dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 9. september 2022
Viit
PRP-15/22/5022
Registreeritud
9. september 2022
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-15/2022
Vastutaja
Kaspar Urmas Oja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted))

Failid

  • 📎oportuniteedimäärus 22231701135.pdf164 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 05.09.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22231701135 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx KrMS § 202 lg 7 järgi võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ehk kehaline väärkohtlemine lähisuhtes ja korduvalt. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et isik on oma süüd tunnistanud ning selgitanud, et tegutses emotsioonide pinnalt ja vastastikuses konfliktis, hetkeemotsiooni ajel. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei oma kahtlustatava suhtes enam pretensioone, ei soovi kriminaalmenetlust, vaid leppimist. Kannatanu kinnitas 25.08.2022 Prokuratuurile telefoni teel, et poolte vahel on suhted normaliseerunud ning uusi konflikte pole olnud, kannatanu on nõus menetluse lõpetamisega oportuniteediga. Kahju ei tekitatud. Teoga ei tekkinud varalist kahju, tsiviilhagi pole (III), menetluskulusid ei tekkinud (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi st 3 kuu jooksul pärast konflikti ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte olnud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kes tegutses enda hinnangul kaitseseisundis ning vastastikuses konfliktis ning kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna isik peeti kahtlustatavana kinni, ta kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on lubanud konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231701135 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on a) võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga numbril 6606077, osaleda nõustamistel nõustaja ette nähtud mahus (mitte vähem kui 5 korda) ning vajaduse ilmnemisel läbida nõustaja poolt suunatud sotsiaalprogramm. Tähtajaks määrata 10 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 05.07.2023 (k.a). 3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad. 4. Asitõendid: DVD-d 5 tk jäetakse toimiku materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: puuduvad 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 7. Käesoleva määruse koopia saata: kannatanule: Xxxx Xxxx (KrMS § 206 lg 2); teadmiseks DELTA kaudu nõustajale Roman Krõlov. 8. Anda luba kriminaalasja materjalidega tutvumiseks määruse p-s 2 toodud programmi korraldajal (KrMS § 214 lg 1 ja § 2032 lg 6) 9. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Haigekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 10. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest a) tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3) b) õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile ja vaidlustada menetluse lõpetamine (KrMS § 207 lg 3). c) taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1 Kaspar Urmas Oja prokurör Kui isik ei täida talle KrMS § 202 alusel pandud kohustusi tähtaegselt, siis prokurör uuendab kriminaalmenetluse. Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega, mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia kätte saanud. Nimi: Allkiri: Kuupäev: 1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет. If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel