Vastuskiri

Hr Tarmo Ränisoo Eesti Kaitsetööstuse Liit Teie 16.12.2020 nr Lõõtsa 6 11415 Tallinn Meie 30.04.2021 nr 5-13/21/4206 [email protected] Vastuskiri Austatud härra Ränisoo Kaitseministeerium tänab Eesti Kaitsetööstuse Liitu relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse ja teiste õigusaktide kohta oma tagasiside esitamise eest. Niinimetatud kaitsetööstuse paketi lisamisest õigusaktidesse möödub peatselt kolm aastat ning paratamatult on praktika käigus selgunud nii valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele kui ka riigiasutusele mõningased puudused ja ebatäpsused tänastes regulatsioonides. Kaitseministeerium on koos partneritega teie ettepanekud läbi töötanud ning lisaks meie kohtumisel arutletule edastame meiepoolse tagasiside võimalikest muudatustest. Käesoleva kirja lisas oleme koondanud meie esmase tagasiside teie ettepanekutele, milliseid võimalikke muudatusi on Kaitseministeerium õigusaktides kavandamas. Peame oluliseks rõhutada relvaseaduse kontekstis üht olulist põhimõtet. 2018. aastal relvaseadusesse lisatud 111. peatükk reguleerib ainult sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemisega seonduvat. Ülejäänud relvaseadus reguleerib n-ö tsiviilregulatsiooni. Seega kui relvaseaduses võib leiduda sätteid, mis tunduvad omavahel vastuolulised, siis sõjarelvade käitlemise puhul tuleb lähtuda eelkõige 111. peatükist. Muudest relvaseaduse peatükkidest tuleb sõjarelvade puhul lähtuda ainult siis, kui sellele on olemas viide 111. peatükis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sang Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Lisa: Ettepanekute vastused 5 lehel Markko Lepikult 717 0257 [email protected] 2 (2)  Ettepanek KaM tagasiside 1.1 Eelnevast tulenevalt tuleks Määruses nr 9 täpsustada, et ettevõtjatele, kellel on kehtiv sõjarelvade käitlemise luba, võib sõjaväerelvi valdava asutuse juhi otsusel võimaldada käidelda sõjaväerelvi ja moona ka ilma Kaitseministeeriumi poolt Määruse nr 9 § 65 lõike 1 alusel väljastatava „sõjaväerelvade käitlemise loata.“ KaM kaalub määruse nr 9 täiendamist selliselt, et viidatakse nõudele rakendada määruse nr 11 nõudeid sõjaväerelvade remontimisel ettevõtja juures. 1.1 RelvS ja rakendusaktides kasutatavad mõisted tuleks süsteemselt ühtlustada kaitseväes kasutusel olevate mõistetega, et ettevõtjatel oleks võimalik erinevates avaliku võimu asutustes registreeritud sama liiki teenistusrelvi ühtsete aluste ja protseduuride kohaselt käidelda. Vt ka järgmise punkti vastust. KaM plaani s on täpsustada õigusaktides sõjarelvade, nende laskemoona ja lahingumoona alast terminoloogiat. 1.1 RelvS § 83 3 lg 3 alusel tuleb kehtestada ammendav sõjaväerelvade liigitus koos ja nimekirjaga nende olulistest komponentidest, mille eraldamisel ei oleks enam tegu relvaga ning mille eraldi käitlemisele RelvS -e sõjarelvade või sõjaväerelvade nõuded ei laieneks KaM on viidatud määruse koostamise plaani võtnud pärast hetkel pooleli oleva õigusaktide uuendamise lõpetamist. 1.2 (§ 5 lg 4) § 5 sellisel kujul välja jätta ja asendada viitega RelvS §-le 33 (relvade registreerimise protseduurid ühtlustada); KaM täpsustab määruses sõnastust, mis puudutab soetatud sõjarelva registreerimist tema Eestisse saabumise päevast. Muus osas ei pea me võimalikuks sõjarelvade registreerimise regulatsiooni ühtlustamist RelvS § 33-ga. Ettevõtjal on § 5 lg 4 alusel kohustus esitada 24 tunni jooksul PPA soetatud või valmistatud sõjarelva andmed. Sellega on ka ettevõtja hoolsuskohustus täidetud. Lisaks ei ole ettevõtja kohustatud soetatud või valmistatud relva ette näitama, vaid ta deklareerib selle „tekkimist“ läbi soetuse või valmistamise , seega ei saa ka nädalavahetus jm mittetööpäevad olla takistuseks sõjarelvade registreerimisel. 1.2 (§ 5 lg 4) täiendada Määrust nr 11 „relva“, „relvasüsteemi“ ja „laskeseadeldise“ mõistetega, et oleks võimalik eraldi käsitleda ka neid relvasüsteemi komponente, mis eraldatuna ei ole otseselt relvad (nt jalaväelahingumasin, millelt on relvad ja nende sihtimissüsteemid demonteeritud). KaM kavatseb täpsustada relvasüsteemi mõistet, sh tema osi. 1.2 (§§ 6-10) Dubleerivad normid välja jätta, asendades need viidetega RelvS sätetele. Vajadusel täpsustada RelvS nõudeid konkreetsete erinõuetega (nt mehitatud valve, püsivalt sõiduki külge kinnitatud relva hoidmine väljaspool hoiuruumi jmt. sõjarelvadele spetsiifilised erisused). Erinõuded peavad olema proportsionaalsed konkreetse sõjarelva või ettevõtja tegevusprofiili eripära suhtes. Nagu kaaskirjas mainisime, ei ole tegemist dubleerivate normidega, kuivõrd viidatud paragrahvid reguleerivad sõjarelvade käitlemist, mida RelvS ei reguleeri. 1.2 (§ 13 lg 5) Asendada mõiste „käsitulirelv“ sõnastusega „vähemalt turvateenuse osutamiseks lubatud tulirelvaga“ või lihtsalt relvastatud valve nõudega. KaM korrigeerib terminid . 1.2 (§ 15) Lisada erand, mille kohaselt aia ehitamise võimatuse korral piisaks § 13 lg 1 p 3 kirjeldatud nõuetele vastavast valvesüsteemist. KaM täpsustab taristu turvalisusele seatud nõudeid võimaldamaks loaandjale teatud kaalutlusõigust otsustamaks konkreetsele käitlemiskohale seatavate turvalisuse tagamise ja ehitusnõuete üle. 1.2 (5. peatükk) Konsulteerida relvasüsteeme hooldavate ettevõtjatega sõjarelvade käitlemisvajaduste ja -võimekuse ning asjakohaste nõuete ühtlustamiseks. Vastavalt täiendada Määruse nr 11 §-i 16 ühtsete nõuetega relvatöökojale. 1.2 (5. peatükk) Relvatöökojale kehtestatavate turvanõuete puhul arvestada ehitistele üldiselt kehtestatud tuleohutuse- ja turvastandarditega (nt viitena siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 kehtestatud ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele). KaM täpsustab relvahoidla ja relvatehasele kehtestatavad tuleohutusnõuded. 1.2 (§ 22 lg 6) Lisaks käideldava laskemoona ja lahingumoona ühikulistele mahtudele määratleda ka ajaperiood. KaM plaanib täpsustada sätte nõuet selliselt, et oleks välistatud lõikes sätestatud kogustega manipuleerimine. 1.2 (§ 26 lg 1 ja lg 2) Täpsustada, et § 26 lg 1 ja lg 2 käsitlevad laskemoona ja lahingumoona vedu. Relvade ja relvasüsteemide veo nõuded võib täpsustada, kuid viite asemel ADR kokkuleppele tuleks õigusselguse huvides nii laske- ja lahingumoona kui relvade ja relvasüsteemide puhul viidata majandus- ja taristuministri 18.09.2018 määrusega nr 53 kehtestatud ohtliku veose autoveo tingimustele ja korrale . KaM täpsustab selliselt, et § 26 reguleerib ainult laske- ja lahingumoona vedu. 1.2 (§ 27 lg 3 p 4) Konsulteerida Kaitseväe esindajatega ja kehtestada 40mm relvaaluseid granaadiheitjaid sisaldava veose jaoks proportsionaalsed julgestusnõuded. KaM võrdleb kehtivaid regulatsioone ning võimalusel täpsustab sellise veose turvalisusnõudeid. 1.3 (Õõnsaotsalise kuuliga padruni keeld) RelvS § 20 lg 4 p 5 seadusest välja jätta. Õõnsaotsalise kuuliga padruni keelu regulatsioon asub RelvS niinimetatud tsiviilosas, seega see on eelkõige Siseministeeriumi reguleerida. Sellegipoolest arutasime seda ka Siseministeeriumiga, kes palus võimalusel pöörduda RelvS muudatusettepanekutega otse nende poole. Õ õnsaotsa lise padruni keelu üle arutelu on päevakorras ning võetakse arvesse uue relvaseaduse väljatootamiskavatsuses . 1.4 S ätestada RelvS § 83 24 lõikes 5, et töötervishoiu arsti tõendit ei nõuta töötajatelt ja välismaalastelt, kellel on relvaluba või perearsti poolt väljastatud kehtiv ja nõuetele vastav tervisetõend. KaM kaalub RelvSi muutmist selliselt, et ainult sõjarelvi käitleva ettevõtja töötaja puhul piisaks perearsti poolt väljastatavast tervisetõendist. 1.5 RelvS § 83 26 senisel kujul välja jätta. Kui sisemiste protseduuridokumentide kehtestamine on järelevalve või muul eesmärgil vajalik ja põhjendatud, siis sätestada vastav nõue järgmiselt: 1. Täpsustada tegevusalade kaupa, millist konkreetset sisemist protseduuridokumenti nõutakse tegevusluba taotlevalt ettevõtjalt vastavalt sõjarelvade ja moona käitlemise alla liigituvate tegevuste eripärale; 2. Vältida kehtivast õigusest tulenevate sisemiste protseduuridokumentide nõuete dubleerimist; 3. Kui sisemiste protseduuridokumentide nõuet pole võimalik tegevusalade kaupa täpsustada, siis tuleks konkreetselt ettevõtjalt RelvS -e alusel täiendavalt nõutava sisemise protseduuridokumendi vajadus ja selle sisu ehk organisatsioonilise lahendi nõuetekohasus tuleks jätta tegevusloa väljastaja hinnata vastavalt taotleja tegevusprofiilile. KaM mõistab, et sättes loetletud kordade loomine võib tunduda bürokraatia na . Paraku on s õjarelvade ning las ke- ja lahingumoona käitlemine paratamatult suurendatud oh uallikaga tegevusala. Seda nii tervishoiu, keskkonna kui ka julgeoleku mõttes. Sättes nõutud dokumendid on nii-öelda miinimumpakett, mille kohased tegevused peab ettevõtja enda tegevuses läbi mõtlema ning reguleerima. Selliselt on tagatud tegevusjuhised ja vastutus, kuidas toimitakse võimalike õnnetuste, tulekahjude, varguste ja muude selliste ebaharilike sündmuste korral. 1.6 S ätestada RelvS § 83 28 lg 1 punktis 3, et RelvS § 83 24 lg 1 ja 2 nõudeid kohaldatakse üksnes sõjarelvade vahetu käitlemisega kokkupuutuvatele töötajatele, alltöövõtjatele ja teenuste osutajatele . Viidatud sätted ning RelvS § 83 35 viia isikuandmete osas kooskõlla GDPR artiklites 5-6 ja 10 sätestatud nõuetega. Loaandja praktika on täna selline, kus iga loamenetluse käigus hinnatakse taotleva ettevõtja töömeetodeid, sealhulgas isikute ringi, kes sõjarelvade, laske- või lahingumoona käitlemist võivad vahetult mõjutada ning seeläbi ka taustakontrollile allutatavate isikute ringi. 1.7 RelvS § 83 22 välja jätta. RelvS § 83 22 kohane nõue ettevõtja ja tema juhatuse asukoha kohta on tarvilik eelkõige tõhustamaks riiklikku kontrolli ettevõtja üle. Kui ettevõtja asub väljaspool Eestit, ei alluks ta Eesti ju risdiktsioonile, mis ühtlasi takistab probleemide korral järelevalveasutuste tööd. Täiendavalt ei saa KaM nõustuda hinnanguga, et säte on EL õigusega vastuolus. Seaduse eelnõu oli muu hulgas Euroopa Komisjonis ja teistes liikmesriikides kahel alusel teavitamisel - tehnilise eeskirja ja ettevõtte juhatuse asukoha nõude pärast. Komisjon ei leidnud, et oleks rikutud EL asutamis- ja teenuste vabaduse põhimõtteid. Eelnõu koostamise ajal konsulteeriti ka Justiitsministeeriumiga, kes analüüsis muu hulgas eelnõu EL õiguse aspektist, et ei tekiks vastuolu. Vt ka järgmist kommentaari RelvS § 83 33 kohta. 1.8 Täiendada RelvS § 83 33 erandiga, mille kohaselt ei laiene loakohustus juhtudele, kui sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käitlemine toimub Kaitseliidu või valitsusasutuse territooriumil või juhendamisel. KaM kaalub erisuste loomist juhtudele, kus näiteks Kaitseväe territooriumil pakub teenust välismaise ettevõtja töötaja. Sellisel juhul eeldatakse, et välismaisel ettevõtjal on oma asukohariigis sarnane tegevusluba olemas ning kui töötaja saabub Kaitseväe territooriumile teenust osutama, viib tema suhtes taustakontrolli läbi Kaitsevägi. 1.8 Täpsustada RelvS § 83 33 lg 1 punkti 4 sõnastust selliselt, et loakohustus ei laieneks sõidukitele, veesõidukitele või muudele seadmetele, kui need ei ole reaalselt kohaldatud relvade kandmiseks. KaM kaalub sätte täpsustamist loomaks selgust, milliste sõidukite puhul ja mis tingimustel on laieneb loakohustus. 2.1 Täiendada StrkS § 16 erandiga, mis võimaldaks strateegilise kauba sisse- ja väljavedu ilma litsentsita, kui see toimub messidel ja turundusüritustel osalemise eesmärgil kuni 30-päevase perioodi vältel. Strateegilise kauba seadus ja strateegilise kauba komisjoni väljastatavad load on eelkõig e Välisministeeriumi vastutada ning KaM ei saa siin seisukohta anda. 2.2 Täpsustada StrkS § 1 lõike 6 teksti, välistades teistes Eesti õigusaktides sätestatud loakohustuse rakendamine isikute suhtes, kellele on direktiiviga 2009/43/EÜ reguleeritud kaitseotstarbeliste toodete ja nendega seotud teenuste suhtes teiste EL liikmesriikide poolt väljaantud litsents. Vt eespool kommentaari RelvS § 83 33 kohta, mille kohaselt kaalub KaM välisettevõtja töötajatele teatud erisuste loomist. 3.1 sätestada riigilõivuseaduse § 265 riigilõivumäärad juriidilistele isikutele sarnaselt füüsiliste isikutega fikseeritud kulupõhise summana 32 eurot iga eriloa taotluse kohta . Teie kirjas viidatud § 265 redaktsioon on 2018. aastast kehtetu ning kehtiva redaktsiooni koh aselt on riigilõiv ühtlustatud füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel. 3.2 sarnaselt tulirelvade sisse- ja väljaveo ning transiidi loa taotluste läbivaatusega tuleks ka tulirelvade Euroopa ühenduse piires edasitoimetamisega seotud loataotluste läbivaatusele kehtestama kulupõhised riigilõivumäärad iga taotluse kohta (sõltumata relvade kogusest). Teie kirjas viidatud riigilõivuseaduse § 266 lg 2 redaktsioon on 2020. aastast kehtetu ning kehtiva redaktsiooni kohaselt on riigilõiv võrdne sõltumata relvade arvust.