Jõgeva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule laekunud ettepanekud ja arvamused

Kaasatud asutused 20.04.2021 nr 4-2/2-32 Jõgeva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule laekunud ettepanekud ja arvamused Saadame teile koostöötabeli Jõgeva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul laekunud ettepanekute ja arvamustega, millele on lisatud vallavalitsuse seisukoht. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikustamise protsess ei ole veel lõppenud, sest seoses Covid-19 piirangutega ei ole toimunud avalikke arutelusid. Kuna eelnõu avalike arutelude korraldamine on kohustuslik ning aruteludel tutvustatakse nii planeeringu lahendust kui ka KSH aruande eelnõud, siis tuleb tagada, et kõigil huvilistel oleks võimalik aruteludel osaleda. Veebi koosolek ei ole selleks sobiv viis. Covid-19 piirangute leevenemisel anname teile teada Jõgeva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalike arutelude toimumise ajad ja kohad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triin Pärsim majandus-ja arendusosakonna juhataja Suur tn 5, 48306 Jõgeva linn, Jõgeva vald | +372 776 6500 | [email protected] | www.jõgeva.ee Registrikood 77000401  Jõgeva valla üldplaneering KOOSTÖÖ TABEL SEIS 23.03.2020 Jõgeva valla üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja Jõgeva valla seisukoht ettepanekute osas. Sisukord 1. MINISTEERIUMID ................................................................................................. 3 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ....................................................................... 3 Rahandusministeerium ...................................................................................................... 4 Maaeluministeerium .......................................................................................................... 7 Kaitseministeerium.......................................................................................................... 10 Keskkonnaministeerium ................................................................................................... 12 2. AMETID .............................................................................................................. 18 Transpordiamet .............................................................................................................. 18 Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 23 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 28 Terviseamet ................................................................................................................... 29 Keskkonnaamet .............................................................................................................. 31 Maa-amet ...................................................................................................................... 43 Põllumajandusamet ......................................................................................................... 52 Päästeamet .................................................................................................................... 52 Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 52 Veterinaar- ja Toiduamet ................................................................................................. 52 3. OMAVALITSUSED ................................................................................................ 52 Mustvee Vallavalitsus ...................................................................................................... 52 Vinni Vallavalitsus ........................................................................................................... 52 Väike-Maarja Vallavalitsus ................................................................................................ 52 Järva Vallavalitsus ........................................................................................................... 53 Põltsamaa Vallavalitsus .................................................................................................... 53 1 / 61  Jõgeva valla üldplaneering Tartu Vallavalitsus ........................................................................................................... 53 4. TARISTU JA AVALIKE TEENUSTE VALDAJAD ....................................................... 53 AS Emajõe Veevärk ......................................................................................................... 53 Jõgeva Veevärk OÜ ......................................................................................................... 53 AS Kuremaa Enveko ........................................................................................................ 53 OÜ Torma Soojus ............................................................................................................ 53 AS Utilitas Jõgeva ........................................................................................................... 53 Elering AS ...................................................................................................................... 53 Elektrilevi OÜ ................................................................................................................. 54 AS Eesti Gaas ................................................................................................................. 54 Telia Eesti AS ................................................................................................................. 54 Elisa Eesti AS ................................................................................................................. 54 Tele2 Eesti Aktsiaselts ..................................................................................................... 54 Eesti Lairiba Arenduse AS ................................................................................................ 54 Jõgevamaa Ühistranspordikeskus ...................................................................................... 54 AS Eesti Raudtee ............................................................................................................ 54 MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus ................................................................................. 56 5. ETTEVÕTTED JM ASUTUSED ................................................................................ 57 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) .............................................................................. 57 Riigi Kinnisvara AS .......................................................................................................... 58 Eesti Taimekasvatuse Instituut ......................................................................................... 58 Luua Metsanduskool ........................................................................................................ 58 Riigi Kinnisvara AS .......................................................................................................... 58 Tornator Eesti OÜ ........................................................................................................... 58 Metsatervenduse OÜ ....................................................................................................... 59 Valga Puu ...................................................................................................................... 59 OÜ Metsagrupp ............................................................................................................... 60 Karo Mets ...................................................................................................................... 60 6. KOHALIKUD ELANIKUD, ÜHENDUSED, ETTEVÕTTED ........................................... 60 SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ...................................................................... 60 Jõgevamaa Koostöökoda .................................................................................................. 60 Luua Külaselts MTÜ ......................................................................................................... 60 2 / 61  Jõgeva valla üldplaneering M. Millend ...................................................................................................................... 60 7. MUUD HUVIGRUPID............................................................................................ 61 Kaitseliit ........................................................................................................................ 61 Kirja N Osapool kuupäev ja Ettepanek Omavalitsuse seisukoht r nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. 1. MINISTEERIUMID 1 Majandus- ja ESKIIS 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole ettepa- - kommunikatsioo- 02.02.2021 4-2/2-26 nekuid Jõgeva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegi- niministeerium lise hindamise aruande eelnõule. LS 1.Lisada punkti „Kaasatavad osapooled“ ka Tarbijakaitse- ja Teh- 1.Arvestatud. 23.07.2019 nr 1.10- nilise Järelevalve Amet. Samuti palume lisada üheks osapooleks TTJA lisatud kaasatavate nimekirja. Markeerime, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kuna taastuvener- TTJA-le on LS ja VTK saadetud samuti 17/19-0042/5613 gia tootmiseks tingimuste loomine on kohaliku omavalitsuse seisukohtade esitamiseks. üldplaneeringu teema. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lisatud samuti kaasatavate nimekirja. 2.Lisada Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja kesk- 2.Arvestatud. konnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse LS ja VTK Lisa 2 „Olemasoleva olukorra kirjeldus“ punkti 4. „Ettevõtlus“ alla kirjeldatav Jõgeva ettevõtlusala piir- ptk 4 on lisatud skeem Jõgeva linna ja selle kondade kaart. Tööhõive olukorda kirjeldavasse lõiku lisada ette- lähiümbruse peamistest ettevõtlusaladest. võtjate poolt, näiteks Töötukassa vahendusel pakutavate töökoh- tade arv võrdluseks väljatoodud töötute arvuga. 3.Planeerimise käigus näha võimalusel ette energiatootmiseks 3.Tänase info alusel ei ole võimalik neid alasid sobivaid alasid. Näiteks väikese põllumajandusliku väärtusega Jõgeva valla piirkonnas ette näha, arvestada tuleb alad või endised tööstuspiirkonnad võiksid tulevikus kasutust ka eraomandiga, millele ei saa nii konkreetseid leida päikeseenergia tootmisel. Ei saa välistada, et teatud piir- arengusuundi paika panna. Kui MKMil on kondades on sobivad olud tuuleenergia arendamisel. Energiatoot- konkreetsed soovitused ja ettepanekud, siis mine on tänu tehnoloogiate odavnemisele, hajaenergeetika tren- palume vastav metoodika meile esitada. dile ning energia turuhinna kasvamisele muutumas tavapäraseks 3 / 61  Jõgeva valla üldplaneering ettevõtluseks, millega võiksid tegeleda ka Jõgeva valla elanikud ja ettevõtjad. 2 Rahandusminis- LS 1.Erinevate keskuste arengu kavandamisel palume võtta läh- 1.Arvestatud UP vajadustest lähtuvalt. teerium 16.07.2019 tealuseks Jõgeva maakonnaplaneeringus toodud keskuste võr- gustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. Asustuse arengut nr 14-11/4085-3 suunavate juhiste osas tuleb lähtuda maakonnaplaneeringus sä- testatud põhimõtetest. 2.Juhime tähelepanu Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- 2.Tänase info alusel ei ole võimalik neid alasid riumi soovitusele kaaluda üldplaneeringu koostamisel võimalusi Jõgeva valla piirkonnas ette näha, arvestada tuleb energia tootmiseks vajalike alade kavandamiseks ja teha selleko- ka eraomandiga, millele ei saa nii konkreetseid hast koostööd. Vastavad soovitused ja põhimõtted on Majandus- arengusuundi paika panna. ja Kommunikatsiooniministeerium edastanud 13.03.2019 kirjaga UP täpsusastmes vajalik metoodika ja suunised nr 17-7/2019/2142 kohalikele omavalitsustele. MKMi poolt selles valdkonnas puuduvad. 3.Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavat- 3.Arvestatud. suse peatükis 5.2 „Väärtused ja piirangud“ on kirjas, et ehitus- LS ja VTK dokumendis on täiendatud keeluvööndi vähendamist analüüsitakse ennekõike Pedja jõe ehituskeeluvööndit puudutavat punkti järgmises ääres Jõgeva linnas ja Vana-Jõgeval ning vajadusel Kuremaal, sõnastuses: kuid ka hajaasustatud piirkonnas paiknevate veekogude kallastel. Veekogude äärsete alade ehitustingimuste Palume punkti täiendada selliselt, et ehituskeeluvööndi vähenda- täpsustamine ning vajadusel ehituskeeluvööndi mine peab olema hoolikalt kaalutletud ja põhjendatud. suurendamine või vähendamine. Jõeäärsetel kallastel on suur potentsiaal elamu- ja puhkefunktsioonide arendamiseks, mistõttu on vaja määrata vajalikud tingimused, et neid tegevusi võimaldada, kuid samal ajal tagada ranna ja kalda kaitse eesmärgid ning muude avalike väärtuste kaitse. Ehituskeeluvööndi vähendamine eeldab hoolikat kaalutlemist ja selgeid põhjendusi. Ehituskeeluvööndi vähendamist kaalutakse ennekõike Pedja jõe ääres Jõgeva linnas ja Vana- Jõgeval ning vajadusel Kuremaal, kuid ka hajaasustatud piirkonnas paiknevate veekogude kallastel. 4.Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavat- 4.UP käigus oleme leidnud, et tolmuvaba katendi suse peatükis 5.3 „Teed ja raudtee“ on kirjas, et üldplaneeringu prioriteetseid alasid ei ole otstarbekas ÜPs ülesandeks on avalikult kasutatavate olemasolevate ja perspek- käsitleda, kuna sellekohased otsused tehakse ÜP tiivsete maanteede, kohalike teede ja tänavate, jalg- ja jalgratta- väliselt. teede, matkaradade ja veekogude kallasradade juurdepääsude rajamise tingimuste täpsustamine ning uute teede (sh kergliik- lusteede) vajaduse määramine. Juhime tähelepanu sellele, et Jõ- geva maakonnaplaneeringus on lisaks jalg- ja jalgrattateedele ja- gatud kahte tähtsusklassi ka perspektiivsed tolmuvaba katendiga teelõigud. Palume üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel ar- 4 / 61  Jõgeva valla üldplaneering vestada maakonnaplaneeringu peatükkidega 4.2.2 „Perspektiiv- sed tolmuvaba katendiga teelõigud“ ning 4.2.3 „Jalg- ja jalgratta- teed“. 5.Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavat- 5.Arvestatud. suse peatükis 5.4 „Tehniline taristu“ on kirjas, et üldplaneeringu ülesandeks on uute energiatootmise sh taastuvenergia tootmise rajatiste (päikeseelektrijaamad, maaküte ja tuuleenergia) kavan- damiseks tingimuste määramine. Tulenevalt Jõgeva maakonnap- laneeringust palume kaaluda ka teistele taastuvenergia lahen- dustele (näiteks biogaasijaamad) sobilike tingimuste määramist. Palume tutvuda Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise raa- mes tehtud magistritööga „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“. 6.Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavat- 6.Olulise ruumilise mõjuga ehitisi UPga ei suse peatükis 5.4 „Tehniline taristu“ on kirjas, et üldplaneeringu kavandata. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted on ülesandeks on suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja olulise ruumilise käsitletud ÜP üldistatud täpsusastmes vastavalt mõjuga ehitiste loetelu ning tingimuste täpsustamine. Juhime tä- Maa-ameti infokihile. helepanu sellele, et olulise ruumilise mõjuga ehitiste loetelu alu- seks tuleb võtta Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitise nimekiri“. 7.Jõgeva valla üldplaneeringu aluseks olev Jõgeva maakonnapla- 7.Teadmiseks võetud. neering 2030+ ja olemasolevad maakondlikud uuringud on kätte- saadavad aadressil https://maakonnaplaneering.ee/jogevamaap- laneering. 8.PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse põhimõte, mille ko- 8.Teadmiseks võetud. haselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid stra- teegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asja- kohast teavet. Põhjalikumalt on planeerimisseaduse peatükis 2 sätestatud olulistest põhimõtete rakendamisest kirjutatud ju- hendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/static/sites/2/pla- neerimise-pohimotted_2016.pdf. Sellest tulenevalt palume arves- tada volikogude poolt heaks kiidetud Jõgevamaa arengustratee- gia 2035+ põhimõtetega. Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud materjalid on koondatud veebilehel www.planeerimine.ee alamteemana „Üldplaneeringute koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldplaneering/. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada nõustikku „Nõuan- deid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil 5 / 61  Jõgeva valla üldplaneering https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp- noustik/. Soovi- tame kasutada nõustikus toodud mõisteid. Palume arvestada vajadusega kohandada üldplaneeringu lahen- duse kaudu asustust, elukeskkonda ja taristut sobivaks kahane- vale ja vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu koostamisel soovitame kasutada juhendmaterjali „Suunised kahanevate piir- kondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kätte- saadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/ka- haneva-asustusega-piirkond/. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamisel palume kasutada Keskkon- naagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjali „Rohevõrgustiku juhendmaterjal“, mis on kättesaadav aadressil https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/projektid/elme/materja- lid/rohevorgustiku-toimivuse- analuus-ja-planeerimisjuhendi- koostamine. Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu kirjeldab „Eesti väikea- sulate uuring“, mis teeb ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmi- seks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja val- dade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/2019/03/eesti- vaikeasulate-uuring/. Teave üldplaneeringute uuringute ja analüüside toetusmeetme taotlusvooru „Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid“ kohta on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel aadressil https://www.rtk.ee/toetuste- rakendamine/haldusvoi- mekus/kohalik-ja-regionaalne-arendusvoimekus- toetused/uld- planeeringu. 9.Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohade ja KSH väljatöö- 9.Arvestatud. LS ja VTK peatükk 9 täiendatud tamise kavatsuse peatükis 9. „Kaasamiskava“ on esitatud nime- vastavalt ettepanekutele. kiri, kellega tuleb üldplaneeringu koostamisel koostööd teha ja keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Esitatud dokumen- dis on ühtses tabelis koos nii asutused, kellega tuleb koostööd teha, kui ka isikud ja asutused, kelle kaasamist kohalik omavalit- sus peab vajalikuks. PlanS § 76 ja § 85 toovad eraldi välja koos- kõlastamise ja kaasamise alused, kus koostöö tegijad annavad planeeringule kooskõlastuse ning kaasatavatel on võimalus esi- tada arvamusi. Sellest tulenevalt palume lähteseisukohtade tabe- lis eristada koostöö tegijad ja kaasatavad. 6 / 61  Jõgeva valla üldplaneering Palume loetletud ametkondade juurde lisada Majandus- ja Kom- munikatsiooniministeerium (taastuvenergeetika), Keskkonnami- nisteerium (maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaad), Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (raudteerajatis pla- neeringualal, raudtee kaitsevöönd), Kaitseliit (riigikaitselised ehi- tised), Politsei- ja Piirivalveamet (turvalisus), Eesti Taimekasva- tuse Instituut (taimekaitse, sordiaretus, piirkondlik riigiasutus), Luua Metsanduskool (kutsehariduse pakkuja maakonnas), Veteri- naar- ja Toiduamet (taudistunud põllumajandusloomade matmis- paikade määramise võimalikkus, intensiivne põllumajanduspiir- kond), SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (maakondlik arendusorganisatsioon), aktsiaselts Eesti Gaas (gaasivõrk pla- neeringualal) ja MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus (jäätme- käitlus planeeringualal). Jõgeva Vallavalitsus teavitas 17.06.2019 kirjaga nr 4-2/2-1 uue üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavat- suse kohta ettepanekute tegemise võimalusest vastavaid amet- kondi ja naaberomavalitsusi. Juhime tähelepanu asjaolule, et eel- nimetatud kiri edastati osaliselt teistele asutustele, kui on kirjas Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 9 „Kaa- samiskava“. Palume selle alusel lähteseisukohti korrigeerida. Sa- muti rõhutame, et planeerimismenetluses tuleb kogu menetluse vältel lähtuda läbivalt planeeringu „kaasamiskavast“ (üldplanee- ringu koostöö tegijad ja kaasatavad vastavalt PlanS §-ile 76). 3 Maaeluministee- ESKIIS 1. Seletuskirja jaotises 4.14 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ 1.Antud tingimuste seadmisel on oluline jätta iga rium 26.01.2021 nr 4.1- märgitu kohaselt on üldplaneeringus väärtuslike põllumajan- olukorra jaoks KOVile kaalutlusotsus ning seetõttu dusmaade määramisel võetud aluseks Jõgeva maakonnapla- on tingimused sõnastatud paindlikult. Tänane VPM 5/3047-1 neeringuga 2030+ määratletud kaardikiht, mida on lähtuvalt kiht pole igas asukohas piisavalt ajakohane ning kohalikest vajadustest ja ruumilisest arengust täpsustatud. Väär- oludele vastav ning need tingimused võivad veel tusliku põllumajandusmaa massiividest on välja arvatud õuealad, aja ning ÜP eluea jooksul muutuda, mistõttu on hooned, ETAK-i vooluveekogude, puittaimestiku joonobjektide ja muutuste võimaldamine läbi paindlike tingimuste teede kihi objektidele genereeritud puhvertsoonid, alla kahe hek- vajalik. tari suurused massiivid, samuti linna ja alevike tihedamalt asus- tatud aladel paiknevad massiivid. KSH aruande eelnõu jaotises 7.14 „Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale“ toodu kohaselt vähenes nimetatud täpsustamise tulemusel väärtuslike põllu- majandusmaade kogupindala ligi 2500 hektari võrra ehk 32 558 hektarilt 30 074 hektarini. Lisaks on seletuskirja jaotises 4.14 märgitud, et üldplaneeringuga määratav väärtusliku põllu- majandusmaa kaardikiht on informatiivne, mida võib edas- pidi kohapõhiste uuringute alusel ning kohalikest vajadustest läh- tuvalt täpsustada. Vajadusel võib väärtuslikke põllumajandus- maasid selle koosseisust välja arvata või neid juurde lisada, kui 7 / 61  Jõgeva valla üldplaneering see on põhjendatud. Nimetatud jaotises on toodud loetelu väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete kohta. KSH aruande eelnõu üldhinnangu kohaselt on üldplaneeringu koostamisel arvestatud väärtuslike põllumajandusmaade paik- nemisega ning kavandatud maakasutus toob kaasa väärtus- like põllumajandusmaade mõningase vähenemise, kuid see jääb väheolulisele tasemele ning ei too kaasa olulist negatiivset mõju. KSH hinnangul ei ole muud kavandatud tegevused väärtuslikel põllumajandusmaadel välistatud, kuid need peavad olema põh- jendatud ja hoolikalt läbi kaalutud ning vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid. Muude tegevuste osas tuleb eelistada tege- vusi, mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist, massiivide killustamist ega kahjusta nende sihtots- tarbelist kasutamist tulevikus. KSH hinnangul on üldplaneerin- guga kavandatud meetmed eeldatavalt tõhusad, kuna aita- vad säilitada väärtuslikke põllumajandusmaid ning tagada põllu- majanduse jätkusuutlikkuse. Maaeluministeerium nõustub KSH hinnangus toodud järeldus- tega ning meie arvates on üldplaneeringuga kavandatud väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kaitse ja kasu- tustingimused tõhusad, veenvad ja väärtuslikku põllumajan- dusmaad reaalselt kaitsvad ning kooskõlas eelnõu põhimõte- tega. Samas aga peame vajalikuks märkida, et väited, nagu „va- jadusel“, „üldjuhul“, „võimalusel“ jms, võivad tuua kaasa väär- tusliku põllumajandusmaa kaitsetingimuste reaalsel rakendamisel ebamäärasust ja mitmetimõistmist ning sellest johtuvalt võima- likke probleeme ja vastuolusid. Tulenevalt sellest soovitame tingimuste seadmisel kasutada kindlat ja üheseltmõistetavat kõneviisi. 2. Seletuskirja jaotises 3.2 „Hajaasustusala“ toodud selgitus- 2.Üldplaneeringu käigus on leitud, et test ning tabelis 2 „Üldplaneeringuga määratud juhotstarbe põllumajandusmaa juhtotstarbe määramine ei ole ja kavandatava sihtotstarbe omavahelised seosed“ märgitust asjakohane, kuna hajaasustuses ja ka mujal nähtub, et põllumajandusmaa, sealhulgas väärtusliku põllu- põllumajandusmaadel on mõistlik säilitada majandusmaa kohta ei määrata selle maa põllumajanduslikku paindlikud tingimused. kasutust tagavat juhtotstarvet. Märgime, et eelnõuga kavan- datakse täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllu- majandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Meie arvates annab väärtusliku põllumajandusmaa 8 / 61  Jõgeva valla üldplaneering kohta asjakohase juhtotstarbe määramine väärtusliku põlluma- jandusmaa kaitsemeetmete rakendamiseks suurema kindluse. 3. Seletuskirja jaotises 4.11 „Rohevõrgustik“ on tingimus, metsa- 3.Tingimus on eemaldatud. maa sihtotstarbe muutmine on keelatud. Märgime, et maaka- tastriseaduse kohaselt ei ole metsamaal eraldi sihtotstarvet. Tulenevalt sellest palume nimetatud tingimust korrigeerida. 4. Seletuskirja jaotises 5.2.3 „Sademevee kanalisatsioon“ ning 4. Tegevusi maaparandussüsteemi aladel on KSH KSH aruande eelnõu jaotises 7.21.3 „Sademevee ärajuhtimise aruandes käsitletud ptk-is 7.12. Antud peatükis on võimalused“ on käsitletud sademevee juhtimise tingimusi. muuhulgas toodud, et maaparandussüsteemi aladel Sellest ajendatuna peame vajalikuks osutada tähelepanu maapa- tegevuste kavandamisel tuleb juhinduda randusseaduse §-s 53 sätestatud maaparandussüsteemi lisavee maaparandusseaduses sätestatud korrast. Seega juhtimist käsitlevatele õiguslikele põhimõtetele, sealhulgas KSH aruandes on sellega sisuliselt arvestatud. maaparandushoiukulude tasumise alustele. Lisavee maaparan- Kuna nõuded tulenevad õigusaktist, siis neid pole dussüsteemi juhtimise korral suureneb maaparandussüsteemi asjakohane ÜPsse üle tuua. hoiutööde maht ning sellega seotud hoiukulud. Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätes- tatud, et kui selle maaparandussüsteemi, millesse lisavett ju- hitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osa- leb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandushoiu- kulude katmisel Põllumajandusameti määratud ulatuses. Muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodus- tatud, peab lisavett juhtiv isik korraldama maaparandushoiu- tööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustege- vuse käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda li- savee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. Seda silmas pidades ning juhuks, kui sadevee juhtimiseks kavandatakse kasutada ka maaparandussüsteemi, peame õi- geks, et kõnealuses jaotises käsitletakse ka lisavee maapa- randussüsteemi juhtimisega seotud nõudeid. LS Palume üldplaneeringu koostamisel järgida Maaeluministeeriumi Oleme ettepanekuga arvestanud üldplaneeringu 08.07.2019 nr 4.1- 20.05.2019 kirjaga kõikidele omavalitsustele saadetud seisukoh- koostamisel ÜP täpsusastmes, arvestades mh tade ja põhimõtetega väärtusliku põllumajandusmaa käsitlemi- teiste tegevusvaldkondade esindajate huvide ja 5/1657-1 seks üldplaneeringus. Määrata väärtusliku põllumajandusmaa vajadustega, et leida tasakaalustatud kohta sellise ulatusega ja põhimõttekindlad kaitse- ja kasutustin- ruumilahendus, mis ühelt poolt kaitseb väärtuslikke gimused, mis tagavad pikaajaliselt ja jätkusuutlikult nende põllu- põllumajandusmaid, kuid samas võimaldab maakasutuse mitmekülgsust. 9 / 61  Jõgeva valla üldplaneering majandusmaade säilimise ja selle kaudu meie riigi toidujul- geoleku. Kaitseministee- ESKIIS 1. Seletuskirja punktis 3.7.8 „Riigikaitse maa-ala“ on esi- 1.Täpsustame KSH aruandes ja ÜP-s toodud rium 25.01.2021 nr 12- mese tingimusena märgitud, et riigikaitselise objekti piiran- tingimusi. guvööndisse ei ole võimaliku müraleviku tõttu soovitav ehi- Juhime siiski tähelepanu, et riigikaitse maa-alale 1/20/4250 tada müratundlikke ehitisi või määrata ehitiste rajamist soodus- kavandatud tegevused võivad aga ei pruugi tavat maakasutuse juhtotstarvet. KSH aruande punktis 7.27 põhjustada mürahäiringuid. Vastav tingimus oli „Hinnang riigikaitseliste ehitistega arvestamisele“ on märgitud antud ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt, juhuks kui tingimus, et lasketiiru piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra mürahäiringuid põhjustavat objekti perspektiivis leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt ela- soovitakse kavandada, ÜP kontektsis tuleb muid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Juhime tähelepanu, et arvestada väga eriilmeliste tegevustega, ka Jõgeva vallas asub praegu ainult üks piiranguvööndiga riigi- nendega mille kavandamist täna pole ette teada. kaitseline ehitis - Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi- ja tagalakes- kus, mille asukoht on Jõgeva linnas ja mille kasutamisega ei kaasne müra sellisel määral, mis välistaks piiranguvööndis ehitamise lähtudes uute ehitiste müratundlikkusest. Müratund- like ehitiste ehitamist ja maakasutuse planeerimist on vaja vältida selliste riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndites, mida ka- sutatakse niisuguseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega tõe- poolest võib kaasneda häiriv müra või muud keskkonnahäiringud. Niisugused riigikaitselised ehitised on näiteks harjutusväljad, las- ketiirud, lennuväljad. Jõgeva valla territooriumil selliseid riigi- kaitselisi ehitisi ei asu ning avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus ei ole neid ka planeeritud. Seda ar- vestades soovitame eelnimetatud tingimused üldplaneeringu se- letuskirjast ja KSH aruandest välja jätta. 2. Kaitseministeerium on palunud oma 10.07.2019 kirjaga nr 12- 2.Täpsustame ning lisame kaardile. 1/19/2476 kajastada Jõgeva valla üldplaneeringus riigikaitselise ehitise Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuse piiran- guvööndit. Avalikul väljapanekul oleva üldplaneeringu eelnõu dokumentide hulgas on koostöötabel „Jõgeva valla üldplanee- ringu kohta laekunud ettepanekud ja Jõgeva valla seisukoht ette- panekute osas“, milles on omavalitsuse vastusena märgitud, et nimetatud piiranguvöönd kajastub joonisel. Paraku ei nähtu üheltki avalikul väljapanekul olevalt üldplaneeringu jooniselt riigi- kaitselise ehitise piiranguvöönd. Palume see kanda muid piiran- guid kajastavale joonisele. Vajadusel saadame teile piiran- guvööndi kaardikihi. 3. Palume korrigeerida seletuskirja punktis 6.8 „Riigikaitselised 3.Täpsustame tingimusi. objektid“ märgitud tingimust, mille kohaselt tuleb Kaitseministee- 10 / 61  Jõgeva valla üldplaneering riumiga kooskõlastada üle 28 m kõrguste ehitiste, mistahes kõr- gusega elektrituulikute ja päikeseelektrijaamade planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusload jm vajalikud materjalid. Selgitame, et koostöö ja kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga on kindlasti vajalik kõigi üle 28 m kõrguste ehitiste ja mista- hes kõrgusega elektrituulikute puhul. Päikeseelektrijaamade puhul piisab, kui üldplaneeringus on sätestatud nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standar- ditele. Praeguses üldplaneeringu eelnõus sisaldub selline tin- gimus seletuskirja punktis 5.2.9.2 „Päikeseenergeetika“. Väl- jaspool riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndit püstitatavate päikeseelektrijaamade Kaitseministeeriumiga kooskõlastamine ei ole tingimata vajalik, mistõttu palume selle nõude üldplaneerin- gust välja jätta. LS 1. Määrata Jõgeva vallas riigikaitselise otstarbega maa-alana 1.Kajastuvad joonisel. 10.07.2019 nr 12- Kaitseliidu Jõgeva maleva staabija tagalakeskuse maa-ala (Jõ- geva linn, Aia tn 36a, katastriüksus 24901:001:0006 ja Aia tn 1/19/2476 38, katastriüksus 24901:001:0180). 2. Kajastada üldplaneeringu joonistel ja seletuskirjas riigikaitse- 2.Kajastub joonisel, seletuskirja ei lisa, kuna tegu lise ehitise Kaitseliidu Jõgeva maleva staabi- ja tagalakeskuse on olemasoleva olukorra kirjeldusega, mis kajastub piiranguvööndi ulatus 300 m Aia tn 36a katastriüksuse Lisa 2-s. 24901:001:0006 välispiirist. Teie soovi korral saadame teile riigikaitselise ehitise piiranguvööndi kaardikihi teile sobivas vor- mingus. 3. Märkida üldplaneeringu seletuskirjas, et ehitiste ehitamine 3.Lisatud. riigikaitselise ehitise piiranguvööndis võib mõjutada riigikaitse- lise ehitise töövõimet, mistõttu tuleb riigikaitselise ehitise pii- ranguvööndisse ehitiste kavandamisel ja ehitamisel arvestada seadustest ja nende rakendamiseks antud õigusaktidest tulene- vaid piiranguid ja nõudeid. 4. Märkida üldplaneeringu seletuskirjas, et üle 28 m kõrged ehiti- 4.Lisatud. sed ning mistahes kõrgusega elektrituulikud ja tuulikupargid, sa- muti päikeseelektrijaamad kogu valla territooriumil võivad mõju- tada riigikaitseliste ehitiste töövõimet, mistõttu tuleb nende ka- vandamisel ja ehitamisel teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varajases etapis ning nende ehitamiseks antavad pro- jekteerimistingimused ja ehitusload tuleb Kaitseministeeriumiga 11 / 61  Jõgeva valla üldplaneering kooskõlastada. 5. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alu- 5.Ei ole otseselt UP teema ning ei sobitu sinna. sel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väl- Jätame käsitlemata. jaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäi- ringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Suuren- damaks inimeste teadlikkust riigikaitselise tegevuse erineva- test vormidest ja mõjudest palume üldplaneeringu seletuskir- jas käsitleda metsa kasutamist riigikaitselise väljaõppe korral- damiseks. 6. Elamute ja muude keskkonnahäiringute suhtes tundlike 6.Teadmiseks võetud. ehitiste planeerimisel ja ehitustingimuste määramisel arves- tada, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 alu- sel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra, mistõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müra- taseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätes- tatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 teise lause järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on va- jalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alterna- tiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajali- kud meetmed. Keskkonnaminis- ESKIIS Palusime pikendada arvamuse esitamise tähtaega kuni 1.Arvestada teerium 22.02.2021 nr 7- 22.02.2021. Jõgeva Vallavalitsust nõustus 21.01.2021 kirjas nr 15/21/261-4 100-1 tähtaja pikendamisega. 1. Jõgeva linnas asuvale Lille tn 16 (KÜ 24901:001:0183) kinni- sasjale on määratud puhke ja loodusliku maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Nõustume puhke ja loodusliku maa-ala maakasu- tuse juhtotstarbe määramisega kinnisasja sellele osale, mis jääb Ülase tänav L2 ja Ülase tänav L4 teemaa vahelisest mõtteli- sest joonest põhja poole. Ülejäänud kinnisasjale teeme ette- paneku määrata tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarve. 2. Jõgeva linnas asuvale Piiri tn 25 (KÜ 24901:001:0184) kinni- 2. Arvestada sasjale on määratud tootmise maa-ala maakasutuse juhtots- tarve. Teeme ettepaneku kaaluda kinnisasjale elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbe määramist. 12 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 3. Jõgeva linnas asuvale Energia tn 3c (KÜ 24901:001:0168) 3. Arvestada kinnisasjale on määratud elamu maa-ala maakasutuse juhtots- tarve. Tegemist on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisas- jaga, millel asub põllumassiiv. Teeme ettepaneku Energia tn 3c kinnisasjale elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarvet mitte ka- vandada. 4. Jõgeva linnas asuvale Aia tn 40c (KÜ 24901:001:0054) kinni- 4. Arvestada, laiendada ärimaa juhtfunktsiooni Aia sasjale on määratud puhke ja looduslik maa-ala maakasutuse tänavani. juhtotstarve. Aia tn 40c kinnisasi on hõlmatud Aia tänav 40 kin- nistu ja selle lähiümbruses asuva maa-ala detailplaneerin- guga, millega on planeeringualale kavandatud erinevad spor- dihooned, hotell, plats vabaõhuürituste korraldamiseks, auto- karavanide plats ja muu. Aia tn 40c kinnisasja sihtotstarve on ärimaa 75% ja ühiskondlike ehitiste maa 25%. Üldplaneeringu peatüki 3.7. Maakasutus kohaselt on puhke- ja looduslik maa-ala juhtotstarbe puhul lubatud kavandada nii ärimaa, kui ka ühis- kondlike ehitiste maa sihtotstarve kui see toetab puhkeots- tarve maa-ala eesmärgipärast kasutamist. Samuti on lubatud äri maa-ala juhtotstarbe puhul kavandada üldkasutatav maa sihtotstarvet, mis vastab puhkefunktsiooniga maale. Oleme arvamusel, et arvestades detailplaneeringut ja Aia tn 40c kinnisasja 75 protsendilise ärimaa osatähtsusega sih- totstarvet tuleks kinnisasjale määrata äri maa-ala maakasutuse juhtotstarve. 5. Jõgeva alevikus asuvale Lauripõllu (KÜ 24802:005:0246) kin- 5. Arvestada nisasjale on määratud puhke ja looduslik maa-ala maakasu- tuse juhtotstarve. Teeme ettepaneku Pedja jõe kalda ehituskeeluvööndist välja jäävale kinnisasja osale kavandada elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarve, kuna see osa piirneb elamumaadega. 6. Torma alevikus asuvale Mõisapõllu (KÜ 81001:001:0531) 6. Arvestada osaliselt. Laiendada tootmismaa kinnisasjale on määratud tootmise maa-ala ja aianduse maa-ala juhtfunktisooniga ala. Katastriüksuse põhjapoolne maakasutuse juhtotstarve. Nõustume tootmise maa-ala planee- osa jätta aianduse juhtfunktsiooniga alaks. rimisega. Mõisapõllu kinnisasi piirneb põhjast munitsipaalo- mandis oleva Nurmepõllu (katastritunnus 81001:001:0531, pindala 27126 m²) kinnisasjaga, millele on määratud aian- duse maa-ala maakasutuse juhtotstarve. Lõunast ja läänest piir- neb Mõisapõllu kinnisasi kasutuses oleva põllumaaga, mis on 13 / 61  Jõgeva valla üldplaneering üldplaneeringus määratletud väärtusliku põllumajandusmaana. Teeme ettepaneku Mõisapõllu kinnisasjale aianduse maa-ala maakasutuse juhtotstarvet mitte kavandada, kuna sellel ees- märgil on võimalik kasutada Nurmepõllu kinnisasja. 7. Üldplaneeringu peatükis 3.7.5. Puhke ja looduslik maa-ala 7.Tingimus on eemaldatud. (lk 21) on öeldud, et tagada kõrghaljastuse või metsa säili- mine võimalikult suures mahus. Sellisel kujul ei ole aru saada, kas tegemist on reegli või soovitusega. Samuti jääb ebaselgeks lauseosa metsa säilitamine võimalikult suures mahus. Soovitame täpsustada metsa säilitamise mahtu või osakaalu. 8. Üldplaneeringu peatükis 4. Väärtused ja piirangud (lk 25) 8. Eemaldame tingimuse, kuna RV väärtused on on välja toodud, et edasisel tegevuste arendamisel tuleb muude tingimustega kaetud. võimalusel vältida suuremaid raadamist nõudvaid arendusi metsaaladel, niitudel ja sooaladel. Sellest lausest ei tule välja mida täpselt siinkohal mõeldakse ja kui suur on suurema raadamist nõudva ala suurus. Teeme ettepaneku täpsustada suure raadamist vajava metsaala suurust. 9. Üldplaneeringu peatükis 4.9. Vääriselupaik (lk 28) käsitle- 9.Piisab viitest kehtivale õigusaktile, ÜPs me takse vääriselupaiku. Vääriselupaikade kohta on rohkem infot täpsemalt õigusakti põhimõtteid ei kopeeri, kuna toodud KSH aruande eelnõus, kuid siiski peame oluliseks õigusakt võib aja jooksul muutuda. Asjakohasem on viidata üldiselt. täiendada üldplaneeringus vääriselupaikade lõiku olulise infor- matsiooniga nende kaitse osas. Soovitame lisada ka kehtivad õi- gusaktid. 10. Palume üldplaneeringus ja KSH aruande eelnõus välja tuua, 10.ÜP seletuskirja lisatud täpsustus ptk 4.11: kas üldplaneeringus kavandatud rohevõrgustiku ruumistruktuur Jõgeva valla rohevõrgustik moodustab ühtse ja (tuumalade ja koridoride paiknemine) moodustab ühtse, seostatud terviku naabervaldade rohevõrgustikuga. Täiendame vastavas osas ka KSH aruannet. seostatud terviku naabervaldade rohevõrgustikuga. 11. Üldplaneeringu peatükis 4.11. Rohevõrgustik (lk 29) on 11.Üldplaneeringu täpsusastmest tulenevalt ei saa esitatud kasutustingimus, et rohevõrgustiku aladel (v.a väär- seda tingimust täpsemaks sõnastada, tegu ongi tuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 loodus- üldpõhimõttega, et üldjuhul saab igasugust majandustegevust rohevõrgustikku kavandada, likud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide kuid erisused tulenevad täpsematest reeglitest, mis elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad) kohalduvad asukoha ning objekti põhiselt. võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat ma- Täpsemad reeglid on antud täiendavalt erinevate jandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid teemade all. tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud. Palume üldpla- Tingimus on vajalik selleks, et anda üldine suund, neeringus selgitada ja täpsustada, mida on mõeldud tavapärase, et ka RVs saab tegevusi kavandada, mis RV põhimõtetega arvestavad. 14 / 61  Jõgeva valla üldplaneering rohevõrgustikuga arvestava majandustegevuse all. Praegusel ku- jul on see kasutustingimus üldsõnaline ega anna mingit alust üht või teist laadi maakasutuslikeks rakendusotsusteks. 12. Üldplaneeringu peatükis 4.11. Rohevõrgustik (lk 30) on 12. Täpsustame, et võrgustiku ülevaatamisel on esitatud kasutustingimus, et rohevõrgustiku koridoride alal tu- tegelikult vaadatud ja korrigeeritud selle kulgemist leb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% vastavalt sellele, kus asuvad metsasemad alad ja võimalusel püütud vältida väärtuslikke põllumaid. ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada kompenseerivaid Lähtutud on sellest, et suurem osa rohekoridorist meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega, põõsarinde kulgeks siiski metsasemal alal, ning et oleks rajamine jms), et tekiks rohevõrgustiku sidusus. Palume ruumiliselt vähem eraldatud osasid. Looduslike selgitada, mis on selle lause taust ja mida sellega täpselt alade fragmenteerumine hakkab elustiku liikumist mõeldakse. Palume täiendavaid selgitusi ja lisada täpsustusi se- mõjutama, kui maastikuüksuse metsasus langeb alla 50% . Kahanenud alad vähendavad loomade letuskirja. elupaikasid ning suurenenud isolatsioon takistab loomade liikuvust fragmentide seas. Seega väheneb ka üldine lindude, imetajate, putukate ja taimede arvukus ning muutuda võivad terved koosluste struktuurid. Sellest lähtuvalt on algselt seatud ka tingimus metsasuse osas. Kuna tingimus on tekitanud palju küsimusi ning tegu on pigem ideaalse olukorraga, mida on keeruline kohaspetsiifiilselt täpsemaks muuta, siis sleguse huvides võtame selle tingimuse välja, kuna seda on praktikas keeruline rakendada. 13. Üldplaneeringu peatükis 4.11. Rohevõrgustik (lk 30) sea- 13.Tingimust on täpsustatud järgnevalt: Rohevõr- takse kasutustingimus, et rohevõrgustiku tugevdamiseks säili- gustikus tuleb säilitada maastikulist ja bioloogist tada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad. mitmekesisust – metsakooslusi ja (pool)looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Vajalik on maas- Lisaks on seatud linna, aleviku ja külakeskuse rohekoridoris tikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, eesmärgiks rohevõrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinna- asulate lähiala põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud liste biotoopide (nt kivikuhjad ja põlluvahe-metsa- alad /…/. Toetame maastikuelementide säilitamise üldpõhi- tukad) hoidmine. mõtet, kuid sõnastus vajab üldplaneeringus täpsustamist. Pa- Tegu on üldise põhimõttega, mille rakendamist ja lume täpsustada, kas tegemist on põllumassiive omavahel vajadust kaalutakse asukoha- ning juhtumipõhiselt, eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või metsamaaga met- mille käigus selguvad täpsemad asjaolud. saseaduse tähenduses. Lisaks palume selgitada, mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine. Meie hinnangul on eelnevad tingimused soovitusliku iseloomuga, mille täitmise ot- sest kohustust maaomanikel ei ole. Juhul kui maaomandile pla- neeritakse seada kasutustingimusi, peavad olema need üheselt arusaadavad ja selgemini välja toodud. 15 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 14. Võimaliku maakasutuse mõjusid rohevõrgustikule käsitleb 14. Põllu- ja metsamajandus on väga spetsiifilised KSH aruande eelnõu peatükk 7.10. Mõju rohevõrgustikule. Ro- valdkonnad, mida me ÜP täpsusastmes ei hevõrgustiku toimist mõjutavate teguritena käsitletakse reguleeri, seda enam kuna valdavalt on tegu hajaasustusega, kus ÜP tingimused on pigem kaevandusalasid ja teedevõrgustikku. Muude Eestis tüüpiliste paindlikud. Samuti ei ole vajadust rohevõrgustiku majandustegevuste, nagu põllu- ja metsamajandus, võimalikke alal seada täiendavaid piiranguid metsa- ja mõjusid (või nende puudumist) rohevõrgustiku toimimise põllumajandusele. Kehtivad üldised seisukohast olulistes kohtades käsitletud ei ole. Palume neid mõ- rohevõrgustikule seatud tingimused. jusid KSH aruande eelnõus käsitleda. Palume vajadusel täien- dada üldplaneeringu kasutustingimusi. 15. Leiame, et täpsemate rohevõrgustiku kasutustingimuste 15.Palume tutvuda Maa-ameti arvamustega andmine üldplaneeringus ja käsitlemine KSH aruande eelnõus koostatavatele ÜP-dele. Maa-amet ei nõustu mitte on vajalik seoses maardlate võimaliku rajamise või laienda- ühegi täiendava piiranguga, mida oleme soovinud ÜP raames maardlatele seada. misega. Leiame, et üldplaneeringus peab seadma tingimuse Üldine soovitus rohevõrgustikku mäetööstusmaa võimalusel vältida kaevandamist rohevõrgustikus ja leevendada kavandamisel antud. kaevandamise kahjulikke mõjusid. Oluline on eelnevalt kaaluda Juhul kui Kkministeerium soovib seada RV-le alternatiivseid lahendusi ja kaasnevaid mõjusid rohevõrgusti- maardlate osas täiendavaid kitsendusi, palume Teil kule. suhelda otse Maa-ametiga, kes on Teie allasutus Rohevõrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kae- ning vajalikud kitsendused nendega kokku leppida. Kui olete kitsendused Maa-ametiga kokku leppinud, vandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste and- saame need vajadusel ÜP-sse sisse kanda. misel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel, vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meet- mete rakendamiseks. 16. Üldplaneeringu lisaks oleva aruande „Jõgeva valla rohevõr- 16.Tegu on üldise ÜP tingimusega, mida ei saa gustik“ osas palume selgitada lk 9 toodud mõistet minimaalne üheselt defineerida, vaid mida peab kohapõhiselt elustiku jätkusuutlike liikumisvõimalusi tagav loodusliku hindama. Näiteks juhul, kui koridor paikneb suures osas keskmiselt avatud maastikul (põllul jne) või taimestikuga vöönd. Palume täpsustada ja kirjeldada tingimused, on koridoris lähestikku mitmeid majapidamisi, siis millele peab selline vöönd vastama. Palume KSH aruande eel- peaks koridor olema ka laiem, et jätta loomadele nõus selgemini välja tuua, millised üldplaneeringus liikumisteede valikul rohkem võimalusi. Erinevate planeeritud rohekoridoride kasutustingimused tagavad sellis- elustikurühmade jaoks on vööndi dimensioonid ja tele tingimustele vastavate looduslike vööndite säilimise ja elus- iseloom erinevad. Putukatele piisab mõne meetrisest rohtunud ribast põllu servas, tiku liikumisvõimalused. suurkiskjad vajavad mitu suurusjärku laiemat metsaala. 17. Üldplaneeringu peatükis 4.11. Rohevõrgustik on rohevõrgus- 17.Tugialad ja koridorid eristatud nii kaardil kui ka tikku käsitletud, kui süsteemi, mis koosneb tugialadest ning GIS andmestikus. neid ühendavatest rohekoridoridest. Samas peatükis on sea- tud tingimusi eraldi tugialadele ja koridoridele. Üldplaneeringu joonistel ei ole tugialasi ja rohekoridore eristatud, vaid on tähistatud üldiselt rohevõrgustik. Peame oluliseks, et 16 / 61  Jõgeva valla üldplaneering üldplaneeringu koostamise ajal oleks juba üldplaneeringu digi- taalsete jooniste vormistamisel lähtutud riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja rohevõrgustiku digitaal- sed kihid oleksid vormistatud vastavalt määrusele, mis võimal- dab tugialade ja koridoride üksteisest eristamist. Me ei ole üldplaneeringu jooniste digitaalsete kihtidega tutvunud, aga kuna avalikustatud üldplaneeringu jooniste esituskujudel, mis on digitaalsete kihtide kujundatud ja küljendatud versioonid on mär- gitud rohevõrgustik ilma tugialasid ja koridore eristamata ja üldplaneeringu seletuskirjas on kasutustingimuste poolest tugia- lasid ning koridore eristatud, siis ei ole veebis pdf kujul kättesaa- davaks tehtud jooniste esituskujude põhjal aru saada, kus kohas millised tingimused kehtivad. Sellepärast peame oluliseks, et ka esituskujudel oleks rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid erista- tud. Palume jälgida, et rohevõrgustiku digitaalsed kihtide (GIS kaardiandmestikus) puhul oleksid ka tugialad ja koridorid erista- tavad. 18. Üldplaneeringu peatükis 5.2.9.2. Päikeseenergeetika (lk 18.Tegu on üldise põhimõttega, mida on vajalik 51) on öeldud, et päikeseelektrijaama rajamiseks sobilik ala asukoha- ja objektipõhiselt täiendavalt kaaluda. on üldjuhul liitumisvõimalustega elektriliini ja alajaama vahe- Tingimuse paremaks sõnastamiseks palume esitada endapoolne soovitud sõnastus. tus läheduses asuv lage, vähemetsane või väheväärtuslik ala ning kasutusest väljalangenud ala (nt endine tööstuspark, lauda- kompleks, väheviljakas põllumajandusmaa jmt). Pole selge ja arusaadav, mida täpselt mõeldakse vähemetsane all. Teeme et- tepaneku seda osa täpsustada seletuskirjas. 19. KSH aruande eelnõus (lk 114) on vigane viide keskkon- 19. Korrigeerime KSH aruannet. namõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) sättele: Uue jäätmekäitluskohta rajamisel tuleb lähtuda JäätS-ses ja KeHJS-ses toodud vastavatest sätetest ning koostada KeHJS § 61 kohane eelhindamine. Palume korrigeerida viidet vastavalt KeHJS § 6 1 . LS 1.Kuigi Keskkonnaministeerium on varasemalt teavitanud osasid 1.Arvestatud. 05.03.2019 nr 13- kohalikke omavalitsusi, et juhul kui muud Määruse nr 133 § 3 punktis 3 toodud juhud üldplaneeringu puhul ei rakendu, ei ole 1/19/1215 Keskkonnaministeeriumi kaasamine üldplaneeringu menetlusse vajalik, siis palume edaspidi kaasata planeeringu koostamisse Keskkonnaministeerium juhul, kui maakonnaplaneeringu, 17 / 61  Jõgeva valla üldplaneering üldplaneeringu ning riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplanee- ringu mõju ulatub jätkuvalt riigi omandis olevale maale või Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevale maale, mille volita- tud asutus on Maa-amet. 2. AMETID 4 Transpordiamet ESKIIS Järgnevad kaitsevööndite ulatuste ettepanekud väljendavad 26.01.2021 nr 7.1- Transpordiameti, kui riigitee ohutuse eest vastutaja jaoks vaja- (end nimega Maan- 2/21/2153-1 likku kaalutlusruumi planeerimis- ja projekteerimisprotsessis. teeamet) Suuremad, kui 10 m kaitsevööndid alevikes on vajalikud siis, kui liikluskord on asulavälise iseloomuga: kiiruspiirang on ≥70 km/h, liikluskeskkond ei toeta kehtivat kiiruspiirangut, nähtavus on piiratud, liiklussagedus on kõrge ja/või kus ehitusloakohustus- like ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib aval- dada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Eelnevast tulenevalt palume vallavalitsust ja pla- neeringukonsultanti arvestada ettepanekutega määrata riigitee kaitsevöönd ulatusega 30 m äärmise sõiduraja servast järgmistes lõikudes: 1. Arvestada 1. Jõgeva linn: 36 Jõgeva-Mustvee km 1,94-2,1 (linnapiiriga külg- nev riigiteelõik) – 160 m pikkune lõik, millel on asulaväline liik- luskeskkond. Lõigul on sobilik määrata ühtlaselt 30 m kaitsevöönd. Olemasolevad elamud jäävad kaitsevööndist väljapoole ning arvestades üldplaneeringuga vahetult kõrvalasuva ala kavan- damist ärimaaks, ei kitsenda laiem teekaitsevöönd oluliselt ehi- tustegevust, samas aga võimaldab piirkonda käsitleda tervikuna. 2. Jõgeva alevik: 36 Jõgeva-Mustvee km 2,07-3,77 (riigiteega 2. Arvestada külgnevalt Jõgeva aleviku piires) – arvestatava liiklussagedusega tugimaantee, kus on selgelt asulaväline keskkond. Teelõik on sirge ning kuni 90 km/h kiirusrežiimist tulenevalt peame vajalikuks 30 m teekaitsevööndi määramist. Laiem kaitsevöönd on ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja toimivuse tagamiseks ning samas jätab võimaluse näiteks tee ümberehituseks või ringristmiku raja- miseks, kui tulevikus tekib suurenenud liiklussagedusest tulene- valt selleks vajadus. 3. Siimusti alevik: 14148 Siimusti-Kaave km 0,97-1,94 (aleviku 3. Arvestada piirist kuni Keraamika tänavani) – lõigul on selgelt asulaväline liikluskeskkond, hoonestusjoon puudub ning kiirusrežiim on kuni 90 km/h. Näeme vajadust 30 m teekaitsevööndi määramiseks. Hil- jem põhjendada, miks ikkagi peab riigiteele/ riigiteelt avaldu- vate mõjude tõttu arvestama normikohase külgnähtavusalaga 18 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 16 m tähendab oluliselt suuremat halduskoormust, kui kohe mää- rata laiem teekaitsevöönd ning järgnevates menetlustoimingu- tes anda nõusolek kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt konkreetsele juhtumile. 4. Torma alevik: 36 Jõgeva-Mustvee km 23,74-24,82 (aleviku pii- 4. Arvestada rist kuni riigitee nr 13168 ristmikuni) ja km 25,56-26,28 (kohaliku Karjafarmi tee ning riigitee nr 14112 ristumiskohast kuni aleviku piirini) – tee geomeetriast ning kuni 90 km/h kiirusrežiimist tule- nevalt peame vajalikuks 30 m teekaitsevööndi määramist mõle- mas lõigus. Hiljem põhjendada, miks peab ohutuse või nähtavuse tagamiseks ning riigiteele/riigiteelt avalduvate mõjude tõttu ar- vestama normikohase külgnähtavusalaga 20 m tähendab oluliselt suuremat halduskoormust, kui kohe määrata laiem teekait- sevöönd ning järgnevates menetlustoimingutes anda nõusolek kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vasta- valt konkreetsele juhtumile. 5. Torma alevik: 13168 Ulvi-Lilastvere-Torma km 13,91-14,51 5. Arvestada (aleviku piirist kuni riigitee nr 36 ristmikuni paremal pool teed) – Näeme vajadust 30 m teekaitsevööndi määramiseks riigitee pare- mal teeküljel, kus hoonestus praktiliselt puudub. Juurdepää- setavuse seisukohalt on piirkonnal arvestatav arengupotent- siaal. Antud teeküljel ei ole üldplaneeringuga määratud maa- kasutust, seetõttu sõltub tulevikus arendajast. Näiteks äri- ja tootmismaade puhul on tavapärane praktika, et parklad ning muud manööverduseks vajalikud pinnad kavandatakse riigiteega külgnevalt. Seetõttu on laiem kaitsevöönd ühelt poolt vajalik riigi- tee ohutuse ja toimivuse tagamiseks, teisalt ei kitsenda see oluli- selt hoonete ehitamist. Kaitsevööndisse võib ehitada Transpordia- meti nõusolekul, kui see ei vähenda riigitee ohutust ega toimivust. 6. Riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid 6.Täpsustatud. täidab Transpordiamet. Sellest tulenevalt palume kanda kaar- dirakendusele ning planeeringu joonistele kõikide riigiteede teeregistri kohased numbrid tervikkujul ning loetavas suuruses. Tekstilises osas palume asendada Maanteeamet sõnadega riigitee omanik või Transpordiamet. LS 1.1.Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude 1.1.Arvestatud UP täpsusastmes ja vajadustest 15.07.2019 nr 15- tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas lähtuvalt. 2/18/53160-5 jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida Teadmiseks võetud. suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkulep- 19 / 61  Jõgeva valla üldplaneering peliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liik- lussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussage- dusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist (Jõgeva vallas puuduvad). Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit: https://maantee- amet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?ap- pid=293d200a16454c1c84f2cfe35720149f 1.2.Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vas- 1.2.Arvestatud UP täpsusastmes ja vajadustest tavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede lähtuvalt. omandamist. 2.Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava 2.1.-2.3 Arvestatud. kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama pa- ragrahvi lõike 3 alusel. 2.2. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna, alevit, alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põh- jendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kait- sevööndi laiuse vähendamist. 2.3. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3.Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määra- 3.1. Tingimus on sõnastatud UP ja kohalikest mine: vajadustest lähtuvalt. 3.1.EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kait- sevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse mää- ramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kait- sevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liiklus- keskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoo- nestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et aren- daja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võt- mine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 3.2.Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul ka- 3.2. Teatud juhtudel on mõistlik need teed ka riigi- vandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering tee transpordimaale kavandada, mistõttu tingimuse ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, 20 / 61  Jõgeva valla üldplaneering kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kerg- lisamine sellises sõnastuses pole põhjendatud. Olu- liiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. line on luua terviklik ja süsteemne võrgustik, mis arvestab ka jalgratturite ja jalakäijate vajadustega. Riigiteed on ka nende liikujate teenindamiseks mõeldud. Avatud menetlus lisatud. 3.3.Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht koos- 3.3.Esialgu lisatud tingimus sõnastuses, mis on kõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suu- varasemalt MTAga kokkulepitud teiste UPde rem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituuli- raames. Mille alusel soovitakse Jõgeva UPs kute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei rangemat tingimuse sõnastust? Kas on tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioo- põhjendatud? nist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = roo- tori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutata- vate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tugi- nedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituuli- kuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.4.Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määra- 3.4. Üldplaneeringu raames kaaluti tehnoloogilise mise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk- vööndi määramist maanteedele, kuid leiti, et rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral. omavalitsuse seisukohast seab see aladele liialt suured kitsendused objektide osas, mille kavandamine pole täna piisavas täpsusastmes teada. Selle tulemusena on leitud, et tehnoloogilist vööndit üldplaneeringus ei määrata. 3.5.Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida ole- 3.5. Üldplaneeringus antud teedevõrk vastab masoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingi- kavandatavatele vajadustele. Tingimused, mis UP muste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, kontektsis vajalikud, on lisatud. mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude raja- mise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võr- gustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.6.Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises 3.6.Arvestatud. osas, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Maanteeametiga. 21 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 3.7.Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud pai- 3.7.Arvestatud. galdatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailpla- neeringu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1.Lisatud üldine põhimõte. 4.1.Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahe- lise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurde- pääsud lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. 4.2.Määrata koostöös Maanteeametiga oluliselt muudetavad tee- 4.2.Hetkel selliseid teelõike pole teada. lõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat tee- lõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigal- damine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristu- miskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumis- kohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. 5. Liikuvus ja ühistransport 5.1.Võetud teadmiseks, UPs kasutatud lähenemist, mis vallale kohalikest vajadustest tulenevalt 5.1.Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuan- asjakohane. deid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel. 5.2.Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistrans- 5.2.UP täpsusastmes selliseid kohti ei määranud, pordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatu- kuna täna pole konkreetsed asukohad teada. sed) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipää- Pigem antud üldised põhimõtted, mida arvestada setavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline mää- kui need arenguplaanid tekivad. rata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga 22 / 61  Jõgeva valla üldplaneering hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. 6.1.Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähele- 6.1.Arvestatud. panu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kah- juliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meet- mete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 7.1.KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiiv- 7.1.Arvestatud ÜP täpsusastmest ja vajadustest seid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanik- lähtuvalt. konna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.2.Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfää- 7.2. Arvestatud ÜP täpsusastmest ja vajadustest riõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra lähtuvalt. normtasemetest lähtuvalt. Muinsuskaitse- ESKIIS 1. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele 1. Me ei saa ÜPsse lisada Teie polt välja toodud amet 03.02.2021 nr 1.1- arheoloogiamälestistele maastikul palju juba avastatud või eelda- tingimusi kui meil ei ole teada vastavad alad, kuna tavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida alade paiknemist ja sinna kavandatavaid tingimusi 7/2507-5 on vaja täiendavalt kaaluda. tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada, et kultuur- maastiku ajalise mitmekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edas- pidi. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb teadaolevate ja või- malike arheoloogiliselt väärtuslike alade määratlemiseks analüü- sida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (kohani- med, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmestik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muististele säilimistingimuste määratle- mine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel (ehitamine, kae- vandamine jms) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud maasti- kul. Ajaliselt ei ole Muinsuskaitseametil võimalik arheoloogiapärandi prognoosi lähikuude jooksul koostada. Kuna prognoos võib val- mida pärast üldplaneeringu Rahandusministeeriumile heakskiit- miseks esitamist, siis palume planeeringusse sisse järgmised vii- ted, mis tagavad arheoloogiapärandi prognoosi tulemustega ar- vestamise: 23 / 61  Jõgeva valla üldplaneering  Prognoosi käigus välja selgitatud tõenäolistel arheoloo- giapärandirikastel aladel tuleb: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) Muinsuskaitseametiga kooskõ- lastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3); 2) Muinsuskaitseameti seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta tuleb küsida kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplaneeringu koosta- mist. 2. Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmeki- 2. Objektid on ÜP-le vajalikus täpsusastmes ning hilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast selle vajadustest lähtuvalt kajastatud. Põhimõtted põhimõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (muin- on üldised, tabel ei omaks ÜP kontektsis väärtust, suskaitseseaduse § 3 lg 7). Muinsuskaitseamet pani üldplaneerin- sest võimalikke tegevusi ja otstarbeid mälestise gute koostajatele kokku juhendi (https://www.muinsuskaitse- kasutusena on mitmeid. Soovime ÜP raames amet.ee/sites/default/files/content-editors/Arhitektuur/uldpla- keskenduda pigem perspektiivsetele neeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pdf), kasutustingimustele, mitte niivõrd oleva olukorra milles annab suuniseid ja teeb ettepanekuid, kuidas planeerimisel kirjeldamisele, kuna see info hakab ÜP eluea kultuuripärandit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi ka- jooksul muutuma. sutamisel ja kujundamisel arvestada. Muuhulgas on juhises kirjas soovitus käsitleda kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana, kus oleks märgitud mälestise sei- sund, kasutusfunktsioon, leevendused, kavandatavad tegevused, kusjuures mälestisi võib ka liigiti grupeerida. Sellise analüüsi abil on võimalik hinnata planeeringuga kavandatavate maakasutuse sihtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette leeven- davad meetmed negatiivse mõju ära hoidmiseks. 3. Üldplaneeringu eelnõu väärtuste ja piirangute joonisele nr 4 3.Me ei kajasta ÜP kaartidel tavapärast riiklikest on kandmata kinnismälestised. registritest tulenevat infot, sest ajakohast infot saab vaadata registrist. ÜP kajastab eelkõige infot, mida ta muudab või kehtestab ning vajadusel info mõttes neid teemasid, mis vahetult seonduvad ÜP teemadega. Kinnismälestised ei ole selliseks infoks. 4. Soovitame üldplaneeringus arvestada Jõgeva vallas asuvate 4.Analüüsime infot täiendavalt ja kaalume kuidas endiste mõisakeskuste (peamõisad, kõrvalmõisad, karjamõisad) seda on kõige otstarbekam ÜP raames käsitleda. asukohtadega, mis ei ole kultuurimälestised (e-kirjale lisatud Maa-ameti mõisate kaarditrükis Jõgeva valla haldusterritooriumil „Jõgeva_moisad_Maa-amet.jpg“). 24 / 61  Jõgeva valla üldplaneering LS 1.Jõgeva valla üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada riikliku 1.Arvestatud UP täpsusastmes ning metoodilised 17.07.2019 nr 1.1- kaitse all olevate kultuurimälestiste ja nende kaitsevöönditega. lähenemises. Arvestada et UP jääb pikaaegselt 7/2507-3 Kultuurimälestiste nimekiri on kättesaadav kultuurimälestiste re- kehtima, mistõttu muutuvale infole viidatakse gistris (www.register.muinas.ee), millel on olemas ristkasutus mitte ei kopeerita seda UPsse. Maa-ameti põhikaardiga – kultuurimälestiste ja nende kait- sevööndite täpne paiknemine on näha Maa-ameti põhikaardi kul- tuuriväärtuste kaardikihil. Muinsuskaitse põhimõtted on välja toodud MuKS § 3 ja kaitsevööndi eesmärgid MuKS § 14. 1.1.Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb käsitleda 1.1. Märgime, et üldplaneeringuga kavandatakse üldplaneeringu seletuskirjas eraldi peatükina. Muinsuskaitseamet tuleviku arenguid, mitte ei fikseerita olemasolevat soovitab käsitleda üldplaneeringu seletuskirjas kultuurimälestisi olukorda. Sellest tulenevalt ei fikseeri me tabeli vormis või nimekirjana (vt lisad nr 1-3), kus hinnatakse üldplaneeringus eksisteerivate kultuurimälestiste kultuurimälestise tehnilist seisundit, kasutusfunktsiooni, leeven- nimekirju, vaid võtame need aluseks dusi ja kavandatavad tegevusi jm. Tabelid on üldplaneeringus üldplaneeringu lahenduse koostamisel, sh kultuurimälestiste registris olevate kultuurimälestiste soovitusli- arvestame kultuurimälestistega teiste arengute kuks kajastamiseks. Tabelites kaldkirjas olev tekst on näidiseks kavandamisel, seame maakasutus- ja ja infoks, mille eesmärk on hõlbustada tabeli koostamist, ega ehitustingimusi, mis võimaldaksid kultuurimälestisi pruugi olla ole konkreetselt seotud Jõgeva vallaga. Sõltuvalt ko- kasutuses hoida või näeme ette meetmeid haliku omavalitsuse kultuuripärandi eripärast, võib tabel kajas- kasutuseta kultuurimälestistele funktsiooni tada kõiki omavalitsuse territooriumil asuvaid kultuurimälestisi. leidmiseks, kui kultuurimälestised omavad mõju Tabelite koostamine ei ole kohustuslik. Tabelite formaat annab valla ruumis. võimaluse mälestiste teemad ülevaatlikult koondada. Tabelid UP märksõnaks on paindlikkus ning erinevate koostatakse Muinsuskaitseameti nõunike ja KOV-i ja planeerija tegevuste võimaldamine. koostöös. Kultuurimälestised näitavad piirkonna ning kultuurmaastiku aja- Üldise põhimõttena kajastub, sh avalik huvi. loolist mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda kul- tuurimälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avalike huvi- dega. Kultuurimälestiste kasutuses hoidmine ja kasutuseta kultuurimä- lestistele funktsiooni leidmine peab olema valla üldplaneeringus Täpseid funktsioone ei ole me ette andnud, kuna käsitletav teema. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad see võib arengud liialt lukku panna, täna on jäetud elamisväärsema ja atraktiivsema elukeskkonna, mis aitab kaasa sisse paindlikkus ning erinevate võimaluste elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasva- kasutamine tulevikus. tab piirkonna konkurentsivõimet. Üldplaneeringu kaartidel tuleb tähistada maa-alalised kultuurimä- Põhimõtteliselt arvestatud, pidada silmas, et see on lestised alana, üksik kultuurimälestis näidata punktina. Kaardi- muutuv info, mida hiljem kuvatakse Maa-ameti vm materjali väljatrükil võivad kultuurimälestised olla tähistatud avalikus rakenduses, mistõttu info ei ole UPs eristuva leppemärgiga. kuvatuna nii olulise tähtsusega. 2. Muinsuskaitseameti ettepanekud ja soovitused muudes 2.Arvestatud vastavalt UP täpsusastmele ning kultuuripärandit puudutavates teemades parema planeerimisla- vajadustele. henduse saamiseks 25 / 61  Jõgeva valla üldplaneering Muinsuskaitseamet kultuuripärandi valdkonna asjatundjana soovitab üldplaneeringu koostamisel kaardistada ja arvestada järgmisi teemasid, mis vajavad planeeringu elluviimisega kaas- neda võivate mõjude hindamist, et tagada planeeringualal säästva arengu põhimõtteid järgiv ja kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisust säilitav elukeskkonna parendamine. 2.1. Veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimine 2.1.Jõgeva valla üldplaneeringu koostamisel, sh KSH läbiviimisel ei viida läbi täiendavat uuringut Aladel, kus üldplaneeringuga kavandatakse senise maakasutuse arheoloogiliselt väärtuslike alade prognoosimiseks. muutust, mis toob endaga kaasa ulatuslikke kaevetöid, on Arheoloogiliselt väärtuslike aladega arvestatakse üldplaneeringu koostamise käigus vajalik ja põhjendatud mar- uute arendusalade kavandamisel, lähtudes keerida ära tõenäolised arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus hil- olemasolevast informatsioonist. jem tuleb keskkonnamõju hindamisel läbi viia arheoloogiline UPs käsitletakse teemat üldistatuna, kuna UP uuring (maastikuseire ehk leire või eeluuring, olenevalt planeeri- fookus on eelkõige maakasutus- ja tavast ja planeeringuala suurusest) (MuKS § 31 lg 3, ÜP nõustik ehitustingimustel. Kirjeldatud teema on vaid üks ptk 4.7.1, samuti arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konvent- paljudest UP teemaringidest, mis antud juhul ei ole sioonis toodud põhimõtted, millega soovitatakse konventsiooniga selles vallas kõige primaarsem. ühinenud riikidel hoolitseda, et mh arheoloogiapärandisse puutuv oleks arvesse võetud eri astme planeerimiskavades). Juhised veel avastamata arheoloogiapärandi prognoosimiseks sõ- nastatakse igakord, lähtuvalt linna või valla eripärast. Üldplanee- ringu koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arheoloogiliselt väärtuslike alade prognoosimiseks tuleb eriti silmas pidada riigi kaitse all olevaid arheoloogiamälestiste ja arheoloogiliste leiukohtade kontsentratsioonialasid, kuid lisaks al- likakriitiliselt koondada arheoloogia arhiivides olevaid andmeid ja teha üldistav analüüs ajalooliste kaartide ning tänapäevase rel- jeefi- ja maakasutuskaartide põhjal. 2.2. Olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad 2.2.Arvestatud vastavalt UP täpsusastmele ning vajadusele. Kohalikku kultuuripärandit silmas pidades võivad miljööväärtusli- kud alad olla nii tüüpilised kui ka eriilmelised ehitatud keskkon- nad. Miljööväärtuslike alade määratlemisel soovitame analüüsida väljakujunenud asustusstruktuuri ja teedevõrku ning muid pai- gale omaseid väärtusi: krundi suurusi, hoonestuslaadi, hoones- tuse ja muid kujundamise elemente, ehitusmaterjale, maakasu- tust jms. Miljööaladele seatavad kaitse- ja kasutustingimused peavad tagama uue hoonestuse ja maakasutuse sobitumise va- naga, et olemasolevad väärtused säiliksid ja tõuseksid esile (PlanS § 75 lg 1, p 16). Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramisel saab kasutada varasemaid uuringuid, sealhulgas Muinsuskait- seameti tellitud valdkondlikke uuringuid. 26 / 61  Jõgeva valla üldplaneering Märkida ära 1920-1930-ndatel projekteeritud ja osaliselt alusta- Ei käsitleta, kuna objektil puudub füüsiline väljund. tud Pärnu-Jõgeva kitsarööpmelise raudtee asukoht Jõgeva valla osas. Lisaks eelpoolnimetatutele võib üldplaneeringut täiendada muude Oleme lisanud objektid, mida oleme tuvastanud ja väärtuslike objektidega, mida kohalikud inimesed veel väärtuli- mis on täna väärtuslikuna käsitletavad. keks peavad ja samuti objektidega, mis on seotud tuntud inimes- tega sh ehitised, mis on ehitatud alates 1991.a. 2.3. Ajalooliselt väärtuslikud üksikobjektid, sh vaimse kultuuripä- 2.3.Arvestatud vastavalt UP täpsusastmele ning randi objektid vajadusele. Kaardistada kultuurimälestistest ja miljööväärtuslikest aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud hooned, monumendid, pü- hakohad, kalmistud, sillad, teed, tähised jne, analüüsida nende seisundit ning lisada säilimiseks ja traditsiooniliseks kasutuseks vajalikud tingimused (PlanS § 75 lg 1 p 16). Kultuuriväärtust võivad kanda mitmesugused ajaloosündmustega ning kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paigad, kohaliku või piirkondliku kombestikuga seotud kohad ja nähtused, samuti kohapeal tuntud muistenditega seotud paigad, mis on sageli ko- halikele inimeste eneseteadvustamise, samastumise ja rekreat- siooni kohtadeks. Kultuuriministeeriumi ajalooliste looduslike pühapaikade arengu- kava raames on kaardistatud üle Eesti mitmesuguseid loodus- likke pühapaiku (allikaid, puid, kive, hiiekohti jms). Üle Eesti on mitme piiriülese projekti raames Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel kaardistatud pärandkultuuri objekte nii met- sas kui mujal. Infot piirkondlikult oluliste paikade kohta leiab: - RMK hallatavast pärandkultuuri kaardilt (https://geopor- taal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Parandkul- tuuri- kaardirakendus-p160.html); - Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuride kohta saab in- fot Muinsuskaitseametist. 2.4. Maastikupilt ja väärtuslike maastike piiride täpsustamine 2.4. Arvestatud vastavalt UP täpsusastmele ning vajadusele. Analüüsida väärtuslikke vaateid maastikus ja märkida vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridorid kanda kaar- tidele. Keskkonna kultuuristamisel on soovitatav väärtustada varase- mate põlvkondade tööd. Ajaloolist väärtust omab maastikumus- ter, kus võib leida muinas-, mõisa-, talu- ja nõukogudeaegseid 27 / 61  Jõgeva valla üldplaneering objekte. Väärtuslikud on maastikud, kus on kiviaiad, endiste hoo- nete vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, teed, veskijärved jm kultuurilist eripära väljendavad objektid. Tarbijakaitse ja LS Toome alljärgnevalt välja mõned ettepanekud, mis puudutavad 1.UP täpsusastmes antud üldised põhimõtted ja Tehnilise Järele- 12.07.2019 nr 16- raudteeohutuse valdkonda seoses üldplaneeringu ruumilise aren- asukohad. Täpsustatud maakonnaplaneeringuga valve Amet guga ning võivad olla kitsendavateks tingimusteks ja/või mõju- likvideeritavaid ülesõite. 6/18-3070-006 tada inimeste tervist ja heaolu: 1.Maa sihtotstarvete määramisel, samuti näiteks elamupiirkon- dade planeerimisel ja rajamisel tuleb analüüsida inimeste võima- likke liikumisteid (sh pendelliikumine üle raudtee), et olemasole- vad ülesõidu- ja käigukohad oleksid võimalikult hästi kasutatavad (poleks vaja uusi eraldiseisvaid ületuskohti, piisab platvormide juures kõiki rööpapaare ületavatest ülekäikudest). Reeglina pole uute samatasandiliste ületuskohtade rajamine kuigi otstarbekas. 2.Juhul, kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti (sh kergliik- 2. Arvestatud vastavalt UP täpsusastmele ning lusteede rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt, et liiku- vajadusele. misteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – ar- vestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvi- deeritakse omavoliliselt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvava- rustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus). 3.Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatuvate tupiktänavate pro- 3.Ei ole otseselt UP täpsuastme teema. Arvestada, jekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raud- et UPga kavandatakse elukeskkonda laiemalt teeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha erinevaid vajalikke aspekte arvesse võttes, raudtee all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub ja selle ohutus on vaid 1 aspekt ning see ei pruugi hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekke- olla määrav. lised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele. 4.Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee 4.Ei ole asjakohane nõue UP jaoks. Aia vajadust ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (nt staadion) ja tuleb kaaluda igakordselt kohapõhiselt, mitte elamute kruntide raudteepoolse külje piiramiseks aia või taimes- üldistatuna igal pool. Asjaolud võivad olla erinevad. tikuga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist raudteemaale. 28 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 5. Haljastuse osas (sh pargid, puhkealad) soovitame mitte pla- 5. Leiame et hetkel piisab õigusaktidega seatud neerida kõrghaljastust (puid, sh viljapuid) rööbasteele lähemale reeglitest ning see täiendav nõue UPs pole vajalik. kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. Terviseamet LS 1.Joogivee kvaliteet 1. Arvestatud vastavalt UP täpsusastmele ning 16.07.2019 nr 9.3- vajadusele. Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgustik on välja 4/19/3515-2 arendatud suuremates alevikes ja külades. Valla hajaasustusaladel, kus elanikkonna vähesuse ja suhteliselt hajali paiknemise tõttu ei ole ühisveevärgi ja kanalisatsiooni raja- mine otstarbekas, soovitame kaasata elanikke võimalikult palju hajaasustuse programmi, et tagada joogivee kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine ning reoveepuhastussüsteemide rajamine või kaasajastamine. 2. Supluskohad 2.Supluskohtade kavandamisel arvestatud hilisema TA seisukohaga, et igasugune UPs määratud Peame vajalikuks selgitada, et kui piirkonnas on veekogud, mida supluskoht ei pea automaatselt vastama toodud elanikud kasutavad suveperioodil suplemiseks, sh ka majutu- määrusele. Need määrusele vastavad supluskohad settevõtete puhkealad, siis supluskohad, nii ametlikud kui ka mit- määratakse iga hooaja alguses. teametlikud, peavad vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 UP on pikaajaline strateegiline dokument, mis määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. annab üldised suunad, sh ka perspektiivsed Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse §-le arengud. 5 korraldab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seire vas- tavalt seirekalendrile. Kui supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, siis tuleks suplejaid teavitada, et veekogu ei ole sup- luskoht ning suplusvee kvaliteeti ei kontrollita. Kui supluskoht on juba pikaajalisel kasutusel, jääb see omaniku vastutusalasse. Supluskoha omanik või valdaja korraldab suplusvee seiret ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustamisele. Üldsu- sele ettenähtud teabe kättesaadavuse supluskohas tagab suplus- koha omanik või valdaja. Üldsuse teavitamise nõue kehtib ka mitteametlike supluskohtade kohta. Täpsustada üldplaneeringuga Jõgeva valla supluskohtadega seonduv. Maakasutuse kavandamisel tuleb silmas pidada, et tegevuste pla- neerimisel ei halvendata seisu- ja vooluveekogude seisundit. 3.Liiklusmüra 3. Arvestatud vastavalt UP täpsusastmele ning vajadusele. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 29 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõt- mise, määramise ja hindamise meetodid”, mis jõustus 01.02.2017. Soovitame määrata Jõgeva valla maa-alal AÕKSi § 57 järgsed mürakategooriad vastavalt maakasutuse juhtotstar- bele, et tagada liiklus- ja tööstusmüra siht- ning piirväärtused. 4. Müra- ja saastetundlikud objektid 4.UPs antud üldised põhimõtted, mitte niivõrd konkreetsed asukohad, kuna asukohad on ajas Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (elamud, män- muutuvad. guväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist ti- heda liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähe- dusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate nega- tiivsete mõjudega ning et oleksid tagatud kehtivad müra-, õhu- saaste ja vibratsiooni normid. Uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaal- hoolekande asutused) planeerimisel hinnata, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad nende rajamiseks. Võimalusel märkida sobivad piirkonnad üldplaneeringu joonistele. 5.Tootmistegevuse negatiivsed mõjud 5.Antud üldise põhimõttena, säilitades siiski paindlikkus ning kaalutlusvõimalus igale olukorrale Ameti varasemale kogemusele tuginedes juhime tähelepanu, et asukohapõhiselt lähenedes. ka keskkonnasõbraliku tootmise puhul võivad tegevused, mida tehakse tootmisettevõtte territooriumil (kauba või toorme too- ÜP raames on võimatu määrata, milline peab mine, ladustamine, suuremõõduliste detailide kokkupanek või olema vahemaa elamuala ja muude tundlike alade töötlemine, jäätmete ja valmistoodangu laadimine, väljavedu ja ning tööstus-/tootmisala vahel, sest muud) osutuda müra ning õhusaastet põhjustavateks. Tootmiste- tootmistegevused on väga erinevad ning omavad gevuse müra on reeglina kaootiline ja seda keeruline hinnata. väga erinevat mürataset. Võimalik kaasnev Ühekordsed mürasündmused ja müra muutlik iseloom võivad lä- keskkonnamõju ning mõju ulatus sõltub hipiirkonna elanikele põhjustada häiringuid isegi siis, kui tööstus- konkreetsetest planeeritavatest tegevustest, mis müra vastab normtasemetele. Seetõttu soovitab amet uute ob- selguvad üldplaneeringu elluviimisel. Nendele jektide planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada ning tegevustele seatakse tingimused ja hinnatakse vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) tegevuste elluviimisega kaasnevat mõju arenduse kõrvuti planeerimist ka siis, kui tegemist on keskkonnasõbraliku järgmistes etappides (detailplaneeringu tootmistegevusega. koostamine, loamenetlus vms). ÜP KSH väljundina Amet on seisukohal, et elamu- ja tööstusala vahele tuleks pla- on määratud nõuded ja tingimused, ÜP-le neerida piisav puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud järgnevas etapis arvestada, häiringuid negatiivseid mõjusid ning tagaks elamualal normeeritud müra- ja elamualadele ja teistele tundlikele aladele oleksid välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab arvestama väheolulised. mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhve- rala võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suh- tes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähenda- 30 / 61  Jõgeva valla üldplaneering misel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefek- tiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks puhveralana olema vähemalt 30-50 meetri laiune, et omada müra leevendavat efekti. 6.Valgusreostus 6.Valgusreostuse teemal antud üldised põhimõtted. Uute kergliiklusteede planeerimisel, kui need kavandatakse ti- heasustusalade piirkonda, arvestada võimaliku valgusreostusega ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 7. Kaitsevööndid 7.Ei saa anda sellist üldistust, kuna asjaolud sõltuvad kohapõhisest lahendusest, mistõttu Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame kaitsevööndite osas antud soovitused ja üldised lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohali- põhimõtted, kuid teatud erisused peavad olema kud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sot- kaalutlusena võimalikud. siaalobjekte. Keskkonnaamet ESKIIS Palume esitatud märkuste osas planeeringut täiendada ja paran- 1. Vaatame üle ja täiendame 01.02.2021 nr 6- dada. 5/20/21127-2 1. ÜP ptk 3.7.7. Supelranna maa-ala ja KSH 7.19.4 järgi on ÜP- ga kavandatud supluskohad Kuremaa järve äärde, Kukulinna (pais)järve ida- ja kaguossa, Torma järve idaossa ja Vaiatu järve loode- ja kaguossa. Kaardirakenduses ja joonisel Kukulinna (pais)järvel supelranda näidatud ei ole. Joonisel 1 „Maakasutus“ kaardiväljavõtetes on supelrand näha, kuid suurel kaardil see nähtav pole. Ka kaardirakenduses ja Palamuse ja Jõgeva aleviku joonise väljavõttes on sinine ala eeldatavalt supelrand? Palume lisada joonisele ka Vaiatu järve ja Kukulinna järve supel- ranna alad. Pikkjärve äärde, kus teadaolevalt käiakse ujumas ja kus järvest on ka veetaimestikku niidetud, ei ole supelranna maa-ala märgitud. Pikkjärve põhjakaldale ja Prossa järve idakaldale on planeeritud puhke- ja loodusliku maa juhtots- tarbega maa. Keskkonnaamet on andnud nõusoleku ehitusloa andmiseks Pikkjärve puhkeala inventari paigaldamiseks (30.09.2020 kiri 7-9/20/16206-2). 2. ÜP ptk 4.10. Matka- ja terviserada. Märgime, et näiteks 2. Vaatame üle ja täiendame Kuremaa järve äärde ei ole matkarada näidatud. Keskkon- naamet on MTÜ-le Kuremaa Külaselts andnud arvamuse (03.10.2018 kiri 7-9/18/14600-2) matkaraja rajamise kohta ümber Kuremaa järve. Teadaolevalt korraldatakse seal ka jooksuvõistlusi jm. Kui rajale on vajalik kavandada ehitisi (purded vmt) oleks 31 / 61  Jõgeva valla üldplaneering mõistlik matkarada joonisel näidata, et rakenduks looduskait- seseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 5 p 7-10 erisused. Sarnaseid kohti võib olla eeldatavalt rohkem. 3. ÜP ptk 5.2.9.2 Päikeseenergeetika on pisut segadust teki- 3. Oleme ÜP-s päikeseelektrijaama kavandamise tav. Päikeseparkide kohta on toodud NÄIDE 3: Juhul kui tingimusi täpsustanud ning defineerinud need päikesepark on mõeldud suuremaks tootmiseks ning päike- täpsemalt. KSH aruande osas märgime, et selles ei seenergia müümiseks võrku, siis elamumaale see otstarve ei ole päikeseparkide lausalise rajamise keeldu sobi, vaid tegu peab olema tootmise maa-alaga. Vooremaa kaitsealadele. KSH aruande ptk-is 9.13.6 on maastikukaitsealal Nava külas asuv Sõstra katastriüksus toodud, et ulatusliku päikesepargi rajamine (24701:001:0433) on ÜP-s sihtotstarbega tootmise maa-ala kaitsealal ei ole üldjuhul lubatud. Põhjendatud (hetkel maatulundusmaa), naaberkinnistud (Mustsõstra juhul on see võimalik, kavandamisel tuleb koostada 24701:001:0434 ja Punasesõstra 24701:001:0435) ei ole, väärtuste säilimise analüüs. Ulatusliku päiksepargi aga KeA on nõustunud Jõgeva Vallavalitsusele ehitusloa and- all on mõeldud ÜP seletuskirjas (ptk 5.2.9.2) misega 50kW päikesejaama ehitamiseks mõlemale katastriüksu- käsitletavat tööstuslikku päikeseelektrijaama. sele (10.01.2020 kirjad 7-9/20/397-2 ja 7-9/20/396-2). Seega Lisame selgituse KSH aruandesse. oleks uue üldplaneeringu kohaselt sellise jaama rajamine keelatud. Segadust tekitab ka see, et keeld on kirjutatud alapealkirja alla „Tingimused suurele päikeseelektrijaamale“, kuid üheselt pole selge, kas mikrotootmine on siis kaitsealadel lubatud või mitte. Palume parandada sõnastust hilisemate vaidluste vältimiseks. Samuti KSH aruandes on (9.13.6 Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks) toodud, et ulatuslike päike- seelektrijaamade rajamine muuhulgas kaitsealadele on keelatud. Üldiselt on see seisukoht Keskkonnaameti poolt väga tervitatav, aga sisuliselt tähendab see, et ka Vooremaa maastikukaitsealal, kus elab palju inimesi, ei saa enam päikeseparke rajada. Tegelikult võiks piiranguvööndis elamu (oma majapidamise) tar- beks olla lubatav (kuid tootmiseks mõeldud parkide rajamine tõesti mitte), kui see maastikukaitseala kaitseeesmärkidega vastuolus ei ole, st kui kaitseala valitseja kaalutlusotsusega saaks seda lubada (seni on neid Vooremaale juba mitmesse kohta lubatud). Palume teema selgemalt vaidluste vältimiseks KSH-s lahti kirjutada. Määratleda võimalusel erinevus ulatusliku (kas suurem kui mikrotootmine?) ja lubatava vahel. 4. ÜP ptk 4.16. Kalda ehituskeeluvöönd. ÜP teeb ettepaneku 4. EKV vähendamise mõjude hindamise osas on veekogude kallaste ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähen- Keskkonnaamet oma 14.10.2019 kirjas Muhu damiseks, märkides, et esialgu ei ole EKV vähendamise ette- üldplaneeringule nr 6-5/19/46-6 kirjutanud: panekuid väärtuste ja piirangute kaardile kantud, seda tehakse Arvestades, et ehituskeeluvööndi vähendamine siis kui asukohad on Keskkonnaametiga kokku lepitud. Ette- saab toimuda vaid Keskkonnaameti nõusolekul, siis panekud on toodud tabelis 3, mis sisaldab 21 ala (sh nt ula- Keskkonnaamet lähtub kaalutlusotsuse tegemisel tuslikul alal Pedja jõe kaldail). KSH-s ei ole nimetatud aladel EKV muu hulgas ka ranna ja kalda kaitse-eesmärkidest. vähendamise mõjusid hinnatud. Märgitud on vaid, et ÜP Seega ei ole Keskkonnaameti hinnangul KSH teeb ettepaneku veekogude kallaste EKV vähendamiseks, et aruande ülesandeks hinnata kavandatud tegevuste 32 / 61  Jõgeva valla üldplaneering ühtlustada ehituskeelujoont ning võimaldada ja elavdada nendes vastavust ranna ja kalda kaitse-eesmärkidele piirkondades atraktiivse elu-, ettevõtlus- ja puhkekeskkonna lähtuvalt ehituskeeluvööndi regulatsioonist [KSH loomist. EKV vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõuso- juhteksperdi allakriipsutus]. Seega, eeltoodust lekul, kes hindab EKV vähendamise vastavust ranna ka kalda lähtuvalt, ei ole KSH aruandes antud hinnangut kaitse eesmärkidele eeltoodust lähtuvalt. Kuna praeguses etapis ehituskeeluvööndi vähendamise võimalikkusele. ei saa igat tabelis nimetatud vähendamise ettepanekut hinnata Kavandatava maakasutuse mõju ehk mõju olulisust (seda enam, et seletuskiri viitab, et Keskkonnaametiga on kavas KeHJS-ses toodud kriteeriumidel on KSH aruandes ettepanekuid veel eraldi arutada), saame rõhutada, et arvestada hinnatud. tuleb, et Keskkonnaameti üldine seisukoht on, et EKV vähenda- ÜPga oleme välja toonud EKV vähendamise mine on erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjenda- vajadused ÜP täpsusastmes, palume KKA esialgset tud juhtudel ja planeerimisel tuleb lähtuda siiski looduskaitse- seisukohta neile ettepanekutele ning täpset infot, seadusega määratud EKV ulatusest. EKV vähendamine peab mida on vaja ÜP raames põhjendustele lisada. olema tõesti vajalik ja põhjendatud, mitte võimalus arendustege- Praeguse info põhjal ei saa me aru, mida peaksime vuseks ja see peaks ka ÜP-s esile tulema. Mitmel juhul on esialg- vähendamise ettepanekute osas muutma. sel hinnangul rakendatavad LKS erandid. Kui omavalitsus esitab keskkonnaametile ÜP alusel EKV vähendamise ettepaneku, analüüsitakse iga konkreetset kohta eraldi arvestades kohapeal- set olukorda. 5. KSH-s on öeldud (ptk 7.1., lk 33), et Kuremaa mõisa 5. Korrigeerime KSH aruannet. pargi, Luua mõisa pargi ning Pikkjärve pargi puhul läbivad neid perspektiivsed jalg- ja jalgrattateed, mille arendamisel tuleb arvestada kaitstavate parkide hulka kuuluvate alleede säilita- mise vajadusega. Ka punktis 7.8 (mõju taimestikule) on märgi- tud, et jalg- ja jalgrattateede kavandamisel on soovitav vältida alleede raiet ning muude väärtusliku taimkattega alade raada- mist. Juhime tähelepanu, et tegelikult ei ole lubatav teede rajamisega kahjustada parkide kaitse-eesmärgiks olevate pargi- ja alleepuude seisundit. 6. ÜP ptk 3.7.5 Puhke ja looduslik maa-ala seatakse tingimus 6.Tingimus on eemaldatud. „Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine võimalikult suures mahus“. Kuigi ÜP-ga vähendatakse looduskaitseseaduse tähen- duses tiheasustusalasid, siis puude raieks Jõgeva linna ja lähiala ning Kuremaa ja Palamuse alevikus peab andma loa kohalik omavalitsus (LKS § 45) ning mujal metsamaal ja veekait- sevööndis Keskkonnaamet. Selline sõnastus annab väga laia tõlgendusruumi, mistõttu selle nõude rakendamine võib osu- tuda komplitseerituks. Palume sõnastust võimalusel täpsus- tada selle paremaks hilisemaks rakendamiseks. 7. Üldplaneeringuga ei ole enam tiheasustusalad näiteks Torma, 7. Täiendame Sadala, Laiuse jne, seega on neil aladel võimalik näiteks kõrg- haljastuse raie ilma regulatsioonita (Keskkonnaameti jaoks ei ole mets ning KOV ei ole määranud tiheasustuseks raieloa 33 / 61  Jõgeva valla üldplaneering nõudega), samuti muutub jäätmekäitluse ja pakendi regulat- sioon nendel aladel. Palume veelkord hinnata tiheasustuse vähendamise argumente. 8. ÜP ptk 4.11 Rohevõrgustik seatakse tingimus, et „Raada- 8.Tingimus on eemaldatud, kuna rohevõrgustiku mise loa väljastamisel tuleb arvesse võtta taotletava tegevuse muud tingimused tagavad vajalikud ehitamise mõjusid rohevõrgustikule“. Kui kavandatakse uut objekti, mille põhimõtted. rajamine eeldab raadamist, tuleb selle objekti kavandami- seks koostada detailplaneering, ehitusprojekt jne . Sellistel juh- tudel tuleb kogu tegevuse (sh raadamise) mõju rohevõrgustikule hinnata juba projekti, ehitusloa jne tegemise, väljastamise käi- gus, mitte raadamiseks loa andmisel. Kui tegemist ei ole juba olemasoleva objekti hooldamiseks tehtava raadamisega, on raadamise lubamisel eelduseks projekti või muu dokumendi olemasolu ja mõju rohealadele peaks olema hinnatud projekti koostamise käigus. Kas on mõistlik sellisel kujul raadamise re- guleerimine, raadamine on ainult raie, mis eelneb mingile te- gevusele (ehitamisele jne). Kas ei oleks õigem metsamaa sih- totstarbe muutmist reguleerida. 9. ÜP ptk 4.11 kasutatakse mõistet „metsaga kaetud alad“. Pa- 9.Tingimus on ümber sõnastatud: Rohevõrgustikus lume täpsustada, kas mõeldud on et keelatud on igasugune raie tuleb säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesi- või seda, et säilib metsamaa, st võib teha lageraiet (metsata sust – metsakooslusi ja (pool)looduslikke niite ja metsamaa) ja uus mets kasvatada. neid ühendavaid koridore. Vajalik on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraa- vide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide (nt kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad) hoidmine. 10. ÜP Ptk 4.17. Mets on seatud tingimus, et „Piirkondades, 10. Täpsustame, et matka- ja terviserajad ongi kus paiknevad matka- ja terviserajad, on tegu oluliste avalikes määratud asukohtades kus on ühtlasi ka avalik huvides toimivate puhkeväärtuslike metsamaadega, kus metsa huvi puhkeväärtuslike metsade osas. majandamise kavandamine toimub koostöös omavalitsuse ja ko- Matka- ja terviserajad on tähistatud väärtuste ja halike elanikega soovitavalt metsamajandamise kava vm for- piirangute kaardil - maadis ühise kokkuleppe alusel“. Üldplaneeringu maakasutuse kaardilt ei ole arusaadav, kus paiknevad „matka- ja terviserajad ja on tegu oluliste avali- Samuti rakenduses teed ja transport -> jalg- ja kes huvides toimivate puhkeväärtuslike metsamaadega“. jalgrattatee alajaotuse all. Teeme ettepaneku kas luua eraldi andmekiht või muu üheselt Need on piirkonnad, kus metsamajandamisel tuleb arusaadav ÜP-ga kinnitatud lahendus, mille alusel saaks planee- teha koostööd omavalitsusega. ringu tingimust ka rakendada. Paljud metsateatised läbivad vaid automaatkontrolli ja kui piirangud puuduvad, siis antakse ka 34 / 61  Jõgeva valla üldplaneering raieks luba. Keskkonnaamet ei saa metsateatiste registreeri- misel ÜP tingimustega arvestada, kui need alad ei ole kantud digitaalsele kaardikihile. 11. ÜP ptk 5.1.8 Veeskamiskoht ja veeliiklusrajatis märgitakse, 11.Viidet on täpsustatud. Kaitse-eeskirjast et Vooremaa maastikukaitseale jäävate objektide osas kehti- tulenevaid tingimusi ei ole ÜPsse toodud, kuna vad täiendavalt Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorraldus- need kehtivad ÜPst sõltumatult. kava järgsed tingimused. Märgime, et kitsendused tulenevad Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjast ning paadisil- dade jne rajamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Palume viidata kaitse-eeskirjale. 12. Üldplaneeringus ei ole arvestatud "Jõgeva linna Liivoja 12. Puurkaevude infot ÜPsse ei lisa, kuna riikliku veehaarde sanitaarkaitseala projektis" AS MAVES töö nr registri infot tuleks ÜPst eraldiseisvalt korrastada. 18076 (2018 Tallinn) tooduga. Liivoja veehaarde sanitaarkait- Liivoja veehaarde käsitlemine ÜP-s ja selle KSH sealaks tuleb projekti tulemusena kehtestada 200 m ja sa- aruandes ei ole põhjendatud, kuna selle mas projektis on määratud ka veehaarde toiteala (Veeseadus § sanitaarkaitseala ja toiteala ei ole kehtestatud. 153), mis on samuti kehtestamata. Veehaarde sanitaarkaitseala Vastasel juhul ei pruugi ÜP õiget infot kuvada ja suurendamine ja toiteala määramine toob kaasa veehaarde sellest võib probleeme tekkida. Kui ÜP koostamise naaberkinnistutele piirangud, mis peaksid olema ära toodud ajal määratakse uus sanitaarkaitseala, siis saame üldplaneeringus. Teeme ettepaneku sanitaarkaitsealad kitsen- infot kajastada. duste kaardil kajastada ning teema lahti kirjutada ka KSH aruan- des. Märgime, et lisaks puurkaevude ära näitamisele kaardira- kenduses oleks olnud otstarbekas avalikustamisel näidata vä- hemalt kaardirakenduses ka puurkaevude keskkonnaregistris registreeritud sanitaarkaitsealad (kitsendus). Teadaolevalt ei ole registris kõik kaevud õigetes asukohtades ja sanitaarkait- sealad alati asjakohased. Avalikustamise käigus oleks õnnestu- nud ehk registriandmeid parandada. 13. Enne üldplaneeringu kehtestamist tuleks kõik andmed 13. Lisa 2 ei ole mõistlik kogumahus kehtestamise üle vaadata ning värskendada. Näiteks Maa-ameti geoportaalis eel värskendada. Suurem osa lisa 2 infot on kajas- on kätte saadav maavaravarude koondbilanss 2019. aasta kohta tatud LS ja VTK etapi seisuga märts 2020 kui koos- (kehtestamisajaks eeldatavalt ka 2020). Sellest tulenevalt tati eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus. palume parandada üldplaneeringu lisa 2-s toodud info, samuti viited, mis aasta seisuga andmed on esitatud (vt lk 72) ning ta- Teatud teemasid, mida on vajalik UP koostamise belid 14 ja 15. raames uuendada, on selles dokumendis täpsusta- tud. ÜP puhul on paratamatu, et info muutub jooksvalt ning seetõttu ei ole mõistlik kogu infot pi- devalt uuendada. Ajakohane UP info kajastub riikli- kes andmebaasides jm asjakohastes registrites. 14. KSH ptk 6.1 on ära toodud Natura 2000 võrgustikku 14.Korrigeerime KSH aruannet. kuuluvate alade pindalad. Endla loodus- ja linnuala pindalaks 35 / 61  Jõgeva valla üldplaneering on nimetatud 10 108 ha. Keskkonnaregistris on alade suuru- seks 10 161 ha. Viidatud on Keskkonnaregistrile seisuga 15.03.2020. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole vahepealsel ajal pindala muudetud. 15. ÜP KSH ptk 6.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus 15.Täpsustame, et paadisildade info tuleneb Voore- märgib, et Tapa-Tartu raudtee on plaanis ümber ehitada kahe maa maastikukaitseala kaitsekorralduskavast: rööpapaariga raudteeks ja kaks Vooremaa loodusalal olevat paa- https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/fi- disilda vajavad Natura asjakohast hindamist elluviimise etapis. les/vooremaa_kkk.pdf lk 106. ÜP ise neid objekte Juhime tähelepanu, et kohtulahendite 1 valguses tuleks asja- kohane hindamine läbi viia võimalikult varajases staadiumis ei kavanda, vaid kajastab infot, mis tuleneb nime- ja seda ei saa lükata edasistesse etappidesse. Arvesse tuleb tatud dokumendist. Soovime täpsustada, kas selli- võtta maksimaalselt negatiivne mõju ja selgitada asjakohases sel juhul on asjakohane nõuda Natura hindamist? hindamises siis selle alusel elluviimise võimalikud mõjud. Kui KKA jääb oma seisukoha juurde, siis me pigem jätame selle info ÜPs kuvamata. Tapa-Tartu raudtee info tuleneb maakonnaplanee- ringust (ÜPs kuvatud maakonnaplaneeringu järgne rdt õgvendus) ning Eesti Raudtee poolt esitatud täpsemast eskiislahendusest. Tapa-Tartu raudtee osas on Eesti Raudtee tellimusel valminud EstCon- sult Rail OÜ poolt uuring „Tallinn-Tartu raudtee 160 km/h“ (töö nr ECRAIL-2020-07-04), mis analüüsis olemasolevat raudteetrassi ja töötas välja rööbas- tee plaanigeomeetria eskiisi staadiumis. ER soo- vib et arvestaksime selle uuringu koossei- sus koostatud rööbasteede õgvendustega ja ka- jastaksime neid üldplaneeringus arvestades õg- vendustest muutuva raudtee kaitsevööndiga. Seega me kajastame ÜPs strateegilist ja üldistatud infot, mis tuleneb kõrgemalseisvast planeeringust ja seda täpsustavast uuringust ning oleme seisuko- hal, et sellisel juhul ei ole Natura asjakohase hinda- mise nõudmine ÜP raames asjakohane. Juhime tähelepanu, et ÜP on strateegiline do- kument, mis neid objekte ise ei kavanda, vaid on kandnud need üle muu info alusel. Juhul kui KKA jääb oma seisukoha juurde, et ka Tapa-Tartu raudtee osas on vajalik koostada täien- dav Natura hindamine, siis jätame selle info ÜP raames kajastamata, kuna Jõgeva vald ei planeeri 36 / 61  Jõgeva valla üldplaneering seda objekti ning meil puudub vajalikus täpsusast- mes info. 16. KSH aruandes viidatakse keskkonnalubade infosüsteemile 16.Korrigeerimine KSH aruannet. KLIS. Praeguseks see süsteem enam kasutuses pole ja lubade menetlemine ja avalikustamine toimub infosüsteemis KOTKAS. Lk 69 viidatud KLIS seis 06.01.2020 oli selleks hetkeks juba ae- gunud ning lubasid väljastati juba KOTKASes ja KLIS andmed ei olnud enam aktuaalsed. 17. ÜP ptk 6.3 Radoon ja KSH ptk 7.19.5 seatakse meede, et 17. Täiendame ÜP seletuskirja ja KSH aruannet kõrge raadoonisisaldusega aladel tuleb elamute ja teiste sarn- ennetavalt radoonikaitsemeetmete rakendamise aste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad ra- kui alternatiivse võimalusega uuringule. dooniriski uuringud. Keskkonnaamet on seisukohal, et siin Automaatselt ennetavate meetmete rakendamise on võimalik alternatiivne lähenemine. Mitte nõuda pinnaseõhus kohustuse seadmist ei pea me põhjendatuks. radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast Arvestades teadaolevat uuringu maksumuse informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis suurusjärgu, siis võib esmalt mõõtmiste teostamine võib kokkuvõttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja oda- ning selle järgi meetmete vajalikkuse üle vamaks viisiks. Kui nõutakse mõõtmist, tuleks seada nõue ka- otsustamine osutuda siiski majanduslikult sutada akrediteeritud mõõtjaid. Ilma akrediteeringuta puudub soodsamaks. Sõltuvalt siis kavandatava tegevuse sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist ülevaate eesmärgist ja ulatusest. Mõõtmise alternatiivi saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei täiendame nõudega akrediteeringule. Meile ole kehtestanud kontrollitavaid nõudeid mõõtjale, on reaalne ja teadaolevalt on Eestis ka vähemalt üks ettevõte, Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub formaal- kes radoonisisalduse mõõtmiseks pinnases ja seks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjus- siseruumides akrediteeringut omab (Tulelaev OÜ, tab selle saavutamist. akrediteerimistunnistus nr L295, kehtiv 01.10.2020 – 30.09.2025). 18. Maakasutuse joonise kohaselt on Metskonna karjäär 18. Täpsustame, et tegu on paralleelselt toimivate (24804:001:3730) märgitud mäetööstusmaaks. Tehnilise taristu kasutustega - kaevandamistegevused on joonise kohaselt on samale alale märgitud terviserada. Tegemist korraldatud selliselt, et tervisespordi võimalused ei on kasutuse vastuoluga, kus terviserada võib takistada kae- ole olnud häiritud ning seda praktikat on kavas ka vandatava varu väljamist ja kaevandustegevus võib ohustada edaspidi jätkata. Tegevused ei ole vastuolus, vaid terviseraja kasutajaid. Kaardirakenduse kohaselt on tervise- saavad toimuda üheaegselt. raja nimetuseks „Kuremaa terviserada“, mis ÜP lisa „Jõgeva ÜP hetkeolukorra kirjeldus“ kohaselt algab Kuremaa ujula tagant, kuid kaardil see ei kajastu. Kas üldplaneeringuga on kavandatud olukirjelduses märgitud raja kaotamist kuna puudub vajalik maakasutusõigus? Palume vastuolu ja võimalikke lahendusi kajastada vähemalt KSH-s. 19. Planeeringu joonisel „Tehniline taristu“ on kajastatud 19. Paadisildade info (sh perspektiivsed) tulenes paadisillad Vooremaa maastikukaitsealal olevatel järvedel ja Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjast. kavandatud uued sillad, mis nõuavad Natura asjakohast hin- Palume KKA seisukohta Vooremaa damist (vt punkt kirja 16). Käesoleval juhul Keskkonnaamet ei maastikukaitseala kaitse-eeskirjas kajastatud hinnanud nende perspektiivsete paadisildade rajamise võimalusi, paadisildade osas, kas väidate, et selle alusel ei saa me infot ilma Natura hindamiseta ÜPsse 37 / 61  Jõgeva valla üldplaneering kuna läbi tuleb viia nende rajamise võimaluste täpsem hinda- kanda? mine. Jääb selgusetuks, miks pole kajastatud paadisillad teistel Teiste veekogude paadisildade infot täpsustame. järvedel. Näitena Kuremaa järvel samuti kaitsealuse objekti (KLO1200470 ja KLO1000502) juures on mitmed paadisillad, kus toimub ja paadi- ja vesijalgratta laenutus ning paadisild, mille on rajanud omavalitsus ise, ei ole kajastatud, samuti on Ku- remaa järves kajastamata Udu talu (57802:001:0180) juures olev paadisild. Sama teema tuleks üle vaadata ka Endla järve ja teiste valla alale jäävate järvede osas. Kui on otsustatud kajas- tada üldplaneeringus olemasolevaid paadisildu, siis tuleks nad kajastada kõikidel veekogudel. See lihtsustaks näiteks nende rekonstrueerimist vajadusel ja ei peaks tegelema ehitus- keeluvööndisse uute objektide rajamise teemaga. 20. Planeeringu seletuskirjas ja KSH aruandes nimetatakse 20. Sinikoridori tingimust täpsustame selliselt, et vajadust kallasrajale ligipääsu tagamiseks planeeringutega, viitame õigusaktile. ÜP täpsemaid tingimusi RVs kuid käesolevas planeeringus neid kajastatud ei ole. Samuti jääb kallasraja osas ei sea. Info kanname Üple vajalikus arusaamatuks sinikoridori osas 3 m kallasraja läbitavuse ta- täpsusastmes kaardile. gamise nõue, kui keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 ko- haselt on vajalik tagada kallasrada 4 meetrit. Kuidas nõuet näi- teks lõigus Jõgeva alevikust Vana Jõgevani tagatakse, ei selgu. 21. Planeeringujoonisel on jäätmejaamana kajastatud vaid 21. Täiendame ÜP-d jäätmejaama ja Torma alevikus jäätmejaam. Jõgeva linna jäätmejaam ja teised jäätmekogumiskohtadega. jäätmekogumiskohad ei ole planeeringus kajastatud Seletuskiri ei selgita sellist käsitlust. Palume teema üle vaadata. 22. KSH ptk 2 on nimetatud naaberomavalitsused. Loetelust 22. Täiendame KSH aruannet. Koostööd Järva on välja jäänud Järva vald. Eeldatavalt on siiski koostööd naa- vallaga on tehtud, see kajastub siinses koostöö beromavalitsusega tehtud ÜP koostamisel. tabelis. LS 1.1. Ehituskeeluvöönd (edaspidi EKV) 1.1.Arvestatud. 28.06.2019 nr 6 ÜPs märkida ära EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad 5/19/131 2 (metsamaa erisus looduskaitseseaduse ( LKS § 38 lg 2, tihea- sustusala erisus LKS § 38 lg 1 p 3). Metsamaa erisust planeerin- gujoonistel graafiliselt pigem mitte kujutada (ajaliselt liialt muu- tuv, küll aga lisada märkusena). ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moodustata- vad tiheasustusalad (arvestades ka LKS § 41). 1.2.Üldplaneeringu mastaapi arvestades tuua välja olulisemad 1.2.Oleme toonud enamik erisuste alla minevaid LKS § 38 lg 4 ja 5 erisuste alla minevad objektid. Näiteks kavan- objekte üldise põhimõttena, kuid täpseid asukohti datavad tehnovõrgud ja rajatised ehituskeeluvööndis, tiheasustu- täna ette ei tea. Selle üldise põhimõtte osas oleks salal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, planeeritavad avalikult väga vajalik leida kompromisslahendus, sest neid kasutatavad teed (sh sadamate, sildumisskohtade võrgustik ning näiteid on mitmeid, kus avalikes huvides on vaja rajada neid objekte EKV-sse. 38 / 61  Jõgeva valla üldplaneering juurdepääsud neile See väldiks tulevikus olukorda, et EKV sse objektide rajamiseks tuleks koostada detailplaneeringut. 1.3. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine 1.3.Tabelis toodud. (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 12) Tuleks viia üldplaneeringu koostamise raames läbi varasemate üldplaneeringutega antud EKV vähendamise kaardistamine, mis võimaldaks varasemate EKV vähendamiste nõusolekute kehtima jäämise ja kandumise uude planeeringusse. 2.1. Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura, liikide leiukohad: 2.1. Arvestatud. Kujutada maakasutusplaanil ja/või piirangute/keskkonna/loodus- kaitse vmt joonisel, liikide leiukohtade puhul seejuures arvesta- des LKS § 53. ÜPs kajastada loodusobjektide ajaline seis (EELIS e väljavõtte aeg) ning märkida, et andmed võivad olla ajas ruu- mis muutuvad. ÜPs arvestada konkreetsete objektide kaitse ees- kirjade ja neis seatud tingimustega. Kaitstavate loodusobjektide kattuvus puhke ja virgestusaladega, külastustaristu. Arvestada projekteeritavate objektidega. Vt altpoolt I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine ÜP s. 2.2.ÜP KSHs viia läbi Natura hindamine, arvestades lisaks otses- 2. Arvestatud. ÜP KSH raames on läbi viidud tele mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. Sõltuvalt Natura eelhindamine ning määratletud objektid ja mõjuallika ja/või planeeringu täpsusastmest eelhindamise või as- juhud, kus tegevuse kavandamisel on edaspidi jakohase hindamisena (tehtud peab olema vähemalt Natura eel- vajalik Natura asjakohane hindamine. hindamine, kui kohaliku omavalitsuse (KOV või selle mõjualale, nt vahetult KOV piiri taha, jääb mõni Natura ala). Hindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate objektide juhtude mää- ratlemine, mille puhul edaspidistes etappides oleks vajalik asja- kohane hindamine. Arvestades viimaste kohtulahenditegakohtu- lahenditega1 võib vajalik olla asjakohase hindamise läbiviimine ja ei saa enam piirduda vaid eelhindamisega. Natura erandi taotle- mise vajadusel tuleks arvestada ka võimalusega, et ÜP kehtesta- miseks võib olla vajalik taotleda Vabariigi Valitsuse nõusolekut. 3.1. Kallasrada, selle sulgemine ja ümbersuunamine, sellele juur- 3.1.Otsene vajaduse selle teema käsitlemiseks depääsuvõimalused puudus. Plans § 75 lg 1 p 11 kohaselt ÜP ülesanne on kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine. Lisaks, KeÜS § 39 lg 3 ko- haselt otsustatakse kallasraja sulgemine ÜP-ga. Teemat tuleks käsitleda KSH koostamisel. 4.1. Riiklikul tasemel mitte kaitstavad loodusväärtused 4.1.Üldplaneeringu koostamisel on viidud läbi Rohevõrgustik (rohetaristu), vajadusel selle ruumikujude korri- rohevõrgustiku analüüs, hindamaks rohevõrgustiku geerimine ja kaitse ning kasutustingimuste seadmine, PlanS § 75 toimimist, võimalikke konfliktikohti ning leidmaks 39 / 61  Jõgeva valla üldplaneering lg 1 p 10. Ruumikujude puhul lähtuda eelkõige kehtestatud maa- lahendusi, kuidas maakasutuse suunamise kaudu konnaplaneeringutest.Viimasel ajal on lisaks rohevõrgustikule tä- tagada ka pärast üldplaneeringu kehtestamist helepanu pöörama hakatud ka sinivõrgustikule. Palume teemaga rohevõrgustiku toimimine. Rohevõrgustiku analüüsi arvestada ÜP ja selle KSH koostamisel. koostamisel on mh aluseks võetud Looduskaitselist tähelepanu omavate kooslustega (sh vääriselu- Keskkonnaagentuuri koostatud rohevõrgustiku paigad (VEP), pool-looduslikud kooslused (PLK), märgalad)arves- planeerimisjuhend. RV analüüsi tulemused on tamine, nt nendega arvestamine rohevõrgustiku korrigeerimisel. integreeritud UP lahendusse. Riiklikku looduskaitselise tähtsuse minetanud loodusobjektide ja teiste kohalikku tähtsust omavate objektide kohaliku kaitse alla võtmine. 5.1. Kliimamuutustega kohanemine sh üleujutusalad 5.1.Käsitletud UP täpsusastmes ja vajadustest Üleujutusohtlike alade määratlemine (mis ei võrdu LKS § 35 lg 4 lähtuvalt. kohastekorduvate üleujutustega aladega ega piirdu vaid maanda- miskava alusel määratud üleujutusohuga riskipiirkondadega), üleujutusohuga aladel ehitustingimuste seadmine. Lisaks palume hinnata ka paisudega seotud avariiriske ja vajadusel seda meet- meid ohtude leevendamiseks. 6.1. I ja II kaitsekategooria liikide kujutamine ÜP-s 6.1.Eelistame versiooni, kus liigi leiupaigad ja LKS § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategoorialiigi isendi täpse püsielupaigad on kaardil olemas ka avalikus elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keela- versioonis, et ka selle kasutajad omaksid ülevaadet tud, sama põhimõtet KeA rakendab ka planeeringute puhul. ja oskaksid nende paiknemisega arvestada. Seega on kaks võimalust: Kaitsekategooriaid kaardil ei eralda, näitame kõik 1. Koostada planeeringust kaks versiooni – avalik versioon ja ühe tingmärgiga. ametkondlikuks kasutuseks mõeldud versioon (esimeses I ja II kaitsekategooria liikide leiukohti ja püsielupaiku (PEP) planeerin- gujoonistel ei kujutata, teisel kujutatakse); 2. Või kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kaitse- kategooria liike ja PEP-e „tsenseeritult“ – näiteks ühe tingmär- giga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“ eraldamata kaitsekate- gooriaid. 7.1. Metsakasutus 7.1.Oleme määranud metsakasutusele tingimused, Metsaseaduse § 23 näeb ette võimaluse asula või elamu kaitseks kus see on avalikust huvist lähtuvalt vajalik, õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vä- täpsemalt vastavas ptk-is. hendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkulep- pel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Teeme ettepaneku KSH-s teemat käsitleda ja hin- nata kas selliste piirangute seadmiseks on vajadus. Seejuures iga kitsendus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav (arusaadav, sh kinnisasja omanikule). Nimelt, kui keh- testatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja ka- sutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, võib kinnisasja omanik 40 / 61  Jõgeva valla üldplaneering taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt õiglase ja kohese tasu eest. 8.1.Maavarad 8.1. Käsitletud UP täpsusastmes ja vajadustest LSKptk 6.3 on ära toodud, et teemat käsitletakse. PlanS § 75 lg lähtuvalt. 1 p 15 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne maardlatest ja kae- Maakasutuse planeerimisel tuleb arvestada vandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine maavaravaru kaevandamise vajadusega, kuid ka Sellest tulenevalt tuleb ÜP-ga määrata maardlatega ja maavara vastupidi – maavarade kaevandamisel tuleb samuti kaevandamisega kaasnevad mõjud maakasutusele ning ehitiste arvestada juba väljakujunenud maakasutuse ja ehitamisele. Lisaks tuleb käsitleda ala kaevandamisjärgset maa- piirkondlike väärtuste ning võimalustega. kasutust. Olulised küsimused on nt järgnevad: Millised on mõjud ja millised kitsendused sellega kaasnevad? Mil- lised tingimusi on otstarbekas seada üldplaneeringuga? Kuidas võiks kaevandamine aidata kaasa piirkonna arengule? Milline võiks olla maakasutus peale maavara ammendumist (nt lasketiir, puhkeala, sõudekanal, mets)? Tegemist on teemaga, mis on aina rohkem päevakohane. Igal ju- hul tuleb üldplaneeringu koostamisel lähtuda sellest, et maardla- tega ja potentsiaalsete maardlatega tuleb arvestada, ei saa võtta seisukohta, et kaevandamine ei ole lubatud. Samuti mitte kanda planeeringusse kohustust, et maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisel tuleb teha keskkonnamõju hindamine. Tuleb ana- lüüsida, missugused on konfliktsed alad. 8.2.Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada maapõueseaduse 8.2.Ettepanekuga on arvestatud ning § 15 lg 7, mis sätestab, kui planeeritaval maa-alal asub maardla lähteseisukohtade vastavat peatükki täiendatud. või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering, detailplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-is sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega (Maa-ametiga). Teeme ettepaneku täiendada LSK peatükis 10.2 tabelis 2 Maa-ameti kaasamise eesmärki selles osas täiendada. 8.3.Lisa 2 märkused vigade osas. 8.3.Lisa 2 on täiendatud vastavalt märkustele, arvestades, et Lisa2 on koostatud 31.04.2019 seisuga. 41 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 9.1. Välisõhk ja müra 9.1. Käsitletud UP täpsusastmes ja vajadustest Üldplaneeringu koostamisel tuleks lähtuda Eesti Keskkonnastra- lähtuvalt. ÜP raames on võimatu määrata, milline teegiast aastani 2030 (http://www. ee/sites/default/files/elfin- peab olema vahemaa elamuala ja muude tundlike der/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf), milles on ühe prob- alade ning tööstus-/tootmisala vahel, sest leemina välja toodud transpordist tulenev saaste. Lisaks tuleks tootmistegevused on väga erinevad ning omavad üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta, et tööstuspiirkonnad väga erinevat mürataset. Võimalik kaasnev tuleks planeerida tiheasustusest piisavalt eemale, sest ennekõike keskkonnamõju ning mõju ulatus sõltub sellest tulenev lõhna või mürahäiring tekitab hiljem probleeme, konkreetsetest planeeritavatest tegevustest, mis mida lahendada on väga raske. selguvad üldplaneeringu elluviimisel. ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tingimused, ÜP- le järgnevas etapis arvestada, et häiringud elamualadele ja teistele tundlikele aladele oleksid väheolulised. 9.2.Teeme ettepaneku lisada ptk 7 arengudokumentide loete- 9.2.Arvestame kõikide Jõgeva valla kehtivate lusse ka Jõgeva Linnavolikogu23.03.2017 määrusega nr 68kinni- arengudokumentidega üldplaneeringu koostamisel, tatud „Jõgeva linna soojusmajandusearengukava aastateks nimekirjas toome välja vaid neist olulisemad. 2017–2026“. Selle dokumendi ühe järeldusena on soovitus kaa- Kaugkütteala teema on ÜP jaoks vajalikus mahus luda kaugkütte piirkonna määramist, mis ongi üldplaneeringu käsitletud, kaugküttealade alade laienemine on teema ning vajaks KSH koostamisel hindamist. mõistlik määrata valdkondliku arengukava raames. 10.1. Veekeskkond 10.1.Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud ja Lisas 2 ptk 13 on ära nimetatud Jõgeva valla veekogud. Vabariigi välja toodud vaid need meetmed, mis omavad või Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida Eesti vesikonna vee- võivad omada ruumilist mõju. majanduskavas aastateks 2015 2021 (edaspidi VMK) ja VMK meetmeprogrammis on nimetatud veekogumite seisundi paran- damiseks väljatöötatud meetmed, mille rakendajaks on teiste seas ka kohalik omavalitsus. Eelnevast tulenevalt palub Keskkon- naamet arvestada üldplaneeringu koostamisel VMK meetmeprog- rammis toodud meetmetega, mille rakendajaks on kohalik oma- valitsus 10.2.ÜP-s tuleks kajastada maakasutuse kitsendusi põhjustavad 10.2.Arvestatud UP täpsusastmes ja vajadustest objektid joogiveeallikad (sanitaarkaitsealad) ja reoveepuhastid lähtuvalt. Märgime, et registriandmete (kujad). Hinnata tuleks vajadust reserveerida maad perspektiiv- korrastamine ei ole üldplaneeringu ülesanne, kuid sete objektide rajamiseks (puhastid jne). Kui planeeringu koosta- kui andmete ebatäpsus ilmneb, anname sellest misel ilmneb, et keskkonnaregistris on andmed ebatäpsed (puur- koostamise käigus teada. kaevude asukohad, maapinna kõrgused jmt) tuleks Keskkon- naagentuurile sellest teada anda, et andmeid registris korras- tada. 10.3.Veeseaduse § 241lg 3 kohaselt valdkonna eest vastutava 10.3.Arvestatud. ministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalade piirid kannab kohalik omavalitsus kuue kuu jooksul pärast nende kinnitamist üldplaneeringule koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks.Palume ÜP koos- tamisel sellega arvestada. 10.4. Lisa 2 ptk 17.2 Veevarustus ja kanalisatsioonivõrk lk 10.4. Arvestatud ja Lisa 2 täpsustatud. 102 on segadus tabelitele viidetega. 42 / 61  Jõgeva valla üldplaneering Kantküla kohta käivas viites on viidatud nii tabel 30-le kui 28-le, millest viimane on eeldatavalt õige. Samuti vajaks koorigeerimist Sadala viide tabelile 27, et see ei näeks välja nagu tabeli päis, samuti Nava küla viide tabelile 35. Lisa 2 ptk 13.1 Järved on Kivijärve (Laiuse Kivijärv) piiran- guvöönditest ära jäänud ehituskeeluvööndi ja kallasraja ulatus. Lisa 2 tabelis 11 piiranguvööndite loetelu on võetud Keskkonna- registrist, kus ühelgi peakraavil ei ole märgitud ehituskeeluvöön- dit. Kehtiva looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 5 kohaselt on neil 25 m ehituskeeluvöönd (nähtav ka Maa-ameti kitsenduste raken- dusest). Maaparandussüsteemi eesvoolude osas tuleks tabelit täiendada valgala suurusega, kuna pärast uue veeseaduse keh- tima hakkamist 01.10.2019 ei ole enam alla 10 km 2 suurustel eesvooludel enam ehituskeeluvööndit. 11.1. Jäätmekäitlus 11.1.Arvestatud. PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne ko- haliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tek- kivate kitsenduste määramine. Üldplaneeringu koostamisel palume võtta arvesse riigi jäätmeka- vaga 2014-2020 (https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevu- sed/jaatmed/riigi-jaatmekava-2014-2020) seatud eesmärke. Maa-amet ESKIIS 1. Joonistel ei ole maardlaid kujutatud, kuid Jõgeva valla ÜP 1.Kehtestamise hetkel ajakohastame vaid teatud 18.01.2021 nr 6- kaardirakenduses on maardlad märgitud. Palume planeeringu teemakihte, mille sisendinfo on ÜP lahenduses lõpplahenduses kuvada joonistel ka ajakohased maardlate pii- kuvamiseks vajalik. 3/20/18719-2 rid. Jooniste koostamisel palume kasutada keskkonnaregistris Teemakihid, mida ÜP otseselt ei kehtesta, neid arvel olevate maardlate piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kuvatakse riiklikes regitrites ning ÜP kehtestamise kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes järgselt saab ÜP lahendust nende ajakohaste keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Palume maard- kihtidega Maa-ameti kaardirakenduses vaadelda. late piiride kujutamisel ja juhtotstarvete määramisel lähtuda Maardlate info on ajas väga kiiresti muutuv ning Maa-ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende seda infot pole asjakohane ÜPs kuvada. teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saa- miseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&ver- sion=1.1.0&request=GetCapabilities või küsida andmete välja- võte GIS-failidena. 2. Joonisel Maakasutus on kehtivate kaevandamislubadega 2.Täpsustame infot, kuid arvestama peab, et ka ÜP mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele märgitud mäetöös- koostamise ajal või pärast selle kehtestamist tuse maa-ala, kuid KSH aruande eelnõu peatüki Kokkuvõte võidakse täiendavad load menetlusse võtta ning alapeatükis Mõju maavaradele ja maardlatele on märgitud seda infot ei pruugi ÜP enam arvestada. (tsiteerin): „ÜP-ga antakse mäetööstusmaa juhtotstarve Koostamisel oleva ÜP puhul uuendatakse infot vaid mäeeraldistele ja nende teenindusmaale, kuhu on antud maa- teatud kindlates etappides. Jooksvad muutused on vara kaevandamisluba või kus vastav luba on menetluses.“ Sar- paratamatud ning ei saa eeldada, et seda kõike ÜP nast mõtet on korratud ka KSH aruande peatükkides 7.13. Mõju kajastaks, selleks jäävad riiklikud andmebaasid. 43 / 61  Jõgeva valla üldplaneering maavaradele ja maardlatele ja 7.19.2. Mõju välisõhu kvali- teedile. Märgime, et joonisel Maakasutus ei ole Keskkon- naametis menetluses olevate taotletavate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele märgitud mäetööstuse maa- ala. Palume planeeringu materjalid viia omavahel kooskõlla. 3.Joonisel Maakasutus on Siimusti (Jõgeva) liivamaardlal (re- 3.Täpsustame infot. gistrikaart 266) katastriüksusele Siimusti karjäär (katastritun- nus 24802:001:0073; maatulundusmaa) märgitud mäetööstuse maa-ala, kuid antud alal ei ole kehtivat ega taotletavat mäeeral- dist ega nende teenindusmaid. Alal asus Siimusti karjääri (loa nr JÕGM-005) mäeeraldis ja selle teenindusmaa, mis tunnistati kor- rastatuks Keskkonnaameti korraldusega 04.12.2015 nr JT 1- 15/15/587. 4. Seletuskirja peatükis 3.3. Detailplaneeringu koostamise 4.Tingimust ptk 3.3. täpsustatud täiendava märku- kohustus on märgitud detailplaneeringu koostamise juhud, mis sega: Tegevuste hulgas ei ole maavara kaevanda- kehtivad kogu valla territooriumile ning ühe juhuna on toodud mine, kuna selle tegevuse tingimused on antud (tsiteerin): „Uue äri- või tootmistegevuse kavandamine alale, ptk-is 3.8.9. kus sellist tegevust ette pole nähtud. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ruumilist mõju, mis ulatub kavandatavast kinnistust väljapoole. Eelhinnangu käigus tuleb anda hinnang olulisele ruumilisele mõjule.“ Lisatud on, et ala on määratud asustusüksuse piiriga ning olemasolevate ja kavandatud tege- vuste infot annab üldplaneeringu maakasutus ja katastriinfo, samuti tegelik olukord katastriüksusel. Oluliseks ruumiliseks mõjuks loetakse mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise ka- vandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt. Märgime, et eeltoodu võib kirjeldada ka kaevandamistegevust. Maa- amet on seisukohal, et karjääride avamisele ja laiendamisele detailplaneeringu koostamise kohustuse määramine lausalisena, iga maavara kaevandamise loa taotluse korral, ei ole põhjenda- tud ning on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna kaevandamisluba an- takse õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maa- vara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi de- tailplaneeringu koostamist. Kaevandamisloa andmise ja muut- mise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse ava- tud menetluse sätteid. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele 44 / 61  Jõgeva valla üldplaneering kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanik- kond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalit- sus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel de- tailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Palume üldplaneeringu seletuskirjas täpsustada, et mäetööstus- maade määramisel, uute karjääride avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb detailplaneering koostada juhul, kui kohalik omavalitsus on teinud vastava kaalutlusotsuse, mitte iga kord. 5. Jooniste Maakasutus ning Väärtused ja piirangud kohaselt 5. Tingimusi on täpsustatud. Eksperthinnangu nõue kattuvad maardlad rohevõrgustiku aladega. Seletuskirja pea- on siiski vajalik, sest RV näol on tegu väärtusliku tükis 4.11. Rohevõrgustik on üldiste tingimuste all märgitud alaga, kuid hinnangu nõue on sõnastatud KOVi kaalutlusotsusena. (tsiteerin): „Metsamaa raadamine rohevõrgustiku alal ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud olemasolevate objektide (maaparandussüsteem, elektriliinid jm) hooldamisel, põllu- maade taaskasutusele võtmisel ning kaalutlusotsusena uute ob- jektide rajamisel, kui see on põhjendatud, nt tehnilise taristu ob- jekt, karjääri kavandamisel jm. Juhul kui kavandatakse uut objekti, mille rajamine eeldab raadamist ning maa sihtotstarbe muutmist, tuleb selle objekti kavandamiseks koostada detailp- laneering või ehitusprojekt (va karjääri kavandamisel). Maaka- sutuse muudatuste kavandamisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe säilimine. Raadamise loa väl- jastamisel tuleb arvesse võtta taotletava tegevuse mõjusid ro- hevõrgustikule“ ning „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, kuna metsaa- lad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis.“ Samas peatükis on maalises piirkonnas asuval tugialal ühe tingimusena toodud (tsiteerin): „Metsamaa sihtotstarbe muutmine on keelatud“ ning linnas, alevikus ja külakeskuses asuva rohekoridori tingimusena on too- dud (tsiteerin): „Rohevõrgustiku sidususe tugevdamiseks säi- litada asulate lähiala põllumaade vahel paiknevad metsaga kae- tud alad.“ Palume seletuskirjas sarnaselt detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamise kohustuse erandile karjääride puhul 45 / 61  Jõgeva valla üldplaneering seada erand ka eksperthinnangu koostamisele ning lubada põllumaade vahel paiknevaid metsi raadata ning sihtotstarvet muuta, kui vastavale alale on väljastatud kaevandamisluba, mis eeldab maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks ning metsa raadamist. Igakordne eksperthinnangu koostamise nõue maakasutuse muutmisel, lausaline rohevõrgustikule jää- val põllumaade vahelisel alal paikneva metsa säilitamise nõue ning sihtotstarbe muutmise keeld halvendab maavara kaevanda- misväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu osas olemasole- vat olukorda ning on vastuolus MaaPS §-ga 14. 6. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardla- 6.Ptk-i viidet täpsustatud. tele väärtuslikud maastikud. Seletuskirja peatükis 4.12. Väär- tuslik maastik on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Uute objektide ja maakasutuse kavandamisel tuleb tagada sobivus olemasoleva maastikuga ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti. Maavaravaru kae- vandamise soovi korral väärtusliku maastiku alal tuleb läh- tuda ptk 3.7.10 tingimustest“ ning „Maastikulised väikevor- mid: kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad jm sar- nased maastikku kujundavad elemendid, tuleb üldjuhul säili- tada.“ ja „Säilitada kultuurmaastikus looduslikke alasid, põllu- majandusmaastiku avatus ja vaated väärtuslikele objektidele, eriti üldkasutatavate teede ääres.“ Selgitame, et seletuskirja peatükk 3.7.10. kirjeldab Kalmistu maa-ala tingimusi. Sele- tuskirja peatükis 3.7.11. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstus maa-ala tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maavara kaevandamine tuleb planeerida selliselt, et kavan- datava tegevusega avalduv mõju on minimaalne maastiku il- mele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule, põllumajanduslikule, elu- ja ühiskondlikule kasutusele. Maardla kasutuselevõtul maavara väljastamiseks tuleb võimalusel väl- tida ala, mis asub väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtusli- kul maastikul ja rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid. Rohevõrgustiku alal tuleb tagada võrgustiku toimimine.“ Maa-amet nõustub seletuskirja peatü- kis 3.7.11. Mäetööstuse maa-ala märgitud tingimusega. 46 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 7. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardlad 7.Tegu on üldise nõudega, mille vajalikkuse üle väärtuslikele põllumajandusmaadele. Seletuskirja peatükis 4.14. otsustatakse igas asukohas juhtumipõhiselt Väärtuslik põllumajandusmaa on märgitud, et väärtuslik põllu- kaalutlusotsusega. Kui tegemist on kaevandamise lubamisega VPM alal, siis see tähendab, et nii VPM majandusmaa võib olla haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ala kui sellele jäävat haljastust ei ole võimalik ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt viljakusest olemasoleval kujul säilitada, seega erandjuhtu peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Sama peatüki tin- mäetööstusmaale välja tuua pole mõttekas. gimuste all on märgitud (tsiteerin): „Väärtuslikku põllumajan- dusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks ning uut hoonestust ei ole soovitatav sinna rajada. Need alad säilitatakse võimalusel avatud maastikuna ja/või põllumajanduslikus kasutuses, nende alade metsastamine vm maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud“ ja „Muude tegevuste kavandamine väärtusli- kule põllumajandusmaale peab olema põhjendatud ja hooli- kalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid. Eelistada tuleb tegevusi, mis ei põhjusta väärtuslike põlluma- jandusmaade olulist vähenemist, massiivi põhjendamata tü- keldamist ega kahjusta selle sihtotstarbelist kasutamist tulevikus“ ning „Põllumajanduspiirkondade bioloogilise mitme- kesisuse suurendamiseks tuleb säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad, hoida teeperved niitmata. Vajadusel on soovitav kaaluda uute looduslike alade loomist, nt hekkide rajamine suurte põllumajandusmassiivide keskele“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 9.8. Meet- med väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks) ja „Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väär- tuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandamis- loa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandus- maa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada.“ Palume seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus selgitada, et põldude läheduses oleva loo- dusliku taimkatte, üksikute puude ja puude gruppide, hekkide, metsaribade säilitamise nõue ei kehti kui vastavale alale on väl- jastatud kaevandamiseks luba, mis eeldab taimestiku eemal- damist. Lausaline taimestiku säilitamise nõue vastavatel aladel hal- vendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale 47 / 61  Jõgeva valla üldplaneering juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS §-ga 14. 8. Joonise Tehniline taristu kohaselt jääb maardlatele „perspek- 8.Õgvendus on märgitud peale vastavalt AS Eesti tiivne rdt õgvendus“, mis ei kattu täielikult „maakonnaplanee- Raudtee poolt tellitud uuringule. Palun tutvuge AS ringu järgne rdt õgvendus“ leppemärgiga. Eesti Raudtee esitatud kirjaga ÜP eskiislahendusele, punkt 9. Seletuskirja peatükis 5.1.7. Raudtee on märgitud (tsiteerin): „Uusi raudteetrasse ei määrata, kuid üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ ja maakonnaplaneeringu kohaselt on vaja Tal- linn–Tartu liinil ehitada välja kahe rööpapaariga raudtee või asjakohased möödasõiduvõimalused, et tagada aeglase (kauba- rongid, aeglasemad liinid) ning kiirema veeremi samaaegsed liikumisvõimalused. Vajalikud õgvendused ja muudatused raud- teetrassil on kajastatud joonisel ning täpsemalt on teemat ka- jastatud Jõgeva maakonnaplaneeringus 2030+.“ Seejuures vastab üldplaneeringu joonisel Tehniline taristu kujutatud „Maa- konnaplaneeringu järgne rdt õgvendus“ Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringu joonistel märgitud perspektiivse kahera- jalise raudtee ja planeeritud raudtee õgvenduskoha asukohta- dele. MaaPS § 14 lõige 2 punkt 3 kohaselt võib Keskkonna- ministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurde- pääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka ava- liku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitussea- dustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Palume seletuskirjas selgitada, kas joonisel Tehniline taristu maardlatele märgitud „perspektiivne rdt õgvendus“ osas, mis erineb kohati maa- konnaplaneeringus märgitud raudtee õgvenduse asukohast, puuduvad mõistlikud alternatiivsed asukohad, mis ei jääks maardlatele. 9. Seletuskirja peatükis 5.1.7. Raudtee tekitab segadust tingimus 9.Tingimus on eemaldatud. (tsiteerin): „Hoiduda raudtee kaitsevööndist väljaspool metsa raadamisest ja maakasutuse muutmisest.“ Sarnase mõtte leiab ka KSH aruande eelnõu peatükist 9.13.2. Meetmed raudtee arendamiseks. Selgusetuks jääb kui suure 48 / 61  Jõgeva valla üldplaneering ala kohta väljaspool raudtee kaitsevööndit vastav nõue kehtib. Mainime, et kui vastavale alale peaks jääma ala, kuhu on/või tulevikus alles väljastatakse kaevandamiseks luba, mis eel- dab maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks ning metsa raadamist, siis antud juhul oleks tegu nõudega, mis halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurde- pääsu osas olemasolevat olukorda ja oleks seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirjas vastavat tingimust täpsus- tada. 10. KSH aruande eelnõu peatükis 7.13. Mõju maavaradele ja 10. Leiduvate maavarade infot on täpsustatud. maardlatele on märgitud, et Jõgeva vallas leidub maavaradest Lisa 2 andmed on üldjuhul antud LS ja VTK etapi kruusa, liiva, turvast, lubjakivi ja savi. Täpsustame, et loetle- seisuga. ÜP koostamise käigus on uuendatud vaid teatud osa andmetest, mille uuendamine on tud maavaradest savi Jõgeva vallas maardlana arvel ei ole. asjakohane ning vajalik, kuid mitte kogu infot. Lisaks on antud peatükis märgitud (tsiteerin): „Maardlate ja Maardlate jm selle valdkonnaga seonduv info on nende maavaravarude ning mäeeraldiste kohta vt täpsemalt pidevas muutuses, mistõttu viitame selles osas ÜP LS ja KSH VTK-st (vt ÜP lisadest).“ Palume seega enne pigem riiklikule registrile. lõplikku planeeringu lahendust ajakohastada vastavate ÜP lisade andmeid. LS 1. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise ka- 1.Kuna maardlate info on pidevas muutuses, siis 28.06.2019 nr 6- vatsuse lisas 2 – Ülevaade Jõgeva vallast (edaspidi Lisa 2.) do- kajastame seda vaid teatud seisuga ning hiljem on kumendi peatükis „15. Maavarad ja maardlad“ alalõigus ajakohast infot vajalik vaadata avalikust registrist. 3/19/10210-2 „Maardlad“ on kirjeldatud, et Jõgeva valla territooriumil on Lisa 2 on täiendatud Jaska liivamaardla ja kokku registreeritud 35 maardlat (seisuga 16.04.2019 ). Vanajaagu kruusamaardla osas. Täpsustame, et seisuga 26.06.2019 on Jõgeva valla territooriumil kokku 37 maardlat. Lisas 2. olevast tabelist 14. on välja jää- nud Jõgeva valda osaliselt jäävad Jaska liivamaardla (kesk- konnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 334, pindala 45,86 ha) ja Vanajaagu kruusamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 909, pindala 1,75 ha) andmed. 2. Lisas 2. tabelis 14 on kirjeldatud Jõgeva valda jäävate maard- 2. Arvestatud, Lisa 2 viidatud tabelist on late varukogused, mis on saadud eesti maavarade 2017. aasta eemaldatud info varude kohta. koondbilansist. Märgime, et varukoguste kirjeldamisel esines mitmeid erinevusi, mis tulenevad sellest, et maardlates esi- neb mitme kasutusalaga maavara, mis on bilansitabelis kirjel- datud erinevates kohtades, vastava kasutusala juures … Soovitame kaaluda võimalust Lisas 2. tabelist 14. eemaldada Jõ- geva valda jäävate maardlate varusid kirjeldavad andmed. Varude andmete allesjätmise korral palume andmeid korrigeerida arvestades eelpool toodut. 3. Lisas 2. tabelis 14. on märkustes kirjeldatud, et Pikamäe kruu- 3. Arvestatud ja Lisa 2 viidatud tabelit täpsustatud. samaardlas taotletakse karjääri avamist. 49 / 61  Jõgeva valla üldplaneering Täpsustame, et Pikamäe kruusmaardlas on antud 0.02.2016 maavara kaevandamise luba nr L.MK/327390 Pikamäe kruusa- karjääri mäeeraldisel. Pikamäe kruusakarjääri andmed on kirjel- datud ka Lisas 2. olevas tabelis 15. Palume Lisas 2 tabelit 14 täp- sustada. 4. Lisas 2. peatükis „15. Maavarad ja maardlad“ alalõigus „Mäee- 4. Kuna maardlate info on pidevas muutuses, siis raldised“ on kirjeldatud, et Jõgeva valla territooriumil on seisuga kajastame seda vaid teatud seisuga ning hiljem on 16.04.2019 registreeritud 18 mäeeraldist. Täpsustame, et ajakohast infot vajalik vaadata avalikust registrist. maardlate nimistu andmetel on seisuga 26.06.2019 Jõgeva vallas arvel 21 kaevandamise loaga mäeeraldist. Lisa 2. tabelis 15. „Jõgeva vallas asuvad mäeeraldised ja nende varud. Allikas: Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus, Keskkonnalubade infosüsteem, seisuga 18.04.2019“ on kirjeldatud Jõgeva valda jäävad mäeeraldised ja nende varud seisuga 18.04.2019. Märgime, et tabelis 15. on mitmeid erinevusi keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetega võrreldes. 5. Lisas 2. tabelis 15. on kirjeldatud Reastvere II liivakar- 5. Arvestatud ja Lisa 2 täpsustatud. jääri mäeeraldise andmed, kuid keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel on selle asemel Keskkonnaameti KKA 06.04.2018 korraldusega nr 1-3/18/883 antud loal nr L.MK/330752 mäeeraldise nimetuseks Reastvere V liivakarjäär. Tabelis 15. kirjeldatud Jõgeva valda jääv Võtikvere liivakarjäär jääb maardlate nimistu andmetel peale haldusre- formi toimumist Mustvee valda. Jaska liivakarjääri andmetes on märgitud aktiivseks varuks 162,1 tuh.m3 ja kaevandatavaks varuks 104,1 tuh.m3 ehitusliiva. Maardlate nimistus on Jaska lii- vakarjääri mäeeraldisele antud loas nr JÕGM-023 märgitud ak- tiivseks varuks 170,6 tuh.m3 ja kaevandatavaks varuks 112,6 tuh.m3 ehitusliiva. Täiendavalt märgime, et Jaska liivakar- jääri jääkvaru on ümberhinnatud Maa-ameti peadirektori korral- dusega 20.06.2019 nr 1-17/19/1577. Kalevi II liivakarjääri kae- vandamise loa numbriks on maardlate nimistu andmetel JÕGM- 052, mitte JÕGM-020. Siimusti liivakarjääri kaevandamise loa omajaks on OÜ Siimel, mitte OÜ Moreen. Lisaks jäävad keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel Jõgeva valda veel ka tabelist 15. puuduvad Reastvere liivakarjääri (loa nr JÕGM- 039), Vanajaagu kruusakarjääri (loa nr L.MK/322640), Reastvere II liivakarjääri (loa nr L.MK/3323311) ja Näduvere lii- vakarjääri (loa nr L.MK/321914) mäeeraldised. Vanajaagu kruusakarjääri mäeeraldis jääb Jõgeva valda osa- liselt. Lisaks täiendame, et Kalevi liivakarjääri luba on muu- detud Keskkonnaameti 30.05.2019 korraldusega 1-3/19/1032. Luba nr JÕGM-026 pikendati kuni 08.03.2034, mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindaladeks on vastavalt 11,38 ha ja 16,88 ha ning ehitusliiva aktiivse tarbevaru koguseks loas on 1322 50 / 61  Jõgeva valla üldplaneering tuh.m3, kaevandatava varukoguseks on 880 ja kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 59 tuh.m3. Soovitame kaaluda vajadust Lisas 2. tabelis 15 andmeid täpsustada maardlate ni- mistu info abil. 6. Edastatud üldplaneeringu väljatöötamiskavatsuse joonistel 6.Avalikes registrites kuvatavat infot me ÜP „Maakasutus“ ja „Väärtused ja piirangu“ legendis on kirjeldatud raames ei kehtesta ning seetõttu ka ei kajasta seda nimetusega „maardla koos uuringualaga“ tähistatud keskkon- pdf kaartidel. ÜP koostamise ajal saab seda infot naregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlate ja uurin- vaadata rakenduses, pärast kehtestamist avalikest gualade piirid. Palume üldplaneeringu joonistel eraldada maard- andmebaasidest. Vormistuse osas tehtud üldistus. late ja uuringualade piirid. Jooniste legendis palume nimetada nähtus „maardla koos uuringualaga“ ümber nähtuseks „maard- lad“ ning vajadusel lisada joonise osale ja legendi eraldi teist värvi tähistusega uuringualade piirid. 7. Palume planeeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve 7.Arvestatud. olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ja reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarve nendele ala- dele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel võib mäetööstusmaade juhtotstarbest eraldada tur- batööstusmaa juhtotstarbe. 8. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik 8.Suures plaanis arvestatud, uuendame infot vaid arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate 2s etapis: eskiislahenduse ning põhilahenduse maardlatega, palume üldplaneeringu jooniste koostamisel ka- avalikustamine. Kuna see info hakkab muutuma ka sutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate piire. pärast UP kehtestamist, siis peabki arvestama, et Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute kõiki muudatusi ei saa UP jooksvalt kajastada. koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplaneeringu ja KSH aruande koosta- mise lihtsustamiseks soovitame küsida vajadusel keskkonna- registri maardlate nimistust ajakohane väljavõte. Palume planee- ringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätesta- tuga. 9. Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamiseka- 9.Teadmiseks võetud. vatsuse peatükis „10.2 Kaasatavad osapooled“ on tabelis 14 kirjeldatud kaasatava osapoolena Maa-ametit kui riigi maare- servi jäetud maade administreerijat. Märgime, et Keskkonnami- nister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS-is sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksute, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas an- nab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Palume eelpool nimetatud tabelis Maa-ameti kaasamise eesmärki täpsus- tada. 51 / 61  Jõgeva valla üldplaneering Põllumajandusa- LS 1. Põllumajandusameti jaoks on oluline, et üldplaneeringu 1. Arvestatud UP täpsusastmes ja vajadustest met 01.07.2019 nr 14.5- koostamise ülesannetena ja lähteseisukohtadena oleks kajas- lähtuvalt. tatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist 1/1065-1 tagavate meetmete määramine (sh maaparandussüsteemide ter- viklikkuse säilitamine). Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandusseadusest tulenevalt maaparandussüsteemide toi- mimist tagavate meetmetega ning looduskaitse- ja veeseadu- sest tulenevate piirangutega. 2. Koostatavate väärtuste ja piirangut põhjustavate objektide 2.Info on kajastatud üldiselt vastavalt UP kaartidel tuleb kajastada maaparandussüsteemide asukohti, mis vajadusele. Kuna see on ajas muutuv info ja selgitaksid kitsenduste asukohti. Maaparandussüsteemi tugineb riiklikule registrile on ajakohane õige info maa-alad ja eesvoolud koos nendest tulenevate piirangutega alati avalikus registris saadaval. UP ei kehesta seda (sh piiranguvööndiga) peavad kajastuma üldplaneeringu kaar- infot üle. dil. Andmeid maaparandussüsteemide kohta (maaparandus- süsteemide maa-alade, eesvoolude ja riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude paiknemine jms) saab Maa-ameti kaardiraken- dusest või Põllumajandusameti Ida regiooni Jõgeva esindusest aadressil [email protected]. 3. Juhime tähelepanu, et alates 01.01.2019 hakkas kehtima 3.Viitame seadustele üldiselt ja ei kopeeri neid uus maaparandusseadus, millest tulenev (nt muu ehitise ehi- ümber, kuna need on ajas muutuvad. tamine maaparandussüsteemile, lisavee juhtimine maaparandussüsteemi, maaparandushoid, maa sihtotstarbe muutmine) peaks lihtsalt ja arusaadavalt üldplaneeringus ka- jastuma (eelkõige maaparandusseaduse § 47 - § 54). 4. Oluline on, et põllumajandus Jõgeva valla ühe peamise 4.Teadmiseks võetud ja arvestatud UP majandussektorina saaks üldplaneeringus vajalikul määral ka- täpsusastmes. jastatud ning ka sellega kaasnevad survetegurid keskkonnale kaardistatud. Päästeamet ESKIIS, LS - Politsei- ja Piiri- ESKIIS, LS - valveamet Veterinaar- ja ESKIIS, LS - Toiduamet 3. OMAVALITSUSED Mustvee Vallava- ESKIIS, LS - litsus Vinni Vallavalit- ESKIIS, LS - sus Väike-Maarja Val- ESKIIS, LS - lavalitsus 52 / 61  Jõgeva valla üldplaneering Järva Vallavalit- ESKIIS 1. Täname, et teavitasite Järva valda Jõgeva valla üldplaneeringu - sus 20.01.2021 nr 7- ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ava- likust väljapanekust. Tutvusime avalikul väljapanekul olevate 6/2021/3347-2 planeeringu dokumentidega ning Järva valla ja Jõgeva valla ühiste kokkupuutealadega. Järva Vallavalitsusel ei ole ettepane- kuid Jõgeva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule. Põltsamaa Valla- ESKIIS, LS - valitsus Tartu Vallavalit- ESKIIS, LS - sus 4. TARISTU JA AVA- LIKE TEENUSTE VALDAJAD AS Emajõe Vee- ESKIIS, LS - värk Jõgeva Veevärk ESKIIS, LS - OÜ AS Kuremaa En- ESKIIS, LS - veko OÜ Torma Soojus ESKIIS, LS - AS Utilitas Jõgeva ESKIIS, LS - Elering AS ESKIIS 1. Palun muuta teks KSH aruandes ptk 7.21.5 Mõju elektrivõr- 1. Täpsustame ÜP ja KSH aruannet. 04.02.2021 4-2/2-30 gule: Peatükk algab lõiguga „Jõgeva linn ja selle ümbrus saab toite Jõgeva alajaamast. Endist Torma valla osa varustavad elektrienergiaga Mustvee ja Kantküla alajaamad. Palamuse piirkonnas oma alajaama ei ole ning elektrivarustus on tagatud põhivõrgu kaudu. Enamik Jõgeva valla põhivõrgust on välja ehitatud maakaabelliinidena. Ülevaate olemasolevast ja Elektrilevi poolt kavandatavast elektrivõrgu arendustest Jõgeva valla territooriumil annab Joonis 6.“ Teen ettepaneku terve lõik kustutada, kuna seal on segadust tekitavat infot. Samuti palun eemaldada joonis nr 6, kuna see kajastab ainult Eleringi võrgua- renguid, mis pole seotud Elektrilevi planeeritavate muudatus- tega. Lisaks on joonisel vananenud infot. Lõigu võib ümber kirjutada järgmiselt: Jõgeva valla territooriumil asub kaks põhivõrgu 110 kV alajaama- Jõgeva ja Kantküla. Liini- dest läbivad valla territooriumi kaks 330 kV ülekandeõhuliini Paide-Viru L356 ja Bal -Tartu L300 ning 110 kV õhuliinidest Jõ- geva-Põdra L131A, Jõgeva-Kantküla L130B, Mustvee-Kantküla L130A ja Mustvee-Saare L158. Järgnevatel aastatel on Jõgeva 53 / 61  Jõgeva valla üldplaneering võrgupiirkonnas kavas suuremahulised põhivõrgu rekonstrueeri- mistööd (alloleval joonisel). Jõgeva valla territooriumile jäävatest liinidest rekonstrueeritakse Mandri-Euroopa sagedusalaga sünk- roniseerimise projek raames 330 kV õhuliin Bal -Tartu L300, mil- lega tõstetakse samadele mas dele 110 kV õhuliin Mustvee-Saare L158. Ehitus lõppeb eeldatavalt aasta 2022 lõpuks. Samu raja- takse projek raames Mustvee uus 330 kV alajaam (alajaam ei jää Jõgeva valla territooriumile). Mustvee 330 kV alajaama ühendatakse liin Paide-Viru L356 ehk tekib liin Paide-Mustvee L356. L356 liinilõik Mustveest Viru alajaamani demonteeritakse. Allesjääv Paide-Mustvee L356 liin on kavas rekonstrueerida eel- datavalt aasta 2026 lõpuks. Paide-Mustvee L356 rekonstrueeri- misel viiakse 110 kV Mustvee-Kantküla L130A õhuliin täies ulatu- ses L356-ga ühistele mastidele ning ühendatakse kokku liiniga L130B kohas, kus L130B keerab lõuna poole Jõgeva alajaama suunas. Moodustub uus liin Mustvee-Jõgeva tähisega L130. Kant- küla alajaam ühendatakse liinile L130 harualajaamana. Joonis 1. Elering AS elektrivõrgu olemasolev olukord (vasakul) ja planeeritav olukord (paremal) Peale joonist 6 on lõik, mis algab sõnadega „Elektrivõrk Jõgeva vallas on heas seisukorras …“. Kui siin on räägitud jaotusvõrgust, ehk lõik võiks alata sõnadega „Elektri jaotusvõrk Jõgeva vallas on heas seisukorras ….“. Elektrilevi OÜ ESKIIS, LS - AS Eesti Gaas ESKIIS, LS - Telia Eesti AS ESKIIS, LS - Elisa Eesti AS ESKIIS, LS - Tele2 Eesti Akt- ESKIIS, LS - siaselts Eesti Lairiba ESKIIS, LS - Arenduse AS Jõgevamaa Ühist- ESKIIS, LS - ranspordikeskus AS Eesti Raudtee ESKIIS AS Eesti Raudtee on tutvunud avalikule väljapanekule esita- 1.Arvestatud. 21-1/4299-1 tud Jõgeva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga ning esitame lisaks eelnõus toodule alljärgnevad ettepanekud: 1. Arvestada raudtee kaitsevööndiga, mille laius ja piirangud on kehtestatud ehitusseadustiku §-s 73 ning raudteega sihtots- tarbeliselt seotud elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevööndi- tega. 2. Planeeritavad lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, 2. Arvestatud. s.h raudtee elektripaigaldiste ja sideehitiste hoolduse ja remondi teostamist. 54 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 3. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral 3. Arvestatud. tuleb lähtuda nähtavuse tagamise tingimustest, mis on vald- konnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. 4. Raudteemaaga piirnevate alade (eluhoonete, äri- või tootmis- 4.ÜPga raudteemaaga piirnevatele aladele hoonete, ühiskondlike hoonete, kergliikluse otstarbeks) planeeri- täiendavaid uusi arengualasid ette pole näha, misel näha ette ohutuse tagamiseks juba üldplaneeringuga meet- seega puudub vajadus ohutuse tagamise meetmete meid (näiteks piirdeaedade rajamise kohustus) takistamaks ja müratõkkeseinte kavandamiseks ÜPga. nii jalakäijate kui sõidukite sattumine raudteemaale väljas- pool nõuetekohaseid raudteeületuskohti. Samuti arvestada müra- tõkkeseinte rajamise vajadusega. 5. Avalikke teid, sealhulgas kergliiklusteid raudteemaale mitte 5.Arvestatud, kuid juhime tähelepanu, et teede planeerida, väljaarvatud raudteedega ristumised. asukohad on ÜPs põhimõttelised, täpsemad asukohad pannaks paika detailplaneeringu või ehitusprojektiga. 6. Liiklusohutuse tagamiseks tuleks uued avalike teede (s.h 6.Konkreetsed lahendused sõltuvad asukohast jm kergliiklusteede) ristumised raudteedega kavandada eritasandi- asjaoludest. listena. Uute raudteeületuskohtade (samatasandiline riste) ka- vandamisel tuleb hinnata nendega kaasnevat mõju liiklusohu- tusele. 7. Uute raudteeületuskohtade (samatasandiline riste) või eri- 7.ÜP ei kavanda neid objekte ehitusprojekti tasandiliste ristumiste asukohtade kavandamisel tuleb juhin- täpsuastmes, vaid annab põhimõttelise asukoha duda valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulat- ning illustreerib põhimõttelist vajadust. Täpsem sioonides sätestatud nõuetest ning vastavalt säilitada tarvilik lahendus antakse järgnevas kavandamise etapis. maa nende realiseerimiseks. 8. Arvestada ja lisada seletuskirja, et lähtuvalt Vabariigi Va- 8.Lisatud täpsustatud sõnastuses. litsuse otsusest elektrifitseerida raudtee taristu on AS Eesti Raudtee alustanud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistus- töödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023- 2028. Ehita- takse välja kontaktvõrk ja nende teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifit- seerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljapool raudteemaad asuvate kinnis- tute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinide rajamiseks. Võimalik kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste tee- nindamiseks selgub projekteerimise käigus. 9. Üleriigilne planeering „Eesti 2030+” sätestab, et reisirongiliik- 9.Palume tutvuda Keskkonnaameti märkusega lus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on tulevikus või- eskiislahendusele nr 15, mis märgib, et: ÜP KSH malik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad ning ptk 6.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus reisirongiliikluse kiirus, sagedus ja kasutusmugavus peavad kas- märgib, et Tapa-Tartu raudtee on plaanis ümber vama kõigis Eesti jaoks tähtsates suundades. Ühtlasi näevad ehitada kahe rööpapaariga raudteeks, mis vajab nii üleriigiline planeering kui mitmed transpordi arengukavad Natura asjakohast hindamist elluviimise etapis. 55 / 61  Jõgeva valla üldplaneering ette, et tulevikus tuleb rongide maksimaalset lubatud piirkiirust Juhime tähelepanu, et kohtulahendite valguses suurendada kuni 160 km/h Tallinna–Narva–Peterburi, Tal- tuleks asjakohane hindamine läbi viia linna–Tartu–Pihkva ja Tartu–Valga–Riia liinidel. Lähtuvalt eel- võimalikult varajases staadiumis ja seda ei saa toodust ja üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” uuendatud lükata edasistesse etappidesse. Arvesse tuleb võtta tegevuskavast (2020) on AS Eesti Raudtee alustanud paralleel- maksimaalselt negatiivne mõju ja selgitada selt elektrifitseerimise projektiga raudtee õgvendamise projekti asjakohases hindamises siis selle alusel eeltegevustega kõverates, kus reisirongide liikumine 160 km/h elluviimise võimalikud mõjud. täna ei ole võimalik ning mis looks võimaluse elektrifitseerida Soovime KKA seisukohta selles osas veel raudtee juba õgvendatud trassil. AS Eesti Raudtee tellimusel täpsustada, kuid anname teada, et juhul kui KKA on valminud EstConsult Rail OÜ poolt uuring „Tallinn-Tartu raud- jääb oma Natura hindamise nõude juurde, siis ei tee 160 km/h“ (töö nr ECRAIL-2020-07-04), mis analüüsis ole- kajasta me nimetatud objekti ÜP raames, sest see masolevat raudteetrassi ja töötas välja rööbastee plaanigeomeet- eeldab täiendavaid tegevusi, mida me pole ÜP ria eskiisi staadiumis, et võimaldada tulevikus tõsta kiirusi kuni raames ette näinud. 160 km/h. Kõnesolevast uuringust teavitasime ka Jõgeva vallale 14.10.2020 edastatud kirjaga nr 19-1/3383. Uuringu tulemusena on Jõgeva vallas vaja õgvendada olemasole- vat raudteetrassi Vägeva raudteejaamas, Selli külas (364-367 km), Painkülas (383,4-384,2 km) ja Kassinurme külas (386- 388,2 km; 390-390,8 km). Eelnimetatud õgvendused mahu- vad ära olemasolevale raudteemaale, kuid toovad kaasa raudtee kaitsevööndi muutumise. Kaarepere-Tabivere jaamava- hes väljuvad Jõgeva valla haldusalas õgvendused olemasolevast raudteemaast eraomandis olevatele kinnisasjadele, millele tu- leb kohaldada avalikes huvides riigile omandamist vastavalt Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS) sätestatule. Samuti muutub raudtee kaitsevöönd. Palume arves- tada uuringu (töö nr ECRAIL-2020-07-04) koosseisus koosta- tud rööbasteede õgvendustega ja kajastada need üldplanee- ringus arvestades õgvendustest muutuva raudtee kaitsevöön- diga. Kui üldplaneeringu kaardi täpsusastme tõttu ei ole kõiki õg- vendusi võimalik üldplaneeringu kaardimaterjalil kajastada, teeme ettepaneku käesolevas punktis toodud informatsioon õgvenduste kaupa esitada seletuskirjas koos illustreerivate väljavõtetega raudteetrassi õgvenduste asukohtadest koos õg- vendusest muutuva raudtee kaitsevööndiga. Samuti palume arvestada uuringuga valla planeerimis- ja ehitustegevuses kuni üldplaneeringu jõustumiseni ja/või raudteetrassi õgvenduste ehi- tusprojekti koostamiseni. 10. Lisada üldplaneeringu seletuskirja punkti „3.4. Avatud 10. Analüüsime täiendavalt ning võimalusel lisame. menetlusega projekteerimistingimuste juhud“ alla ka raudteet- rassi õgvenduste rajamine ja teise peatee (rööpapaari) raja- mine. MTÜ Ida-Eesti - Jäätmehooldus- keskus 56 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 5. ETTEVÕTTED JM ASUTUSED Riigimetsa Majan- ESKIIS 1. Väärtuslikud põllumaad: Toome järgnevas loetelus välja 1.Palume RMK-l vajalikud täpsustused ise damise Keskus 11.01.2021 nr 3- üldplaneeringu lisades toodud (põllu-) maad, mis reaalsuses on kaardikihile sisse viia. Saame edastada vastava (RMK) ajuti liigniisked, juba metsastunud või metsastatud heinamaad. kaardikihi. 1.1/3694-2 Seega pole võimalik hoida neid alasid põllumajanduslikus kasutu- ses, nagu näeb ette eelnõu, ja teeme ettepaneku need alad väär- tuslike põllumaade hulgast välja arvata. Loetelus välja toomata maaüksuste osas oleme nõus nende määramisega väärtuslike põllumaade hulka. 2. Väärtuslikud puhkealad: kuidas on seotud RMK kinnistud 2. Maakonnaplaneering, ÜP piire ei täpsusta. 24801:001:0341, 57302:002:0600 ja 57302:001:0471 Aidu puhkealaga (Aidu paisjärv), kui maaüksused asuvad puhkealast ca 1,2km kaugusel? Teeme ettepaneku need planeeringud koos üle vaadata ja piire täpsustada. Muus osas oleme väärtusike puhkealade planeeringuga RMK maadel nõus. 3. Väärtuslikud maastikud: Millega on põhjendatud ja milliseid 3. Maakonnaplaneering, üldjuhul ÜP piire ei piiranguid metsa majandamisele toob kaasa järgmiste alade täpsusta. Korraldame arutelu. väärtuslike maastike hulka arvamine? „Tuimõisa“ – naabruses oleva riigimetsa osas; „Kivijärve“ - naabruses oleva riigimetsa osas; „Kärde“ - naabruses oleva riigimetsa osas; „Undi metsavahitalu“ - naabruses oleva riigimetsa osas; „Pööra, Saduküla“ - naabruses oleva riigimetsa osas; „Laiuse, Vilina, Alavere“ - naabruses oleva riigimetsa osas; „Kassinurme linnamägi, Patjala“ - naabruses oleva riigimetsa osas; „Sadala, Reastvere, Leedi, Kodisma“ - naabruses oleva riigimetsa osas. Teeme ettepaneku need planeeringud koos üle vaadata ja piire täpsustada. 4. Maakasutuse juhtotstarve: planeeringu eelnõus on RMK kin- 4.Mäeeraldise piir ei kattu katastriüksuse piiriga. nistu 24804:001:0540 juhtotstarbeks „elamumaa“, peaks aga olema „ärimaa“. Kinnistul 24804:001:3740 on „Metskonna kar- jäär“ juhtotstarbega „mäetööstusmaa“ joonistatud RMK metsa- maa sisse. Teeme ettepaneku need planeeringud koos üle vaadata ja piire täpsustada. Muus osas oleme maakasutuse juhtotstarvetega nõus. 5. Matka- ja terviseradadega RMK maal oleme nõus. 5. Arvestada 57 / 61  Jõgeva valla üldplaneering LS 1.Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) annab käesoleva 1.Arvestatud. (digitaalallkirja kuu- kirjaga kohalikule omavalitsusele teada, et RMK soovib osa- leda ja olla kaasatud Teie omavalitsuse üldplaneeringu koos- päev) nr 3-1.1/1069 tamise etappides. Riigi Kinnisvara ESKIIS Riigi Kinnisvaral on Jõgeva vallas 22 kinnistut. Riigi Kinnisvaral 1. Arvestada AS 7.märts 2021 on ettepanek muuta 3 kinnistu juhtfunktsioon. 1. Aia tn 36, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond. Kinnistul paikneb hetkel päästekomando. Hoone on moraalselt – ja füüsili- selt amortiseerunud ning seega komando lõpetab lähiaastatel an- tud kinnistul oma töö. Oleme kavandandaud komando teise asu- kohta. Seega tulevikus ei ole riigikaitse maa-ala juhtfunktsiooni vajalik. Teeme ettepaneku muuta juhtfunktsiooniks äri – ja toot- mismaa. 2. Ravila tn 10, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgeva maakond. Tegu 2. Arvestada on büroohoonega ja seega leiame, et otstarbekam juhtfunkt- siooni on äri – ja tootmismaa. Äri juhtfunktsiooni lisamine või- maldab hoonel olemasolevat kasutust jätkata ka tulevikus. 3. Kärneri, Luua küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond. Antud kin- 3. Arvestada nistu ei ole enam riigile vajalik ja seega leiame, et jätkusuutlikum juhtfunktsioon on elamumaa. Eesti Taimekas- - vatuse Instituut Luua Metsandus- - kool Riigi Kinnisvara 11.02.2020 e-kiri 1.Kirjutan Teile seoses omavalitsuse uue koostatava üldplanee- 1.Arvestatud. AS ringuga. Riigi Kinnisvara soovib olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Palun teavitada uue üldplaneeringuga seotud otsustest ja sünd- mustest Riigi Kinnisvara meili aadressile [email protected] Tornator Eesti OÜ 31.01.2020 kiri 1. Metsamaad. Soovime jätkata metsade majandamist metsasea- 1.Oleme määranud metsamajandamise tingimused duses esitatud regulatsiooni alusel. Arvestame igakülgselt sea- avalikust huvist kus see on vajalik. Palume dustest tulenevaid riiklike loodushoiu regulatsioone. Kuna metsa- lahendusega tutvuda ning anda teada, kui maa kasutus on eriseaduste ja riiklike määruste alusel piisavalt tingimused ei ole Teie jaoks vastu võetavad ning reguleeritud, siis oleme huvitatud, et planeerimisseaduse piisavalt põhjendatud. alusel koostatavate või muude kohalike õigusaktidega ei loo- daks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt lisapiiranguid metsaga seotud majandustegevustele. Seetõttu palume ilma kokkuleppe ja kompensatsioonita mitte määrata tulundus- metsa puhkemetsade koosseisu, sätestada kohaliku kaitset metsamaadele (sh raiepiirangud) ja piirata metsamajandustege- vust. 58 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 2. Põllumaad. Oleme tutvunud põllumajandusministeeriumi 2.Oleme UPga seadnud väärtuslikule seisukohtadega väärtusliku põllumaa kaitseks (ringkiri KOVi- põllumajandusmaale paindlikud tingimused ning dele 20.05.2019). Juhime tähelepanu, et seisukohti kajastav rõhutanud, et kajastame maakonnaplaneeringust eelnõu ei ole mitmes riigikogu koosseisus seadusena vastu- tulenevat VPM kihti informatiivsena, kuid seda võib võetud, seetõttu nimetud kirjas esitatud seisukohad on pi- ajas täpsustada vastavalt kohapealsele vajadusele. gem soovituslikud. Oleme seisukohal, et planeeringutes maa-alasid väärtusliku põl- lumaaks määratledes on otstarbekas teha seda üksnes põhjen- datud juhtudel, kus põllumassiiv moodustab kompaktse kon- tuuri, omab juurdepääsu ja on piisavalt suur harimiseks suuregabariidilise põllumajandustehnikaga (kombainid, suured külvikud) ning paikneb viljakatel põllumuldadel. Lisaks veel massiivid, mille maa koosseisu on rajatud mitmeid kinnistuid hõlmav maaparanduse kuivendustorustik veereziimi reguleerimi- seks kogu piirkonnas. Meie ettevõtte omandis metsakinnistute servades paikneb sageli väiksemaid põlluüksusi, mida oleme metsastanud, kuna need on sisuliselt jäätmaad, mis on põllumajanduslikust kasutu- sest välja langenud. Lisaks paiknevad mõned põlluüksused piir- kondades, kus põllumajanduslik toidutootmine ei ole ak- tiivne. Palume mitte kergekäeliselt lugeda kõiki sh väikse pindalaga ja kõrvalises asukohas paiknevaid põllumaid väär- tuslikuks põhjusel, et nende kaalutud keskmine põllumajan- dusliku boniteedi hindepunkt ületab maakonna kaalutud kesk- mist. 3. KAASAMISTAOTLUS. Anname teada, et soovime planeerimis- 3.Arvestame. seaduse § 76 lg 2 alusel olla kaasatud: A) Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande koostamisse, eelkõige põllumajandusmaastiku kasutuse ja met- samajanduse teemadel; B) Linna- või valla üldplaneeringu koostamise menetlusse põllu- majandusmaastiku kasutuse ja metsamajanduse teemadel. Metsatervenduse 01.04.2019 nr 4-7/L 1.Metsatervenduse Osaühingul on soov olla kaasatud Jõgeva 1. Arvestame, palume üle vaadata kas esitatud UP OÜ valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lahendus arevstab Teie soovidega. koostamise protsessi. Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätkata tava- pärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel. Valga Puu 2019 1. Valga Puu OÜ-l on soov olla kaasatud Jõgeva valla üldplaneer- 1.Arvestame, palume üle vaadata kas esitatud UP ingu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise lahendus arevstab Teie soovidega. protsessi. Käesolevaga anname ka teada, et soovime olla kaasatud Jõgeva valla üldplaneeringu koostamisse vasta- valt planeerimisseaduse paragrahvile 76. Ühtlasi anname 59 / 61  Jõgeva valla üldplaneering teada, et soovime oma kinnistustel jätkata tavapärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel. OÜ Metsagrupp 2019 1.Käesolevaga anname ka teada, et soovime olla kaasatud 1. Arvestame, palume üle vaadata kas esitatud UP Jõgeva valla üldplaneeringu koostamisse. Ühtlasi anname teada, lahendus arevstab Teie soovidega. et soovime oma kinnistutel jätkata tavapärase metsama- jandamisega ja põllumajandusega seaduse alusel. Karo Mets 2019 1. Tulenevalt planeerimisseaduse §76 lõikest 2 avaldame soovi 1. Arvestame, palume üle vaadata kas esitatud UP olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. lahendus arevstab Teie soovidega. 6. KOHALIKUD ELA- NIKUD, ÜHENDU- SED, ETTEVÕTTED SA Jõgevamaa - Arendus- ja Ette- võtluskeskus Jõgevamaa Koos- - töökoda Luua Külaselts ESKIIS Luua Külaselts MTÜ teeb ettepaneku: 1. Arvestada MTÜ 03.02.2021 4-2/2-27 1.Täpsustada olemasoleva Luua väärtusliku puhkeala piire. Muu- tes väärtusliku puhkeala piire selliselt, et see hõlmaks ka popu- laarset ujumiskohta Prossa järve ääres ja Luua metsandusliku õpperada ning matka ja terviseradu Ehavere nõmmes koos Kale- vipoja sängiga. 2. Vähendada Prossa järve ujumiskoha puhke ja loodusliku maa- 2. Määrata ÜP-s supelranna maaks, EKV lala ulatuses ehituskeelu vööndi piire, et oleks tulevikus võimalik vähendamine ei ole sel juhul vajalik. taristut rekonstrueerida ja parendada vajadusel, et ei peaks te- gelema ehituskeelu vööndis uute objek de rajamisega. 3. Kajastada Porssa järve ujumiskohas lisaks olemas olevale uju- 3. Täpsustame misillale ka paralleelset taastamist vajavat ujumisilda, ujumis- koha vastas küljel. Kuna ujumis/paadisillad on üldplaneeringus hetkel kajastatud ning sild oleks vajalik ujujate/suplejate turvali- suse tagamiseks. M. Millend ESKIIS Esitan ettepanekud Jõgeva valla üldplaneeringu ja keskkonna- 1. Arvestada 19.12.2020 4-2/2-18 mõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule. 1. Kärde küla. Täpsustada põllumaade väärtust Kärde-tagakülas, seal on maardla piiride lähedal põlde, mis on kivised või liigniis- ked. Olukord on aastatega muutunud. Endla järve veetaseme tõstmisega ehk soode-rabade taastamisega on põllud muutunud vesisemaks. Vt. pilt kollaste märgistega. 60 / 61  Jõgeva valla üldplaneering 2. Kaardivaade. Kärde mõisa park - Puhke- ja looduslik maa-ala. 2. Arvestada Lisada Kärde küla puhke- ja virgestusala (praegune külaplats ja mõisapargi osa). 3. Lisada Jõgeva valla supluskohaks: Tooma külas Linajärve uju- 3. Arvestada miskoht. Vajalik tagada ujumissilla korrasolek. Tänu turistidele on tegemist rahvusvahelise kasutusega ujumiskohaga. Lisada järve äärses alas lava taastamine, sest seal on elekter ole- mas. 4. Ilusa vaatega kohad. Lisada vaade Kärde mäelt Endla järve ja 4. Arvestada Emumäe suunas. Praegu on Ilus vaade märk paigaldatud Kärde mäe jalamile. 5. Mööda Vooremaa teid kulgeb Estovelo jalgrattamarsruut, mis 5. Mitte arvetsada läbib Kaiavere ja Luua külasid, Palamuse, Kuremaa ja Laiuse ale- vikke, Jõgeva linna, Vaimastvere ja Vägeva külasid. See marsruut võiks olla kaetud vastava kergteede võrguga. 6. Jõgeva ÜP joonis 3 tehniline taristu. Ei leia olemasolevate ega 6. Täpsustame. Kui andmed on kättesaadavad, perspektiivis lairibavõrkude kohta joonistel märkigi. Samuti ei lisame. leia mobiilsidemaste. 7. Kaaluda ehituskeeluvööndi muutmist Kärde-tagakülas (lisatud 7. Ei ole vajalik failis joonisel märgitud punase pliiatsiga). Kabeli talu õuemaad läbiv kraav ei toimi enam nii, nagu 50 aastat tagasi. Talukoht kraavi ääres oli olemas juba enne kraavi kaevamist ja piirangute seadmist. Ehituspiirang takistab praegu ettevõtte arengut (maaturism), ei ole võimalik ehitada ja laieneda ega panustada Jõgeva valla turismi valdkonna edendamisesse soovitud mahus. 7. MUUD HUVIGRU- PID Kaitseliit - 61 / 61