Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 05.09.2022 Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoa Kriminaalasja number: 22231501536 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi: Xxxx Xxxxx ik xxxxxxxxxxxxxxx kontakt xxxxxxxxxx Kriminaalmenetlus on alustatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel selle kohta, et Xxx Xxxx ajavahemikul 1.09.2021-30.11.2021 aadressil Xxxx xxxxx kasutas korduvalt oma tütre Xxxx Xxxx suhtes ( sünd xxxx) füüsilist vägivalda lüües käte ja raamatuga vastu pead, tekitades füüsilist valu Samuti tema 09.05.2022 aadressil Xxxx Xxxx haaras tütrel Xxxx juustest, lõi vastu diivanit peaga, lõi mitu korda käega vastu pead, viskas kurikaga vastu õla piirkonda, tekitades sellisel viisil füüsilist valu. Xxxx Xxxx kannatanuna on selgitanud, et Xxxx on tema endine elukaaslane, neil on ühine tütar Xxxxx. Pärast lahkuminekut jäi tütar emaga elama. Lahkumineku põhjuseks oli muuhulgas alkoholil. Kannatanu ema suhtleb tihedalt lastekaitsega ja esitas ka avalduse, et saada eestkostet lapselapsele, seda ei rahuldatud. Xxxxx käib tihti oma vanaema ja tema juures. Tal on tütrega usalduslikud suhted. 09.05.2022 helistas tütar talle, ta nuttis ja ütles, et ema peksab teda. Taustal oli kuulda ka kuidas Xxxx karjub. Hiljem õhtul õnnestus tütrel välja saada korterist ja kannatanu viis ta vanaema juurde. Tütar on korduvalt kurtnud, et ema kasutab tema suhtes vägivalda. Tunnistaja XXxx Xxxxx ütlused, kus on märgitud, et Xxxx Xxxx on tema tütar. Ta arvab, et Xxxx Xxxx kohtudes hakkas tütar alkoholi tarvitama, siis käitus ta inetult ja agressiivselt. Kui nad Xxxx lahku läksid, siis ta maksis elatist lapsele. Lapselaps on aegajalt tunnistaja juures olnud ja siis on öelnud, et ema peksab teda. Tütar on ka temale kallale tulnud ja selle kohta ta kirjutas ka avalduse. Ta tegi ka avalduse kohtule; et saaks lapselapse eestkostjaks, kuid kohus ei rahuldanud seda . 09.05.2022 helistas talle Xxxx, et Xxxx sai ema käest peksa ning ta sõidab sinna. Tunnistaja läks kaasa, kutsus ka politsei, kuid Xxxx ust ei avanud. Lapselaps sai sealt hiljem ära joosta. XXxx Xxxxx ( sünd xxxxx) ütlused on videosalvestatud. Kriminaalmenetlusse puutuvalt on ta selgitanud, et elab oma vanaema juures, kuna ema on raske välja kannatada. Süüdistab teda pidevalt, sõimab teda narkomaaniks lesbiks, vargaks. Ema joob alkoholi tihti, ema võib teda vastu käsi –jalgu lüüa. Viimati oli see esmaspäeval ( ülekuulamine on toimunud 12.5.2022), tekkis tüli kooli pärast. Ema tiris juustest, surus peaga vastu diivanit. Sellest jäi muhk pähe ja kriimustused ninale. Peksis kätega vastu pead. Tal oli valus ja ta ei saanud aru, miks ema nii teeb. Ema on ka enne seda tema suhtes vägivalda kasutanud. 09.05 kui ema maha rahunes, tahtis 1 magama heita, siis Xxxx õnnestus haarata telefoni, helistas isale. Hiljem tal õnnestus korterist välja saada. Ema viskas ka teda kurikaga , tabades õlga. Kahtlustatav XXxx Xxxx oma ütlustes tunnistab oma süüd osaliselt . 09.05.2022 osas ta tunnistab ja selgitab, et tütrel on ilmunud halvad hinded, hakanud petma. Ta on leidnud kodust alkoholipudeleid ja suitsukonisid. Skandaali käigus tõesti haaras juustest, andis mitu võmmu kuklasse, s.t lõi lahtise käega vastu pead. Lõi jalaga pepu pihta, samuti nimetas tütart erinevate nimedega ( narkomaan nt ). Sülearvuti viskas puruks. Ta tunnistab, et oli ka alkoholi tarvitanud. Nüüd ela tütar tema juures uuesti, enne elas vanaemaga pärast seda sündmust. Lasnamäe LOV vastusest selgub, et alates 2012 on olnud lastekaitse teenistusel perega kokkupuude. Vastusest selgub, et on olnud teateid Xxxxx Xxxxx alkoholi tarvitamisest. Tehtud on kodukülastusi, periooditi on XXxx elanud vanaema juures. Perekonna liikmete vahel on keerulised suhted. Ema on koostööd teinud pereteenuste osas, kuid alkoholi nõustamised on ta katkestanud. Xxxx on kirjutanud lastekaitsele kirja, et soovib vanaema juures elada. Viimase sündmuse raames on toimunud ümarlaudu , nüüdseks on Xxxx läinud tagasi oma ema juurde, kuna vanaemaga oli konflikt. Kooli isaloomustusest selgub, et Xxxx on rahulik laps, kuid madala õpimotivatsiooniga. Ta on viisakas ja käitumiselt korrektne. Tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega leian, et antud menetluse saab lõpetada lähtuvalt KrMS § 202 sätetest, kuna kahtlustatav ei ole varem karistatud kriminaalkorras (karistusregistrisse ei ole tehtud kannet). Tema suhtes on 2020 aastal menetlus lõpetatud kus kahtlustus oli esitatud KarS § 121 lg 2 p 2 alusel ( kannatanuks oli kahtlustatava ema ), kohustus oli täidetud. Tegemist on küll taaskord isikuvastase kuriteoga oma tütre suhtes, kuid arvestades Lasnamäe LOV ülevaadet, mille kohaselt on perekonnal keerulised omavahelised suhted, siis tulemuslikum antud juhtumi puhul on leida sobivad sekkumised programmide näol, et anda paremaid oskusi konfliktsituatsioonides tulevikus. Kriminaalmenetlus lõpetatakse KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava teo suhtes, kuivõrd tegemist on teise astme kuriteoga, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub selles osas avalik menetlushuvi, süü ei ole suur, varalist kahju ei ole tekkinud. Tulenevalt ülaltoodust leian, et Xxxx Xxxx suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus, pannes talle KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kohustuse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 22231501536 menetlus ja lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx Xxxx suhtes 2. Kohustus: - koostöö jätkamine elukohajärgse lastekaitsetöötajaga - - teha kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 5 tööpäeva jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin) ning seejärel esimese analüüsi tegemise kuupäevast prokuröri määratud tähtaja jooksul uus vereanalüüs. Juhul kui kahtlustataval on esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovi näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel kriminaalenetluse lõpetamisest peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi 2  näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Vereproov tuleb kokku neli korda kuue kuu jooksul prokuröri määratud tähtajaks. - Kahtlustatav on kohustatud peale vereproovi andmist esitama esimesel võimalusel labori poolt väljastatud esmase ja korduva vereanalüüsi tulemused Põhja ringkonnaprokuratuurile elektrooniliselt e-posti teel [email protected] või tooma/saatma paberkandjal Põhja Ringkonnaprokuratuuri (Lubja 4, Tallinn). Tähtaeg: 05.03.2023 3.Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud 4.Asitõendid või äravõetud asjad: CD salvestustega arhiveerimisel jätta materjalide juurde 5.Vahistuse andmed: ei ole 6.Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale. 7. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Annika Vanatoa Nõustun kohustusega ja mulle on selgitatud mittetäitmise tagajärgi, s.h Haigekassa õigust nõuda kannatanu med.abiga seotud kulusid. __________________________________________________________________________ (Xxxx Xxxxx) 3