ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 21.04.2021
Kehtib kuni 21.04.2026
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3
Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM
Riigikantselei 28.04.2021 nr 5-9/21/1546
Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade
nõukogu raames Brüsselis toimuval
kaitseministrite 6. mai 2021. a istungil
Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a istungile heakskiitmiseks Eesti
seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 6. mail 2021. a Brüsselis toimuval
kaitseministrite istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Lisa: 1) protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel
2) protokollilise otsuse eelnõu lisa 1 lehel (AK)
3) ülevaade ja Eesti seisukohad 4 lehel (AK)
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
Vabariigi Valitsuse 29 . aprilli 20 2 1 . a istungi protokolli nr päevakorrapunkt nr Lisa Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames Brüsselis toimuval kaitseministrite 6. mai 2021. a istungil Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime (MPCC) ülevaatus Eesti toetab Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime ( MPCC ) jätkamist seni kokkulepitud ambitsiooni tasemel, et see suudaks planeeri d a ja juhti d a kõiki mittetäidesaatva mandaadiga sõjalisi missioone, paranda d a tsiviilset ja sõjalist käsuliini liitmata koordinatsiooni Euroopa Liidu tsiviilmissioonidega ning planeeri d a ja juhti d a üht väiksemat täidesaatva mandaadiga sõjalist operatsiooni (ELi lahingugrupi ekvivalent). Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu sõjaline juhtimisvõime peab esmalt saavutama praeguse s arenguetapi s täi eliku operat siooni võime kuse . Edasi ne otsus Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime suurendami s e ks on võimalik alles siis, kui a) liikmesriigid on esmalt ära mehitanud praegu täitmata ametikohad, b) lahendatud on taristu- ja sideprobleemid ning c) staabi toimimine tunnistatakse kõlblikuks. Eesti ei toeta Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime edasist suurendamist ja mandaadi laiendamist ilma põhjendatud vajaduseta. See peab põhinema analüüsil, mis võtab arvesse Euroopa Liidu tegelikke vajadusi sõjaliste missioonide ja operatsioonide juhtimiseks, tuvastab praeguste staabilahenduste, sh võimaliku täidesaatva operatsiooni juhtimisel ilmne vad Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime puudujäägid ning pakub välja ressursisäästlikke lahendusi. Eesti ei toeta Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime ümbernimetamist Euroopa Liidu operatiivstaabiks. Eesti ei toeta Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime edasiste kvoodikohtade loomist viisil, mis lisaks Eesti ühele baaskohale ka teise kohustusliku ametikoha. Eesti on vajadusel valmis täitma oma kvoodikohta ajutiselt Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime võimaliku valideerimise ajaks.
EELNÕU 2 1 .0 4 .20 2 1 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 2 9 . 0 4 .20 2 1 Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames Brüsselis toimuval kaitseministrite 6. mai 2021. a istungil Kiita heaks järgmised kaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames 6. mail 20 2 1 . a Brüsselis toimuval kaitseministrite istungil ( seis u koh ad on esitatud „A sutusesisesek s kasutamiseks “ märkega lisas ). Eesti esindajatel Euroopa Liidu institutsioonide eri t asanditel väljendada neid seisukohti. Riigikantseleil esitada punkti s 1 toodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Eesti seisukohad Euroopa Liidu välisasjade nõukogu raames B rüsselis toimuval kaitseministrite 6. mai 2021 . a istungil Käesolev on ülevaade päevakorrapunktidest ja Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) välisasjade nõukogu raames 6. mail 2021 . a Brüsselis toimuval kaitseministrite istungil . Päevakorrapunktide ülevaate on koostanud kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna nõunik Thomas Mell (717 0096;
[email protected] ). Valdkonna eest vastutab kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde (tel 717 0290;
[email protected] ). Eestit esi ndab kohtumisel kaitseminister Kalle Laanet . Kaitseministrite kohtumise päevakorras on ELi strateegilis e kompass i kriisiohje valdkond. Tegemist on esimese Euroopa Liidu kait seministrite füüsiline kohtumisega alates 2020. aasta augustist. Kohtumisel võetakse vastu uuendatud poliitiline suunis (nn julgeoleku- ja kaitsepoliitika järeldused). ELi strateegiline kompass ja kriisiohje ELi strateegiline kompass on 2020. aastal ametlikult käivitatud protsess eesmärgiga koostada ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika 5-10 aasta strateegia. Üheks sõlmküsimuseks on, kuidas mõtestada lahti ELi roll enda julgeoleku tagamisel ( protecting the Union and its citizens ) . ELi kaitseministrid kiitsid 20.11.2020 heaks kompassi tarbeks koostatud ELi esimese ühise ohuanalüüsi. Kõik Eestile fundamentaalselt oluline on selles hästi kajastatud. 2021. aasta esimeses pooles peetavad sisuarutelud jagunevad neljaks valdkonnaks: partnerlused, laiapindne julgeolek, kriisiohje ja võimearendus. Liikmesriigid koostavad mõttepabereid, Eesti on seotud viiega : 1) Saksa, Eesti, Soome ja Tšehhi mõttepaber kerksusest, sh küberjulgeolek , hübriidohud, uued tehnoloogiad ja ELi abiklauslid; 2) Rootsi juhitud mõttepaber ELi tsiviilmissioonidest; 3) Rumeenia ja Taani veetud mõttepaber vaenulikust mõjutustegevusest; 4) Saksamaa ja Hollandi juhi tu d mõttepaber ELi-NATO koostööst; 5) Leedu ja Poola veetud mõttepaber küberjulgeolekust . Samuti toimuvad enamjaolt veebis peetavad arutelud, sh Eesti korraldab koos Leeduga 28.04 seminari ELi lääne- ja idapartneritest. Kompassi esimest mustandit on oodata 2021. aasta novembriks ja heakskiitu Prantsusmaa eesistumise ajal 2022. aasta märtsis (mõned nädalad enne Prantsusmaa presidendivalimiste esimest vooru). Ees seisavad ministrite tasemel valdkondlikud arutelud: kaitseministrid 06.05 (kriisiohje) ja 28.05 (võimed), välisministrid mais (partnerlused) ning tõenäoliselt kaitse- ja siseministrid ühiselt septembri alguses (kerksus). Protsessi juhib ELi kõrge esindaja ja ELi välisteenistus (EEAS). Diskussioonides osalevad ka ELi sõjaline komitee (EUMC), Euroopa Komisjon, Euroopa Kaitseagentuur (EDA) ja mõttekojad (nt EUISS). Eesti toetab kompassi koostamist, et mõtestada lahkhelide silumiseks lahti praegune julgeolekuolukord ning ELi roll liikmesriikide julgeoleku suurendamiseks. Peale kitsalt kaitseteemade tuleb käsitleda ka ELi võimalusi nt telekommunikatsiooni (5G standardid), uute tehnoloogiate (tehisintellekt) või transpordi (sõjaline mobiilsus) valla s, sh tuleb vaadelda praktilise koostöö arendamise võimalusi ELi ja NATO vahel. Arvestades Atlandi-üleseid pingeid ja Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust, on oluline võimalikult suur avatus strateegiliste partnerite suhtes (NATO, USA, Suurbritannia). Kaitseministrite arutelu keskendub seekord ELi sõjalisele kriisiohjele. Euroopa Liit on korraldanud sõjalise operatsioone alates 2003. aastast. Need on ELi aluslepingust tulenevalt alati väljaspool liidu territooriumi. Praega on neid kokku kuus: kolm väljaõppemissiooni (Mali, Somaalia, Kesk-Aafrika Vabariik), kaks mereväeoperatsiooni (op Irini Vahemere keskosas Liibüa relvaembargo jõustamiseks, op Atalanta Adeni lahel piraaditõrjeks) ning operatsioon Althea Bosnia-Hertsegoviinas (nõustamine, demineerimine, valmisolek sekkuda). Samuti on poole aasta kaupa roteeruvas valmisolekus pataljonisuurused ELi lahingugrupid. Eesti panustab väljaõppemissioonil Malis kuue ja op Irinil kahe kaitseväelasega. Eesti osales ELi lahingugrupis 2008, 2011 ja 2015. ELi sõjalisi missioonide ja operatsioonide toetamiseks on loodud Euroopa Rahurahastu ( European Peace Facility , EPF) liikmesriikide ühiskulude katmiseks ja ELi partnerite kaitsevaldkonna toetamiseks. Ülemkogu otsustas 21.07.2020 ELi järgmist eelarveperioodi kokku leppides, et EPFi rahastatakse aastail 2021-2027 viie miljardi euroga. Eestile on oluline EPF puhul, et toetatakse ka idapartnereid, sh Gruusiat ja Ukrainat (samas leeris Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia, kellega saadeti 11.03 ELi välisteenistusele kiri konkreetsete projektiideedega). Konkurents on väga tihe ja tugev surve Aafrika-kesksuseks. Strateegilise kompassiga püütakse mh leida vastust küsimustele ELi kriisiohje geograafiast (nt suurriikide tugev huvi keskenduda ka rahvusvaheliste mereteede kaitsele, sh koordineeritud kohalolek India ja Vaikses ookeanis); mehitamislünkade parandamine, sünergiad tsiviilmissioonide ja sisejulgeolekuga , ELi juhtimisvõime ja valmidusüksuste suurendamine. Eesti põhisõnumid: Toetame avatud ja konstruktiivseid arutelusid EL julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulevikust, kuid ambitsioonid peavad olema kooskõlas kõigi liikmesriigi huvide, ümbritseva julgeolekukeskkonna ning ressurssidega. Jätkame ELi missioonidel ja operatsioonidel osalemist. Panustame Sahelis märkimisväärselt operatsioonidele, mis toetavad ka ELi püüdlusi. Toetame võimalust pakkuda partneritele sõjalist varustust EPFi abimeetmena. EPF peab olema globaalne instrument: lõunanaabruse kõrval tuleb panustada ka idapartnerite sõjalise võimekuse kasvatamisse. Stabiilsed ja enda julgeolekuga hakkamasaavad lõuna- ja idanaabrid on ELi julgeolekule ühtviisi olulised. Tähtis on, et ELi tsiviil- ja sõjalised missioonid toetaksid üksteist ning ELi liikmesriigid koordineeriksid oma tegevust nii tahtekoalitsioonide (nt Malis EUTM ja Barkhane / Takuba ), rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, NATO) ja strateegiliste partneritega (USA, Suurbritannia). ELi sõjalise ambitsiooni suurendamise asemel tuleb keskenduda olemasolevatele probleemidele, nagu mehitamislünkade täitmine või ELi lahingugruppide kasutatavus . Missioonide ja tsiviil-sõjalise koostöö paremaks koordineerimiseks tuleb arendada Euroopa Liidu sõjalist juhtimisvõimet (MPCC), mis vastaks Euroopa Liidu tegelikele vajadustele ja reaalsetele võimetele ega dubleeriks NATOt . Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 2021. a istungil, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. veebruari 2021. a istungil ning Riigikogu Väliskomisjoni 19. veebruari 2021.a istungil heaks kiidetud seisukohtadest 22.02 Välisasjade Nõukogu kohtumiseks; Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2020. aasta istungil , Riigikogu EL asjade komisjoni 27. veebruari 2020. aasta istungil ning Riigikogu V äliskomisjoni 2. märtsi 2020. aasta istungil heaks kiidetud seisukohtadest Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kaitseministrite mitteametlikuks kohtumiseks 4. ja 5. märtsil 2020. aastal ; Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2018. a istungil, Riigikogu Väliskomisjoni 13. novembri 2018. a istungil ja Riigikaitsekomisjoni 5. novembri 2018. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest nõukogu otsuse, millega luuakse Euroopa Rahutagamisrahastu , kohta; Samuti lähtub Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide 2020–2021 raamseisukohtadest . Eesti seisukohad ELi sõjalise juhtimisvõime ( MPCC ) ülevaatuse kohta ELil on alates 2017. aastast sõjaline juhtimisvõime MPCC ( Military Planning and Conduct Capability ). See on arenenud kuni 60 ametikohaga staa biks ELi sõjaliste missioonide (praegu kolm) ja ühe pataljonisuuruse operatsiooni juhtimiseks. MPCC pole täi elikku operat sioonivõimekust saavutanud, sest probleeme on nii mehitamise, taristu, sidelahenduse kui ka COVID-19 tulenevate piirangutega. EL on alustanud MPCC planeeritud ülevaatu st, mis sisaldab ka ettepanekut selle suurendamiseks kuni 248 ametikohani, et staap oleks suut e line juhtima kuni kaht täidesaatva mandaadiga operatsiooni . See kattub ELi suurriikide ambitsiooniga ja 2018. aasta ettepanekuga, mis ei saanud toona liikmesriikide toetust. Eesti toetab ELi kriisiohjevõimekuse paranemist, ent ei näe vajadust nende juhtimise praeguse mahu ega struktuuri märkimisväärseks muutmiseks. Selleks puudub reaalne vajadus (keerukamaid operatsioon e juhitakse r iiklikest staapidest ja NATO abiga) ning esmalt tuleb lahendada praegused puudujäägid. Käimasoleva ülevaatuse käigus ei ole põhjust senist lähenemist muuta. Samas tuleb Eestil alustada oma ametikoha täitmise ettevalmistamist ja näidata üles valmisolekut see mehitada ajutiselt võimaliku sertifitseerimise ajaks. Iga liikmesriik mehitab MPCCs ühe kohustuslikku kvoodikoha, ülejäänud kvoodikohad jagunevad proportsionaalselt. Eesti valmistub täitma oma kohustu slikku kvoodikohta alates 2022. aasta teisest poolest . Eesti huvides on mitte takistada M PCC esimese faasi täi eliku operat sioonivõimekuse saavutamis t, mistõttu oleme valmis lähetama o ma esindaja MPCC võimalikule valideerimisele lühiajalise välislähetuse raames. Eesti uuendatud seisukohad MPCC ülevaatuse kohta lähtuvad Vabariigi Valitsuse 15.11.2018 heakskiidetud seisukohtadest 20.11.2018 toimun ud kaitseministrite kohtumiseks . Eesti seisukohad : Eesti toetab Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime ( MPCC ) jätkamist seni kokkulepitud ambitsiooni tasemel, et see suudaks planeeri d a ja juhti d a kõiki mittetäidesaatva mandaadiga sõjalisi missioone, paranda d a tsiviilset ja sõjalist käsuliini liitmata koordinatsiooni Euroopa Liidu tsiviilmissioonidega ning planeeri d a ja juhti d a üht väiksemat täidesaatva mandaadiga sõjalist operatsiooni (ELi lahingugrupi ekvivalent). Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu sõjali n e juhtimisvõime peab esmalt saavutama praeguse s arenguetapi s täi eliku operat siooni võime kuse . Edasi ne otsus Euroopa Liidu sõjali s e juhtimisvõime suurendami seks on võimalik alles siis, kui a ) liikmesriigid on esmalt ära mehitanud praegu täitmata ametikohad, b ) lahendatud on taristu- ja sideprobleemid ning c ) staabi toimimine tunnistatakse kõlblikuks. Eesti ei toeta Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime edasist suurendamist ja mandaadi laiendamist ilma põhjendatud vajaduseta. See peab põhinema analüüsil, mis võtab arvesse Euroopa Liidu tegelikke vajadusi sõjaliste missioonide ja operatsioonide juhtimiseks, tuvastab praeguste staabilahenduste, sh võimaliku täidesaatva operatsiooni juhtimisel ilmne vad Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime puudujäägid ning pakub välja ressursisäästlikke lahendusi. Eesti ei toeta Euroopa Liidu sõjalis e juhtimisvõime ümbernimetamist Euroopa Liidu operatiivstaabiks. Eesti ei toeta Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime edasiste kvoodikohtade loomist viisil, mis lisaks Eesti ühele baaskohale ka teise kohustusliku ametikoha. Eesti on vajadusel valmis täitma oma kvoodikohta ajutiselt Euroopa Liidu sõjalise juhtimisvõime võimaliku valideerimise ajaks.