EL kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia Eesti seisukohad ja arutelu

Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – Euroopa Liidu uus kliimamuutustega kohanemise strateegia Keskkonnaministeerium (veebikohtumine) 13.04.2021  Päevakava • 13.00-13.10 Avasõnad Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok • 13.10-13.40 Euroopa Liidu vaade erialadiplomaat Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis Janika Laht • 13.40-14.10 Huvigruppidelt laekunud tagasiside Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Maris Arro • 14.10-14.50 Esialgsete seisukohtade tutvustus Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialist Reeli Jakobi • 14.50-15.30 Arutelu vaba mikrofon  Kohtumise kodukord 1) Palume hoida mikrofonid kinni, kui just parasjagu sõna ei võeta. Pikem arutelu toimub kohtumise lõpus, kuid kui on ettekannete lõpus ka soov midagi küsida, siis palun anda käega märku. 2) Kohtumisel ei ole keelatud kaamerat sees hoida, kaamerapildi näitamine ei ole kohustuslik. 3) Palume igal osalejal oma Teams nimi välja kirjutada järgmiselt: eesnimi perekonnanimi + asutus. 4) Kui soovite sõna võtta, siis palume anda märku käe tõstmise märgile vajutades. Sõna anname käe tõstmise järjekorras. 5) Palun Chati kaudu küsimusi ja kommentaare mitte esitada. 6) Küsimuse/kommentaaride esitamisel palume piirduda soovituslikult kuni 2 minutiga. 7) Osalejatele edastatakse peale kohtumist ettekannete failid. 8) Kohtumine salvestatakse Keskkonnaministeeriumi asutusesiseseks kasutamiseks, salvestust hiljem osalejatele ei saadeta.  Eesti esialgseid seisukohad Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegia kohta.  Eesti esialgsed seisukohad 1. Eesti toetab ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia ambitsiooni ja visiooni muuta Euroopa 2050. aastaks ühiskonnaks, mis on kliimamuutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud. Kohanemise strateegia peab kaasa aitama ELi 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele ja vastupidi. Toetame strateegia lõimimist Euroopa rohelise kokkuleppe teiste poliitikavaldkondadega, nagu näiteks elurikkus suurendamaks nende omavahelist positiivset koostoimet. Toetame strateegiaga võetud suunda tugevdada kliimamuutustega kohanemise raamistikku ja rahastada ELi erinevate poliitikate ja fondide kaudu kliimamuutustega kohanemist soodustavaid meetmeid.  Eesti esialgsed seisukohad 2. Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegia ja kohanemismeetmete rakendamine peab tuginema uusimatele teaduslikele andmetele. Kliimamuutuste alaste teadmiste lünkade vähendamiseks ja kliimamuutustega kohanemise parimate võimaluste väljatöötamiseks tuleb investeerida teadusuuringutesse ja – algatustesse, haridusse ning teadmussiirdesse. Toetame Euroopa Komisjoni algatust arendada edasi kliimamuutustega kohanemise tulemusmõõdikuid ja teha kliimaga seotud andmed üldsusele kättesaadavamaks. Toetame uute digitehnoloogiate ja kliimateenuste (nt kaugseire, arukad ilmajaamad, tehisintellekt ja kõrgjõudlusega andmetöötlus) kasutuselevõtu soodustamist ja kättesaadavuse edendamist.  Eesti esialgsed seisukohad 3. Leiame, et ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia raames peab jätkuvalt edendama meetmeid, mis aitavad suurendada kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes enamhaavatavates majandusvaldkondades (nagu biomajanduse valdkonnad põllumajandus, metsandus, kalandus, turism aga ka transporditaristu ja hooned), kõigil valitsemistasanditel (riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil) ning ühiskonnas tervikuna, pöörates erilist tähelepanu enamhaavatavatele ühiskonnagruppidele ja piirkondadele. Lähtuda tuleb liikmesriikide eripäradest ning fookuses peavad olema kõikvõimalikud kliimariskid ja nende maandamise tegevused, eriti kui see puudutab elutähtsaid valdkondi nagu toiduga varustuskindluse tagamist. Seal, kus see on kõige otstarbekam, tuleb parandada EL ülest koostööd ja seiret, näiteks invasiivsete võõrliikide puhul Eesti esialgsed seisukohad 4. Toetame Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegiaga võetud suunda kiirendada kohalikul tasandil kliimariskide hindamist ning kliimakavade väljatöötamist ja rakendamist suurendamaks kohalikku vastupanuvõimet kliimamuutustele. Oluline on toetada kohalikke omavalitsusi nii kliimaalaste teadmiste kui ka tehnilise ja finantsilise abiga edendamaks kohaliku tasandi kohanemismeetmete kavandamist, rakendamist ja edasiarendamist. Eesti esialgsed seisukohad 5. Toetame kliimamuutustega kohanemise strateegias võetud suunda edendada kliimamuutustele vastupanuvõime tagamiseks ökosüsteemipõhist kohanemist ja nn looduspõhiste lahenduste kasutusele võttu, seda eriti linnalistes keskkondades, mis on kliimamuutuste osas enam haavatavad. Varasemast veelgi enam tuleb hoida ja tõsta linnade atraktiivsust elukeskkonnana ja toetada looduspõhiseid või looduspõhiste ja tehnoloogiliste lahenduste kombinatsioone, mis muuhulgas pakuvad positiivset mõju ka inimtervisele (sh vaimsele tervisele). Eesti esialgsed seisukohad 6. Toetame senisest enam kliima ja tervise aspektide sidumist ja tervitame Euroopa Komisjoni uut algatust „Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus“, mis hakkab jälgima ja analüüsima kliima ja tervise vastastikmõju (kuumus, üleujutused või metsatulekahjud ja nende mõju inimtervisele, aga ka uute nakkushaiguste ja allergeenide levik). Peame oluliseks inimtervise ja kliimamuutuste mõju jälgimist ja analüüsimust ning üldsuse teavitamist. Eesti esialgsed seisukohad 7. Eesti toetab ELi kohanemise strateegia kooskõla viimist Pariisi kokkuleppega ja ettepanekuid rahvusvaheliste meetmete tõhustamiseks, et suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet ülemaailmselt. Eesti peab oluliseks suurendada rahvusvahelist toetust kliimamuutustega kohanemisele ning tugevdada ülemaailmset koostööd kliimamuutustega kohanemise valdkonnas. Edasine ajakava ELi strateegia kliimamuutustega kohanemiseks Kersti Liivorg 13.04.2021  Edasine plaan • Kirjaliku kaasamise tagasiside 26.03 • Huvigruppidele algatuse tutvustamise üritus 13.04 • Seisukohtade koostamine kuni 16.04 • Teiste ministeeriumitega (MKM, MEM, RAM, VÄM, SIM, SOM, HTM) kooskõlastamine kuni 22.04 • KOKis tutvustamine 22.04 • Esitamine VV-le 29.04 • Riigikogu menetlus+ELAK • Seisukohad kinnitatud mai keskel • Lõplikud seisukohad leitavad: Riigikogu ELAKi EL dokumentide register https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/euroopa-liidu-asjade-komisjon/euroopa-liidu- dokumendid/ • EL Nõukogu järelduste kinnitamine 21.06 keskkonnanõukogu istungil (ministrite tasemel) Arutelu-vaba mikrofon • Kas välja pakutud seisukohtade suunad on Teile sobivad? Või on midagi olulist välja jäänud? Lisa ettepanekuid, veel mõtteid?  Suured tänud osalemast ja panustamast! Keskkonnaministeerium kontaktid: [email protected]; [email protected]; [email protected] ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia: Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine Janika Laht erialadiplomaat Brüsselis 13.04.2021 Eeltöö uuele strateegiale • ELil on kehtiv kliimamuutustega kohanemise strateegia aastast 2013 • Perioodil 2016–2018 toimus selle hindamine ning selle käigus tõdeti, et kuigi kõigis valdkondades on toimunud pidev edasiminek, siis on kohanemisega seotud järgmised väljakutsed: • otsuste tegemist toetavates andmetes ja metoodikas esineb lünki; teadmised ja teadlikkus kliimamuutustega kohanemisest, riskidest, haavatavusest ja vastupanuvõimest ei ole piisavad; • puudused kliimamuutustega kohanemise kavandamises, seires, aruandluses ja hindamises, sh kliimamuutustega kohanemise vähene tähtsustamine või sellele vähene pühendumine; • meetmeid võetakse aeglaselt, kuna avaliku ja erasektori investeeringud ei ole piisavad; teadlikkus kulutõhusatest lahendustest või nende rakendamine on puudulik; • kliimamuutuste mõju, mis põhjustatakse väljaspool ELi. Uue strateegia eesmärgid Selleks et tõhustada kliimamuutustele vastupanuvõimet suurendavaid ja nende vältimatu mõjuga kohanemist toetavaid meetmeid, püütakse uue strateegiaga saavutada järgmist: • parandada teadmisi kliimamõjust ja lahendustest; • hoogustada planeerimist ja kliimariskide hindamist; • kiirendada kohanemismeetmete võtmist; • suurendada kliimamuutustele vastupanuvõimet kogu maailmas. Fotod: WRI ja NRC Handelsblatt Uus strateegia on sünergias roheleppe muude algatustega • Rohelepe on üks 2019. aasta detsembris ametisse asunud Euroopa Komisjoni kuuest prioriteedist aastateks 2019–2024 • See on „majanduskasvu strateegia“, et saavutada kliimaneutraalne ja konkurentsi- võimeline (ring)majandus • 47 eri valdkonna algatust, mille Euroopa Komisjon avalikustab või töötab välja perioodi 2020–2022 jooksul Roheleppe kronoloogia • Euroopa roheline kokkulepe 2019 • Roheleppe investeerimiskava ja õiglase ülemineku mehhanism • Euroopa kliimaseadus • Euroopa tööstusstrateegia • ELi ringmajanduse loomise tegevuskava • Strateegia „Talust taldrikule“ 2020 • ELi elurikkuse strateegia • ELi energiasüsteemide lõimimise strateegia ja ELi vesinikustrateegia • ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi kava • Kemikaalistrateegia, Metaanistrateegia, Renoveerimislaine • Avamere taastuvenergia • Euroopa kliimapakt 2021 • Euroopa Bauhaus, ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia • tulemas: nullsaaste tegevuskava, mullastrateegia, metsastrateegia, aruka ja säästva liikuvuse strateegia Strateegia visioon • Pikaajalise visiooni kohaselt on EL 2050. aastal kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline ühiskond, mis on kliimamuutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud. • Selleks vajalik: • Arukam kohanemine: teadmiste täiendamine ja ebakindlusega toimetulek • Süsteemsem kohanemine: poliitika väljatöötamise toetamine kõigil tasanditel ja kõigis sektorites • Kiirem kohanemine: kohanemise hoogustamine kõigis valdkondades • Rahvusvaheline kohanemine: rahvusvaheliste meetmete tõhustamine Foto: Peter Löffler Arukam kohanemine • Kohanemisalaste teadmiste piiride avardamine • Digiüleminek ja seireprogrammid • Kliimamuutustega kohanemise modelleerimise, riski- hindamise ja juhtimisvahendite tehnika taseme parandamine • Kliimaga seotud riske ja kahjusid käsitlevate andmete täiendamine ja parandamine ning sidusrühmade ligipääsu hõlbustamine • Platvormi „Climate-ADAPT“ autoriteetseks kliima- muutustega kohanemise Euroopa platvormiks muutmine • Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse loomine Foto: NOAA Süsteemsem kohanemine • Kohanemisstrateegiate ja –kavade, sh seire ja aruandluse täiustamine, sh poliitikate sidususe parem arvestamine • Piirkondliku ja piiriülese koostöö edendamine • Kohaliku, individuaalse ja õiglase vastupanuvõime edendamine, sh linnapeade pakti tugevdamine • Haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumisega töötajate ümberõppe ja ümberkvalifitseerumise toetamine • Kliimamuutustele vastupanuvõime lõimimine riikide eelarveraamistikesse • Looduspõhiste kohanemislahenduste edendamine Foto: Peter Löffler Kiirem kohanemine • Kohanemislahenduste kasutuselevõtu kiirendamine • Kliimamuutustega kohanemisse panustavate kestlike majandustegevuste ELi taksonoomia edasi arendamine • Kohanemisküsimuste eri suunistesse lõimimine • Kliimaga seotud riskide vähendamine, sh taristu kliima- kindluse suurendamine ja standardite ajakohastamine • Kliimamuutuste mõju vastase kindlustuskaitse lõhe ületamine • Sidusrühmade vahel dialoogi tugevdamine • Magevee kättesaadavuse ja selle kestliku kasutamise tagamine Foto: Peter Löffler Rahvusvaheline kohanemine • Dialoog partneritega ning kliimaalase koostöö suurendamine • Koostöö kolmandate riikidega erinevatel platvormidel, sh ÜRO kestliku arengu eesmärkide suunal • Uuenduslike rahastusmehhanismide väljatöötamine ja suurem toetus rahvusvahelise vastupanuvõime ja valmisoleku suurendamiseks • Kohanemise peavoolustamine kliimarahastuses ja koostöö pankade ja erasektoriga • Kaubanduslepingutes kliimamuutustega kohanemise teemal koostöö ja dialoogi tugevdamine Foto: Peter Löffler Tänan kuulamast! Janika Laht [email protected] Ülevaade huvigruppide tagasisidest Maris Arro Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 13.04.2021 26.märtsiks esitasid tagasiside • Maaeluministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium • Välisministeerium • Rahandusministeerium • Siseministeerium • Keskkonnaagentuur • Terviseamet • Päästeamet • Eestimaa Talupidajate Keskliit • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit • Eestimaa Looduse Fond • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda • MTÜ Eesti Noortalunikud • Tartu Ülikool • Eesti Maaülikool • Eesti Linnade ja Valdade Liit • Paide Linnavalitsus Kokkuvõte tagasisidest 1 • Toetati ja tunnustati EL kohanemise strateegia algatust • Tuleb lähtuda liikmesriikide eripäradest ja fookuses peab hoidma kõik kliimariske ja maandamistegevusi • Tuleb kiirendada sordiaretust, sh uusi aretustehnoloogiaid, samuti tuleb toetada tehnoloogiliste ja agroökoloogiliste majandamispraktikate kasutamist • Peeti vajalikuks suunata kliimariskidest enim mõjutatud valdkondadesse piisavaid rahalisi vahendeid kliimamuutuste mõjudega tegelemiseks ja kliimariskidega haavatavuse vähendamiseks Kokkuvõte tagasisidest 2 • Tuleb keskenduda kohalikule tasandile (sh ruumi planeerimises ja ehitustegevuses) • Tuleb tugevdada ülikoolides vastavates õppekavades kliimamuutustega seotud õpet • Tuleb töötada välja metoodilised juhendmaterjalid kliimamuutustega kohanemise rakendamiseks • Tuleb tagada infole ligipääs kõikidel Euroopa Liidu elanikel, takistuseks ei tohi saada nt keelebarjäär või muud asjaolud • Oluline on tagada kohanemise otsuseid toetavate süsteemide ja tehniliste nõustamise kättesaadavus Kokkuvõte tagasisidest 3 • Teadmispõhiste otsuste tegemisel on vajalik modelleerimise alase võimekuse tõstmine, vähemalt riigi, kuid võimalusel ka omavalitsuse tasandil • Lisaks rahv.vahelistele hindamisraportitele oleks kasulik koostada teaduslikke hindamisraporteid ka Euroopa ja regionaalsel tasandil • Looduspõhiste lahenduste kasutamisel peetakse oluliseks katseprojektide ja innovaatiliste projektide toetamist kohalikul tasandil • Kliimamuutustega kohanemine on kohapõhine ning seetõttu tuleb vältida kliimamuutustega kohanemise põhjendamatut ülereguleerimist nii riigi kui EL tasandil Kokkuvõte tagasisidest 4 • Tuleb tugevdatud kujul säilitada taristu suurema vastupidavuse meede. Taristu vastupidavuse tagamine on oluline ja sellega tuleks aktiivsemalt tegeleda Aitäh! Maris Arro [email protected]