Kersalu küla Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Päästeamet 23.04.2021 nr 6-1/75-7 [email protected] Kersalu küla Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 kooskõlastamiseks Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 17 11.2020 korraldusega nr 1127. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: 1. Seletuskiri 2. Situatsiooniskeem 3. Põhijoonis 4. Tehnovõrgud Sama kiri Transpordiamet Kaitseministeerium Ado Pallase [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200  TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED Krundi positsiooni nr Pos 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 Pos 13 ja 14 Pos 5 Vee tootmise Tee ja tänava N ja jaotamise Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Üksikelamu maa (EP) 100% maa (LT) ehitise maa 100% (OV) 100% Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim 3 - 1 S lubatud arv või nende puudumine maa-alal Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim 400 m2 - 20 m2 lubatud ehitisealune pind Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud elamul 9 m ja abihoonel 6 m - 6m maksimaalne kõrgus TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE Krundi positsiooni nr POS 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 POS 13,14 POS 5 kivi, puit, Hoonete lubatud välisviimistluse materjal kivi, krohv, klaas, puit - metall, krohv Lubatud katusekalded 15 - 45° - 0 - 30° 40 kivi, plekk, Lubatud katusekatte materjal kivi, plekk, laast ja bituumen - laast ja bituumen 4 Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 1,5 m - 1,5 m puit, kivi, Soovituslik piirete materjal puit, kivi, metall, taimestik - metall, 8 4 taimestik POS8 // EP100% 9m/ TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA P-3 6m 400 4 3 2 (1/2) Planeeritud maa-ala suurus 59 465 m 4 2-1 7377 2-1/1 Kavandatud kruntide arv 14 2 53 512 m - Elamumaa - 85,7% POS9 // EP100% Krunditud maa bilanss 7537 m2 - Transpordimaa - 12,7% 9m/ 400 923 m2 - Tootmismaa - 1,6% 6m 3 (1/2) 2-1 4 3135 4400 1 2-1/1 Kavandatud hoonestustihedus 59465 =14 => 0,135 = 13,5% P-3 9 4 POS7 // EP100% 4 9m/ 400 6m 3 (1/2) 2-1 3009 2-1/1 4 4 7 4 P-3 POS10 // EP100% 9m/ 400 6m 3 (1/2) 2-1 3746 2-1/1 10 P-3 R200 4 4 4 4 4 4 4 6 4 POS5 // 11 POS6 // EP100% OV100% 9m/ 400 6m 6m 20 3 1 (1/2) POS11 // EP100% 2-1 (1/0) 3675 2-1/1 1 923 9m/ 400 P-3 6m 3 (1/2) 12 ,1 4 2-1 3852 2-1/1 4 P-3 5 4 4 4 4 4 4 POS3 // EP100% 4 4 4 9m/ N 4 400 6m 3 (1/2) 2-1 4496 2-1/1 P-3 S 3 POS12 // EP100% 12 4 9m/ 400 6m 3 (1/2) 2-1 4158 2-1/1 4 P-3 4 e te P-3 pi ro To 4 4 POS2 // EP100% 1 9m/ 400 6m 3 4 POS4 // EP100% 4 (1/2) 5 2-1 4526 13 9m/ 400 4 2-1/1 1 6m 3 2 4 (1/2) P-3 4 2-1 5846 2-1/1 POS13 // LT100% P-3 m e 30 - - 13 te nd vi v öö Ki - 4 4 tse 4 i ka - 5987 e te igi Ri P-3 13 5 4 14 1 POS1 // EP100% 9m/ 400 6m 3 (1/2) 2-1 7180 2-1/1 POS14 // LT100% Kruntide ehitusõiguse aken 4 30 - - 21 - ,2 Pos nr // Sihtotstarve % planeeringu liikides - 1550 Kõrgus meetrites Ehitisealune maapinnast Hoonete pindala (m2) (elamu/abihoone) arv krundil (põhihoone/ Korruste arv +/- Krundi suurus abihoone) (elamu/abihoone) (m2) Leppemärgid: Märkused: Planeeringuala piir Olemasolev hoone *illustreeriv asukoht. Konkreetne asukoht ja kuju täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Olemasolev katastriüksuse piir Planeeritud krundi piir Olemasolev tee 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20. Olemasolev elektriõhuliin (madalpingeliin) Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Planeeritud elamumaa hoonestusala 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Olemasolev elektriõhuliin (kõrgepingeliin) Planeeritud tootmismaa hoonestusala 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. P-3 Planeeritud parkimiskohtade arv 4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali Planeeritud sõidutee* alusel (andmed 11.02.2021). Juurdepääs kinnistule* Planeeritud teeservituudi seadmise ala* Töö nimetus Planeeritud puurkaev* Paabor Projekt OÜ Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala Reg. nr: 14260182 detailplaneering Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant mõjuraadiusega* Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus e-post: [email protected] Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti* www.paaborprojekt.ee PÕHIJOONIS Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja Sõidukite liikumissuunad Marlen Paabor Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik 21. veebruar 2021 4 5 1:1000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ  PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE ALA 13m lõige 1...1 5m 3,5 m 3,5 m 0,5 0,5 N rajatav tee PLAN. PLAN. tugipeenar tugipeenar KRUNT KRUNT S 4% 4% 3% 3% 4% 4% E V 40 1 1,5 4 8 4 P-3 4 ELP 4 VLP 4 V P-3 9 V V 4 4 V V VLP 4 4 V 7 4 P-3 ELP V VLP V ELP V ELP V 10 P-3 R200 4 ELP V 4 4 4 V 4 V 4 4 VLP V 6 V V 4 11 VLP V VLP V P-3 V 0 12 R6 ,1 4 V V 4 P-3 5 4 V 4 V ELP 4 4 R1 0 4 V 4 ELP 4 4 ELP 4 V 4 V P-3 N V ELP 3 VLP V 12 4 V S V 4 VLP V P-3 4 e te P-3 pi V VLP ro To 4 ELP V 4 1 V 4 4 V 5 V 13 4 1 2 V 4 P-3 4 V V P-3 m V 30 ee nd V 13 V v it öö Ki ev 4 4 4 VLP V its Kersalu:(Harju-Risti) V ka e mastalajaam ELP V ite V R iig V V P-3 V V V VLP 13 V V 5 4 V 14 ELP 1 V V V V V V 4 30 21 ,2 Ristumine kinnisel meetodil Leppemärgid: Märkused: Planeeringuala piir Olemasolev hoone *illustreeriv asukoht. Konkreetne asukoht ja kuju täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Olemasolev katastriüksuse piir Planeeritud krundi piir Olemasolev tee 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Geodeesia24 OÜ jaanuar 2021.a. Töö nr 4573-20. Olemasolev elektriõhuliin (madalpingeliin) Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Planeeritud hoonestusala 2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. Olemasolev elektriõhuliin (kõrgepingeliin) Planeeritud veetorustik Planeeritud sõidutee* 3. Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. Planeeritud elektri madalpingekaabel 4. Olemasolev hoonestus, katastriüksuse piirid, teed ja tehnovõrgud on kantud joonisele Maa-ameti kaardimaterjali Planeeritud teeservituudi seadmise ala* alusel (andmed 11.02.2021). Planeeritud puurkaevu hooldusala* r=10m Reovee immutamise keeluala* Servituudi/isikliku kasutusõiguse seadmise ala* Töö nimetus (50 m puurkaevu hooldusalast) Paabor Projekt OÜ Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala VLP Riigimaantee nähtavuskolmnurk Reg. nr: 14260182 detailplaneering Planeeritud veeliitumispunkt (maakraan) (7x 320 m, seisund rahuldav ) Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu Joonise nimetus ELP e-post: [email protected] Planeeritud elektri liitumispunkt (liitumiskilp) www.paaborprojekt.ee TEHNOVÕRKUDE JOONIS Planeeritud puurkaev* P-3 Planeeritud parkimiskohtade arv Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja Planeeritud elektriliitumiskilp Juurdepääs kinnistule* Marlen Paabor Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant mõjuraadiusega* Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik Planeeritud tuletõrje veevõtumahuti* 21. veebruar 2021 5 5 1:1000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ  Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: [email protected] Detailplaneeringu nr: DP-2-2021 Detailplaneeringu ID: 90653 HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD TOROPI (katastritunnus 29501:009:0448) MAATULUNDUSMAA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Planeeringu algataja ja korraldaja: Lääne-Harju Vallavalitsus Detailplaneeringu koostaja: Paabor Projekt OÜ Marlen Paabor, MSc (magistrikraad maastikuarhitektuuris) TARTU 2021 Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 2 SELETUSKIRI PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 3 SISUKORD SELETUSKIRI........................................................................................................................... 4 1. Detailplaneeringu koostamise alus ..................................................................................... 4 2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta ...................................... 4 3. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................................ 4 4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid ................................................... 5 5. Geodeetiline alusplaan ........................................................................................................ 5 6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ............................................................................. 5 6.1 Vastavus üldplaneeringule .................................................................................................... 5 6.2 Olemasolev olukord ............................................................................................................... 6 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ..................................................... 8 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ............................................................ 8 6.5 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ......................................................................... 8 7. Planeeringulahendus .......................................................................................................... 9 7.1 Krundi ehitusõiguse määramine ........................................................................................... 9 7.2 Krundi hoonestusala määramine ........................................................................................ 10 7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ................................................................ 10 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................................................. 11 7.5 Ehitistevahelised kujad ........................................................................................................ 13 7.6 Tehnovõrkude lahendus ...................................................................................................... 13 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ..................................................................................... 16 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine ......................................................................................... 17 7.9 Servituutide vajaduse määramine ...................................................................................... 17 7.10 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .......................................................................................................................... 18 JOONISED • Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000 • Joonis 2 – Tugiplaan M 1:2000 • Joonis 3 – Kontaktvööndi ehituslik analüüs M 1:2000 • Joonis 4 – Põhijoonis M 1:1000 • Joonis 5 – Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis M 1:1000 PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 4 SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alus • Motogate OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus Lääne-Harju Vallavalitsusele (registreeritud 05.10.2020 nr 6-2/3093). • Lääne-Harju Vallavalitsuse 17.11.2020.a korraldus nr 1127 koos lisadega (lähteseisukohad) detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. 2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta Planeeritav ala asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Kersalu külas 11190 Põllküla- Madise tee vahetus naabruses. Planeeringuala hõlmab Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa katastriüksust ja lisaks on kaasatud 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293) transpordimaa kinnistu ulatuses, mis on vajalik juurdepääsu kavandamiseks planeeringuala kruntidele. Planeeringuala suurus koos lähialaga on 5,95 ha. Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“. Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet) PLANEERINGUALA 3. Planeeringu koostamise eesmärk Planeeringu koostamise eesmärk on kinnistu elamumaa kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste abinõude ning vajalike kitsenduste määramine. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 5 4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid • Lääne-Harju Vallavalitsuse poolt 17. novembri 2020.a korralduse nr 1127 „Detailplaneeringu koostamise algatamine“ lisas 1 toodud lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. • Keila Vallavolikogu 13. oktoober 2005. a otsus nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneering. • Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrus nr 11 „Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri“ • Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Planeerimisseadus; Veeseadus; Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812- 6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“) • Maanteeameti 07.12.2020 kiri nr 15-2/20/49999-3 „Seisukohtade väljastamine Lääne- Harju vald Kersalu küla Toropi detailplaneeringu koostamiseks“ • Tehnovõrgu valdaja Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused tehnovõrkudega liitumiseks. 5. Geodeetiline alusplaan Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Geodeesia24 OÜ poolt jaanuar 2021. a, töö nr. 4573-20. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000. 6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs 6.1 Vastavus üldplaneeringule Keila Vallavolikogu 13. oktoober 2005. a otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringu järgi on tegemist väikeelamumaa reserveeritud alaga. Detailplaneeringu koostamise ettepanekus toodud tegevused ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Planeeritav ala asub Kersalu külas 11190 Põllküla-Madise tee vahetus naabruses Keila valla üldplaneeringu joonise 2A põhjal tiheasustuses väikeelamumaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on ette nähtud Kersalu küla metsaalale elamumaal säilitatava kõrghaljastuse osatähtsuseks > 50 %. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 6 Skeem 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringust (2005) 6.2 Olemasolev olukord Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes Kroonipõllu (katastritunnus 29501:009:0450) maatulundusmaa, kirdes Vanaranna tee 10 (katastritunnus 29501:009:0189) maatulundusmaa, idas Vanaranna tee 5 (katastritunnus 29501:009:0382) maatulundusmaa ja Vanaranna tee 1 (katastritunnus 29501:009:0110 ) elamumaaga, kagus 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293) transpordimaa ja edelas Põllu (katastritunnus 29501:009:0363) maatulundusmaaga. 6.2.1 Planeeringuala ülevaade ja sellel lasuvad kitsendused Toropi kinnistu kõlvikulise koosseisu moodustab 35767 m2 haritav maa, looduslik rohumaa 13819 m2 ja metsamaa 9433 m2. Haritava maa muld on õhukesekihiline paepealne klibumuld, mille keskmine boniteet on 22, seega tegemist on väheväärtusliku mullaga. Planeeringuala lõunaosas on säilinud Madise-Põlluküla vana maantee muldkeha. Lisaks paikneb katastriüksuse edela osas üle 1 m kõrgune kivi, mis säilitatakse. Katastriüksus on kaetud suures ulatuses heinamaaga ja lisaks esineb vähesel määral kõrghaljastust katastriüksuse põhjaosas. Planeeringualal puudub hoonestus. Juurdepääs kinnistule on tagatud 11190 Põllküla-Madise teelt. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 7 Foto 1. Vaade lõuna suunalt planeeringualale Foto 2. Vaade planeeringuala lõunaosas paiknevale teerajale Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: • 11199 Põllküla - Madise tee kaitsevöönd; • Elektriõhuliin Keila - Paldiski 35-110kV kaitsevöönd; • Elektriõhuliini Lepiku alla 1 kV kaitsevöönd; • Riigikaitselise ehitise (Klooga harjutusväli) piiranguvöönd; Kinnistu põhjapoolsel alale ulatub perspektiivse 330 kV elektriliini mõjuala, mille detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsusega nr 60. Nimetatud detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini kavandamine, nendele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha määramine ja vajalike servituutide seadmine. Lisaks asub katastriüksusel Vanaranna tee 1 katastriüksuse juurdepääsutee (pinnastee), millele käesoleval hetkel veel teeservituuti seatud pole. 6.2.2 Riigikaitselise tegevusega kaasnev müra Detailplaneeringu ala asub riigikaitselise ehitise Klooga harjutusvälja piiranguvööndis ligukaudu 1,2 km kaugusel harjutusvälja piirist. Klooga harjutusvälja kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra, mis võib levida kogu piiranguvööndi ulatuses. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 8 taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Olemasolevat olukorda on kujutatud täpsemat joonisel 3 „Tugiplaan“. 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed, maakasutused ning olemasolevad teed ja hooned on toodud joonisel 2 “Kontaktvööndi ehituslikud seosed“. Planeeringuala läheduses asuvad peamiselt maatulundusmaa, elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee jääb planeeringualast ca 1,20 km kaugusele. Paldiski linn jääb planeeringualast ca 8 km kaugusele. Planeeringualast kagu suunal teisel pool Põllküla - Madise maanteed asuvad Kleemeti detailplaneeringuga moodustatud elamumaa krundid, mis on suures osas veel hoonestamata. Planeeringualast ida ja lõuna suunal asuvad hoonestatud kinnistud, millel asuvad 1-2 kordsed üksikelamud ja abihooned. Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud. 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Keila valla üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, mille maakasutus juhtotstarbeks on reserveeritud elamumaa. Detailplaneeringu realiseerimisel jälgitakse üldplaneeringus välja toodud nõudeid ja aidatakse kaasa elanike arvu kasvule. Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad kohalikud teed ja riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest jälgides tee kaitsevööndi paiknemist. Planeeringuga kavandatud elamumaa krundid sobituvad oma suuruse ja kujuga Kersalu küla olemasolevate elamumaade suurusega. Määratud arhitektuurinõuete järgi püstitatud hoonestus muudab ümbruse ilmekamaks. Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks on Paldiski linna lähedus, kus on kõik vajalikud teenused lihtsasti kättesaadavad. Lisaks asub planeeringuala looduskaunis kohas, kuhu elamute rajamine on atraktiivne. Detailplaneeringu positiivsed mõjud: tõstetakse olemasoleva küla kompaktsust ja tihedust, uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks ja elanike arvu kasv mõjutab positiivselt majandust. 6.5 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute elanike lisandumise näol, mistõttu suure tõenäosusega Lääne-Harju valla elanike. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad piirkonda ilmekamaks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 9 Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetusläheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende kaitsevööndeid. Detailplaneeringuga on määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Elamu rajamine planeeritud asukohas on kooskõlas Kersalu küla ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale on väga väike. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 7. Planeeringulahendus 7.1 Krundi ehitusõiguse määramine Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt: 1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5) asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1 „Kruntide määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse akendes. Kruntide planeeritud sihtotstarbed on elamumaa 100%, tootmismaa 100% ja transpordimaa 100%. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 10 Tabel 1. Kruntide määratud ehitusõigused Pos nr/ lähiaadress Pos 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 Pos 5 Pos 13 ja 14 või selle ettepanek Vee Krundi kasutamise tootmise ja Tee ja tänava sihtotstarve või Üksikelamu maa EP100% jaotamise maa LT100% sihtotstarbed ehitise maa OV100% Katastriüksuse Tootmismaa Transpordimaa Elamumaa 100% sihtotstarve 100% 100% Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim 3 1 - lubatud arv või 1 elamu ja kuni 2 abihoonet nende puudumine maa-alal Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim 400 m2 20 m2 - lubatud ehitisealune pind; Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud Elamul 9 m ja abihoonel 6 m 6m - maksimaalne kõrgus Hoonete või olulise avaliku huviga - - - rajatiste suurim lubatud sügavus 7.2 Krundi hoonestusala määramine Hoonestusala paiknemine on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala planeerimisel on arvestatud vajalike tuleohutuskujadega, liikluskorraldusega ja riigitee kaitsevööndiga. Pos 1 hoonestusala on planeeritud riigitee 11190 Põllküla-Madise teekattepiirist 30 m kaugusele ja katastriüksuse piirist 21,2 m kaugusele. Teistest katastriüksuse külgedest 4 m kaugusele. Teiste planeeritud kruntide hoonestusala paikneb 4 m kaugusel krundi piiridest. Nõnda suur hoonestusala võimaldab vabalt valida hoonete asukohti. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke (nt elektri madalpingekaabel, veetorustik), parklat, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja haljastust. Planeeringuga on lubatud rajada planeeringualale hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind kokku on 400 m2. Lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojektide käigus. Detailplaneeringuga on määratud hoonete suurimaks lubatud arvuks maa-alal 3. 7.3 Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused: PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 11 1) Hoone lubatud välisviimistluse materjalid 2) Katusekallete vahemik 3) Katusekatte materjal 4) Lubatud piirete maksimaalne kõrgus 5) Lubatud piirete materjal Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonete“. Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele Pos nr Pos 1,2,3,4,6,7,8,9,10,11,12 Pos 5 Hoonete lubatud Kivi, krohv, klaas, puit välisviimistluse materjal Lubatud katusekalded 15 - 45° 0 - 30° Lubatud katusekatte Kivi, plekk, laast ja bituumen materjal Lubatud piirete 1,5 m maksimaalne kõrgus Lubatud piirete materjal puit, kivi, metall ja nende kombinatsioonid, hekk (taimestik) Kuna tegemist ei ole miljööväärtusliku piirkonnaga, siis planeeringuga ei määrata kindlaid välisviimistluse toone ega stiili. Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga ja omavahel harmoneeruma. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Piirded Soovitav on krundile rajada piirded, et luua turvalisem keskkond. Piiretena kasutada läbipaistvaid puit- ja/või metallpiirdeid. Plankpiirete rajamine on keelatud. Lubatud maksimaalne kõrgus piirdeaedadele on 1,5 m. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt sobima rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga. Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on planeeritud ehitada igale elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele üks üksikelamu (kood 11101) ja abihooned (kood 12744). Krundile Pos 5 on lubatud rajada üks kaevumaja (kood 12746). 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11199 Põllküla-Madise km 1,12-1,29. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 323 autot/ööpäevas, liiklusreziim 90 km/h. Juurdepääs planeeringualale toimub 11199 Põllküla–Madise asfaltkattega riigimaanteelt. Kuna tegemist on maatulundusmaaga, siis praegusel hetkel nõuetekohane mahasõit ja juurdepääsutee maanteelt puudub. EhS § 71 kohane tee kaitsevööndi ulatus on 30 m. Joonisel 5 kujutatud mahasõidu nähtavuskolmnurgad vastavad seisundile rahuldav (7 x 320 m). Juurdepääsuks planeeringualale on planeeritud riigiteelt ristumiskoht km 1,29 kinnistu edela piiril, mis lisaks planeeringualale lahendab juurdepääsu ka naaberkinnistule Põllu (29501:009:0363). Täiendavaid ristumiskohti PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 12 riigiteedelt ei ole planeeritud. Planeeritud juurdepääs jääb Vanaranna tee 3 mahasõidust 218 m kaugusele. Juurdepääsu tee katte laiuseks on planeeringuga määratud 5 m. Mõlemale poole teed on jäetud 4 m ruumi planeeritud ja perspektiivsete tehnovõrkude ja jalakäijate tee tarbeks. Teest vasakule poole on reserveeritud ruum perspektiivse Elektrilevi OÜ poolt nõutud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridoriks ning teest paremale poole on jäetud ruum perspektiivse jalgtee jaoks. Nimetatud jalgtee soovitus tuleneb Transpordiameti (kirja koostamise ajal veel endine Maanteeamet) lähetingimustest, kus soovitati: „Kaaluda planeeringualale jalgteede kavandamist ning bussipeatustega ühendamist. Riigitee ääres jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.“. Kuna aga lähim bussipeatus asub riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ääres ja jääb planeeringualast ca 1,20 km kaugusele, siis käesoleva detailplaneeringuga jalgteed ette ei nähta. Kui tulevikus planeeringualaga piirneva riigitee 11199 Põllküla-Madise tee äärde kergliiklustee või bussipeatus tuleb, siis katastriüksuse omanikul on soovi ja nõudluse korral võimalik planeeritud juurdepääsutee äärde jalakäijate tee rajada. Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra. Lääne-Harju valla koostamisel oleva üldplaneeringu raames koostatud mürauuringu (koostas Hendrikson & KO) järgselt vastab müratase normtasemetele – olles päevasel ajal (7:00-23:00) vahemikus 45…50 dB ja öisel ajal (23:00-07:00) vahemikus 40...45 dB. Seega kuna tegemist on vähe intensiivse liiklusega maanteega ja välisõhu müratasemed on normtasemetel, tuleb müra leevendusmeetmega arvestada edasisel projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb tagada • hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55 dB, öösel 50 dB). • siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud müratasemete väärtused siseruumides. Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada müratõkestavaid aknaid. Sh Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Detailplaneeringuga moodustavad transpordimaa krundid koos juurdepääsuteega rajatakse huvitatud isiku poolt ning antakse üle Lääne-Harju vallale või sõlmitakse poolte kokkuleppel avaliku kasutuse leping. Parkimine lahendada igal krundil parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade minimaalne arv ühe krundi kohta on standardi järgselt 3, millest osa võivad olla rajatud ka hoonesiseselt, näiteks garaažis. Külaliste parkimine tuleb lahendada krundisiseselt ja selleks juhuks tuleb rajada piisavalt suur sissesõidutee ja parkimisala. Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega – võimalikud parkimisala katted on kruusakate, murukivi või (sillutis)kivist kate. Täpsem PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 13 juurdepääsutee ja parkimisala kuju, kattematerjal ja asukoht tuleb lahendada ehitusprojekti käigus, kui on selgunud hoonete konkreetne asukoht. 7.5 Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse §22 lg 2-le kaheksa meetrit. Sama paragraafi lg 4 alusel võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Detailplaneeringuga lubatud ühepere elamu madalaim tulepüsivusklass on TP3, samuti võib ehitada ka kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Täpne tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis. 7.6 Tehnovõrkude lahendus Planeeringualal ega vahetus läheduses ei ole ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikke. Planeeringualal paiknevad elektriliinid, mis teenindavad teisi katastriüksuseid. Olemasolev elektriühendus katastriüksusel puudub. Planeeringualal paiknevad kaks elektriõhuliini (kõrgepingeliin, 35-100kV), üks elektriõhuliin alla 1kV, üks elektrimaakaabelliin ja üks elektriõhuliini mastitõmmits või tugi. Olemasolevate tehnovõrkude asukohad on kujutatud joonisel 2 „Tugiplaan“. Joonisel 4 „Põhijoonis“ ja joonisel 5 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitiste projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele tehnovõrkudele on soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused või servituudid määramaks õigused ja kohustused katastriüksuse omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel, kui kehtivaid tehnovõrgu talumise lepinguid ei ole. Isikliku kasutusõiguse seadmine ei ole kohustuslik kui tehnovõrkudele kehtib talumiskohustus (tehnovõrk on rajatud enne 1.04.1999.a). Planeeritud tehnovõrkudele tuleb samuti seada isiklik kasutusõigus või servituut nende omanikega. 7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeringualal ega vahetus läheduses ei ole ühisvee- ja kanalisatsioonitorustikke. Kui tulevikus siiski katastriüksuse vahetusse lähedusse ühisveevärk ja –kanalisatsioon välja ehitatakse, siis on lubatud ka planeeringualal olevatel kruntidel liituda nendega. Täpsem ühendustorustike asukoht määratakse sel juhul edasise projekteerimise käigus. Kuna aga planeeringu koostamise ajal ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud läheduses puuduvad, lahendatakse esialgu veevarustus ja kanalisatsioon lokaalselt - veevarustus on lahendatud ühe ühiselt rajatava (ja tulevikus kasutatava) puurkaevuga ja kanalisatsioon on lahendatud igale katastriüksusele paigaldatava sertifitseeritud reovee kogumismahuti näol. Planeeritud elamumaa kruntidele on võimalik tagada veevarustus ühe ühise uue puurkaevu rajamise teel krundile Pos 5. Täpsem puurkaevu asukoht krundil määratakse projekteerimise PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 14 käigus. Puurkaevu soovituslik tootlikkus on minimaalselt 6,6 m3 ööpäevas, arvestades ühe katastriüksuse elanike arvuks 4 inimest (kokku seega 44 in) ja ühe inimese keskmiseks veevajaduseks 150 liitrit ööpäevas. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/d ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Tulenevalt veetarbe hulgast ja kasutajate arvust ei moodustata sanitaarkaitseala Veeseaduse § 148 lg 2 alusel. Sanitaarkaitseala asemel moodustatakse Veeseaduse §154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Elamutele veeühenduse saamiseks rajatakse puurkaevust kruntide teenindamiseks veetorustik rajatava tee äärde. Puurkaevu hoolduse ja nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus hoolitsema kõik kasutajad ühiselt. Selleks puhuks on soovituslik moodustada kohalik planeringuala ühisveevärgiga tegelev MTÜ, mille liikmeteks on kõik planeeritud kruntide tulevased kinnistuomanikud. Krunt Pos 5 võõrandatakse MTÜ-le, et tegutsemine oleks tulevikus lihtsam. Sama MTÜ ülesandeks jääb ka tuletõrjeveevõtukoha hooldus ja korrashoid (vt täpsemalt ptk 7.6.3). Praegusel hetkel asub planeeringuala tiheasustuspiirkonnas ning seetõttu on reovee ärajuhtimiseks lubatud kasutada vaid nõuetekohaseid kinniseid reoveemahuteid, mida vastavalt vajadusele ja tootja juhistele tuleb tühjendada. Kogumismahuti kujaks on 5 m ja see peab samuti krundi piirdesse jääma, et naaberkatastriüksustele ei tekiks lisanduvaid kitsendusi. Kogumismahuti asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Kui aga seadusandlus ja üldplaneering tulevikus lubab reovee immutamist, siis on see samuti lubatud. Planeeringuala on vastavalt Põhjavee kaitstuse kaardile kaitsmata põhjaveega. Praegu kehtiva veeseaduse alusel kehtestatud määrus „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe- , kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 1 p 2 ütleb "Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Seega on lubatud kasutada reovee puhastamiseks biopuhastit ning seejärel immutada heitvesi imbväljakul. Iseseisvate omapuhastite soovitatav tootlikkus on 4 ie krundi kohta. Omapuhastite asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust oluliselt, st omapuhasti imbväljaku kuja 10 m ei tohi ulatuda naaberkrundi hoonestusalasse. 7.6.2 Sademevesi Sademevesi tuleb immutada oma katastriüksuse piires. Hoonete projekteerimise käigus peab lahendama vertikaalplaneerimise abil sademevee immutamise. Sademevee immutamiseks pinnasesse on vajalik tagada vähemalt 50% loodusliku pinnase (nt muru) osakaal katastriüksuse pindalast. St kõvakatet tuleb kasutada minimaalselt, ehk vaid juurdepääsutee ja parkimisala rajamiseks. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavast hoonest ja teedest eemale. Katastriüksuselt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei ole lubatud juhtida naaberkatastriüksustele. Kui krundil Pos 1 asuv kraav jääb krundi kasutamisele ette siis on lubatud kraav antud asukohas likvideerida. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 15 7.6.3 Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 § 54 lg 1 ja standardis EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut. Kehtiva standardi järgselt on sõltuvalt kasutusviisist vajalik tagada tulekustutusvee kogus 108 m3, mis vastab nõutud vooluhulgale 10 l/s 3 tunni jooksul. Tulenevalt eelnevast on võimalik tuletõrje veevarustus tagada tuletõrje veevõtumahuti ja kuivhüdrandi abil. Tuletõrje veevõtumahuti kasulik veemaht (kustutusvesi) peab minimaalselt olema 108 m3 ning selle kasutamiseks on tarvis rajada ka sõidutee äärde kuivhüdrant (vt orienteeruvat asukohta joonis 4 ja 5). Tuletõrjeveemahuti ja kuivhüdrandi täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha hoolduse, nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus hoolitsema asjast huvitatud osapooled (katastriüksuste omanikud, kelle hoonete ehitusprojektis on planeeritud tuletõrje veevõtukoht sobilikuna välja toodud) kõik ühiselt. Selleks puhuks on soovituslik ühisveevärgi majandamisega moodustavale MTÜ-le ülesandeks määrata ka tuletõrjeveevõtu koha korrashoid. Kuna Krunt Pos 5, millele tuletõrje veevõtumahuti planeeritud on, võõrandatakse MTÜ-le tegutsemiseks. Tuletõrjehüdrandini peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega, ligipääsu tuletõrje päästetehnikaga. Tuletõrje veevõtukoha seisund peab vastama standardis EVS 812- 6:2012+A1+A2 väljatoodud nõuetele. Tuletõrje veevõtukohta tuleb paigaldada vastav infoviit, mis on toodud välja samas standardis joonisel L.1. Tuletõrje veevõtukoht tuleb rajada huvitatud isiku poolt (kohustus on ka üleantav) enne esimese üksikelamu kasutusloa taotlemist. 7.6.4 Elektrivarustus Elektrivarustus tuleb lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (29.12.2020 nr 365307). Orienteeruv trassi asukoht on näidatud detailplaneeringu joonisel 5 – Tehnovõrkude joonis. Detailplaneeringu ala toiteks tuleb Kersalu:(Harju-Risti) mastalajaam asendada komplektalajaamaga, sh alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustada. Planeeritavast alajaamast võimaldatakse toide uutele objektidele eraldi fiidrina 0,4kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele suures osas mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana. Kõikide planeeritavate tänavate äärde on jäetud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Joonisel 5 „Tehnovõrkude ja kitsenduste joonis“ näidatud liitumiskilpide ja madalpingekaabli asukohad on soovituslikud ja täpsustatakse projekteerimise käigus. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette maakaabliga. Täpsem elektrimaakaabli asukoht liitumiskilbist elektripaigaldisse katastriüksusesiseselt tuleb lahendada ehitusprojekti käigus, kuna sõltub hoone täpsest asukohast ja ruumide paiknemisest hoones. Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 16 7.6.5 Soojusvarustus Hoonete soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elekter, gaas, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte, päikesepaneelid. Sealjuures on päiksepaneele lubatud rajada vaid hoonete katustele. Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid. Hoone energiasäästlikkus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda. 7.6.6 Sidevarustus Sidevarustus on võimalik lahendada mobiilside kaudu. 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 7.7.1 Haljastuse põhimõtted Planeeringualal asub heinamaa ja väikses osas esineb kõrghaljastust. Üldplaneeringu kohaselt tuleb vähemalt 50% ulatuses säilitada olemasolev kõrghaljastus. Soovitatav on säilitada kõrghaljastus kinnistul nii suures osas kui võimalik. Kõrghaljastusest on lubatud likvideerida hoonete rajamisele ette jäävad puud ning vajalikud puud hooviala kujundamisel. Krundisisene haljastus hoovi osas lahendatakse ehitusprojekti käigus. Soovi korral võib krundi haljastamiseks tellida haljastusprojekti või konsulteerida spetsialistiga. Nähtavuskolmnurga alal (vt joonis 5) ei ole lubatud turvalisuse tagamiseks rajada haljastust. Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga: • krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud. • negatiivsete mõjude leevendamiseks on soovituslik rajada Pos 1 planeeritud hoonete ja riigitee vahele roheline puhvertsoon, mis leevendaks autode tolmu levikut ümbritsevasse keskkonda. Selleks võib kasutada näiteks põõsasistutusi, kuna need toimivad hästi tolmu tõkestajatena. • haljastuse rajamisel planeeringualal peab arvestama taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku. • haljastamisel on soovitav kasutada eelkõige madalhaljastust. Samuti on soovitatav kasutada nii heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja põõsaid, mis tagavad roheluse terve aasta vältel. • kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis. • kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega. 7.7.2 Vertikaalplaneerimine Katastriüksuse maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Katastriüksusel peab olema selline vertikaalplaneering, et katastriüksuselt tulenevat sademe- ja lumesulamisvett ei juhitaks naaberkatastriüksustele. Sademeveed tuleb juhtida vertikaalplaneerimise käigus pinnassesse oma krundi piirides. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 17 7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1 : 2002 „Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust. Ebaturvalist keskkonda võivad tekitada halva nähtavusega kohad ja nõrga järelevalvega kohad. Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks: 1) Piirata juurdepääs võõrastele inimestele 2) Eelistada läbipaistvaid piirdeaedu 3) Sõidukite parkimine hoone läheduses 4) Võimalusel välisvalgustuse rajamine katastriüksusesisesel parkimisalal ja hoovis 5) Kvaliteetsete ja vastupidavate välisvalgustite kasutamine 6) Kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, klaasid) 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb kinni pidada seadusejärgsetest tehnovõrkudele seatud kaitsevöönditest, tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja nende funktsioneerimise tagamine, konteineri paigaldamine katastriüksusele jäätmete kogumiseks ja jäätmete käitlemine vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale. 7.8.1 Jäätmehooldus Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Lääne-Harju valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile Lääne-Harju vallas viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Jäätmehoolduseeskirja eesmärgiks on säilitada Lääne-Harju vallas puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist. Planeeringualal moodustavatele kruntidele peab igale ühele paigaldama kinnised konteinerid. Soovitavalt tuleks konteinerid paigutada nõnda, et sellele oleks ligipääs prügiveoautol. Täpne konteinerite asukoht määrata ehitusprojekti käigus. Jäätmete kogumine ja äravedu tuleb lahendada vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale. Katastriüksuse valdajal on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta. 7.9 Servituutide vajaduse määramine Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Vanaranna tee 1 juurdepääsuteele ja tehnovõrkudele, mis asuvad planeeringualal, on soovituslik seada isiklik kasutusõigus või servituut nende omanikega (nt moodustatav MTÜ, Elektrilevi OÜ). Samuti on soovituslik sõlmida Elektrilevi OÜ-ga servituudid olemasolevatele elektriliinidele, kui sellekohased lepingud praegu puuduvad. Kui antud tehnovõrgud on rajatud enne 1. aprill 1999.a siis kehtib neile talumiskohustus ja isiklikku kasutusõigust ega servituuti seadma ei pea. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 18 Tabel 3 Servituutide seadmise vajadus Teeniv Valitsev kinnisasi/isik Servituut /kasutusvaldus kinnisasi/isik Pos 13 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut – elektri madalpingekaabel, liitumiskilp; Juurdepääsu servituut – elektri madalpingekaabel, liitumiskilp; Pos 14 Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut – elektri madalpingekaabel, liitumiskilp; Juurdepääsu servituut – elektri madalpingekaabel, liitumiskilp; Kakupesa tee Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut (29501:009:0368) – elektri madalpingekaabel; komplektalajaam Juurdepääsu servituut – elektri madalpingekaabel, komplektalajaam 11199 Põllküla- Elektrilevi OÜ Tehnovõrgu talumise servituut Madise tee – elektri madalpingekaabel; (29501:009:0293) Juurdepääsu servituut – elektri madalpingekaabel Pos 13 moodustatav MTÜ veemajanduseks Tehnovõrgu talumise servituut – veetorustik Pos 14 moodustatav MTÜ veemajanduseks Tehnovõrgu talumise servituut – veetorustik Pos 1 Vanaranna tee 1 (29501:009:0110) Teeservituut juurdepääsuteele 7.10 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks edaspidi planeeringualal koostatavatele projektidele. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitada naaberkatastriüksuse omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud katastriüksuse igakordne omanik. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga katastriüksuse omanik. Katastriüksuse omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Ehitusprojekti koostamisel täpsustatakse hoonete asukohad ja tehnovõrkude täpne paiknemine katastriüksustel. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub katastriüksuse omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused olemasolevate tehnovõrkudega. Detailplaneering realiseeritakse ühes etapis. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee Toropi (katastritunnus 29501:009:0448) maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering 19 Detailplaneeringuga kavandatud kruntidele elamute ehitamise eelduseks on eelkõige tuletõrje veevõtukoha, juurdepääsuteede, puurkaevu ja veetorustike ning elektriliinide ning liitumiskilpide rajamine, neile kõigile kasutusloa saamine ja vastavate servituutide seadmine. Nimetatud rajatised kohustub välja ehitama huvitatud isik (antud kohustus on vajadusel ka üleantav). Kõik nimetatud rajatised ja tee peab valmis olema ja kasutusloa saanud enne esimese ehitatava üksikelamu kasutusloa väljastamist. Seejärel on alles võimalik rajada elamumaa kruntidele hooned. Elektriühenduse loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri madalpingekaablid ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §72 lg 2) enne planeeringualale nistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.ee  N ee S et dis Ma la- ü llk 9Põ 19 11 Katastriüksuse piir Planeeringuala piir Töö nimetus Paabor Projekt OÜ Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala Reg. nr: 14260182 detailplaneering Kalda tee 8 - 80, 50703 Tartu e-post: [email protected] Joonise nimetus www.paaborprojekt.ee SITUATSIOONISKEEM Koostaja Aadress Planeeringu koostamise korraldaja Marlen Paabor Toropi, Kersalu küla, Lääne-Harju vald Lääne-Harju Vallavalitsus Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik 11. veebruar 2021 1 5 1:5000 DP-2-2021 MOTOGATE OÜ