Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Põltsamaa valla üldplaneeringu menetlusdokumendid KOOSTÖÖ TABEL SEIS 5.04.2021 Põltsamaa valla üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja Põltsamaa valla seisukoht ettepanekute osas. SISUKORD MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 3 Kaitseministeerium............................................................................................................ 3 Maaeluministeerium .......................................................................................................... 4 Keskkonnaministeerium ..................................................................................................... 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ..................................................................... 10 Rahandusministeerium .................................................................................................... 11 AMETID ........................................................................................................................ 11 Keskkonnaamet .............................................................................................................. 11 Maa-amet ...................................................................................................................... 25 Transpordiamet (end. nimega Maanteeamet) ..................................................................... 33 Maanteeamet ................................................................................................................. 37 Põllumajandusamet ......................................................................................................... 45 Terviseamet ................................................................................................................... 46 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 47 Päästeamet .................................................................................................................... 47 Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 48 Lennuamet ..................................................................................................................... 51 Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 51 Veterinaar- ja Toiduamet ................................................................................................. 51 OMAVALITSUSED ......................................................................................................... 52 Jõgeva Vallavalitsus ....................................................................................................... 52 Järva Vallavalitsus .......................................................................................................... 52 Tartu Vallavalitsus .......................................................................................................... 52 Viljandi Vallavalitsus ....................................................................................................... 52 Põhja-Sakala Vallavalitsus ................ 52  Põltsamaa üldplaneering TARISTU JA AVALIKE TEENUSTE VALDAJAD ................................................................. 52 Elering AS ...................................................................................................................... 52 Elektrilevi OÜ ................................................................................................................. 53 Telia Eesti AS ................................................................................................................. 53 Elisa Eesti AS ................................................................................................................. 53 Tele2 Eesti Aktsiaselts ..................................................................................................... 53 Eesti Lairiba Arenduse AS ................................................................................................ 53 Põltsamaa Varahalduse OÜ ............................................................................................... 53 Adven Eesti AS ............................................................................................................... 53 AS Emajõe Veevärk ......................................................................................................... 53 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ............................................................................... 53 ETTEVÕTTED JM ASUTUSED ......................................................................................... 53 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) .............................................................................. 54 Eesti Erametsa Liit .......................................................................................................... 55 Valga Puu OÜ ................................................................................................................. 56 Metsatervenduse Osaühing .............................................................................................. 56 Kaltsiit AS ........................................................................................................................ 56 ÜHENDUSED ................................................................................................................. 57 Eesti Keskkonnaühenduste Koda ....................................................................................... 57 Eestimaa Looduse Fond ................................................................................................... 57 KOHALIKUD HUVIGRUPID ............................................................................................ 57 Eraisik Anti Hirv .............................................................................................................. 57 Aulis Kaju ...................................................................................................................... 63 Indrek Eensalu ............................................................................................................... 65 Aivo Saar ....................................................................................................................... 65 Põltsamaa Jahiselts ......................................................................................................... 65 Lauri Tammel ................................................................................................................. 66 Heiki Sepp ..................................................................................................................... 66 2 / 67  Põltsamaa üldplaneering Kirja Nr Osapool kuupäev ja Ettepanek Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. MINISTEERIUMID 1. Kaitseministee- ESKIIS 2 1.Üldplaneeringu joonise „Väärtused ja piirangud“ paremaks 1.Lisatud rium 26.08.2020 nr mõistmiseks palume korrigeerida 12-1/20/2313 praeguse leppemärgi „ Kavandatav Kaitseliidu 600m ohuala“ seletust ja sõnastada see: „Kavandatava 600 m lasketiiru ohuala (alternatiivsed asukohad)“. ESKIIS 1 1. Palume korrigeerida UP SK teksti, kaarti ja KSH teksti, et oleks 1.Täpsustatud. 16.04.2020 e- üheselt arusaadav: kiri 1.Vallas asub olev 200 m Utsali lasketiir. 2.Olev Utsali kavandatakse pikendada 300 m. 3.Vastavalt MPle kavandatakse valda 2 alternatiivset 600 m las- ketiiru: 1 Utsali kõrvale ja teine Väike-Kamari külla. Uue 600m lasketiiru asukoht selgitatakse täiendava Natura hindamise käi- gus, mis koostatakse eraldi. UPga seda lasketiiru ei kavandata, vaid markeeritakse MP alternatiivsed asukohad. 2. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja punkti 5.2.9.2. 2.Lisatud. Päikeseenergeetika ning lisada sinna nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise üh- ilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. LS 05.03.2019 1.Viidatakse kaitseministri 26.06.15 määrusele nr 16 1.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel nr 12- „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline arvestades üldplaneeringu täpsusastet. 1/19/355 ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ ja sellega seotud piiranguvööndite ulatuse kajastamise vajadusele ÜP-s. 2.LS peatükist 5.2 eemaldada Pudivere lasketiiru kitsenduste 2.LS: Täpsustatud. kajastamise ülesanne ja lisada, et riigikaitselise otstarbega maa- ESKIIS: piirid ja vajalikud tingimused antud UP alade piirid täpsustatakse üldplaneeringus. lahendusega. 3.Käsitleda ÜP koostamisel järgmisi riigikaitselisi teemasid ja 3.Arvestatud vastavalt UP lahendusele. üldtingimusi: Määrata Põltsamaa linnas Ülase 2 kinnisasja juhtsihtotstarbeks riigikaitsemaa, kuhu on planeeritud rajada malevkonna staabikompleks (tegemist on Kaitseliidule kuuluva kinnistuga). 3 / 67  Põltsamaa üldplaneering Käsitleda Utsali lasketiiru koos selle piiranguvööndiga 2000 m 3.1.Arvestatud. (kinnistu välispiirist) ehitisele kehtestatud piiranguvööndi ulatusega. Lähtuda põhimõttest, et lasketiiru piiranguvööndisse ei ole 3.2. Arvestatud. võimaliku müraleviku tõttu soovitav ehitada müratundlikke ehitisi või määrata ehitiste rajamist soodustavat maakasutuse juhtotstarvet Kajastada perspektiivseid Jüriküla ja Väike-Kamari külasse 3.3.Arvestatud. maakonnaplaneeringus eelvalikuna kavandatud 600 m lasketiirud koos ohualadega planeeringukaardil. Lisada LS seletuskirja, et Kaitseministeeriumiga tuleb 3.4. Arvestatud. kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõud ja ehitisteatised. Lisaks tuleb kooskõlastada kõrgete ehitiste planeeringud, pr-tingimused, ehitusloa eelnõud Käsitleda ÜP-s metsaalade kasutamist riigikaitselise väljaõppe 3.5. Ei arvestata üldplaneeringu koostamisel. korraldamiskohana ja väljaõppel tekkiva müra levimisega Metsaalade kasutamine riigikaitselise väljaõppe inimeste elukeskkonda. korraldamiskohana on täna kehtiv ja toimiv kord. Sellest tuleb lähtuda ka edaspidi. Üldplaneering ei saa sellele seada täiendavaid tingimusi, see ei ole üldplaneeringu ülesanne. Kaitseministeerium edastab soovi korral riigikaitseliste ehitiste 3.6.Teadmiseks võetud. kaardikihi sobilikus vormingus. 2. Maaeluministee- ESKIIS 1 1. Seletuskirja jaotises 3.1 „Tiheasustusala“ on märgitud 1. Asustust on mõttekas kavandada olemasoleva- rium 20.04.2010 nr tiheasustusaladena Põltsamaa linn, Adavere ja Puurmani alevik tesse keskustesse, seetõttu peab just keskuste pu- 4.1-5/567-2 ning Lustivere. Seaduse eelnõus käsitletu kohaselt loetakse hul säilima võimalus vajadusel VPM muude otstar- väärtuslikuks põllumajandusmaaks maatulundusmaa vetega asendada kui vaja. Põltsamaa vallas on sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldavad kahe hektari suurused ja suuremad massiivid, mis väga palju VPM alasid ning iga ala käsitlemisel paiknevad külas ja alevikus. Kui tiheasustusaladena määratletud peaks KOVil olema kaalutlusvõimalus, juhul kui Adavere ja Puurmani alevikus ja Lustiveres on sellistele soovitav muutus peaks üle kaaluma VPMi säilimise. tunnustele vastavad väärtuslikud põllumajandusmaad, siis Lisaks ei kavandata Põltsamaa vallas suuri uusi soovitame, et seaduse eelnõus sätestatud kitsendusi käsitlevad tihedama asustusega alasid, mis võiksid nõuded seatakse ka nimetatud asustusüksustes olevate väärtuslikke põllumaid ohustada. Põltsamaa valla väärtuslike põllumajandusmaade kohta. paiknemine kesk-Eestis, logistiliselt kaugel sadamatest ja suurematest tööandjatest ei loo eeldusi põllumaade täisehitamiseks. 2. Seletuskirja jaotises 3.3 „Detailplaneeringu koostamise 2. Ei ole asjakohane ettepanek, vaid muudab KOVi kohustus“ on märgitud, et detailplaneeringu koostamine on edasised arengud palju keerulisemaks. kohustuslik planeerimisseaduses toodud aladel ja juhtudel ning Täna ei ole Põltsamaa vallas probleemiks, et VPM täiendavalt üldplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel. Seletuskirja jaotises 3.7 „Maakasutus“ on kirjeldatud alasid soovitakse massiliselt muul otstarbel kasutu- maakasutuse juhtotstarbe määramisega seotud põhimõtteid ja sele võtta. 4 / 67  Põltsamaa üldplaneering seoseid. Käsitledes Põltsamaa üldplaneeringus maakasutuse Seega on mõistlik reguleerida nii palju kui vajalik ja juhtotstarbe ja detailplaneeringu koostamise kohustusega alade nii vähe kui võimalik. määratlust koosmõjus, märgime, et seaduse eelnõust tulenevalt Hajaasustus, kus üldjuhul põllumajandusmaad sh ehk selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks tuleks VPM alad paiknevad on üldjuhul maakasutuse ots- väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. tarvetega katmata, sest see on väljakujunenud Seaduse eelnõus kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § UPde praktika. 142 lõiget 1 punktiga 11 , mille kohaselt kehtestatud Hajaasustuses, kus valdavalt on tegu maatulundus- üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on maadega on üldine suund tüüpilise maalise asus- üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa tuse tagamine, st et üksikud hajali talud paikevad maakasutuse juhtotstarbe muutmine. See tähendab, et põldude ning metsade vahel. UPs on antud üldised üldplaneeringu kehtestamise järel võib väärtuslikku põllumajandusmaad hõlmata muul otstarbel kui põllumajanduslik reeglid, kuidas sellist asustusmustrit ka edaspidi otstarve üksnes detailplaneeringuga. Selgitame, et seaduse tagada ning eelmiste UPde praktika näitas, et ha- eelnõus nähakse ette võimalus kohaliku omavalitsuse jaasustuses on mõistlik nii vähe reegleid seada kui otsustusõiguse laiendamiseks olukordades, mida näiteks ei ole võimalik ning see on eriti oluline väheneva rahvas- võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. See tikuga piirkondades, kus iga võimalik uus arendus tähendab, et kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine ei võib kaaluda üle teatud varasemalt kaardistatud vasta üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustele, kuid ehitamiseks esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis kaalub väärtused. KOVil peab säilima võimalus igakordselt üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, võib kaaluda, kas antud asukohas on mõistlikum säili- kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga tada VPM vm uusi arenguid võimaldav tegevus. lahendada, kaasates kooskõlastusmenetlusse Need toimingud peaksid olema võimalikult paindli- Põllumajandusameti. kud ja vähese bürokraatiata. Üldplaneering ei pane paika VMP alasid, vaid kajas- tab neid informatiivselt, seega ei saa nende jaoks ka DP kohustust seada. DP kohustus VPM aladel ja ka VPM ala muutmine peab tulevikus jääma KOVi kaalutluseks, sest vastasel juhul võivad perspektii- vis vajalikud arengud jääda liigse menetluskoor- muse tõttu piirkonda tulemata. LS 1.Ptk-is 5.2; 6.1 ja 6.3 põllumajandusmaade käsitlemisel ja 1.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. 28.02.19 nr analüüside koostamisel lähtuda täiendavalt mullastiku kaitse ja 4.1-5/265-1 säilitamise põhimõtetest. 2.Vaatamata sellele, et õiguslikke regulatsioone väärtusliku 2.Arvestatud vastavalt üldplaneeringu täpsusast- põllumajandusmaa (vpm) kohta ei ole, soovib ministeerium mele ning kohalikele oludele ning vajadustele vas- lähtuda sellise väärtusega maa määramisel maaelu ja põlluma- tavalt. Alade määramisel on arvestatud ka koha- jandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõu põhimõtetest, likke huve ning vajadusi. mille alusel vpm on maatulundusmaa so-ga põllumajandusmaa VPM suurt survet Põltsamaal ei ole, mistõttu on (haritava ja loodusliku rohumaa kõlvik, mis: üldplaneeringu koostamisel leitud tasakaal Asub külavõi aleviku territooriumil; väärtuslike põllumajandusmaade ja muude kasutusviiside vahel. 5 / 67  Põltsamaa üldplaneering Suurus on 2 ha või rohkem; Maa kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist Riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on 41 hindepunkti ja Jõgeva maakonna põllumaa kaalutud keskmine boniteet on 46 hindepunkti. Selle määratluse alusel on Põltsamaa valla vpm-d vähemalt 2 ha suurused ja 41 hindepunktiga põllumassiivid. 3.Vpm-de määramise abimaterjaliks võiks olla 2015.a. koostatud 3.Lähtutud on maakonnaplaneeringu kihist, mis on kaardimaterjal. 2015 a materjalist täpsem. 4.Vpm-de kohta kavandada kaitse- ja kasutustingimused maa pi- 4.Tingimused määratud üldplaneeringu kaaegseks kasutamiseks. täpsusastmes ja kohalikele oludele ning vajadustele vastavalt. Analüüsida ÜP üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramisel otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtete elluviimist, sealhulgas varem ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist 5.Määrata vpm aladel maakasutuse juhtsihtotstarbeks 5.Ei ole asjakohane. Üldplaneeringu koosseisus põllumajandusmaa. hajaasustuses üldjuhul maakasutuse juhtotstarvet ei määrata, sest seal on juhtotstarbeid paindlikumalt käsitletud. Samuti võib perspektiivis olla vajadust neid alasid muuta. Tänane üldplaneeringu metoodiline lähenemine võimaldab seda paindlikkust ja kohalike oludega ka perspektiivis arvestamist. Üldplaneering on strateegiline arengudokument ja üldisema lähenemisega. 6.Koostada analüüs KSH tegemise käigus, mis selgitaks 6.ÜP koostamisel ja selle KSH läbiviimisel on sademevee juhtimise vajadust ja võimalust lähtutud mõju hindamisel maaparandussüsteemi. 01.01.19 jõustunud maaparandussüsteemidele lähtutud ÜP maaparandusseaduse § 53 alusel võib Põllumajandusameti täpsusastmest. Juhindutud on planeeringualale kooskõlastamisel juhtida väljaspoolt maaparandussüsteemi jäävate maaparandussüsteemide terviklikkuse koondatud vett süsteemi. säilitamise ja toimimise tagamise põhimõttest. Edasiste arenduste kavandamisel maaparandussüsteemi aladel tuleb juhinduda maaparandusseadusest. Planeeringulahendus kooskõlastatakse Põllumajandusametiga. 3. Keskkonnami- ESKIIS 2 1. Rohevõrgustiku analüüsi lk 20 ning üldplaneeringu seletuskirja 1.Oleme tingimuse sõnastanud üldiselt ilma nisteerium 30.09.2020 nr lk 33 on kirjas, et: „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada konkreetseid piiranguid välja toomata, kuna see põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, kuna on ÜP täpsusastmele sobiv. Sel teemal on vaja 7-16/20/4287 metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja üldist põhimõtet, mille täpse rakendamise üle inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“ Palun täpsustada kaalutakse igas konkreetses asukohas juhtumi millega on antud juhul tegemist. Kas põllumassiive ja - põhiselt. tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või 6 / 67  Põltsamaa üldplaneering on tegemist metsamaaga metsaseaduse (MS) tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine? Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad. Seetõttu leiame, et selles punktis tuleb sõnastust täpsustada. 2. Üldplaneeringu seletuskirjas oleva peatüki 4.17. (lk 41) 2. PlanS loetleb ÜP ülesannete hulgas täiendavalt vajadus jääb ebaselgeks, kuivõrd meie hinnangul ei tulene tegevused, mis on samuti metsa valdkonnaga vajadus sellise metsandust käsitleva peatüki järgi tihedalt seotud: PlanS § 75 lg 1 p 10, p 14, p 18, p üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § 75) va. ühe 20, p 31. Põltsamaa UP raames oleme leidnud, et erandliku punktiga, mis käsitleb asula või ehitise kaitseks metsa need teemad ja tingimused mis ptk-is 4.17 on majandamisele piirangute seadmist (PlanS § 75 lg 1 p 21, mida toodud, on vajalikud, et metsa kui olulist on täpsustatud MS §-ga 23 1 ). elukeskkonda kujundavat elementi säilitada ja säästlikult kasutada. UP kontektsis ei ole metsal vaid PlanS § 75 lg 1 p 21 kohane roll, vaid need on palju mitmekesisemad ning vajavad seetõttu ka juhiseid, et elukeskkonna kvaliteet oleks avalikke huvisid tasakaalustatult arvesse võttes tagatud. 3. Lisaks sellele on peatüki 4.17. sisulise osa kohta mõningad 3.Eemaldatud. täpsustavad küsimused ja kommentaarid. Näiteks jääb arusaamatuks tingimuse vajadus, mis käsitleb hooldusraieid. Lähtuvalt MS § 28 lõikest 4 on hooldusraie raie, mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8-sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8-cm ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie. Sama paragrahvi lõige 7 täpsustab, et hooldusraieid tehakse: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). Ülaltoodud MS käsitlus hooldusraietest on põhjalik. Üldplaneeringu seletuskirjas olev vastav punkt on väga üldsõnaline ning sisu täpsustamata. Kuna meie hinnangul ei tulene vajadus sellise punkti järgi üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § 75), teeme ettepaneku see punkt üldplaneeringu seletuskirjast kustutada. 4a. Sama peatüki (4.17. lk 41) teiste tingimuste sõnastused 4a.Eemaldatud. vajaksid samuti täpsustamist. Punktide üldisest sõnastusest tulenevalt, jäävad kasutustingimused ebaselgeks ning pole üheselt arusaadavad. Näiteks ei ole üheselt mõistetav punkti 3 7 / 67  Põltsamaa üldplaneering puhul, et millest tuleneb just 60% kriteerium ning kas seda tuleks arvestada pindala, metsa tagavara või muu parameetri alusel? Mida antud juhul tähendab „metsa ala“? 4b.Tingimuste loetelu viimases punktis on samuti mitmeid asjaolusid, mis vajavad täpsustamist. Soovime Teie tähelepanu 4b. Ala koos sellele seatud tingimusega on juhtida esmalt sellele, et planeeringuga on asula või elamu eemaldatud. kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest võimalik seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele üksnes kokkuleppel maaomanikuga (MS § 23 1 ). Üldplaneeringu eelnõu dokumentides puudub viide sellekohase kokkuleppe olemasolule. 4c.Teiseks käsitletakse samas punktis metsa majandamise 4c.Ala koos sellele seatud tingimusega on planeerimist teatud alal. Kas seletuskirjas on „selle piirkonna“ all eemaldatud. silmas peetud Puurmani aleviku asustusüksuse piirides olevat metsamaad või on see käsitlus laiem? Hetkel jääb väga ebaselgeks, et mille alusel ja mis ulatuses kasutustingimusi soovitakse rakendada, sest ka väärtuste ja piirangute kaardilt pole see täpselt ega üheselt tuvastatav. 4d.Lisaks tooksime välja, et metsamajandamiskava ei ole MS alusel kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui 4d. Tingimus eemaldatud ja teema pole enam asja- metsaomanik seda ei soovi (MS §11 lg 4 3 ). kohane. Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga (MS § 42 lg 1 1 ). Üldplaneeringu seletuskirja tingimus, et metsa majandamine toimub koostöös omavalitsusega metsamajandamise kava alusel ei tulene meie hinnangul üldplaneeringule seatud ülesannetest (PlanS § 75) ega ka metsaseadusest (MS § 23 1 , § 42 lg 3), mistõttu ei ole sellel õiguslikku alust. Leiame, et selle tingimuse juures tuleb sisu täpsustada sh kirjeldada lähtuvalt PlanS § 75 tulenevad asjaolud miks tingimuste seadmine vajalik on. Lisaks juhime täiendavalt tähelepanu MS § 23 1 ja § 42 lg 3, mis samuti täpsustavad planeeringutega seotud aspekte. 4e.Kasutustingimuste seadmisel tuleb KSH aruande eelnõus käsitleda seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, 4e. Pole asjakohane, kuna iga üksiku tingimuse varale (KeHJS § 2 1 ). mõju KSHs ei hinnata, vaid ainult olulisi ning KSH ja UP täpsusastmes. 5.Üldplaneeringu punktis 9 on väide, et Põltsamaa vallas 5.Eraldi mürakategooria kaarti me ei koosta, kuna toimub välisõhu riiklik seire. Tegelikult maakasutuse ja müra kategooriate vahel ei ole Põltsamaa vallas välisõhu riiklikku seirejaama ei asu. üksühest seost. Maakasutus on määratud päris Materjalidest puudub mürakategooriate kaart. paindlikult. Näiteks on ühiskondlike ehitiste maale lubatud nii tervishoiu- kui ka spordiasutused, vastavalt millele võib ala kuuluda kas II või IV 8 / 67  Põltsamaa üldplaneering mürakategooriasse. Kuna ÜP aga konkreetseid tegevusi ei kavanda, vaid määrab juhtotstarbe, siis ei ole täna teada, milline objekt perspektiivis täpselt millisele alale tuleb. Mürakategooria määramisel peab eraldi vaatama tegevuse ja asukoha spetsiifilisi asjaolusid. Seega oleme andnud vaid tabeli maakasutuse ja mürakategooriate seoste kohta ning üldised suunised, kuidas maakasutust mürakat. kontektsis kasutada. 6. Planeeringu seletuskirja lk 40 on kirjas, et üldplaneeringuga 6.Tingimus eemaldatud. määratud maakasutust teenindavad ja avalikes huvides kasutatava tehnovõrgu ja -rajatise, silla, tee, pinnavee veehaarde ehitise kavandamine ehituskeeluvööndisse on valla üldplaneeringuga lubatud. Lisatud on, et täiendavat detailplaneeringut nende objektide kavandamiseks üldjuhul koostama ei pea ja et eesmärgiks on võimaldada avalikes huvides objektide kavandamist ilma üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut koostamata. Juhime tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erandid, millisel juhul kalda ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei laiene. Kui tegemist on erisustega, mis eeldab planeeringuga kavandamist, siis peame praegust lähenemist liiga üldistatuks ja palume täpsustada, kuhu ja mida kavandatakse ja/või vajadusel taotleda kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. Leiame, et praegusel juhul on üldplaneeringu punktis 4.16 toodu looduskaitseseadusega vastuolus. 7. Planeeringu seletuskirjas on kirjas, et tuleb vältida 7.Nende alade all on Põltsamaa vallas mõeldud ehitustegevust liigniisketel aladel. Teeme ettepaneku selguse suure üleujutusalaga siseveekogusid, täpsustatud huvides need alad välja tuua või lisada, mis tingimusel on tingimuse sõnastust. Alad on kaardil välja toodud tegemist liigniiske alaga. ning põhjalikumalt käistletud KSHs. 8. Juhime tähelepanu, et Põltsamaa valda läbib (või piirneb) kaks 8.Täpsustasime nimetust ning lisasime ka Navesti suurte üleujutusaladega siseveekogude jõe kaardile, kuna tegu on valla piirile jääva nimistusse kuuluvat jõge. Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute veekoguga. kaardil on tuvastatav vaid üks suure üleujutusohuga veekogu. Kui tegemist on suure üleujutusalaga siseveekoguga looduskaitseseaduse mõistes, siis teeme ettepaneku selguse huvides kasutada sama terminit ning kajastada üldplaneeringus mõlemaid veekogusid. 9. Lisaks eeltoodule palume Põltsamaa valla üldplaneeringu 9. Võtame teadmiseks. koostamisel arvestada, et planeeringust huvitatud isikuna tuleb ka riiki käsitleda võrdselt kõigi teiste maaomanikega ning kohaliku omavalitsuse ega ühegi teise maaomaniku huve ei tohi ilma õhjendatud ja kaalutletud 9 / 67  Põltsamaa üldplaneering vajaduseta eelistada riigi huvidele, sh näiteks maakasutuse juhtotstarbe ning põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukohtade määramisel. Nimetatud põhimõte kehtib ka reformimata maade suhtes, mis MaaRS § 31 lõike 2 tähenduses on samuti riigi omandis. 10. PlanS § 75 lõike 1 punkti 20 kohaselt on üldplaneeringu 10.Palume täpsustada, mille jaoks täpsemalt ülesanne puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate KKMin-l seda infot vaja on? kitsenduste määramine. Palume üldplaneeringus välja tuua Puhkealad ja ühiskondlikud hooned on määratud avalikult kasutatavad üldise põhimõttena koos vajalike tingimustega. sotsiaalse suunitlusega maa-alad, mida kohalik omavalitsus Maaomandi alusel eraldi alade väljatoomine ei ole vajab oma seadusest tulenevate ülesannet ÜPs täna vajalik, kuna maareform on valdavas osa täitmiseks. läbi. Alad, mis on veel reformimata, on menetluses ning loodetavasti jõuavad need lõpuni enne ÜP kehtestamist. 11. Tuletame Teile meelde, et Planeerimisseaduse (edaspidi 11. Võtame teadmiseks ja arvestame. PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ning § 76 lõike 2 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu koostamisse valdkonna eest vastutav minister, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt on Maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 sätestatud maa omanikuks PlanS tähenduses Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik. Seega palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu edasise menetlemisega ning esitada üldplaneering enne selle vastuvõtmist ka Keskkonnaministeeriumile. LS 1.Ministeerium annab seisukoha KM valitsemisalas olevatele 1.Teadmiseks võetud. 04.03.2019 nr maaüksustele pärast ÜP eskiislahenduse valmimist. Soovitakse, 7-15/19/1190 et ÜP kaardimaterjal oleks kättesaadav ka vektorkujul. 4. Majandus- ja LS 1.Kaaluda ja planeerida ÜP-s tuule- ja päikeseenergia tootmiseks 1.Üldplaneeringus ei kavandata otseselt alasid Kommunikat- 13.03.19 nr vajalikke alasid. päikese- või tuuleenergia arendamiseks, kuna siooniministee- 17- omavalitsusel puudub informatsioon näiteks 7/2019/2142 tuulepotentsiaali osas valla erinevates rium piirkondades. Üldplaneeringuga sätestatakse tingimused, millega tuleb arvestada taastuvenergia kavandamisel. Muuhulgas tuleb üldplaneeringus leida tasakaal VPM ja taastuvenergia kavandamise vahel. 10 / 67  Põltsamaa üldplaneering 2.Tuuleenergia tootmiseks vajalike alade planeerimisel lähtuda 2.Kaalume tingimuste sõnastamisel nendest kritee- kirjas toodud kriteeriumitest. riumitest lähtumist. 3.Soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ja määrata 3.Alana neid ÜP täpsusastmes ei kajastata, on an- need piirkonnad tuuleenergia alaks. tud üldised tingimused, mis seda põhimõtet toeta- vad. 4.Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga 4. Alasid ei kavandata ja selle teemaline koostöö tuuleenergia-alade väljatöötamisel pole vajalik. Koostöö toimub muude põhimõtete alusel. 5.Kaaluda võimalusi energia-alade planeerimiseks rohelise 5.Antud üldine põhimõte. MKM-il palume seda võrgustiku ja väärtuslikele maastikele. võimalust ka MEM-ile kommunikeerida. 5. Rahandusminis- LS 13.03.19 1.ÜP koostamiseks kasutada juhendmaterjali „Rohevõrgustiku 1.Arvestatud. teerium nr 14-11/545- planeerimisjuhend“ ja „Nõuanded üldplaneeringu koostamiseks“ 3 2.KOKS-i § 373 lõike 6 kohaselt on ÜP koostamise aluseks 2.Arvestatud. maakonna arengustrateegia- arvestada Jõgevamaa arengustrateegiaga 2035+, mis lähiajal heaks kiidetakse 3.KSH vtk punktis 5.4 „Tehniline taristu“ kavandada ka 3.Arvestatud. täiendavaid taastuvenergia lahendusi. Soovitatakse tutvuda magistritööga „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“ 4.Täiendada LS-i kaasamiskava (ptk 10) nimekirja 4.Lennuameti kaasamist ei ole esialgu ette nähtud, Keskkonnaministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Lennuameti, sest vastav vajadus puudub. Täiendatud tingimuste Veterinaar- ja Toiduameti (taudistunud põllumajandusloomade osas, millisel juhul on neid vaja täiendavalt matmispaikade määramise võimalikkus), AS Emajõe Veevärk kaasata. (ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon Puurmani vallas), MTÜ Kesk- Teised osapooled lisatud. Eesti Jäätmehoolduskeskus AMETID 6. Keskkonnaamet SEISUKOHT 1. AB Artes Terrae OÜ koostatud Põltsamaa rohestruktuuri ana- 1.Üldplaneeringu maakasutus on antud üldistatuna PÕLTSAMAA lüüsis (töö nr20055HI2) ja Põltsamaa valla rohevõrgustiku ana- ning linnakeskkonnas on rohevõrgustik paindli- lüüsis (Kirs, P. 2018. Põltsamaa valla rohevõrgustik. kuma lähenemisega kui mujal, st et rohevõrgustik LINNA RO- Skepast&Puhkim OÜ, lk 21) on tehtud ettepanek lülitada Põltsa- võib osaliselt ka hoonestatud piirkonnaga kattuda HETARISTU maa linn valla rohevõrku Põltsamaa jõe ja selle kallaste kaudu, kusjuures valla rohevõrgu analüüsil on seatud Põltsamaad läbi- (nt aedlinna puhul). Kõik sõltub konkreetsest la- ANALÜÜSILE vale rohekoridorile täiendavad tingimused. Neist on looduskaitse hendusest, mida ja kuidas detaiplaneeringu või ehi- 04.03.2021 seisukohalt olulisemad AB Artes Terrae analüüsis lk 88 nimetatud tusprojektiga ette nähakse. ÜPs on vajalik anda ül- nr 7- tingimused, et a) linnas on lubatud rajada hooneid ja rajatisi ro- dised põhimõtted, mida hiljem asukohapõhiselt 4/21/2570-2 hekoridoris vaid siis, kui säilib rohevõrgustiku terviklikkus ning kaalutakse. Hetkel nende soovituste vastuolu ÜP toimimine ja b) haljasmaad ja pargid liidetakse kogu piirkonda lahendusega puudub. hõlmavaks katkematuks ja linna tasandil hästi toimivaks rohe- ja 11 / 67  Põltsamaa üldplaneering puhkealade süsteemiks, kusjuures nimetatakse, et toimivate ro- ÜPs on antud tingimus, mis lubab ehitada, kui rohe- hekoridoride laius peab olema võimalikult suur. võrgustik jääb toimima: Kõik tegevused tuleb ka- vandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Tuginedes eelnevale märgib Keskkonnaamet, et Skepast&Puhkim Rohelise koridori toimimist oluliselt mõjutavate ja OÜ koostatud ja seisuga 04.03.2021 Põltsamaa valla kodulehel seda muutvate tegevuste puhul tuleb vajadusel (https://www.poltsamaa.ee/do- leida asenduskoridor. Rohevõrgustiku toimivust hin- cuments/17492237/28884118/Poltsa- natakse asukohapõhiselt ning vajadusel võib oma- valitsus nõuda täiendavat eksperthinnangut. maa_YP_MK_24092020.pdf/0e02cde0-0f01-4966-b793- f35abd362239) esitatud Põltsamaa valla üldplaneeringu maaka- sutuse teemakaart on Põltsamaa linna osas vastuolus AB Artes Terrae koostatud rohevõrgustiku analüüsiga. Palume üldplanee- ringu kaarti koostöös analüüsi koostajatega täpsustada. 2.Ühtlasi juhime tähelepanu, et avalikult kasutatava kallasraja 2.PTK-i 4.15 on täpsustatud, kirjeldatud on soovi- heakorrastamiseks ei ole vaja taotleda ehituskeeluvööndi vähen- tud plaane, põhjendusi ning olemasolevat olukorda. damist. Arvestades ülaltoodut ja silmas pidades, et ehituskeeluvööndi vä- hendamine on erand, mitte kaldal asuva haljastuse vähendamise (rohekordori kitsendamise) võimalus, palume Põltsamaa vallal korrigeerida ja täpsustada üldplaneeringu seletuskirja p 4.16 Kalda ehituskeeluvöönd esitatud tabel 3 ridade 1 ja 2 põhjendusi. 3.Punktis 4.6.8 Põltsamaa jõe kaldaalad, kallasrada ning Rohea- 3.Avalikud juurdepääsud on antud vaid neis asu- lasid ühendavad kergliiklus-marsruudid on antud soovitus muuta kohtades, kus on selleks vajadus, nt matka- ja ter- kallasrajad läbipääsetavaks ja ühendada linna jäävad metsad, viserajad. Otsesed konfliktkohad Põltsamaa vallas metsapargid ja niidud loogiliselt ühendatud süsteemiks. Punktis hetkel puuduvad, kus peaks ÜPga konkreetse ava- 5.2.2 Linna rohevõrgu sidusus valla rohevõrguga, on märgitud, liku juurdepääsu kallasrajale näitama. et piirkonna sidususe suurendamine, st kallasradade läbipääseta- vuse tagamine jalakäijatele eeldab kallasradadelt ohtlike ja läbi- pääsu takistavate puude eemaldamist, samuti piirdeaedade jm taksituste eemaldamist. Põltsamaa jõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada. Keskkonnaamet toetab igati elanike tervisespordi võimaluste parandamiseks Põlt- samaa jõe kallasraja kasutusele võttu, kuid juhime tähelepanu, et eramaadel ei saa nõuda aedade vm piirete eemaldamist, saab nõuda vaid ohutu läbi- või ülepääsu võimaldamist ning ligipääs kallasrajale ei pea olema tagatud igalt kaldaäärselt kinnisasjalt, vaid mõistlike vahemaade tagant, mis peab kajastuma ka valla üldplaneeringus. Palume teha analüüsi ja üldplaneeringu seletus- kirja vastav täiendus. 12 / 67  Põltsamaa üldplaneering ESKIIS 2 1. Eelmises ettepanekus nimetatud Jõgeva parkide määrus on 1.Üldplaneering teeb ettepaneku kohaliku kaitse 26.08.2020 nr nüüd vastu võetud: Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 määrus nr alla võtmiseks. Kuid täpsem kaitse alla võtmine toi- 6-5/20/3546- 55 „Jõgeva maakonna parkide ja puistute kaitse alt väljaar- mub eraldi menetluse raames. 6 vamine“. Selle alusel saab nüüdseks kaitse alt välja arvatud par- kide kohaliku kaitse alla võtmist kaaluda. 2. Ehituskeeluvööndi vähendamise (edaspidi EKV) ettepanekud 2.EKV vähendamise ettepanekute infot täiendatud, on koondatud tabelisse. lisatud skeemid ja põhjendused seletuskirja. ÜP kaardil ega rakenduses info hetkel ei kajastu, li- Põltsamaa jõe mõlemal kaldal soovitakse vähendada väga same need sinna kui oleme saanud KKA nõusoleku. pikkadel lõikudel, sh ka väljaspool linna, mis pole esitatud põhjendusega kooskõlas. See jätab väga avarad võimalused Eraldi on käsitletud kehtiva EKV-na kehtivate DPde igasuguseks arendamiseks. Kuna praeguses etapis on keeru- raames varasemalt vähendatud EKV juhud (tabel line igat vähendamise ettepanekut hinnata, siis rõhutame, et 3). kui omavalitsus esitab Keskkonnaametile ÜP alusel EKV vä- hendamise ettepaneku, analüüsitakse iga konkreetset kohta eraldi arvestades kohapealset olukorda. EKV vähendamise taotle- mise põhjendusena on märgitud: tihedama linnakeskkonna võimaldamiseks, kaldaäärsete alade kasutuse võimaldamiseks nii avalike tegevuste (puhkeala, promenaad jm) kui ka erahuvis ehitustegevuse võimaldamiseks. Linna piires on see tihedam lin- nakeskkond igati arusaadav. Kui siin on eesmärgiks nt pro- menaadi rajamine, siis tuleks seda seletuskirjas ilmselt ka konkreetselt nii märkida. EKV vähendamine võimaldaks ju muidu sisuliselt ka siin ehitada jõe kaldaala hooneid täis. See ei ole looduskaitseseaduses kalda kaitseks sätestatu mõte. Looduskaitseseaduse (LKS) üldine põhimõte kalda kasutamiseks on see, et kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja raja- tiste ehitamine on keelatud. Ka LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 sätesta- tud erandite puhul on silmas peetud võimalust vajadusel ehitada, mitte kalda ehituskeeluvööndisse jääva ala täisehitamise luba- mist. Lisaks on Põltsamaa linnas suur osa paisutuse mõjualas, mis vajab eeldatavalt kunagi puhastamist. Tihedalt täisehitatud kal- dad võivad seda tegevust arvestatavalt raskendada. 13 / 67  Põltsamaa üldplaneering 3. Põltsamaa jõe lõik, kus kavandatakse EKV vähendamist 3.Puudub vastuolu, sest ettepanekus on rõhutatud on samal ajal näidatud rohevõrgustiku ettepanekuna nr 9. et koridor on mh vajalik rekreatiivsete tegevuste Rohevõrgustiku tingimused ja eesmärgid ÜPs on pigem vas- jaoks linna elanikele. EKV vähendamist täpsusta- tupidised EKV vähendamise eesmärkidele. Palume täpsemalt tud, eesmärk ei ole jõe kallast lausaliselt täis ehi- KSH-s analüüsida tekkinud vastuolu. tada, vaid võimaldada jõe kallast rekreatiivselt ka- sutada. RV tingimusi samuti täpsustatud, et veeko- gude kallastel võib puhkefunktsiooni toetavaid te- gevusi kavandada. 4. Punkt 4.11. Rohevõrgustik. Üldised tingimused rohevõr- 4.Tingimus on eemaldatud, kuna RV väärtused on gustiku alal: Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel muude tingimustega kaitstud. ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud kaalutlusotsu- sena, nt tehnilise taristu objekti või karjääri kavandamisel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt (va karjääri ka- vandamisel). Muudatuste kavandamisel tuleb täiendavalt koos- tada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määrami- sega, tagamaks rohelise võrgustiku sidususe säilimine (lk 32). Metsaseaduse § 32 lõike 1 kohaselt on raadamine raie, mida te- hakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Raadamist on vaja teha maaparandussüstee- mide ja teede hooldamisel või rekonstrueerimisel, samuti elektri- liinide hooldamisel ja kaitsevööndi laiendamisel. Keelates raada- mise ei saa teostada juba olemasolevate rajatiste hooldus- töid ja rekonstrueerimist. Raadamist on vaja teha ka ajutiselt kasutusest välja jäänud põllumaa taas põllumaana kasutusele võtmisel. Kui põllumaa on ajutiselt kasutusest väljas ja va- hepeal on alale kasvanud metsa tunnustele vastav puittai- mestik, siis selle likvideerimiseks tuleb metsa raadata. Punk- tis 4.14 välja toodud, et väärtusliku põllumajandusmaa met- sastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud. Raadamise täielikul keelamisel on keelatud kõik eespool kirjeldatud tegevused. 5. Jooksvalt on planeeringus, KSH aruandes kasutatud väljendeid 5.Täpsustatud kaevandamise luba, vee erikasutusluba. Tegelikult väljastatakse nüüd keskkonnaluba, mis katab eri valdkondi. ÜP punktis 3.7.9 14 / 67  Põltsamaa üldplaneering "Mäetööstuse maa-ala" tingimuste esimeses punktis on kasuta- tud sõna lubjakivikarjäär, kuid termini õigusselguse mõttes peaks olema nimetatud lubjakivi- ja dolokivikarjäär. Ekslikult võib välja lugeda, et antud nõue käib ainult lubjakivikarjääride kohta, kuid dolokivikarjääride korral seda arvestama ei pea. ESKIIS 1 1.Keskkonnaamet on seisukohal, et kaardirakenduse kasuta- 1.Milline on Teiepoolne väljapakutav lahendus? Mil- 21.04.2020 nr mine on kindlasti innovatiivne, kuid nii ei saa kindlalt anda lisel kujul soovite materjalidega tutvuda? Saame 6-5/20/3546- seisukohta kooskõlastatava planeeringulahenduse kohta. All- saata nii kaardid pdf kui ka vajalikud kihid GIS 4 järgnevad seisukohad käivad selle kohta, mida Keskkon- tarkvaras. Rakendus on mõeldud kasutamiseks eel- naamet kaardirakenduses sellel hetkel nägi. Sellisel kujul kõige info kuvamiseks UP koostamise ajal. esitatud kaardimaterjali ei saa Keskkonnaameti hinnangul võtta lõpliku kooskõlastatud kehtestatava lahendusena. 2. Tõrenurme liivakarjäär on näidatud kaardirakenduses maard- 2.Uuendame kaardiinfot järgmistes etappides – es- lana. Teeme ettepaneku, näidata see perspektiivse mäetööstus- kiisi avalik väljapanek ja põhilahenduse väljapanek. maana. On paratamatu et info UP koostamise jooksul pide- valt muutub, eriti mis puudutab maardlaid, sellega peab ka edaspidi arvestama. Täiendavalt ka UP ra- kendamise jooksul, seega ei saa UP selles valdkon- nas kunagi ajakohast infot kajastada, vaid selle valdkonna infot tuleb mujalt hankida. 3. Keskkonnaamet on seisukohal, et üldplaneeringuga ei saa ot- 3.Üldplaneeringuga saab lahendada kõiki täienda- sustada, et lubjakivikarjääri puhul on vajalik igal juhul algatada vaid teemasid, mis on kohaliku arengu jaoks vaja- keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). KMH algatamiseks on lik. Antud juhul soovib omavalitsus teha ettepa- olemas protseduur (kohustuslik või eelhindamise alusel), millesse neku, et kuni 2,5 km kaugusele olemasolevast alati on kaasatud omavalitsus. KMH ei anna lahendusi, vaid on lubjakivikarjäärist uue karjääri rajamise korral on abiks otsustajale kaalutletud otsuse langetamisel. Kui otsustaja vajalik KMH koostamine mistahes suurusega kar- objektiivselt ei vaja KMH läbiviimist on selline tingimus jääri kaevandamisloa taotlemisel. Põhjenduseks on üldplaneeringus arendajale ja teistele osapooltele ülemääraselt kahe karjääri kumulatiivse mõju suurenemine se- koormav ja ei täida KMH eesmärki. davõrd, et KMH koostamine on põhjendatud. Põlt- samaa vald on senise kogemuse põhjal näinud, et selliste kumulatiivsete mõjude esinemisel on KMH koostamine vajalik, et selgitada avalikes huvides välja vajalikud keskkonnamõjud ning et protsess oleks avalikkust kaasav. 15 / 67  Põltsamaa üldplaneering 4. ÜP-s ja KSH-s kasutatakse termineid rekultiveerimine, kae- 4. Arvestatud. Kasutatud termineid on korrigeeri- vandustegevus, kaevandus. Rekultiveerimise võiks asendada sõ- tud. naga korrastamine, kaevandustegevus kaevandamistegevusega ning kaevandusi Põltsamaa vallas ei asu ja tõenäoliselt ei rajata. Kasutada tuleks terminit karjäär (va turba puhul, siis turbatoot- misala). 5.Üldplaneeringu lõik, millega Keskkonnaregistrisse kantud vääri- 5. Arvestatud. ÜP seletuskirja ja KSH aruannet on selupaikade alal keelatakse raie, ei ole kooskõlas kehtiva seadu- korrigeeritud, viidates üldiselt õigusaktile ja täp- sega. Raie on keelatud avalik-õigusliku isiku omandis olevas met- sustades sõnastust. sas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud vääriselu- paigas. (pikemalt originaalkirjas) Ettepanek: viidata üldplaneerin- gus metsaseaduses sätestatud korrale või kasutada metsasea- duse sõnastust. 6. ÜP ptk 5.2.3 viimases punktis viidatakse sademevee puhasta- 6. Arvestatud. KSH aruannet ja ÜP seletuskirja on mise vajadusele võimalikelt reostunud aladelt. Juhime tähele- täiendatud. panu, et sellistelt aladelt on veeseaduse § 187 p 6 kohaselt on vajalik taotleda keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja nõuded seatakse loaga. 7. ÜP ptk 4.16 Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamine 7.KOV soovib EKV vähendamise osas anda pigem viitab vaid üldplaneeringu lisale 3 ilma konkreetseid alasid üldised põhimõtted ning üldisemad alad, sest UP on välja toomata. Keskkonaamet on seisukohal, et praeguses strateegiline dokument ning ei saa anda lahendusi etapis on keeruline selliselt igat konkreetset vähendamise DP või ehitusprojekti täpsusastmes. Oleme esialgse ettepanekut hinnata. Kui omavalitsus esitab Keskkonnaametile tagasiside meie poolt esitatud EKV vähendamise ÜP alusel EKV vähendamise ettepaneku, analüüsitakse iga ettepanekutele saanud, kuid esitame uue nimekirja konkreetset kohta eraldi kohapealset olukorda arvestades. aladest, mis kajastub UP seletuskirja vastavas ptk- Praegusel juhul on kaardirakenduses EKV vähendamise alad esi- is, kus on antud piirkonnad laiema üldistusast- tatud ebaselgelt ja ei anna võimalust vähendamise eesmärke mega, mis vastab UP täpsusastmele. adekvaatselt hinnata. KOVi eesmärk on tulevikus vähendada EKV teemal Rõhutame veelkord, et EKV vähendamine on erand seaduses sä- UPd muutvate DPde koostamist ning sellega seotud testatust, mida tehakse vaid väga põhjendatud juhtudel, mitte halduskoormuse suurenemist vältida. võimalus arendustegevuseks kaldavööndis. 8. Varasemaid EKV vähendamisi ei ole ÜP-s käsitletud (Keskkon- 8.Vajalikud juhud kajastuvad seletuskirja tabelis 3. naametil on teada vähemalt 3 vähendamise ettepanekuga de- tailplaneeringut). Kuna EKV vähendamine toimub üldplaneerin- guga (looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 2), siis ÜP-s kajastamata EKV vähendamised kaotavad uuema planeeringu jõustumisel kehtivuse. 16 / 67  Põltsamaa üldplaneering 9. ÜP ptk 4.16 annab ulatusliku vabaduse EKV-s rajada tehno- 9. UPga ei suuda me järgnevaks 20ks aastaks kõiki võrke ja rajatisi ilma neid kaardil näitamata. Keskkonnaamet on vajalikke asukohti ette näha, seetõttu on vajalik seisukohal, et seadusandja on näinud EKV erisuse üld- või de- anda üldised põhimõtted, mille puhul saab EKV tailplaneeringute alusel ette siiski sisulise analüüsi alusel (LKS § erandeid rakendada, eelkõige teatud kindlate ob- 38 lg 5), mitte üldnormina, kus EKV ei kehti (LKS § 38 lg 4). Nii- jektide osas, mis on selles loetelus toodud. võrd üldsõnalisena Keskkonnaameti hinnangul EKV erisust raken- V-o oleks lahenduseks kui rõhutame et avalikes dada ei saa. huvides rajatavad objektid? UP on strateegiline dokument ning selle üldisema lähenemisega tuleb arvestada. Mitmed teemad on antud UPs üldisemalt, eriti mis puudutab teid ja tehnovõrke, nende asukohad on UPs põhimõttelised, need täpsustatakse DP või ehi- tusprojektiga. KOVil on vajadus, et edaspidi oleks minimaalselt UPd muutvaid detaile ning et väheneks halduskoor- mus, seetõttu on vaja teatud teemade osas üldista- mist. Ootame KKAi poolt võimalikku lahendusettepane- kut selle teemale, arvestades KOVi üldistusvaja- dust. 10. ÜP Päikeseenergeetika (5.2.9.2). ÜP konkreetseid päikese- 10. Arvestatud. Täiendav tingimus on lisatud ÜP parke ette ei näe, vaid annab tingimuse, et ulatuslike päikesepar- seletuskirja. Täiendatud on ka KSH aruannet viida- kide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, ro- tud konventsiooni osas. helisel võrgustikul ja väärtuslikul põllumaal. Kaitsealad on valla territooriumil valdavalt rohevõrgustikus, nii et üldjuhul tingimu- sega kaetud. Siiski tuleks viidata, et Eesti on liitunud Bonni kon- ventsiooni (Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals) ja sellega seotud lepetega. Konventsiooni COP 12 reolutsiooni punkti 3 b1 alusel tuleb kaitstavatel aladel vältida päikeseparkide rajamist. Seega palume lisada keelualasse ka konkreetselt kaitsealused alad. 11. ÜP ptk 5.2.2 nimetab, et ÜP kajastab vaid kehtivaid reovee- 11. Täpsustatud. Kehtivad reoveekogumisalad on kogumisalasid. Samas on kaardirakenduses ka näidatud perspek- kantud kaardile määruse alusel, perspektiivseid tiivsed reoveekogumisalad. Jääb selgusetuks, mida siis ÜP-s näi- hetkel UPs ei kajasta, kuna perspektiivsed alad jm datakse? muudatused UVK valdkonnas kavandatakse UVK 17 / 67  Põltsamaa üldplaneering arengukava raames. Praegune UVK AK perspektiiv- seid ühiskanalisatsiooniga alasid ette ei näe. UP-d on ka täpsustatud, et RVK ja UK alasid saab perspektiivis vastavate õigusaktide ning UVK aren- gukava vm asjakohase valdkondliku strateegiaga täpsustada. Oluline on, et kui edaspidi on vaja sel- les valdkonnas teha muudatusi, siis ei oleks tegu UP muutmistega. 12. ÜP ptk 5.2.2 nimetatakse, et puurkaevude projekteerimisel 12. KSH aruannet on täiendatud omapuhastite tuleb arvesse võtta, et enamikus Põltsamaa vallas maapinnalt osas. esimene põhjaveekiht on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt UPs viidatud, et nõuded tulenevad õigusaktidest, kaitstud. Märgime, et põhjavee kaitstus omab äärmiselt olulist neid pole mõtet eraldi välja tuua, piisab üldisest tingimust reoveesüsteemide kavandamisel, mis on ÜP-s kajasta- viitest seadusele. mata jäetud (omapuhastid). KSH ei kajasta samuti omapuhastite teemat, mida palume seepärast täiendada. 13. KSH lk 34. Tabel 8. Mõju Kirikuraba loodusala kaitse-eesmär- 13. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud kidele sisaldab Endla loodusala kohta käivaid andmeid. Palume vastavalt märkusele. korrigeerida asjakohaseks. 14. KSH lk. 42 on hinnatud mõju Kebjamäe kaitsealale. Keskkon- 14.KOVil ei ole plaanis seda objekti kohaliku kaitse naamet on algatanud Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnas asu- alla võtta, kuna kohalikul tasandil kaitsmise vaja- vate vana kaitsekorraga objektide kaitse alt välja arvamise me- dus puudub. netluse, sh. Kebjamägi Põltsamaa vallas Kalana külas. Palume hinnata Kebjamäe kohaliku kaitse alla võtmise vajadust (ÜP ptk 4.8). 15. KSH 7.1.1. lk 45 Mõju kaitsealadele. Märgime täiendavalt, et 15. ÜP koostamise käigus veel täiendavalt selgub, koostatud on Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Jõgeva maa- kas Põltsamaa linnas asuv Sõpruse pargil ning ka konna parkide ja puistute kaitse alt väljaarvamine“ (2019), mille Lossi tänava metsapargil ning Pisisaare pargil ja alusel arvatakse Põltsamaa vallas riikliku kaitse alt välja Kursi puiesteel on eeldusi kohaliku omavalitsuse tasandil põlispuude grupp (keskkonnaregistri kood KLO1200263), Nõmme kaitstavate loodusobjektide hulka arvamiseks. Ob- talu dendraarium (KLO1200273), Pisisaare park ja puiestee jektide käsitlus UPs selgub koostamise jooksul. (KLO1200164), Lossi tänava metsapark (KLO1200474) ja Sõp- Teiste objektide osas ei näe KOV vajadust neid ko- ruse park (KLO1200483). Palume hinnata kohaliku kaitse vaja- haliku kaitse alla võtta. dust nendel objektidel (Sõpruse park on ÜP-s kajastatud, kuid KSH ei selgita täiendavalt). 18 / 67  Põltsamaa üldplaneering 16. KSH lk 46 Mõju kavandatavatele looduskaitsealadele. Siin on 16. Arvestatud. KSH aruannet on täiendatud vasta- käsitletud Kursi looduskaitseala ja Pikknurme looduskaitseala, valt märkusele. mille põhieesmärgiks on salu- ja laanemetsade ning nendega seotud liikide kaitse. Tegelikult on Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusega nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsea- lade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ Põltsamaa vallas kaitse alla võetud Kunila looduskaitseala (KLO10006969) Jüriküla ja Pikk- nurme külas ning Pikknurme looduskaitseala (KLO1000715) Laasme, Pikknurme, Pudivere, Tammiku ja Tõrenurme külas. Määruse § 6 alusel on Kunila looduskaitsealal Kunila sihtkaitse- vöönd ja Pikknurme looduskaitsealal Pikknurme sihtkaitsevöönd. Kaitsealadel on üldjuhul keelatud majandustegevus ja loodusva- rade kasutamine. Palume KSH aruannet vastavalt täiendada. 17. KSH lk 46. Mõju Padinasaare hoiualale. Märgitud on, et ala 17. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud kuulub Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu Endla loodusa- vastavalt märkusele. lana. Palume eemaldada eksitav info ning korrigeerida aruannet. 18. ÜP 4.13. Väärtusliku puhkealana on nimetatud Aidu järve 18.KSH-d täpsustatud. Puhkeala tuleb maakonnap- äärne supluskoht. Palume KSH-s hinnata esinevat konfliktala ja laneeringust ning suplus- ja puhkeala on kavanda- selle kasutamise tingimusi. Puhkeala alal (supluskoht) on kait- tud kehtiva detailplaneeringu alusel. Tegemist on sealuse taimeliigi kasvukoht ja määratud loodusdirektiivi I lisa olemasoleva maakasutusega, kus ÜP-ga muudatusi elupaigatüübi (7230) esinemine. ei kavandada. Puhkeala ja supluskoha võimalike edasiste arenduste korral tuleb arvestada kaitsta- vate liikide elupaikadega, samuti tuleb ala hoolda- misel arvestada liikidega (niita elupaiga alasid mitte sagedamini kui üks kord aastas ja teha seda suve teisel poolel peale taimede viljumist). 19. Väärtuslik puhkeala Puurmani mõis. Puurmani mõisa pargi 19. Eemaldatud lossipoolses kaldas asuv rand. alale on planeeritud 2 supelranda. Nn Ülejõe pargis (paisjärve vasakkaldal) oleva ala kohta on Keskkonnaamet toonasele Puur- manile vallale andnud seisukoha (16.08.2019 kiri nr 7- 9/19/12407-2), et Keskkonnaamet pole põhimõtteliselt plaani vastu. Teine supelranna ala on planeeritud paisjärve lossipoolsele kaldale. Selles osas ei ole Keskkonnaameti arvamust eelnevalt küsitud, esialgsel hinnangul Keskkonnaamet seda ei toeta. 20. ÜP 4.4 lk. 27 Miljööväärtuslikud alad. ÜP käsitleb miljööalana 20. Park moodustab sellest miljööalast väiksema Roosisaare piirkonda Põltsamaa linnas. Tingimused: Võimalusel osa. Loodud 2 eraldi miljööala erinevate tingimus- taastada ajalooline tänavate ja hoonestusstruktuur, tugevdada tega: Roosisaar ja Kesklinn. Roosisaar on koos silla 19 / 67  Põltsamaa üldplaneering linna keskusele omaseid elemente. KSH lk 46 aga väidab mõjude piirkonnaga, kus on vaid ajaloolised hooned, uut analüüsis Kördiööbiku pargile, et ÜP järgi kuulub park puhkea- hoonestust pole sinna mõeldud kavandada. Eraldi lana rohevõrgustikku ja jääb osaliselt ka Põltsamaa jõe sinikori- ala on Kesklinna piirkond, kus on peamiselt hoo- dori alale. Planeeringuga ei kavandata pargi alal 4 (4) ega naab- nestatud piirkonnad ja linna läbiv peatänav, kuhu ruses maakasutuse muutusi, rajatisi ega tegevusi, mis avaldaks on uut hoonestust lubatud. kaitstavale pargile negatiivset mõju. ÜP ja KSH aruanne vajaksid Ei näe vastuolu ega negat. mõju avaldumist pargile täpsustamist, et ei oleks viidatud vastuolu. ka juhul kui hoonestatud alasid täiendavalt hoones- tatakse, sest alale on seatud täiendavad tingimu- sed, kus tuleb tänaste väärtustega arvestada. Täna ei ole võimalikke muutusi ette näha aga see ei tä- henda et neid tulevikus ei võiks olla. Kui järgida et- teantud miljööala reegleid, siis ei tekita muudatu- sed negatiivset mõju, pigem võib sellel piirkonnale hoopis positiivne mõju olla. LÄHTESEISU- 1. Käsitleda ÜP-s ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise tingi- 1.EKV kajastub eelkõige seletuskirja lisas 3 nime- KOHAD – musi. Markeerida eraldi joonisel juba vähendatud ehituskee- kirjana. Joonisele kanname täpsed ulatused kui va- 15.02.2019 nr luvööndiga piirkonnad. jalikud alad on KeA-ga kokku lepitud. 6-5/19/20-2 2. Üle vaadata „tänastes“ ÜP-des käsitletud EKV seisukohad ja 2.Kajastuvad esialgu tabelis, joonisel indikatiiv- nõusolekud ja kanda asjakohased üle uude ÜP-sse sena. 4. Määrata EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad (metsa- 4.Tiheasustusalal arvestame, kuid metsamaal maa, tiheasustusala) mitte, kuna see on ajas muutuv info. 5. Välja tuua olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisustega seotud ob- 5. Vajalike objektide osas on antud üldpõhimõte, jektid (kavandatavad tehnovõrgud ja rajatised) üldplaneeringu täpsusastmes pole konkreetseid asukohti võimalik välja tuua. 6. Määrata supelrandade alad looduskaitseseaduse tähenduses 6.Arvestatud. 7. Kaartidel kujutada kaitstavate loodusobjektide ajaline seis 7.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. (EELIS-st väljavõtte tegemise aeg) ning märkida, et andmed või- Üldplaneering fikseerib hetkeolukorra (üldplanee- vad muutuda. ringu koostamisel konkreetsel ajahetkel). Edaspidi lähtutakse riiklikes andmebaasides sisalduvast in- fost. 20 / 67  Põltsamaa üldplaneering 8. Kaitstavatel loodusobjektidel arvestada konkreetsete objektide 8.Arvestatakse kehtivaid objekte. Kavandatavaid kaitse-eeskirjadega. Kujutada kaitstavate loodusobjektide kattu- pole võimalik arvestada, kuna see info võib muu- vus puhke- ja virgestusaladega, arvestada projekteeritavate ob- tuda. jektidega. 9. Natura eelhindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate 9.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. objektide-juhtude määratlemine, mille puhul on edaspidi vajalik Natura eelhindamise tulemusena on määratletud asjakohane hindamine. juhud, mille puhul on edaspidi vajalik Natura hin- damine. 10. Määrata avalikele kallasradadele juurdepääsutingimused või 10.Üldplaneeringu koostamisel ei kavandata üksi- otsustada kallasradade sulgemine. kuid ligipääse, määratletakse üldpõhimõtted avali- kele kallasradadele juurdepääsu tagamiseks. Näi- teks olemasolevate juurdepääsude säilitamine jms. 11. Korrigeerida rohevõrgustiku ruumikujud ja kaitse ning seada 11.Maakonnaplaneeringuga kavandatud rohevõr- kasutustingimused, lähtudes maakonnaplaneeringust gustikku ja selle kaitsmiseks seatud tingimusi on UP lahenduses täpsustatud. Vt temaatiline analüüs. 12. Arvestada rohevõrgustiku korrigeerimisel VEP-ga, pool-loo- 12.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. duslike koosluste ja märgaladega. 13. I ja II kaitsekategooria liikide ning püsielupaikade käsitlemi- 13.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. sel on kasutada kaks varianti: Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse teisest va- * koostada kaks planeeringu versiooni (avalik ja ametkondlik), riandist – üldplaneeringu joonistel (sõltuvalt vaja- millest ametkondlikus versioonis on elupaigad kujutatud; dusest) kajastatakse kaitsealuste liikide leiu- kohti/PEP-e ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiu- * kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitsekate- koht/püsielupaik“, kuid erandina ei kujutata I kait- gooria liigid ning püsielupaigad ühe tingmärgiga „kaitstava liigi sekategooria liigi ringikujulisi (ehk otseselt LKS § leiupaik/püsielupaik“, eraldamata kaitsekategooriaid 50 lõikest 2 tulenevaid) püsielupaiku. Antud märkust kajastatakse ka planeeringu tekstis ja/või legendis. 14. LS aruande tabelis 4 ja real 11 parandada registrikood 14.Täpsustatud vastavalt märkusele. KLO4001284 nimetusega „männitukk Otimäel“ 15. Üleujutusohtlike alade määratlemine ei võrdu LKS § 35 lg 4 15.Täpsustatud. kohaste korduvate üleujutusega aladega (üle vaadata LS) 21 / 67  Põltsamaa üldplaneering 16. LKS peatükis 5.2 täpsustada teema vastavalt metsaseaduse 16.Täpsustatud. § 231 nõuetele, sh. maaomaniku kokkuleppe vajadusega 17. LKS ptk 5.2 kaaluda täiendavalt perspektiivsete kaevan- 17.Ei arvestata üldplaneeringu koostamisel. dusalade määramist, kuhu võiks kaevandamine laieneda. Üldplaneeringuga määratakse mäetööstuse maa- ala juhtotstarve nendele kaevandustele ja nende teenindusmaale, kuhu on väljastatud kaevandamis- luba või kus vastav luba on menetluses. Üldplanee- ringuga ei määrata perspektiivseid kaevandusalasid - uute maardlate kasutuselevõtmine maavara väl- jamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja õigu- saktides sätestatud korras. Üldplaneeringuga mää- ratakse maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivad kitsendused. Üldplaneeringuga on võimalik määrata tingimused, mida tuleb loame- netluste läbiviimisel kohalikul tasandil arvesse võtta. 18. Ptk-is 13 korrigeerida kohaliku ja riikliku tähtsusega maava- 18.Täpsustatud vastavalt märkusele. rad 19. Korrigeerida ptk-is 10valla absoluutkõrgused (20 m üle me- 19.Täpsustatud vastavalt märkusele. repinna!), täiendada, vald paikneb ka keskdevoni avamusel; 20. Mäeeraldiste tabelis 20 on 3 maardlat ja mäeeraldist, mis ei 20.Täpsustatud vastavalt märkusele. kuulu Põltsamaa valda- Vanajaagu kruusak., Jaska liivak. ja Aim- lametsa turbatootmisala. 21. LS-i lehekülgedel on ekslikult kirjas Saduküla, mis ei asu 21.Täpsustatud vastavalt märkusele. enam Põltsamaa vallas; lk 54 on ekslikult ka Pööra küla objektid, mis on Jõgeva vallas. 22.Kiirgus: 22.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. KSH koostamise käigus tuleks selgitada välja, kas on esinenud radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas vajaks teema täp- Lähtuvalt olemasolevatest andmetest, on toodud sustamist. Teeme ettepaneku lisada teema ka KSH väljatööta- välja teadaolevad probleemsed piirkonnad ning mise kavatsusse. piirkonnad, kus tuleb teha detailsemad radooni- 22 / 67  Põltsamaa üldplaneering riski uuringud enne elamute, olme- ja teiste sa- maotstarbeliste hoonete kavandamist. KSH väljun- dina on määratud tingimused, millega radooniris- kiga piirkondades arenduse detailsetes etappides arvestada. 23.Veekeskkond: 23.Vastavalt keskkonnaregistri seadusele tohib pla- ÜP koostamisel tuleks kindlasti arvestada maakasutuse kitsen- neeringute koostamisel kasutada ainult keskkonna- dusi põhjustavate objektidega (reoveepuhastite kujad, puurkae- registrisse kantud keskkonnaandmeid. ÜP ja KSH vude sanitaarkaitsealad). Kui planeeringu koostamisel ilmneb, et ülesanne ei ole kontrollida riikliku keskkonnare- keskkonnaregistris on andmed ebatäpsed (puurkaevude asuko- gistri andmete paikapidavust, riik peab tagama, et had, maapinna kõrgused jmt) tuleks Keskkonnaagentuurile teada nende registrites kajastuv info oleks õige. Infot ka- anda, et andmeid registris korrastada. jastame üldplaneeringu täpsusastmes ja nende teemade osas, mis on UP lahenduse osas vajalikud. Kõik kehtivad kitsendused kajastuvad Maa-ameti portaalis, kust saab jooksvat ja ajakohast infot vaadelda. 24.Samuti vajavad käsitlemist olemasolevad reoveekogumisalad, 24.Olemasolevaid alasid käsitleme, persp. ÜVK tee- perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad ja seonduvad mad kajastuvad ÜVK arengukavas. kitsendused, sh heitvee suublasse juhtimine veehaarete lähedu- ses. 25.Veeseaduse § 241 lg 3 näeb ette, et üldplaneeringusse 25.Persp. alad kajastuvad ÜVK-s. kantakse lisaks reoveekogumisalale ka perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala. 26.Teeme ettepaneku täiendada lähteseisundi peatükki 11 26.Täpsustatud vastavalt märkusele. keskkonnaministri 23.04.2012 käskkirja nr 366 ära nimetamisega, kus kinnitati Põltsamaa linna ja valla Siluri- ordoviitsiumi veekihi tarbevaru aastani 2039. Varuga palume arvestada ÜP ja KSH koostamisel. 27.Jäätmed 27.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Põltsamaa valla ÜP-ga täiendavaid jäätmete kogu- miskohti ei kavandata, kuna vajadus nende järele puudub. 28.Välisõhk ja müra 28. ÜP KSH läbiviimisel on analüüsitud töös- Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt tuse/tootmise võimalikku mõju tiheasutusaladele suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt lähtudes asjaolust, et tööstusest/tootmisest tule- eemale (piisav vahemaa selgitada välja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus). 23 / 67  Põltsamaa üldplaneering nev oluline negatiivne mõju nii välisõhu saasta- mise, lõhnahäiringute kui välisõhus leviva müra näol peab olema välistatud. ÜP KSH raames on võimatu määrata, milline peab olema vahemaa tiheasutusala ja tööstus-/tootmis- ala vahel, sest tootmistegevused on väga erinevad ning omavad ka väga erinevat mürataset ning mõju välisõhu kvaliteedile saasteainete ja lõhna- häiringute läbi. Võimalik kaasnev keskkonnamõju ning mõju ulatus sõltub konkreetsetest planeerita- vatest tegevustest, mis selguvad üldplaneeringu el- luviimisel. Tegevuse elluviimisega kaasnevat mõju hinnatakse seega arenduse järgmistes etappides (detailplaneeringu koostamine, loamenetlus vms). ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tingi- mused, millega DP-de koostamisel ja projekteeri- misel tuleb arvestada, et välistada võimalik nega- tiivne mõju tiheasutusaladele välisõhu saastamise, lõhnahäiringute ja/või müra näol. 29.Kuna vallas on küllalt suured põllumajandustootmise 29. Mõjude hindamisel on arvestatud olemasole- ettevõtted, tuleks maakasutuse planeerimisel arvestada nende vate tootmisettevõtetega (sh põllumajanduslik mõjuga. Olemasolevate farmide saasteaineete hajumiskaarte on tootmine), sh kirjeldatud olemasolev olukord väli- sisendiks võimalik saada keskkonnalubade taotlustest. sõhu kvaliteedi osas. Konkreetseid objekte (käitisi vms) Põltsamaa valla ÜP-ga ei planeerita. ÜP KSH koostamise etapis ei ole seega teada, milliseid te- gevusi, hooneid jms planeeritavatele aladele ka- vandatakse ning milline on nende mõju välisõhu kvaliteedile. Tootmise/tööstusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja mõju ulatus sõltub aga konk- reetsetest planeeritavatest tegevustest, mis selgu- vad arenduse detailsetes etappides. ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tingi- mused, millega edasisel arendamisel arvestada, et tööstusest/ tootmisest tulenev oluline negatiivne keskkonnamõju oleks välistatud. 24 / 67  Põltsamaa üldplaneering 7. Maa-amet ESKIIS 2 1. Seletuskirja peatüki 3.3. Detailplaneeringu koostamise ko- 1.Sõnastust täpsustatud, et oleks arusaadavam. hustus alapeatükis Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud all on märgitud, et detailplaneeringu koostamise ko- hustusega juhud kehtivad kogu valla territooriumile ning ühe juhuna on toodud (tsiteerin): „Uue äri- või tootmistegevuse kavandamine alale, kus üldplaneeringuga määratud maa-ala ka- sutamise juhtotstarve sellist tegevust ette pole näinud.“ Täien- davalt on selgitatud, et olemasolevate ja kavandatud tege- vuste infot annab üldplaneeringu maakasutus ja katastriinfo, samuti tegelik olukord kinnistul. Sama juhu all on lisaks märgitud (tsiteerin): „Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ruumilist mõju, mis ulatub kavandatavast kinnistust väljapoole.“ Olulise ruumilise mõju all on mõeldud mõju, millesttingitult muu- tuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vaja- dus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluli- selt. Eeltoodud kriteeriumid võivad kohalduda ka maavara kae- vandamisele, mille tarvis muudetakse maakasutus mäetööstus- maaks ning rajatakse kaevandamisega seotud taristu. Lausa- line detailplaneeringu koostamise kohustus ilma igakordse kaalutlemiseta on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist pa- lume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele võtmine mäe- tööstusmaana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu koostamist. 2.Seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on tingi- 2. Sõnastust täpsustatud. Lisame, et põhimõte on muste all märgitud, et maardla kasutuselevõtmisel maavara väl- vajalik, kuna see põhineb senisel praktikal ning elu jamise eesmärgil tuleb juhinduda õigusaktides sätestatud kor- on näidanud, et selliste tegevuste kavandamine rast. Täiendavalt on selgitatud, et lubjakivikarjääri maavara mõjutab oluliselt piirkonna elanike heaolu, mistõttu näeme, et see on vajalik üldplaneeringus välja kaevandamise loa taotlemise osas on Põltsamaa vald seisukohal, tuua. Hilisemas etapis küsitakse KOVilt vaid et juhul kui kavandatakse olemasolevast karjäärist 2,5 km arvamust ning see pole piisav meede, et kohaliku kaugusele uut lubjakivikarjääri, tuleb algatada keskkonna- elukeskkonna heaolu tagada. mõju hindamine, kuna sellisel juhul on kahe karjääri kumu- latiivsed mõjud piirkonnas põhjendatult suured, mistõttu on KMH koostamine vajalik. Ilmselt on mõeldud uue lubjakivi- karjääri kavandamist kuni 2,5 km kaugusele, nagu see on sõnastatud tabelis Koostöö tabel. Lisaks on seletuskirja pea- tükis 4.11. Rohevõrgustik maalise piirkonna tugiala tingimuste all toodud, et säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist. 25 / 67  Põltsamaa üldplaneering Alale ei tohi rajada tootmisehitisi. Erandkorras tugialadel asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb kaa- sata vastava ala ekspert, et hinnata selle tegevuse mõju kesk- konnale ja rohelise võrgustiku toimimisele (esitada vastav eks- perthinnang). Selgitame, et maardlate aladel maavara kaevanda- miseks on vaja muuta vastavad alad mäetööstusmaaks ning mets raadata. Maa-amet ei nõustu eeltoodud seisukohtadega, kuna igakordne keskkonnamõju hindamise või eksperthinnangu koostamise nõue on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Selgitame, et maavara kaevandamise luba antakse MaaPS alusel ning teatud tingimustel on ette nähtud keskkonnamõju hindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüs- teemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi, sealjuures maa- vara kaevandamise loa taotlemine ning menetlemine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist. KeHJS sätestab kesk- konnamõju hindamise tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suu- remal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) te- hakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi keskkonnamõju hindamise vaja- likkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusse kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava ot- suse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamis- koha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha ettepanek keskkonnamõju hindamise algatami- seks. Palume eelpool kirjeldatud nõuded vormistada üldplanee- ringu seletuskirjas soovitusena. 3.KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja 3. Võtame teadmiseks, see info on ÜP koostamise maardlatele on märgitud, et Põltsamaa valla territooriumil on ajal pidevas muutuses ning kuvame seda vaid 10.12.2019 seisuga 28 maardlat. Täpsustame, et 13.08.2020 kindla ajahetkega. seisuga on neid 29. Üldplaneeringu põhilahenduse avaliku väljapaneku ettevalmistamisel on mäeeraldiste ja nende tee- nindusmaade ajakohaste piiride allalaadimiseks võimalus ka- sutada WFS-teenust aadressi 26 / 67  Põltsamaa üldplaneering https://tnus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&ver- sion=1.1.0&request=GetCapabilities. Jätkuvalt on ka võimalus küsida andmete väljavõte Maa-ametist GIS-failidena. ESKIIS 1 1. Kaardirakenduses ei ole märgitud kehtiva kaevandamisloaga 1. Maardlate ja kaevandamislubade info muutub 21.04.2020 nr mäeeraldist Tõrenurme liivakarjäär (loa nr L.MK/333887; loa jooksvalt. Uuendame seda vaid UP kindlates omaja Mainer OÜ) ning selle teenindusmaad, samuti ei ole etappides - eskiisi ja põhilahenduse avalik 6-3/20/3313- teenindusmaa ulatuses määratud mäetööstusmaa juhtotstarvet. väljapanek. On paratamatu et info UP koostamise 4 Vanajaagu kruusakarjääri (loa nr L.MK/322640; loa omaja OÜ ning ka hiljem selle eluea jooksul pidevalt muutub, Moreen) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei ole eriti mis puudutab maardlaid, sellega peab ka teenindusmaa ulatuses määratud mäetööstusmaad. Sopimetsa II edaspidi arvestama. lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/319345; loa omaja OÜ Moreen) mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei ole korrektsed ning seetõttu ka määratud mäetööstusmaa ulatus ei ole korrektne. Tapiku turbatootmisala (loa nr L.MK/334279; loa omaja AS Tara- Torf) mäeeraldise piirid ei vasta keskkonnaregistri andmetele ning Tapiku turbatootmisala kaevandamisloa number on L.MK/334279, mitte KMIN-081. Rõstla III dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa nimeks on ekslikult märgitud Rõstla teenindusmaa. Otisaare lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/329511, loa omaja AS Kaltsiit) mäeeraldist ja teenindusmaad laiendati Keskkonnaameti korraldusega 16.07.2019 nr 1-3/19/1453, seega ei asu antud alal enam taotletavat mäeeraldist ja selle teenindusmaad, vaid kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldis ja selle teenindusmaa. Palume üldplaneeringu lõpplahenduses korrigeerida mäeeraldiste ning nende teenindusmaade ja mäetööstusmaa juhtotstarbe ulatusega seonduvat infot. Palume küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte. 2. Kaardirakenduses on nii mäeeraldist kui ka selle 2. See ei ole info, mida me UPga kehtestame, teenindusmaad tähistava ruumikuju nimetuseks märgitud hiljem kui UPd rakendatakse ja info hakkab „Olemasolev mäeeraldis koos teenindusmaaga“ või „Taotletav niiehknaa muutuma, vaadatakse ajakohast infot mäeeraldis koos teenindusmaaga“. Selgitame, et mäeeraldis ja Maa-ameti vm teemakohases infoportaalis. selle teenindusmaa ei pruugi olla sama ruumikujuga ja seetõttu UP koostamise lahenduses kajastatakse peaks olema ka kihi nimetuseks vastavalt kas mäeeraldis või lihtsustatud lähenemist sellisel kujul nagu see teenindusmaa, mitte mõlemad. Lisaks on mäeeraldist ja koostajate arvates otstarbekas on. teenindusmaad tähistavad leppemärgid liiga sarnased, et neil Mäeeraldiste infot me ei kehtesta ning see on vahet teha ning leppemärkides ei ole täitvat kaldviirutust näha, informatiivne kiht. nagu kaardil mäeeraldist või selle teenindusmaad on kujutatud. Palume korrigeerida. 3. Peatüki 3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus 3. Sõnastust on täpsustatud. Osad neist alapeatükis Detailplaneeringu kohustusega juhud all on märgitud, tegevustest on võimalikud ka juhul, kui maavara et detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud kehtivad pole ammendunud kuid seda ala nt mingil põhjusel kogu valla territooriumile ning ühe juhuna on toodud (tsiteerin): mõnda aega ei kaevandata. „Uue äri- või tootmistegevuse kavandamine alale, kus 27 / 67  Põltsamaa üldplaneering üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise juhtotstarve Sellisel juhul võiks muud ajutised tegevused, mis sellist tegevust ette pole näinud. Lisaks sellele kaasneb maavara hilisemat kasutamist ei mõjuta, olla tegevusega tehnilise taristu väljaehitamise vajadus või see toob lubatud. Nt ajutiste ehitiste puhul, puhkeala, endaga kaasa olemasoleva ehitusmahu olulise suurenemise või aianduse maa-ala jm. sellega kaasneb eeldatavalt oluline ruumimõju, mis ulatub Ajutised tegevused peaks olema lubatud, need siis kavandatavast kinnistust väljapoole. Kui esineb vähemalt üks kaalutlusotsustena. kolmest neist täiendavatest tingimustest, 3 siis on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.“ Olulise ruumilise mõju all on mõeldud mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt. Eeltoodud kriteeriumid võivad kohalduda ka maavara kaevandamisele, mille tarvis muudetakse maakasutus mäetööstusmaaks ning rajatakse kaevandamisega seotud taristu. Lausaline detailplaneeringu koostamise kohustus ilma igakordse kaalutlemiseta on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele võtmine mäetööstusmana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu koostamist. 4. Seletuskirja tabelis 2 on mäetööstuse maa-alale märgitud, et 4. Sõnastust on täpsustatud. Osad neist äri-, tootmis-, laohoone maad, ühiskondlike hoonete maad, tegevustest on võimalikud ka juhul, kui maavara puhkamise maad, haljasala maad, kultuuri- ja spordirajatise pole ammendunud kuid seda ala nt mingil põhjusel maad, veekogu maad, aianduse maad võib kavandada kui mõnda aega ei kaevandata. mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud. Palume tabelit 2 Sellisel juhul võiks muud ajutised tegevused, mis täpsustada, et lisaks mäetööstuse maa-ala tegevuste maavara hilisemat kasutamist ei mõjuta, olla lõppemisele peab kõnealustel aladel ka maavara ammendunud lubatud. Nt ajutiste ehitiste puhul, puhkeala, olema. aianduse maa-ala jm. Ajutised tegevused peaks olema lubatud, need siis kaalutlusotsustena. 5. Seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on 5. Tingimust on täpsustatud. Antud juhul soovib tingimuste all märgitud, et lubjakivikarjääri maavara omavalitsus teha ettepaneku, et kuni 2,5 km kaevandamise loa taotlemise osas on Põltsamaa vald seisukohal, kaugusele olemasolevast lubjakivikarjäärist uue et igal juhul tuleb algatada keskkonnamõju hindamine, sõltumata karjääri rajamise korral on vajalik KMH koostamine kavandatava ala suurusest. Sama mõtte leiab ka KSH aruande mistahes suurusega karjääri kaevandamisloa eelnõu leheküljelt 10, peatükist 7.8 Mõju maavaradele ja taotlemisel. Põhjenduseks on kahe karjääri maardlatele ja peatükist 9.6. Meetmed maardlate ja maavarade kumulatiivse mõju suurenemine sedavõrd, et KMH kaitseks. Maa-amet ei nõustu eeltoodud seisukohaga, kuna koostamine on põhjendatud. Põltsamaa vald on igakordne keskkonnamõju hindamise nõue on vastuolus MaaPS § senise kogemuse põhjal näinud, et selliste 14 lõikega 2. Selgitame, et maavara kaevandamise luba antakse kumulatiivsete mõjude esinemisel on KMH MaaPS alusel ning teatud tingimustel on ette nähtud koostamine vajalik, et selgitada avalikes huvides keskkonnamõju hindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise välja vajalikud keskkonnamõjud ning et protsess ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 oleks avalikkust kaasav. järgi, sealjuures maavara kaevandamise loa taotlemine ning menetlemine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist. 28 / 67  Põltsamaa üldplaneering KeHJS sätestab keskkonnamõju hindamise tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha ettepanek keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Palume seletuskirja ja KSH aruande eelnõud täpsustada, et ka lubjakivikarjääride puhul tuleb maavara kaevandamise loa taotlemisel keskkonnamõju hindamine algatada vaid kaalutlusotsuse tulemusena, mitte igakordselt. 6. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja 6. Täpsustatud ja lisatud viide MP-le. maardlatele on kirjeldatud, et Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+ on valla territooriumil paiknevad maardlad jagatud kategooriatesse, mis näitab ära, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (I kategooria), kus eelnevalt kasutuselevõtule tuleb teha täiendavaid uuringuid (II kategooria) või kus on kasutuselevõtul olulised kitsendused (III kategooria). Samuti on lisatud, et uue mäeeraldise kavandamisel tuleb lähtuda maardlate kategooriatest. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele ja seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „III kategooriasse kuuluvate maardlate aladel on maavarade kaevandamisest olulisem maa-ala muu funktsioon ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik“ ja „I kategooriasse ja II kategooriasse kuuluvate maardlate aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi 4 elamualasid)“ ning „Maardlate kasutuselevõtul II kategooriasse kuuluvatel aladel tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb hinnata eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele“. Maa-amet nõustub eelpool kirjeldatud maardlate kategooriate osas antud selgitustega, kuid palume 29 / 67  Põltsamaa üldplaneering seletuskirja lisada viide Jõgeva maakonnaplaneeringule 2030+, mille alusel maardlad on kategooriatesse jaotatud. 7. KSH aruande eelnõu peatükis 9.6 Meetmed maardlate ja 7. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud maavarade kaitseks ja seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse vastavalt märkusele. maa-ala on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid“. Palume seletuskirja ja KSH aruande eelnõus täpsustada vastavat lauset, et turba kaevandamiseks tuleb võimalusel eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid. Täiendavalt selgitame, et MaaPS § 45 lõige 1 sätestab, et turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Mõlemad nimekirjad on kinnitatud keskkonnaministri määrusega 27.12.2016 nr 87 ja nimekirjade koostamisel on välja jäetud suurema loodusväärtusega alad. 8. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlatega 8. Sõnastust on seletuskirja rohevõrgustiku ptk-is rohevõrgustiku alad ja rohekoridorid. Seletuskirja peatükis 4.11. täpsustatud: Rohevõrgustik on rohevõrgustiku ala üldiste tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei aladel ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud kaalutlusot- kaalutlusotsusena, nt tehnilise taristu objekti või karjääri susena, nt tehnilise taristu objekti või karjääri ka- kavandamisel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe vandamisel. Raadamise vajadusel tuleb maa sih- muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt. totstarbe muutmiseks koostada detailplaneering Vajadusel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos ja/või ehitusprojekt (va karjääri kavandamisel). leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohelise Muudatuste kavandamisel tuleb täiendavalt koos- võrgustiku sidususe säilimine“ ning „Rohevõrgustiku tada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga määramisega, tagamaks rohelise võrgustiku sidu- kaetud alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes suse säilimine. protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“ Oluline on siiski välja tuua, et RV on oluline väärtus Seletuskirja peatüki 4.11. Rohevõrgustik maalise piirkonna ning seda on rõhutatud juba ka maakonna ning tugiala tingimuste all on toodud, et säilitada tuleb tugialade üleriigilises planeeringus, mistõttu on vajalik selle terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist. säilimiseks tagada selle sidusus. Neid põhimõtteid Alale ei tohi rajada tootmisehitisi. Erandkorras tugialadel ja RV tähtsust on rõhutanud ka asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb kaasata Keskkonnaministeerium. Seega kuna tegu on vastava ala ekspert, et hinnata selle tegevuse mõju keskkonnale olulise avalikes huvides toimiva väärtusega, tuleb ja rohelise võrgustiku toimimisele (esitada vastav selle muutmisel anda eksperthinnang, et RV eksperthinnang). Metsamaa sihtotstarbe muutmine tugialal on sidusus oleks tagatud. Antud tingimus ei halvenda keelatud ning looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei maavara kaevandamisväärsena säilimist ning tohi langeda alla 90% tugiala pindalast. Selgitame, et maardlate maavarale juurdepääsu osas olemasolevat aladel maavara kaevandamiseks on vaja muuta vastavad alad olukorda. mäetööstusmaaks ning mets raadata, kuid detailplaneeringu, ehitusprojekti või eksperthinnangu igakordne koostamise kohustus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise 30 / 67  Põltsamaa üldplaneering ning maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Kaevandamisluba antakse õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamist. Kohalikul omavalitsusel on võimalus teha ettepanek loa andjale keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Palume seletuskirja täpsustada, et kaevandamisega seonduvalt eksperthinnang koostatakse vaid loa andja kaalutlusotsuse tulemusena ning mäetööstusmaa määramise või raadamisega seotud detailplaneeringu ja ehitusprojekti igakordne koostamise nõue maardlate aladel kaevandamisega seonduvalt ei kehti. Maavaravarule juurdepääsu säilimise tagamiseks palume märkida seletuskirja peatükki 4.11 Rohevõrgustik, et rohelise võrgustiku ala ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks maardlate aladel kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 9. Kaardirakenduse järgi kattuvad maardlad väärtuslike 9. Põhimõtted tulenevad maakonnaplaneeringust. maastikega. Seletuskirja peatükis 4.12. Väärtuslikud maastikud Ptk-is 4.12 on antud üldised tingimused on tingimustena toodud (tsiteerin): „Uute objektide ja väärtuslikel maastikel, need on üldjuhud, millel maakasutuse kavandamisel tuleb tagada sobivus olemasoleva alati on erandid. Mäetööstusmaa täpsemad maastikuga ning et ei 5 rikutaks pöördumatult neid väärtusi, tingimused on antud ptk-is 3.7.9 ning seal on mille pärast maastik välja valiti“ ning „Maastikulised selgitatud täpsemalt, kuidas ja mil viisil saab väikevormid: kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad kaevandamist väärtuslikule maastikule lubada. puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad jm Seega kirjutab mäetööstusmaal paiknev reegel sarnased maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada“. (mis on konkreetsem ja täpsem) üle ptk-is 4.12 Palume seletuskirjas täpsustada, et väärtuslik maastik ei ole antud üldised põhimõtted kaevandamise aladel: takistuseks maardlate aladel kaevandamislubade taotlemisel ja Juhul, kui maavaravaru soovitakse kaevandada andmisel õigusaktides sätestatud korras ning tingimustel. väärtuslikul maastikul, siis tuleb hinnata kavanda- Selgitame, et väärtuslike maastike, sh maastikuliste tava tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning väikevormide säilitamist on vajalik maardlate aladel käsitleda soovitusena mitte kohustusena, et tagada juurdepääs maavarale võimalusel säilitada ala väärtused maksimaalselt. ja hoida ära üldplaneeringu vastuolu MaaPS § 14 lõikega 2. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala kor- rastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väär- tusliku maastikuga. 10. Kaardirakenduse järgi kattuvad maardlad väärtuslike 10.Teadmiseks võetud. põllumajandusmaadega. KSH aruande eelnõu peatükis 7.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale on kirjeldatud, et väärtuslikud põllumajandusmaad tuleks säilitada avatud maastikena ning suurtes põllumajanduspiirkondades säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad. Seletuskirja peatükis 4.14. Väärtuslikud põllumajandusmaad on märgitud, et väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures 31 / 67  Põltsamaa üldplaneering ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Seejuures on sama peatüki tingimuste all märgitud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maa-amet nõustub eelpool kirjeldatuga. 11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja 11.Materjalide esitlust kodulehel täpsustatud. maardlatele on märgitud, et Põltsamaa valla territooriumil on Maardlate info muutumise osas vastus eelnevalt 10.12.2019 seisuga 28 maardlat. Täpsustame, et 15.04.2020 antud. seisuga on neid 29. Lisaks on märgitud, et maardlate ja nende maavaravarude ning mäeeraldiste kohta vt täpsemalt Põltsamaa valla ÜP LS ja KSH VTK (ÜP Lisa 6). Palume täpsustada, et ülevaate maardlate ja mäeeraldiste paiknemisest valla territooriumil annab viidatud dokumendi Joonis 4. Lisa 6 ei ole esitatud materjalide seas. Palume lisada, kui see on koostatud. 12. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja 12. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud maardlatele on kirjeldatud, et Põltsamaa valla üldplaneeringuga vastavalt märkusele. antakse mäetööstusmaa juhtotstarve nendele mäeeraldistele ja nende teenindusmaale, kuhu on antud maavara kaevandamisluba (Tõrenurme, Sopimetsa, Rõstla ning Pikknurme maardlates) või kus kaevandamisloa taotlus on menetluses (kavandatav Pikknurme dolokivikarjäär Pikknurme maardlas). Taotluste osas on kasutatud Keskkonnaameti kodulehekülge seisuga 10.01.2020. Täpsustame, et mäetööstusmaa tuleb märkida kõigile kehtiva kaevandamisloaga ning Keskkonnaametis menetluses olevatele mäeeraldistele ja teenindusmaadele, mitte ainult viidatud nimekirja kuuluvates maardlates, kuna nimekiri ei ole täielik. Palume korrigeerida. 13. KSH aruande eelnõu peatükis Kokkuvõte alapeatükis Mõju 13. Arvestatud. KSH aruannet on korrigeeritud maavaradele ja maardlatele ning 7.8. Mõju maavaradele ja vastavalt märkusele. maardlatele on kirjeldatud, et maardlate aladele ega nende lähipiirkonda ei kavandata tegevusi, mis võiks avaldada negatiivset mõju maardlates asuvate maavarade kvaliteedile ja taastumisvõimele. Selgitame, et maavara loetakse 6 32 / 67  Põltsamaa üldplaneering taastumatuks ressursiks ja seega jääb selgusetuks, mida peetakse maavarade taastumisvõime all silmas. Palume KSH aruande eelnõud täpsustada. LS 08.02.19 1.Täpsustada Pajusi lubjakivimaardla piir vastavalt keskkonnare- 1.Täpsustatud. nr 6- gistri andmetele. 3/19/1619-2 2.Maardlate nimistus on arvele võetud Tõrenurme liivamaardla, 2.Täpsustatud. lisada see 3.Üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnare- 3.Arvestatud. gistri maardlate piire. 4.ÜP-s anda mäetööstusmaa juhtsihtotstarve nendele mäeeral- 4.Üldplaneeringus määratakse mäetööstusmaa juh- distele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus totstarve mäeeraldistele ja nende teenindusmaale, kus on maavara kaevandamisluba antud või kus vastav luba on menetluses. 5.Üle vaadata geoloogilise uuringu teostamise välistamise osa ja 5.Geoloogiliste uuringute läbiviimine ei ole olulise mitte neid piirkondi määrata. keskkonnamõjuga tegevus, sh ei too see kaasa olulisi häiringuid elanike heaolule. Seega puudub üldplaneeringus geoloogilisteks uuringuteks välista- tud alade määratlemiseks alus keskkonnamõjude seisukohast. 8. Transpordiamet ESKIIS 2 (end. nimega 01.09.2020 1.Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehniline ta- 1.Korrigeeritud Maanteeamet) kiri nr 15- ristu“ on riigi- ning kohalike teede tingmärgid liialt sarnased, 2/20/11932-7 mistõttu on jooniste jälgimine raskendatud. Jooniste parema loe- ja 16.09.2020 tavuse huvides soovitame korrigeerida nimetatud tingmärkide tä- töökoosoleku histust. protokoll 2.Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehniline ta- 2.Materjalid täpsustatud: tee kaitsevööndid kajas- ristu“ on kujutatud riigiteede teekaitsevööndeid. Jooniste parema tuvad planeeringu kaardirakenduses ning seletus- loetavuse huvides oleme nõus, et riigiteede kaitsevööndit nime- kirjas. tatud planeeringu joonistel ei kajastata ning planeeringu joonis- Tee kaitsevööndite suurendamise ja vähendamise tele nr 1 ja nr 2 lisatakse vastav märkus ja viide, kus planeeringu kohta on tehtud eraldi skeemid, mis paiknevad se- materjalides (seletuskirja pt) teekaitsevööndeid kajastatakse. letuskirjas, ÜP suurtel kaartidel (maakasutus, väär- Teekaitsevööndite suurendamist ja/või vähendamist peame vaja- 33 / 67  Põltsamaa üldplaneering likuks käsitleda üldplaneeringu kaartidel, sest tegemist on pla- tused ja piirangud, tehniline taristu) need ei ka- neeritavate kitsendustega, mille seosed maakasutusega peaksid jastu, kuna info ei oleks sealt loetav. Täiendavalt olema võimalikult ülevaatlikud ja selged. saab seda infot vaadata rakenduses. 3.Vastavalt EhS § 71 lg 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 3. teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korralda- mise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonna- kahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tegime ettepanekud riigiteede teekaitsevööndite suurendamiseks (vt ettepanekud p 2.2.) lõikudes, kus meie hinnangul piirkonna edasine areng võib mõjutada olulisel määral riigitee kasutamist (liiklussageduse tõus) ning liikluskorraldust (uued ristumiskohad). Teelõikude va- likul hindasime lisaks olemasolevat olukorda, võttes aluseks väl- jakujunenud hoonestusjoone, lubatud sõidukiiruse (+50 km/h) ning reaalselt maastikul olemasolevad tähised (nt ristmik, kiirus- piirangu märk, asula piiri märk), mille alusel on teekaitsevööndite ulatust kaardil ja/või maastikul võimalik lihtsalt jälgida. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõr- vale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Me ei kä- sitle igapäevases halduspraktikas riigitee kaitsevööndit vaikimisi ehituskeelualana. Näeme oma rolli eelkõige kohaliku omavalit- suse partnerina, kellele pakkuda pädevat tuge kohakesksete ruu- miliste otsuste tegemisel ning kaitsevööndi laius väljendab meie huvide ruumilist ulatust konkreetses liikluskeskkonnas. Oleme andnud ning anname ka edaspidi koha- ja lahenduspõhiselt nõu- solekuid teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldu- miseks. Selgitame järgnevalt, millistel kaalutlustel tegime oma ettepanekud riigiteede kaitsevööndite suurendamiseks. 3.1.Riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa on kogu ula- tuses E-tee ehk ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu nimetatud 3.1 Nõustume Maanteeameti sooviga mitte vähen- maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee nr E263, mille kait- dada riigitee nr 2 teekaitsevööndit Põltsamaa linnas sevööndi laius vastavalt EhS § 71 l 2 on mõlemal pool äärmise ja Adavere alevikus 10 m-le. Korrigeerime planee- sõiduraja välimisest servast kuni 50 m, mida võib põhjendatud ringu seletuskirja Tabelit 4 ja jooniseid. juhul vähendada maantee omanik. Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ on Põltsamaa ümbersõidu ehituse indikatiivseks ajaks kavandatud 2026-2028 – kas, millal, millisel kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit 34 / 67  Põltsamaa üldplaneering välja ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Pärast Põltsamaa ümbersõidu väljaehitamist muutub automaatselt antud lõigus rii- gitee nr 2 tüüp (põhimaantee > kõrvalmaantee) ning tulenevalt sellest väheneb ka teekaitsevöönd 30 m-le. Me ei pea sobilikuks ega proportsionaalseks riigitee nr 2 teekait- sevööndi vähendamist üldplaneeringuga Põltsamaa linna ning Adavere aleviku piires 10 m-le. Palume eemaldada planeeringu seletuskirja Tabelist 4 riigitee nr 2 teekaitsevööndit puudutavad read ja võtame tagasi oma ettepanekute eksitava sisuga p 2.2.3. 3.2.Riigitee nr 14175 Pikknurme – Põltsamaa km 14,09-14,55 ning km 15,0-15,19. 3.2 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile võtab - Oleme nõus Kamari alevikus riigitee nr 14175 km 14,09-14,55 Maanteeamet tagasi oma soovi teekaitsevööndi kaitsevööndi laiendamisega 30 m äärmise sõiduraja servast ai- suurendamise osas riigitee nr 14175 km 14,09- nult paremal pool teed, kus puudub olemasolev hoonestusjoon 14,55 Riigitee nr 14175 Pikknurme Põltsamaa km ning kus osaliselt piirneb riigitee juba Väike-Kamari külaga ning 14,09-14,55 jääb kaitsevöönd mõlemal pool teed osaliselt on kavandatud üldplaneeringuga riigitee äärde aianduse 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. maa-ala, mille kasutamise tingimusi üldplaneeringus ei täpsus- tata. Meie hinnangul on hetkel aianduse maa-ala kinnistu juurde- pääs ebamäärane (puudub juurdepääs otse riigiteelt, kasutatakse Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile teeme et- olemasolevaid teid, mis läbivad kõrvalkinnistuid) ning kui tulevi- tepaneku Riigitee nr 14175 km Pikknurme – Põltsa- kus suureneb nimetatud maa-ala kasutamine (rohkem kasuta- maa km 15,0-15,19 kaitsevööndiks määrata 15 m. jaid, sagedasem liikumine), siis on vajalik maa-alale juurdepääsu tagamine, liikluskorralduse kavandamine (nt kergliiklusteed). - Peame endiselt sobilikuks ja vajalikuks Kamari alevikus riigitee nr 14175 km 15,0-15,19 teekaitsevööndi laiendamist 30 m äär- mise sõiduraja servast mõlemal pool teed. Antud lõigus puudub väljakujunenud hoonestusjoon, alevikust väljasõidul puudub kii- ruspiirang (on lubatud sõita 90 km/h) ning alevisse sisenemisel kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Üldplaneering ei täpsusta paremal pool teed asuva maa-ala maakasutust (hetkel ühiskondlike hoo- nete maa), kuid vasakule poole teed on kavandatud tootmise ning elamute maa-alad. Riigiteelt puudub juurdepääs nii teest vasakul kui ka paremal pool olevatele kinnistutele. Võib eeldada, et tulevikus suureneb antud asukohas riigiteel liiklussagedus ning osutub vajalikuks liikluskorralduse muutmine (uued ristumisko- had). Mõlemal juhul soovime olla teekaitsevööndi suurendamise kaudu kaasatud piirkonna ruumilist arengut puudutavatesse ot- sustesse. 35 / 67  Põltsamaa üldplaneering 3.3.Loobume Puurmani alevikus (seisukohtade kirja p 2.2.2.) rii- 3.3 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile võtab gitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,0-0,33 teekait- Maanteeamet tagasi oma soovi teekaitsevööndi sevööndi laiendamise nõudest kuni 30 m äärmise sõiduraja ser- suurendamise osas riigitee nr 14193 Puurmani – vast. Ässa – Tõrve km 0,0-0,33 Nimetatud lõigus jääb kaitsevöönd mõlemal pool teed 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. 3.4.Riigitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,81-1,20. 3.4 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile nõus- Antud lõigus kehtib riigiteel osaliselt kiiruspiirang 70 km/h ning tume Maanteeameti sooviga mitte vähendada riigi- osaliselt kiiruspiirang puudub (st on lubatud sõita kiirusega kuni tee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,81- 90 km/h); antud lõigus ei ole välja kujunenud hoonestusjoont 1,2 kaitsevööndit. ning riigiteega piirnevatel kinnistutel puudub juurdepääs riigi- teelt. Üldplaneeringuga on antud lõigus mõlemal pool teed ka- vandatud elamu maa-alad ning puhke ja looduslik maa-ala, mille alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist ning võimalikku liikluskorralduse muutust (uued ristumiskohad) ning sellest tule- nevalt soovime antud lõigus teekaitsevööndi suurendamist 30 m riigitee teekatte servast. 3.5.Puurmani aleviku piires riigiteel nr 14246 Altnurga – Puur- mani ning rambil 1410, mis on Puurmani liiklussõlme osa. Allole- 3.5 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile võtab vatel skeemidel on sinisega kujutatud nimetatud riigiteede lõi- Maanteeamet tagasi oma soovi teekaitsevööndi gud. Puurmani aleviku piiresse jääb lühike lõik nii rambist 1410 suurendamise osas Riigitee nr 14246 Altnurga – kui ka riigiteest 14246. Meie hinnangul on olulise liiklussagedu- Puurmani aleviku piires. sega (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 7321 sõidukit) põhimaantee Puurmani liiklussõlme vahetus läheduses 30 m Kaitsevöönd Puurmani aleviku piires jääb mõlemal laiune teekaitsevöönd vajalik selleks, et ära hoida ülemääraste pool teed 10 m äärmise sõiduraja välimisest ser- negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vibratsioon) avaldumine vast. Ramp 1410 Puurmani alevikus – kaitsevöönd külgnevale maakasutusele. mõlemal pool teed jääb vastavalt Maanteeameti soovile 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. 3.6.Riigitee nr 14180 Puurmani – Tabivere km 0,94-1,50. Antud lõigus kehtivad riigiteel osaliselt kiiruspiirangud 50 ja 70 km/h ning osaliselt kiiruspiirang puudub (st on lubatud sõita kiirusega 3.6 Nõustume. Vastavalt Maanteeameti soovile kuni 90 km/h); selles lõigus ei ole tee ääres välja kujunenud jääb riigitee nr 14180 Puurmani – Tabivere km hoonestusjoont ning riigiteega piirnevatel kinnistutel puudub 0,949-1,5 kaitsevöönd mõlemal pool teed 30 m juurdepääs riigiteelt. Üldplaneeringuga on antud lõigus mõlemal äärmise sõiduraja välimisest servast. pool teed kavandatud elamu maa-alad ning puhke ja looduslik maa-ala, mille alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist ning võimalikku liikluskorralduse muutust (uued ristumiskohad) ning sellest tulenevalt peame sobilikuks ja vajalikus teekait- sevööndi suurendamist 30 m riigitee teekatte servast. 36 / 67  Põltsamaa üldplaneering 4.Palume täpsustada planeeringu seletuskirjas p 5.1.2. „Sõidu- 4.Arvestatud. teed“ lauset Sademevee lahenduse kavandamisel tuleb arvestada, et üldjuhul ei juhita neid riigiteede kraavidesse. Erisused on võimalikud koostööna Maanteeametiga järgmiselt: 4 (4) Sademevee kogumise ning ärajuhtimise kavandamisel tuleb ar- vestada, et sademevett ei ole lubatud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee teekraavidesse. Erisused on võimalikud vaid koostöös Maanteeametiga. 5.Palume lisada planeeringu seletuskirja p 5.1.2. „Sõiduteed“ 5.Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile nõus- järgmine punkt: tub Maanteeamet detailplaneeringu nõude asemel Arendusalade kavandamisel riigi põhimaanteede (I ja II klassi on avatud menetluse nõue (projekteerimistingimu- maanteed) äärde on vajalik kavandada detailplaneeringuga kogu- sed avatud menetluses). jatee(d). 8. Maanteeamet ESKIIS 1 1.Põltsamaa linna läbiva riigitee nr 2 lõigus teekaitsevööndi vä- 1.KOV soovib seal säilitada 10 m tee kaitsevööndit. 04.2020 hendamise ulatusele: oleme nõus, et Põltsamaa linna läbiva riigi- Vt täpsemalt seletuskirja tabel nr 4. tee nr 2 lõigus suurendada teekaitsevööndit kuni 30 m (mitte 50 m). 2. Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ on Põltsamaa 2. KOVi põhjendused kajastuvad seletuskirjas, sest ümbersõidu ehituse indikatiivseks ajaks kavandatud 2026-2028 – vähendamise vajadust tuleneb kohaliku arengu või- kas, millal, millisel kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit maldamisest. Teekaitsevööndi senine lähenemine välja ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Kuni antud üm- MTA poolt on olnud, et sinna saab vaid äärmisel ju- bersõitu ei ole välja ehitatud, on riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru- hul hooneid ehitada, mistõttu on vajalik UPga see Luhamaa riigi põhimaantee, mille teekaitsevöönd on 50 m. Pärast piirkond selgemini määratleda ja paika panna, et Põltsamaa ümbersõidu väljaehitamist muutub automaatselt an- ka arenguid saaks edaspidi parema kindlustundega tud lõigus riigitee nr 2 tüüp (põhimaanteest kõrvalmaanteeks) kavandada. ning tulenevalt sellest muutub automaatset ka teekaitsevöönd 50 m – 30 m. Me ei pea võimalikus ega põhjendatuks riigitee nr 2 teekaitsevööndi vähendamist üldplaneeringuga. Juhime tähelepanu, et teekaitsevöönd ei võrdu ehituskeeluvöön- diga, st 50 m teekaitsevööndi alale on hoonete rajamine võima- lik, nende projekteerimine ning ehitamine tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. 37 / 67  Põltsamaa üldplaneering 3. Palume täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3.4. „Avatud 3. Maaomandi eristust pole mõttekas teha, sest menetlusega projekteerimistingumuste juhud“ lauset: „Avaliku kõik avalikuks kasutuseks määratavad JR ja JT tu- jalgratta- ja jalgtee kavandamisel eramaale ning maale, mis ei leks avaliku protsessiga kavandada. Seletuskirjas kuulu munitsipaalomandisse.“ tehtud täpsustus. 4.Üldplaneeringu tasandil ei lahendata nt ühissõidukite sõidura- 4. Täiendatud ptk 5.1 ning lisatud UT ptk. UT suu- dade määramist, küll aga on vajalik läbi mõelda ühistranspordi nad ja põhimõtted on antud UP täpsusastmes ehk toimimine tervikuna, selle perspektiivsed arengud, mh ka need strateegiliste eesmärkidena. Täpsemaid ruumilisi ruumilised aspektid, mis mõjutavad ühistranspordi kasutaja ka- lahendusi UT valdkonnas anda ei saa, sest otsused sutajakogemust, (liiklus)ohutust, jm (nt kas ja kuidas inimene tehakse UP väliselt. UP ei kavanda UT-i vaid saab üldse pääseb ühistranspordi peatuseni). anda üldised suunad selle kavandamiseks. 5. Kui arendusalad on kavandatud riigi põhimaantee äärde( I ja 5. Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole võimalik II klassi maanteed), on kogujateed vajalikud ÜP-s määrata. seda ülesannet lahendada, sest see eeldab aren- guplaanide ajalist elluviimise infot, maaomanike kokkuleppeid jm, mida strateegilise planeeringuga pole võimalik lahendada. UP kaardil on antud need perspektiivsed teed, kus sellekohased plaanid ja kokkulepped on paigas. Lisaks saab UP anda üldi- sed põhimõtted, mida edaspidi järgida (need on se- letuskirjas kajastatud), kuid täpsemalt lahenda- takse teede teema detailplaneeringu/ ehitusprojekti etapis. ESKIIS 2 6. Arvestades ehitusmaavarade, ja eriti konkreetselt tee-ehitu- 6. Ei ole UP ja selle KSH teema, tegu on riikliku ta- 16.09 töökoo- seks sobivate maavarade vähesust nii Kesk- kui ka Lõuna Eestis sandi spetsiifilise valdkonna vajadusega ning seda soleku proto- on vajalik riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tule- ei saa lahendada UP raames. koll vasteks rekonstrueerimistöödeks selgitada ehitusmaavarade va- rustuskindluse tase. Juhul kui olemasolevast varustuskindlusest (avatud karjäärid) ei piisa, on vajalik uute leiukohtade leidmine ja vastavate uuringute teostamine. Selleks on vajalik nimetatud punkt lülitada ka valla ÜP ka KSH VTK-sse. 16.09 täpsustus: Ehitusmaavarade varustuskindluse tasemest riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa tulevaste rekonst- rueerimistööde kontekstis. Maanteeamet: piisab, kui (olemasole- vad ning teadaolevalt planeeritavad) maardlad on üldplaneeringu kaardil kajastatud. ESKIIS 2 7. Kui kavandatakse perspektiivseid karjääre või suuremat / suu- 7. Perspektiivsete juurdepääsude kavandamine on remaid tööstust/tööstusi – sellisel juhul on vajalik hinnata juur- võimalik asukohtades, kus sellekohased plaanid ja depääsu objektidele (olemasolev olukord, uue tee vajadus, jm). kokkulepped on paigas. Nendes asukohtades on 38 / 67  Põltsamaa üldplaneering 16.09.2020 Tee klass jm olemas- ja teadaolevad parameetrid on piisavaks juurdepääsud näidatud, kuid enamik plaane on ül- töökoosoleku aluseks, et hinnata perspektiivne arendusala mõjusid ning vaja- dised ning nende puhul pole võimalik juurdepääsu- protokoll dusi. teid näidata, need lahendatakse detailplaneeringu/ 16.09 täpsustus: Maanteeamet nõustub omavalitsuse seisuko- ehitusprojekti etapis. haga. ESKIIS 2 8. KOV peaks kliimamuutustest tingitud muutustega tegelema 8. Üldised põhimõtted kliimamuutustega arvesta- 16.09.2020 terviklikult ning mh ka Maanteeameti viidatud aspektis, et töö- miseks on antud vastavas peatükis – 6.2 (valing- töökoosoleku tada välja leevendusmeetmed. vihmade käsitlemine jm). Näiteks: Sademevee ära- protokoll Võimalikud kliimamuutused, mis mõjutavad teedevõrku: valing- juhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vihmade mõju teedele (kruusateed võivad minema ujuda), või- vms) kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata malikud (senisest ulatuslikumad) üleujutused, talvised teepinna nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvih- pikaajalised jäätumised jms. made korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava te- 16.09 täpsustus:Kohalik omavalitsus / planeeringu konsultant gevuse iseloomu ja piirkonna eripära. Konkreetseid vaatavad teema käsitluse veelkord üle (valingvihmade käsitle- piirkondi UPs välja ei tooda. Võimalike kliimamuu- mine). tustega tuleb arvestada teede projekteerimisel ning leevendusmeetmed töötatakse vajadusel välja selle raames. LS 13.03.19 1.Integreerida planeeringusse Jõgeva maakonnaplaneeringuga 1.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel üldpla- nr 15- kavandatud teedevõrgustik neeringu täpsusastet silmas pidades. 2/18/52096-4 ning teedevõrgu arendamiseks ja ohutuse tagamiseks seatud tin- gimused, sh: 1.1.1.Jõgeva maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneerin- guga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" kavandatud tee- devõrgustik ja tingimused. 1.1.2. Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa olema- soleva maantee Põltsamaa-Tartu lõik planeerida „oluliselt muu- detava teelõiguna“ liiklemise sujuvuse ja ohutuse parandamiseks 2+1 maanteelõikude kavandamiseks. 1.2.Käsitleda ÜP-s riigitee 51 Viljandi-Põltsamaa lõigu km 1.2Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel üldpla- 35,809- 43,109 rekonstrueerimise õgvendused. neeringu täpsusastet silmas pidades. 1.3.Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude 1.3.Arvestatud UP täpsusastmes. tagamisel ja määrata kohalike teede asukohad. 39 / 67  Põltsamaa üldplaneering 1.4. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: 1.4.Arvestatud. näit riigitee, kohalik tee, eratee. Riigiteedeks määramine ja rii- giteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös Maanteeametiga. 1.5. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede ni- 1.5. Arvestatud. metusi ja numbreid. 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda maanteedel 2.1. Arvestatud. EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3. Kaaluda Põltsamaa linna ning Adavere, Puurmani ja Kamari ale- Kaitsevöönd muudatusettepanekud kajastuvad ÜP viku läbivate riigiteede (tänava) kaitsevööndi laiendamise vaja- seletuskirjas. Ootame Maanteeameti täiendavaid dust koostöös Maanteeametiga, arvestades riigiteega külgneva seisukohti, samuti palume täpsustada olevaid kait- hoonestusjoone, liikluskeskkonna ja -ohutuse ning teede- sevööndite laiuseid. Vt täpsem info teede ptk tabel võrgu arendamise vajadusega. Maanteeamet teeb ettepaneku 4. laiendada riigiteedel tänava kaitsevööndi ulatust alljärgnevalt: 2.2.1. Kamari alevikus määrata riigitee 14175 Pikknurme-Põltsa- maa km 14,09-14,55 ja km 15,0-15,19 kaitsevööndi laiuseks 30 m. 2.2.2. Puurmanni alevikus määrata riigitee 14246 Altnurga- Puurmani, ramp 1410 Puurmani, riigitee 14193 Puurmani-Ässa- Tõrve km 0,0-0,33 ja km 0,81-1,20; 14180 Puurmani-Tabivere km 0,94-1,50 kaitsevööndi laiuseks 30 m. 2.2.3. Adavere aleviku ja Põltsamaa linna läbiva riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa kaitsevööndi laiuseks mää- rata 50 m. 2.3. Lähtudes olemasolevast hoonestusjoonest, kaalub Maan- 2.3.Ettepanek kajastub tabelis 4. teeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõi- kest 2 tuleneva maantee kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.4.Pärast planeeringu kehtestamist esitada maanteede kait- 2.4.Teadmiseks võetud. sevööndite laiused Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hoo- 3.1.Tingimused sõnastatud vastavalt kohalikest va- neid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjen- jadustest lähtuvalt. datud väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute 40 / 67  Põltsamaa üldplaneering (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vasta- vuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja fi- nantseerimine on arendaja kohustus. 3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiir- 3.2. Arvestatud vastavalt võimalustele. Vajalik tin- konda mitte planeerida. gimus on UPs sõnastatud. 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mi- 3.3. Põhimõtted on antud vastavas peatükis tut kinnistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määra- (5.1.3). miseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks. ESKIIS 2 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et 3.4. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule va- 16.09 töökoo- kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada jadusele. soleku proto- seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel koll moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. 3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse ka- 3.5. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohalikule va- vandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, tu- jadusele. leb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olema- solevaid ristumisi riigiteega. 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt 3.6.Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, mää- rata kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul, kui aren- 16.09.2020 toimunud töökoosolekul nõustus dusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik Maanteeamet detailplaneeringu nõude asemel juurdepääsude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt teelt avatud menetluse nõudega (projekteerimistingimused avatud menetluses) ESKIIS 2 (näit ala lähinaabritele). 16.09.2020 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole 3.7. Teatud juhtudel on mõistlik need teed ka riigi- töökoosoleku riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta tee transpordimaale kavandada, mistõttu tingimusi protokoll ruumivõimalusi kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata lisamine pole põhjendatud. Oluline on luua terviklik tingimus, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajami- ja süsteemne võrgustik, mis arvestab ka jalgrattu- seks antakse läbi avatud menetluse rite ja jalakäijate vajadustega. Riigiteed on ka 16.09 täpsustus: JJT kavandamisest riigitee kinnistule. Maan- nende liikujate teenindamiseks mõeldud. ESKIIS 2 teeameti seisukoht: kui riigitee maaüksusel on ruumi, siis või- Avatud menetlus lisatud. 16.09.2020 maldame JJT kavandamist riigitee maaüksusele. Nimetatud la- töökoosoleku hendus on võimalik juhul, kui on tagatud JJT ja maantee nõuete- protokoll kohane füüsiline eraldatus (on võimalik rajada vajaliku laiusega eraldusriba). 41 / 67  Põltsamaa üldplaneering 3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suuren- 3.8. Sõnastust täpsustatud. dada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arva- tud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liiklus- koormusega vastavusse. 3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee 3.9. Lisatud. omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada la- bade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. ESKIIS 2 3.10. Lähtudes Jõgeva maakonnaplaneeringust, kaaluda riigi- 3.10. Üldplaneeringu raames kaaluti tehnoloogi- 16.09.2020 teedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramist äär- lise vööndi määramist maanteedele, kuid leiti, et töökoosoleku mise sõiduraja välimisest servast, tee ohutuse tagamiseks, omavalitsuse seisukohast seab see aladele liialt protokoll perspektiivseteks teede õgvendusteks ja laiendusteks, ko- suured kitsendused objektide osas, mille kavanda- guja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides va- mine pole täna piisavas täpsusastmes teada. Selle jalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede pü- tulemusena on leitud, et tehnoloogilist vööndit sivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekait- üldplaneeringus ei määrata. sevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasutustingimuseks seada, et ehitustegevuse planeerimi- sel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet. 16.09 täpsustus: Tehnoloogiline vöönd. Maanteeameti ja koha- liku omavalitsuse ühine seisukoht: tehnoloogilise vööndi määra- mine ei ole vajalik. 3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida 3.11.Üldplaneeringus antud teedevõrk vastab ka- olemasoleva teedevõrgu vastavust kavandatavale liiklusele. vandatavatele vajadustele. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste määramisel tagada ühistranspordiga ligipääsetavus. 3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui 3.12.Arvestatud. rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. 3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tu- 3.13. Arvestatud. leb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. 42 / 67  Põltsamaa üldplaneering ESKIIS 2 3.14. Planeerida võimalused ühissõidukite eeliskasutamiseks, 3.14.Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. 16.09.2020 vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale töökoosoleku ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liik- protokoll lusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele. 16.09 täpsustus: Ühissõidukite eeliskasutuse kavandamisest. Maanteeamet nõustub, et antud juhul ei ole tegemist üldplanee- ringu teemaga. 4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat 4.1.Arvestatud vastavalt kohalikest vajadustest liiklust ja arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige lähtuvalt. kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. 4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis 4.2. Ei ole üldplaneeringu täpsuastme teema. Vaja- on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Määrata pers- dusel selguvad detailplaneeringute ja projekteeri- pektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult mistingimuse raames. kasutatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna 4.3. Põhimõte kajastub seletuskirjas. liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. 4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse hajaa- 4.4. Põhimõte kajastub seletuskirjas. sustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks. 4.5. Põhimaanteele 2 uusi ristumiskohti mitte kavandada. 4.5. Üldplaneeringu täpsuastmes arvestatud. Juurdepääsude kavandamisel lähtuda kehtivast teemaplaneerin- gust ja 2+1 maantee projektlahendustest. Arvestada, et olema- solevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maaka- sutuse tarbeks ega jää pikas perspektiivis kasutusele. 4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks 4.6. Täpsustatud põhimõte kajastub seletuskirjas. kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade (puhkealad, supluskohad jm) pla- neerimisel kavandada lahendus, kus parkimine toimub väl- jaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel. 5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid nega- 5.1. ÜP KSH raames on hinnatud sõiduteedest tule- tiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) nevaid negatiivseid mõjusid (välisõhu saastamine, elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes müra, vibratsioon), pidades silmas inimeste tervist kavandavast üldplaneeringu lahendusest. Analüüsist lähtuvalt ja heaolu. KSH väljundina on kavandatud meetmed kavandada negatiivsete mõjude leevendamise meetmed. teelt tulenevate negatiivsete mõjude vähendami- seks. 43 / 67  Põltsamaa üldplaneering ESKIIS 2 5.2. Arvestades põhimaantee 2 teemaplaneeringuga kavanda- 5.2. Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema. 16.09.2020 tud tee-ehitustöödega, lisada KSH VTK punkti 6.4 hinnangu and- töökoosoleku mine olemasolevate karjääride materjalivaru kohta. protokoll 16.09 täpsustus: Olemasolevate karjääride materjalivarude hin- nang KSH raames. Maanteeamet nõustub, et ei ole KSH teema. ESKIIS 2 5.3.Käsitleda KSH-s tööstuse, kaevandamise, vm suure liiklus- 5.3. Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme teema. 16.09.2020 koormusega seotud objektid ning analüüsida võimalike juurde- töökoosoleku pääsuteede, sh riigiteede, vastavust kavandatavale arenduste- protokoll gevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kandevõime tõstmine, rekonstrueerimine, meetmed liiklusohutuse tagami- seks, vms. 16.09 täpsusutus: Riigiteede liikluskoormus tulenevalt kavanda- tavast arendustegevusest. Maanteeamet nõustub, et ei ole ÜP ja KSH täpsusastme teema. Maanteede kandevõimet silmas pidades on Maanteeametil vajadusel õigus kehtestada (ajalised) massipii- rangud; Maanteeamet ei suurenda maanteede kandevõimet tule- nevalt arendajate huvidest. ESKIIS 2 5.4.Käsitleda kliimamuutuste mõjust lähtuvaid leevendamismeet- 5.4. Üldised põhimõtted kliimamuutustega arves- 16.09.2020 meid teedevõrgule. tamiseks on antud vastavas peatükis – 6.2 (valing- töökoosoleku 16.09 täpsustus:. Kliimamuutuste leevendusmeetmetest. Ana- vihmade käsitlemine jm). Näiteks: Sademevee ära- protokoll loogne käsitlus, vt käesoleva protokolli p 13. juhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvih- made korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava te- gevuse iseloomu ja piirkonna eripära. Konkreetseid piirkondi UPs välja ei tooda. Võimalike kliimamuu- tustega tuleb arvestada teede projekteerimisel ning leevendusmeetmed töötatakse vajadusel välja ehi- tusprojekti raames. 5.5.Planeeringu kooskõlastamisel esitada lisaks käesoleva kirja 5.5.Esitatud. sisupõhine ülevaade tabelina planeeringulahenduse väljatöötami- sel. 44 / 67  Põltsamaa üldplaneering 9. Põllumajandu- ESKIIS 1 1. Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringus on 1. UPs on antud üldised põhimõtted samet Aprill 2020 kajastatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist maaparandussüsteemide toimimiseks, täpsemalt ei ole võimalik UP strateegilisuse juures neid tagavad meetmed (sh maaparandussüsteemide terviklikkuse põhimõtteid anda. säilitamine) ning ruumilise planeerimise põhimõtted Põllumajandusmaa või metsamaa maakasutust ei maaparandussüsteemide aladel, kus kavandatakse maakasutuse ole otstarbekas neile aladele määrata, sest muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. Maakasutuses on oluline et tulevikus võib olla vajadus neid alasid muuta või maaparandussüsteemi maa-alale ei oleks määratud muud täpsustada ning UP üldine metoodika on, et hajaasustuses põllumajan-duslikku ning juhtfunktsiooni kui põllumajandusmaa (põllukuivendus) või metsamaad juhtotstarbena ei kajastata. Seal metsamaa (metsakuivendus). piirkonnas on oluline säilitada paindlikkus ning igasugused muudatused sõltuvad kohapealsetest oludest ja vajadustest ning need peaksid jääma KOVi kaalutlusotsuseks. Samuti tuleb taustana arvestada, et Põllumaj.A poolt antud ja UPs kasutatav informatiivne MPS kiht ei ole 100% täpne ning seetõttu ei saa ka selle alusel lõplikke otsuseid teha. Peab säilima võimalus seda kihti vajaduspõhiselt muuta ning sel juhul ei peaks tegu olema UP muutmisega, sest see pole otstarbekas. UP otseselt ei kehtesta ega määra MPS alasid, need on PMA vastutada. 2.Põllumajandusamet leiab, et planeeringu seletuskirja 2. Ei ole asjakohane, kuna hajaasustus ongi maakasutuse osas peaks leidma eraldi kajastust maatulundusmaa suuresti maatulundusmaa ning seda pole eraldi vajadust välja tuua. Valitud UP metoodika ning seal juures samuti viited põllumajandusele sh põhimõte on, et esile tuuakse muud maaparandusele, kuna põllumajandus on Põltsamaa valla üheks maakasutused, mis pole domineerivad. Kui katta peamiseks majandussektoriks ja põllumajandusmaa vajab kogu valla piirkond maakasutuse juhtotstarvetega, täiendavaid meetmed kaitseks ning selle killustatuse vältimiseks. siis pole kaardiinfo enam loetav. Maatulundusmaad hajaasustusalana käsitledes ei ole Samuti on oluline, et hajaasustuses ja maatulundusmaal säiliksid hästi paindlikud reeglid Põllumajandusameti seisukohast tagatud põllumajandusmaa ning kui maakasutust pole sinna määratud, siis säilimine võimalikult suures ulatuses ja maatulundusmaa saabki seda rakendada. sihipärane kasutus põllumajanduslikuks tegevuseks. UPga on põllumajandusmaadele ja metsale antud vajalikud tingimused ja põhimõtted, mis aitavad nende säilimist tagada ning hajaasustuse põhimõte üldiselt ongi tagada maatulunduslik maa kasutamine ning selle ilme säilimine. 3. Maaparandust puudutav seadusandlus võib küll üldplaneeringu 3. UP lahendus juba praegu arvestab selle kehtivuse ajal muutuda, kuid eeldatavalt ei muutu oluliselt põhimõttega. Viide sellele tingimusele kajastub seletuskirja vastavas ptk-is. põhimõtted, millest tuleb lähtuda maaparandussüsteemi maa-alal tegevuste planeerimisel. Eelnevast lähtuvalt tuleb ka edaspidi 45 / 67  Põltsamaa üldplaneering arvestada sellega, et maaparandussüsteeme ja nende rajatisi, Täpsemaid seaduse tingimusi pole asjakohane sealhulgas eesvoole puudutavad tegevused on vajalik vastavalt UPsse kanda, sest seadused on ülimuslikud ning UP eluea jooksul muutuvad/täpsustuvad. kehtivale seadusandlusele kooskõlastada pädeva asutusega või küsida eelmainitud tegevuseks luba pädevalt asutuselt. LS 11.02.2019 1.ÜP-s kajastada olemasolevate MP-süsteemide toimimist tagavad 1.Üldised tingimused on antud, lisatud üldine viide nr 14.5- meetmed (terviksüsteemide säilitamine) vajalikule õigusaktile. 1/131-1 2.Väärtuste ja piirangute kaartidel näidata süsteemidele mõjuvad 2.UP täpsusastmes vajalik info esitatud. Ajakohast kitsendused. infot kuvatakse hiljem Maa-ametis. Ka üldplaneering läheb kehtestamise järgselt sinna süsteemi üles. 3.ÜP koostamisel arvestada uue 01.01.19 jõustunud 3.Õigusaktidele viidatud üldiselt, kuna need võivad maaparandusseaduse nõudeid aja jooksul muutuda. ESKIIS 1 1. ÜP eskiislahenduse seletuskirjas kirjeldatakse, et 1. Salvkaevu põhimõte juba kajastub seletuskirja 10. Terviseamet 30.04.2020 nr joogiveeallikana kasutatavad salvkaevud peavad olema vastavas ptk-is. 9.3- nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud ning kaevu omanik peab Muu on järelevalve teema ning seda UPga ei regu- 4/20/1553-3 kontrollima kaevu seisukorda. Salvkaevude reostustundlikkuse leerita. tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve joogiveeallikana. Lisaks nitraaditundliku ala põhjavee kaitseks rakendatavatele meetmetele soovitame olemasolevate salvkaevude vee kaitseks jälgida tegevusi, et minimeerida vee reostumist taimekaitsevahendite ja väetiste jääkidega. 2.Seletuskirjas on toodud välja tegevused vältimaks ja 2. Olemasolevaid olukordi on UPga keeruline lahen- vähendamaks tootmistegevusest tingitud müra- ja õhusaastet. dada, sest vajalikud load on tänaseks välja antud. Soovitame lisaks eelnevale käsitleda ÜP-s olemasolevat olukorda, UP ei saa tagantjärgi arenguid kavandada. st juhtumipõhiselt olemasolevate tootmisettevõtete võimalikku Praegune UP on strateegiline dokument, kesken- mürareostust. dudes üldisemale lahendusele ning andes suunised tuleviku jaoks, et edaspidi arenguid asjakohase- malt suunata. KSH aruannet on täiendatud olemasoleva olukorra osas niivõrd kuivõrd selle kohta on mõistlikult kät- tesaadavat teavet ning ulatuses, kuivõrd see on ÜP ja selle KSH kontekstis asjakohane. 3. Peatükis „Suplusvee ja supluskohtade kvaliteedinõuete 3. UP on pikaajaline strateegiline dokument, mis tagamisest“ kirjutatakse, et Põltsamaa valla ÜP-ga on kajastab nii olevaid kui ka perspektiivseid kavanda- supluskohad kavandatud selleks sobivate veekogude äärde (Aidu tavaid objekte, sh supelranna maa-alasid. Tervi- järv, Kamari paisjärv, Võisiku paisjärv, Pedja jõgi, Põltsamaa jõgi seameti määrusele vastavad supluskohad on igal ja Umbusi jõgi). Terviseameti andmetel on juba korrastatud ja 46 / 67  Põltsamaa üldplaneering supluskohana kasutusel Kamari ja Aidu järve ning Pajusi küla Tiigi hooajal muutuses ning määruse nõuded on nii kar- kinnistu supluskohad ning seal tehakse ka vee seiret. mid, et neid ei ole võimalik igal pool ja igas ajahet- kes supelrandades tagada, kuid kohaliku elu ede- nemiseks on vajalik erinevaid supelranna maa-ala- sid UPs kajastada. Seega ei saa kõiki UPs näidatud supelrandu käsit- leda automaatselt ametlike supluskohtadena, mis peavad vastama määruse nõuetele. LS 14.02.2019 1.Täpsustada valla supluskohad ÜP-s vastavalt sellele, kas nad 1.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. nr 9.3- vastavad direktiivi ja VV määruse nõuetele või mitte. 4/19/602-3 2.Määrata atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel mürakategooriad, 2.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. kus tuleb tagada liiklus- ja tööstusmüra siht- ja piirväärtused 3.Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav puhverala, 3. Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. Kuna mis oleks praktiline 30- 50 m laiusena. tootmisalad võivad olla väga erineva ruumilise mõ- juga, siis üldjuhul pole ÜP-s otstarbekas konkreet- seid puhvreid näidata. ÜP KSH väljundina on mää- ratud nõuded ja tingimused, millega edasiste aren- duste kavandamisel arvestada, et välistada olulised negatiivsed keskkonnahäiringuid, mis võivad tule- neda saasteainete välisõhku paiskamisest, lõhna- häiringutest ja/või välisõhus levivast mürast. 11. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järele- valve Amet LS 1.Juhitakse tähelepanu veale tekstis lk 15 kolmandas lõigus ja 1.Täpsustatud. 27.02.2019 peatüki 6.2 teises lõigus. 12. Päästeamet 12.11.18 (et- 1.Määrata tuletõrje veevõtukohad Põltsamaa vallas. 1.Ajakohased veevõtukohad kajastuvad Maa-ameti tepanekud ÜP teemakaardil. UPs on viidatud sellele kihile. Kuna koostamiseks) UP kehtestamise järel hakatakse seda Maa-ameti registris kuvama, pole mõtet infot topeltkujul esi- tada, eriti kui info võib aja jooksul muutuda. 47 / 67  Põltsamaa üldplaneering 13. Muinsuskaitse- ESKIIS 2 1. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel 1. Juhime tähelepanu, et me ei saa UPsse lisada amet 10.11.2020 nr moel on analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, on Muin- Teie poolt välja toodud tingimusi kui meil ei ole 1.1-7/2474-8 suskaitseamet valmis esmase sisendi andma ise (selleks võtta teada vastavad alad. Tigimuste lisamist ja nende ühendust Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikuga). täpset sõnastust saame kaaluda pärast alade esita- Ajaliselt ei ole Muinsuskaitseametil võimalik arheoloogiapärandi mist meile. prognoosi lähikuude jooksul koostada. Kuna prognoos võib val- Teiepoolne alade ja tingimuste esitamine meile on mida pärast üldplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiit- vajalik kooskõlastamise etapis, et põhimõtted miseks esitamist, siis palume planeeringusse sisse järgmised vii- saaksid läbida avalikustamise protsessi ning voli- ted, mis tagavad arheoloogiapärandi prognoosi tulemustega ar- kogu vastuvõtmise otsuse. vestamise: Prognoosi käigus välja selgitatud tõenäolistel arheoloogiapärandi- rikastel aladel tuleb:  KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3);  Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta tuleb küsida kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koostamist. 2.Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmeki- 2. Oleme muinsuskaitse teemasid käsitlenud, hilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast kuid ÜP jaoks vajalikus täpsuastmes ehk ül- põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS distatuna nii nagu omavalitsuse hinnangul § 3 lg 7). Muinsuskaitseamet pani üldplaneeringute koostajatele see Põltsamaa ÜP raames praegu vajalik on. kokku juhendi (https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/de- fault/files/content-editors/Arhitektuur/uldplaneeringu_koosta- ÜPga määratud üldised tingimused (ptk-is 4) mise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pdf), milles annab on meie hinnangul ÜP vajadusi ja täpsusastet suuniseid ja teeb ettepanekuid, kuidas planeerimisel kultuuripä- arvestades piisavad. randit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel Riikliku kaitse all olevad objektid on riiklikult ja kujundamisel arvestada. kaitstud, ÜPga neile täiendavaid tingimusi ei seata ning täpsem käsitlemine pole vajalik, kuna ÜP annab selles osas üldised suunised. Täpsemalt lahendatakse iga objektiga seotud teemad asukoha ja kontektsipõhiselt. 3. Muuhulgas on juhises kirjas soovitus käsitleda kultuurimäles- 3.Põltsamaa ÜPs pole asjakohane sellises täpsu- tisi tabeli vormis või nimekirjana, kus oleks märgitud mälestise sastmes inventuuri koostamine, kuna see info on seisund, kasutusfunktsioon, leevendused, kavandatavad tegevu- ajas muutuv ning ÜP kontekstis lisandväärtust ei sed, kusjuures mälestisi võib ka liigiti grupeerida. Sellise analüüsi 48 / 67  Põltsamaa üldplaneering abil on võimalik hinnata planeeringuga kavandatavate maakasu- oma. ÜPga on vajalik anda piisavalt üldised, stra- tuse sihtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette lee- teegilised ja paindlikud tingimused, et erinevad te- vendavad meetmed negatiivse mõju ära hoidmiseks. gevused oleksid persp. võimalikud. ÜP ülesanne ei ole olemasolevat olukorda jäädvustada, vaid anda ettevaatavad ning üldised põhimõt- ted edaspidiseks arenguks. 4. Soovitame üldplaneeringus arvestada Põltsamaa vallas asu- 4.Nende lisamine ÜPsse pole hetkel põhjendatud, vate endiste mõisakeskuste (peamõisad, kõrvalmõisad, karjamõi- kuna täiendavaid tingimusi neile me ei sea. Saame sad) asukohtadega, mis ei ole kultuurimälestised (lisatud välja- kajastamist kaaluda, kui esitate meile vajaliku teh- võte Maa-ameti mõisate kaart kuni 1917.a. Põltsamaa valla hal- nilise kaardikihi. dusterritooriumil). 5. Üldplaneeringu eskiisi väärtuste ja piirangute joonisel on kin- 5.Oleme otsustanud riiklike objektide kajastamise nismälestised vajalik selgemalt eristada pärandkultuuri objekti- ÜP joonistelt eemaldada, kuna neid alasid me ÜPga dest – hetkel on mõlemad tähistatud lilla tooniga. Soovitame kin- ei kehtesta ning need on ajas muutuvad. Vastavat nismälestised joonisel tähistada sinise tooniga. infot saab ÜP koostamise käigus vaadata rakendu- ses, kus saab vajalikke kihte sisse ja välja lülitada ning kõiki teemasid üheaegselt kaardil kuvada. ÜP kehtestamise järgselt saab ajakohast infot avali- kest andmebaasidest vaadata. ESKIIS 2 1. Lisada väärtuste ja piirangute kaardile kõik kinnismälestised 1.Lisatud 25.08.2020 e- kiri 2. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele 2.Arvestatamine otsustatakse peale MKA-lt sisendi arheoloogiamälestistele maastikul palju juba avastatud või eelda- saamist. tavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et kultuur- maastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edas- pidi. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb teadaolevate ja või- malike arheoloogiliselt väärtuslike alade määratlemiseks analüü- sida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (kohani- med, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmestik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muististele säilimistingimuste määratle- mine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel (ehitamine, kae- vandamine jms) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud maasti- kul. Arvestades asjaolu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel moel on analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, siis annab Muinsuskaitseamet sel korral Põltsamaa valla üldplaneeringu jaoks esmase sisendi ise. 49 / 67  Põltsamaa üldplaneering 3. Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse 3. Ootame sisendit, seejärel saab otsustada kas as- kanda viited selle kohta, et KMH kohustusega tegevuste kavan- jakohane lisada ja millisel kujul damisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogi- lise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskait- seametiga kooskõlastada ning et prognoositud tõenäolistel ar- heoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsus- kaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vaja- duse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailpla- neeringu koostamist.“ 4. Üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja punktis 4.6 kirju- 4.Arvestatud tada „Struve“ LS 1. Punkti 5.2 lk 13 lisada „Ajalooliselt väärtuslikud objektid, sh 1.Vt Muinsuskaitse teemade protokolli, ka kõigi 06.03.2019 nr hooned, monumendid, sillad, teed, bussipeatused, tähised jne teiste punktide all kuhu vastust pole lisatud. 1.1-7/2474-3 ning nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine, sh sünteetiliste (plastikud, polümeerid jms) materjalide ja toodete ning sünteetilisi aineid sisaldavate materjalide ja toodete mittekasutamine.“ 2. Punktis 5.3 lk 14 lisada veel alles olevad 2.Munakivisillutisega teid ja tänavaid Põltsamaa munakivikivisillutisega teed ja tänavad Põltsamaa linnas ja linnas ei käsitleta, kuna neid pole säilinud – kõik on teistes endistes mõisakeskustes, samuti veel alles olevad puust ja asfalteeritud. Munakivisillutist saab käsitleda muin- kivist bussiootepaviljonid ning pügatavad maanteehekid – suskaitsevööndite piiranguvööndites. taastumatud maamärgid kaugenevast ajast. 3.Lisa 2 punktis 8.1 lk 36 muuta ajaloomälestis ehitismälestiseks 3.Korrigeeritud, kuid kunstimälestiste nimekirja ja lisada „186 kunstimälestist“, kustutada eelviimasest lõigust pole eraldi lisatud, kuna tegu on vallasmälestis- tega, mis ruumilisi kitsendusi ei põhjusta. „kunstimälestisi“ 4.Lisa 2 punktis 8.1 täiendada nimekirja arvelevõetud kuid registreerimata mälestistega. 5.Lisa 2 p. 8.2 lk 44 tabelis 8 täiendada aadresse. 5.Täpsustatud vastavalt märkusele. 6.Lisa 2 punktis 8.2 täiendada 20. Sajandi inventeerimise nimekirja, mida ei võetud arvele (loetelu on kirjas) 7.Lisa 2 punkti 8.3 lk 45 tabelis 9 täiendada aadresse vastavalt ettepanekutele. 50 / 67  Põltsamaa üldplaneering 8.Lisa 2 punkti 8.3 lk tabelit 9 täiendada vastavalt ettepanekutele. 9.Lisa 2-e täiendada militaarpärandi nimekirjaga (ettepanekud kirjas). 10.Lisa 2 punkti 8.4 tabelisse 10 lisada väljapakutud objektid. 11.Lisa 2 punkti 3 lk 8 lisada muuseumide nimekiri. 11.Muuseumi kirjeldatud ptk-is kultuur ja vaba aeg. 12.Lisa 2-e täiendada mõisakeskuste nimekirjaga. 13.Lisa 2-te täiendada endiste peamõisate maade nimekirjaga. 14.Lisa 2-te täiendada hiiepaikadega andmekogust andmekogu.hiis.ee 15.Lisa 2-e täiendada kalmistutega, mis ei ole kultuurimälestised. 16.Täiendada Lisa 2 Struwe meridiaanikaare punktidega. 17.Täiendada Lisa 2-e 20-30-tel projekteeritud ja alustatud Pärnu-Mustvee kitsarööpmelise raudtee asukohaga Põltsamaa vallas. 18. Lisaks eelpoolnimetatutele võib lisa 2-te täiendada muude väärtuslike objektidega, mida kohalikud inimesed veel väärtulikeks peavad ja samuti objektidega, mis on seotud tuntud inimestega sh ehitised, mis on ehitatud alates 1991.a (nt Põltsamaa tuletõrjedepoo Pajusi mnt 37a). Vaata ka MKA 05.12.2018 kiri nr 1.1-7/2474-1. 14. Lennuamet LS 1.Lennuametil puuduvad ettepanekud Põltsamaa valla 1.Teadmiseks võetud. Täiendav kaasamise vajadus 16.04.2019 nr üldplaneeringu lähteseisukohtadele. järgmistes etappides praeguse info põhjal pole vajalik. 4.6- Lennuametile teadaolevalt ei ole valla territooriumil avalikus Vajadusel lähtume koostöö määrusest. 8/19/1101-2 kasutuses olevaid lennuvälju ega kopteriväljakuid. Põltsamaa valla loodenurka ulatub küll sertifitseerimata Koigi lennuvälja tõususektor, kuid arvestades, et piirangupinna kõrgus on Põltsamaa valla alal u 200 meetrit, ei mõjuta lennuvälja piirangupind eeldatavasti oluliselt valla üldplaneeringut. 15. Politsei- ja Piiri- Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud. valveamet saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 16. Veterinaar- ja Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud. Toiduamet saadetud 51 / 67  Põltsamaa üldplaneering 19.03.2019 nr 7-1/2019/ OMAVALITSU- SED 17. Jõgeva Vallava- Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud. litsus saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 18. Järva Vallavalit- Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud. sus saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 19. Tartu Vallavalit- Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud. sus saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 20. Viljandi Valla- Seisukoha kiri - Ei ole 30 p jooksul vastanud. valitsus saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 21. Põhja-Sakala LS 1.Ettepanek, määrata avalikuks teeks Põltsamaa vallas asuv tee, 1.Avaliku tee määramine ei ole põhjendatud seoses Vallavalitsus 06.03.2019 nr mis on juurdepääsuks Põhja-Sakala vallas, Põltsamaa- Võhma tee kasutusega ca 75% karjääriteena, mida hool- 7-7/1-2 maanteelt Loopre külas asuvale Mikosaare kinnistu kü-le dab karjääri operaator. 1,5 km pikkuse tee ääres 35701:003:0110. Nimetatud kinnistul puudub juurdepääs avali- Põltsamaa vallas elab mõni püsielanik. kule teele. TARISTU JA AVALIKE TEE- NUSTE VALDA- JAD 22. Elering AS LS 03.12.2018 1.Edastame Elering AS-le kuuluvate olemasolevate elektritaristu 1.Infot kasutatud UP lahenduse koostamisel. nr 11- objektide asukohad Põltsamaa vallas, 4/2018/1003- mida tuleb üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta. Elering AS- 2 le kuuluvaid või planeeritavaid gaasitaristu objekte Põltsamaa vallas ei ole. 52 / 67  Põltsamaa üldplaneering 2.Elektrivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu koostamisel 2. Arvestatakse UP täpsusastmes. peab arvestama. 23. Elektrilevi OÜ Ei esitanud - - tähtajaks 24. Telia Eesti AS Ei esitanud - - tähtajaks 25. Elisa Eesti AS Ei esitanud - - tähtajaks 26. Tele2 Eesti Akt- Ei esitanud - - siaselts tähtajaks 27. Eesti Lairiba LS 1.Määrata Põltsamaa linnas Ringtee tn ja Marja-Õuna tn korter- 1.Eesti Lairiba AS-i huvitavas piirkonnas on avali- Arenduse AS 26.02.2019 nr majade piirkonnas olevad tänavad avalikult kasutatavateks tee- kult kasutatavad tänavad määratud. Täiendavate deks, et oleks võimalik hooldada vee- ja kanalisatsioonitaristuid avalikult kasutatavate teede määramine läbi era- 7 kinnistute vajab pikemat aega läbirääkimisteks piirkonnas. Siiani on need tänavad eraomandis. maaomanikega, et selgitada avaliku tee vajaduse mõistlikkus. 28. Põltsamaa Vara- 22.01.2019 7- 1.Tagada võimalus Gaasi tn piirkonnas uue puurkaevu rajami- 1.Puurkaevu teema on mõistlik käsitleda UVK-s, halduse OÜ 1/2019/3-1 seks, et tagada piirkonna joogiveega varustamine. tegu pole otseselt üldplaneeringu täpsusastmega. 29. Adven Eesti AS ESKIIS 2 1.Palume lisada Põltsamaa valla üldplaneeringu eelnõu kaar- 1.Lisatud 28.08.2020 dile 3 „Tehniline taristu“ kiri nr 2-64 Adavere aleviku kaugküttepiirkond ESKIIS 1 Esitatud gaasitorustike ja kaugküttealade täpsustav kaardimater- Täpsustused kaartidele sisse viidud. Seletuskirja ei 1.07.2020e- jal. ole põhjust täiendada, kuna seal ei kajastu oleva kiri olukorra kirjeldused, selle asemel on täiendatud UP lisa 2. LS Ei esitanud tähtajaks arvamust. 30. AS Emajõe Vee- Ei esitanud - - värk tähtajaks ar- vamust. 31. MTÜ Kesk-Eesti Ei esitanud - - Jäätmehooldus- tähtajaks ar- keskus vamust. ETTEVÕTTED JM ASUTUSED 53 / 67  Põltsamaa üldplaneering 32. Riigimetsa Ma- ESKIIS 2 1. Ptk 3.7.4 puhke- ja looduslik maa-ala. On kasutatud sõnastust 1. Nende alade puhul on märksõnaks loodusliku jandamise Kes- 19.08.2020 e- -Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine võimalikult suures ilme säilitamine, eriti väärtuslikud on nende alade kus (RMK) mahus. Mida see lause tähendab, palun täpsustada? puhul kõrghaljastus ja mets. Neid tuleks kiri maksimaalselt säilitada, et piirkond ei kaotaks oma väärtust puhkealana. 2. Taastada võimalusel nende (pärandkultuuriobjektide) algne 2.Rõhk on sõnal võimalusel. Kui ei ole võimalik, siis kuju – see lause osa oleks õigem välja jätta, tekitab segadust ja ei taastata. Otsest kohustust siit ei kaasne. küsimusi. Kas pärandkultuuriobjekti on võimalik (ja mõttekas) taastada algsel kujul? 3. Rohevõrgustiku peatükis on lause – Rohevõrgustiku koridoride 3.1. Oleme tingimuse sõnastust täpsustanud, seda alal tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% veidi üldistades. Tingimus on siiski rohevõrgustiku ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid säilimiseks ja sidususe tagamiseks vajalik. Põhjendus: Rohevõrgustiku määratlemise üheks meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega, põõsasrinde ra- olulisemaks eesmärgiks on tagada looduslike jamine jms), et tekiks rohevõrgustiku sidusus. ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega RV 3.1Selline nõue vajab täpsustamist, mida sellega ikka tahetakse elementide (tugialad, koridorid) piisav olemasolu ja saavutada, mida tähendab „puude istutamine võrade liitumi- toimivus. Rohevõrgustiku sidususe all mõeldakse sega“, „mida tähendab“ sidus kulgemine. Sellise lause puhul on rohevõrgustiku katkematust st kui mingil põhjusel jäetud liialt palju tõlgendusruumi ja teeme ettepaneku see välja (nt raied, maakasutuse muutus jne) on rohekoridor katkenud tuleb rakendada kompenseerivaid jätta. meetmeid st tagada RV katkematus. Puude 3.2 Palun saata RMK-le väärtusliku põllumaa ja kaardikiht ja istutamine võrade liitumisega tähendabki perspektiivse maakasutuse kihtides ka maad, mille tunnus oleks põhimõtteliselt istutusega katkenud rohekoridoride puhke- ja looduslik maa. ühendamist. 3.2 Soovitud kaardikihid RMK-le saadetud. ESKIIS 1 1. lk.32 – „tugiala“, mis see on? 1. Lisatud mõistete hulka, RV temaatikas tasub 07.04.2020 nr tutvuda ka RV analüüsiga, kus mõisteid jm täpsemini selgitatud. 3-1.1/260-1 2. p.4.12 – „väärtuslik maastik“ – miks ja mille alusel on RMK 2. Väärtuslike maastike temaatika tugineb maad valitud väärtuslike maastike nimekirja? RMK maade puhul maakonnaplaneeringule, UPga täpsustusi tehtud on tegemist erinevates vanustes metsaosadega, millele peaks pole. Vastav info kajastub ka seletuskirjas. Täpsema info osas palun pöörduge Jõgeva talituse planeeringu eskiisi järgi hakkama koostama maastikuhoolduska- poole, kes MP eest vastutab. vasid; 3. p.4.17 – „asula vahetus läheduses olev mets“, palun definee- 3. Asula vahetus läheduses metsa alad oleme rida ja esitada eraldi kaardikihil; märkinud kaardile (Puurmani alevikku), et oleks selgem, kuhu vajalik tingimus rakendub. Ala on määratud selle alusel, kus on suurem avalik huvi ning vajadus avalikkusega metsamajandamise põhimõtted läbi arutada. 54 / 67  Põltsamaa üldplaneering 4. p.4.17 – „Eriolukordade, nt tormi- jm oluliste metsakahjus- 4.Avaliku huviga metsad asuvad Puurmani tuste tõttu tehtavatest töödest teavitab RMK kogukonda täienda- alevikus, sealseid tingimusi täpsusatud, mujal valt“ – miks, kelle osas, mille alusel ja milliste eriolukordade pu- avalikkusse suurt huvi metsade osas hetkel teadaolevalt pole ning see tingimus sellisel kujul hul pannakse RMK-le teavituskohustus; eemaldatud. 5. lk.31 – „Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt 5. RV tuleneb maakonnaplaneeringust ning UP kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb kohustus on neid põhimõtteid säilitada. RV puhul vajadusel rakendada kompenseerivaid meetmeid (puude istuta- tuleb tagada koridoride toimivus ning see tingimus ongi selleks antud, et teatud piirkonnas oleks mine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et tekiks ro- vajalik kõrghaljastus tagatud. hevõrgustiku sidusus“ – palun selgitada seda nõuet, kuna rohe- See ei kehti metsase ala, vaid igasuguse ala kohta võrgustiku koridor hõlmab alati eri maaomanike kinnistuid. üldisemalt, seetõttu on välja toodud ka põõsarinde rajamine. KOi territoorium ongi hõlmatud erinevate omanikega ning suuremate avalikes huvides toimivate võrgustike ning väärtuste kaitseks tulebki seada suuremad maavalduste ülesed tingimused. Tegu on väljakujunenud praktikaga, mida RV tingimusi seades kasutatakse. LS 1.RMK on seisukohal, et täiendavate piirangute seadmine met- 1.Metsa majandamisele olulisi piiranguid pole 01.02.2019 nr sade majandamisel asula või ehitise kaitseks ei ole vajalik. Te- seatud. Asulate läheduses olevatele metsadele hakse ettepanek, määrata asulate vahetus-läheduses olevad rii- tingimus seatud (ptk mets), kuid neid pole 3-1.1/260 väärtuslike maastike hulka arvestatud, sest tegu gimetsad väärtuslike maastike hulka lisaklausliga, et seal toimub erinevate teemadega. Väärtuslikud maastikud metsade majandamine täiendavalt RMK-ga kokkulepitava met- tulenevad maakonnaplaneeringust ning neil on sade majandamise kava alusel. palju mitmekülgsem tähendus. 33. Eesti Erametsa LS 1. Kui ÜP-ga kavandatakse muuta senist metsamajandamise 1.Teadmiseks võetud. Ettepanekuga arvestatakse Liit 01.02.2019 praktikat, siis käsitleda metsamajandusega tegelevaid maaoma- üldplaneeringu koostamisel vastavalt seatavatele nikke üldplaneeringu koostamisel PlanS § 76 lõige 2 kohaste isi- tingimustele ja vajadusele. PlanS § 76 lg 2 alusel kutena. kaasatakse maaomanikke, kelle maaomandile sea- takse üldplaneeringuga kitsendusi. 2. PlanS § 75 lg.1 p.21 alusel ei saa lageraiet keelata, vaid seada 2. Teadmiseks võetud, kuid ühtlasi lisame omalt piiranguid langi suurusele ja raievanusele. Piirangute seadmine poolt, et PlanS käsitleb ka kõiki muid tegevusi, mis eeldab kokkuleppeid omanikega. on KOV jaoks vajalikud. Juhul kui avalikest huvi- Raiepiirangute seadmisel arvestada, et piirangu alusel metsast dest lähtuvalt on vajalik lageraiele piiranguid saamata jäänud tulu tuleb kompenseerida sarnaselt Natura alal seada, siis saab seda kokkuleppel maaomanikuga tehtud piirangutele. ÜP raames teha. 55 / 67  Põltsamaa üldplaneering 3. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni 3. Võtame teadmiseks, kuid täies mahus selle alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus teh- põhimõttega ei nõustu, sest planeeringu käigus tud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kom- seatavad piirangud on väga erineva ulatusega ning ei ole üks-üheselt võrreldavad Natura aladega. ÜP penseerida sarnaselt Natura alal tehtud piirangutele. kitsenduste seadmisel kaalub KOV erinevaid huve, proportsionaalsust jm aspekte. 34. Valga Puu OÜ Kuupäev digi- 1. Valga Puu OÜ-l on soov olla kaasatud Põltsamaa valla üldpla- 1.Kontakt lisatud kaasatavate nimekirja, täiendav konteineris neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise info teadmiseks võetud. Palun kontrollige protsessi. eskiislahenduse põhjal üle, kas teie kinnistutele näidatud maakasutuse lahendus on teie jaoks Valga Puu OÜ omab Põltsamaa vallas järgmiseid kinnistuid: sobiv. 61606:001:0733, 61606:002:0175, 1606:001:0214, 61601:001:0124, 61605:003:0078, 61602:002:2000, 61606:001:1972, 61606:001:0052, 61606:001:0086, 57301:001:0910, 61604:001:1370, 61605:002:1344. Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätkata tava- pärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel. 35. Metsaterven- 01.04.2019 nr 1.Metsatervenduse Osaühingul on soov olla kaasatud Põltsamaa 1.Kontakt lisatud kaasatavate nimekirja, täiendav duse Osaühing 4-28/L valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise info teadmiseks võetud. Palun kontrollige koostamise protsessi. eskiislahenduse põhjal üle, kas teie kinnistutele näidatud maakasutuse lahendus on teie jaoks Metsatervenduse Osaühing (registrikood: 10224657) omab Põlt- sobiv. samaa vallas järgmiseid kinnistuid katastritunnustega: 61601:001:1040; 61601:001:1021; 61601:001:1022; 61601:001:1120; 61601:001:0041; 61601:001:0268. Palume üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise protsessi puudutav info saata sellele aadressile. Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätkata tava- pärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel. Kaltsiit AS ESKIIS 1 1. Ettepanek rohekoridori vähendamiseks Põltsamaa vallas Mõi- 1. RVd on selles osas täpsustatud, kuid ka tuleviku Aprill 2020 saküla külas Peki kinnistul (57301:002:0058), Aunaaugu kinnis- karjääri laiendamise kontekstis tasub arvestada, et tul (57301:002:0334) ja nende vahele jäävatel Vahi kinnistu UP kaardikihid ei ole tegelikult katastripiiride täpsusastmes joonistatud. Vajalikud maakasutuse (57301:002:1373) ca 7,3 ha suurusel osal ja Kuuse kinnistu vm teemakihtide muutmise vajadused kaalub ja (57301:002:0830) ca 4,5 ha suurusel osal, et võimaldada neid hindab KOV igakordselt, kas tegu on UP olulise kinnistuid kasutada tulevikus Otisaare lubjakivikarjääri laienda- muudatuse või pigem täpsustusega. miseks. Ettevõte omab maavara kaevandamise luba L.MK/329511kehtivusega kuni 09.07.2047. Praeguse riigi- maanteede ehitamise ja rekonstrueerimise tempo juures ei jätku maavara loa kehtivuse lõpuni. 56 / 67  Põltsamaa üldplaneering ÜHENDUSED 36. Eesti Keskkon- Ei esitanud naühenduste tähtajaks Koda Eestimaa Loo- ESKIIS 1 Tähelepanu juhtimine teemadele, mis on seotud metsa ja rohe- Võtame teadmiseks ning arvestame vastavalt duse Fond 06. mai 2020 võrgustiku käsitlemisele üldplaneeringus. kohalikule vajadusele. nr 106 KOHALIKUD HU- VIGRUPID 37. Eraisik Anti Hirv ESKIIS 2 E1. Põllumassiivide igasuguse tükeldamise vältimine ja avatuse E1. Arvestatud ja sõnastust täpsustatud e-kirjad säilitamine ei ole kooskõlas mullaviljakuse ja bioloogilise mit- 26.08- mekesisuse kaitse eesmärgiga. Kui hoonete, teede jm ehitiste 30.08.2020 rajamisel toimub ka piisavas mahus kõrghaljastuse rajamine, või on tegevuseks nt puittaimedega istanduse või metsariba raja- mine, siis on suurte põllumassiivide mõistlik tükeldamine mulla erosioonikaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse sei- sukohast isegi soovitatav. Soovitan tutvuda Tartu Ülikooli teadlaste koostatud Rohemeetri rakendusega ( https://rohemeeter.ee/ ). Soovitan hinnata rakenduse abil suuremate põllumassiivide keskel maastiku tuge elurikkuse säilimisele ja lugeda soovitusi olukorra parandamiseks. Teen et- tepaneku tingimuste esimene ja teine punkt ühendada ja ümber sõnastada järgmiselt:" * Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks. Väär- tuslikule põllumajandusmaale on lubatud kohaliku omava- litsuse kaalutlusotsusel kavandada muu otstarbega tegevusi, kui need on põhjendatud ning sellega ei vähene oluliselt põllumajan- duslik maakasutus piirkonnas. Sel juhul tuleb kavandamise etapis anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisu- sele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtusliku põllumassiivi põhjendamata tükeldamist tuleb võimalusel vältida, kui tegevus ei aita kaitsta mullavil- jakust, bioloogilist mitmekesisust või kohalikkuelukeskkonda." 57 / 67  Põltsamaa üldplaneering E2. Mahekasvuhooned vajavad viljakat mulda ja nendes toode- E2. Arvestatud takse toitu. Tingimusi lugedes peaks olema üheselt mõistetav, et toidu tootmiseks vajalike kasvuhoonete rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole piirangutega takistatud. Soovitan li- sada praeguste tingimuste kolmanda punkti sõnastusse toidujul- geoleku suurendamise ning arvestada ka bioloogilise mit- mekesisuse ja mullaviljakuse kaitse olulisust järgmises sõnas- tuses. " * Väärtusliku põllumajandusmaa muul otstarbel kasutusele võt- mise kaalumisel – 1 –tuleb lisaks bioloogilise mitmekesisuse ja mullaviljakuse kaitse aspektidele lähtuda ka avalikust huvist, nt piirkonna hariduse ja kultuuri edendamine, liikluse, ühistranspordi, tehnilise infra arendamine, teenuste võimaldamine, taastuvenergia ja selle kandjate tootmine, toidujulgeoleku, si- sejulgeoleku või riigikaitse suurendamine, tasakaalustatud ja kestliku asustuse tagamine." E3. Taastuvenergia tootmine väärtuslikul põllumajandus- E3. Sõnastusi on täpsustatud, vajalik on rõhutada, maal -- nt mõõduka raieringiga lämmastikku siduvad pui- et eelistatud alad on pigem muud piirkonnad. duistandused, aga ka päikesepargid -- aitab Vajadusel võib taastuvenergia alasid ka väärtuslikele põllumaadele kavandada, kuid selleks säilitada bioloogilist mitmekesisust ja põllumassiivi mullavil- on antud eraldi täiendavad tingimused. jakust. See pakub elupaiku nt tolmendavatele putukatele, putuktoidulistele lindudele. Selline taastuvenergia tootmine leevendab tuuleerosiooni suurtel põllumassiividel (päikese- pargid vajavad selleks ka piiravat puittaimede riba). Seega taastuvenergia ja selle kandjate tootmise vältimine väärtuslikul põllumajandusmaal ei ole kooskõlas mullakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärgiga. Targalt paigutatud taastuvenergia tootmine väärtuslikul põllumajan- dusmaal kaitseb seda maad ja aitab kaasa edukale põllumajan- dussaaduste tootmisele. Teen ettepaneku eraldi taastuvenergia tootmist puudutav viimane tingimuste punkt eemaldada. Sa- muti tuleks viide väärtuslikele põllumajandusmaadele eemaldada peatüki 5.2.9. Taastuvenergeetika, kolmandast tingi- musest; ja peatüki 5.2.9.2. Päikeseenergeetika, tingimustest suurtele päikeseelektrijaamadele. 58 / 67  Põltsamaa üldplaneering E4. Ei ole selge, kas antakse üleminekuaeg väärtus- E4. Üldplaneeringuga seatud tingimused jõustuvad liku põllumajandusmaa kaitse/kasutustingimuste rakendumi- üldplaneeringu kehtestamisel, mis tehakse volikogu sel. Piisava ülem nekuaja puudumine võib maao- otsusega pärast üldplaneeringu menetlusprotsessi maniku jaoks tähendada liiga järsku muutust reeglisti- läbimist. Üldplaneering ei reguleeri põllumajandus- kus. Tähtajatu like rendilepingute kehtivust, sh ei ole välistatud väärtuslikul põllumajandusmaal rendilepingu jätku- põllumajandusliku rendilepingu lõpetamine eeldab ühe-aastast mine. Tingimused väärtuslikul põllumajandusmaal ette teatamist nii, et see lõpeb kas 1.aprillil või esimesel oktoob- mängivad rolli, kui soovitakse muuta olemasolevat ril; tähtajalist rendilepingut ei saa maaomanik muutu- kasutust, nt põllumaa asemele soovitakse elamua- nud kaitse/kasutustingimuste selgumisel ennetähtaegselt lõ- rendust, päikesepargi ehitamist vms. Hetkel on tin- petada, kui rentnik seda ei soovi. Seepärast on mõist- gimused antud võimalikult paindlikult, mistõttu ot- lik määrata sene vajadus tähtaja seadmise osas ei ole vajalik. üldplaneeringus väärtusliku põllumajandumaaga seo- tud uute kitsenduste rakendumisele vähemalt rendilepingu lõ- petamise viivitust arvestav üleminekuaeg. Ülemi- nekuaeg peab olema vähemalt kaks aastat ala- tes üldplaneeringu kehtestamisest, kui arvestame tähtajatu le- pingu lõpetamist. Üleminekuaeg peab olema pikem, kui tüüpi- lise tähtajalise põllumajandusliku rendilepingu kestvus ületab kahte aastat. MPKSMS eelnõus (EIS nr 20-0226) on VPM-ga seo- tud kitsenduste seadmise tähtaeg: 2029. aasta 31. detsember, mille võikski võtta VPM kaitse- ja kasutustingimuste rakendumise ajaks. E5. Peatükis 6.2. "Kliimamuutustega arvestamine" sisal- E5. Väärtusliku põllumajandusmaa kui põllumajan- dub selle peatüki kontekstis arusaamatu väärtuslike põlluma- duslikuks tootmiseks olulise ressurssi olemasolu on jandusmaade säilitamist ja kasutamist vajalik vegetatsiooniperioodi pikenemisega kaasne- puudutav lause, mis tuleks eemaldada, või täiendavalt selgitada. vate võimaluste ära kasutamiseks (uute põllukul- Kliimamuutus ei tähenda ainult positiivset mõju vegetatsioonipe- tuuride ja sortide kasutusele võtmine, selliste kul- rioodi pikkusele, kultuuride saagikusele ja erinevate uute kul- tuuride kasvatamine, mis senini lühikese kasvupe- tuuride kasvatamise võimalustele. rioodi tõttu ei valminud), mistõttu selle säilitamine Nagu KSH aruande eelnõus toodud infost järeldub, tä- ja sihtotstarbelises kasutuses hoidmine on põhjen- hendab see ka suuremat ikalduse tõenäosust äärmuslike il- datud. Eeskätt olukorras, kus toiduainete nõudlus maolude sageduse ja kestvuse suurenemise kaudu. vs pakkumine maailmaturul on järjest suurenev. Kui me jätkuvalt rõhume väärtuslike põllumajandus- Täpsustame KSH aruannet, et mõte paremini välja maade põllumajanduslikuks otstarbeks kinnistamisele, suu- tuleks. rendame sellega oma majanduse ja sotsiaalse toimetuleku ebastabiilsust muutuva kliima tingimustes. 59 / 67  Põltsamaa üldplaneering E6. Ma ei ole kategooriliselt Põltsamaa nr 2 lasketiiru asukohava- E6. ÜP-sse lisatud täiendav asjaolu, et edaspidi riandi vastu. Kas selle toetamine on aga aktuaalne ka pärast hal- alternatiivide valikul seda aspekti arvestataks. dusreformi, kui me võrdleme mõjusid elanikkonnale Utsalis ja Kamaris? Valla ÜP ei peaks võtma ilma tegeliku aruteluta üle aastate eest maakonnaplaneeringus määratud olulise mõjuga de- taile. Lasketiiru lõpliku asukoha valimist kirjel- dav lause ÜP-s peab lisaks Natura asjakohase hinda- mise vajadusele rõhtama ka vajadust minimeerida nega- tiivsed mõjud elanikkonna suhtes. E7.Üldplaneeringu seletuskirja 28.02.2020 versioon nõus- E7. Arvestame. Kokkulepe MTA-ga: Vt tus järgmise Maanteeameti ettepanekuga: "Kamari alevikus Koostöötabel-Maanteeamet-ESKIIS 2_ punkt 3.2 määrata riigitee 14175 Pikknurme-Põltsamaa km 14,09- 14,55 ja km 15,0-15,19 kaitsevööndi laiuseks 30 m". 10.07.2020 ÜP versioon seda ettepanekut ei toeta. Toe- tan valla eitavat seisukohta kaitsevööndi laienda- mise suhtes täiendava argumendiga. Tee kaitsevöönd mõ- jutab puude langetamist (lageraie keeld) ja istuta- mist/kasvatamist (nähtavuse piiramine). KSH aruande eelnõu: ÜP-ga on ette nähtud ka tee kaitsevööndi ulatuse laiendamisi (ÜP seletuskirja ptk 5.1.1), mis aitab vähendada teelt läh- tuva õhusaaste ja müra mõju. Minu kinnis- tul (kü:61604:001:0562) on just teelt lähtuva õhusaaste ja müra mõju vähendamiseks, aga ka laiemalt kohaliku elukesk- konna parandamiseks istutatud riigitee äärde puid, mis jää- vad laiendatud kaitsevööndisse. Kaitsevööndi laienda- mine kohalikule elukeskkonnale täiendavat positiivset mõju an- tud kinnistul avaldada ei saa. Kuna miski ei kohusta kohalikke elanikke laiendatud kaitsevööndit õhusaastet ja müra piirava kõrghaljastusega täitma, ei saa see kohalikku elukeskkonda pa- randada ka teistel kinnistutel. Kaisevööndis tekib aga õi- gus kohustada maaomanikku eemaldama puid, põõsaid ja istand- dikke, kui need piiravad nähtavust Ehitusseadu- tik $72, lg 2). Tee kaitsevööndi laiendmine võib seetõttu suu- rendada teelt lähtuva õhusaaste ja müra mõju Kamari aleviku elanikele ning vaesustada kohalikku elukeskkonda. Liiklusohu- tuse tagamiseks on antud juhul mõistlikum piirata liikumiskii- rust, mitte laiendada tee kaitsevööndit ja vajadusel rääkida 60 / 67  Põltsamaa üldplaneering maaomanikuga läbi nähtavust piiravate objektide eemaldamine kehtiva 10 m kaitsevööndi piires. E8. Peatükis 7.9. "Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale" E8. Arvestame ja täiendame KSH aruannet antud tuuakse väärtusliku põllumajandusmaa alterna- soovituse osas. Samas juhime tähelepanu sellele, tiivse ja säästliku majandamise näiteks kiire ehk et otsustamine selle üle, milliseid kultuure lühikese raieringiga energiakultuurid. Nende mõju mulla seisun- väärtuslikul põllumajandusmaal kasvatada, ei ole dile võib olla nii hea kui ka halb, sõltuvalt puuliikidest ja toitai- ÜP täpsusastmes ning kohaliku omavalitsuse poolt nete bilansist. Soovitan lisada siia mõõduka raierin- reguleeritav. ÜP ja selle KSH raames saab siinkohal giga õhust lämmastikku siduvad energiakultuurid, mis sa- anda vaid soovitusi. muti ei kahjusta kuidagi mullaviljakust, vaid pigem pa- randavad seda. E9. Peatükis 7.16.2. "Päikeseenergia" ja peatü- E9. Võetud teadmiseks, kuid vajadus KSH aruande kis 9.12.5. "Meetmedtaastuvenergeetika arendamiseks" tu- muutmiseks puudub. KSH aruande kohaselt ei ole leb arvestada ka sellega, et väärtuslikule päikeseparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale sobivalt paigutatud päikesepark aitab säili- põllumajandusmaale täielikult keelatud. tada bioloogilistmitmekesisust ja põllumassiivi mullavil- Ulplaneeringu tingimustes on sõnastust jakust. See pakub elupaiku nt täpsustatud. KOV ei toeta lausalist taastuvenergia tolmendavatele putukatele, putuktoidulistele lindu- alade lubamist VPM aladele, esitatud on täiendavad dele. See leevendab tuuleerosiooni suurtel põllumassiividel, kui tingimused, millisel juhul see on võimalik. rajatakse ka päikeseparki sobival kaugusel piirav puittai- mede riba. Seega päikeseparkide keelamine väärtuslikul põllu- majandusmaal ei ole kooskõlas mullakaitse ja bioloogi- lise mitmekesisuse kaitse eesmärgiga. Targalt paiguta- tud taastuvenergia tootmine väärtuslikul põllumajandusmaal kaitseb seda maad ja aitab kaasa edukale põllumajandussaa- duste tootmisele. Soovitan väärtusliku põllumajandusmaa mõiste nen- dest peatükkidest välja jätta. E10. Peatükis 9.7. "Meetmed väärtuslike põllumajandusmaade E10.Täiendame KSH aruannet võimaluste osas, mis kaitseks" jäetakse tähelepanuta, et meie väärtuslikud põlluma- puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist. jandusmaa-massiivid on reeglina muu maakasutusega ebapii- ÜP-sse soovitusena samuti lisatud. Samas juhime savalt liigendatud. See tähendab, et reeglina ei ole tähelepanu sellele, et põllumajandusmaa tuuleerosioon tõhusalt takistatud ja bioloogilise mitmekesisuse elurikkuse tagamiseks meetmete seadmine ei ole kaitse ei ole reeglina tagatud. Olemasoleva olukorra säilita- ÜP täpsusastmes ning tegemist ei ole kohaliku 61 / 67  Põltsamaa üldplaneering misest ei piisa väärtuslike põllumajandusmaade kvali- omavalitsuse poolt reguleeritava teemaga, kuid teedi hoidmiseks ja põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse üldpõhimõttena on see kajastatud. tagamiseks. Väärtuslike põllumajandusmaade ja põllumajandus- liku maakasutuse maksimaalses ulatuses säilitamist tagavad meetmed on pigem ohtlikud nii mullastikule kui ka põllumajan- dustootmisele. Soovitan tutvuda Tartu Ülikooli teadlaste koosta- tud Rohemeetri rakendusega ( https://rohemeeter.ee/ ). Soovi- tan hinnata rakenduse abil suuremate põllumassiivide keskel maas- tiku tuge elurikkuse säilimisele ja lugeda soovitusi olukorra pa- randamiseks. Konsulteerige vajadusel mullateadlaste ja liigilise mitmekesisuse uurijatega. Teen ettepaneku lisada järgmine punkt praeguse 2. punkti järele. " * Piirkonna väärtuslikud põllumajandusmaa-massii- vid on reeglina muu maakasutusega ebapiisavalt liigendatud. Seetõttu reeglina ei ole tuuleerosioon tõhusalt takista- tud ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole reeglina tagatud. Olemasoleva olukorra säilitamisest piirkon- nas ei piisa väärtuslike põllumajandusmaade kvali- teedi hoidmiseks ja põllumajandustootmise tagamiseks. Maakasutuse täiendavat - kuid mitte liig- set --liigendamist ja mitmekesistamist tuleks soo- sida, kui see aitab väärtuslikepõllumajandusmaade kvali- teeti hoida ja tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkust piirkonnas." E11. Peatükis 9.15. "Meetmed kliimamuutustega arvesta- E11. Väärtusliku põllumajandusmaa kui miseks" sisaldub selle peatüki kontekstis arusaa- põllumajanduslikuks tootmiseks olulise ressurssi matu väärtuslike põllumajandusmaade säilitamist ja kasu- olemasolu on vajalik vegetatsiooniperioodi tamist puudutav lause, mis tuleks eemaldada, või täiendavalt pikenemisega kaasnevate võimaluste ära selgitada. Kliimamuutus ei tähenda ainult positiivset mõju vege- kasutamiseks (uute põllukultuuride ja sortide tatsiooniperioodi pikkusele, kasutusele võtmine, selliste kultuuride kultuuride saagikusele ja erinevate uute kultuuride kasvata- kasvatamine, mis senini lühikese kasvuperioodi mise võimalustele. Nagu KSH aruande eelnõus toodud infost jä- tõttu ei valminud), mistõttu selle säilitamine ja reldub, tähendab see ka suuremat ikalduse tõenäosust äärmus- sihtotstarbelises kasutuses hoidmine on like ilmaolude sageduse ja kestvuse suurenemise kaudu. põhjendatud. Eeskätt olukorras, kus toiduainete Kui me jätkuvalt rõhume väärtuslike põllumajandusmaade põl- nõudlus vs pakkumine maailmaturul on järjest lumajanduslikuks 62 / 67  Põltsamaa üldplaneering kinnistamisele, suurendame sellega oma majanduse ja sot- suurenev. Täpsustame KSH aruannet, et mõte siaalse toimetuleku ebastabiilsust seoses muutuva kliimaga. paremini välja tuleks. E12. Mõte tee kaitsevööndi laiendamisest õhusaaste ja müra E12. KSH kontekstis nõustume ja korrigeerime mõju vähendamiseks tuleks lisaks ÜP eskiisile tervikuna välja aruannet. võtta ka KSH aruande eelnõust. Piisab soovituslikust piiran- gust uute elamute jt müra- ja saastetundlike ehitiste suhtes. 05.02.2019 1.Ettepanek, kasutada väärtuslikke põllumajandusmaid (vpm) al- 1.VPM tingimused on seatud paindlikud, et oleks ternatiivselt puittaimede biomassi kasvatamiseks energeetika võimalik ka muid maakasutusi otstarbeid seal tarbeks. Põllumajanduslik maakasutus ei pruugi tagada maa mul- vajadusel rakendada. laviljakuse säilimist. 2.Täpsustada vpm-piire nii, et katastriüksus 61604:001:0561 2.Arvestatud. jääks vpm-st välja. Aulis Kaju ESKIIS 1 1.VPM- mulle kuuluvatel kinnistutel asuvatel põllumaadel (Peebu 1. MPS ja ka VPM on UPs informatiivsena, kihid tu- 04.2020 ja Kolmoja) järvepoolsel osal (Lisa 1) ei ole maaparandussüs- levad vastavatest ametitest või maakonnaplanee- teemi (lisa 2, lisatud ka koopia Põllumajandusameti kirjast) ja on ringust, seda infot saab vajadusel täpsustada ning paisutatud veetaseme tõttu aastaringselt liigmärg või vee all. vastavate ametitega suhelda, et nende hallatav in- Põllumajanduslik tegevus on seal mingis osas raskendatud kui fokiht saaks täpsemaks. mitte võimatu, seega tuleb anda sellele muu rakendus. Kuna ni- Ala on määratud ärimaaks, sest ettepanek on metatud maa asub potensiaalses turismipiirkonnas, siis minu nä- asjakohane. gemus on mitte arvestada juba ÜP järgi Kamari järve piirkonnas asuvaid järvega samas tasapinnas olevaid põllumaid vpm hulka. Ühtlasi soovin tulevikus dreenimata põlluosa sihtotstarbe muut- mist põllumajandusmaast turismi protsendiga ärimaaks. 2. Kuna ÜP visioonis on märgitud, et soovitakse noortele pere- 2.Pole eraldi vaja elamumaaks määrata, sest seda dele luua meeldiv ja turvaline, valikud pakkuv elamufond, siis funktsiooni saab tulevikus sinna alale kavandada ja näen enda kinnistul selleks võimalusi, eeskätt seda läbiva tee kaaluda kui täpsem lahendus on teada. tõttu (eratee PE57 Pardi tee )Kas on võimalik ÜP-ga määrata Väike –Kamari hajakülas, Kolmoja kinnistul olevad maatulundus- maad potensiaalseks elamumaa piirkonnaks? 3. Seoses tulevase veelauapargiga, turismi eeldatava elavnemi- 2.Ei ole üldplaneeringu teema. sega piirkonnas ja hobikalastajate /looduses puhkajate arvu kas- vuga ootan vallalt lahendusi küsimuses, kuidas on planeeritud mootorsõidukite parkimine järve vasakkaldal. Mulle kuuluv era- 63 / 67  Põltsamaa üldplaneering tee on määratud avalikuks kasutuseks, seega on tekkinud olu- kord, kus igamehe õigust ligipääsuks kallasrajale tõlgendatakse õigusena pääseda sinna mootorsõidukiga ja parkida jõe või järve kaldal. Sellega eiratakse kehtivaid seadusi, kahjustatades kallas- rada, jättes prügi loodusesse, ei ole tagatud liiklusohutus tee kitsastel lõikudel ja haljasalal parkimisega, rääkimata muudest liiklusest tulenevatest negatiivsetest mõjudest nagu müra ja suurte põllumajandusmasinate pendelliikumine hooajal. Sellega seoses soovin, et KOV leiaks olukorrale lahenduse, mis arves- taks rohkem tee-ja maaomaniku õigustega, järve ääres elavate elanike ja puhkajatega. 4. Turismiga seoses on mitu tähelepanekut. Suvisel ja ka kevadi- 4.Ei ole üldplaneeringu teema. sel pesitsushooajal häiritakse lärmakate ja hinnanguliselt suurel kiirusel jõesuudmest ülesvoolu sõitvate veesõidukitega (ka jeti- dega) nii seal elavaid inimesi kui pesitsevaid linde. Oleme kor- duvalt naabritega olnud sunnitud häirijaid ise korrale kutsuma. Samuti tekitatakse lainetusega kaldaerosiooni. Teen ettepaneku liikluspiirangute kehtestamiseks motoriseeritud veesõidukitele Põltsamaa jõe suudmest ülesvoolu ja paigaldada mõjuala piirile vastav tähis ja kodukord paatide vettelaskmisko- has. Vallal on initsiatiiv määrata ÜP-s Põltsamaa jõe vasakkaldale Ka- mari järvest Põltsamaa linnani kulgev matkarada. Esialgne plaan oli panna see rada kulgema mööda kallasrada. Kuna see mat- karada läbiks eramaid ja kulgeks osalt niisugusel kujul läbi kolme kinnistu õueala, siis ei pea ma sellist matkaraja kulgemist võima- likuks. Samuti ei soovi ma, et see matkarada kulgeks Kolmoja kinnistut läbivat kallasrada mööda. Eriti juhul, kui see eeldab mingeid rajamistöid. Vajadusel võin seda põhjendada edaspidi. Kamari järve piirkonnas olev puhkeala/majutused/parvsaun on eelmistel hooaegadel olnud vee heli edasikandevõime tõttu suh- teliselt lärmakad ja näha on et ka loodust risustavad. Nimetatud piirkond ei ole ainult puhkajate-kalasatajate päralt, seal on mit- meid majapidamisi, kelle elu-olu selline näiliselt reguleerimata käitumine häirib. Kas omavalitsusel on pakkuda lahendusi öö- rahu tagamiseks ja prügikäitluse korraldamiseks nii, et seda järgitaks turismiteenuse pakkujate ja tarbijate poolt nimetatud piirkonnas? 64 / 67  Põltsamaa üldplaneering 5.Kolmoja kinnistul asuv endine kanala nüüd lao- ja tootmis- 5. Kaardil täpsustatud, määratud ärimaaks, mis hoone ei ole ÜP eskiisil ära märgitud ärimaana mida see tegelik- võimaldab vajadusel ka tootmist kavandada sinna kuses on. Ettepanek: määrata antud hoone ja hulka. sellega piirnev ala äri või tootmismaaks. Teen ettepaneku seoses minu kinnistute tavalisest suurema ava- liku kasutusega(kinnistuid läbiv Pardi tee) sulgeda kallasrada avalikkusele ca’ 500 m ulatuses. Indrek Eensalu ESKIIS 1 1.Kuningamäe spordikeskuse piirkonda lasketiiru rajamise võim- 1.Kaardimaterjali täpsustatud. 04.2020 alus õhk- ja sportrelvadele. 2. Kamari alevikus täiendavad maakasutusotstarvete muudatu- 2. Tööstuse tn 3 kaardile sisse viidud. Tootmisalade settepanekud: võib elamumaad kavandada, kui see tootmistege- Tööstuse tn 3 riigi kataster 61601:001:0414 elamumaaks, vusega vastuollu ei lähe, seega ei pea seda maaka- Sakala tn 2 riigi kataster 61601:001:0415 osaliselt elamumaaks sutust sinna eraldi välja joonistama. (Jõe tee ja Pikknurme mnt nurgas) Aivo Saar ESKIIS 1 1. Vähendada Mällikvere külas, Koidu ja Põllukivi katastriüksustel 1.Ettepanek kajastub EKV vähendamise tabelis. 04.2020 Põltsamaa jõe ehituskeeluvööndit 25 meetrile. Põhjendused (lühi- KOV teeb vastavad ettepanekuid Kkametile, kes ot- dalt): sustab EKV vähendamiste üle. • Põllukivi kinnistu piirneb Lepa tänava äärse elamuarendusega, kus on juba ehituskeeluvööndit vähendatud ja kohaliku omavalitsuse poolt välja ehitatud tehnovõrgud. Põllukivi kinnistule olen planeerinud elamuarenduse ala koos avalike puhkealadega. Puhkealadel on tavapäraselt mitmeid puhkerajatisi, näiteks kiiged, pingid, mänguväljakud, grillimiskoht jne. Kuna nimetatud rajatiste ehitamine on ehituskeeluvööndis keelatud, siis on vööndi vähendamine põhjendatud ja vajalik arenduse ellu viimiseks ning vallakodanikele lisa puhkevõimaluste loomiseks. • Koidu kinnistule olen planeerinud väga omanäolise puhkeküla arendamist, kuhu tulevad turistidele hooajaliseks majutuseks mõeldud võimalused koos muu vajaliku taristuga, näiteks kämpingud, grillkoda, jõeäärne ujumiskoht, võrkpalliplats ja mitmed teised vaba aja veetmise võimalused. Koidu kinnistu ehituskeeluvöönd ulatub suures osas metsani, mida on plaanis säilitada puhkeala väärtusliku osana. Ehituskeeluvööndi vähendamine loob oluliselt paremad võimalused eduka elamu- ja turismiala arenduseks ning tõstab turistide huvi Põltsamaa piirkonna vastu. Põltsamaa Jahi- ESKIIS 1 1. Lisada ÜP-sse jahi-laskespordi rajatised Õõbiku kinnistul 1.Lisatud. selts 04.2020 (61606:001:0940) ja Läti-Tõnise kinnistul (61605:001:0790) 65 / 67  Põltsamaa üldplaneering Lauri Tammel ESKIIS 2 1.Üldplaneeringu eskiislahenduse lk 39 lisada loetellu "Umbusi 1.61605:003:0018 – piisavalt ruumi ehitada juba 30.08.2020 e- küla keskus, kinnistud…” järgmised samas täna, vähendamine pole põhjendatud kiri asuvad kinnistud: 61605:003:0018, 61605:003:0063.., 61605:003:0063 – täiendavalt asub kinnistul ees- 61605:002:0199 - Umbusis on meil külaplatsi jõe ääres, mis vool, juurdepääsu keeruline rajada, lähialad ei ole jääb ehituskeeluvööndisse. Sooviksime külaplatsi arendada ja hoonestatud, seega kinnistule ehitamine pole ehitada varjualust, kuid see ala jääb ehituskeeluvööndisse. See mõistlik ega otstarbekas on ainukene võimalik asukoht, mida Umbusi elanikud avalikult 61605:002:0199 – külaplatsi arendamiseks ja kasutada saaksid, kõik muu on eraomandis. Palume kaaluda seal avalikult kasutatava varjualuse ning arhitektuur- vööndi vähendamist, et saaksime seda avalikes huvides aren- sete väikevormide rajamiseks lubatud. dada. 2. Lisada maakasutuse kaardile (Kaart 1. Maakasutus) perspek- 2. Hetkel pole põhjendatud, kuna liikujaid sel suu- tiivne kergliiklustee Kamari alevik - nal vähe. Umbusi küla. 3.Seoses kavandatava Pikknurme-Kamari tee asfalteerimisega 3. Ei ole põhjendatud, kuna liikujaid sel suunal kaaluda ka sama marsruudiga kergliiklustee ehitamise võimalust vähe. 01.09.2020 seisuga elab Umbusi külas 81 ning selle lisamist Põltsamaa valla üldplaneeringusse. Antud lõigu elanikku ja sellest tulenevalt ei ole JJT rajamine kergliiklustee ühendaks Puurmani ja Põltsamaa ning avaks või- mõistlik. Vallal on kavas koostöös riigiga nimetatud maluse teed elektrijalgratta vm kergliikuriga läbida, mida soovi- tee viia kõvakatte alla ja sellega seoses paranevad tas ka üldplaneeringu liikuvusanalüüs (vt liikuvusanalüüs lk 31). oluliselt piirkonnas liikumisvõimalused. Heiki Sepp ESKIIS 2 1.Tutvusin ülplaneeringu eskiisi maakasutuse plaaniga (J1_Maak- 1. Täname, et tutvusite Põltsamaa valla üldplanee- 24.08.2020 e- asutus.pdf) ja leidsin üllatuslikult enda ning naaberkinnistud, mis ringu eskiislahendusega. Kirjutasite Põltsamaa Val- kiri 7- on muidu "Elamumaa" sihtotstarbega, eskiisil olevat kajastatud lavalitsusele 15.08-l e-kirja, et Pauastvere külas 1/2020/59-1 kui äri maaala. Kõnealused katastriüksused asuvad Pauastvere Tammiku, Kelleri, Sireli, Siili ja Pihlaka katastriük- külas: 1. Tammiku, 61605:001:2090 2. Kelleri, 61605:001:0276 suste maakasutuse juhtotstarved on üldplaneerin- 3. Sireli, 61605:001:1880 4. Siili, 61605:001:0242 5. Pihlaka, gus määratud ärimaaks. Maakatastris on nimetatud 61605:001:1500 Palun üldplaneeringu eskiisil teha vastavad pa- katastriüksuste sihtotstarveteks määratud elamu- randused ning märkida nimetatud katastriüksused "elamu maa- maad, vastavalt maaüksuste tegelikule kasutami- alaks". sele. Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juh- totstarve on territooriumi kasutamise valdav ots- tarve, mis annab piirkonnale edaspidise maakasu- tuse põhisuuna. Üldplaneeringu maakasutuskaardil on Puhu ristmiku piirkonnas ärimaa juhtotstarvega maa määratud suurele alale, mille koosseisus on mitmeid elamumaid, kuid valdav perspektiivne 66 / 67  Põltsamaa üldplaneering maakasutus võiks märgitud alal olla ärimaa. Äri- maa juhtfunktsioon ei takista elamumaadel edasi olemast elamumaa, maakatastri järgi. Üldplanee- ringu lahenduses ei määrata hajaasustusalal (mil- leks on ka Pauastvere küla nimetatud katastriüksu- sed) elamumaa juhtotstarvet. Hajaasustuses mää- ratakse tootmis-, äri-, ühiskondlike hoonete-, mäe- tööstuse- ja riigikaitse juhtotstarbega maad. Maa- kasutuskaardi „valged alad“ hajaasustuses jäävad üldplaneeringu mõttes määramata aladeks. Lähtu- des eelnevast jääb valida, kas määrata nende ka- tastriüksuste juhtotstarveteks ärimaa või jätta ala määramata üldplaneeringu järgi. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 3.7 (Maakasutus) tabel 2 alusel on ärimaa juhtotstarve ja elamumaa maakasutuse ristkasutus lubatud ja jääb perspektiivne võimalus maad ka ärimaana kasutada. Lõplik lahendus maa- kasutuse juhtotstarve osas pannakse paika koos- töös teiega eelseisvate üldplaneeringu avalike aru- telude käigus ja -järgselt. 67 / 67  PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel Meie 22.04.2021 nr 7-1/2021/15-1 Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 1 Põltsamaa valla üldplaneeringu põhilahenduse ja KSH eelnõu kooskõlastamiseks. Uuendatud üldplaneeringu materjalidega saate tutvuda Põltsamaa valla kodulehel https://www.poltsamaa.ee/uldplaneering . Üldplaneeringut ja KSH aruande eelnõud on täiendatud vastavalt eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele. Põltsamaa valla üldplaneeringule varasemalt esitatud ettepanekud ja meiepoolsed vastused leiate koostöö tabelist, mis on kirjale lisatud. Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lõikele 2 ootame Teie vastust 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates. Kui kooskõlastaja ei ole selle aja jooksul kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Vään vallavanem Kersti Viggor arenguspetsialist 5309 6850 [email protected] Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank: Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007 Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK 48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050