKPst. 2022–2025 aastate riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus parandada struktuurse eelarvepositsiooni eesmärki nii eelmise riigi eelarvestrateegiaga võrreldes, kui ka viimase majandusprognoosi suhtes.  Kokkuvõttes, 2021. aastal ulatub struktuurne eelarvepuudujääk 3,6%ni SKPst, Praeguse eelarvestrateegiaga saavutatakse 2025. aastal struktuurse eelarvedefitsiidi vähenemine 1,8%ni SKPst.  Valitsussektori võlakoormus ulatus 2020. aastal 18,2%ni SKPst. Prognoosi kohaselt suureneb tänu eelarve puudujääkidele 2025. aastaks võlakoormus 28,8%ni SKPst.  Maksukoormus oli 2020. aastal 34,2% SKPst ning kasvab 2021. aastal 35,0%ni SKPst. Võrreldes kriisieelse 2019. aastaga (33,1% SKPst) on maksukoormus kasvanud. Alates 2022. aastast hakkab maksukoormus alanema, jõudes 32,6%ni SKPst 2025. aastal.  Tegevuspõhise eelarve reform on küll lõppenud, kuid eesmärkide saavutamise jälgimiseks on vaja välja töötada ka tulemusaruandluse ja -hindamise süsteem, mis koondab senise eelarve kulude seire, valdkonna arengukavade tulemusaruandluse, Eesti 2035 pikaajalise strateegia aruandluse, tõhustamiskavad, riigi majandusaasta koondaruande ja pikaajalise mõjude hindamise.  Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude juhtimine. Oluline väljakutse on selgitustöö ja avaliku debati kvaliteedi parandamine optimaalsete reservide ning võla-reservide suhte teemal, kus levivad väärtõlgendused, mis võivad poliitika kujundamist ebasoovitavas suunas kallutada. 1 Riigi eelarvestrateegiaga MTOd ei muudeta, st stabiilsuse ja kasvu pakti mõistes jääb Eesti MTOks valitsussektori struktuurne defitsiit 0,5% SKPst. 7 Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes, 2020 esialgne 2020 lõplik 2020 täitmine Täitmise % tuh eurot eelarve eelarve Riigi rahanduse programm 74 934 83 249 73 883 89% Meede „Eelarvepoliitika“ 20 264 23 926 18 626 78% Meede „Maksu- ja tollipoliitika“ 54 670 59 322 55 256 93% Meetmete põhised mõõdikud ja tegevuste analüüs Meede 1. Eelarvepoliitika Eesmärk: Paindlik ja mõjus eelarvepoliitika Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Valitussektori nominaalne elarvepositsioon SKPst, -0,7 -0,5 0,1 -4,8 -2,3 % Fiskaalruum eelarves (Fiscal Space)* - (Metoodika - - - - - väljatöötamisel) Avatud, läbipaistva ja kaasava eelarvestamise indeks võrreldes OECD riikidega (läbipaistvus, - 28 - - 24 avaandmed, kaasatus) Meede 1. Eelarvepoliitika Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks Sihtväärt Tegelik väärtus Mõõdik us 2017 2018 2019 2020 2024 Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest kinnipidamine majandusprognoosi Jah jah jah jah jah paranemisel eelarveaasta kestel Perioodi 2014–2020 struktuurivahendite - 32 - 57 100 kasutamine (osakaal kogumahust), % Tegevused ja tulemus: ● 2020. aastal täienes Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi koostöös koordineeritav riigi strateegiline raamistik, mis lähtub tulemuspõhisest loogikast ning aitab riigi vahendeid paremini suunata ja selgemini mõõta. Strateegiaga „Eesti 2035“ seatakse järgmiseks viieteistkümneks aastaks viis strateegilist sihti ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. 8  See on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööstrateegia Eesti arengu terviklikuks juhtimiseks ning tugevdab eri liiki strateegiliste poliitikadokumentide omavahelisi seoseid. ● Tegevuspõhise eelarve juurutamise osana jätkasime eelarvestamise ja raamatupidamise ühtlustamisega ning töötasime koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ning valitsemisaladega välja metoodilised juhised tegevuspõhise finantsaruandluse kvaliteedi tõstmiseks. ● Valdkonna arengukavade aruandluse ühtlustamiseks töötasime koos valitsemisalade ja Riigikantseleiga välja tulemusaruandluse juhendi ning finants- ja tulemusnäitajate analüüsi toetavad aruanded. ● Viisime läbi analüüsi IT asutuste juhtimisarvestuse ühtlustamiseks, mis tõi välja erisused ja võimalused standardiseerimiseks. ● Viisime läbi Euroopa Komisjoni, OECD ja partneritega IT analüüsi eelarve infosüsteemide koostoime tagamiseks. Analüüsi tulemusi kasutatakse olemasolevate infosüsteemide arendamiseks kui ka uue võimaliku lahenduse väljatöötamiseks. ● Analüüsisime eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsesse, ning jätkasime eelarveprotsessi automatiseerimisega, et vähendada käsitööd, tõsta andmekvaliteeti ning analüüsivõimekust. ● Viisime läbi koolitusi riigiasutuste töötajatele kuluarvestuse infosüsteemi kasutamisoskuste tõstmiseks – nii andmete analüüsi, tegevuspõhise kulumudeli koostamise kui aruandluskeskkonna ja visualiseerimise võimaluste kasutamiseks. Meede 1. Eelarvepoliitika Tegevus 1.2. Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve Eesmärk: Toimiv riigi rahavoo juhtimine ja riigiarvelduste korraldamine ning välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga üldkogumis - 1 1 1 2 (hinnang auditeeritud valimi pinnalt), %, < Teostamata jäävate maksete osakaal teostatud riigi - 0 0 0 - väljamaksetest (%) * Mõõdik kasutusel aastani 2021 Tegevused ja tulemus: ● Kõik väljamaksed teostati 2020. aastal õigeaegselt. ● Piisava likviidsusvaru (reservis) tagamiseks kaasati Põhjamaa Investeerimispangalt laenu summas 750 mln euro ulatuses, emiteeriti lühiajalisi võlakirju 575 mln euro ulatuses ning korraldati rahvusvaheline pikaajaliste võlakirjade emissioon väärtuses 1,5 mld eurot. Lisaks sõlmiti laenuleping Euroopa Nõukogu Arengupangaga summas 200 mln eurot (laenu kasutusele 2020. a ei võetud). 9 Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine Eesmärk: Stabiilne, fiskaalselt kestlik ja tõhus maksusüsteem Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Maksusüsteemi struktuur ehk kaudsete maksude 43,8 42,5 43,0 39,9 39,9 osakaal kogu maksulaekumistes (%) Tööjõu maksukiil 37,9 32,6 33,2 33,4 34,7 Tarbimise efektiivne maksumäär, % 22,8 22,7 23,8 22,5 22,9 Tööjõu efektiivne maksumäär, % 33,5 33,4 32,9 35,3 34,8 Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), % 0,1 0,7 -0,3 0,1 0 Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Eesmärk: Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes 1,7 0,8 0,9 0,9 1 SKPga), % Maksusoodustuste mõju maksutuludele (maksusoodustuste suhteline maht võrreldes 6 2,9 3,1 3,3 3,7 riigieelarve maksutuludega), % Eesti koht Tax Foundation mõttekoja rahvusvahelise maksualase 1 1 1 1 5 konkurentsivõimelisuse indeksis, ≤ ELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud 0 0 0 0 0 rikkumismenetluste arv Tegevused ja tulemus: Valdkonda mõjutas tugevalt koroonaviirusest tingitud eriolukord ja majanduslangus. Lisandus mitmeid uusi tegevusi ja mitmed kavandatud tegevused lükkusid selle tõttu edasi. Seoses pandeemiaga muudeti sotsiaalmaksu ja maksukorralduse seadusi jm. ● Euroopa Komisjon otsustas seoses koroonaviirusega erandkorras ja tähtajaliselt vabastada teatavate isikukaitsevahendite import tolli- ja käibemaksust. Seda tähtaega on kaks korda pikendatud, praegu kehtib see kuni 31.12.2021. Eestis kehtestati samade isikukaitsevahendite siseriiklikele tarnetele 0% käibemaksumäär Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud korras ja tingimustel. ● Sotsiaalmaksuseaduse muudatuse kohaselt vabastati kaheks kuuks tööandjad sotsiaalmaksu miinimumkohustusest ja füüsilisest isikust ettevõtjate eest täideti riigieelarve vahenditest nende I kvartali sotsiaalmaksu avansilise makse kohustus. 10 ● Jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, millega peatati ajutiselt kaheks kuuks maksuintresside arvestus ja kehtestati pooles määras maksuvõlgadelt arvutatav intress kuni käesoleva aasta lõpuni. ● Madalam käibemaksumäär 9% kehtestati e-väljaannetele – raamatutele, ajalehtedele ja ajakirjadele, ning audioraamatutele. ● Käibemaksuseaduses tehti muudatused, mis puudutavad e-kaubandust või tulenevad sellest – alates 1.07.2021 muudetakse kaugmüügi piirmäärasid, lihtsustatakse teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist, kaotatakse kuni 22-euroste saadetiste maksuvabastus ning alates 1.01.2022 muudetakse käibemaksukohustust lootusetute võlgade korral. ● Telliti kaks uuringut: Eesti maksusüsteemi konkurentsivõimelisuse uuring ning toiduainete hinnakomponentide uuring. Esimeses uuringus käsitleti muuhulgas tööstussektorile kehtestatud maksude ja tasude mõju nende konkurentsivõimele. Teises uuringus käsitleti Lätis alates aastast 2018 teatavatele puu- ja juurviljadele kehtestatud madalama käibemaksumäära mõju nende jaehindadele. ● Diisli-, elektri- ja gaasiaktsiisi üldine määr langetati erinevas ulatuses kaheks aastaks kuni 30.04.2022 madalamale tasemele. ● Elektri- ja gaasiintensiivsete ettevõtete aktsiisisoodustus vajab analüüsi ja ettepanekuid selleks, et selle soodustuse kasutamine muutuks ettevõtetele majanduslikult otstarbekamaks. Praegu kehtivad aktsiisisoodustuse tingimused tunduvad liialt piiravad, millele viitab seda kasutavate ettevõtete suhteliselt väike arv. Siiski tehti üks muudatus, millega pikendati intensiivsuse hindamise perioodi ühelt aastalt neljale aastale. ● Toetuste arvamine käibemaksuga maksustatava väärtuse hulka on teema, mis on veel pooleli. See on seotud rohkem MKMi pädevusvaldkonna ja kohalike omavalitsuse asutusega ning tegevusvaldkondadest ühistransportiga. Novembris alustatakse selle ettepaneku menetlust. ● Pakendi ja pakendiaktsiisi valdkonnas on andmete kvaliteedi parandamiseks ja järelevalve tõhustamiseks ettevalmistamisel küsimustik pakendiettevõtjatele ja nende esindusorganisatsioonidele. Selle küsimustiku eesmärk on saada täpsemalt teada turuosaliste ootused võimalikele muudatustele. ● ELi tasandil sõlmitud Roheleppe raames on oodata Euroopa Komisjoni ettepanekut süsiniku piirimeetme (CBAM) kohta. Sellele ettepanekule eelnes avalik konsultatsioon, mille raames kujundati Eesti seisukohad. ● Tulumaksuseadusega võeti üle direktiiv, millest tulenevalt asendatakse madala maksumääraga territooriumi regulatsioon maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu loeteluga. Muudatuse tulemusena asendatakse kehtivad madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku suhtes rakendatavad kaitsemeetmed ELi loetellu kantud maksualast koostööd mittetegevates jurisdiktsioonides asuvate juriidiliste isikute suhtes. ● Töötati välja ja kooskõlastati tulumaksuseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus, milles analüüsiti, kuidas vältida topeltmaksustamise vältimise eesmärgil edasimakstava dividendi tulumaksust vabastamisel tekkivat topelt-mittemaksustamist. Väljatöötamiskavatsuses leiti, et kõige tõhusam viis topelt-mittemaksustamise vältimiseks (vabastusmeetodi rakendamiseks) on, et dividend või selle aluseks olev kasum peab olema 11  eelnevalt maksustatud ka Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist saadud dividendi puhul. Ratifitseeriti topeltmaksustamise vältimise leping Guernseyga. Tegevus 2.2. Maksu- ja tolli korraldus Eesmärk: kogutud riigi maksutulud ja ebaausa majandustegevuse osakaalu vähenemine. Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Riigieelarves prognoositud - 100,4 101,3 100 100 maksutulude kokku kogumine (%), Deklareerimata jäävate maksude Prognoos Prognoos - 4,24 5 osakaal laekunud maksudest (%), < 4,62 4,97 Aruandeperioodi nõuete tasumise - 98,77 99,39 98,92 98 osakaal (%), > Maksutahte indeks, > - 65 66,5 68,4 66 Tegevused ja tulemus: ● Kogusime kokku riigi maksutulud. 2020. aastat jääb suuresti iseloomustama koroonaviiruse mõju majandusele, mis jättis jälje ka maksulaekumisele. Kui aasta alguses oodati riigieelarvesse 8,2 mld € maksutulu, siis aasta teises pooles korrigeeritud prognoosi järgi vähenes riigi ootus 7,4 miljardile eurole. 2020. aasta lõpuks laekus riigieelarvesse 7,68 miljardit eurot, mis on aasta esialgsest ootusest 94% ja suveprognoosiga võrreldes 104%. ● Meie teine oluline ülesanne on vähendada maksuauku ehk saamata jäänud maksutulu, mis takistab ausat konkurentsi ja vähendab riigi tulusid. Oleme oma järelevalveliste tegevustega toetanud maksuaugu püsimist stabiilsel tasemel. ● 2020. aastal viisime läbi kolmanda maksutahte uuringu, mille põhjal võib näha stabiilset tõusu Eesti inimeste maksutahtes: indeks kasvas teist aastat järjest 1,8 protsendipunkti võrra ja on nüüd 68,4. Suure hüppe nii maksude alases teadlikkuses kui ka suhtumistes on teinud 15– 24aastaste sihtrühm, kellele viimase aasta jooksul ka palju tähelepanu pöörasime. Paranemas on ka mitte-eestlaste maksutahe, ehkki see on Eesti keskmisest jätkuvalt madalam. ● Lihtsate ja mugavate teenuste vaates avaldas 2020. aastale olulist mõju koroonakriisist tingitud eriolukord, kus mitmed majandusmeetmed tuli kiiresti MTA teenustes juurutada, hüppeliselt kasvas maksuvõlg ja ajatamist taotlevate maksumaksjate arv. Kohandasime ümber tollitegevuse, et maksimaalselt tagada kaupade (eriti esmatarbekaupade) kiire liikumine ja takistada nõuetele mittevastavate kaupade Euroopa Liidu siseturule jõudmine. 2020. aastal tõid eriti suure töökoormuse tolli avalikele teenustele Brexitiga seotud arendused ning tagasime selle muutusega sujuva kohanemise. ● Võrdse maksukonkurentsi ja ühiskonnakaitse teemades saavutasime 2020. aastal seatud eesmärgid (mh ausate isikute osakaal 84,8%, tollikuulekus 96,7%), parandasime ühiskonnas maksukuulekust, vähendasime nii maksu- kui tolliriske ning suurendasime oma analüütilist võimekust, et olla edaspidi veelgi tõhusamad. 2020. aasta oluline väljakutse oli ka asutuse keskse riskijuhtimise juurutamine, et tõsta oma võimekust varimajandusega võitlemisel ja paremate eesmärkide seadmisel. 12  ● 2020. aastal jätkasime tööd arendustega, mis võimaldavad MTA-l täita oma rolli Eesti ühiskonnas ja Euroopa Liidus tervikuna. Ühed olulisematest olid ettevalmistused infosüsteemi rakendamiseks, mis võimaldaks Euroopa Liidu liikmesriikidel vahetada infot veebist ostetud kaupade ja teenuste müügi ning käibe kohta (MOSS/OSS/IOSS). Samuti töötasime süsteemi Impulss kasutusele võtmise nimel 2021. aastal, mis võimaldab hakkama saada kasvavate impordideklaratsioonide mahtudega, kuid hoida sealjuures halduskulud madalana. Samuti tegime ettevalmistusi maksualase infovahetuse süsteemi 1–2 etapi tootestamiseks 2021. aasta alguses, mis tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2018/822/EL (DAC6) ning võimaldab maksuskeemide alast teabevahetust. 4. Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika muudab riigi toimimise läbipaistvaks Vastutaja Rahandusministeerium Kaasvastutajad Statistikaamet, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Riigihangete vaidlustuskomisjon Halduspoliitika programm hõlmab riigi haldusorganisatsiooni korraldust, avaliku teenistuse arendamist ja riigi personalipoliitika, riikliku statistika, riigi osaluspoliitika, riigi kinnisvara, riigiabi- ja riigihangete-alase ning kesksete tugiteenuste poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete alal. Halduspoliitika valdkond on tihedalt seotud ka riigireformi raames tehtavate tegevuste koordineerimisega (nt asutuste ümberkorraldamine ja protsesside arendamine, tugiteenuste konsolideerimine, bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine). Programmi kulud meetmete lõikes 13 Peamise osa programmi mahust moodustavad kesksed tugiteenused, mida pakuvad Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Statistika tagamise meetme eelarve on peamiselt Statistikaameti juhtida. Mõõdikud ja sihttasemed Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 2035 Keskvalitsuse kulutuste osakaal SKPst, %, ≤ 33,5 34,1 33,5 38,5 33,3 33,3 Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20–64), %, ≤ 8,2 8,1 8,2 7,9 9 9 Statistika tarbija rahuloluindeks, ≥ 68 42 70,6 73 70 70 Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: ⮚ Vaatamata koroonakriisile on jätkunud töö riigireformi tegevustega. Valdkonnaüleselt on liidetud riigiameteid, et kaotada dubleerimist ning korraldada paremini ja tõhusamalt teenuseid. Tegevust on alustanud Haridus- ja Noorteamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet. Valitsus on otsustanud ka arvutitöökoha baasteenuste konsolideerimise, mis puudutab 110 asutust ja ligikaudu 25 000 töökohta. Ette on valmistatud täiendatud riigireformi tegevuskava, mis eeldatavalt kiidetakse valitsuse poolt heaks juunis 2021. ⮚ Aastatel 2016–2018 töötati välja Rahandusministeeriumi juhtimisel ning konsultantide ja Tartu Ülikooli kaasabil hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsessid, mis suunavad kinnisvaraotsuseid tegema kogutavatele võtmenäitajatele ja nende analüüsimisele tuginedes. Lähiaastatel on kesksel kohal nimetatud juhtimissüsteemi rakendamine ning selleks vajalike tehnoloogiliste arenduste väljatöötamine ja juurutamine. ⮚ Tööle on hakanud esimesed riigimajad Rakveres, Jõhvis ja Viljandis, kuhu on kolinud 19 erinevat asutust ning võimalus on riigisektoril kasutada 12 paindlikku kaugtöökohta. ⮚ Riigi osaluspoliitikas jätkub osaluste detsentraliseeritud juhtimine, kuid poliitika kujundamine toimub keskselt, koordineerituna Rahandusministeeriumi poolt. Osaluspoliitika paremaks rakendamiseks on äriühingute nõukogude liikmete valimiseks moodustatud nimetamiskomitee ning Tartu Ülikooli kaasabil on valminud käsiraamat, et abistada nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel. Valitsus on kinnitanud ka osaluspoliitika põhimõtted. Valitsuse poolt kinnitatav osaluste valitsemise koondaruanne annab kord aastas Riigikogule, Riigikontrollile ja avalikkusele ülevaate tulemustest ja olulisematest trendidest. ⮚ Riigihangete valdkond liigub tõusutrendis – kasvavad nii e-riigihangete, rahvusvaheliste kui ka ühiselt ja keskselt korraldatavate hangete arv. Eesti on saanud mitmendat aastat järjest Euroopa 14  Liidu ühtse turu tulemustabelis kõrgeima hinnangu. E-riigihankena korraldatakse üle 97 protsendi hangetest. Uuendustega kaasas käimiseks ja elektroonilise teabevahetuse toetamiseks jätkus riigihangete registri arendamine ning selle kasutusmugavusse panustamine. Pidev koolitus- ja nõustamistegevus näitab tulemusi, sest nõustamispäringute arv vähenes. See viitab ka 2017. aastal jõustunud riigihangete seaduse rakenduspraktika välja kujunemisele. ⮚ Riigiabi andmisel võimaldab Euroopa Liidu kehtestatud reeglite järgimine parimal moel arendada ettevõtlust ja toetada abi vajavaid sektoreid. Vabariigi Valitsuse kinnitatav riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruanne annab kord aastas avalikkusele ülevaate antud riigiabist valdkondade lõikes. Riigiabi register toimib ning kasutajate hinnang kasutusmugavusele ja funktsionaalsusele on 10 palli skaalas üle 8. ⮚ Arvestusteenuste konsolideerimise tulemusel pakub Riigi Tugiteenuste Keskus arvestusteenuseid 178 asutusele ehk 76% kogu keskvalitsusest. Konsolideerimine on toonud riigile kokkuhoidu igal aastal üle 2 miljoni euro. Arvestusteenuste kliendid hindavad keskselt pakutavaid arvestusteenuseid kõrgelt – personali- ja palgaarvestuse keskmine rahulolu on 10 palli skaalal 8,9 ja finantsarvestuses 8,7 palli. ⮚ Toetuste valdkonna konsolideerimise tulemusel on vähenenud väljaspool Riigi Tugiteenuste Keskust rakendusüksuste arv alates 2019. aastast 7-lt asutustelt 4 asutuse peale. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse prioriteetide ja poliitikakujundaja õigusraamistiku põhimõtetega kujundame toetuste süsteemi ja kehtestame vajadusel reeglid abikõlblikkusele, et tagada kokkulepitud eesmärkide saavutamine ja toetusvahendite mõistlik kasutamine. Toetuste rakendamisel toimub tegevuste kavandamine ja korraldamine rahastusallikast sõltumata, muutes süsteeme vajadusel poliitikakujundaja nõuetele vastavaks. Toetuse taotlejate rahulolu Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusega on 10 palli skaalal 9 palli ja e-toetuskeskkonnaga 8,3 palli. ⮚ Vabariigi Valitsuse korraldusega keskseks hankijaks määratuna korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus üleriigilisi ühishankeid ja keskseid hankeid ning osutab valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele riigihangete tugiteenust. Hangete korraldamise teenuse kulu on 0,001 eurot sõlmitud hankelepingute maksumuse iga 1 euro kohta, mis ületab planeeritud sihttase 0,01 eurot. 2020. aastal sõlmitud hankelepingute kogumaksumus oli 566 420 198 eurot ja teenuse kogukulu 677 908 eurot. Riigihangete korraldamise teenuse soovitusindeks skaalal 10 palli on 8,9 palli. ⮚ Statistikaamet sai 2020. aastal Selge Sõnumi auhinna, olles viimaste aastatega oluliselt muutunud kliendisõbralikumaks nii uute statistika visualiseerimise kui ka uue olulise informatsiooni aja- ja asjakohase esitamisega (nt COVID ajal mobiilide liikuvusanalüüs, Tõetamm, Juhtimislauad jt) Vajab tähelepanu: ⮚ Personalipoliitikas on järgmiste aastate süvenevaks probleemiks demograafiline trend elanike vähenemise ja vananemise suunas. Samuti omavad mõju teised tööjõuturu tingimuste muutused, 15  mistõttu personali leidmine spetsiifilistele ametikohtadele on väljakutse (näiteks riigikaitse ja siseturvalisus). Viimastel aastatel on pidevalt jälgitud riiklike organisatsioonide töötajate arvu ning püütud leida lahendusi riigipalgaliste töötajate arvu vähendamiseks. 2020. aastal on 2019. aastaga võrreldes vähenenud keskvalitsuse töötajate arv 2,5% ja kohaliku omavalitsuse üksuste töötajate arv kasvanud 0,9%. ⮚ Väljakutseks on asutustevaheline koostöö maakondades ning riigi võimekus pakkuda võrdselt head töökeskkonda üle Eesti, mille eesmärk on teenuste kvaliteedi ühtlus kogu riigis. Perioodil 2020–2026 alustavad kõigis maakonnakeskustes tööd riigimajad. Riigimajadesse luuakse ka kaugtöökohad, kus saavad tööd teha ajutiselt maakonda külastavad riigiteenistujad. Riigimajade loomine jätkub. ⮚ Kinnisvara valdkonnas on väljakutseks optimaalse rahastamismudeli väljatöötamine. Täna kasutusel olev süsteem tagab küll hoonete säilimise pikaajaliselt, kuid ei arvesta muutuvate vajadustega ning on riigieelarvele osutunud ülejõu käivaks. Tähelepanu vajab ka riigi kinnisvararegistri arendamine, et tagada juhtimissüsteemi täiemahuliseks rakendamiseks vajalik automatiseeritus ja tehniline tugi. Kinnisvararegistri vastu on huvi tundnud ka kohalikud omavalitsused. ⮚ Riigihangete valdkonnas on eesmärgiks rahaliste vahendite parimal viisil kasutamine. Kvaliteedikriteeriumite alusel hinnatavaid hankeid viidi 2020. aastal läbi vaid 12 protsenti kõigist hangetest. Kui tahame olla suunanäitajad kvaliteetsete ja optimaalse hinnaga toodete ning teenuste hankimisel, siis tuleb rohkem rõhku panna väärtuspõhistele hangetele. Väljakutseks on riigihangetel kvaliteedikriteeriumite kasutamise edendamine. ⮚ Statistika kasutajad soovivad saada üha kiiremini, kvaliteetsemalt ja esitatuna visuaalselt arusaadavalt statistilise analüüsi väljundnäitajaid juhtimisotsuste efektiivseks toetamiseks. Euroopa Liidu ja riigisiseste peamiste avaliku huvi esindajate statistikavajadus on pidevalt avardunud, kuivõrd otsused on muutunud fakti- ehk andmepõhiseks. Üksikasjalikuma statistika tegemine ilma andmesubjektide koormust oluliselt suurendamata eeldab uute andmeallikate, meetodite ja statistilise töötluse infotehnoloogiliste vahendite kasutamist. ⮚ Andmehaldus on halduspoliitika programmis teenus, mis on riigiüleselt väljatöötamisel. Riigil puudub terviklik ülevaade tema asutuste käes olevatest andmetest. Dubleerivat andmete küsimist saab vähendada, edendades once-only põhimõtet. Andmekvaliteet on teada osaliselt (rahvaloenduse allikad), kuid paljudel teistel juhtudel teadmata, mis takistab andmete mitmekordset kasutust (twice-use põhimõte). ⮚ Riigi Tugiteenuste Keskuse, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös on läbi viidud riigi dokumendihalduse ja arhiivinduse teenuse konsolideerimise teostatavus- ja tasuvusanalüüs, mille tulemusel on otsustatud alustada läbirääkimisi teenuse konsolideerimise piloteerimiseks. Teenuse kogu konsolideerimise tulemusel 16  tekiks riigis tugev dokumendihalduse kompetents, misläbi saab teenuse kujundada ühetaoliseks, kasutajasõbralikuks ja kaasaegseks. Muudatuse tulemusel võiks olla prognoositav riigi kulude kokkuhoid ca 2,9 mln eurot aastas ning töötajate teistele teenustele või sektoritesse ümbersuunamise potentsiaal vähemalt 10%. Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes eelarve täitmine meetmete lõikes, tuh eurot Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes, 2020 esialgne 2020 lõplik 2020 täitmine Täitmise % tuh eurot eelarve eelarve Halduspoliitika programm 57 291 66 752 59 179 89% Meede „Avaliku sektori organisatsiooni ja 4 433 7 526 4 246 56% ressursside korraldamine“ Meede „Keskne tugiteenus“ 40 480 45 792 43 618 95% Meede „Statistika tagamine“ 12 378 13 434 11 315 84% Halduspoliitika „Avaliku sektori korraldamise“ meetmes on võrreldes esialgse eelarvega lõplikku eelarvesse lisandunud omandireformi reservfondist eraldatud vahendid ca 2,3 mln eurot ja välisprojektide eelarveid on korrigeeritud suuremaks 0,7 mln eurot. Meetme alatäitmine tuleneb põhjusest, et omandireformi reservfondist eraldatud vahendid on ette nähtud kasutamiseks pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Meetmete põhised mõõdikud ja tegevuste analüüs Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Eesmärk: Tõhus haldusorganisatsioon ning ressursside korraldamine. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Riigi ametiasutuste teenistujate vabatahtlik 7,2 7,7 7,7 6,1 5–8% voolavus,% Euroopa Komisjoni tulemustabeli hinnang roheli roheli roheli roheli riigihangete korraldusele (roheline s.t parim roheline ne ne ne ne võimalik) Keskvalitsuse hüvitised töötajatele SKPst, %, ≤2 6,4 6,4 6,4 7,0 6,3 Keskvalitsuse organisatsioonide arv kokku, ≤ 372 306 266 266 264 Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 54 70 79 83 85 Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Tegevus 1.1. Haldusorganisatsioon ja personalipoliitika kujundamine Riigi personalipoliitika kujundamine 2 Korrigeeritud 10.05.2021 Eurostati andmete kohaselt. 17   2020. aastal viidi läbi riigi personalipoliitika strateegiaprojekt, mille raames koostöös erinevate osapooltega (ministeeriumid, ametiasutused, põhiseaduslikud institutsioonid) lepiti kokku peamised arengusuunad aastateks 2021–2023.  2020. aastat iseloomustab ametiasutuste ülestes ehk kesksetes koolitus- ja arendustegevustes mitmete uute programmide ettevalmistamine ja elluviimine, suurem keskendumine keskastmejuhtide arendustegevustele ning teenuskesksele juhtimisele. Ligikaudu 90% koolitustest viidi lühikese ajaga virtuaalõppesse, sh juhtide arenguprogrammid. Kesksetest koolitusteemadest peeti kõige olulisemateks digioskuste arendamist, stressi- ja enesejuhtimist, korruptsiooni ennetamist, aga ka argumenteerimist ja tagasiside andmist.  Kuna keskselt kogutav värbamisstatistika näitab jätkuvalt negatiivset trendi (2019. aastal luhtus 21% avaliku teenistuste personaliotsingute koguarvust ning 32% konkurssidest oli 0– 3 kandidaati ühele ametikohale), siis keskenduti varasemast suuremal määral värbamispoliitika kujundamisele. Lisaks regulaarsele nõustamisele värbamise ja tööandja maine kujundamise teemadel koostati asutustele põhjalik juhend- ja abimaterjal.  2020. a alustati avaliku teenistuse keskse veebilehe ja töökuulutuste otsingusüsteemi uuendamisega, viidi läbi eesti keelest erineva emakeelega noortele suunatud praktikaprogramm ministeeriumites ning telliti asutustele kasutamiseks ühtne pühendumuse ja rahulolu uuringute läbiviimise metoodika. Riigihalduse korraldamine  Teenuste parendamise ja valdkondliku sünergia eesmärgil alustas 2020. a tegevust Haridus- ja Noorteamet, tehti ettevalmistusi Transpordiameti, Keskkonnaameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti moodustamiseks 2021. a alguses.  Demograafiliste väljakutsete tingimustes teenustele ligipääsetavuse parandamiseks on valminud Rakvere, Viljandi ja Jõhvi riigimajad, töös on Jõgeva, Pärnu ja Rapla riigimajad. 2026. a lõpuks toetavad ühtsed teenuskeskused kõigis maakondades (va Tallinn ja Tartu) riigi regionaalpoliitika ja parema asutuste vahelise koostöö eesmärkide täitmist (sh kaugtöökohad riigitöötajatele).  Tugiteenuste paremaks korraldamiseks viidi 2020. a läbi analüüsid dokumendihaldusteenuse ja arhiveerimise, laboriteenuse ning riigi IKT baasteenuste (arvutitöökoha ja pilveteenuse) konsolideerimiseks ühtsesse asutusse. Valitsus kiitis IKT baasteenuste konsolideerimise juba ka heaks. Töös on ka mitmed teised asutuste juhtimiskvaliteedi analüüsid (Keskkonnaagentuur, Prokuratuur jne). Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Tegevus 1.2. Riigiabi poliitika rakendamine Eesmärk: Riigiabi andjate antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Tegelik väärtus Sihtväärtus 18  Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Euroopa Komisjoni negatiivsete riigiabi 0 0 0 1 0 otsuste arv Riigiabi koolitustel osalejate rahulolu, % 85 85 87 95 87 Tegevused ja tulemus: Rahandusministeerium aitab tagada, et riigiabi andjate antud riigiabi on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Selleks nõustatakse riigiabi andjaid ja teisi huvitatud pooli, korraldatakse riigiabi reeglite õigeks rakendamiseks koolitusi, peetakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrit andmete läbipaistvuse ja kontrollitavuse eesmärgil, sealhulgas võimaldatakse vähese tähtsusega abi vaba jäägi kontrollimist. ● COVID-19 kriisiga seoses Euroopa Komisjoni riigiabi ajutise raamistiku eelnõu ja selle muudatuste (5 muudatust) läbivaatamine, Eesti arvamuse koondamine ja Euroopa Komisjonile esitamine. ● Riigiabi ajutise raamistiku alusel riigiabi loa taotluste ülevaatamine, suhtlus taotluste koostajatega (abi andjad) ja Euroopa Komisjoniga loa taotluste teemal. ● Riigiabi ajutise raamistiku alusel antud riigiabi kohta aruannete koostamine ja Euroopa Komisjonile esitamine. Tulemus: Euroopa Komisjon on Eesti abimeetmete kohta teinud 2020. a riigiabi ajutise raamistiku alusel 15 positiivset otsust. Aruandlus otsuste alusel antud riigiabi kohta aastal 2020 on Euroopa Komisjonile esitatud. Keskse koolitusprogrammi raames korraldati üks riigiabialane e-koolitus, osales 104 inimest. Koolitusel osalejate rahulolu keskmiselt 95%. 19 Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Tegevus 1.3. Riigihangete poliitika kujundamine ja elluviimise koordineerimine Eesmärk: Riigihanked toetavad valdkondlike poliitikaid ning on kulutõhusad, konkurentsi tagavad ja läbipaistvad. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Riigihangete järelevalve kontrollide katvus (% 17 18 8 3 15 rahalisest mahust) VKEdega sõlmitud lepingute osakaal, %, > 88 87 86 87 80 Riigihangete registri kasutajate rahulolu (osakaal - - - 77 - 100st), %, > Keskmine pakkujate arv hankes 3,4 3,5 3,4 4 3,8 Kohtusse kaevatud vaidlustuskomisjoni otsuste 78 78 74 72 78 kohtumenetluses jõusse jätmise määr, %, > Tegevused ja tulemus: Riigihanke valdkonna poliitika kujundamine Poliitika kujundamiseks valmistab ministeerium ette ja koordineerib õigusloomet, nõustab riigihankeid puudutavas, et tagada õigusaktides kehtestatud nõuetest kinnipidamine, koostab juhiseid ja koolitab. Lisaks kogub ja töötleb ministeerium statistilisi andmeid ning teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ministeerium teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet riigihangete seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle ja viib läbi väärteomenetlusi. ● Aastatel 2016–2019 algatatud plaanilised järelevalvemenetlused hõlmasid suurima hangete mahuga hankijad, kelle hankepraktikat järgitakse sageli teiste hankijate poolt. Kuna oluline osa suurimaist hankijaist on kontrollitud, siis 2020. a järelevalve riskianalüüsis viidi kokku viimase kolme aasta saldoandmiku andmed riigihangete registri andmetega, eesmärgiga leida ja kontrollida hankijaid, kellel ei ole riigihangete registris hankeid avaldatud. ● Elektroonilist teabevahetust käsitleva riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine. 15.07.2020 jõustunud muudatusega leevendati elektroonilise teabevahetusele ja raamlepingutele kehtestatud nõudeid. ● Euroopa Komisjoni loodud hankespetsialistide erialase pädevuse programmi (Professionalisation program) läbiviimine RTK riigihangete osakonna töötajatega vajaduspõhise koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, mille tulemusena leidis kinnitust RTK töötajate ootuspärane teadmiste tase ning koolitusvajadus. ● Tagasiside hinnangute kogumine riigihangete seaduse ja riigihangete registri nõustamisele, mille tulemusena selgus päringute esitajate kõrge rahulolu nõustamisega. 20  ● Keskse koolitusprogrammi raames korraldati kaks riigihangete alast e-koolitust, riigihangete registri infopäev ja 2 kasutajakoolitust hankijatele. Koolitusel osalejate rahulolu keskmiselt 95%. Elektrooniliste riigihangete toetamine riigihangete registri vahendusel Riigihangete registris avaldatakse andmed hankijate ja toetuse saajate hangete ja sõlmitud lepingute ning riigihangete vaidlustuste kohta. Riigihangete register on iseteeninduskeskkond, mis võimaldab hankijatel riigihankeid ühes keskkonnas tervikprotsessina korraldada ja ettevõtjatel neis osaleda. Riigihangete register edastab eSaatja veebiteenusega Eesti hankijate riigihangete teated avaldamiseks Euroopa Liidu Teataja veebiväljaandesse TED ning pakub Euroopa Liidu ülese hankepassi vormi koostamise ja täitmise teenust. Riigihangete registris on võimalik kasutada innovaatilisi e-hangete tööriistu, nagu e-oksjon, e-kataloog ja dünaamiline hankesüsteem. Register pakub kasutajatuge, juhendeid ja kasutajakoolitusi. Elektroonilised riigihanked aitavad riigihankeid tõhustada, vähendades osapoolte kulusid, parandades ligipääsu riigihangetele ning suurendades riigihangete läbipaistvust ja kontrollitavust. ● Riigihangete registri uuendusprojekti viimase etapi tulemusena paranes 2020. aastal riigihangete andmete kättesaadavus ja läbipaistvus. Huvilistele on kättesaadavad riigihangete, lepingute ja vaidlustuste info, statistilised andmed ja masintöödeldavad avaandmed. ● 2020. aastal viidi läbi riigihangete registri kasutajate rahulolu uuring ja tulemus oli nelja kriteeriumi lõikes kokku keskmiselt 77%. Riigihankealaste vaidlustuste lahendamine Riigihangete vaidlustuskomisjon tagab riigihangetes esitatud vaidlustuste ja kahju hüvitamise taotluste läbivaatamise vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetluskorrale ja tähtaegadele. ● 2020. aastal esitati Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) 288 vaidlustust. Võrreldes eelmise aastaga suurenes esitatud vaidlustuste arv 43%. ● Vaidlustuskomisjon jättis läbi vaatamata 79 vaidlustust ja menetlusse võeti 222 vaidlustust, millest 13 juhul jäeti vaidlustus osaliselt läbi vaatamata. ● Kohtusse kaevatud vaidlustuskomisjoni otsustest jäeti kohtumenetluses jõusse 72%. 21 Meede 1. Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Tegevus 1.4. Riigivara valitsemise korraldamine Eesmärk: Tõhus riigivara valitsemise korraldus. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Kinnisvarahalduse tsentraliseerituse määr, % 54 70 79 83 85 Kinnisvaraomandi tsentraliseerituse määr, % 45 45 45 48 50 Kasumlikult tegutsevate riigi äriühingute osakaal 46 26 30 26 60 kõigist riigi äriühingutest, % Kulutõhususust parandanud riigi sihtasutuste osakaal, 70 61 26 30 75 % Miinimumnõuetele vastavaks viidud m2 osakaal 5 4 3 1 3 miinimumnõuetele mittevastavast portfellist, % Tegevused ja tulemus: Riigivarapoliitika kujundamine  Poliitika kujundamiseks valmistab ministeerium ette ja koordineerib õigusloomet ning nõustab riigivara, sh osaluste valitsemist ja hoonestatud kinnisvaratehinguid puudutavas, et tagada õigusaktides kehtestatud nõuetest kinnipidamine, koostab juhiseid ja viib läbi koolitusi. Riigi kinnisvarapoliitika kujundamine  Koostöös ministeeriumidega uuendati Riigi kinnisvarapoliitika (vastuvõtmine 2021. a alguses), kus on selgemalt kirjeldatud osapoolte rollid ja vastutused, esitatud peamised eesmärgid koos mõõdikutega ning välja on toodud ajakohastatud strateegilised tegevussuunad.  Kolmandat aastat järjest koostati riigi hoonestatud kinnisvara valdkonna riigieelarve strateegia ja eelarve tuginedes kinnisvara juhtimiskavadele. Juhtimiskavad annavad planeerimis- ja eelarveotsusteks vajalikku sisendit ja teadmist võtmenäitajate kohta ning on riigi eelarvestrateegia protsessis leidnud kindla koha.  Vabariigi Valitsuse otsusega alustati avaliku sektori investeeringute ja investeeringute juhtimise tõhustamise tõhustamiskava koostamisega, mille eesmärk on pakkuda VV otsustamiseks ettepanekuid ja rakenduskava investeeringute valdkonna parendamiseks. Tõhustamiskava koostamisse oli lisaks ministeeriumidele kaasatud ka OECD eksperdid, kes nõustasid aruande koostamist ja vahendasid teiste riikide kogemusi, peamiselt tugineti Iirimaa Investeeringute ameti kogemusele ning 2020. aastal jõuti tõhustamiskava kontseptsioonini.  Ajakohastati RKASi omaniku ootused, mis on aluseks RKASi strateegia uuendamisele. 2020. aastal osales RM „Ehituse pikk vaade 2035“ koostamisel. Panustati eelkõige osades, mis käsitlesid riiki kui kinnisavara tellijat ja seeläbi avaliku ruumi, hea elukeskkonna kujundajat. Tegevusi viiakse ellu mh Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtete, RKASi omaniku ootuste ja tõhustamiskava ettepanekute kaudu. Riigi kinnisvarapoliitika toetamine riigi kinnisvararegistri vahendusel  Riigi kinnisvararegistris (RKVR) avaldatakse andmed riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara ja kinnisvaratehingute kohta. RKVR on iseteeninduskeskkond, mis võimaldab riigiasutustel saada ülevaate oma vastutusel olevast kinnisvarast, ette valmistada kinnisvaratehinguid, 22  avaldada teateid kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise kohta ja hallata lepinguid. RKVR aitab tõhustada riigi kinnisvarakorraldust, vähendades ajakulu kinnisvaratehingute läbiviimisel ja lepingute haldamisel, parandades juhtimise kvaliteeti ning suurendades riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara läbipaistvust ja kontrollitavust.  2020. aastal alustati registri arendustega, millega kaasajastatakse RKVRi tehnilist platvormi ja luuakse uusi teenuseid. Arenduste käigus liidestatakse RKVR dokumendivahetuskeskkonnaga ja kaardirakendusega ning luuakse kasutajatele iseteeninduslikul põhimõttel toimiv töölaud. Arendused viiakse lõpule 2021. aasta sügiseks, valmib uus kaasaegne riigi kinnisvararegister. Riigi osaluspoliitika kujundamine  Vabariigi Valitsuse kiitis 16.01.2020 heaks riigi osaluspoliitika põhimõtted. Selle baasil valmistati ette riigivaraseaduse muutmise eelnõu, mis läbis 2020. aastal ka esmase kooskõlastusringi ning menetlus jätkub 2021. aastal.  27. jaanuarist 2020. a alustas tööd uus Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee. Aasta jooksul hindas nimetamiskomitee enamuste riigi osalusega äriühingute koosseise ning tegi ettepanekud nõukogu liikmete volituste pikendamiseks või vahetuste tegemiseks 25 äriühingu puhul. Omandireformi lõpuleviimine  Rahandusministeeriumi tellimusel valmis Tallinna Ülikooli teadusuuring „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“. Uuringu eesmärgiks oli selgitada 30 aasta eest alanud radikaalsete muudatuste negatiivse sotsiaalmajandusliku mõju iseloomu ja ulatust ning võimalusi selle mõju leevendamiseks. Uuringu peamiseks sihtrühmaks on riigi- ja munitsipaalkorterite üürnikud, kellel ei olnud võimalik oma kasutatavat eluruumi erastada tagastamise tõttu või muudel põhjustel. Uuringu tulemuste põhjal kaalub valitsus võimalike toetusmeetmete rakendamist. Meede 2. Keskne tugiteenus Eesmärk: Pakutavad tugiteenused on kvaliteetsed ja kulutõhusad. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 RTK poolt pakutavate tugiteenuste 8,0 8,1 7,7 8,3 8,2 kliendirahulolu keskmine (10 palli skaalal), ≥ RMITi poolt pakutavate tugiteenuste - 4,5 4,4 4,6 4,2 kliendirahulolu (5 palli skaalal), ≥ Ministeeriumide ühisosakonna poolt pakutavate - 4,5 4,5 - 4,4 tugiteenuste kliendirahulolu (5 palli skaalal), ≥ 23 Meede 2. Keskne tugiteenus Tegevus 2.1. RTK poolt tugiteenuste pakkumine ja korraldamine Eesmärk: Pakkuda kvaliteetseid ja tõhusaid tugiteenuseid enamikule keskvalitsuse asutustest. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Personali- ja palgaarvestuse teenuse 8,6 8,7 8,7 8,9 8,2 kliendirahulolu, ≥ Finantsarvestuse teenuse kliendirahulolu, ≥ 7,9 8,4 8,6 8,7 8,2 Riigihangete korraldamise teenuse 7,4 7,1 7,4 8,9 8,2 kliendirahulolu, ≥ Tegevused ja tulemus: Personali- ja palgaarvestuse teenus  RTK personali- ja palgaarvestuse klientidele lisandusid uued kliendid: - 1. jaanuarist Kaitseministeeriumi valitsemisala (viis asutust) ja kaks riigi sihtasutust, - 1. juunist lisandus kaks sihtasutust, - 1. augustist sihtasutused Innove, Archimedes ning Haridus- ja Noorteamet, - 1. septembrist kolm sihtasutust.  Valmistasime ette 14 sihtasutuse ja Vabariigi Presidendi Kantselei teenusele tuleku alates 1. jaanuarist 2021 ning mitme riigiasutuse reorganiseerimisega seotud muudatuse.  Koostasime personali- ja palgaarvestuse standardtoimemudeli, mis tänaseks on jõustatud kõigi klientidega (v.a Kaitseministeeriumi valitsemisala).  Valmis RTIPi isikuandmete moodul, mida kasutab 151 asutust. Finantsarvestuse teenus  RTK finantsarvestuse teenuse klientidele lisandusid uued kliendid: - 1. jaanuarist Kaitseministeeriumi valitsemisala (viis asutust) ja kaks riigi sihtasutust, - 1. juunist lisandus kaks sihtasutust, - 1. augustist sihtasutused Innove, Archimedes ning Haridus- ja Noorteamet, - 1. septembrist kolm sihtasutust.  Valmistasime ette 14 sihtasutuse ja Vabariigi Presidendi Kantselei teenusele tuleku alates 1. jaanuarist 2021 ning mitme riigiasutuse reorganiseerimisega seotud muudatused.  Seoses Kaitseministeeriumi valitsemisala teenindamisega lisandus finantsarvestuse osakonda Kaitseministeeriumi valitsemisala talitus (ületulemise hetkel 19 uut kolleegi) – aitasime neil sisse elada.  Koostöös Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnaga ja riigieelarve arenduste osakonnaga ning valitsemisalade finantsvaldkonna töötajatega tegime tegevuspõhise riigieelarve planeerimise ja täitmise aruandluse koostamise juhendi. Riigieelarve on alates 2020. aastast tegevuspõhine. Riigieelarve täitmise aruandlus vajab algandmeid Rahandusministeeriumi kulude jagamise infosüsteemist KAIS, mis on tehniliselt keerukas ja seni puudusid vajalikud juhendid. 24 Riigi raamatupidamise koondaruandluse koostamise teenus  Riigi raamatupidamise koondaruande 2019 koostasime tähtaegselt. Riigikontroll tegi aruandele märkuse Kaitseväe põhivara inventeerimise kohta, kuid oleme sellest alates aktiivselt Kaitseväge nõustanud, et üheskoos probleemi lahendada.  Alustasime suvel 2020 uue saldoandmike infosüsteemi arendamisega, mille võtsime kasutusele veebruaris 2021. Riigi nõuete haldamise teenus • Tõhustasime teavituste süsteemi – lisasime eelteavitusele lähenevast maksetähtajast võlgnevuse info ning saadame nüüd ka tähtaja möödumisel automaatse makseteate koos võlgnevuse ja viiviste informatsiooniga. • Läksime riigikassaga üle ISO formaadis andmevahetusele. • Alustasime ettevalmistustöödega andmaks 2021. aasta II kvartalis hüpoteegipidaja ülesanded Maa- ametile. Sellega liigub riiginõuete haldamise teenus RTK teenuste portfellist välja. Riigihangete korraldamise teenus • Koostasime riigihangete korraldamise standardtoimemudeli, mis tänaseks on jõustatud kõigi klientidega (v.a Riigikantselei). • Viisime läbi suurel hulgal erinevaid pandeemiaga seotud hankeid – isikukaitsevahendid, koroonaviiruse proovide võtmine ja testimine, teavituskampaaniad, vaktsiinide transporditeenuse tagamine jne. • Alustasime klienditagasiside küsimist peale iga hankemenetluse lõppu, mis on tõstnud vastamisaktiivsust ja annab meile vahetumat tagasisidet teenuse kvaliteedi tõstmiseks. Personaliarenduse teenus • Teenusedisaini projekti tulemusena uuendasime nii protsesse kui ka toimemudelit, et väärtusloome oleks kliendi ootustega paremas kooskõlas (koolituskohtade jaotus, tasuliste koolituskohtade pakkumine, faktilehed toimunud koolituste kohta, turuteadlikkuse tõstmise seminarid jne). • Pandeemiaohu tõttu kontaktõppelt virtuaalõppele üleminek oli sujuv ja kiire ning teenuse kvaliteet ei langenud. Suutsime koolitusturgu suunata mugavustsoonist välja astuma ja leidsime lahendused, kuidas hoida kesksete koolituste praktilist väärtust meie klientide jaoks. Toetuste kasutamise korraldamise teenus • 2020. aastal maksime välja toetusi summas 369 miljonit eurot, mis on 28% kogu perioodi väljamaksetest. Kokku rahastasime 736 projekti. Esitasime Euroopa Komisjonile maksetaotlusi kogusummas 545 399 582 eurot, mis on 107,7% esialgu prognoositust. • Võtsime alates 1. aprillist edukalt üle sihtasutuste Innove ja Archimedese rakendusüksuse funktsioonid ning nende täitmisega seotud inimesed. 25 • Riigivalitsemise reformi tõhustamiskava koostamise raames analüüsisime ühtse rakendusteenuse projekti senist tulemuslikkust ja edasisi samme. Selle tulemusel 2021. aastal liituvad RTKga Riigi Infosüsteemide Ameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti rakendusüksuse funktsioonid. • Koostöös ministeeriumitega panustasime uue 2021+ rahastusperioodi ja lisandunud toetusmeetmete disainimises. • Töötasime välja meetmepõhise riskihindamise metoodika. • Alustasime Riigi Infosüsteemi Ameti küberprojektide auditeerimist, tänaseks oleme koostöölepingut ka pikendanud. Meede 2. Keskne tugiteenus Tegevus 2.2. IKT valdkonna arendamine ja korraldamine Eesmärk: Kvaliteetne ja tõhus tugiteenus infotehnoloogia valdkonnas. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Kliendirahulolu pakutava 4,18 4,21 4,18 4,5 4,2 töökohateenusega Kliendirahulolu pöördumiste - 4,7 4,8 4,89 4,5 lahendamisega Rakenduste käideldavuse vastavus 99,92 99,98 99,92 99,994 98,0 sätestatud käideldavusnõuetele, % Arendusprojektidega rahulolu 3,6 4,21 4,17 4,29 4,0 Tegevused ja tulemus: Töökoha teenus COVID-19 pandeemia suurendas oluliselt vajadusi IT-le – täiendavad sülearvutid, kaugtöö võimekus, muudatused infosüsteemides seoses eriolukorraga kehtestatud majandusmeetmete rakendamiseks jne.  Riigi Tugiteenuste Keskus viidi täielikult üle sülearvutitele.  Maksu- ja Tolliametile (MTA) väljastati ligi 400 sülearvutit.  Seoses kaugtöö hüppelise kasvuga suurendasime VPNi (Virtual Private Network) võimekust ca 10x.  Vastavalt koostööleppele Kultuuriministeeriumiga jätkasime Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste kolimist RMITi töökohateenusele. Aastalõpu seisuga on kolitud 30 Kultuuriministeeriumi allasutust.  Alates jaanuarist 2021 on Rahapesu Andmebüroo (RAB) Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluv valitsusasutus. RABile hakkab alates 1.07.2021 töökohateenust pakkuma RMIT. 26 Keskne teenus  RMITis viidi läbi sertfitseerimisaudit ISO 9001:2015, mille tulemusena saadi uus kvaliteedisertifikaat kehtivusajaga kolm aastat.  Veebidest oli olulisimaks valitsusportaalide projekt. Valitsusportaal on valitsusasutuste välisveebide platvorm, mis on 2020. aastal läbinud koostöös Riigikantseleiga uuenduskuuri. Tehniline teenus  2020. aastal võeti kasutusele Oracle Gen 2 Exadata Cloud at Customer pilvelahendus (Exadata). Uude keskkonda on migreeritud ca 65% RMITi hallatavatest andmebaasidest.  Loodi lahendus turvanõrkuste skänneri ja tööde haldussüsteemi (Jira) vahele. Selle tulemusena viiakse skänneriga läbi automaatne turvanõrkuste kontroll ja avastatud nõrkused suunatakse automaatselt administraatoritele lahendamiseks ülesannetena Jira keskkonnas.  RMITis võeti kasutusele parooliportaal kasutajatele paroolide turvaliseks kätte toimetamiseks.  Aasta teises pooles toimusid Eesti riigi IT-taristu vastu mitmed küberrünnakud – RMIT poolt hallatavad süsteemid jäid „puutumatuks“. Äriteenuste toetamine 2020. aasta arendusportfellis oli kokku 218 arendust, millest tooks esile järgmised:  tehisintellekti abil massandmetest efektiivse otsustusmudeli loomise prototüübi projekt,  registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) ettevalmistamine,  saldoandmike infosüsteemi vabavarale üleminek ja maksukäitumise hinnangute e-teenus.  Tolli suurimateks projektideks 2020. aastal ja ka tuleval, 2021. aastal on uus sisenemisformaalsuste infosüsteem (NES), uus impordi deklaratsioonide töötluse süsteem Impulss, OSS (Elektrooniliste teenuste deklareerimise erikorra halduse edasiarendus). Meede 2. Keskne tugiteenus Tegevus 2.3. Rahandusministeeriumi kesksete tugiteenuste korraldamine Eesmärk: Tugifunktsioonide kvaliteetne ja tõhus täitmine. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Kliendirahulolu õigusteenusega, ≥ - - 4,4 - 4,3 Kliendirahulolu haldusteenusega, ≥ - - 4,6 - 4,5 Kliendirahulolu - - 4,6 - 4,5 dokumendihaldusteenusega, ≥ Kliendirahulolu personaliteenusega ,≥ - - 4,5 - 4,4 27 Tegevused ja tulemus: Dokumendihaldusteenus Dokumendihaldustalitus registreeris 2020. aastal ca 12 % rohkem dokumente kui eelneval aastal. Tõus on põhjendatud kriisist tuleneva kirjavahetuse suurenemisega. Rahvusarhiivile anti üle ca 7000 säilikut ja hävitati ca 14 000 toimikut ja lõpetati 11 endise maavalitsuse paberarhiivi. Ettevalmistamisel on nii ministeeriumite kui ka endiste maavalitsuste digitaalne arhiveerimine . Haldus- ja riigivara teenus Lõpetati ministeeriumide ühishoone konverentsikeskuse laiendamise tööd ja kohandati ühist töökeskkonda viiruse tingimustes, laiendades kasutust teistele riigiasutustele (Terviseamet, pressikonverentsid, ajutine töövaidluste lahendamine). Rapla riigimaja pilootprojektis jätkati koostööd osalevate asutuste ja RKASiga, täpsustades töökeskkonnateenuste ja infotöötaja profiili. Riigivara menetlustes keskenduti riigile mittevajaliku vara võõrandamisele ja keerukatele üksikprojektidele. Personaliarvestus- ja arendusteenus Personalitalitus keskendus uues olukorras inimeste toetamisele ning digioskuste arendamisele. Aasta jooksul viidi läbi ca 250 värbamist ning suurenes teenindavate asutuste ring (lisandus Andmekaitseinspektsioon ja ajutiselt Rahapesu Andmebüroo). Õigusteenindus Õigustalituse töömaht kasvas aastaga 10%, kokku menetleti 1722 erinevat nõustamist ja Delta menetlust. Suurem töömaht tulenes kriisiga seotud probleemide lahendamisest. Meede 3. Statistika tagamine Eesmärk: Usaldusväärne ja tarbijasõbralik statistika ja andmed. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Statistikaameti usaldusväärsus, koht - 17 17 20 6 Statistikaameti näitajate kasutamine 6988 7454 8080 8252 7000 meedia poolt, kajastusete arv aastas, > 28 Meede 3. Statistika tagamine Tegevus 1. Statistika tegemise poliitika kujundamine ja statistika Eesmärk: Riiklik statistika ja teave kajastab tarbijatele huvipakkuvaid ehk aja- ja asjakohaseid valdkondi, tagades järjepidevuse kaugemas tulevikus (aegpidevuse), ning teeb seda arusaadavalt ja võimalikult tõhusalt. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Kliendi vajadustega arvestamine, - 42 70,6 73 70 rahuloluindeks, < Andmeesitaja rahulolu, indeks, ≥ - -39 -39 13 0 Rahvusvaheliste missioonide Kõik positiivsed positiivsed positiivsed positiivsed hinnangud positiivsed Põhistatistika tegemiseks kasutatud aeg, eesmärk aastaga 298 834 290 620 267 964 251 744 sääst 10 000 vähendada ca 10000 tundi Statistika kasutamine, - 1,2 1,3 1,52 1,5 veebikülastuste arv, miljonit Andmeesitajate halduskoormus, 280 792 263 992 247 392 eesmärk aastaga vähendada ca 234951 sääst 10 000 tundi tundi tundi 10 000 tundi Statistikaalaste tellimustööde 280 792 263 992 247 392 234951 700000 maksumus, € tundi tundi tundi Tegevused ja tulemus: Riiklik statistikaalane õigusloome Riikliku statistikaalase õigusloomes rakendusid 2020. aastal Statistikaametile riigi andmehalduse korraldamise kohustused. Töö jätkus andmehalduse ja klassifikaatorite määruste väljatöötamisel, samuti töötati välja koostöös E&Y konsultatsiooniettevõttega riigi andmekirjelduste standard. Riikliku statistika tegemine (rahvusvaheliste ja arengukavade näitajate tootmine) ELi ja riigisiseste peamiste avaliku huvi esindajate statistikavajadus on pidevalt suurenenud ja suureneb üha kiiremini. Väga suure tähelepanu all oli 2020. aastal COVIDi mõjutustest statistika tootmine, samuti Rahva- ja eluruumide registripõhise loenduse ettevalmistustööd. Rahvusvahelisel tasandil jätkus töö suurte Euroopa Liidu ülesete raammääruste (Ettevõtluse-, Põllumajanduse- ja Sotsiaalstatistika) rakendamisel. 2020. aastal jätkus Statistikaameti töö riigi halduskoormuse vähendamisel võttes kasutusele täiendavaid administratiivallikaid (registreid, riiklikke andmekogusid) ning seeläbi vähendades küsitluste mahtu. Neljandat aastat järjest on halduskoormuse mahtu vähendatud üle 10 000 tunni. Lisaks jätkus töö olemasolevate küsitluste automatiseerimisega läbi Aruandlus 3.0 projekt. Viimaste 29 aastate halduskoormuse ning rakenduste parandamine on toonud kaasa ka esmakordselt positiivse (13) andmeesitajate rahulolu. Statistikaalaste tellimustööde tegemine Töötati välja pakuti pandeemiast lähtuvalt nii ettevõtluse kiirstatistikat kui ka inimeste liikuvusstatistikat. Olulise täiendava statistikana toodi välja üle 110 erineva ameti mediaanpalkade rakendus, mis annab sisuka ja selge ülevaate erinevate ametite ning regioonide mediaanpalkadest. Statistikaamet sai 2020. aastal Selge Sõnumi auhinna, olles viimaste aastatega oluliselt muutunud kliendisõbralikumaks. 2020. aastal rakendati nii uusi statistika visualiseerimise kui ka uue olulise informatsiooni aja- ja asjakohase esitamise vahendeid, näiteks COVID ajal mobiilide liikuvusanalüüs, kiirstatistika, Tõetamm, Juhtimislauad jt) 30 5. Regionaalpoliitika programm Programmi eesmärk Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond. Vastutaja Rahandusministeerium Programmi kulud meetmete lõikes Peamise osa programmi kuludest moodustavad ressursid regionaalsetele toetusprogrammidele, mida rahastatakse struktuurivahendite meetmetest, sh Interreg ja ENI programmidest, kasvuhoonegaaside kvootide müügi arvelt ja muudest riigieelarvelistest vahenditest. 31 Mõõdikud ja sihttasemed Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Harju maakonna elanike osakaal Eesti 44,3 44,7 45,1 45,4 45,4 rahvaarvust (%), ≤ Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal 34,9 34,9 35,1 - - Eesti SKPst (%), ≥ Kinnisvara hindade regionaalne erinevus (Harju-, Tartu-, Pärnumaa vs ülejäänud Eesti keskmine, 4,9 5,0 4,9 4,9 4,9 kordades), ≤ Elukeskkonnaga rahulolu Eestis, %, > - - - 84,5 84,5 Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: kõrgeima ja madalaima detsiili - - - 29 29 KOVide vahe, (protsendipunkt), < Kohalike omavalitsuste kulude osakaal 24,3 24,2 25,4 23,3 23,3 valitsussektori kuludest, %, ≥ Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: ⮚ Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks KOV võimekuses. ⮚ Kohalike omavalitsuste teenuste seire. 2019. a augustist on avalikul veebilehel ülevaade omavalitsuste teenuste olukorrast. ⮚ Eesti suurimate linnapiirkondade rahvusvaheline majanduslik konkurentsivõime on võrdluses muude ELi piirkondadega jõudsalt tugevnemas. 2018. aastaks on Tallinna ja Tartu SKP elaniku kohta tõusnud vastavalt 109%ni ja 73%ni Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest3. ⮚ Piiriülene koostöö. Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ja koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu on aastatel 2007–2014 rahastatud 319 Eesti osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel on rahastatud juba üle 400 Eesti osalusega koostööprojekti ning ka Eesti juhtpartnerite arv on samuti märgatavalt kasvanud. ⮚ Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud 2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus4. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies. 3 Statistikaamet, RAA0050; Eurostat: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tec00001/default/table?lang=en 4 https://planeerimine.ee/static/sites/2/ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf 32 Vajab tähelepanu: ⮚ Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (23%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine (joonis 3). Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine. ⮚ Kohaliku omavalitsuse korralduse toimimise põhimõtted vajavad kaasajastamist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus on vastu võetud 1993. aastal ning see on üks väheseid valitsemiskorraldust reguleerivaid seaduseid, mis ei ole põhjalikku revideerimist läbinud. Väljakutsed omavalitsustele, mis olid enam kui 20 aastat tagasi, on tänaseks oluliselt muutunud. ⮚ Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös. Lisaks peaks suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT-tegevuste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel. ⮚ Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning heaolu maapiirkondades, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. ⮚ Kohalike omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetamist tuleks jätkata. Kuna rahvaarv enamikus Eesti kohalikest omavalitsustest kahaneb, siis omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks võiks abi olla kohalike omavalitsuste jätkuvast ühinemisest. Haldusreformi eelsel perioodil oli määratud omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riiklik toetus, mis haldusreformi käigus ja omavalitsuste omaalgatusliku ühinemise motiveerimiseks tühistati. ⮚ Eesti kohanimede kogumine pole terviklik ja kohanimeregistri funktsionaalsus vajab edasiarendamist. Kohanimeregister peaks saama põhiliseks kohanimede andmeallikaks, mille andmeid kasutavad teised andmekogud ja institutsioonid. Vaja on tagada registri töökindlus ja leida võimalused teiste kohanimesid sisaldavate andmekogude sidumiseks kohanimeregistriga. ⮚ Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured5. Märgatavat nihet territoriaalselt ühtlasema arengu suunas viimastel aastatel toimunud ei ole. Tööhõive ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on mõnevõrra vähenenud, muudes olulisemates sotsiaal-majanduslikes arengunäitajates on piirkondlike arenguerinevuste vähenemine olnud pigem väheoluline või on toimunud erinevuste suurenemine. ⮚ Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule. ⮚ Pärast haldusterritoriaalset reformi on vaja tervikliku üldplaneeringuga määrata maakasutuspõhimõtted ning maakasutus- ja ehitusreeglid moodustunud kohalike omavalitsuste territooriumidel. Ühinemisel moodustunud kohalikud omavalitsused koostavad uued üldplaneeringud, tuginedes 2015. aastal jõustunud planeerimisseadusele ning aastatel 2017– 5 Eurostat Regional Yearbook, 2018; Regions at a Glance, OECD 2018 (https://read.oecd- ilibrary.org/governance/oecd-regions-and-cities-at-a-glance-2018_reg_cit_glance-2018-en#page1) 33  2019 kehtestatud maakonnaplaneeringutele ja juhendmaterjalidele6. Üldplaneeringute koostamise käigus (eelkõige perioodil 2020–2022) on võtmetähtsusega erinevate valitsusasutuste tihe koostöö kohalike omavalitsustega. ⮚ Eesti ruumilise ja strateegilise planeerimise praktika on nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil lähtunud rahvaarvu kasvust. Tegelikud rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu kahanemist suures osas Eestist, mistõttu arengu kavandamisel, sealhulgas ka ruumilises planeerimises, peab fookusse seadma rahvaarvu kahanemisega kohanemise. ⮚ Vajalik on ruumilise planeerimise valdkonna digipööre, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. Programmi eelarve ja täitmine meetmete lõikes Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes, 2020 esialgne 2020 lõplik 2020 täitmine Täitmise % tuh eurot eelarve eelarve Regionaalpoliitika programm 111 545 257 711 104 385 41% Meede „Regionaalareng“ 106 896 182 620 90 554 50% Meede „Kohalike omavalitsuste poliitika 2 818 73 028 12 122 17% ja finantseerimine“ Meede „Ruumiline planeerimine“ 1 834 2 062 1 709 83% Regionaalarengu meetme eelarvesse on lisandunud nii Vabariigi Valitsuse reservidest kui ka välisvahenditest kaetavad vahendid isikukaitsevahendite soetuseks, varude moodustamiseks ja hoiustamiseks, kokku ca 37 mln eurot; teiseks suuremaks mõjutajaks on kasvuhoonegaaside kvoodimüügi tulust rahastatavate toetusmeetmete katteks laekunud vahendite mahu korrigeerimine 28 mln eurot. Eelnimetatud teemad on ka eelarve alatäitmise peamised põhjustajad. Isikukaitsevahendite varude soetamine ja täiendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele ja valitsuse otsustele ning kulud (eelarve täitmine) tekivad kauba laost väljastamisel. Kvoodimüügi tulust rahastatavate meetmete vahendid on eelarvesse avatud 2020. a sügiseks välja kuulutatud meetmete kogumahus. Kulud (eelarve täitmine) tekivad ka tulevastesse aastatesse, vahendeid kasutatakse kuni meetmete elluviimiseni. Kohalike omavalituste poliitika ja finantseerimise meetme eelarvesse lisandus 2020. aasta lisaeelarvega KOV investeeringutoetus 70 mln eurot majanduse elavdamiseks ja kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringumahu suurendamiseks. Investeeringutoetustest rahastatavaid tegevusi viiakse ellu kahe aasta jooksul, kulud (eelarve täitmine) tekivad peamiselt teisel aastal. 6 https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/pohimotted/, https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp- noustik/, 34 Meetmepõhised mõõdikud ja tegevuste analüüs Meede 1. Regionaalareng Eesmärk: Piirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike hüvede kättesaadavus Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 kõigis Kõigis Kõigis Maakondade SKP kasv (15/15) - maakondades - maakonda maakondades 15/15 des Hiiu-, Saare- ja Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades Raplamaal <2,5% - Viljandimaal - 1,9 suurem kui THI muutus (15/15), %, ≥ (14/15) <3,4% (12/15) Meede 1. Regionaalareng Tegevus 1.1. Riigi regionaalpoliitika kujundamine Eesmärk: Riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärkide saavutamine Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Valdkonnapoliitilistest toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda eraldatud toetuste - - - - 68 osakaal, % , > 82-100% (2023.a Regionaalarengu toetusmeetmete eesmärkide 18-49% sihttasemest); saavutamise tase (täpsem indeks vajab - 2023.a. - 95-100% - väljatöötamist), % sihttasemest (2020.a vaheeesmärkid est) Tegevused ja tulemus: Tegevuse raames panustatakse mitmete arengukavade koostamisel regionaalse vaate tähtsustamisega. Valmisid uuringud: � „Integreeritud kavandamise, kaasamise ja nutikate lahenduste kasutamine linnapiirkondade arendamisel“. Uuringus esitatud mõtteid ja ettepanekuid kasutatakse 2021–2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava suuna 5 „Inimestele lähemal Eesti“ toetusmeetmete kujundamisel ja toetuse andmise tingimuste koostamisel. � „Omavalitsuse kasu ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda arendavatest tegevustest“. Tulemusena valmis finantsiline tööriist omavalitsustele (sh ettevõtlus- ja arendusspetsialistidele), maakondlikele arendusorganisatsioonidele, asjakohastele 35  ministeeriumidele (eelkõige MKM ja RM) ja rakendusüksustele RTK ja EAS. Tööriist on kasulik nii omavalitsustele kui ka ettevõtjatele hindamaks planeeritavate tegevuste kasulikkust ja võimaldab ka planeeritavate projektide tegevusi prioriseerida. Maakonna arengustrateegiate elluviimise toetusskeemis on toimunud järgmise 2021. aasta taotlusvooru ettevalmistus. Maakonna arengustrateegiate uuendamise protsessis on koostöös ministeeriumitega ette valmistatud soovituslik juhendmaterjal. Meede 1. Regionaalareng Tegevus 1.2. Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine ning piiriülese koostöö arendamine Eesmärk: Regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane rakendamine. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Ref.periood ja Kasusaanud ettevõtete arv - - 10369 2410 algtase Ref.periood ja Toetuste kaasabil loodud töökohtade arv - - 1563 1950 algtase Ref.periood ja Elukeskkonda arendavate toetuste maht, m€ - - 27 35,3 algtase Piiriülese koostöö programmides osalevate Ref.periood ja - - 400 410 Eesti partnerite arv (kodanikuaktiivsuse näitaja) algtase Tegevused ja tulemus:  Ida-Viru toetusprogrammi raames tehti toetusotsuseid meetmetes "Ida-Viru ettevõtluse ja oskuste mitmekesistamine", "Ida-Viru tööstusinvesteeringute toetamine", „Kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“. Jätkunud tegevustoetuse lepingute alusel tegevuste elluviimine (INSA keeleõpe; IVEK Viru Filmifond ja ettevõtluse tugiteenused; Startup Estonia iduettevõtluse arendamine).  Väikesaarte programmis on tehtud plaanitud ajakavas rahastusotsused.  Hajaasustuse programmi 2020. aasta riigi toetusvahendite jaotuse käskkiri kinnitati 23.06.2020.  Setomaa tegevuskava kinnitati 27.05.2020.  Peipsiveere tegevuskava kinnitati 10.06.2020.  KOV hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamise toetuste rakendamine: rahastusotsused on tehtud „KOV hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamise“, „KOV hoonete energiatõhusaks muutmise“ toetusmeetmes. „KOV liginullenergiahoonete ehitamise“ toetusmeetmes avati taotlusvoor.  Piirkondade konkurentsivõime meetme rakendamine on töös.  Regionaalsete kompetentsikeskuste põhitegevuse toetuste taotlusvoor oli 1.07–11.09.2019. Taotlusvoor koostööprojektideks ettevõtjatega on avatud 1.07–22.02.2021.  Viidi läbi „linnapiirkondade jätkusuutliku arendamise“ meetmete hindamine.  Interreg ja ENI piiriülese koostöö programme viivad ellu koostöös teiste riikidega erinevates riikides asuvad institutsioonid. Programmi otsused langetatakse konsensuslikult seirekomiteedes, 36  mille liikmeteks on erinevad ministeeriumid. RaM osaleb järgmiste programmide seirekomiteede töös: Eesti-Läti, Eesti-Vene, Läänemere piirkonna, Kesk-Läänemere, Interreg Euroopa, INTERACT III, Urbact III, ESPON 2020.  Infosüsteemi rajamine, mis võimaldaks taotluste esitamist ning toetuste kasutamise ja tulemuste seiret, sõltumata rahastamisallikast (struktuuritoetuste jaoks on vastavad infosüsteemid olemas, kuid riigisiseste toetuste jaoks hea funktsionaalsusega süsteem veel puudub). Infosüsteemi arendamine ja ülalpidamine on Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesanne. Aastatel 2020–2023 toimub EL ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava ja piiriülese koostöö edendamisele suunatud uute Interreg programmide väljatöötamine ning vastavate toetusmeetmete käivitamine, samaaegselt vaadatakse üle riigi regionaalmeetmed. Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja Eesmärk: toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Kohaliku omavalitsuse institutsiooni 54 55 57 58 60 usaldusväärsus elanike seas, %, > KOV teenustega rahulolu, %, ≥ - - - 72,1 72,1 KOV teenustega rahulolu näitaja kõrgeima ja - - - 21,7 21,7 madalaima detsiili KOV-ide vahe, %, < KOV teenuste hindamises valdkondade arv, milles - 12 10 - 2 alla 90% KOVidest täidab baastaseme, ≤ Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevus 2.1. Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse koordineerimine Eesmärk: Tõhus kohalike omavalitsuste haldus ning toimiv kohanimede korraldus Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Kohalike omavalitsuste uute koostööalgatuste arv, kus - - 0 0 >0 täidetakse põhiteenuseid koostöös, >0 Kohalike omavalitsuste põhiülesannetega seotud uute - - 0 5 >0 lisandunud funktsioonide arv, >0 Kohanimeregistrisse kantud kohanimede osakaal,% - 69 72 72 77 Tegevused ja tulemus: § Käimas on KOKSi revisjon ja KOKSi muutmise eelnõu koostamine, mille eesmärgiks on KOVide otsustusõiguse suurendamine. � analüüsitakse võimalusi omavalitsuste rolli suurendamiseks läbi detsentraliseerimise ja omavalitsuste koostöö edendamise. � analüüsitakse omavalitsuste rolli suurendamise võimalusi ettevõtluskeskkonna arendamisel. � analüüsitakse keskvalitsuse ja omavalitsuste sidususe parandamise võimalusi regionaalsel tasandil. � koostatakse tegevuskava omavalitsuste personaliarendamise võimekuse tõstmiseks. 37 Tulemus: Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mille usaldusväärsus elanike seas suurem kui 63%. Eestis on toimiv kohanimede korraldus, mille tulemusena on kohanimede registrisse kantud aastaks 2024 77% kohanimedest. Meede 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine Tegevus 2.2 Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise KOVide finantsjuhtimine on kestlik ja finantsinformatsioon läbipaistev, et KOVid Eesmärk: suudaksid jätkusuutlikul moel elanikele kohalikke avalikke teenuseid pakkuda Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Riigieelarvest KOVide sihtotstarbeliste toetuste (sh 23 25 24 26 15 toetusfond) osakaal KOVide põhitegevuse tuludest, % Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks, maamaks ja 1,21 1,22 1,22 1,22 1,20 tasandusfond) elaniku kohta erinevus, < Finantsraskustes KOVide arv 0 0 0 0 0 Tegevused: � Rakendus minuomavalitsus.ee avalikustati augustis. Käimas on pidev andmete täiendamine ja rakenduse edasiarendamine. ☞ Seiratakse kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust jätkusuutlikkuse tagamiseks, koostatud on KOV eelarvestrateegiate kokkuvõte. � KOVide keskkonnatasu suuruse ja KOVide vahelise jaotuse teadmispõhine uuringu tellimisest loobuti. � Kehtivate kohalike maksude ja uute võimalike kohalike maksude uuringust loobuti, sest see ei ole hetkel aktuaalne teema kriisis. Tulemus: Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on läbipaistev ning finantsraskustes KOVe ei ole. 38 Meede 3. Ruumiline planeerimine Eesmärk: Meetme eesmärk ühtid tegevuse eesmärgiga Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Mõõdikud ühtivad tegevuse mõõdikutega Meede 3. Ruumiline planeerimine Tegevus 3.1. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid Eesmärk: arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Kehtivate üldplaneeringute ajakohasus – üldplaneeringute osakaal, mis on kehtestatud 2018. - 4 1 4 5 aastal või hiljem, % Üldplaneeringuid muutvate detailplaneeringute arv, < - 104 135 120 90 Tegevus 3.1. Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Meetmes on 1 tegevus, mistõttu eesmärk ja mõõdikud kordavad meetme omi. Tegevused: ☞ Jätkub pidevalt kohalike omavalitsuste tegevuse toetamine läbi nõustamise, juhendamise ja koolitamise; � Detailplaneeringute praktika suunamine. Valmis Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste alusuuring; � 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse rakendamise analüüs on ettevalmistamisel; � planeeringute keskse andmekogu arendamiseks on valminud õiguslik ettevalmistus ning käimas arendusprojekt; � üleriigilise planeeringute menetluse infosüsteemi arendamiseks valmis eelärianalüüs (näitas ära ressursisäästu, sisulise kvaliteedi tõstmise võimalused ning korruptsiooniohu vähendamise), ette valmistamisel detailanalüüs; ☞ Käimas on üleriigilise mereala planeeringu ja selle tegevuskava koostamine. ☞ Maakonnaplaneeringute (sealhulgas teemaplaneeringud) koostamine, kehtestatud maakonnaplaneeringute asjakohasuse hindamine, tegevuskavade täitmise seire ning vajadusel tegevuskavade uuendamine (Hetkel koostamisel Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga" ning Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluste uuendamine). ☞ Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering on algatatud. ☞ Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering. 39 ☞ KOV planeeringute (üld- ja detailplaneeringud) ja nende keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasuse kontroll, KOV planeerijate nõustamine, juhendamine ja koolitamine on pidevalt toimumas. ☞ Ruumilise arengu seiremeetodide arendamine: maakasutusmuudatuste seireraamistiku välja töötamine, elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise jätkuv arendamine ning parem sidumine eri valdkondade poliitika kujundamise ja rakendamisega. ☞ Et suurendada kohalike kogukondade ja kohalike omavalitsuste talumishuvi ettevõtluse arendamisel ning tagada otsuste läbipaistvus ja arendajate võrdne kohtlemine, on läbi viidud alusanalüüs, jätkub asjakohaste poliitikainstrumentide väljatöötamine. ☞ Et töötada välja ja viia ellu lahendused kahanevate asulate vähenenud rahvaarvuga kohandamiseks, otsitakse seni kasutamata lahendusi OECDga projektis SPADAPT (Adapting to shrinkage and ageing through spatial interventions). Tasakaalustatud ruumilise arengu ja kvaliteetse elukeskkonna edendamiseks osaletakse muude sekkumiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, mille eesmärk on kahaneva rahvaarvaga kohanemine. Tulemus: Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika edendavad häid ruumiotsuseid. Kehtivate üldplaneeringute ajakohasus aastaks 2024 on 50% (2020. aastal 7%). 40 6. Finantspoliitika programm Programmi eesmärk Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond Vastutaja Rahandusministeerium Programmi kulud meetme tegevuste lõikes Finantspoliitika ülesanne on toetada finantsvahenduse toimimist tarbijate, investorite ja kapitali kaasajate vahel. Finantspoliitika eesmärk on saavutada finantstehingute tegemiseks keskkond, kus võimalikult laial avalikkusel oleks piisav usaldus finantsteenuste vastu ja neil oleks finantsinstrumentide ja -toodete, sealhulgas makseteenuste kasutamisele mõistliku hinnaga ligipääs. Seejuures on oluline, et ligipääs oleks tagatud ka teiste riikide pakkujate teenustele/toodetele. Finantspoliitika valdkond hõlmab analüüsi, nõustamist, õigusloomet ja koordineerimist järgmistes valdkondades: ● finantsjärelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine; ● panganduse, kindlustuse ja muude finantsteenuste/toodete pakkumise valdkond, samuti finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemidega seonduvad küsimused; ● finantskirjaoskuse edendamine; ● rahapesu tõkestamine; ● raamatupidamine ja audiitortegevus; ● hasartmängude korraldamine. 41 Pensionide ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas on Rahandusministeeriumi ülesandeks peamiselt fiskaalse mõju analüüs ja pikaajalised projektsioonid ning finantssektorit kaasavate skeemide regulatsioon. Mõõdikud ja sihttasemed Sihtväärtu Tegelik väärtus Mõõdik s 2017 2018 2019 2020 2024 Kapitalituru maht (börs, võlakirjad, ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid ning III samba pensionifondid v.a 21 22,8 22,9 - 26 krediidiandjad, II samba pensionifondid ja kindlustus) SKPsse, %, > Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus 3,8 4,2 4,4 4,9 4 SKP lisandväärtuses, %, > Eraisikute netofinantsvara (finantsvara – 9,6 10 12 18,1 14 finantskohustused) suhe SKPsse, %, > II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või Ei (0,8) Ei (0,3) Ei (0,7) Ei (0,9) Jah ületab 2%) Baseli rahapesuvastase võitluse indeks Jah (3.) Jah (2.) Jah (1.) Jah (I koht, Jah (koht riikide edetabelis on esikümnes) (3,83) (2,73) (2,68) 2,36) Aruandlus- ja auditeerimisstandardite kõrge kvaliteet (koht edetabelis on 30 või kõrgem) Jah (25) Jah (28) Jah (27) - Jah (The Global Competitiveness Report) Olukorra analüüs Areng hea või väga hea: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  Pangandussektor on endiselt tugev ning olnud valmis Eesti ettevõtteid ja majapidamisi nn koroonaajal toetama. Väljastatud laenude intressimäärad on viimase poole aasta jooksul alanenud ja konkurents laenuturul on suurenenud. Keskmine eluasemelaenude intressimäär langes 2021. a märtsis alla 2,1%.  Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on vähenenud. Kohalikud hoiused on kasvanud väga kiiresti ning pankade laenude ja hoiuste suhtarv on langenud 84%ni. See on vähendanud vajadust kaasata rahastust emapankadest.  Finantsteenused, sh makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud. 42 KAPITALITURG  Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on tulnud juurde palju jaeinvestoreid (mida näitab üha suurem avatud väärtpaberikontode arv – ca 45 000 kontot, mille peal vähemalt 1 Tallinna börsil noteeritud väärtpaber). Sh mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud ka tehingutasusid.  Raha kaasamine on kasvanud ka läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide – alternatiivturg, ühisrahastus. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  Märkimisväärselt suurenes 2020. aastal III samba liikmete arv – aasta lõpuks oli III sambas kokku 167 200 inimest, mis on 73 tuhande inimese võrra rohkem kui aasta varem.  Keskmised II samba pensionifondide tasud on 2020. aasta seisuga langenud 0,61% juurde ja on jätkuvas langustrendis. TARISTU  Kindlustussektoris on hästi toimiv ja klientidele mugav kohtuväline lepitusmenetluse süsteem.  Väärtpaberite, sh ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toimunud tõrgeteta ning seda arendatakse järjepidevalt. RAHAPESU TÕKESTAMINE  Suvel 2020 vastuvõetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatusega tugevdati oluliselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise režiimi, tagamaks selle vastavus Euroopa Liidu direktiivide nõuetele. Muuhulgas tugevdati virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevuslubade režiimi, mille tulemusel vähenes aasta lõpuks teenusepakkujate arv märkimisväärselt.  Eelviidatud RahaPTS muudatustega loodi muuhulgas alus Rahapesu Andmebüroo ületoomiseks Politsei ja Piirivalve Ameti koosseisust eraldiseisvaks asutuseks Rahandusministeeriumi valitsemisalas, mille tulemusel peaks ühelt poolt tekkima lisasünergia lähemast koostööst nii poliitikakujundaja, kui valitsemisala kui rahandusvaldkonna tervikuna. Teisalt peaks eraldiseisva valitsusasutusena kasvama Rahapesu Andmebüroo sõltumatu rahastamine. ARVESTUSALA  Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnad on toiminud stabiilselt ilma suuremate skandaalideta ja valdkondade evolutsioonilist edasiarenemist iseloomustavad peamiselt e- lahenduste ja jätkusuutlikkust puudutava info alased arengud. FINANTSKIRJAOSKUS  Majanduskriis, head ajad finantsturgudel ning muudatused kogumispensionite süsteemis on tõstnud plahvatuslikult huvi investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Vajab tähelepanu: PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED  2020. aasta augusti lõpu seisuga on küll Eestis asutatud 9 panka ja 5 välisriigi panga filiaali, kuid samas on suurem turuosa üksikute ja suuremate pankade käes. Pankade varad moodustavad 43  142% SKPst (2018. aasta lõpu seisuga), muude mitte-pankadest krediidiandjate turuosa on suhteliselt väike – pankadega mitteseotud krediidivahendajate ja hoiu-laenuühistute varad moodustavad 1,7% SKPst (2018. aasta lõpu seisuga). Seega on arenguruumi konkurentsiolukorra paranemiseks.  Pangandussektor on seni olnud tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele. Siiski on viimastel aastatel märke, et kaalutakse Eestis asuvate tütarpankade või filiaalide müüki, mille mõju Eesti finantssüsteemi stabiilsusele on keeruline hinnata.  Finantskriiside juhtimise raamistik ei ole veel täiesti piisav finantskriiside efektiivseks ennetamiseks ja lahendamiseks – kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike kriisilahendusmeetmete rakendamiseks (näiteks ei pruugi olla piisavalt rahastatud hoiuste tagamise süsteem). EL Pangandusliidu projekti täielik realiseerimine peaks aga muutma ELi finantssüsteemi stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele tervikuna.  Hetkel ei pruugi infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam. Seega on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast koostööd rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja rahapesu tõkestamine).  Kõik finantsteenuste pakkujad ei ole täna finantsjärelevalve all – nt hoiu-laenuühistud. Nende viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu-laenuühistute hoiustajate kindlustunnet. KAPITALITURG  Kapitaliturg on võrreldes pangandussektoriga suhteliselt väike: 2018. aasta lõpu seisuga on börsil noteeritud aktsiate turukapitalisatsioon ca 10% SKPst, võlakirjaturu maht on 4% SKPst ja ühisrahastuse maht on 0,7% SKPst. Fondivalitsejate ja investeerimisühingute hallatavad investeerimisfondid ja muud varad (v.a pensionifondide varad) moodustavad 11% SKPst 2018. aasta lõpu seisuga. Kohaliku kapitalituru areng on olnud seega vähene või ebaühtlane.  Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning teenuste pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks. See vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam teenusepakkuja.  Ka investeerimisteenuste tarbimine on Euroopa keskmisega võrreldes madal, kuid majanduse konvergentsi ja sissetulekute edasise tõusu kontekstis viitab samas teenuste pakkumise kasvu potentsiaalile.  Riik saab kokkuvõttes hinnata, millised on need (regulatiivseid) takistused, mille kõrvaldamine soodustaks Eesti kapitali- ja investeerimisteenuste osutamise turu arengut, ja astuda vastavaid samme. Samuti saab tekitada eeldusi, mis võimaldavad finantssektori osalistel oma teenuseid suuremal määral eksportida (uutel tehnoloogilistel lahendustel põhinevad finants- ja sellega seotud administreerimisteenused, sealhulgas makseteenused jms).  Eraldi tuleb kaaluda seni reguleerimata alade (ühisrahastus ja krüptovarad) toomist finantsjärelevalve alla, et tagada piisaval tasemel investorite kaitse. KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID  Fondide pikaajaline reaaltootlus on olnud seni loodetust madalam (0,3%), kuid ka siin eeldame paremaid tulemusi nii investeerimisreeglite lõdvendamise kui ka tasude langetamise mõjul.  Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp konkurents (kolm pensionilepingute pakkujat), mis koostoimes madalate intresside keskkonnaga ei soosi klientide jaoks parimaid valikuid. 44   Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks kasvada stabiilselt ka tulevikus. Samuti on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud inimesi regulaarselt panustama.  Probleemiks on kindlasti ka pensionit puudutava info kättesaadavus iga inimese jaoks personaalselt, aga ka statistika laiemalt. TARISTU  Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi efektiivselt lahendada ilma kohtusse pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi loomine.  Samuti on võimalik muuta aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registreerimise süsteemi senisest paindlikumaks (emitentide jaoks mugavaks) ja eraldi kaaluda krüptovarade registreerimise reguleerimist, mis muu hulgas arvestaks ka tänaseid uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi (näiteks registripidamine plokiahela baasil). RAHAPESU TÕKESTAMINE  Läbi terve 2020. aasta jätkunud tööd rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu koostamisel vajavad riigipoolset kohast reaktsiooni avalduvale riskipildile.  2021–2022 toimuva Moneyvali hindamisvisiidi ettevalmistamiseks on vastavasisulise tegevuskava põhjal tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, ent riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise tervikraamistiku piisava tulemuslikkusega toimimine jääb hindamisvisiidi edukas läbimise seisukohalt meie peamiseks väljakutseks.  Rahapesu andmebüroo Siseministeeriumi valitsemisalast Rahandusministeeriumi valitsemisalasse 1. jaanuaril 2021 üleviimise järgse korrektse ja sujuva toimimise tagamine ning Rahandusministeeriumi valitsemisalas veelgi sünergilisema ja efektiivsema rahapesu tõkestamise tagamine.  Rahapesu tõkestamise süsteemi keskseks väljakutseks on tulemusliku tõrjeraamistiku väljaarendamine, sealhulgas strateegilise analüüsi ja seire võimekuse loomine, mis suudab muu hulgas piisavalt arvestada nii olemuslikest, ajaloolistest kui ka geograafilistest faktoritest tulenevate rahapesu riskidega.  Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka Eesti uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike rahapesualaste väljakutsetega. ARVESTUSALA  Arvestusala valdkonna põhiküsimusteks jääb riigiülese usaldusväärse arvestusalase info taseme hoidmine, mis on oluline riigi finants- ja investeerimiskeskkonna konkurentsivõime hindamisel, seda nii riigisisese ettevõtluskliima kui ka rahvusvaheliste investeeringute ligimeelitamise seisukohast.  Usaldusväärse arvestusalase info loomisega samaaegselt on oluline püüdlemine tõhusamate innovaatiliste lahenduste poole selle info tootmisel.  Eraldi küsimuseks jääb usaldusväärse arvestusalase info tootmisega seotud elukutsete kutsealase tegevuse kvaliteedi tõstmine, seda nii läbi täiendavate kutsete reguleerimise kui nõuetele mittevastava kutsetegevuse välistamise kui ka kutsetegevuse üldise kvaliteedi tõstmise kaudu. 45 FINANTSKIRJAOSKUS  Rahatarkuse edendamisel Eestis on suurimaks väljakutseks, kuidas headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises. Samuti on huvi investeerimise vastu suurendanud finantspettuste levimist. Nende teemadega tuleb tegeleda uues rahatarkuse edendamise strateegias. Programmi eelarve „Finantskeskkonna arendamise“ meetme tegevuste lõikes Programmi eelarve täitmine meetmete lõikes, 2020 esialgne 2020 lõplik 2020 täitmine Täitmise % tuh eurot eelarve eelarve Finantspoliitika programm, finantskeskkonna 1 313 2 946 1 971 67% arendamise meede Tegevus „Finantspoliitika kujundamine“ 1 019 1 127 1 118 99% Tegevus „Arvestuspoliitika kujundamine“ 294 1 819 853 47% Arvestuspoliitika kujundamise tegevusele lisandus esialgse eelarvega võrreldes Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist 1,5 mln eurot USA advokaadibürooga Freeh Sporkin ja Sullivan LLP sõlmitud õigusabi lepingu kulude katteks. Seisuga 31.12.20 oli eraldatud vahenditest kasutatud 0,58 mln eurot. Meetmete põhised mõõdikud ja tegevuste analüüs Meede 1. Finantskeskkonna arendamine Eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantssektor Tegevus 1.1. Finantspoliitika kujundamine Eesmärk: Tasakaalupunkti leidmine avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel, läbipaistvus ja finantsstabiilsus. Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide - - - 4 3 edetabelis: teadmised OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide - - - 7 5 edetabelis: hoiakud OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide - - - 13 10 edetabelis: käitumine 46 Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja Vabastati Oluliste Oluliste Oluliste Oluliste terrorismi rahastamise raporteerimise märkusteta märkusteta märkusteta märkusteta tõkestamise alasele kohustusest olukorrale (MONEYVAL) Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi saanud 184 185 174 180 215 ja filiaalina tegutsejate pakkujate arv, > Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete esinemise korral riigile 0 0 0 0 0 tekkiva erakorralise kulu suurus Tähtaegselt üle võtmata 0 0 0 1 0 EL õigusaktide arv II samba pensionifondide valitsemistasude ja aasta 1,08 1,01 0,61 0,59 0,53 keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%, % III sambas hõlmatud 105000 97000 94 000 167200 110000 inimeste arv Hasartmängusõltuvuse määr (%): 2 - 2 - - tõenäoline patoloogiline mängija, < Hasartmängusõltuvuse määr (%): 6 - 4 - - mõningate probleemidega mängija, < Tegevused ja tulemus: Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused.  2020. a peeti EL tasandil mitmeid arutelusid, kuidas täiustada ja tõhustada ühtset EL kriisilahendussüsteemi, sealhulgas mis tingimustel luua EL ülene hoiuste tagamise süsteem/skeem (nn EL Pangandusliidu lõpuni valmis tegemine).  Algatati pankade juhtimise nõuete ning kapitali- ja maksevõimelisuse nõuete uuendamine (Valitsus kiitis eelnõu heaks).  Algatati hoiu-laenuühistute regulatsiooni muutmine, eelnõu läbis I kooskõlastusringi.  Rahandusministeeriumi juhtimisel toimus Põhja-Balti Stabiilsusgrupi kohtumine, kus arutati kuidas omavahelist koostööd tõhustada. Rahapesu tõkestamine  Läbi terve 2020. aasta jätkusid tööd rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu koostamiseks ning Moneyvali hindamisvisiidi ettevalmistamise tegevuskava täitmiseks. 47   Suvel 2020 võeti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatused millega tugevdati oluliselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise režiimi, tagamaks selle vastavus Euroopa Liidu direktiivide nõuetele. Muu hulgas tugevdati virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevuslubade režiimi, mille tulemusel vähenes aasta lõpuks teenusepakkujate arv märkimisväärselt.  Eelviidatud RahaPTS muudatustega loodi muu hulgas alus Rahapesu Andmebüroo ületoomiseks Politsei ja Piirivalve Ameti koosseisust eraldiseisvaks asutuseks Rahandusministeeriumi valitsemisalas ning läbi terve 2020. a teise poolaasta toimusid vastavasisulised ettevalmistustööd, seda nii organisatsioonilistes, personalialastes, õiguslikes, koostööalastes, halduslikes kui ka infotehnoloogilistes küsimustes.  Ettevalmistustööd on toimunud strateegilise analüüsi funktsiooni ning tegelike kasusaajate andmekogu väljaarendamise käivitamiseks. Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut soodustavad tegevused  2020. a arutati EL tasandil, mis meetmeid oleks vaja rakendada, et tekiks senisest integreeritum ja ka tõhusam ühtne kapitaliturg Euroopas (nn Kapitaliturgude Liidu initsiatiiv).  Töötati välja pandikirjaseaduse muudatused, mis võimaldavad pankadel pandikirju emiteerida Balti riikide üleselt.  Valmistati ette krüptovarade ja ühisrahastuse regulatsioon. Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused.  2020. aasta põhifookus oli koostöös partneritega uue rahatarkuse strateegia aastateks 2021– 2030 koostamine. Samuti viidi läbi põhjalik uuring haridussüsteemis, et saada teada, kuidas Eesti koolides rahatarkust õpetatakse ning mis on peamised väljakutsed.  Konsulteerimiseks esitati finantssektoris vaidluste lahendamise süsteemi loomise väljatöötamise kavatsus, mis analüüsis võimalike alternatiivide plusse ja miinuseid.  Avalikustati plaan (väljatöötamiskavatsus), mis tingimustel luua krediidi- ja muude finantskohustuste jagamise süsteem (nn positiivse krediidiregister). Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine  Muudeti kohustusliku ja vabatahtliku pensionikindlustuse regulatsiooni ning nende rakendamist võimaldavaid IT süsteeme. Uuendati pensionikeskuse veebilehte ja riiklike kalkulaatoreid, et anda paremat ülevaadet muudatustest.  Telliti uuring “Pensionisüsteemi andmeportaali eel- ja ärianalüüs”, millega uuritakse võimalusi riigi pensioniandmete paremaks avalikustamiseks. Hasartmängupoliitika kujundamine  Hasartmänguseaduse ajakohastamiseks seni indikeeritud kitsaskohtade ja võimalik, et aegunud piirmäärade puhul, alustati vastavasisulise väljatöötamise kavatsuse koostamisega. 48 Meede 1. Finantskeskkonna arendamine Eesmärk: Konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantssektor Tegevus 1.2. Arvestuspoliitika kujundamine Eesmärk: Usaldusväärne ja avalikule huvile vastav arvestusalane informatsioon Tegelik väärtus Sihtväärtus Mõõdik 2017 2018 2019 2020 2024 Kindlustandva audiitorteenusega kaetud aastaaruannete 5,37 4,82 4,36 - 10 osakaal kõikidest registrile esitatavatest, %, < Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes 86 87 88 - 80 kajastatud varade suhe, %, ≥ Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja kindlustandva audiitorteenusega raamatupidamise aastaaruannetes 61 61 60 - 60 kajastatud töötajate arvu suhe, %, ≥ Järelevalveliste toimingutega aastas hõlmatavate 19,3 23,1 24,2 - 17 kutseühenduse liikmete osatähtsus, %, ≥ Tegevused ja tulemus: Arvestusvaldkonna korraldamine ● Lisaks tavapärasele Raamatupidamise Toimkonna teenindamisele ning raamatupidamiskeskkonna ja -standardite edasiarendamisele, viidi 2020 läbi põhjalik uuring majandusaasta aruannete mitteesitamise või hilinenud esitamise põhjuste kohta, mille tulemusi kasutatakse süsteemi vastavasisuliseks tõhustamiseks järgnevatel aastatel. ● Euroopa Komisjoni poolt indikeeritud kahe võimaliku direktiivi ülevõtmise probleemi puhul töötati koostöös sektoriga välja kohased raamatupidamise ja audiitortegevuse seaduste muudatused. Audiitortegevuse korraldamine ● Vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve korraldamine jätkus analoogiliselt eelmisele aastale. ● Valmis audiitortegevuse registri ja -portaali edasiarendus, mille korrektseks ja kliendisõbralikuks toimimiseks tuleb samas tööd jätkata. 49